Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis
Vastu võetud 26.04.2004 nr 120
Määrus kehtestatakse «Mõõteseaduse» (RT I 2004, 18, 132) § 3 lõike 5 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse Eestis kasutatavad rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud (edaspidi kohustuslikud ühikud) ja nende kasutamise viis.
(2) Kohustuslike mõõtühikute kasutamist kohaldatakse mõõtevahenditele, mõõtetulemustele ja mõõtühikute abil väljendatud suurustele majandustegevuses, rahvatervise ja avaliku ohutuse valdkonnas, haldus- ja õppetegevuses ning standardimisel.
(3) Käesolevat määrust ei kohaldata õhu- ja meretranspordis ning raudteeliikluses kasutatavatele mõõtühikutele, kui need tulenevad rahvusvahelistest konventsioonidest ja lepingutest.
(4) Käesolevas määruses on mõõtühikutega seotud termineid kasutatud vastavalt standardile EVS 758:1998 «Metroloogia. Terminid ja määratlused».
§ 2. SI põhiühikud
(1) SI lähtub Vihtide ja Mõõtude Peakonverentsi (Conférence générale des poids et mesures, edaspidi CGPM) poolt kehtestatud seitsmest põhiühikust, mille nimetused ja tähised on toodud lisas 1.
(2) CGPMi poolt kehtestatud SI põhiühikute määratlused on järgmised
(sulgudes on nimetatud määratluse kehtestanud CGPMi järjekorranumber ja
toimumise aasta):
1) meeter on tee pikkus, mille valgus läbib
vaakumis 1 / 299 792 458 sekundi jooksul (17. CGPM, 1983);
2)
kilogramm on massiühik, mis on võrdne rahvusvahelise kilogrammi
prototüübi massiga (3. CGPM, 1901);
3) sekund on võrdne 133Cs
aatomi põhiseisundi kahe ülipeen(struktuuri)nivoo vahelisele üleminekule
vastava kiirguse 9 192 631 770 perioodi kestusega (13. CGPM, 1967);
4)
amper on selline konstantne elektrivoolu tugevus, mis kulgedes kahes
sirges, paralleelses, lõpmatu pikas, kaduvväikese ringikujulise
ristlõikega, vaakumis teineteisest ühe meetri kaugusele paigutatud
juhtmes tekitab nende juhtmete vahel jõu 2·10–7
njuutonit juhtme meetri kohta (9. CGPM, 1948);
5) kelvin,
termodünaamilise temperatuuri ühik, on 1/273,16 vee kolmikpunkti
termodünaamilisest temperatuurist (13. CGPM, 1967);
6) mool on
süsteemi ainehulk, mis sisaldab sama palju elementaarseid
koostisosakesi, nagu on aatomeid 0,012 kilogrammis 12C (14.
CGPM, 1971). Mooli kasutamisel peab täpsustama koostisosakeste tüüpi,
milleks võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid, mingid
teised osakesed või eespool nimetatud osakeste kindlalt määratletud
grupid;
7) kandela on kiirgusallikast etteantud suunas kiiratud
monokromaatse 540·1012 hertsise kiirgussagedusega ja
samas suunas 1/683 vatti steradiaani kohta kiirgustugevust omava
kiirguse valgustugevus (16. CGPM, 1979).
(3) Lisaks termodünaamilisele temperatuurile (tähis T), mida väljendatakse kelvinites, võib kasutada ka Celsiuse temperatuuri (tähis t), mis määratletakse kui erinevus kahe termodünaamilise temperatuuri T ja T0 vahel võrrandiga t = T – T0, kus T0 = 273,15 K.
(4) Lõikes 3 nimetatud Celsiuse temperatuuri väljendamiseks kasutatakse ühikut «kraadi Celsiust» (°C), mis võrdub ühikuga «kelvin» (K). Sel juhul on «kraadi Celsiust» erinimetus, mida kasutatakse kelvini asemel.
(5) Temperatuurivahemikke või -erinevusi võib esitada nii kelvinites kui ka Celsiuse kraadides 13. CGPMi otsuse kohaselt.
§ 3. SI tuletatud ühikud
(1) SI tuletatud ühikud moodustatakse SI põhiühikutest vastava füüsikalise suuruse dimensioonivalemi alusel põhiühikute astmete korrutistena arvkordajaga üks.
(2) SI tuletatud ühikutele antud erinimetused ja eritähised on toodud lisas 2. Lisaks SI põhiühikutele võib ka neid ühikuid kasutada tuletatud ühikute moodustamiseks lõikes 1 toodud reegli järgi.
(3) Tuletatud ühikuid võib väljendada nii SI põhiühikute kui ka erinimetustega SI ühikute kaudu mitmel viisil (näiteks dünaamilise viskoossuse ühikut võib avaldada kas m–1·kg·s–1 või N·m–2·s või Pa·s).
§ 4. Kord- ja osaühikud
(1) Kord- ja osaühikud võivad olla nii detsimaalsed kui mittedetsimaalsed.
(2) Detsimaalsed kord- ja osaühikud on ühikute detsimaalkordsed ja -osad, mille arvkordajaks on 10 või selle astmed ning mis moodustatakse lisas 3 toodud eesliidete ja tähiste abil.
(3) Eesliiteid ja eesliitetähiseid kasutatakse ainult koos ühiku nimetuse ja tähisega. Eesliitetähis kirjutatakse ühikutähise ette ilma tühikuta ja ühikutähise astmenäitaja kehtib ka eesliite kohta.
(4) Eesliiteid ei tohi kasutada kord- või osaühikute ees ja ühikul võib korraga olla vaid üks eesliide.
(5) Suuruse väärtuse esitamisel on soovitatav kasutada selliseid eesliiteid, mille korral arvväärtus jääb vahemikku 0,1 kuni 1000. Arvväärtuse kümnendosa eraldatakse komaga.
(6) Ühikute jagatisena esitatud tuletatud ühikute detsimaalsete kord- ja osaühikute moodustamisel võib eesliite lisada kas ühiku tähisele murru lugejas või nimetajas või mõlemas nimetatud osas.
(7) Massiühiku (kg) detsimaalsed kord- ja osaühikud moodustatakse eesliite lisamisega sõnale «gramm» ja eesliitetähise lisamisega tähisele «g».
(8) SI detsimaalsed kord- ja osaühikud, millele on antud erinimetused, on toodud lisas 4. Nimetatud ühikutest võib omakorda moodustada kord- ja osaühikuid.
(9) SI ühikutest moodustatud mittedetsimaalsed kord- ja osaühikud on toodud lisas 5. Nimetatud ühikutest, välja arvatud goon, ei tohi moodustada detsimaalseid kord- ja osaühikuid.
(10) Lisades 4 ja 5 toodud kord- ja osaühikuid võib kasutada tuletatud ühikute moodustamiseks.
(11) Suurust «aeg» kasutatakse seoses suveaja rakendamisega, kus suveaja algus on kell 03.00 (01.00 GMT) märtsikuu viimasel pühapäeval, kusjuures kellaosutid nihutatakse ühe tunni võrra edasi, ja suveaja lõpp on kell 04.00 (01.00 GMT) oktoobrikuu viimasel pühapäeval, kusjuures kellaosutid nihutatakse ühe tunni võrra tagasi.
§ 5. Lisaühikud
(1) Rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud on:
1) SI ühikutest
sõltumatult määratletud ühikud ja
2) SI ühikutega
seotud ühikud, mille kasutusala on piiratud.
(2) SI ühikutest sõltumatult määratletud ühikud on toodud lisas 6. Neid kasutatakse aatomifüüsikas ning nende arvväärtused on saadud eksperimentaalselt ega ole SI ühikutes täpselt teada.
(3) Lisas 6 toodud ühikutest võib moodustada detsimaalseid kord- ja osaühikuid.
(4) SI ühikutega seotud piiratud kasutusalaga ühikud on toodud lisas 7. Nendest ühikutest, välja arvatud «hektar» ja «millimeetrit elavhõbedasammast», võib moodustada detsimaalseid kord- ja osaühikuid.
§ 6. Rakendussätted
(1) Kuni 31. detsembrini 2009. a võib mõõtetulemusi ja mõõtühikute abil väljendatud suurusi esitada lisaks kohustuslikele mõõtühikutele ka mõõtühikutes, mida käesolev määrus ei sisalda, kui need on märgitud kohustuslikes mõõtühikutes esitatud väärtuse järel sulgudes.
(2) Käesoleva määrusega kehtestamata mõõtühikuid võib kasutada toodetel ja seadmetel, mis on kasutusele võetud enne 1. maid 2004. a, ning nimetatud toodete ja seadmete koostude või osade täiendamisel või asendamisel.
(3) Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata mõõtevahenditele, mis sisalduvad «Mõõteseaduse» § 7 lõike 3 alusel kehtestatud metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistus.
§ 7. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub 1. mail 2004. a.
1 2000/84/EÜ (EÜT L 031, 2.02.2001, lk 21–22)
Peaminister Juhan PARTS |
Rahandusminister majandus- ja kommunikatsiooniministri ülesannetes Taavi VESKIMÄGI |
Riigisekretär Heiki LOOT |
Vabariigi Valitsuse 26. aprilli 2004. a määruse nr
120 «Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest
tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt
kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis» lisa 1 |
SI PÕHIÜHIKUD
Suurus | Ühiku nimetus | Tähis |
Pikkus | meeter | m |
Mass | kilogramm | kg |
Aeg | sekund | s |
Elektrivoolu tugevus | amper | A |
Termodünaamiline temperatuur | kelvin | K |
Ainehulk | mool | mol |
Valgustugevus | kandela | cd |
Rahandusminister majandus- ja kommunikatsiooniministri ülesannetes Taavi VESKIMÄGI |
Vabariigi Valitsuse 26. aprilli 2004. a määruse nr
120 «Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest
tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt
kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis» lisa 2 |
ERINIMETUSTE JA -TÄHISTEGA SI TULETATUD ÜHIKUD
Füüsikaline suurus | Ühiku nimetus | Ühiku tähis | Avaldis SI põhi- ja tuletatud ühikutes | Avaldis SI põhiühikutes |
Tasanurk1 | radiaan | rad | 1 rad = 1 m·m–1 | |
Ruuminurk1 | steradiaan | sr | 1 sr = 1 m2·m–2 | |
Sagedus | herts | Hz | 1 Hz = 1 s–1 | |
Jõud | njuuton | N | 1 N = 1 m·kg·s–2 | |
Rõhk, mehaaniline pinge | paskal | Pa | N·m–2 | 1 Pa = 1 m–1·kg·s–2 |
Energia, töö, soojushulk2 | džaul | J | N·m või W·s | 1 J = 1 m2·kg·s–2 |
Võimsus, soojusvoog3 | vatt | W | J·s–1 | 1 W = 1 m2·kg·s–3 |
Elektrilaeng | kulon | C | 1 C = 1 s·A | |
Potentsiaal, pinge, elektromotoorjõud (emj) | volt | V | W·A–1 | 1 V = 1 m2·kg·s–3·A–1 |
Elektriline takistus | oom | Ω | V·A–1 | 1 Ω = 1 m2·kg·s–3·A–2 |
Elektrijuhtivus | siimens | S | A·V–1 | 1 S = 1 m–2·kg–1·s3·A2 |
Elektriline mahtuvus | farad | F | C·V–1 | 1 F = 1 m–2·kg–1·s4·A2 |
Magnetvoog | veeber | Wb | V·s | 1 Wb = 1 m2·kg·s–2·A–1 |
Magnetvootihedus (induktsioon) | tesla | T | Wb·m–2 | 1 T = 1 kg·s–2·A–1 |
Induktiivsus | henri | H | Wb·A–1 | 1 H = 1 m2·kg·s–2·A–2 |
Valgusvoog | luumen | lm | cd·sr | 1 lm = 1 m2·m–2·cd |
Valgustatus | luks | lx | lm·m–2 | 1 lx = 1 m–2·cd |
Radioaktiivse aine aktiivsus | bekerell | Bq | 1 Bq = 1 s–1 | |
Neeldumisdoos | grei | Gy | J·kg–1 | 1 Gy = 1 m2·s–2 |
Ekvivalentne kiirgusdoos | siivert | Sv | J·kg–1 | 1 Sv = 1 m2·s–2 |
1 20. CGPM, 1995 otsuse kohaselt on radiaan ja steradiaan erinimetusega dimensioonita SI tuletatud ühikud.
2 Elektri- ja soojusenergeetikas kasutatakse energiaühikuna W·s ja selle kordühikuid.
3 Elektrienergeetikas kasutatakse võimsuse ühikuna erinimetusega ühikuid voltamper (V·A) vahelduvvoolu näivvõimsuse ja varr (var) vahelduvvoolu reaktiivvõimsuse tähistamiseks.
Rahandusminister majandus- ja kommunikatsiooniministri ülesannetes Taavi VESKIMÄGI |
Vabariigi Valitsuse 26. aprilli 2004. a määruse nr
120 «Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest
tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt
kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis» lisa 3 |
DETSIMAALSETE KORD- JA OSAÜHIKUTE EESLIITED JA NENDE TÄHISED
Eesliide | Tähis | Arvkordaja |
jotta | Y | 1024 |
zetta | Z | 1021 |
eksa | E | 1018 |
peta | P | 1015 |
tera | T | 1012 |
giga | G | 109 |
mega | M | 106 |
kilo | k | 103 |
hekto | h | 102 |
deka | da | 101 |
detsi | d | 10–1 |
senti | c | 10–2 |
milli | m | 10–3 |
mikro | µ | 10–6 |
nano | n | 10–9 |
piko | p | 10–12 |
femto | f | 10–15 |
atto | a | 10–18 |
zepto | z | 10–21 |
jokto | y | 10–24 |
Rahandusminister majandus- ja kommunikatsiooniministri ülesannetes Taavi VESKIMÄGI |
Vabariigi Valitsuse 26. aprilli 2004. a määruse nr
120 «Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest
tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt
kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis» lisa 4 |
ERINIMETUSTEGA SI DETSIMAALSED KORD- JA OSAÜHIKUD
Suurus | Ühiku nimetus | Tähis | Väärtus |
Maht (ruumala) | liiter | l, L1 | 1 l = 1 dm3 = 10–3 m3 |
Mass | tonn | t | 1 t = 1 Mg = 103 kg |
Rõhk | baar2 | bar | 1 bar = 105 Pa = 0,1 MPa |
1 Eelistada tuleb tähist «l». Tähis «L» on kasutamiseks juhtudel, kui trükitehnilistel põhjustel võivad liitri tähis ja arv 1 segi minna.
2 Rahvusvahelise Vihtide ja Mõõtude Komitee (Comité international des poids et mesures, CIPM) 1978. aasta otsuse kohaselt ei ole ühiku baar kasutamine enam otstarbekas ning selle ühiku kasutusala laiendamine on keelatud.
Rahandusminister majandus- ja kommunikatsiooniministri ülesannetes Taavi VESKIMÄGI |
Vabariigi Valitsuse 26. aprilli 2004. a määruse nr
120 «Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest
tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt
kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis» lisa 5 |
SI ÜHIKUTEST MOODUSTATUD MITTEDETSIMAALSED KORD- JA OSAÜHIKUD
Suurus | Nimetus | Tähis | Määratlus |
Tasanurk | täispööre | 1 täispööre = 2π rad | |
goon | gon | 1 gon = (π/200) rad | |
kraad | ... ° | 1° = (π/180) rad | |
minut | ... ' | 1' = (1/60)° | |
sekund | ... " | 1" = (1/60)' | |
Aeg | minut | min | 1 min = 60 s |
tund | h | 1 h = 60 min = 3600 s | |
ööpäev | d | 1 d = 24 h =86 400 s |
Rahandusminister majandus- ja kommunikatsiooniministri ülesannetes Taavi VESKIMÄGI |
Vabariigi Valitsuse 26. aprilli 2004. a määruse nr
120 «Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest
tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt
kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis» lisa 6 |
SI ÜHIKUTEST SÕLTUMATULT MÄÄRATLETUD ÜHIKUD
Suurus | Nimetus | Tähis | Määratlus |
Mass | aatommassiühik | u |
1 aatommassiühik on 1/12 12C aatomi massist: 1 u 1,660 539·10–27 kg |
Energia | elektronvolt | eV |
1 elektronvolt on kineetiline energia, mille elektron saab läbides
vaakumis potentsiaalide vahe 1 V: 1 eV 1,602 177·10–19 J |
Märkus: Tabelis toodud arvväärtused on võetud CODATA (Committee on Data for Science and Technology) (http://psysics.nist.gov/cuu/Constants/index.html) kehtivast füüsikaliste fundamentaalkonstantide ajakohastatud loetelust. Tabelis toodud väärtused pärinevad aastast 2002.
Rahandusminister majandus- ja kommunikatsiooniministri ülesannetes Taavi VESKIMÄGI |
Vabariigi Valitsuse 26. aprilli 2004. a määruse nr
120 «Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest
tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt
kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis» lisa 7 |
SI ÜHIKUTEGA SEOTUD PIIRATUD KASUTUSALAGA ÜHIKUD
Suurus | Nimetus | Tähis | Väärtus |
Süsteemi optiline tugevus | dioptria | dpt | 1 dpt = 1 m–1 |
Kõlvikute ja ehitusaluse maa pindala |
aar | a | 1 a = 102 m2 |
hektar | ha | 1 ha = 102 a = 104 m2 | |
Mõjuristlõige aatomifüüsikas | barn | b | 1 b = 10–28 m2 |
Pärlite ja vääriskivide mass | karaat | ct1 | 1 ct = 2·10–4 kg |
(Tekstiilikiu) joonmass | teks | tex | 1 tex = 10–6 kg·m–1 |
Vere ja teiste kehavedelike rõhk | millimeetrit elavhõbedasammast | mm Hg | 1 mm Hg = 133,322 Pa |
1 Tähis «ct» on praktikas laialt kasutusel, kuid CIPM ja Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) poolt heaks kiitmata.
Rahandusminister majandus- ja kommunikatsiooniministri ülesannetes Taavi VESKIMÄGI |