Teksti suurus:

Riikliku kriminaalmenetlusregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:27.03.2005
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:14.07.2008
Avaldamismärge:

Riikliku kriminaalmenetlusregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus

Vastu võetud 26.02.2001 nr 77
RT I 2001, 22, 121
jõustumine 01.07.2001

spacer



Muudetud järgmise Vabariigi Valitsuse määrusega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
13.08.2002 nr 265 ( RT I 2002, 72, 433 ) 1.09.2002
30.04.2004 nr 180 ( RT I 2004, 42, 289) 15.05.2004
18.06.2004 nr 225 (RT I 2004, 51, 359) 1.07.2004

15.03.2005 nr 50 (RT I 2005, 16, 89) 27.03.2005; 1.04.2005; 1.05.2005

Määrus kehtestatakse «Andmekogude seaduse» (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 18, 107; 26, 158; 2004, 30, 204) § 32 lõike 1 ja § 34 lõike 2 ning «Kriminaalmenetluse seadustiku» (RT I 2003, 27, 166; 83, 558; 88, 590; 2004, 46, 329) § 210 lõike 2 alusel.
[ RT I 2004, 51, 359 – jõust. 1.07.2004]

 

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

 

§1. Määrusega asutatakse riiklik register ametliku nimetusega «Riiklik kriminaalmenetlusregister» (edaspidi menetlusregister).

§2. (1) Menetlusregistri vastutav töötleja on Justiitsministeerium.

(2) Menetlusregistri volitatud töötlejad on:
1) «Kriminaalmenetluse seadustiku» §-s 31 nimetatud uurimisasutused;
2) prokuratuurid;
3) kohtud;
4) AS Andmevara.

[RT I 2004, 51, 359 – jõust. 1.07.2004]

§3. Menetlusregistri asutamise ja pidamise eesmärgid on:
1) ühendada Eesti Vabariigis alustatud ja lõpetatud kriminaalmenetluste olulised andmed ühtsesse andmebaasi;
2) tagada pidev ülevaade kriminaalmenetlustest;
3) võimaldada menetlejatel saada kuritegude efektiivseks menetlemiseks operatiivset teavet teiste menetletavate kuritegude kohta;
4) tõhustada prokuratuuri kontrolli kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse üle;
5) kergendada statistiliste ülevaadete tegemist kuritegevuse ja kriminaalmenetluste kohta.

[RT I 2004, 51, 359 – jõust. 1.07.2004]

§4. (1) Menetlusregistri asutamist ja pidamist rahastatakse riigieelarvest sihtotstarbeliste summadena vastutava töötleja eelarverealt.

(2) Menetlusregistrisse andmete sisestamiseks vajalikke korralduslikke ja tehnilisi vahendeid rahastatakse riigieelarvest sihtotstarbeliste summadena volitatud töötlejate eelarveridadelt.

 

2. peatükk

MENETLUSREGISTRI ÜLESEHITUS JA PIDAMINE

 

§5. Menetlusregistrit peetakse ühetasandilise digitaalse andmekoguna.

[RT I 2004, 42, 289 – jõust. 15.05.2004]

§6. (1) Menetlusregister kajastab kõikide Eesti Vabariigis alustatud ja lõpetatud kriminaalmenetluste olulisi andmeid.

(2) Menetlusregistrisse kantakse:
1) kriminaalmenetluse kulgu kajastavad andmed vastavalt määruse lisale 1 ja
2) kuritegevuse statistika jaoks vajalikud andmed vastavalt määruse lisale 3;
3) lõikes 21 loetletud dokumentide tekstid.

(21) Menetlusregistrisse salvestab uurimisasutus kohtueelse menetluse kokkuvõtte (lisa 1 toimingu 24 juurde), prokuratuur süüdistusakti (lisa 1 toimingu 27 või 28 juurde), kokkuleppe (lisa 1 toimingu 27 juurde), psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks kriminaalasja kohtusse saatmise määruse (lisa 1 toimingu 27 juurde), apellatsiooni (lisa 1 toimingu 29 juurde), kassatsiooni (lisa 1 toimingu 30 juurde) ja teistmisavalduse (lisa 1 toimingu 31 juurde).

[lõige 22 jõustub 1.04.2005]

(22) Lisas 3 loetletud andmed sisestab see menetleja, kes vastavad andmed kriminaalmenetluses tuvastab. Kuni andmed ei ole teada, jäetakse vastavad andmeväljad täitmata. Kui sisestatud andmed osutuvad hiljem ebaõigeteks või täpsustuvad, parandab õiged või täpsed andmed tuvastanud menetleja registrikande. Uurimisasutus kannab enda tuvastatud andmed menetlusregistrisse hiljemalt kriminaalmenetluse lõpetamise või kohtueelse menetluse lõpuleviimise, prokuratuur hiljemalt kriminaalmenetluse lõpetamise või kriminaalasja kohtusse saatmise, kohus hiljemalt kohtulahendi tegemise staadiumis.

(3) Menetlusregistri andmetel puudub õiguslik tähendus.

(4) Menetlusregistri andmeid tuleb kaitsta:
1) käideldavuse osas, tagades andmete kättesaadavuse selleks volitatud isikutele;
2) tervikluse osas, välistades andmete tahtmatu või tahtliku muutmise;
3) konfidentsiaalsuse osas, tagades andmete kättesaadavuse vaid volitatud isikutele.

(5) Menetlusregistri andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse vastavaid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid.

[RT I 2005, 16, 89 – jõust. 27.03.2005]

§7. (1) Volitatud töötleja sisestab või töötleb registri andmeid üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu vastutava töötleja esitatud nõuete kohaselt.

(2) Andmed sisestatakse menetlusregistri kasutamiseks loodud tarkvara abil või teise andmekogu vahendusel.

(3) Andmed sisestab menetlustoimingu või -otsustuse teinud menetleja või selleks asutuse sisemise töökorraldusega määratud isik.

(4) Andmed sisestatakse menetlusregistrisse kahe tööpäeva jooksul, alates andmete sisestamise aluseks oleva sündmuse toimumisest või menetlustoimingu või -otsustuse tegemisest.

[RT I 2004, 42, 289 – jõust. 15.05.2004]

§8. (1) Menetlusregistri kanne on mingil ajahetkel ühe volitatud töötleja poolt ühte kriminaalmenetlust puudutavate andmete lisamine, muutmine, sulgemine või kustutamine.

(2) Kõikide menetlusregistri kannete kohta säilitatakse järgmised andmed:
1) kande number;
2) kande tegija nimi;
3) kande tegemise kuupäev ja kellaaeg;
4) kande tegemise koht;
5) kande sisu.

(3) Kande tegija võib oma volituste piires tutvuda kande tegemiseks vajalike andmetega.

§9. Vastutav töötleja täidab menetlusregistri pidamisel järgmisi ülesandeid:
1) vastutab menetlusregistri pidamise ja andmete väljastamise õiguspärasuse ja otstarbekuse eest;
2) määrab menetlusregistri turvanõuded ja juhib menetlusregistri pidamist, andes volitatud töötlejatele selleks vajalikke juhiseid;
3) teostab menetlusregistri pidamise üle järelevalvet;
4) korraldab menetlusregistris avastatud ebaõigete andmete parandamise või sulgemise;
5) nõuab volitatud töötlejalt menetlusregistrisse sisestamata jäetud andmete sisestamist või ebaõigete andmete parandamist;
6) suleb juurdepääsu menetlusregistri andmetele §-s 11 sätestatud tähtaegade möödumisel;
7) võtab tarvitusele ja rakendab järjepidevalt andmete turvalisuse, s.t käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks registri turvanõuetele vastavaid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid;
8) tagab selle, et andmed, millele on § 12 lõikes 5 sätestatud korras seatud menetleja poolt juurdepääsupiirang, ei oleks menetlusregistris teistele volitatud töötlejatele nähtavad ning ei avalda seda teavet muul moel.

[RT I 2004, 42, 289 – jõust. 15.05.2004]

§10. (1) Volitatud töötleja täidab järgmisi ülesandeid:

[punkti 1 sonastus kuni 31.03.2005]

1) sisestab menetlusregistrisse andmed kõikide tema menetluses olevate kriminaalasjade kohta vastavalt määruse lisale 1;

[punkti 1 sõnastus alates 1.04.2005]

1) sisestab menetlusregistrisse andmed kõikide tema menetluses olevate kriminaalasjade kohta vastavalt määruse lisadele 1 ja 3;

2) vastutab menetlusregistrisse sisestatud andmete õigsuse eest;
21) salvestab menetlusregistrisse § 6 lõikes 2 1 nimetatud dokumendid;
3) tagab andmete sisestamise menetlusregistrisse § 7 lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul;
4) määrab asutusesiseselt ametnikud, kellel on õigus sisestada menetlusregistrisse andmeid ja kasutada menetlusregistri andmeid;
5) annab menetlusregistri andmetes puuduste avastamise korral sellest viivitamata teada vastutavale töötlejale;
6) täidab vastutava töötleja § 9 punktis 5 sätestatud nõude kolme tööpäeva jooksul alates selle saamisest;
7) tagab menetlusregistri andmete sisestamise, muutmise ja kustutamise ning menetlusregistri andmetega tutvumise ainult selleks õigust omavate ametnike poolt;
8) võtab tarvitusele ja rakendab järjepidevalt andmete turvalisuse, s.t käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks registri turvanõuetele vastavaid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid.

(2) Kui prokuratuur kohtueelse menetluse seaduslikkust ja tulemuslikkust kontrollides avastab, et uurimisasutus on jätnud menetlusregistrisse kandmata andmeid, mida ta oleks pidanud sisse kandma, või kandnud sisse ebaõigeid andmeid, teeb prokuratuur uurimisasutusele «Kriminaalmenetluse seadustiku» § 213 lõike 1 punkti 5 kohase korralduse andmed sisse kanda või vead parandada, või teeb seda ise.

(21) Kohtueelse menetluse lõpuleviimise staadiumis veendub prokuratuur, et uurimisasutus on kandnud menetlusregistrisse kõik vajalikud andmed ja need on õiged. Kui see nii ei ole, teeb prokurör «Kriminaalmenetluse seadustiku» § 223 lõike 1 kohaselt uurimisasutusele ülesandeks puuduvad andmed sisse kanda või vead parandada, või teeb seda ise.

(3) Volitatud töötleja võib oma seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks esitada päringuid teistele riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogudele ja saada nendest andmeid.

[RT I 2005, 16, 89 – jõust. 27.03.2005]

§11. Andmed kustutatakse menetlusregistrist ja kantakse üle arhiivi:
1) karistusandmete karistusregistrist kustutamise tähtaja möödudes vastavalt «Karistusregistri seaduse» (RT I 1997, 87, 1467; 1998, 111, 1830) §-le 25;
2) üks aasta pärast õigeksmõistva kohtuotsuse jõustumist;
3) kolm aastat pärast karistuse kandmisest vabastamist «Karistusseadustiku» (RT I 2001, 61, 364; 2002, 44, 284; 56, 350; 64, 390) §-de 79 või 80 alusel;
4) kuriteo aegumistähtaja möödumisel vastavalt «Karistusseadustiku» §-le 81.

[RT I 2002, 72, 433 - jõust. 1. 09. 2002]

21. peatükk
MENETLUSREGISTRI KASUTAJATE REGISTREERIMINE
[RT I 2004, 42, 289 – jõust. 15.05.2004]

§111. (1) Menetlusregistri kasutajad registreerib riigi peaprokuröri poolt kinnitatud korra alusel selleks määratud isik (edaspidi määratud isik).

(2) Volitatud töötlejad registreerivad uue kasutaja Riigiprokuratuuri saadetud taotluse alusel. Taotluses peavad olema ametniku nimi, isikukood, ametikoht, ametinimetus ja elektronposti aadress.

(3) Määratud isik vaatab saabunud taotluse läbi ja otsustab hiljemalt kümne kalendripäeva jooksul menetlusregistri kasutusõiguse andmise taotlevale ametnikule.

[lõike 4 sõnastus kuni 30.04.2005]

(4) Kasutusõiguse andmise korral võtab määratud isik uuelt kasutajalt allkirja delikaatsete isikuandmete hoidmise kohustuse vormile vastavalt lisale 2.

[lõike 4 sõnastus alates 1.05.2005]

(4) Kasutusõiguse andmise korral määrab määratud isik uuele kasutajale kasutajaliigi vastavalt põhimääruse §-le 122 ja võtab uuelt kasutajalt allkirja delikaatsete isikuandmete hoidmise kohustuse vormile vastavalt lisale 2.

(5) Kasutajate ümberregistreerimisel ametniku ametinimetuse, volituste või töökoha muutumisel täidab volitatud töötleja ümberregistreerimise taotluse, milles märgitakse juba registreeritud kasutaja nimi, endine ja uus ametikoht, ning edastab selle Riigiprokuratuuri.

(6) Ametniku lahkumisest ja tema väljaregistreerimise vajadusest teavitab volitatud töötleja taotlusega Riigiprokuratuuri enne ametniku töölt lahkumist. Määratud isik registreerib kasutaja viivitamatult välja ning korraldab kasutajaõiguste sulgemise.

[RT I 2005, 16, 89 – jõust. 27.03.2005]

 

3. peatükk

MENETLUSREGISTRI ANDMETE KASUTAMINE

 

§12.

[lõike 1 sõnastus kuni 30.04.2005]

(1) Menetlusregistri andmed on piiratud juurdepääsuga kuni avaliku kohtuistungi alguseni või kohtuotsuse tegemiseni kriminaalasjas.

[lõike 1 sõnastus alates 1.05.2005]

(1) [Kehtetu - RT I 2005, 16, 89 – jõust. 1.01.2005]

(2) Menetlusregistri andmetega tutvumise ja nende kasutamise õigus on:
1) vastutaval töötlejal menetlusregistri pidamisest tulenevate ülesannete täitmiseks;
2) volitatud töötlejal seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks kuriteo menetlemisel, sealhulgas kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse kontrollimisel ja jälitustegevuses;
3) Vabariigi Presidendi Kantseleil armuandmispalvete läbivaatamiseks;
4) andmekaitse järelevalveasutusel seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud ülesannete täitmiseks.

(3) Vastutav töötleja võib menetlusregistri andmeid väljastada statistilistel eesmärkidel kasutamiseks andmesaajale, kelle selline tegevus on ette nähtud seaduses. Andmed väljastatakse kujul, mis ei võimalda isikuid identifitseerida. Andmeid ei väljastata, kui see võib kahjustada kuriteo tõkestamist, kurjategija tabamist või tõe tuvastamist kriminaalmenetluses.

(4) Muudel isikutel on õigus tutvuda menetlusregistris enda kohta hoitavate andmetega «Isikuandmete kaitse seaduse» §-s 29 sätestatud korras, kui vastutaval töötlejal on põhjendatud alus arvata, et andmete väljastamisest ei ole põhjust keelduda «Isikuandmete kaitse seaduse» § 30 lõike 1 alusel.

[lõike 5 sõnastus kuni 30.04.2005]

(5) Menetlusregistris sisalduvatele andmetele, mille teatavaks saamine kriminaalasja eeluurimisega mitteseotud isikutele võib kahjustada kuriteo tõkestamist, kurjategija tabamist või tõe tuvastamist kriminaalasjas, võib uurimisasutuse ametnik kooskõlastatult prokuröriga seada piirangu teistele menetlusregistrit kasutavatele volitatud töötlejatele. Eelkirjeldatud tingimustel seatud piirang andmetele juurdepääsu kohta kuulub tühistamisele alates antud kriminaalasjas isikule süüdistuse esitamisest.

[lõike 5 sõnastus alates 1.05.2005]

(5) [Kehtetu - RT I 2005, 16, 89 – jõust. 1.01.2005]

[RT I 2005, 16, 89 – jõust. 1.05.2005]

[§ 12¹ jõustub 1.05.2005]

§ 121. (1) Kriminaalasja salastatuse astmed menetlusregistris on:
1) salastamata;
2) osaliselt salastatud;
3) salastatud.

(2) Salastamata kriminaalasjas võib menetlusregistri kasutaja vaadata kõiki andmeid, kui §-s 122 ei ole sätestatud teisiti.

(3) Osaliselt salastatud kriminaalasjas võib menetlusregistri kasutaja vaadata kõiki andmeid, välja arvatud kriminaalasja juurde salvestatud dokumentide tekstid, kui §-s 122 ei ole sätestatud teisiti.

(4) Salastatud kriminaalasjas võib menetlusregistri kasutaja vaadata lõikes 5 sätestatud põhiandmeid, kui §-s 122 ei ole sätestatud teisiti.

(5) Kriminaalasja põhiandmed on:
1) kriminaalasja number;
2) kriminaalmenetluse alustamise kuupäev;
3) staatus;
4) prokuröri nimi, kelle menetluses kriminaalasi on;
5) uurimisasutuse nimetus.

(6) Kui kriminaalmenetlust alustatakse, on kriminaalasi salastamata. Salastatuse astet muudab kriminaalasja menetlev prokurör, pidades silmas, et menetlusregistri kasutajate juurdepääs andmetele ei:
1) kahjustaks Eesti Vabariigi huve;
2) raskendaks kuriteo avastamist;
3) kahjustaks kriminaalmenetlust ega soodustaks kuritegevust;
4) kahjustaks ärisaladust ega juriidilise isiku tegevust;
5) kahjustaks perekonna- või eraelu puutumatust ega riivaks isiku au;
6) kahjustaks alaealise huve.

(7) Kohtumenetluses olev kriminaalasi on salastamata.

[RT I 2005, 16, 89 – jõust. 1.05.2005]

[§ 12² jõustub 1.05.2005]

§ 122. (1) Menetlusregistri kasutajate liigid on:
1) menetlejad – uurija, uurimisjuht, prokurör, vanemprokurör ja juhtivprokurör;
2) kantseleitöötaja;
3) vaatleja – Justiitsministeeriumi ametnik, Vabariigi Presidendi Kantselei ametnik, uurimisasutuse järelevalveametnik ja andmekaitse järelevalveasutuse ametnik;
4) haldur.

(2) Kõikidel lõike 1 punktis 1 nimetatud menetleja õigustega kasutajatel on õigus:
1) sisestada andmeid enda tehtud menetlustoimingute kohta;
2) vaadata, sisestada ja muuta andmeid enda menetletavates kriminaalasjades.

(3) Uurimisjuhi õigustega kasutajal on lisaks lõikes 2 sätestatule õigus vaadata andmeid enda asutuse menetluses olevates kriminaalasjades.

(4) Vanemprokuröri õigustega kasutajal on lisaks lõikes 2 sätestatule õigus vaadata andmeid kõikides ringkonnaprokuratuuri menetluses olevates kriminaalasjades.

(5) Juhtivprokuröri õigustega kasutajal on lisaks lõikes 2 sätestatule õigus vaadata kõikide kriminaalasjade andmeid.

(6) Riigiprokuratuuri prokuröridele antakse kas vanem- või juhtivprokuröri kasutajaõigused. Esimesel juhul on neil lisaks lõikes 2 sätestatule õigus vaadata Riigiprokuratuuri menetluses olevate kriminaalasjade andmeid, viimasel juhul kõikide kriminaalasjade andmeid.

(7) Prokuratuuri kantseleitöötaja õigustega kasutajal on õigus sisestada prokuröri korraldusel lisa 1 punktis 27 kirjeldatud andmeid ning vaadata selleks vajalikke andmeid ja vastava kriminaalasja põhiandmeid.

(8) Kohtu kantseleitöötaja õigustega kasutajal on õigus vaadata kohtusse saadetud kriminaalasja põhiandmeid ja kriminaalasja juurde salvestatud dokumentide tekste.

(9) Justiitsministeeriumi ametniku õigustega kasutajal on õigus:
1) vaadata kriminaalasja andmeid, niivõrd kui seda on vaja vastutava töötleja ülesannete täitmiseks;
2) teha menetlusregistri andmebaasis statistilisi päringuid.

(10) Vabariigi Presidendi Kantselei ametniku õigustega kasutajal on õigus vaadata kriminaalasjade andmeid, niivõrd kui seda on vaja armuandmispalvete läbivaatamiseks.

(11) Uurimisasutuse järelevalveametniku õigustega kasutajal on õigus vaadata selle uurimisasutuse menetluses olevate kriminaalasjade andmeid, niivõrd kui seda on vaja, teostamaks järelevalvet oma asutuse ametnike üle menetlusregistri täitmisel.

(12) Andmekaitse järelevalveasutuse ametniku õigustega kasutajal on õigus vaadata kriminaalasjade andmeid, niivõrd kui seda on vaja talle seaduse ja käesoleva põhimäärusega pandud järelevalveülesannete täitmiseks.

(13) Halduri õigustega kasutajal on õigus vaadata ja muuta kriminaalasjade andmeid, niivõrd kui seda on vaja menetlusregistri tõrgeteta töö tagamiseks.

[RT I 2005, 16, 89 – jõust. 1.05.2005]

§13. (1) Menetlusregistri andmeid väljastatakse üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu. Paragrahvi 12 lõikes 4 sätestatud juhtudel väljastatakse andmed kirjalikult.

(2) Menetlusregistri andmete väljastamise kohta säilitatakse järgmised andmed:
1) andmete saaja nimi;
2) andmete väljastamise kuupäev ja elektroonilise väljastamise korral ka kellaaeg;
3) millised andmed väljastati.

§ 14. Menetlusregistri andmeid väljastatakse tasuta, välja arvatud «Isikuandmete kaitse seaduse» § 29 lõikes 2 sätestatud juhtudel.

[RT I 2004, 42, 289 – jõust. 15.05.2004]

§15. (1) Menetlusregistrist ei väljastata andmeid välisriiki.

(2) Paragrahvi 12 lõikes 2 nimetatud asutused võivad anda menetlusregistris olevat infot välisriikidesse rahvusvahelist õigusabi reguleerivates õigusaktides sätestatud juhtudel.

 

4. peatükk

JÄRELEVALVE MENETLUSREGISTRI PIDAMISE ÜLE

 

§16. (1) Järelevalvet menetlusregistri pidamise üle teostavad vastutav töötleja ja andmekaitse järelevalveasutus vastavalt oma pädevusele.

(2) Järelevalvet teostaval isikul on õigus tutvuda menetlusregistrisse kantud andmete ja nende alusdokumentidega, siseneda ruumidesse, kus andmeid töödeldakse või kus paiknevad töötlemiseks kasutatavad seadmed, ja saada teavet andmete menetlusregistrist väljastamise ja kasutamise kohta.

(3) Menetlusregistri pidamisel tekkinud puuduste ilmnemisel on registri vastutav või volitatud töötleja kohustatud likvideerima järelevalvet teostanud isikute ettekirjutustes kajastatud puudused nende määratud tähtaegadeks.

[RT I 2004, 42, 289 – jõust. 15.05.2004]

 

5. peatükk

MENETLUSREGISTRI LIKVIDEERIMINE

 

§17. Menetlusregister likvideeritakse Vabariigi Valitsuse määrusega «Andmekogude seaduses» sätestatud korras.

 

6. peatükk

RAKENDUSSÄTTED

 

§18. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

[§ 19 sõnastus kuni 31.03.2005]

§19. Menetlusregistrisse kantakse andmed kriminaalasjade kohta, mis on alustatud 1. juulil 2001. a või hiljem.

[§ 19 sõnastus alates 1.04.2005]

§19. Menetlusregistrisse kantakse andmed kriminaalasjade kohta, mis on alustatud 1. juulil 2001. a või hiljem. Lisas 3 sätestatud andmed kantakse menetlusregistrisse kriminaalasjade kohta, mida on alustatud 1. jaanuaril 2005. a või hiljem.

[RT I 2005, 16, 89 – jõust. 1.04.2005]

 

 

 

«Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 2001. a määruse nr 77 «Riikliku kriminaalmenetlusregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus»
lisa 1
(Vabariigi Valitsuse 18. juuni 2004. a määruse nr 225 sõnastuses)
[RT I 2004, 51, 359 – jõust. 1.07.2004]

«RIIKLIKKU KRIMINAALMENETLUSREGISTRISSE» KANTAVAD ANDMED

Kasutatud tähistused:
kuupäev – otsustuse või toimingu tegemise kuupäev;
menetleja – uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu nimel otsustuse või toimingu teinud isiku ees- ja perekonnanimi ning menetlusseisund;
asutus – uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu nimetus;
isik – isiku või isikute, kelle suhtes otsustus või toiming tehti, ees- ja perekonnanimi (-nimed) ning isikukood, juriidilise isiku puhul tema nimetus ja registrikood ning menetlusseisund;
alus – kriminaalmenetlusseadustes sätestatud õiguslik alus selle otsustuse või toimingu tegemiseks ja viide kriminaalmenetlusseaduste vastavatele sätetele.

[RT I 2005, 16, 89– jõust. 27.03.2005]

I. Abiväljad

Tähis

Kategooria

Alamkategooria

A

Kriminaalasja staatus

 

 

 

menetluses

 

 

lõpetatud

 

 

ühendatud

 

 

kohtu menetluses

 

 

jõustunud kohtuotsusega

 

 

alustamata jäetud

B

Kriminaalasja päritolu

 

 

 

eraldatud teisest kriminaalasjast ja teise kriminaalasja number

 

 

iseseisev kriminaalasi

 

II. Andmeväljad

Nr

Kategooria

Nr

Alamkategooria

1.

Kriminaalmenetluse alustamine

 

 

 

 

1.1

karistusseadustiku norm, mille tunnustel kriminaalmenetlust alustati

 

 

1.2

kuupäev

 

 

1.3

asutus ja menetleja

 

 

1.4

kuriteosündmuse kirjeldus

2.

Kriminaalmenetluse alustamata jätmine

 

 

 

 

2.1

kuupäev

 

 

2.2

kuriteosündmuse kirjeldus

 

 

2.3

asutus ja menetleja

 

 

2.4

alus

3.

Kriminaalasja menetleva uurimisasutuse ametniku määramine

 

 

 

 

3.1

kuupäev

 

 

3.2

asutus ja menetleja

4.

Kriminaalasja menetlusse võtmine prokuröri poolt

 

 

 

 

4.1

kriminaalmenetlust juhtiva prokuröri nimi

5.

Kahtlustatava ülekuulamine

 

 

 

 

5.1

kuupäev

 

 

5.2

asutus ja menetleja

 

 

5.3

isik

 

 

5.4

kuriteosündmuse kirjeldus

 

 

5.5

kuriteo kvalifikatsioon

6.

Kahtlustatavana kinnipidamine

 

 

 

 

6.1

kuupäev ja kellaaeg

 

 

6.2

asutus ja menetleja

 

 

6.3

isik

 

 

6.4

kuriteosündmuse kirjeldus

7.

Kahtlustatava või süüdistatava tagaotsitavaks kuulutamine

 

 

 

 

7.1

kuupäev

 

 

7.2

asutus ja menetleja

 

 

7.3

isik

 

 

7.4

tagaotsimise lõpetamise kuupäev

8.

Läbiotsimine

 

 

 

 

8.1

määruse koostamise kuupäev

 

 

8.2

asutus ja menetleja

 

 

8.3

ruumi või paikkonna postiaadress ja isiku nimi, kus või kelle suhtes läbiotsimine tehti

 

 

8.4

prokuröri loa andmise kuupäev, prokuröri nimi ja prokuratuuri nimetus

 

 

8.5

läbiotsimise kuupäev

 

 

8.6

alus

9.

Vara arestimise taotlus

 

 

 

 

9.1

taotluse koostamise kuupäev

 

 

9.2

asutus ja menetleja

 

 

9.3

isik, kelle vara arestimist taotleti

 

 

9.4

kohus, kellele taotlus esitati

 

 

9.5

alus

 

 

9.6

vara arestimise kuupäev

10.

Tõkendi kohaldamine

 

 

 

 

10.1

määruse koostamise kuupäev

 

 

10.2

asutus ja menetleja

 

 

10.3

isik

 

 

10.4

tõkendi liik

 

 

10.5

tõkendi alguskuupäev

11.

Vahistamise taotlus

 

 

 

 

11.1

taotluse koostamise kuupäev

 

 

11.2

asutus ja menetleja

 

 

11.3

isik

 

 

11.4

kohus, kellele taotlus esitati

 

 

11.5

vahistamise alguskuupäev

12.

Tõkendi tühistamine

 

 

 

 

12.1

määruse koostamise kuupäev

 

 

12.2

asutus ja menetleja

 

 

12.3

isik

 

 

12.4

tõkendi liik

 

 

12.5

tõkendi lõpukuupäev

13.

Lõpetatud menetluse uuendamine

 

 

 

 

13.1

kuupäev

 

 

13.2

asutus ja menetleja

14.

Menetluse lõpetamine «Kriminaalmenetluse seadustiku» (KrMS)§-de 200, 2001, 204 ja 205 alusel

 

 

 

 

14.1

kuupäev

 

 

14.2

asutus ja menetleja

 

 

14.3

isik, kelle suhtes või kuriteosündmus, mille suhtes menetlus lõpetati

 

 

14.4

lõpetamise liik

 

 

14.5

alus

 

 

14.6

prokuröri loa andmise kuupäev, prokuröri nimi ja prokuratuuri nimetus

15.

Menetluse lõpetamine KrMS § 202 lg 7 alusel

 

 

 

 

15.1

kuupäev

 

 

15.2

asutus ja menetleja

 

 

15.3

isik

 

 

15.4

lõpetamise liik

 

 

15.5

kuriteosündmuse kirjeldus

 

 

15.6

määratud kohustused ja tähtaeg

16.

Menetluse lõpetamine KrMS § 203 lg 6 alusel

 

 

 

 

16.1

kuupäev

 

 

16.2

asutus ja menetleja

 

 

16.3

isik

 

 

16.4

lõpetamise liik

 

 

16.5

kuriteosündmuse kirjeldus

17.

Menetluse lõpetamine KrMS § 201 lg 2 alusel

 

 

 

 

17.1

kuupäev

 

 

17.2

asutus ja menetleja

 

 

17.3

isik

 

 

17.4

lõpetamise liik

 

 

17.5

kuriteosündmuse kirjeldus

18.

Süüdistusakti koostamine

 

 

 

 

18.1

kuupäev

 

 

18.2

asutus ja menetleja

 

 

18.3

isik

 

 

18.4

kuriteosündmuse kirjeldus

 

 

18.5

kuriteo kvalifikatsioon

19.

Ametist kõrvaldamise taotlus

 

 

 

 

19.1

taotluse koostamise kuupäev

 

 

19.2

asutus ja menetleja

 

 

19.3

isik

 

 

19.4

asutus ja ametikoht, millelt isik kõrvaldatakse

 

 

19.5

kohus, kellele taotlus esitati

 

 

19.6

ametist kõrvaldamise alguskuupäev

20.

Uurimisalluvuse muutmine

 

 

 

 

20.1

kuupäev

 

 

20.2

asutus ja menetleja

 

 

20.3

uus uurimisasutus

21.

Kriminaalasjade ühendamine

 

 

 

 

21.1

kuupäev

 

 

21.2

asutus ja menetleja

 

 

21.3

selle kriminaalasjaga ühendatud kriminaalasjade numbrid

22.

Kriminaalasjade eraldamine

 

 

 

 

22.1

kuupäev

 

 

22.2

asutus ja menetleja

 

 

22.3

eraldamise liik

 

 

22.4

sellest kriminaalasjast eraldatud kriminaalasjade numbrid

 

 

22.5

eraldatud isikud või kuriteosündmused

23.

Eeluurimise tähtaja määramine prokuröri poolt

 

 

 

 

23.1

kuupäev

 

 

23.2

asutus ja menetleja

 

 

23.3

uus tähtaeg

24.

Kohtueelse menetluse kokkuvõte

 

 

 

 

24.1

koostamise kuupäev

 

 

24.2

asutus ja menetleja

 

 

24.3

isik

 

 

24.4

kuriteosündmuse kirjeldus

 

 

24.5

kuriteo kvalifikatsioon

 

 

24.6

prokuratuur, kuhu kokkuvõte saadeti

25.

Kokkulepe

 

 

 

 

25.1

kuupäev

 

 

25.2

asutus ja menetleja

 

 

25.3

isik

 

 

25.4

kuriteo kvalifikatsioon

 

 

25.5

karistuse liik ja määr

26.

Kriminaalasja tagastamine uurimisasutusse

 

 

 

 

26.1

kuupäev

 

 

26.2

asutus ja menetleja

 

 

26.3

asutus, kellele kriminaalasi saadeti

27.

Kriminaalasja kohtusse saatmine prokuröri poolt

 

 

 

 

27.1

kuupäev

 

 

27.2

asutus ja menetleja

 

 

27.3

isik

 

 

27.4

kuriteo kvalifikatsioon

 

 

27.5

kohus, kellele kriminaalasi saadeti

 

 

27.6

menetluse liik

 

 

27.7

otsustuse liik

28.

Uue või muudetud süüdistusakti esitamine kohtus

 

 

 

 

28.1

kuupäev

 

 

28.2

asutus ja menetleja

 

 

28.3

kohus, kellele süüdistusakt esitati

 

 

28.4

isik

 

 

28.5

otsustuse liik

 

 

28.6

uus kvalifikatsioon

29.

Apellatsiooni esitamine prokuröri poolt

 

 

 

 

29.1

kuupäev

 

 

29.2

asutus ja menetleja

 

 

29.3

kohus, kellele apellatsioon esitati

30.

Kassatsiooni esitamine prokuröri poolt

 

 

 

 

30.1

kuupäev

 

 

30.2

asutus ja menetleja

31.

Teistmisavalduse esitamine prokuröri poolt

 

 

 

 

31.1

kuupäev

 

 

31.2

asutus ja menetleja

32.

Vaba toiming

 

 

 

 

32.1

kuupäev

 

 

32.2

toimingu nimetus

 

 

32.3

asutus ja menetleja

 

 

 

Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 2001. a määruse nr 77 «Riikliku kriminaalmenetlusregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus»
lisa 2
(kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004. a määrusega nr 180)
[RT I 2004, 42, 289 – jõust. 15.05.2004]

«RIIKLIKU KRIMINAALMENETLUSREGISTRI» KASUTAJATE KOHUSTUSE VORM

Mina,  ............................................... isikukood _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ , kohustun hoidma minule tööl või teenistuses «Riikliku kriminaalmenetlusregistri» kaudu teatavaks saavaid delikaatseid isikuandmeid ning kohustun järgima kõiki kehtivaid andmete turvalisust puudutavaid õigusakte ja eeskirju.

Mulle on selgitatud, et eelnimetatud kohustuse ning muude delikaatsete isikuandmete käsitlemist puudutavate seaduste või õigusaktide täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise korral võetakse mind vastutusele seadusega ettenähtud juhul ja korras.

Kohustus hoida delikaatseid isikuandmeid kehtib ka pärast «Riiklikule kriminaalmenetlusregistrile» juurdep��äsu lõppemist või ametikohalt lahkumist.

........................................

.................................

(päev, kuu, aasta)

(allkiri)

 

[Lisa 3 jõustub 1.04.2005]

 

 

Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 2001. a määruse nr 77 «Riikliku kriminaalmenetlusregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus»
lisa 3
(Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2005. a määrusega nr 50)
[RT I 2005, 16, 89 – jõust. 1.04.2005]

STATISTILISED ANDMED

I. Täiendavad liigitustunnused

Kvalifikatsioon «Karistusseadustiku» (edaspidi KarS ) järgi

Täiendavad liigitustunnused

Sisestamise kord

§-d 183–190, § 325 lg 2 p 3, § 331 või § 392

1) amfetamiin (pulbrina)
2) metamfetamiin (pulbrina)
3) ecstasy (MDMA, MDEA, MBDB, 2C-B e Nexus, MDA, ketamiin jt; k.a erineva koostisega tabletid, sh amfetamiin ja metamfetamiin tablettides)
4) muu sünteetiline amfetamiini tüüpi stimulant (ATS)
5) LSD
6) kokaiin
7) hašiš
8) kanepitaim või selle osad
9) THC-d sisaldav taimne materjal
10) kanepiseemned
11) heroiin
12) unimagunataim, -kupar või -puru
13) unimagunaekstrakt (moonivedelik)
14) unimaguna töötlemisjäägid
15) muu opiaat (metadoon, morfiin, kodeiin, buprenorfiin, tooroopium jt)
16) fentanüül
17) 3-metüülfentanüül
18) GHB
19) psilotsiin/psilotsübiin, sh psilotsiini sisaldavad seened
20) meskaliin, sh meskaliini sisaldavad kaktused
21) flunitrasepaam
22) teised bensodiasepiinid
23) muu hallutsinogeen (PCP jt)
24) muu narkootiline või psühhotroopne aine
25) narkootilise või psühhotroopse aine lähteaine

Kui esineb mitu uimastit korraga, märgitakse nad kõik. Kui § 325 lg 2 p 3 või § 392 puhul ei olnud tegemist uimastiga, jäetakse täiendav liigitustunnus märkimata  

§ 199

1) mootorsõidukivargus
2) jalgrattavargus
3) metsavargus
4) metallivargus elektriliinilt
5) muu metallivargus
6) tulirelvavargus
7) mobiiltelefonivargus
8) taskuvargus
9) esmatarbekaupade (toiduained, hügieenitarbed jms) vargus koguses, mis annab alust eeldada, et varastatud on isiklikuks tarbimiseks
10) vargus ebaseaduslikult omandatud maksekaardi abil
11) muu vargus

Kui esineb mitu täiendavat liigitustunnust, märgitakse kõik

§ 200

1) röövkallaletung raha või väärisasjade vedajale
2) röövkallaletung muule ettevõttele
3) röövkallaletung mootorsõidukijuhile
4) muu röövimine

Märgitakse ainult üks täiendav liigitustunnus. Loetelus eespool oleva tunnuse esinemisel ei märgita loetelus tagapool olevaid

§ 201

1) kasutab tööülesannete täitmisel või on olemas juurdepääs töö iseloomu tõttu
2) hoiab või haldab lepingu alusel
3) leid
4) muu valdus

Märgitakse ainult üks täiendav liigitustunnus. Loetelus eespool oleva tunnuse esinemisel ei märgita loetelus tagapool olevaid

§ 209

1) kelmus seoses töövahendusega
2) asja väljapetmine
3) soorituse väljapetmine
4) kelmus seoses kaupade müümise või soorituse lubamisega
5) kelmus seoses laenu taotlemisega
6) muu kelmus dokumentide vormistamisega
7) muu kelmus dokumente vormistamata

Kui esineb mitu täiendavat liigitustunnust, märgitakse kõik

§ 215

1) sõiduauto omavoliline kasutamine
2) muu sõiduki omavoliline kasutamine
3) muu vallasasja omavoliline kasutamine

Märgitakse ainult üks täiendav liigitustunnus. Loetelus eespool oleva tunnuse esinemisel ei märgita loetelus tagapool olevaid

§ 263

1) pommiähvardus
2) massiürituse nurjamine
3) ettevõtte, asutuse või ühistranspordi normaalse töö ajutine katkestamine
4) sündsusetu käitumine avalikus kohas
5) asjade lõhkumine avalikus kohas
6) mälestusmärkide või tavade teotamine või avalike kohtade rüvetamine
7) inimeste solvav tülitamine
8) muu

Kui esineb mitu täiendavat liigitustunnust, märgitakse kõik

§ 268

1) ruumi kasutada andmine narkootiliste või psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks tarvitamiseks
2) ruumi kasutada andmine ebaseaduslike hasartmängude korraldamiseks
3) ruumi kasutada andmine prostitutsiooniks
4) prostitutsiooni vahendamine

Kui esineb mitu täiendavat liigitustunnust, märgitakse kõik

§ 293, § 294

1) sularaha ja summa
2) raha ülekanne ja summa
3) väärtpaberid ja väärtus
4) muu vara ja väärtus
5) muu soodustus ja väärtus, kui on rahas hinnatav

Kui esineb mitu täiendavat liigitustunnust, märgitakse kõik

§ 386, § 389, § 390

1) kütuseaktsiis
2) alkoholiaktsiis
3) tubakaaktsiis
4) muu aktsiis
5) käibemaks
6) tulu- või sotsiaalmaks
7) muu maks

Kui esineb mitu täiendavat liigitustunnust, märgitakse kõik

§ 391

1) kütus
2) alkohol
3) tubakas
4) väärisasjad või kunstiväärtusega esemed
5) võltsitud kaup või piraatkoopia
6) muu

Kui esineb mitu täiendavat liigitustunnust, märgitakse kõik

§ 424

1) raske alkoholijoove
2) keskmine alkoholijoove
3) kerge alkoholijoove
4) alkoholijoove, raskusaste tuvastamata
5) narkootiline joove
6) toksiline joove

Märgitakse ainult üks täiendav liigitustunnus

II. Kuriteo lisatunnused

Tunnus või alatunnus

Alaliigid

Sisestamise kord

1. Kuriteo koht

 

Kuriteo toimepanemise koht KarS § 11 mõttes

1.1. Geograafilised andmed

1) riik (Eesti või väljaspool Eestit)
2) maakond
3) KOV üksus, Tallinnas ka linnaosa
4) aadress (tänav, maja ja korter; küla ja talu vms)

Kui kuritegu pannakse toime väljaspool Eestit, ei märgita maakonda, KOV üksust ega aadressi.

Riik ja Eesti puhul maakond märgitakse alati. Muud andmed märgitakse nii täpselt kui on teada

1.2. Koha liik

1) korter
2) talumaja
3) muu eramu
4) suvila
5) kontor (büroo)
6) muu tootmis- või tööruum
7) selvekauplus või -osakond
8) muu kauplus või kiosk
9) turg
10) toitlustus- või lõbustusettevõte (söökla, kohvik, bistroo, baar, restoran, diskoteek jm)
11) rahandusasutus või pangaautomaadi asukoht
12) tankla
13) muu teenindusettevõte
14) õppeasutus või selle territoorium
15) muu lasteasutus või selle territoorium
16) usu- või kultusehoone
17) raviasutus või apteek
18) kultuuriasutus (muuseum, näitusesaal, teater, kino jm)
19) kinnipidamiskoht
20) elumaja abiruum või talu abihoone (trepikoda, kelder, ait jm)
21) muu mitteeluruum
22) hoov
23) talu maa-ala
24) ettevõtte territoorium
25) sõjaväeobjekt
26) piiripunkt
27) ehitus
28) bussijaam
29) raudteejaam
30) lennujaam
31) sadam
32) spordirajatis (staadion, spordihall, golfiväljak jm)
33) ühissõiduk
34) muu sõiduk
35) tänav või väljak
36) maantee
37) parkla
38) kalmistu
39) park
40) mets
41) rand
42) veekogu või veesõiduk
43) õhusõiduk
44) muu avalik koht
45) muu mitteavalik koht
46) koha liiki ei ole võimalik üheselt määratleda

Märgitakse ainult üks koha liik, mis kõige paremini sobib

2. Kuriteo aeg

kuupäev ja kellaaeg või ajavahemik

Nii täpselt kui on teada

3. Kuriteo toimepanemise viis

 

 

3.1. Relva liik ja kasutamine

1) lõhkeaine või -seadeldise kasutamine
2) lõhkeaine või -seadeldisega ähvardamine
3) lõhkeaine või -seadeldis kaasas
4) tulirelva kasutamine
5) tulirelvaga ähvardamine
6) tulirelv kaasas
7) lõike-torkerelva kasutamine
8) lõike-torkerelvaga ähvardamine
9) lõike-torkerelv kaasas
10) muu külmrelva kasutamine
11) muu külmrelvaga ähvardamine
12) muu külmrelv kaasas
13) gaasirelva kasutamine
14) gaasirelvaga ähvardamine
15) gaasirelv kaasas
16) muu relvana kasutatava eseme kasutamine
17) muu relvana kasutatava esemega ähvardamine
18) muu relvana kasutatav ese kaasas
19) relvataolise esemega ähvardamine
20) ei ole

Märgitakse kõik, mis esinevad. Mingi relvaliigi kasutamise korral ei märgita selle relvaliigiga ähvardamist. Mingi relvaliigi kasutamise või sellega ähvardamise korral ei märgita sama relvaliigi kaasasolemist.

Viimane alternatiiv valitakse siis, kui ei ole teada, kas kurjategijal oli relv kaasas, ja kui kriminaalasja normaalse menetlemise käigus ei osutunud vajalikuks seda välja selgitada

3.2. Vägivald

1) füüsiline vägivald
2) psüühiline vägivald (ähvardamine)
3) füüsilist ega psüühilist vägivalda ei tarvitatud

Märgitakse ainult üks, eelistades loetelus eespool olevaid

3.3. Täideviija joove

1) narkojoove
2) alkoholijoove
3) toksiline joove
4) ei olnud joobes või joovet ei ole tuvastatud

Joove märgitakse, kui vähemalt üks kuriteo täideviijatest oli kuritegu toime pannes joobes. Vajaduse korral märgitakse mitu alaliiki. Viimane alaliik valitakse siis, kui ühegi täideviija joobes olemist ei ole tuvastatud

4. Kuriteo tagajärg

 

 

4.1. Füüsiline kahju inimesele

1) surm
2) raske tervisekahjustus (nagu defineeritud KarS §-s 118)
3) muu tervisekahjustus
4) pole

Iga tunnuse juures näidatakse ära, mitmel kannatanul vastav tagajärg tekkis

4.2. Varaline kahju

summa

Kui täpset summat ei ole teada, märgitakse ligikaudne. Kui varalist kahju ei tekitatud, märgitakse summaks 0

5. Kahtlustatava või süüdistatava andmed

 

Täidetakse iga kahtlustatava/süüdistatava kohta. Kui kahtlustatav muutub süüdistatavaks, ei märgita andmeid teist korda, kuid vajadusel täiendatakse ja parandatakse

5.1. Isiku liik

1) füüsiline isik
2) juriidiline isik

Juriidilise isiku puhul järgnevaid andmeid ei märgita, v.a kui on näidatud teisiti

5.2. Nimi ja varasemad nimed (kui on)

 

Juriidilise isiku puhul nimetus

5.3. Isikukood

 

Kui isikukoodi ei ole, siis sugu ja sünnikuupäev.

Juriidilise isiku puhul registrikood

5.4. Kodakondsus

riik või märge, et isik on kodakondsuseta

Kuriteo toimepanemise ajal

5.5. Emakeel

 

 

5.6. Elukoht

nagu 1.1, v.a. alapunkt 4

Kuriteo toimepanemise ajal. Kui isik on kindla elukohata, märgitakse maakond või KOV üksus, kus ta peamiselt viibib. Juriidilise isiku puhul registrijärgne asukoht

5.7. Haridus

1) alg-
2) põhi-
3) kesk-
4) keskeri-
5) rakenduslik kõrg-
6) kõrg-

Kuriteo toimepanemise ajal. Märgitakse ainult üks

5.8. Perekonnaseis

1) abielus
2) vallaline
3) lahutatud
4) lesk
5) vabaabielus

Kuriteo toimepanemise ajal. Märgitakse ainult üks. Kui vabaabielus olev isik on ühtlasi kellegi kolmandaga abielus, lahutatud või lesk, siis märgitakse ainult vabaabielu

5.9. Sissetulek

KarS § 44 lg 3 kohaselt tuvastatud keskmine päevasissetulek

 

5.10. Põhitegevusala

1) ettevõtja (ehitus)
2) ettevõtja (energeetika)
3) ettevõtja (jahindus ja kalandus)
4) ettevõtja (kinnisvara)
5) ettevõtja (metsamajandus)
6) ettevõtja (põllumajandus)
7) ettevõtja (rahandus)
8) ettevõtja (kaubandus)
9) ettevõtja (teenindus)
10) ettevõtja (turism ja majutus)
11) ettevõtja (tööstus)
12) ettevõtja (muu majandusharu)
13) töötaja (ehitus)
14) töötaja (energeetika)
15) töötaja (jahindus ja kalandus)
16) töötaja (kinnisvara)
17) töötaja (metsamajandus)
18) töötaja (põllumajandus)
19) töötaja (rahandus)
20) töötaja (kaubandus)
21) töötaja (teenindus)
22) töötaja (turism ja majutus)
23) töötaja (tööstus)
24) töötaja (muu majandusharu)
25) tervishoiutöötaja
26) sotsiaaltöötaja
27) keskkonnakaitseametnik
28) politseiametnik
29) abipolitseinik
30) munitsipaalpolitseinik
31) maksu- või tolliametnik
32) piirivalvur
33) lepingulises teenistuses olev kaitseväelane
34) ajateenija
35) kaitseliitlane
36) muu riigikaitsega seotud ametnik
37) muu õigusemõistmisega seotud ametnik
38) muu riigiametnik
39) muu kohaliku omavalitsuse ametnik
40) turvatöötaja
41) vabakutseline
42) üliõpilane
43) kutsekooliõpilane
44) õpilane
45) pensionär või invaliid
46) kinnipeetav
47) muu

Kuriteo toimepanemise ajal. Märgitakse ainult üks. Kui isik tegeleb mitme tegevusalaga, märgitakse see, mis on tema jaoks põhiline. Ettevõtja tähendab füüsilisest isikust ettevõtjat, täis- või usaldusühingu osanikku või osaühingu või aktsiaseltsi juhatuse või nõukogu liiget

5.11. Eestis viibimise alus

1) Eesti kodakondsus
2) alaline elamisluba
3) ajutine elamisluba
4) viisa
5) välisriigi, mille kodanikel on õigus viibida Eestis viisata, kodakondsus
6) muu alus
7) õigusliku aluseta

Kuriteo toimepanemise ajal. Märgitakse ainult üks

5.12. Eestis viibimise põhjus

1) Eestist pärit
2) ettevõtja, töötab või õpib
3) komandeeringus
4) turist
5) muu

Kuriteo toimepanemise ajal. Märgitakse ainult üks, eelistades loetelus eespool olevaid. Eesti kodaniku puhul ei märgita. Kui isik on Eestist pärit, siis muud ei märgita

6. Kannatanu andmed

 

Täidetakse iga isiku kohta, kes osaleb kriminaalmenetluses kannatanuna või on kuriteo tagajärjel surma saanud

6.1. Isiku liik

1) füüsiline isik
2) juriidiline isik
3) riik

Juriidilise isiku ja riigi puhul järgnevaid andmeid sisse ei kanta, v.a kui on näidatud teisiti

6.2. Nimi

 

Juriidilise isiku puhul nimetus

6.3. Isikukood

 

Kui isikukoodi ei ole, siis sugu ja sünnikuupäev. Juriidilise isiku puhul registrikood

6.4. Kodakondsus

nagu 5.4

Kuriteo toimepanemise ajal

6.5. Elukoht

nagu 5.6

Kuriteo toimepanemise ajal. Kui isik on kindla elukohata, märgitakse maakond või KOV üksus, kus ta peamiselt viibib. Juriidilise isiku puhul registrijärgne asukoht

7. Kannatanu suhe kahtlustatava või süüdistatavaga

1) pereliige (sama leibkond)
2) sugulane või hõimlane (ka endine)
3) töösuhe
4) ärikontakt
5) koolikaaslane
6) kuriteo- või vanglakaaslane
7) muu tuttav
8) võõras

Iga kuriteo kohta märgitakse üks variant, mis kõige paremini sobib

8. Kuriteo motiiv

1) armukadedus
2) huligaansus
3) kuritegu palgatööna
4) kurjategijate võimuvõitlus
5) kättemaks
6) alkoholi või uimasti hankimine
7) omakasu
8) seksuaalne motiiv
9) teise kuriteo hõlbustamine
10) teise kuriteo varjamine
11) olmetüli
12) õiguslik tüli (vaidlus võla, omandisuhte, eluruumi kasutamise õiguse jms üle)
13) kannatanu provotseeriv käitumine
14) muu motiiv

Iga kuriteo kohta märgitakse üks variant, mis kõige paremini sobib

 


 


https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json