Teksti suurus:

Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri

Väljaandja:Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:16.01.2006
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.01.2008
Avaldamismärge:

Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri

Vastu võetud 26.05.2004 nr 141
RTL 2004, 71, 1176
jõustumine 07.06.2004

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

5.01.2006/2 (RTL 2006, 6, 91) 16.01.2006, osaliselt 1.01.2007

Määrus kehtestatakse «Ühistranspordiseaduse» § 48 lõike 6 ja § 52 lõike 1 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§1. Reguleerimisala

Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib tasulisel sõitjateveol sõitjate ja nende pagasi tasulist vedu bussi, trollibussi, trammi ja sõiduautoga (taksoga).

§2. Üldsätted

(1) Eeskiri on kohustuslik kõigile ühistranspordi korraldajatele, vedajatele, ühissõidukijuhtidele ja sõitjatele.

[RTL 2006, 6, 91 - jõust. 16.01.2006]

(2) Sõitjatevedu on lubatud korraldada liiniveo, juhuveo või taksoveo korras.

(3) Sõitjatevedu on lubatud korraldada ainult tegevusloa alusel.

(4) Teeliikluses korraldatava sõitjateveo tegevusloana (edaspidi tegevusluba) käsitatakse ühistranspordiluba ja taksoveoluba. Tasu eest korraldatav sõitjatevedu on tegevusloa ja sõidukikaardita keelatud.

[RTL 2006, 6, 91 - jõust. 16.01.2006]

(5) Taksoveoloa andmise korra oma haldusterritooriumil kehtestab valla- või linnavolikogu või tema volitusel valla- või linnavalitsus.

(6) Vedaja võib sõitjateveol kasutada ainult sõidukit, millele on tegevusloa alusel väljastatud sõidukikaart.

(7) Sõitjatevedu on lubatud korraldada sõidukiga, mis on valmistaja poolt ette nähtud sõitjate veoks ja vastab sõidukite tehnojärelevalve eeskirja nõuetele. Sõiduk peab olema vedaja omandis või kasutuslepingu alusel vedaja kasutuses.

(8) Sõitjaid võib vedada sõidukis ainult valmistaja poolt ettenähtud kohtadel ja viisil.

(9) Ühissõidukina kasutatava sõiduki väliskülgedel peab olema vedaja nimi või kaubamärk vastavalt «Kaubamärgiseaduses» sätestatule. Vedaja nime teksti tähe kõrgus peab olema vähemalt 4 cm ja teenindusmärk peab olema minimaalmõõtmetega vähemalt 20 × 20 cm. Lisaks peab liiniveol olema nähtaval kohal liini number ja liini nimetus, mida tähistava teksti tähe kõrgus peab olema vähemalt 3 cm.

[RTL 2006, 6, 91 - jõust. 16.01.2006]

(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud:
1) liinivedu korraldatakse valla-, linna-, maakonna-, kaug- või rahvusvahelise liiniveo korras ja see peab vastama käesoleva määruse 2. peatükis toodud liiniveo nõuetele ja rahvusvaheline liinivedu ka Eesti Vabariigi välislepingus sätestatud nõuetele. Liiniveo sõiduplaani koostab kommertsliinil liiniloa taotleja. Avaliku teenindamise lepingu alusel korraldataval sõitjateveol (edaspidi avalik liinivedu) korraldab liiniveo sõiduplaani koostamist avaliku teenindamise lepingu osaline omavalitsusorgan või maavalitsus või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
2) juhuvedu korraldatakse riigisisese ja rahvusvahelise veo korras ja see peab vastama käesoleva määruse 3. peatükis toodud nõuetele ja rahvusvaheline juhuvedu ka Eesti Vabariigi välislepingus sätestatud nõuetele;
3) taksoveo korraldus peab vastama käesoleva määruse 4. peatükis toodud nõuetele.

[RTL 2006, 6, 91 - jõust. 16.01.2006]

2. peatükk
LIINIVEDU

§3. Üldsätted

(1) Avalikku liinivedu võib korraldada vedaja, kellel on ühistranspordiluba ja avaliku teenindamise leping.

(2) Avaliku teenindamise lepingud oma haldusterritooriumi avalikule liiniveole sõlmivad valla- ja linnavalitsused või nende volitatud ametiasutused ning maavalitsused. Avaliku teenindamise lepinguid võivad sõlmida ka piirkondlikud ühistranspordikeskused, kui neid on selleks volitatud.

(3) Kommertsliinivedu võib korraldada vedaja, kellel on ühistranspordiluba ja liiniluba.

(4) Liiniloa annab vedajale, kellel on ühistranspordiluba:
1) valla- või linnavalitsus veoks valla- või linnaliinil;
2) maavalitsus veoks maakonnaliinil;
3) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium veoks kaug- ja rahvusvahelisel liinil.

[RTL 2006, 6, 91 - jõust. 16.01.2006]

(5) Liinivedu (kaasa arvatud ajutine liinivedu) on ilma liiniloata, avaliku teenindamise lepinguta (ka eriotstarbelise avaliku teenindamise lepinguta) või vedaja ja tellija vahelise eriotstarbelise kommertsliiniveo lepinguta keelatud.

(6) Rahvusvahelist liinivedu võib korraldada ühistranspordiloal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt tehtud rahvusvahelist sõitjatevedu lubavat kannet omav vedaja, kes vastab Eesti Vabariigi välislepingus sätestatud nõuetele. Rahvusvahelise liiniveo korraldamisel Euroopa Liidu liikmesriikide vahel või läbi liikmesriigi territooriumi peab vedaja omama täiendavalt Euroopa Ühenduse veoluba.

[RTL 2006, 6, 91 - jõust. 16.01.2006]

(7) Liiniveo korraldamisel peab vedaja järgima mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaega reguleerivaid õigusakte.

(8) Eriotstarbelist liinivedu võib korraldada vedaja, kellel on liiniluba või tellijaga sõlmitud avaliku teenindamise või kommertsliiniveo leping.

(9) Liiniveol kasutatavad ühissõidukid peavad olema selleks projekteeritud ja ehitatud ning sobima vastavalt valla-, linna-, maakonna- või kaugliini teenindamiseks ning vastama valla- või linnavalitsuse, maavalitsuse või majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud sõitjate mugavust ja ohutust tagavatele nõuetele.

(10) Peatused sõitjate ühissõidukisse sisenemiseks ja väljumiseks määratakse sõiduplaaniga.

[RTL 2006, 6, 91 - jõust. 16.01.2006]

(11) Valla-, linna- ja maakonnaliinide igas ühissõidukis peab olema tähistatud vähemalt 2 istekohta eelkooliealistele lastele ja puuetega inimestele. Teised sõitjad on kohustatud need istekohad vajadusel vabastama.

§4. Liiniloa väljastamiseks või sõiduplaani muutmiseks esitatav sõiduplaan

(1) Liiniloa väljastamiseks või sõiduplaani muutmiseks esitatavale sõiduplaani kavandile peavad olema vedaja poolt märgitud järgmised andmed:
1) liini teenindava(te) vedaja(te) nimi(ed);
2) liini nimetus;
3) liini number, v.a uue liini taotlemisel;
4) vajadusel liini teenindava autobussi seisu- ja istekohtade arv;
5) sõiduplaani kehtima hakkamise kuupäev (täidab pädev ametiasutus või tema volitatud ametiasutus);

6) liini väljumisajad peatustest, saabumisajad liini vahepeatustes, kui peatumise aeg on pikem kui 5 minutit ja liini lõpp-punkti saabumisajad, vajadusel ühistranspordi liikumistee ning rahvusvahelisel liinil vajadusel suvised ja talvised kellaajad;
7) ühistranspordi registris registreeritud ühissõidukite peatuste nimetused sõitjate sisenemiseks ja väljumiseks maakonna- ja kaugliinidel;
8) peatustevahelised kaugused ja kaugus kasvavas kokkuvõttes liini alguspunktist liini lõpp-punktini;
9) liiniliikluse periood (aastaringselt, teatud perioodil) ja sagedus (iga päev, teatud päevadel);
10) märkused.

[RTL 2006, 6, 91 - jõust. 16.01.2006]

(2) Sõiduplaani kavand peab olema vedaja(te) poolt allkirjastatud. Sõiduplaani muutmise taotlus peab olema kirjalikult põhjendatud.

[RTL 2006, 6, 91 - jõust. 16.01.2006]

§5. Vedaja õigused ja kohustused

(1) Vedaja peab tagama sõitjate ohutu ja sõiduplaanis ettenähtud ajal kohaletoimetamise ning veoteenuse kvaliteedi. Vedaja võib mitte järgida sõiduplaani, kui ei ole tagatud sõitjate ja liiklejate ohutus ning pagasi säilivus (rasked teeolud, tee remont ja muud vedajast sõltumatud asjaolud).

(2) Vedaja esitab liiniloa andjale taotluse sõiduplaani muutmiseks kui liini teenindamisel on selgunud alalise iseloomuga asjaolud, mis ei võimalda sõiduplaanist kinni pidada.

(3) Vedajal on õigus kommertsliinidel kasutada lisabusse sõiduplaanis ettenähtud väljumisaegadel. Avalikul liiniveol lisabusside kasutamine sätestatakse avaliku teenindamise lepingus.

(4) Vedaja on kohustatud korraldama sõitjale teabe õigeaegse edastamise kommertsliiniveo sõiduplaanide, piletihindade ja piletimüügi korralduse, sõidusoodustuste ja muu liiniveoga seonduva kohta. Teabe andmise korraldamine avalikul liiniveol sätestatakse avaliku teenindamise lepingus.

§6. Ühissõidukijuhi õigused ja kohustused

(1) Ühissõidukijuht on kohustatud:
1) toimetama sõitja ohutult ja sõiduplaanis ettenähtud ajal sihtkohta, tagama veoteenuse kvaliteedi. Ühissõidukijuht võib mitte järgida sõiduplaani, kui ei ole tagatud sõitjate ja liiklejate ohutus ning pagasi säilivus (rasked teeolud, tee remont ja muud vedajast sõltumatud asjaolud);
2) müüma sõitjale nõuetekohaselt vormistatud ja kehtestatud hinnale vastava sõidupileti;
3) ühissõidukis mitte suitsetama;
4) tagama, et ühissõiduki audio- ja videoseadmete helitugevus ei häiri sõitjaid;
5) olema korrektselt riietatud ja käituma viisakalt;
6) abistama sõitjaid pagasi paigutamisel pagasiruumi kaug- ja rahvusvahelistel liinidel ning vajadusel ka maakonnaliinidel;
7) aitama kaasa kontrollimisõigusega ametiisikul kontrolli läbiviimisele ühissõidukis.

[RTL 2006, 6, 91 - jõust. 16.01.2006]

(2) Sõiduki juhil on õigus paragrahvi 7 lõigetes 3 ja 4 toodud rikkumiste korral nõuda sõitja ühissõidukist lahkumist.

[RTL 2006, 6, 91 - jõust. 16.01.2006]

§7. Sõitja õigused ja kohustused

(1) Sõitjal on õigus:
1) saada veoteenust tasutud ulatuses;
2) saada seadusega või seaduse alusel kehtestatud sõidusoodustust;
3) saada teavet paragrahvi 10 lõigetes 7 ja 8 toodud liiniveoga seonduva kohta;
4) vedada pagasit vastavalt kehtestatud korrale;
5) nõuda ühissõidukijuhilt tema poolt paragrahvi 6 lõikes 1 nimetatud kohustustest kinnipidamist.

[RTL 2006, 6, 91 - jõust. 16.01.2006]

(2) [kehtetu]

[RTL 2006, 6, 91 - jõust. 16.01.2006]

(3) Sõitja on kohustatud:
1) omama ühissõiduki kasutamiseks sõidupiletit või muud sõiduõigust tõendavat dokumenti;
2) ühissõidukisse sisenemisel esitama ühissõidukijuhi nõudmisel sõidupileti või muu sõiduõigust tõendava dokumendi ning üksikpileti (talongi) kohe pärast sisenemist kompostriga märgistama;
3) sõidupileti puudumisel ostma sõidupileti ühissõidukijuhilt;
4) hoidma sõidupileti alles sõidu lõpuni;
5) tagama enda ja temaga kaasasoleva lapse, samuti lapsevankris või -kärus oleva lapse ohutu sõidu;
6) esitama kontrolli õigusega ametiisikule sõidupileti või muu sõiduõigust tõendava dokumendi kontrollija esimesel nõudmisel;
7) tagama, et temaga kaasasolev käsipagas või ese ei ohustaks ega muul viisil ei häiriks kaassõitjaid.

8) sõidupileti saamisel kohe kontrollima piletil olevate andmete õigsust;
9) hüvitama ühissõidukile või selle salongi sisemusele tekitatud kahju.

[RTL 2006, 6, 91 - jõust. 16.01.2006]

(4) Sõitjal on keelatud:
1) sõita ühissõidukis määrdunud riietes, suitsetada või häirida kaassõitjaid;
2) avada või sulgeda aknaid ja luuke ilma ühissõidukijuhi loata;
3) takistada uste avanemist ja sulgumist, piirata ühissõidukijuhi vaatevälja;
4) häirida ühissõidukijuhti ning takistada kontrolli õigusega ametiisiku tööd;
5) lõhkuda, risustada ja määrida ühissõidukit ja selle sisustust;
6) seada ohtu kaassõitjaid, viibida sõidukis rulluiskudel, rulal vms;
7) eirata teisi käesoleva määrusega kehtestatud nõudeid.

8) sõita ühissõidukis joobeseisundis, kui sellega kaasneb ühissõidukijuhti või kaassõitjaid häiriv käitumine.

[RTL 2006, 6, 91 - jõust. 16.01.2006]

§8. Sõidu eest tasumine

(1) Kommertsliiniveo teenuste loetelu ja hinnad (sõidupilet, sõidusoodustused jm) kehtestab vedaja.

(2) Eriotstarbelisel liiniveol avaliku teenindamise lepingu alusel määratakse hinnad avaliku teenindamise lepinguga.

(3) Avaliku liiniveo sõidukilomeetri kõrgeim tariif ja kõrgeim sõidupileti hind sätestatakse avaliku teenindamise lepingus. Sõidukilomeetri tariif on sõitja sõidupileti hinna arvutamise aluseks olev ühe kilomeetri sõiduhind.

(4) Sõidu eest tasumine toimub vastavalt kehtestatud sõidupileti hinnale. Sõidu eest tasumine võib toimuda ka elektrooniliste maksevahendite (kiipkaart, magnetkaart, mobiiltelefon jne) abil.

(5) Soodustatud tingimustel võib sõitja kasutada ühissõidukit seaduse või muude õigusaktide kohaselt kehtestatud korras.

[RTL 2006, 6, 91 - jõust. 16.01.2006]

(6) Linna- ja vallaliinidel peab ühissõidukis müüma sõidutalonge või kassaaparaadi (kassaseadme) kaudu väljastatavaid pileteid.

[RTL 2006, 6, 91 - jõust. 16.01.2006]

(7) Maakonnaliinidel peab ühissõidukis müüma kassaaparaadi (kassaseadme) kaudu väljastatavaid pileteid. Ühistranspordi korraldajate kokkuleppel võib kohaliku liiniveo ühissõidukis müüa sõidutalonge, kui liin on integreeritud mitme kohaliku omavalitsuse liinivõrguga.

[RTL 2006, 6, 91 - jõust. 16.01.2006]

(8) Riigisisestel kaugliinidel peab ühissõidukis müüma kassaaparaadi (kassaseadme) kaudu väljastatava pileti.

(9) Rahvusvahelistel kaugliinidel peab müüma kassaaparaadi (kassaseadme) kaudu väljastatava pileti või vormistama isekopeeruva blokkpileti.

(10) Linna- ja vallaliinidele müüdud piletile või sõidutalongile peab olema loetavalt märgitud pileti number, pileti hind koos käibemaksuga, käibemaksu suurus, pileti kehtivuspiirkond. Piletil ei tohi olla parandusi.

(11) Maakonnaliinidele, v.a erandjuhtudel kui liin on osa mõne linna üldisest liinivõrgust, riigisisestele kaugliinidele ja rahvusvahelistele kaugliinidele müüdud piletile peab olema loetavalt märgitud pileti number, pileti hind koos käibemaksuga, käibemaksu suurus, sõidu alg- ja lõpp-punkt või sõidupiirkond, liini number ja nimetus, ühissõiduki väljumisaeg, -koht ja kuupäev, vedaja nimi või teenindusmärk, aadress ja kassaaparaadi (kassaseadme) number. Juhul kui müüakse isekopeeruv pilet, ei ole nõutav kassaaparaadi (kassaseadme) number. Piletil ei tohi olla parandusi.

(12) Vedaja poolt kasutatav piletisüsteem peab võimaldama tulude arvestust ja kontrolli, sõitjate arvu ja müüdud piletite koguse arvestamist liikide lõikes.

(13) Konkreetsele reisile ostetud pilet kehtib ainult sellele reisile, millele see on müüdud.

[RTL 2006, 6, 91 - jõust. 16.01.2006]

(14) Maakonna- või kaugliini ühissõidukile eelnevalt pileti ostnud, kuid sellest maha jäänud sõitja kaotab õiguse sama piletiga sõita mis tahes teises ühissõidukis. Piletit tagasi ei osteta.

(15) Maakonna- või kaugliinil ärajäänud reisi korral kassasse tagastatud pilet ostetakse tagasi.

(151) Maakonna- ja kaugliinil on sõitjal õigus eelnevalt ostetud pilet mõistliku aja jooksul enne ühissõiduki väljumist tagasi müüa. Piletite tagasiostmise korra kehtestab vedaja või piletimüügi korraldaja.

[RTL 2006, 6, 91 - jõust. 16.01.2006]

(16) Sõidu katkemisel kehtib sõitjal sellele liinile ostetud sõiduõigus sihtpunkti jõudmiseks teistes ühissõidukites samal liikumisteel. Sõidu katkestanud vedaja tasub sõitja sihtpunkti toimetanud vedaja nõudmisel mõistlikku tasu vedaja poolt teenindamata liini osa eest.

[RTL 2006, 6, 91 - jõust. 16.01.2006]

(17) Sõidu katkemisel (v.a linnaliinidel) vedajast mitteolenevatel põhjustel (tuisk, libe tee jne) tagastatakse sõidutasu sõitmata jäänud osa eest vedaja poolt. Sama ühissõidukiga sõidu alguspunkti tagasipöördumise korral katab sõidukulud vedaja.

(18) Koera veo eest liiniveol, v.a pimeda juhtkoer, võib vedaja tasu võtta vastavalt kehtestatud korrale.

§9. Pagasi ja käsipagasi vedu ja hoidmine

(1) Linna-, valla- ja maakonnaliinil on sõitjal õigus ühissõiduki salongis tasuta vedada käsipagasit, mille ühiku mõõtmete summa (kõrgus + laius + sügavus) ei ületa 200 cm ja kogukaal 40 kg, samuti ümbrises suuski, kokkupandud ja ümbrises jalgrattaid, kelke, lapsevankreid ja -kärusid, muusikariistu, ümbrises tulirelvi, puurides või kastides väikeloomi ja linde. Need ei tohi takistada sõitjate sisenemist, väljumist ja liikumist ühissõiduki salongis.

[RTL 2006, 6, 91 - jõust. 16.01.2006]

(2) Kaugliinil on sõitjal õigus tasuta vedada ühissõiduki salongis käsipagasit, mille ühiku mõõtmete summa (kõrgus + laius + sügavus) ei ületa 150 cm ja kogukaal 30 kg, samuti ümbrises tulirelvi, selleks kohaldatud puurides või kastides või muul viisil väikeloomi ja linde, tagades, et see ei häiriks ühissõidukijuhti ja kaassõitjaid.

[RTL 2006, 6, 91 - jõust. 16.01.2006]

(3) Käsipagas, suusad ja muud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 loetletud esemed ei tohi segada teisi reisijaid ega rikkuda nende riideid ja ühissõiduki sisemust.

(4) Ühissõiduki pagasiruumis võib vedada pagasit, mille ühiku mõõtmete summa (kõrgus + laius + sügavus) ei ületa 150 cm ja kogukaal 30 kg, samuti ümbrises suuski ning kokkupandud ja ümbrises jalgrattaid.

[RTL 2006, 6, 91 - jõust. 16.01.2006]

(5) Ühissõiduki salongis ja pagasiruumis ei ole lubatud vedada keelatud pagasit ega käsipagasit, mis sisaldavad keelatud pagasi loetelus olevaid aineid ja esemeid.

Keelatud pagas on radioaktiivsed, lõhke-, mürk-, sööbe-, tuleohtlikud, lehkavad ja määrivad ained ning vastava pakendita ained ja esemed, samuti ühissõidukit määrivad või kahjustavad ained ja esemed.

(6) Ühissõiduki salongis veetava käsipagasi eest vastutab sõitja. Pagasiruumi paigutatud pagasi eest vastutab vedaja.

(7) Vedaja hoiab väljavõtmata jäetud pagasit, samuti ühissõidukist leitud esemeid (v.a kiirestiriknevad ained) «Võlaõigusseadusega» sätestatud korras.

[RTL 2006, 6, 91 - jõust. 16.01.2006]

(8) Pagasi vastuvõtmise, veo ja väljaandmise korra ning veo ja hoiu hinnad kommertsliinivedudel kehtestab vedaja, avalikul liiniveol sätestatakse need avaliku teenindamise lepinguga.

§10. Terminalid, bussijaamad, ootekojad ja peatuskohad

(1) Omavalitsusüksused ja maavalitsused korraldavad oma haldusterritooriumil ühistranspordi infrastruktuuri objektide planeerimist, rajamist, korrashoidu ja kasutamist ning võtavad meetmeid ühissõidukitele soodusliiklusolude loomiseks.

(2) Olenevalt sõitjate arvust, vedude mahust ja iseloomust peab sõitjate teenindamiseks olema rajatud vastavad reisiterminalid, bussijaamad, ootekojad ja peatuskohad.

(3) Maakonna- ja kaugliinibuss peab alustama ja lõpetama liini lähte- ja sihtpunkti terminalis või bussijaamas, selle puudumisel ettenähtud ning tähistatud peatuskohas. Sõitjate huve ja liikluse parema korralduse vajadust arvestades võivad alg- ja lõpp-peatused olla suuremates transpordisõlmedes (sadam, lennu- või raudteejaam jt) või mujal, kui see on eelnevalt kooskõlastatud vastava valla- või linnavalitsusega ja vajadusel ka transpordisõlme omaniku või rentnikuga.

(4) Maakonna- ja kaugliinibuss peab liini vahepeatustes läbima terminalid või bussijaamad, nende puudumisel ettenähtud ning tähistatud peatuskohad. Sõitjate huve ja liikluse parema korralduse vajadust arvestades võib terminali või bussijaama mitte läbida, kooskõlastades selle eelnevalt vastava valla- või linnavalitsusega.

[RTL 2006, 6, 91 - jõust. 16.01.2006]

(5) Terminali, bussijaama, linna- või vallaliini alg- või lõpp-peatuse seisuplatsi omanik või rentnik peab liinivedu korraldavatele vedajatele tagama võrdsed tingimused terminali või bussijaama või seisuplatsi kasutamisel.

(6) Sõidupiletite müüki terminalidest ja bussijaamadest kommertsliinidele väljuvatele ühissõidukitele võivad vedajad korraldada ka väljaspool terminali või bussijaama asuvatest kassadest, samuti ühissõidukites juhtide või selleks ettenähtud töötajate poolt. Avalikul liiniveol korraldavad sõidupiletite müüki linna-, valla- ja maavalitsused koos vedajatega.

(7) Sõitjatele vajaliku teabe (sõiduplaanid, hinnakirjad, sõidusoodustused, andmed vedajate kohta, infotelefonid jm) olemasolu terminalides ja bussijaamades, samuti terminalide ja bussijaamade korrashoiu tagab nende omanik või rentnik.

(8) Sõitjatele vajaliku teabe (väljumisajad või liiklusintervallid, infotelefonid jm) olemasolu ootekodades ja peatuskohtades tagavad valla-, linna- ja maavalitsus.

3. peatükk
JUHUVEDU

§11. Üldsätted

(1) Sõitjate juhuvedu võib korraldada vedaja, kellel on ühistranspordiluba. Juhuveo teostamine ilma ühistranspordiloata on keelatud.

(2) Rahvusvahelist juhuvedu võib korraldada ühistranspordiloal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt tehtud rahvusvahelist sõitjatevedu lubavat kannet omav vedaja, kes vastab Eesti Vabariigi välislepingus sätestatud nõuetele.

(3) Juhuveo korras veetakse ühise eesmärgi (turism, kontserdi- ja teatrikülastused jm) nimel tellija või vedaja algatusel eelnevalt moodustatud sõitjaterühma ühekordse tellimuse või tellija ning vedaja vahelise lepingu alusel.

(4) Tasu eest korraldatav sõitjatevedu, mis omab liiniveo või taksoveo tunnuseid ja mille eesmärk on osutada teenust liiniveo või taksoveo kasutajatele, on ilma liiniloata, avaliku teeninduse lepinguta või vedaja ja tellija sõlmitud eriotstarbelise kommertsliiniveo lepinguta või taksoveo sõidukaardita keelatud.

(5) Sõitjate juhuveol on keelatud kasutada takso tunnustega sõidukeid.

(6) Juhuveo kestel ei ole lubatud sõitjaid teel peale võtta ega maha panna, kui see ei ole eelnevalt vedaja ja tellija vahel kokku lepitud teisiti.

(61) Vedaja ja ühissõidukijuht peavad tagama sõitjate ja pagasi ohutu kohaletoimetamise ning sõitjate teeninduse ja pagasiveo kvaliteedi vastavalt tellimuses või lepingus kokkulepitule.

[RTL 2006, 6, 91 - jõust. 16.01.2006]

(7) Juhuveoteenuse hinna kehtestab vedaja.

(8) Juhuveod Sõitjate Rahvusvahelise Bussijuhuveo kokkuleppega (edaspidi INTERBUSi kokkulepe) ühinenud riikide vahel toimuvad vastavalt INTERBUSi kokkuleppele (ELT L 321, 26.11.2002, lk 13–43).

[RTL 2006, 6, 91 - jõust. 16.01.2006]

(9) Euroopa Majandusühenduse riikide vahelist ja sisest sõitjatevedu (edaspidi kabotaažvedu) korraldatakse vastavalt Euroopa Ühenduste Nõukogu määrusele (EMÜ) nr 684/92 (ELT L 074, 20.03.1992, lk 1–9), muudetud Euroopa Ühenduste Nõukogu määrustega (EÜ) nr 11/98 (ELT L 004, 08.01.1998, lk 1–9) ja nr 12/98 (ELT L 004, 08.01.1998, lk 10–14) ning vastavalt Euroopa Ühenduste Komisjoni määrusele (EÜ) nr 2121/98 (ELT L 268, 03.10.1998, lk 10–26);

[RTL 2006, 6, 91 - jõust. 16.01.2006]

(10) Juhuveod riikidesse, mis ei ole ühinenud INTERBUS kokkuleppega või ei ole Euroopa Majandusühenduse liikmesriik, toimuvad vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele.

§12. Juhuveo dokumentatsioon

(1) Rahvusvahelise juhuveo korraldamisel INTERBUS kokkuleppega ühinenud riikide vahel peab vedaja kasutama INTERBUS kokkuleppe kohast juhuveo kontrolldokumenti.

(2) Rahvusvahelise juhuveo korraldamisel Euroopa Majandusühenduse riikide vahelisel ja sisesel sõitjateveol peab vedaja kasutama Euroopa Ühenduste määruse (EÜ) nr 2121/98 kohast juhuveo kontrolldokumenti.

[RTL 2006, 6, 91 - jõust. 16.01.2006]

(3) Rahvusvahelise juhuveo korraldamisel muudesse riikidesse peab vedaja kasutama rahvusvahelise juhuveo kontrolldokumenti vastavalt rahvusvahelistes kokkulepetes sätestatule.

(4) Juhuveo korraldamisel ja reisikava koostamisel peavad tellija ja vedaja järgima mootorsõidukijuhile kehtestatud sõidu- ja puhkeaja nõudeid.

§13. Rahvusvahelise juhuveo kontrolldokument

(1) Käesoleva määruse § 12 lõigetes 1 ja 2 nimetatud rahvusvahelise juhuveo kontrolldokument on raamat, mis sisaldab 25 rebitavat sõidulehte kahes eksemplaris. Raamatud peavad vastama eeskirja lisades 1 ja 2 esitatud näidistele.

(2) Raamat ja selles olevad sõidulehed on nummerdatud 1 kuni 25.

(3) Rahvusvahelise juhuveo kontrolldokument väljastatakse vedaja nimele ning seda ei tohi edasi anda kolmandatele isikutele.

§ 14. Vedaja ja ühissõidukijuhi kohustused rahvusvahelisel juhuveol

[RTL 2006, 6, 91 - jõust. 16.01.2006]

(1) Juhuveo kontrolldokument peab olema ühissõidukijuhil kaasas kogu teekonna vältel, mille kohta sõiduleht on täidetud.

(2) Vedaja vastutab sõidulehtede nõuetekohase täitmise ja säilimise eest.

(3) Vedaja täidab enne sõidu alustamist sõidulehe loetavas, kustutamatus kirjas ning kahes eksemplaris.

(4) [kehtetu]

[RTL 2006, 6, 91 - jõust. 16.01.2006]

(5) Ühissõidukijuht on kohustatud paragrahvides 12 ja 13 nimetatud juhuveo kontrolldokumendi sõidulehe esitama politseiametnikule või muule kontrollimisõigusega ametiisikule kontrollimiseks kontrollija esimesel nõudmisel.

[RTL 2006, 6, 91 - jõust. 16.01.2006]

(6) Vedaja on kohustatud tagastama kasutatud juhuveo kontrolldokumendi sõidulehe koopia 21 kalendripäeva jooksul pärast reisi lõppemist selle väljastajale.

4. peatükk
TAKSOVEDU

§15. Üldsätted

(1) Taksovedu võib korraldada vedaja, kellel on taksoveoluba.

(2) Taksoveoluba annab vedajale õiguse teenindada sõitjaid vedaja registreerimisjärgse omavalitsusüksuse haldusterritooriumil (edaspidi põhiline teeninduspiirkond). Põhiliseks teeninduspiirkonnaks võib omavalitsusorganite omavahelisel kokkuleppel olla ka teise omavalitsusüksuse haldusterritoorium.

(3) Taksoveoluba annab vedajale õiguse teenindada sõitjaid ka sõiduks põhilisest teeninduspiirkonnast väljaspool asuvasse, sõitja poolt soovitud punkti. Pärast sõitja teenindamise lõpetamist väljaspool põhilist teeninduspiirkonda peab takso pöörduma sinna tagasi ja võib sõitjaid teenindada ainult tagasisuunal.

(4) Taksodena kasutatavad sõidukid peavad olema ehitatud sõitjate veoks ning vastama valla- või linnavalitsuse poolt kehtestatud sõitjate mugavust ja ohutust tagavatele nõuetele.

(5) Tee omanik määrab liiklusohutuse nõudeid järgides kohad, kus takso võib seista kliendi ootel (v.a tellitud takso).

[RTL 2006, 6, 91 - jõust. 16.01.2006]

[lõike 6 sõnastus kuni 31.12.2006]

(6) Taksona kasutataval sõidukil peab olema:

[lõike 6 sõnastus alates 1.01.2007]

(6) Taksona kasutataval sõidukil peavad olema alljärgnevad taksotunnused:

[RTL 2006, 6, 91 - jõust. 16.01.2006]

1) sõiduki katusel sisevalgustusega plafoon, mille esiküljel on ainult sõna TAKSO minimaalse tähemärgi kõrgusega 4 cm;

2) «Mõõteseaduse» nõuete kohaselt metroloogilise kontrolli läbinud mootorsõidukiga kohandatud taksomeeter ning sellele taksomeetrile sobiv printer;

3) hinnakiri.

[RTL 2006, 6, 91 - jõust. 16.01.2006]

(7) Sõidukil, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks, on keelatud kasutada taksotunnuseid või neid matkivaid tunnuseid.

(8) Kõik taksomeetrisse sisestatud taksoteenuste tariifid peavad olema kantud taksomeetri kohandamise tunnistusele.

(9) Vajaduse korral võib omavalitsusüksus töötada välja ja kehtestada taksojuhi teenindajakaardi vormi ja andmete loetelu ning teenindajakaardi kasutamise korra. Taksojuhi teenindajakaart on taksojuhi kohta sõitjale informatsiooni andev dokument.

(10) Vedaja registreerimiskoha järgne omavalitsusüksus võib kehtestada taksoteenuste loetelu, millele vedaja määrab taksoteenuste tariifid. Omavalitsusüksus võib kehtestada nõuded teenuste hinnakirja vormile.

(11) Vedajal on oma teenuse reklaamimisel keelatud mis tahes üksiku taksoteenuse tariifi eraldi esiletõstmine.

§16. Taksojuhi õigused ja kohustused

(1) Taksojuht on kohustatud:
1) panema takso armatuurlaua paremale poole nähtavale kohale taksole väljastatud sõidukikaardi või selle koopia, v.a juhul, kui taksojuhile on väljastatud teenindajakaart, ja esitama selle originaali kontrollimisõigusega ametiisikule esimesel nõudmisel;
2) panema takso parempoolse tagaukse aknale (sisse- ja väljapoole) ja armatuurlaua paremale poole nähtavale kohale selgelt loetava ja arusaadava hinnakirja, mis vastab taksomeetri kohandamise tunnistusele;
3) teenindamise algul lülitama sisse taksomeetri;
4) olema korrektselt riietatud ja käituma viisakalt;
5) abistama sõitjaid pagasi paigutamisel;
6) sõitma sihtkohta lühimat või sõitja poolt soovitud teed mööda;
7) omama piisavalt vahetusraha;
8) andma vastavalt sõitja soovile informatsiooni kavandatava sõidu võimaliku maksumuse kohta.

9) paigutama taksomeetri sõitjale nähtavale kohale esipaneelil.

[RTL 2006, 6, 91 - jõust. 16.01.2006]

(2) Taksojuht on kohustatud andma taksoteenuse kasutajale taksomeetri printeril trükitud kviitungi, millele on märgitud vedaja nimi ja registrikood, sõiduki registreerimismärk, teenuse osutamise kuupäev ning alguse ja lõpu kellaaeg, tariifid, osutatud teenuse maht ja maksumus kõigi kasutatud tariifide lõikes ning üldmaksumus.

(3) Taksojuhil on keelatud:
1) sõitja nõusolekuta teenindada samaaegselt teisi isikuid;
2) mõjuva põhjuseta keelduda sõitja teenindamisest;
3) sõitja nõusolekuta lubada sõidu ajal olla taksos kõrvalistel isikutel;
4) hoida taksos sõitja teenindamiseks mittevajalikke ja sõitjat segavaid esemeid;
5) nõuda sõitjalt taksomeetri näidust kõrgemat sõidutasu;
6) suitsetada taksos või lubada suitsetada teistel isikutel;
7) tülitada isikuid taksoteenuse pakkumisega;
8) teenindada sõitjat rikkis taksomeetri või printeriga.

9) omada ja kasutada lisaseadmeid taksomeetri näidu mõjutamiseks.

[RTL 2006, 6, 91 - jõust. 16.01.2006]

(4) Taksojuhil on õigus reisija teenindamisest keelduda, kui:
1) sõitja on ilmsete joobetunnustega;
2) sõitja on taksot määrivates riietes;
3) sõitja keeldub ettemaksu tasumisest sõiduks väljapoole põhilist teeninduspiirkonda;
4) sõitja käitumise tõttu või muudel asjaoludel võib oletada, et taksojuhi, tema vara või sõiduki turvalisus ei ole tagatud;
5) sõitja soovib vedada paragrahvi 9 lõikes 5 sätestatud keelatud pagasit;
6) sõitjaid on rohkem, kui taksos on sõitjatele istekohti sõiduki registreerimistunnistuses ette nähtud;
7) taksoplafooni valgustus ei ole sisselülitatud, v.a takso seismisel taksopeatuses.

§17. Sõitja õigused ja kohustused

(1) Sõitjal on õigus:
1) taksot saada ettetellimisega soovitud kohta, taksopeatusest või väljaspool taksopeatust käega märku andes;
2) keelduda tellitud taksost, kui takso ei vasta tellimisel esitatud erinõuetele;
3) saada taksojuhilt sõidu lõppedes kviitungit.

[RTL 2006, 6, 91 - jõust. 16.01.2006]

(2) Taksopeatusest on õigus saada taksot väljaspool järjekorda:
1) alla 4-aastase lapsega isikul;
2) nähtavate puuetega inimesel või puuet tõendava dokumendi alusel;
3) õnnetusjuhtumi läbi kannatanul;
4) rasedal.

(3) Sõitja võib taksopeatusest valida endale sobivat taksot. Peatuses seisvad teised taksod peavad võimaldama sellele väljasõidu peatusest.

(4) Akende avamine ja raadio sisselülitamine võib toimuda ainult sõitja ja taksojuhi vastastikusel kokkuleppel.

(5) Sõitja pagas või kaasasolevad esemed ei tohi kahjustada takso salongi või sõidukit, takistada pakiruumi luugi sulgemist ega koormata taksot üle.

(6) Sõitjal on keelatud kahjustada sõidukit või salongi sisemust. Sõitja on kohustatud tekitatud kahju hüvitama.

[RTL 2006, 6, 91 - jõust. 16.01.2006]

(7) Sõitja peab tagama, et temaga kaasasolevad lemmikloomad ei kujutaks ohtu sõidukis viibijatele ning ei kahjustaks või määriks sõiduki salongi.

(8) Sõitjal ja temaga kaasas olevatel lastel on keelatud sõidu ajal segada taksojuhti ja tõmmata tema tähelepanu kõrvale takso juhtimiselt.

(9) Sõitjal on keelatud nõuda taksojuhilt liikluseeskirjade rikkumist.

§18. Sõidu eest tasumine

(1) Taksosõidu eest tasub sõitja taksomeetri näidu järgi.

(2) Rikkis taksomeetri ja printeri puhul või nende puudumisel on sõitjal õigus teenuse eest tasumisest keelduda.

[RTL 2006, 6, 91 - jõust. 16.01.2006]

(3) Sõitjal on keelatud jätta arve tasumata takso kasutamise eest vastavalt taksomeetri näidule või takso tellimise tasu vastavalt taksomeetri näidule.

(4) Pagasi eest sõitja eraldi tasuma ei pea, v.a juhul kui asjaomane omavalitsusüksus ei ole seda eraldi teenusena kehtestanud.

(5) Taksojuhil on õigus sõidul väljapoole põhilist teeninduspiirkonda nõuda sõitjalt osalist või täielikku ettemaksu, arvestades oletatavat sõidu pikkust. Ettemaksu kohta peab taksojuht andma sõitjale vormikohase kviitungi. Tasaarvlemine takso kasutamise eest toimub sõidu lõpul.

(6) Ettetellitud takso kasutamisest loobumisel peab sõitja tasuma ettetellimistasu ja arve vastavalt taksomeetri näidule, v.a kui takso ei vasta tellimisel esitatud erinõuetele.

(7) Sõitja poolt õigusrikkumise toimepanekul (sh avaliku korra rikkumine, sõidutasu maksmisest keeldumine) on taksojuhil õigus toimetada sõitja lähimasse politseiasutusse sõitja kulul.

5. peatükk
LÕPPSÄTTED

§19. Kontroll ja vastutus

Vedaja on kohustatud tagama, et ühissõidukijuht esitab politseiametnikule või muule kontrollimisõigusega ametiisikule kontrollimiseks dokumendid vastavalt «Ühistranspordiseaduse» §-le 49.

[RTL 2006, 6, 91 - jõust. 16.01.2006]

§20. Varasema määruse kehtetuks tunnistamine

Teede- ja sideministri 7. juuni 2000. a määrus nr 39 «Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja kehtestamine» (RTL 2000, 67, 1031; 2000, 122, 1930; 2001, 9, 123) tunnistatakse kehtetuks.

§21. Määruse jõustumine

(1) Määrus jõustub üldises korras.

(2) Paragrahvi 2 lõikes 9 sätestatud nõuded teksti tähekõrgusele ja teenindusmärgi mõõtmetele jõustuvad 1. jaanuaril 2005. a.

Minister Meelis ATONEN

Kantsler Marika PRISKE

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. mai 2004. a määruse nr 141 «Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri»
lisa 1

VEOLOAST VABASTATUD JUHUVEOTEENUSTE KONTROLLDOKUMENDI NÄIDIS

(rohelises toonis paber: DIN A4 29,7 × 21 cm)

(Parempoolne esikülg)

EST(1) Pädev ametiasutus või volitatud esindaja Raamatu nr:

INTERBUS

SÕITJATEVEO SÕIDULEHTEDE RAAMAT

Bussidega rahvusvahelise sõitjateveo juhuveoteenuse tegemiseks vastavalt:

–bussidega tehtavate rahvusvahelise juhuvedude lepingu – INTERBUS kokkuleppe – artiklitele 6 ja 10.

Vedaja nimi või ärinimi: ...............................................................................................

........................................................................................................................................

Registreeritud asukoht: ...............................................................................................

........................................................................................................................................

(Väljaandmise koht ja aeg) (Välja andnud ametiasutuse või esindaja allkiri ja pitser)

(1) Belgia (B); Taani (DK); Saksamaa (D); Kreeka (GR); Hispaania (E); Prantsusmaa (F); Iirimaa (IRL); Itaalia (I); Luksemburg (L); Madalmaad (NL); Portugal (P); Ühendatud Kuningriik (UK); Soome (FIN); Austria (A); Rootsi (S); Bulgaaria (BG), Tšehhi Vabariik (CZ), Eesti (EST), Ungari (H), Leedu (LT), Läti (LV), Poola (PL), Rumeenia (RO), Slovakkia Vabariik (SLO) jätkub.

(roheline paber: DIN A4 = 29,7 × 21 cm)

(Sõidulehtede raamatu vaheleht – esikülg)

TÄHELEPANUKS

1. INTERBUS kokkulepe hõlmab alljärgnevaid teenuseid:
1) Mis tahes rahvusest sõitjate rahvusvaheline juhuveoteenus
–kahe lepinguosalise territooriumi vahel või veona, mis algab ja lõpeb sama lepinguosalise territooriumil, kui sellise veo käigus tekib vajadus transiidi järele läbi mõne teise lepinguosalise territooriumi või läbi kolmanda maa territooriumi;
–mida tehakse lepinguosalises riigis vastavalt selle seadustele, registreeritud vedaja poolt, kes omab tegevusluba busside rahvusvahelise juhuveoteenuse tegemiseks;
–kui kasutatakse vedaja registreerimise asukohajärgse lepinguosalise riigi territooriumil registreeritud busse, mis oma ehituselt ja varustuselt on sobivad ja ette nähtud rohkem kui üheksa inimese, juht kaasa arvatud, vedamiseks.
2) Nimetatud teenustega seotud veokite sõitjateta tehtud reisid.
3) Mõiste lepinguosalise territoorium tähistab INTERBUS kokkuleppe raames selliseid territooriume Euroopa Ühenduse piires, kus kehtib Ühenduse leping ja seal sätestatu.
4) INTRERBUS kokkulepe ei kehti riigisiseste juhuveoteenuste kohta, mida teevad lepinguosalises riigis vedajad, kes on registreeritud teises lepinguosalises riigis.
5) Kokkulepe ei laiene sõitjate juhuveoks ette nähtud busside kasutamisele veose vedamiseks tasu eest.
6) INTERBUS kokkulepe ei kehti omal kulul tehtavate juhuveoteenuste kohta.

2. Lepinguosalise territooriumil, välja arvatud vedaja registreerimise asukoha järgsel territooriumil, on vastavalt INTERBUS kokkuleppe artiklile 6 veoloanõudest vabastatud järgmised rahvusvahelised juhuveoteenused:
1) Suletud ustega veoteenused on teenused, kus sama bussi kasutatakse sama sõitjate grupi vedamiseks kogu sõidu vältel ja tagasitoomiseks algpunkti. Algpunkt asub vedaja registreerimise asukohajärgses lepinguosalises riigis.
2) Veoteenused, mille käigus tehakse väljuv reis sõitjatega ning saabuv reis ilma sõitjateta. Algpunkt asub vedaja registreerimise asukoha järgses lepinguosalises riigis.
3) Teenused, mille käigus tehakse väljuv reis ilma sõitjateta ning kõik sõitjad võetakse peale samast punktist eeldusel, et on täidetud üks alljärgnevatest tingimustest:
(a) sõitjatest moodustatud grupid asuvad lepinguvälise või muu lepinguosalise riigi territooriumil, kus vedaja on registreeritud või kus sõitjate grupp on algselt peale võetud lepingu alusel, mis on sõlmitud enne nende saabumist lepinguosalisse riiki, kus nad peale võetakse. Sõitjad veetakse lepinguosalise territooriumile, kus vedaja on registreeritud;
(b) sõitjad on toodud punktis 2 sätestatud tingimustel sama vedaja poolt lepinguosalise territooriumile, kus nad uuesti peale võetakse ning veetakse lepinguosalise territooriumile, kus vedaja on registreeritud;
(c) sõitjad on kutsutud teise lepinguosalise territooriumile, veokulud katab kutse väljastanud isik. Sellised sõitjad peavad moodustama ühtse grupi, kes ei ole moodustatud mitte üksnes eesmärgiga teha antud reis ja kes on toodud lepinguosalise territooriumile, kus vedaja on registreeritud.
4) Transiitveod, mida tehakse läbi lepinguosaliste territooriumide veoloast vabastatud juhuveo tegemise käigus on samuti veoloanõudest vabastatud.
5) Sõitjateta bussid, mida kasutatakse üksnes lepingu alusel rahvusvahelise teenuse osutamisel vigastatud või purunenud bussi asendamiseks.

Euroopa Ühenduses registreeritud vedajate poolt osutatavate teenuste alg- ja/või lõpp-punktid võivad asuda mis tahes Euroopa Ühenduse liikmesriigis sõltumata liikmesriigist, kus bussid või vedaja on registreeritud.

3. Bussidele kehtivad nõuded

INTERBUS kokkuleppega hõlmatud rahvusvahelisi juhuveoteenuseid osutavad bussid peavad vastama lepingu artiklis 5 ja lisas 2 sätestatud tehnilistele nõuetele.

4. Sõidulehe täitmist puudutav teave
6) Iga juhuveoteenusena tehtava reisi kohta peab vedaja enne reisi algust täitma kahes eksemplaris sõidulehe.
Sõitjate nimekirjana võib vedaja kasutada eelnevalt täidetud eraldi lehte, mis lisatakse sõitjate sõidulehele. Nimekirja ja sõidulehele tuleb lüüa kas vedaja pitser või, kus sobilik, kirjutada vedaja või bussijuhi allkiri.
Teenuste korral, kus väljuv reis tehakse ilma sõitjateta, võib sõitjate nimekirja koostada ülaltoodu kohaselt ajal, mil sõitjad peale võetakse.
Sõidulehe originaal peab olema bussijuhiga kaasas ning see tuleb esitada kontrollimiseks selleks volitatud ametiisiku nõudmisel.
7) Teenuste korral, millele on viidatud teekonnalehe punktis 4C, kus väljuv reis tehakse sõitjateta, peab vedaja lisama sõitjate kontrolldokumendile alljärgnevad lisadokumendid:
–punktis 4C1 mainitud juhtudel: veolepingu koopia riikides, kus seda nõutakse või mis tahes samaväärne dokument, kus on ära toodud kõik eelmainitud lepinguga vajalikuks tunnistatud andmed (eriti koht, riik ja sõlmimise kuupäev; koht, riik ja kuupäev, mil sõitjad on peale võetud, lõpp-punkt ja lõppriik);
–teenuse kuulumisel alapunkti 4C2: sõitjate teekonnaleht, mis on turismibussi või bussi juhiga kaasas kogu vedaja poolt tehtava sõidu vältel, kus sõitjate vedu toimub ühes suunas lepinguosalise territooriumile ja vastassuunas turismibuss või buss sõidab tühjalt tagasi ja vastupidi;
–kui teenus kuulub alapunkti 4C3: kutsuva isiku kutse või selle koopia.
8) Juhuveoteenuse tegemisel ei tohi reisi jooksul ühtegi sõitjat peale võtta ega välja lasta, v.a pädevate ametiasutuste lubatud juhtudel. Sellisel juhul on vaja luba.
9) Vedaja vastutab selle eest, et sõitjate sõidulehed oleksid nõuetekohaselt ja korrektselt täidetud. Need tuleb täita trükitähtedes ja kustutamatu tindiga.
10) Sõidulehtede raamatut ei tohi edasi anda.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. mai 2004. a määruse nr 141 «Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri»
lisa 2

Sõidulehtede raamatu esileht

(Paber – A4)

EST(1) Pädev asutus

Sõidulehtede raamat nr ______

(a) rahvusvahelise juhuveo korraldamiseks bussidega liikmesriikide vahel, välja antud määruse (EMÜ) nr 684/92 alusel

(b) kabotaažjuhuveo korraldamiseks bussidega, mis toimub liikmesriigis, kus vedaja ei ole registreeritud, välja antud määruse (EÜ) nr 12/98 alusel

kellele:

(Vedaja perekonna- ja eesnimi või ärinimi)

(Täielik aadress, telefoni ja faksi numbrid)

(Väljaandmise koht ja kuupäev) (Väljaandva asutuse või ameti allkiri ja pitser)

(1) (A) Austria, (B) Belgia, (CY) Küpros, (CZ) Tšehhi Vabariik, (D) Saksamaa, (DK) Taani, (E) Hispaania, (EST) Eesti, (F) Prantsusmaa, (FIN) Soome, (GR) Kreeka, (H) Ungari, (I) Itaalia, (IRL) Iirimaa, (L) Luksemburg, (LT) Leedu, (LV) Läti, (M) Malta, (NL) Holland, (P) Portugal, (PL) Poola, (S) Rootsi, (SK) Slovakkia, (SLO) Sloveenia, (UK) Ühendatud Kuningriik.

Teine lehekülg

Tähtis märkus

A. RAHVUSVAHELISE JUHUVEO JA KABOTAAŽJUHUVEO ÜHISED ÜLDSÄTTED

1. Määruse (EMÜ) nr 684/92 artiklite 11 (1) ja 4 (1) ja määruse (EÜ) nr 12/98 artikli 6 (1), (2) ja (3) kohaselt teostatakse juhuvedu kontrolldokumendi – sõidulehe alusel.

2. Eelmises punktis nimetatud juhuvedu on sõitjatevedu, «mis ei vasta liiniveo, kaasa arvatud eriotstarbelise liiniveo mõistele ja mida iseloomustab eelkõige see, et veetakse tellija või vedaja enda initsiatiivil eelnevalt moodustatud sõitjate gruppe».

Liinivedu on sõitjatevedu, «mida tehakse kindlaksmääratud sagedusega kindlatel marsruutidel, kus sõitjad sisenevad sõidukisse ja väljuvad sealt eelnevalt kindlaksmääratud peatustes. Liinivedu on kättesaadav kõikidele isikutele ning vajadusel sõltub kohustuslikust ettetellimisest.

Liiniveo tingimuste mis tahes korrigeerimine ei muuda liiniveo olemust.

Mis tahes vedaja poolt korraldatud vedu, mille korral veetakse erikategooria sõitjaid, välja arvatud juhuslikud sõitjad, loetakse liiniveoks juhul, kui sellist vedu tehakse punktis 1.1 sätestatud tingimustele. Sellist vedu nimetatakse «eriotstarbeliseks liiniveoks».

Eriotstarbeliste liinivedude hulka kuuluvad:
(a) tööliste vedu töökoha ja kodu vahel;
(b) õpilaste ja üliõpilaste vedu õppeasutusse ja tagasi;
(c) sõjaväelaste ja nende perekonnaliikmete vedu nende päritoluriigi ja sõjaväeosa vahel.

Asjaolu, et eriotstarbeline vedu võib vastavalt kasutajate vajadustele olla erinev, ei mõjuta selle liigitamist liiniveoks.»

3. Sõiduleht peab kehtima kogu reisi kohta.

4. Ühenduse tegevusluba ja sõiduleht annavad nende omanikule õiguse korraldada:
(a) rahvusvahelist juhuvedu bussidega kahe või enama liikmesriigi vahel;
(b) kabotaažjuhuvedu liikmesriigis, kus vedaja ei ole registreeritud.

5. Vedaja või bussijuht täidab sõidulehe kahes eksemplaris enne iga reisi algust. Sõidulehe koopiat tuleb hoida vedaja juures. Juht hoiab sõidulehe originaali sõidukis kogu reisi jooksul ja esitab selle iga selleks volitatud kontrollija nõudmisel.

6. Juht tagastab sõidulehe selle väljastanud asutusele reisi lõppedes. Vedaja vastutab dokumentide säilimise eest. Need tuleb täita loetavas ja kustutamatus kirjas.

Kolmas lehekülg

B. RAHVUSVAHELISE JUHUVEO ERISÄTTED

1. Määruse (EMÜ) nr 684/92 artikli 2 (3.1) teise punkti kohaselt on nõutav luba samaaegsete või ajutiste vedude korraldamiseks, mis on võrreldavad olemasolevate liinivedudega ning mille korral veetakse sama kategooria sõitjaid kui liinivedudel.

2. Rahvusvahelise juhuveo korral võib vedaja korraldada kohalikke ekskursioone liikmesriigis, kus see vedaja ei ole registreeritud. Sellised kohalikud ekskursioonid peavad olema ette nähtud üksnes mitte-residentidest sõitjatele, keda sama vedaja on rahvusvahelise juhuveo raames eelnevalt vedanud. Vedu peab toimuma sama sõidukiga või muu sõidukiga, mis kuulub samale vedajale või vedajate grupile.

3. Kohalike ekskursioonide korral tuleb sõiduleht täita enne sõiduki nimetatud ekskursioonile väljumist.

4. Ühe ja sama tellija nimel tegutseva vedajate grupi poolt korraldatava rahvusvahelise juhuveo korral, mis võib sisaldada reisi jooksul sõitjate ümberistumist teisele sama grupi vedajale, hoitakse sõidulehe originaali vedu teostavas sõidukis. Sõidulehe koopiat hoitakse iga osaleva vedaja kontoris.

C. KABOTAAŽJUHUVEO ERISÄTTED
1. Kui Ühenduse õigusaktid ei näe ette teisiti, rakendatakse kabotaažjuhuvedude suhtes vastuvõtja liikmesriigi kehtivaid seadusi, määrusi ja haldusnorme järgnevates valdkondades:
(a) veolepinguga kindlaks määratud hinnad ja tingimused;
(b) sõidukite massid ja mõõtmed. Sõidukite massid ja mõõtmed võivad teatud tingimustel ületada vedaja registreerinud liikmesriigis kehtivaid lubatud masse ja mõõtmeid, kuid mitte mingil tingimusel ei tohi need ületada sõiduki dokumentides toodud tehnilisi näitajaid;
(c) nõuded teatud kategooria sõitjate gruppide (näiteks õpilased, lapsed, puuetega isikud) veoks;
(d) juhtide sõidu- ja puhkeajad;
(e) veoteenuse käibemaks (VAT). Selles valdkonnas rakendatakse käesoleva määruse artiklis 1 nimetatud vedude suhtes nõukogu 17. mai 1977 direktiivi 77/388/EMÜ artiklis 21 (1) (a) sätestatud ühtset käibemaksusüsteemi: ühtne maksustamise mudel(1) ; nimetatud direktiiv käsitleb liikmesriikide käibemaksuseaduste ühtlustamist ning seda direktiivi on viimati parandatud direktiiviga 96/95/EÜ(2).

2. Tehnilised nõuded kabotaažvedudel kasutatavate sõidukite ehitusele ja varustusele peavad olema samad, mis on kehtestatud rahvusvahelisi vedusid teostavatele sõidukitele.

3. Liikmesriigid rakendavad mitte-residentidest vedajate suhtes lõigetes 1 ja 2 nimetatud siseriiklikke õigusakte samadel tingimustel kui tema enda riigi kodanike suhtes, et oleks täielikult välistatud mis tahes avalik või varjatud diskrimineerimine rahvusliku kuuluvuse või registreerimise koha põhjal.

4. Kabotaažjuhuveo korral tagastab vedaja sõidulehed liikmesriigi, kus ta on registreeritud pädevale asutusele või ametile vastavalt viimase poolt kehtestatud korrale(3).

5. Eriotstarbeliste kabotaažliinivedude korral tuleb täita sõiduleht kuu aruande vormis ja tagastada vedaja registreerinud liikmesriigi pädevale asutusele või ametile vastavalt selle asutuse või ameti poolt kehtestatud korrale.

(1) EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1.
(2) EÜT L 338, 28.12.1996, lk 89.
(3) Liikmesriikide pädevad asutused võivad punkti 4 täiendada sõidulehtede kogumise eest vastutava ameti rekvisiitidega ja informatsiooni esitamise korraga.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json