Välisriigi haridust tõendavate dokumentide hindamise ja akadeemilise tunnustamise ning välisriigi haridussüsteemis antud kvalifikatsiooni nimetuse kasutamise tingimused ja kord
Vastu võetud 06.04.2006 nr 89
Määrus kehtestatakse «Eesti Vabariigi haridusseaduse» § 281 lõike 2 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse välisriigi haridust tõendavate dokumentide Eesti õigusaktides nimetatud haridustasemetele ja kõrgharidusastmetele, s.o välisriigi ja piiriüleste kvalifikatsioonide Eesti kvalifikatsioonidele vastavuse hindamise ja akadeemilise tunnustamise ning antud kvalifikatsioonide nimetuste Eestis kasutamise tingimused ja kord.
(2) Enne 20. augustit 1991. a antud NSV Liidu kvalifikatsioonide hindamisel ja Eesti kvalifikatsioonidele vastavuse määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 6. juuni 2005. a määrusest nr 120 «Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit 1991. a antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus».
§ 2. Mõisted
Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1)
asukohariik – välisriik, kelle haridussüsteemi kohaselt on antud
välisriigi või piiriülene kvalifikatsioon või läbitud õppeperiood;
riikide haridussüsteemidest sõltumatu piiriülese õppe korral välisriik,
kelle territooriumil on antud piiriülene kvalifikatsioon või läbitud
piiriülene õppeperiood;
2) välisriigi kvalifikatsioon (foreign
qualification) – õppekava läbimist kinnitav ja dokumendiga tõendatud
akadeemiline kraad, tiitel, nimetus, diplom või muu tunnistus, mille on
andnud selleks pädev asutus õppekava kohaselt, mida välisriik peab oma
haridussüsteemi osaks, ja millel on pädeva asutuse tunnustus
asukohariigis;
3) piiriülene õpe (transnational education)
– õpe (sealhulgas kaugõpe), mille puhul õppur asub ühes ning
kvalifikatsiooni andev õppeasutus teises riigis; õppekava, mille
kohaselt piiriülest õpet läbi viiakse, ei pea kuuluma selle riigi
haridussüsteemi, kelle territooriumil õpet läbi viiakse, ning see võib
olla riikide haridussüsteemidest sõltumatu;
4) piiriülene
kvalifikatsioon (qualification issued through transnational
educational programmes) – piiriülese õppekava läbimist kinnitav ja
dokumendiga tõendatud akadeemiline kraad, tiitel, nimetus, diplom või
muu tunnistus, mille on andnud selleks pädev asutus ja millel on pädeva
asutuse tunnustus välisriigis, kelle territooriumil piiriülest õpet läbi
viiakse;
5) õppeperiood (period of study) – piiriülese
või välisriigi õppekava hinnatud ja dokumenteeritud osa, mis võimaldab
olulisel määral teadmisi või oskusi omandada;
6)
hindamine (assessment) – välisriigi või piiriülese
kvalifikatsiooni või õppeperioodi vastavuse võrdlemine Eesti
õigusaktides nimetatud haridustasemetele ja kõrgharidusastmetele
kehtestatud nõuetega ja hinnangu andmine välisriigi või piiriülese
kvalifikatsiooni vastavuse kohta Eesti kvalifikatsioonile;
7)
akadeemiline tunnustamine (academic recognition) – välisriigi või
piiriülese kvalifikatsiooni Eesti samaväärsele kvalifikatsioonile
vastavaks tunnistamine või õppeperioodi arvestamine Eesti
kõrgharidusastme õppekava osana ning kvalifikatsiooni omanikule õiguse
andmine kõrgharidusele juurdepääsuks, jätkata õpinguid või kandideerida
vastavat haridustaset või kõrgharidusastet nõudvale ametikohale (välja
arvatud juhul, kui ametikoht või kutsealane tegevus on reguleeritud
«Välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse»
tähenduses);
8) kõrgharidusele juurdepääs (access
to higher education) – isiku õigus kandideerida õppima asumiseks
kõrgharidustaseme õpet läbiviivasse õppeasutusse ja esitatud
kandidatuuri läbivaatamisele.
§ 3. Hindamise ja akadeemilise tunnustamise põhimõtted
(1) Välisriigi ja piiriüleste kvalifikatsioonide ja õppeperioodide hindamisel ning akadeemilisel tunnustamisel juhindutakse käesolevast määrusest, riikidevahelistest kokkulepetest, «Kõrgharidustunnistuste ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate tunnistuste Euroopa regioonis tunnustamise konventsioonist» (edaspidi Lissaboni konventsioon) ning Lissaboni konventsiooniga siduvatest dokumentidest.
(2) Piiriüleste kvalifikatsioonide ja õppeperioodide hindamisel ja tunnustamisel juhindutakse Lissaboni konventsiooni komitee poolt 6. juunil 2001. a Riias heaks kiidetud «Piiriülese hariduse andmise heade tavade koodeksist» ja 9. juunil 2004. a Strasbourgis heaks kiidetud «Ühiskraadide tunnustamise soovitusest».
(3) Kui välisriigi või piiriülene kvalifikatsioon on tunnistatud vastavaks Eesti samaväärsele kvalifikatsioonile, on välisriigi või piiriülese kvalifikatsiooni omanikul Eesti haridussüsteemis antud samaväärse kvalifikatsiooni omanikuga samad õigused, kui õigusaktidest ei tulene teisiti.
§ 4. Taotleja
Välisriigi või piiriülese kvalifikatsiooni või õppeperioodi hindamise ja akadeemilise tunnustamise taotleja (edaspidi taotleja) võib olla iga isik, kellele on antud välisriigi või piiriülene kvalifikatsioon või kes on läbinud õppeperioodi.
2. peatükk
HINDAMINE
§ 5. Hindamise pädev asutus
(1) Kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate ja kõrgharidust tõendavate välisriigi ja piiriüleste kvalifikatsioonide ning õppeperioodide hindamise pädev asutus on Akadeemilise Tunnustamise Infokeskuste Koostöövõrgu Eesti Keskus (edaspidi Eesti ENIC/NARIC Keskus).
(2) Hindamise pädeva asutusena annab Eesti ENIC/NARIC Keskus täiendavalt:
1)
usaldusväärset ja asjakohast teavet välisriikide haridussüsteemide,
kvalifikatsioonide ja neid andnud asutuste kohta;
2) akadeemilise
tunnustamise pädevatele asutustele usaldusväärset ja asjakohast nõu ja
teavet välisriigi ja piiriüleste kvalifikatsioonide ja õppeperioodide
akadeemiliseks tunnustamiseks.
(3) Paragrahvi 8 lõikes 4 nimetatud juhul on hindamise pädev asutus tööandja või riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutus (edaspidi mõlemad tööandja) või õppeasutus.
§ 6. Hindamise taotlemine
(1) Hindamiseks esitab taotleja Eesti ENIC/NARIC Keskusele järgmised
dokumendid:
1) taotlus eesti keeles või poolte kokkuleppel muus
keeles;
2) isikut tõendav dokument või väljavõte selle isikuandmetega
lehest;
3) kõrgharidusele juurdepääsu võimaldava, kõrgharidust või
õppeperioodi läbimist tõendava dokumendi originaal või notariaalselt,
ametlikult või tunnistusega (apostille’ga) kinnitatud
ärakiri;
4) kõrgharidusele juurdepääsu võimaldava, kõrgharidust
või õppeperioodi läbimist tõendava dokumendi eesti-, inglis- või
venekeelne tõlge või poolte kokkuleppel tõlge muus keeles, mille on
teinud dokumendi väljastanud õppeasutus või tõlkimiseks pädev isik või
asutus, kui dokument ei ole ühes nimetatud keeltest;
5)
akadeemilise õiendi, hinnetelehe ja kõrgharidusele juurdepääsu
võimaldava või kõrgharidust tõendava dokumendiga kaasnevate teiste
lisadokumentide originaalid või notariaalselt, ametlikult või
tunnistusega (apostille’ga) kinnitatud ärakirjad;
6)
akadeemilise õiendi, hinnetelehe ja kõrgharidusele juurdepääsu
võimaldava või kõrgharidust tõendava dokumendiga kaasnevate teiste
lisadokumentide eesti-, inglis- või venekeelsed tõlked või poolte
kokkuleppel tõlked muudes keeltes, mille on teinud dokumendi väljastanud
õppeasutus või tõlkimiseks pädev isik või asutus, kui dokumendid ei ole
ühes nimetatud keeltest;
7) kõrgharidust tõendava dokumendi
hindamise korral kõik eelnevat haridust tõendavad dokumendid koos
nendega kaasnevate lisadokumentidega alates kõrgharidusele juurdepääsu
võimaldavast dokumendist.
(2) Eesti ENIC/NARIC Keskus võib taotlejalt nõuda muid asjasse puutuvaid lõikes 1 nimetamata dokumente, kui need on olulised asja õigeks otsustamiseks.
(3) Taotleja võib esitada lõikes 1 nimetatud dokumendid ka õppeasutusele või tööandjale, kes taotleja nõusolekul edastab need viivitamata hindamiseks Eesti ENIC/NARIC Keskusele, välja arvatud § 8 lõikes 4 nimetatud juhul.
§ 7. Hindamisel arvestatavad näitajad
(1) Välisriigi ja piiriülese kvalifikatsiooni ja õppeperioodi hindamisel
arvestatakse järgmiste näitajatega, kui Eesti Vabariigi suhtes jõustunud
välislepingust ei tulene teisiti:
1) kõrgharidusele juurdepääsu
võimaldava, kõrgharidust või õppeperioodi läbimist tõendava dokumendi
väljastanud õppeasutuse pädevus kvalifikatsioonide andmisel;
2)
dokumendi väljastanud õppeasutuse tunnustatus asukohariigis;
3)
dokumendi väljastanud õppeasutuse tüüp;
4)
dokumendi väljastanud õppeasutuse või selle õppekava akrediteerimise või
mõne muu analoogilise pädeva kvaliteedihindamise tulemus;
5)
kvalifikatsiooni andva asutuse pädevus, kui kvalifikatsiooni andev
asutus ja dokumendi väljastanud õppeasutus ei kattu;
6)
kvalifikatsioon enne õpingute alustamist;
7) õppekavas
määratletud õppe eesmärk;
8) õppekava
nominaalkestus ja maht;
9) õppekavaga õpingutele, uurimistööle,
praktilisele tööle ja lõpetamisele kehtestatud nõuded;
10)
erialaõpingute süvendatus ja spetsialiseerumine;
11)
õppetöö tulemused, kui nendega arvestamise vajadus tuleneb asukohariigi
haridussüsteemi eripärast;
12) õigused jätkata õpinguid ja
asuda tööle asukohariigis.
(2) Piiriülese kvalifikatsiooni ja õppeperioodi hindamisel arvestatakse lisaks lõikes 1 nimetatud näitajatele õppe läbiviimise õiguslikkust riigis, kelle territooriumil piiriülest õpet läbi viiakse.
§ 8. Hindamine ja hinnang
(1) Hindamine Eesti ENIC/NARIC Keskuse poolt on taotlejale tasuta.
(2) Hindamise tulemusena annab Eesti ENIC/NARIC Keskus hinnangu, milles:
1)
võrreldakse taotleja välisriigi või piiriülese kvalifikatsiooni või
õppeperioodi vastavust Eesti õigusaktides nimetatud haridustasemetele ja
kõrgharidusastmetele kehtestatud nõuetele;
2) antakse
teavet taotleja välisriigi või piiriülese kvalifikatsiooni või
õppeperioodi, dokumendi väljastanud ja kvalifikatsiooni andnud asutuse
või õppeasutuse, kus õppeperiood läbiti, kohta ja
3)
välisriigi või piiriülese kvalifikatsiooni hindamisel antakse hinnang
selle Eesti kvalifikatsioonile vastavuse kohta.
(3) Hinnang on õppeasutusele, kus taotleja soovib õpinguid jätkata, või tööandjale, kelle juures taotleja soovib tööle asuda, informatiivne ja nõuandev. Hinnang tehakse taotlejale ja § 6 lõikes 3 nimetatud juhul õppeasutusele või tööandjale kirjalikult teatavaks 30 päeva jooksul pärast kõigi nõutavate dokumentide esitamist hindamise pädevale asutusele.
(4) Õppeasutus ja tööandja võivad loobuda hindamisest Eesti ENIC/NARIC
Keskuse poolt, kui:
1) nad omavad piisavat teavet taotleja
kvalifikatsiooni või õppeperioodi, dokumendi väljastanud ja
kvalifikatsiooni andnud asutuse või õppeasutuse, kus õppeperiood läbiti,
ja asukohariigi haridussüsteemi kohta või
2) Eesti
ENIC/NARIC Keskus on neile andnud varasema hinnangu sarnase
kvalifikatsiooni või sarnase õppeperioodi kohta.
(5) Lõikes 4 nimetatud juhul lähtuvad õppeasutus ja tööandja välisriigi ja piiriülese kvalifikatsiooni ja õppeperioodi hindamisel käesoleva määrusega kehtestatud tingimustest ja korrast.
3. peatükk
AKADEEMILINE TUNNUSTAMINE
§ 9. Akadeemilise tunnustamise pädev asutus
(1) Akadeemilise tunnustamise pädev asutus kõrgharidusele juurdepääsu ja õpingute jätkamise õiguse andmiseks on kõrgharidustaseme õpet läbiviiv õppeasutus.
(2) Akadeemilise tunnustamise pädev asutus vastavat haridustaset või kõrgharidusastet nõudvale ametikohale kandideerimise õiguse andmiseks on tööandja, välja arvatud juhul, kui ametikoht või kutsealane tegevus on reguleeritud «Välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse» tähenduses.
§ 10. Kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate kvalifikatsioonide akadeemiline tunnustamine
(1) Tunnustatakse kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavaid välisriigi
kvalifikatsioone:
1) mida välisriik peab oma haridussüsteemi osaks;
2)
mille on andnud selleks pädev asutus;
3) millel on pädeva
asutuse tunnustus asukohariigis ja
4) mis võimaldavad juurdepääsu
kõrgharidusele asukohariigis.
(2) Tunnustatakse kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavaid piiriüleseid
kvalifikatsioone:
1) mille on andnud selleks pädev asutus ja
2)
millel on pädeva asutuse tunnustus välisriigis, kelle territooriumil
piiriülest õpet läbi viiakse.
(3) Euroopa Kooli õppekava läbimisel antud Euroopa küpsustunnistuse (European Baccalaureat) omanikul on õigus kõrgharidusele juurdepääsule võrdsetel tingimustel Eesti keskhariduse omandanud isikutega1.
(4) Kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavat kvalifikatsiooni ei tunnustata, kui see erineb olulisel määral kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavast Eesti kvalifikatsioonist.
§ 11. Kõrgharidust tõendavate kvalifikatsioonide akadeemiline tunnustamine
(1) Tunnustatakse kõrgharidust tõendavaid välisriigi kvalifikatsioone:
1)
mille on andnud selleks pädev asutus;
2) millel on pädeva
asutuse tunnustus asukohariigis ja
3) mida välisriik peab oma
kõrgharidussüsteemi osaks.
(2) Tunnustatakse kõrgharidust tõendavaid piiriüleseid kvalifikatsioone:
1)
mille on andnud selleks pädev asutus ja
2) millel on pädeva
asutuse tunnustus välisriigis, kelle territooriumil piiriülest õpet läbi
viiakse.
(3) Kõrgharidust tõendavat kvalifikatsiooni ei tunnustata, kui see erineb olulisel määral kõrgharidust tõendavast Eesti kvalifikatsioonist.
§ 12. Õppeperioodide akadeemiline tunnustamine
(1) Välisriigi õppekava raames läbitud õppeperioodide tunnustamisele kohaldatakse § 11 lõikes 1 ning piiriülese õppekava raames läbitud õppeperioodide tunnustamisele § 11 lõikes 2 nimetatud näitajaid.
(2) Tunnustatakse piiriülese või välisriigi õppekava raames läbitud õppeperioode õpingute jätkamiseks samal kõrgharidusastmel. Õppeperioodi arvestatakse Eesti kõrgharidusastme õppekava täitmisel suurimas võimalikus mahus vastavalt õppeasutuse kehtestatud korrale.
(3) Õppeperioodi ei tunnustata, kui selle aluseks olev õppekava erineb olulisel määral Eesti kõrghariduse sama astme õppekavast.
§ 13. Akadeemiline tunnustamine ja tunnustamisotsus
(1) Akadeemilisel tunnustamisel lähtuvad õppeasutus ja tööandja §-des 10–12 sätestatud põhimõtetest ja Eesti ENIC/NARIC Keskuse hinnangust, välja arvatud § 8 lõikes 4 nimetatud juhul. Õppeasutusel ja tööandjal on õigus pöörduda Eesti ENIC/NARIC Keskuse poole akadeemilist tunnustamist lihtsustava teabe saamiseks.
(2) Akadeemilise tunnustamise tulemusena teeb õppeasutus või tööandja
tunnustamisotsuse, millega:
1) välisriigi või piiriülene
kvalifikatsioon tunnistatakse vastavaks Eesti samaväärsele
kvalifikatsioonile või õppeperioodi arvestatakse Eesti kõrgharidusastme
õppekava osana ja
2) taotlejale antakse õigus kõrgharidusele
juurdepääsuks, õpingute jätkamiseks või vastavat haridustaset või
kõrgharidusastet nõudvale ametikohale kandideerimiseks.
(3) Kui taotleja välisriigi või piiriülest kvalifikatsiooni või õppeperioodi ei saa käesoleva määruse alusel tunnustada, teeb õppeasutus või tööandja põhjendatud otsuse tunnustada välisriigi või piiriülest kvalifikatsiooni osaliselt või jätta välisriigi või piiriülene kvalifikatsioon või õppeperiood tunnustamata. Välisriigi või piiriülese kvalifikatsiooni vastavust Eesti kvalifikatsioonile sellisel juhul ei määrata. Tunnustamata jätmise korral antakse ka teavet võimalike meetmete kohta, mille abil taotleja võib saada tunnustuse hiljem.
(4) Tunnustamisotsus on taotlejale siduv otsuse teinud õppeasutuse või tööandja piires.
4. peatükk
KVALIFIKATSIOONI NIMETUSE KASUTAMINE
§ 14. Välisriigi või piiriülese kvalifikatsiooni nimetuse kasutamine
(1) Välisriigi või piiriülese kvalifikatsiooni nimetust kasutatakse originaalis või translitereerituna, kasutatakse ka kvalifikatsiooni nimetuse ametlikke lühendeid. Välisriigi või piiriülese kvalifikatsiooni nimetust ei tõlgita, kui õigusaktidest või välislepingust ei tulene teisiti.
(2) Välisriigi või piiriülese kvalifikatsiooni Eesti kvalifikatsioonile vastavaks tunnistamine ei anna õigust kasutada samaväärse Eesti kvalifikatsiooni nimetust. Välisriigi või piiriülese kvalifikatsiooni nimetusele võib vajadusel lisada viite samaväärse Eesti kvalifikatsiooni nimetusele, tehes välisriigi või piiriülese kvalifikatsiooni nimetuse järele märke «(Eesti kvalifikatsiooni nimetusele) vastav kvalifikatsioon».
1 Nõukogu otsusega 94/557/EÜ, Euratom, millega volitatakse Euroopa Ühendust ja Euroopa Aatomienergiaühendust allkirjastama ja sõlmima Euroopa koolide põhikirja konventsiooni (EÜT L 212, 17.08.1994, lk 1–2), ja komisjoni otsusega 94/558/ESTÜ Euroopa koolide põhikirja konventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 212, 17.08.1994, lk 15) heaks kiidetud «Euroopa koolide põhikirja konventsiooni» artikli 5 lõige 2.
Peaminister Andrus ANSIP |
Haridus- ja teadusminister Mailis REPS |
Riigisekretär Heiki LOOT |