Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Õpikute, töövihikute ja tööraamatute riiklikule õppekavale vastavuse kinnitamise tingimused ja kord ning nõuded õpikutele, töövihikutele, tööraamatutele ja muule õppekirjandusele

Vastu võetud 04.10.2005 nr 36

Määrus kehtestatakse « Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 23 lõike 3 alusel.

§1. Üldsätted

(1) Määrus sätestab õpikute, töövihikute ja tööraamatute põhikooli ja gümnaasiumi riiklikule õppekavale, põhikooli lihtsustatud riiklikule õppekavale (abiõppe õppekavale) või toimetuleku riiklikule õppekavale (edaspidi koos riiklik õppekava) vastavuse kinnitamise tingimused ja korra ning nõuded õpikutele, töövihikutele ja tööraamatutele (edaspidi õppekirjandus) ja muule õppekirjandusele.

(2) Õppekirjanduse riiklikule õppekavale vastavuse kinnitamist korraldab Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus (edaspidi REKK) koostöös haridus- ja teadusministri käskkirjaga moodustatud üleriigiliste ainenõukogudega (edaspidi ainenõukogu ).

(3) Määrust kohaldatakse ka õpikute/tööraamatute täienduste ja parandustega (üle 10%) kordustrükkide väljaandmisel. Töövihikute kordustrükid esitatakse kinnitamiseks koos selle õpiku kordustrükiga, mille juurde töövihik kuulub.

(4) Määrust kohaldatakse ka kutseõppeasutuste üldharidusainete õppekirjanduse hindamisel.

§2. Õppekirjandus

(1) Õppekirjanduse liigid on õpik, töövihik ja tööraamat. 1. klassi eesti keele / vene keele I poolaasta õpikut nimetatakse aabitsaks.

(2) Tööraamatut võib kirjastada 1. ja 2. klassile, põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava korral 1.–5. klassile, toimetuleku riikliku õppekava korral 1.–9. klassile.

§3. Õpikule esitatavad nõuded

(1) Õpiku koostamisel on arvestatud riiklikus õppekavas sätestatud:
1) õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke;
2) ainekava eesmärke, õppesisu, õppetegevusi ja õpitulemusi;
3) õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtteid, sh mitmekultuurilisuse põhimõtet, kooliastme üldpädevusi ja läbivate teemade pädevusi;
4) õppeaine kooliastme kohustuslike nädalatundide või kursuste arvu.

(2) Õpik sisaldab õpilase vanusest ja õppeaine spetsiifikast lähtudes:
1) otstarbekalt liigendatud õppeteksti;
2) allikmaterjale, tabeleid, jooniseid, fotosid (edaspidi illustratsioonid), mille allkirjad, tähistused ja selgitused on mõistetavad ja tekstiga kooskõlas;
3) küsimusi ja õppeülesandeid, sh uurimuslikke ja loovülesandeid, rühmatöö- ja projektülesandeid, mis suunavad õpitavat informatsiooni mõistma, võrdlema, analüüsima, sünteesima, hindama ja kasutama, toetavad õppesisu mõistmist, ettenähtud teadmiste ja oskuste omandamist ning mõtlemise oskust;
4) õppeülesandeid õppesisu ja õppeprotsessi diferentseerimiseks;
5) õppeotstarbelisi viiteid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite (edaspidi IKT-vahendid) kasutamiseks;
6) sisukorda, mõistete seletusi või sõnastikku.

(3) Õpik on kirjutatud ladusas ja eakohases keeles ega liialda uue teabega, võimaldab õpilasel iseseisvalt õppida.

(4) Õpiku tekstid ja illustratsioonid väldivad stereotüüpe, mis õhutavad soolisi, rahvuslikke, kultuurilisi või rassilisi eelarvamusi.

(5) Õpik vastab selle määruse §-s 9 sätestatud tehnilistele nõuetele.

§4. Töövihikule esitatavad nõuded

(1) Töövihik võimaldab õpilasel teadmisi kinnistada, kontrollida ja loovalt rakendada ning oma oskusi arendada.

(2) Töövihik sisaldab tööjuhendiga õppeülesandeid, sh uurimuslikke ja loovülesandeid, rühmatöö- ja projektülesandeid, mis suunavad õpitavat informatsiooni mõistma, võrdlema, analüüsima, sünteesima, hindama ja kasutama.

(3) Töövihik sisaldab õppeülesandeid õppeprotsessi diferentseerimiseks ja suunab õpilast kasutama IKT võimalusi.

(4) Töövihik moodustab üldjuhul teatud kindla õpikuga tervikliku õppekomplekti.

§5. Tööraamatule esitatavad nõuded

Tööraamat ühendab õpiku ja töövihiku ning vastab käesoleva määruse §-des 3 ja 4 esitatud nõuetele.

§6. Muu õppekirjandus

(1) Muu õppekirjandus on:
1) kooliatlas, mida kasutatakse õppevahendina loodusõpetuse, geograafia ja ajaloo õpetamisel;
2) audio-, audiovisuaalne ja elektrooniline õppematerjal (edaspidi auvis); ülesannete, lüümikute, tekstide, temaatiliste piltide või fotode kogu või näitkogu, mida kasutatakse õpetamisel lisamaterjalina;
3) õpetajaraamat, mis juhendab õpetajat klassi või kooliastme õppekirjanduse kasutamisel.

(2) Muu õppekirjandus toetab õpilast ja/või õpetajat riikliku õppekava täitmisel.

§7. Muule õppekirjandusele esitatavad üldnõuded

(1) Muu õppekirjanduse koostamisel arvestatakse riikliku õppekava õppe- ja kasvatuseesmärke, põhimõtteid, kooliastme, õppeaine ja läbivate teemade pädevusi, ainekava eesmärke, õppesisu, õppetegevusi ja õpitulemusi.

(2) Õppeaine muu õppekirjandus koostatakse ühele klassile või kooliastmele.

§8. Kooliatlasele ja auvisele esitatavad nõuded

(1) Kooliatlase kasutamine õppevahendina toetab õpilase maailmapildi arengut ja arusaamist nähtustevahelistest seostest, võimaldab teadmisi rakendada ning oskusi arendada.

(2) Kooliatlas sisaldab riikliku õppekava geograafia või ajaloo ainekava õppesisule vastavaid kaarte, sh temaatilisi kaarte ja kohanimede registrit.

(3) Geograafia kooliatlas koostatakse III–IV kooliastme õpilastele. Ajaloo kooliatlased koostatakse eraldi põhikoolile ja gümnaasiumile.

(4) Auvise koostamisel arvestatakse õppekirjanduses käsitletavaid teemasid, auvis sisaldab mitmekesiseid õppeülesandeid ja on kasutamiseks sobivalt liigendatud.

(5) Auvise juurde kuulub metoodiline juhendmaterjal.

§9. Õppekirjandusele esitatavad tehnilised nõuded

Õppekirjandus, millele väljaandja (edaspidi kirjastus) taotleb haridus- ja teadusministri kinnitust selle vastavuse kohta riiklikule õppekavale, peab vastama järgmistele nõuetele:
1) 1.–3. klassi õpiku, sealhulgas ühe klassi mitmeosalise õpiku kogukaal võib olla kuni 400 g ja kogumaht kuni 10 trükipoognat; 4.–6. klassi õpiku kogukaal kuni 450 g ja kogumaht kuni 14 trükipoognat ning 7.–9. klassi õpiku kogukaal kuni 500 g ja kogumaht kuni 18 trükipoognat. 1.–6. klassi eesti keele ning vene keele (vene õppekeelega koolides) õpiku, sh ühe klassi mitmeosalise õpiku kogukaal võib olla kuni 450 g ja kogumaht kuni 15 poognat;
2) lubatud tähemärkide arv ühe õppetunni kohta on 1.–3. klassi õpikus kuni 1800, 4.–6. klassi õpikus kuni 3600, 7.–9. klassi õpikus kuni 5400 ning gümnaasiumiõpikus kuni 7200;
3) kasutatakse katmata või kaetud mati pinnaga paberit, mille kaal on 70–80 g;
4) aabitsas kasutatakse poolpaksu harilikku püstkirja, 1.–3. klassi õppekirjanduses harilikke kirju groteskkirjade rühmast ning alates 4. klassist vähekontrastsete kirjade rühma normaalseid harilikke püstkirju või antiikvarühma kirju;
5) kirja suurus aabitsas ei ole väiksem kui 16 punkti, 1.–3. klassi õppekirjanduse põhitekstis mitte väiksem kui 14 punkti; esimese klassi esimese poolaasta õppekirjanduses kasutatakse suurtähti, teisest poolaastast väiketähti; 4.–9. klassi ja gümnaasiumi õppekirjanduse põhitekstis mitte väiksem kui 12 punkti; põhikooli lihtsustatud riiklikule õppekavale vastava õppekirjanduse korral ei ole kirja suurus aabitsas ja 1. klassi õppekirjanduse põhitekstis mitte väiksem kui 20 punkti, 2.–5. klassi õppekirjanduse põhitekstis mitte väiksem kui 16 punkti ja 6.–9. klassi õppekirjanduse põhitekstis mitte väiksem kui 14 punkti;
6) reavahe aabitsas ei ole väiksem kui 4 punkti, 1.–3. klassi õppekirjanduses mitte väiksem kui 3 punkti, 4.–9. klassi ja gümnaasiumi õppekirjanduses mitte väiksem kui 2 punkti;
7) graafikud, skeemid, tabelid ja diagrammid eristuvad üldisest taustast. Kui taust on värviline, ei tohi see segada graafikust, skeemist, tabelist või diagrammist arusaamist. Tekst ei ole trükitud lugemist segavale taustale;
8) aabitsas veergu ladumist ei kasutata, 1.–3. klassi õpikutes võib laduda kahte veergu värsid, sõnastikuosa, sõnade ja sõnaühendite loendid ning kronoloogilise materjali, 4.–9. klassi ja gümnaasiumiõpikutes põhiteksti.

§10. Õppekirjanduse piirhind

Õppekirjanduse piirhind on õppekirjanduse müügihind, mida ei ületata õppekirjanduse selle trüki turustamise perioodil. Piirhind sisaldab ka käibemaksu.

§11. Õppekirjanduse riiklikule õppekavale vastavuse hindamise ja kinnitamise korraldus

Õppekirjanduse hindamine ja riiklikule õppekavale vastavuse kinnitamine toimub järgmiselt:
1) kirjastused esitavad REKKile iga aasta 1. maiks ja 1. detsembriks nimekirja õppekirjandusest, millele järgmisel poolaastal taotletakse kinnitust riiklikule õppekavale vastavuse kohta või üleriigilise ainenõukogu soovitust ning käsikirjade esitamise orienteeruva aja;
2) REKK koostab kirjastuste ettepanekute põhjal ainenõukogude koosolekute plaani ja informeerib sellest kirjastusi;
3) kirjastus tellib õppekirjanduse käsikirjadele retsensioonid ning informeerib retsensente nende ülesannetest ja retsensioonile esitatavatest nõuetest vastavalt selle määruse §-le 12;
4) kirjastus esitab REKKile kolm nädalat enne ainenõukogu koosolekut õppekirjanduse toimetatud käsikirja kolmes eksemplaris koos avalduse ja retsensioonidega;
5) REKK edastab kirjastusele ainenõukogu otsuse ühe nädala jooksul;
6) olenevalt ainenõukogu otsusest esitab kirjastus REKKile õppekirjanduse maketi ja avalduse kinnituse saamiseks või käsikirja ümbertöötatud variandi koos retsensiooni ja avaldusega;
7) ainenõukogu tööd korraldav REKKi peaspetsialist vaatab õppekirjanduse maketi üle, konsulteerib vajadusel retsensentidega ja otsustab, kas makett vastab riiklikule õppekavale ja käesolevas määruses sätestatud nõuetele;
8) REKK teatab kirjastusele kirja teel oma otsuse vastava õppekirjanduse riiklikule õppekavale vastavuse kohta ühe nädala jooksul;
9) iga kuu lõpul edastab REKK riiklikule õppekavale vastavaks tunnistatud õppekirjanduse nimetused Haridus- ja Teadusministeeriumile;
10) haridus- ja teadusminister kinnitab määrusega õppekirjanduse vastavust riiklikule õppekavale;
11) Kirjastus kirjastab õppekirjanduse vastava kinnitusmärkega.

§12. Retsensioon, retsensendid ja nende ülesanded

(1) Kirjastus tellib õppekirjanduse käsikirjale kolm retsensiooni ja muule õppekirjanduse käsikirjale ühe retsensiooni. REKK võib tellida õppekirjanduse kohta täiendava retsensiooni või arvamuse.

(2) Õppekirjanduse retsensendid vastavad järgmistele nõuetele:
1) kaks retsensenti on koolis töötavad vastava õppeaine õpetajad, kes on selles kooliastmes töötanud vähemalt kolm aastat;
2) kolmas retsensent on vastava eriala/ainedidaktika õppejõud, teadustöötaja või spetsialist.

(3) Retsensendi ülesanne on hinnata:
1) õppekirjanduse vastavust käesoleva määruse §-des 3–5 ja 9 nimetatud nõuetele;
2) õppekirjanduses esitatud faktide, mõistete, seletuste ja illustratsioonide õigsust, esituse süsteemsust ja arusaadavust;
3) õppekirjanduse õppesisu optimaalsust, metoodika ja õppeülesannete otstarbekust, sh tööjuhendite ja õppeülesannete lahendatavust;
4) tekstide, õppeülesannete ja illustratsioonide kaudu kujundatavate väärtushinnangute vastavust riiklikus õppekavas sätestatud kooli õppe- ja kasvatuseesmärkidele ning eakohasust.

(4) Retsensiooni lisana täidab retsensent vastavalt selle määruse lisades 1–3 toodud vormidele õpiku, töövihiku või tööraamatu hindamise lehe.

(5) Retsensent allkirjastab ja kuupäevastab retsensiooni ning õpiku, töövihiku või tööraamatu hindamise lehe.

(6) Haridus- ja teadusministrilt riiklikule õppekavale vastavuse kohta kinnituse saanud õpikute tõlkimise korral retsenseerib selle õpiku käsikirja üks retsensent ainult tõlke adekvaatsuse seisukohalt. Retsensendi ülesanne on kontrollida eeskätt terminite ja kohanimede tõlke õigsust ning semantilist täpsust.

(7) Teiste riikide õppekirjanduse riiklikule õppekavale vastavuse hindamine toimub üldises korras.

(8) Kordustrüki puhul tellib kirjastus õppekirjanduse retsenseerimise kahelt õpetajalt, kes kirjutavad retsensiooni õppekirjandusega ühe õppeaasta vältel töötamise kogemusele tuginedes ja teevad vajaduse korral ettepanekuid õppekirjanduse parandamiseks ja täiendamiseks.

(9) Õppekirjanduse riiklikule õppekavale vastavust kinnitavate retsensentide nimed trükitakse õppekirjanduse tiitlipöördele.

§13. Õppekirjanduse käsikirjale riiklikule õppekavale vastavuse kohta ainenõukogu hinnangu saamiseks esitatavad materjalid

(1) Õppekirjanduse riiklikule õppekavale vastavuse kohta hinnangu saamiseks esitab kirjastus REKKile avalduse, mis sisaldab ka teavet õppekirjanduse tehniliste andmete (formaat, maht trükipoognates, tähemärkide arv, köite liik, trükivärvide arv) ja piirhinna kohta.

(2) Lõikes 1 nimetatud avaldusele lisatakse:
1) retsensioonid ning õpiku ja/või töövihiku hindamise leht;
2) käsikirja kolm eksemplari, varem kinnituse saanud õpiku tõlke korral üks eksemplar;
3) kordustrüki puhul ka kirjalik ülevaade retsensentide ettepanekute alusel õppekirjanduses tehtud parandustest.

(3) Õppekirjanduse toimetatud või kordustrüki väljaandmiseks parandatud käsikirja leheküljed on nummerdatud, käsikirjas on ära näidatud illustratsioonide kohad ja nende eeldatav sisu.

(4) Kooliastme esimese klassi õpiku käsikirja esitamisel tuleb esitada ka kooliastme ainekava õppesisu jaotus klassiti.

(5) Klassi õpiku ja töövihiku võib põhjendatud vajaduse korral koostada kahes osas. Kui õpik koosneb kahest osast, esitab kirjastus hinnangu saamiseks korraga mõlema osa käsikirjad.

§14. Õppekirjanduse käsikirjale riiklikule õppekavale vastavuse kohta hinnangu andmine

(1) Hinnangu õppekirjanduse käsikirja vastavuse kohta käesoleva määruse §-des 3–5 ja 9 nimetatud nõuetele annab vastav ainenõukogu. Mitme aine õppesisu ühendava õppekirjanduse käsikirjale antakse hinnang vastavate ainenõukogude ühiskoosolekul.

(2) Ainenõukogu koosolekule kutsutakse:
1) õppekirjanduse käsikirja autor(id);
2) retsensendid;
3) kirjastuse esindaja.

(3) Ainenõukogu koosolek protokollitakse. Protokolli kantakse:
1) protokolli number ja kuupäev;
2) koosoleku päevakord ja kohalolijad;
3) hinnatavate õppekirjanduse käsikirjade täpne pealkiri, autor(id), klass või kooliaste;
4) õppekirjanduse tehnilised andmed ja piirhind;
5) REKKile esitatud käsikirjade arv;
6) retsensentide nimed;
7) ainenõukogu otsus käsikirja §-des 3–5 ja 9 nimetatud nõuetele vastavuse kohta;
8) nõuetele mittevastavuse korral loetletakse puudused;
9) olulisemad ettepanekud käsikirja parandamiseks või täiendamiseks.

(4) Protokollile lisatakse retsensioonid ning õpikute ja/või töövihikute hindamise lehed.

(5) REKK teatab kirjastusele ainenõukogu otsusest kirjalikult ühe nädala jooksul pärast koosoleku toimumist ning olenevalt otsusest teeb kirjastusele ettepaneku esitada REKKile õppekirjanduse põhimõtteline makett või käsikiri ümber töötada ja ainenõukogu hinnangu saamiseks uuesti esitada.

§15. Õppekirjanduse riiklikule õppekavale vastavuse kinnitamine

(1) Õppekirjanduse riiklikule õppekavale vastavuse kohta kinnituse saamiseks esitab kirjastus REKKile:
1) avalduse;
2) õppekirjanduse mustvalge maketi;
3) kasutatava paberi näidise.

(2) ainenõukogu tööd korraldav REKKi peaspetsialist, vajadusel koostöös ainenõukogu ja retsensentidega:
1) vaatab üle õppekirjanduse maketi ja paberi näidise;
2) kontrollib, kas õppekirjanduse maketis on arvestatud ainenõukogu ja retsensentide ettepanekuid käsikirja parandamiseks või täiendamiseks;
3) teeb otsuse õppekirjanduse maketi riiklikule õppekavale vastavuse kohta.

(3) REKK informeerib kirjastust oma otsusest ühe nädala jooksul kirjalikult järgmiselt:
1) positiivse otsuse korral teatab, et õppekirjanduse nimetus on esitatud haridus- ja teadusministrile riiklikule õppekavale vastavuse kohta kinnituse saamiseks;
2) negatiivse otsuse korral teatab, et makett ei ole vastavuses selle määruse §-des 3–5 ja 9 sätestatud nõuetega, nimetab olulisemad puudused ja tagastab kirjastusele õppekirjanduse maketi ja paberi näidise.

(4) REKK esitab vähemalt üks kord kvartalis haridus- ja teadusministrile ainenõukogu poolt riiklikule õppekavale vastavaks tunnistatud õppekirjanduse nimetuste loetelu koos piirhindadega.

(5) Haridus- ja teadusminister kinnitab «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 23 lõike 4 alusel REKKi esitatud riiklikule õppekavale vastava õppekirjanduse nimetuste loetelud.

§16. Kinnitusmärge

Haridus- ja teadusministrilt riiklikule õppekavale vastavuse kohta kinnituse saanud õppekirjandus kirjastatakse märkega «Haridus- ja Teadusministeerium kinnitab: õpik/töövihik/tööraamat vastab põhikooli ja gümnaasiumi riiklikule õppekavale», «Haridus- ja Teadusministeerium kinnitab: õpik/töövihik/tööraamat vastab põhikooli lihtsustatud riiklikule õppekavale» või «Haridus- ja Teadusministeerium kinnitab: õpik/töövihik/tööraamat vastab toimetuleku riiklikule õppekavale» vastavalt sellele, millisele riiklikule õppekavale vastavuse kohta kirjastus õppekirjandusele kinnitust taotles.

§17. Muule õppekirjandusele hinnangu ja soovituse andmine

(1) Muule õppekirjandusele annab hinnangu ja soovituse vastav ainenõukogu.

(2) Muule õppekirjandusele ainenõukogu soovituse saamiseks esitab kirjastus REKKile avalduse, käsikirja või näidise kahes eksemplaris ning retsensiooni. Retsensent lähtub muu õppematerjali hindamisel võimaluse piires §-des 7–8 ja § 12 lõikes 3 sätestatud nõuetest.

(3) Ainenõukogu otsus tehakse kirjastusele teatavaks §-s 14 sätestatud korras.

(4) Ainenõukogu soovituse saanud muu õppekirjandus kirjastatakse märkega «Üleriigiline ............ ainenõukogu soovitab kasutada ............ õpetamisel lisamaterjalina/juhendmaterjalina.»

§18. Vaidlusküsimuste lahendamine

Kirjastus võib ainenõukogu otsuse peale esitada vaide 30 päeva jooksul alates REKKi teate saamisest vastavalt haldusmenetluse seaduses sätestatule.

§19. Rakendussäte

Määruse § 12 lõige 8 jõustub 30. juunil 2006. aastal.

§20. Määruse kehtetuks tunnistamine

Haridusministri 19. novembri 2001. a määrus nr 65 «Õpikute, töövihikute, tööraamatute ja muu õppekirjanduse riiklikule õppekavale vastavuse kinnitamise tingimused ja kord ning nõuded õpikutele, töövihikutele, tööraamatutele ja muule õppekirjandusele» (RTL 2001, 125, 1803) tunnistatakse kehtetuks.

Minister Mailis REPS

Kantsler Jaan KALLAS

Haridus- ja teadusministri 4. oktoobri 2005. a määruse nr 36 «Õpikute, töövihikute ja tööraamatute riiklikule õppekavale vastavuse kinnitamise tingimused ja kord ning nõuded õpikutele, töövihikutele, tööraamatutele ja muule õppekirjandusele» lisa 1

Õpiku hindamise leht

Õpiku pealkiri:
Autor(id):
Kirjastus:

Kriteeriumid	Hinnang
	Jah	Osaliselt	Ei
Arvestab riiklikus õppekavas sätestatud kooli õppe- ja kasvatuseesmärke
Arvestab riikliku õppekava põhimõtteid, sh mitmekultuurilisuse põhimõtet
Arvestab riiklikus õppekavas sätestatud kooliastmete ja läbivate teemade pädevusi
Arvestab riiklikus õppekavas sätestatud ainekava eesmärke
Arvestab riiklikus õppekavas sätestatud ainekava õppesisu
Arvestab riiklikus õppekavas sätestatud ainekava õppetegevusi
Arvestab riiklikus õppekavas sätestatud ainekava õpitulemusi
Arvestab õppeaine riiklikus õppekavas sätestatud kooliastme kohustuslike nädalatundide/kursuste arvu
Õppesisu on optimaalne
Õppetekst on otstarbekalt liigendatud
Mõisted, seletused, faktid ja illustratsioonid on õiged, nende esitus on süsteemne ja arusaadav
Ei ole liialdatud uue teabe ja abstraktse esituslaadiga
Sisaldab allikmaterjale, tabeleid, jooniseid, fotosid, mille allkirjad, tähistused ja selgitused on mõistetavad ja tekstiga kooskõlas
Tekstid ja illustratsioonid väldivad stereotüüpe, mis õhutavad soolisi, rahvuslikke, kultuurilisi või rassilisi eelarvamusi
Tekstide, õppeülesannete ja illustratsioonide kaudu kujundatavad väärtushinnangud on eakohased ning vastavuses riikliku õppekava õppe- ja kasvatuseesmärkidega
Sisaldab küsimusi ja õppeülesandeid, mis suunavad õpitavat informatsiooni mõistma, võrdlema, analüüsima, sünteesima, hindama ja kasutama, toetavad mõtlemise oskust
Sisaldab rühmatöö- ja projektülesandeid
Sisaldab uurimuslikke ja loovülesandeid
Sisaldab õppeülesandeid õppesisu ja õppeprotsessi diferentseerimiseks
Sisaldab õppeotstarbelisi viiteid IKT-vahendite kasutamiseks
Õppemetoodika ja -ülesanded on otstarbekad, õpilasel on võimalik iseseisvalt õppida
Õppeülesannete tööjuhendid on selged, ülesanded on lahendatavad
On kirjutatud ladusas ja eakohases keeles
Sisaldab mõistete seletusi või sõnastikku
Sisaldab sisukorda

Allkiri:
Nimi:
Kuupäev:

Haridus- ja teadusministri 4. oktoobri 2005. a määruse nr 36 «Õpikute, töövihikute ja tööraamatute riiklikule õppekavale vastavuse kinnitamise tingimused ja kord ning nõuded õpikutele, töövihikutele, tööraamatutele ja muule õppekirjandusele» lisa 2

Töövihiku hindamise leht

Töövihiku pealkiri:
Autor(id):
Kirjastus:

Kriteeriumid	Hinnang
	Jah	Osaliselt	Ei
Õppesisu on optimaalne, kooskõlas õpikuga
Tekstide, õppeülesannete ja illustratsioonide kaudu kujundatavad väärtushinnangud on eakohased ning vastavuses riikliku õppekava õppe- ja kasvatuseesmärkidega
Sisaldab õppeülesandeid, mis suunavad õpitavat informatsiooni mõistma, võrdlema, analüüsima, sünteesima, hindama ja kasutama
Sisaldab õppeülesandeid, mis võimaldavad teadmisi kinnistada ja kontrollida
Sisaldab rühmatöö- ja projektülesandeid
Sisaldab uurimuslikke ja loovülesandeid
Suunab õpilast kasutama IKT võimalusi
Sisaldab õppeülesandeid õppesisu ja õppeprotsessi diferentseerimiseks
Õppeülesannete tööjuhendid on otstarbekad ja arusaadavad
Õppeülesanded on lahendatavad

Allkiri:
Nimi:
Kuupäev:

Haridus- ja teadusministri 4. oktoobri 2005. a määruse nr 36 «Õpikute, töövihikute ja tööraamatute riiklikule õppekavale vastavuse kinnitamise tingimused ja kord ning nõuded õpikutele, töövihikutele, tööraamatutele ja muule õppekirjandusele» lisa 3

Tööraamatu hindamise leht

Tööraamatu pealkiri:
Autor(id):
Kirjastus:

Kriteeriumid	Hinnang
	Jah	Osaliselt	Ei
Arvestab riiklikus õppekavas sätestatud kooli õppe- ja kasvatuseesmärke
Arvestab riikliku õppekava põhimõtteid, sh mitmekultuurilisuse põhimõtet
Arvestab riiklikus õppekavas sätestatud kooliastmete ja läbivate teemade pädevusi
Arvestab riiklikus õppekavas sätestatud ainekava eesmärke
Arvestab riiklikus õppekavas sätestatud ainekava õppesisu
Arvestab riiklikus õppekavas sätestatud ainekava õppetegevusi
Arvestab riiklikus õppekavas sätestatud ainekava õpitulemusi
Arvestab õppeaine riiklikus õppekavas sätestatud kooliastme kohustuslike nädalatundide arvu
Õppesisu on optimaalne, pole liialdatud uue teabega
Sisaldab otstarbekalt liigendatud õppeteksti
Mõisted, seletused, faktid ja illustratsioonid on õiged, nende esitus on süsteemne ja arusaadav
Sisaldab allikmaterjale, tabeleid, jooniseid, fotosid, mille allkirjad, tähistused ja selgitused on mõistetavad ja tekstiga kooskõlas
Tekstid ja illustratsioonid väldivad stereotüüpe, mis õhutavad soolisi, rahvuslikke, kultuurilisi või rassilisi eelarvamusi
Tekstide, õppeülesannete ja illustratsioonide kaudu kujundatavad väärtushinnangud on eakohased ning vastavuses riikliku õppekava õppe- ja kasvatuseesmärkidega
Sisaldab küsimusi ja õppeülesandeid, mis suunavad õpitavat informatsiooni mõistma, võrdlema, analüüsima, sünteesima, hindama ja kasutama, toetavad mõtlemise arengut
Sisaldab ülesandeid, mis võimaldavad teadmisi kinnistada ja kontrollida
Sisaldab rühmatöö- ja projektülesandeid
Sisaldab loovülesandeid
Sisaldab õppeülesandeid õppesisu ja õppeprotsessi diferentseerimiseks
Sisaldab õppeotstarbelisi viiteid IKT-vahendite kasutamiseks
Õppemetoodika ja -ülesanded on otstarbekad, õpilasel on võimalik iseseisvalt õppida
Ülesannete tööjuhendid on selged, ülesanded on lahendatavad
On kirjutatud ladusas ja eakohases keeles
Sisaldab mõistete seletusi
Sisaldab sisukorda

Allkiri:
Nimi:
Kuupäev: