Teksti suurus:

Plaani- või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise korra kinnitamine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2018
Avaldamismärge:RT I 1997, 35, 542

Plaani- või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise korra kinnitamine

Vastu võetud 29.04.1997 nr 88

Maakatastriseaduse (RT I 1994, 74, 1324; 1995, 29, 356; 59, 1006; 1996, 36, 738; 1997, 16, 261) paragrahvi 20 lõike 55 alusel Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada «Plaani- või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise kord» (juurde lisatud).

2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 1995. a. määrus nr. 90 (RT I 1995, 24, 345; 35, 463) «Olemasolevate plaanide alusel linnades ja kompaktse hoonestusega aladel katastriüksuste moodustamise korra kinnitamine».

Peaminister   Mart SIIMANN

Keskkonnaminister Villu REILJAN

Riigisekretär   Uno VEERING

Kinnitatud

Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1997. a. määrusega nr. 88

Plaani- või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise kord

I. ÜLDSÄTTED

1. Käesolev «Plaani- või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise kord» (edaspidi kord) on kehtestatud maakatastriseaduse (RT I 1994, 74, 1324; 1995, 29, 365; 59, 1006; 1996, 36, 738; 1997, 16, 261) paragrahvi 20 lõike 55 alusel.

2. Käesoleva korra alusel moodustatakse katastriüksusi maa tagastamiseks, erastamiseks, munitsipaliseerimiseks ja riigi omandisse jätmiseks.

3. Katastriüksus moodustatakse plaani- või kaardimaterjali alusel, kui katastriüksuse moodustamist taotlev isik ei ole avaldanud soovi katastriüksuse moodustamiseks katastrimõõdistamise teel.

II. KATASTRIÜKSUSE MOODUSTAMINE PLAANIL VÕI KAARDIL

4. Katastriüksus moodustatakse katastripidaja poolt määratud ning kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud plaani- või kaardimaterjalil. Sobivateks loetakse vastavalt olukorrale krundiplaanid, krundijaotusplaanid, maadearvestusplaanid, fotoplaanid, ortofotoplaanid, digitaalkaardid või muud mõõtkavas 1:2000 või suuremas tiheasustusega aladel ja mõõtkavas 1:10 000 või suuremas hajaasustusega aladel. Kaarditäpsus (situatsioonielemendi täpsus) peab olema vähemalt vastavalt mõõtkavale 1 mm tiheasustusega aladel ning 2 mm hajaasustusega aladel.

Katastripidaja tagab, et sobivaks tunnistatud plaani- või kaardimaterjalil on vastutava isiku allkiri ning pitser.

5. Sobiva plaani- või kaardimaterjali või nimetatu kinnitatud koopiatega varustab kohalikku omavalitsust katastripidaja.

6. Kohalik omavalitsus määrab vastavuses kehtivate õigusaktidega plaani- või kaardimaterjalil maaüksuse piiri ja pindala.

7. Käesoleva korra alusel katastriüksuse moodustamisel ei ole igale katastriüksusele eraldi plaani koostamine vajalik. Juhul kui katastripidaja ning kohalik omavalitsus kasutavad käesoleva korra punktis 4 nimetatud plaani- või kaardimaterjali, peavad sellele (digitaalkaardi kasutamise korral väljatrükile) põhitoonist erineva värviga (punasega) olema kantud katastriüksuste piirid. Katastriüksused nummerdatakse plaani- või kaardimaterjalil (igal plaanil või kaardil algavad numbrid 1-st).

8. Kohaliku omavalitsuse volitatud esindaja näitab katastriüksuse moodustamist taotlevale isikule ja piirinaabritele plaanil või kaardil kätte maaüksuse piirid ning võtab katastriüksuse moodustamist taotlenud isikult kirjaliku nõusoleku plaanil määratud maatüki piiride ja pindalaga. Kui katastriüksus moodustatakse maa munitsipaliseerimiseks, siis võetakse eelmises lauses nimetatud nõusolek vaid juhul, kui kohalik omavalitsus taotleb maa munitsipaliseerimist väljaspool oma haldusterritooriumi.

9. Piiride kättenäitamisele kutsutakse asjaomased isikud tähitud kirjaga. Juhul kui maakatastriseaduse paragrahvi 20 lõike 51 alusel on nõutav piiriprotokolli koostamine, informeeritakse asjaomaseid isikuid samas kirjas ka piiride kättenäitamisele järgnevast piiriprotokolli koostamisest. Nimetatud kiri peab olema välja saadetud vähemalt 10 päeva enne piiride kättenäitamist plaanil või kaardil.

10. Piiride kättenäitamine ja plaani- või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamist taotleva isiku kirjalik nõusolek plaanil või kaardil määratud maatüki piiri ja pindalaga vormistatakse vähemalt kolmes eksemplaris koopial plaanist või kaardist, millel maatüki piirid ja pindala määrati. Nimetatud koopiad tõestatakse kohaliku omavalitsuse volitatud esindaja allkirja ning pitseriga. Juhul kui keegi piiride kättenäitamisele ilmunud isikutest nõuab piiriprotokolli koostamist või piiriprotokolli koostamine on kohustuslik maakatastriseaduse paragrahvi 20 lõike 51 alusel, koostatakse samas ka piiriprotokoll.

11. Piiriprotokollis kirjeldatakse piiri ja piiripunkte ning nende asukohti püsiobjektide (orientiiride) suhtes. Piiriprotokoll koostatakse üldjuhul looduses. Piiriprotokollile kirjutavad alla maa taotleja ja piirinaabrid. Maa taotleja lisab piiriprotokollile maaüksusel paiknevate ehitiste loetelu ning kirjaliku kinnituse, et kõik maal paiknevad ehitised kuuluvad taotlejale, või kokkuleppe hoonestusõiguse seadmise kohta.

Juhul kui maa taotleja on hoonete koosseisu ja omandiõiguse kohta esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid, kannab ta vajalike korrektiivide tegemisega seotud kulud.

12. Allkirjad piiriprotokollil tõestab piiriprotokolli koostaja. Piiriprotokolli koostamise eest tasub isik, kelle nõudel piiriprotokoll koostati, kui ei lepita kokku teisiti. Piiriprotokolli koostamise tasu kehtestab kohalik omavalitsus.

13. Kui piiride kättenäitamisele ja piiriprotokolli koostamisele kutsutud isik ei ilmu või keeldub piiride kättenäitamise dokumendile ja/või piiriprotokollile alla kirjutamast, loetakse piirid kättenäidatuks ning katastriüksus moodustatuks kohaliku omavalitsuse määratud piirides.

14. Ühes piiriprotokollis võib kirjeldada mitme katastriüksuse piire. Piiriprotokoll peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) piiriprotokolli koostamise kuupäev;

2) katastriüksus(t)e asukoht (asukohad), nimetus(ed) ja number (numbrid), kui viimane(viimased) on olemas;

3) piiri asukoha kirjeldus, vajadusel koos täpsustava skeemiga;

4) piiri kättenäitamise juures viibinud isikute nimed ja allkirjad, mis on tõestatud piiriprotokolli koostaja poolt.

15. Kui moodustatav katastriüksus piirneb maaga, kus katastriüksus on moodustamata, on piirinaabriks vastava maatüki tagastamise või erastamise õigustatud subjekt või tema volitatud esindaja, nende puudumisel kohaliku omavalitsuse volitatud esindaja.

16. Plaani- või kaardimaterjalil määratud piirid kinnitatakse kohaliku omavalitsuse otsusega, milles fikseeritakse:

1) katastriüksuse number plaani- või kaardimaterjalil ja aadress (asukoht);

2) katastriüksuse sihtotstarve;

3) katastriüksuse moodustamise õiguslik alus (viitega maareformi seaduse vastavale sättele -ostueesõigusega või enampakkumisega erastamine, tagastamine, munitsipaliseerimine, riigi omandisse jätmine);

4) tagastamise, ostueesõigusega erastamise, munitsipaliseerimise ja riigi omandisse jätmise korral isik, kelle omandisse katastriüksus läheb;

5) katastriüksuse pindala ning kõlvikuline jaotus;

6) katastriüksuse maksustamishind või ostueesõigusega erastamise korral seaduse sätestatud juhtudel 1993. a. maksustamishind ja katastriüksuse müügihind (näidates eraldi ära kasvava metsa maksumuse).

17. Vähemalt kahes eksemplaris plaani- või kaardimaterjalil (digitaalkaardi korral selle väljatrükk) peavad olema kohaliku omavalitsuse volitatud esindaja allkiri ning pitser ja märge selle kohta, millise kohaliku omavalitsuse otsusega (otsuse vastuvõtja nimetus, otsuse kuupäev, number jms.) antud plaani- või kaardimaterjalil piirid määrati. Käesolevas punktis nimetatud plaani- või kaardimaterjal saadetakse koos kohaliku omavalitsuse kirjaliku avalduse, otsuse, piiriprotokolli(de) ja kahe eksemplari käesoleva korra punktis 9 nimetatud plaanil või kaardil määratud maatüki piiride ja pindalaga nõustumist (piiride kättenäitamist) käsitleva dokumendiga ning katastripidaja poolt kehtestatud vormis lisatavate katastriüksuse moodustamiseks kasutatud abimaterjalidega (katastriüksuse moodustamist taotlevate isikute poolt esitatud plaanid, kaardid, koordinaatide lehed vms.) katastripidajale registreerimiseks.

18. Seadusjärgseid kitsendusi põhjustavate objektide olemasolul kantakse need plaani- või kaardialusele, millel katastriüksus moodustati. Kitsendusi põhjustavate objektide omanikud või valdajad on kohustatud kohalikule omavalitsusele esitama vastava avalduse, milles oleks näidatud kitsenduse kohaldamise õiguslik alus ja kitsenduse iseloom, ning katastripidaja poolt määratud plaani või kaardi, millele on kantud kitsendusi põhjustava objekti asukoht (piirid) ja kitsenduse ulatus.

Avalduses käsitletakse kitsenduse ulatust ja iseloomu järgmistest aspektidest:

1) torujuhtmete, kaablite jt. objektide kaitsetsooni laius ja kaitsereiimi iseloomustus;

2) kaitstavate objektide ja kaitsealade puhul kaitsereiimi iseloomustus;

3) õhuliinide puhul kitsenduste ruumiline ulatus ning vajadusel mastidealuse maa kuuluvus;

4) teede puhul eraldusriba laius ja kitsendused (riigiteel viitega seadusele, munitsipaal- ja erateedel viitega kohaliku omavalitsuse volikogu otsusele);

5) magistraalkraavide puhul kitsenduse ulatus ja kaitsereiim.

19. Kui avaldusele lisatud dokumendid ei võimalda kitsendusi põhjustava objekti asukohta piisava täpsusega määrata, on kitsenduste plaanile või kaardile kandmiseks avalduse esitanud isik või tema volitatud esindaja kohustatud kitsendusi põhjustava objekti asukoha (piirid) kohaliku omavalitsuse esindajale looduses kätte näitama.

III. RAKENDUSSÄTTED

20. Enne käesoleva korra jõustumist alustatud katastriüksuse moodustamise toimingud viiakse lõpuni vastavate toimingute alustamise ajal kehtinud alustel ja korras.

21. Käesoleva korra alusel katastriüksuse moodustamisel maa enampakkumisega erastamiseks esitatakse erastamise korraldajale lisaks katastri poolt väljaantavale õiendile katastripidaja poolt kinnitatud koopia (väljavõte) plaanist või kaardist, mille alusel katastriüksus moodustati. Maaüksuse moodustamisel maa ostueesõigusega erastamiseks esitatakse erastamise korraldajale üksnes katastripidaja õiend katastriüksuse registreerimise kohta.

22. Maa-ameti peadirektoril on õigus anda selgitusi käesoleva korraga reguleerimata tehnilistes küsimustes.

Keskkonnaminister Villu REILJAN

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json