Üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve kord
Vastu võetud 25.06.2004 nr 49
Määrus kehtestatakse «Kriminaalmenetluse seadustiku» (RT I 2003, 27, 166; 83, 558; 88, 590; 2004, 46, 329) § 419 lõike 5 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Käesoleva määrusega sätestatakse:
1) üldkasuliku
töö ettevalmistamise ja
2) kohtu poolt mõistetud või kohtu
või prokuratuuri poolt määratud üldkasuliku töö täitmise ja järelevalve
kord.
§ 2. Kriminaalhooldusosakondade pädevus
Kriminaalhooldusosakondade pädevuses on:
1) lepingu sõlmimine
üldkasuliku töö korraldajatega (edaspidi tööandja);
2)
kohtueelse ettekande koostamine;
3) üldkasuliku töö täitmise tagamine;
4)
üldkasuliku töö tegemise üle järelevalve teostamine.
2. peatükk
TÖÖANDJA
§ 3. Koostöölepingu sõlmimine
Üldkasuliku töö tegemise võimaluse tagamiseks sõlmib kriminaalhooldusosakonna juhataja oma piirkonna tööandjatega lisa 1 kohaselt vormistatud koostöölepingu.
§ 4. Tööandja valik
(1) Tööandja valikul peab arvestama, et pakutav töö vastaks vähemalt
ühele alljärgnevatest tingimustest:
1) aitaks likvideerida
kuriteo tagajärgi;
2) oleks ümbruskonna heakorrastusega seotud
füüsiline töö;
3) aitaks kaasa vanurite ja
puuetega inimeste eest hoolitsemisele;
4) oleks aktiivne panus
kohaliku kogukonna hüvanguks;
5) ei konkureeriks palgaliste
töökohtadega.
(2) Tööandjana eelistatakse:
1) riigi või kohaliku
omavalitsuse asutust või mittetulundusühingut;
2)
tööandjat, kelle pakutavat tööd oleks võimalik teha ka õhtusel ajal ja
nädalalõppudel.
§ 5. Tööandjate nimekiri
Kriminaalhooldusosakond peab kriminaalhoolduse infosüsteemis üldkasuliku
töö tööandjate nimekirja, mis sisaldab järgmisi andmeid:
1)
tööandja nimetus, aadress ja kontaktisiku andmed;
2)
tööandjaga sõlmitud lepingu andmed;
3) töö laad;
4)
töötegemise aeg ja koht;
5) töötegija eeldatav
kvalifikatsioon;
6) sellel töökohal üldkasuliku töö tegijate hulk.
3. peatükk
ÜLDKASULIKU TÖÖKOHUSTUSE ETTEVALMISTAMINE JA TÄITMINE
1. jagu
Kohtueelse ettekande koostamine
§ 6. Kohtueelne ettekanne
(1) Kriminaalhooldusosakonna juhataja nimetatud kriminaalhooldusametnik koostab kohtu või prokuröri taotlusel kohtueelse ettekande, milles antakse hinnang kahtlustatavale või süüdistatavale üldkasuliku töö kohaldamise otstarbekuse ja selle sooritamise võimaluste kohta.
(2) Üldkasuliku töö otstarbekust hindav kohtueelne ettekanne koostatakse «Kriminaalhooldusseaduse» (RT I 1998, 4, 62; 2002, 82, 478; 2004, 27, 176) §-s 24 sätestatud kohtueelse ettekande nõuetest lähtudes.
§ 7. Selgitamiskohustus ja nõusolek üldkasuliku töö tegemiseks
(1) Kriminaalhooldusametnik peab kohtueelse ettekande koostamise käigus selgitama kahtlustatavale või süüdistatavale üldkasuliku töö eesmärki ning selle tegemise võimalusi ja tingimusi. Samuti peab selgitama, mida loetakse rikkumiseks ja millised on rikkumise tagajärjed.
(2) Kriminaalhooldusametnik võtab kahtlustatavalt või süüdistatavalt allkirja nõusoleku kohta teha üldkasulikku tööd.
2. jagu
Üldkasuliku töö valik ja määramine
§ 8. Kriminaalhooldusametniku nimetamine
(1) Kriminaalhooldusosakonna juhataja nimetab kohtulahendi või prokuröri määruse saamisel kriminaalhooldusalusele kriminaalhooldusametniku.
(2) Võimaluse korral on selleks kriminaalhooldusametnik, kes koostas kohtueelse ettekande.
§ 9. Kriminaalhooldusametniku ja kriminaalhooldusaluse esimene kohtumine
Esimesel kohtumisel peab kriminaalhooldusametnik:
1) veenduma, et
kriminaalhooldusalune on nõus üldkasulikku tööd tegema;
2)
selgitama kriminaalhooldusalusele üldkasuliku töö eesmärki ja tingimusi;
3)
tutvustama kriminaalhooldusalusele võimalikke üldkasuliku töö tegemise
kohti;
4) valima kriminaalhooldusalusele sobiva töö pärast tema
arvamuse ärakuulamist töökoha ja -aja osas;
5)
koostama koos kriminaalhooldusalusega üldkasuliku töö tegemise tundide
esialgse jaotuskava kogu tähtaja kohta kuude lõikes;
6)
selgitama kriminaalhooldusalusele tema õigusi ja kohustusi üldkasuliku
töö tegemisel ja võtma selle kohta allkirja lisas 2 või 3 olevale
õiguste ja kohustuste lehele;
7) selgitama üldkasuliku töö
tegemist takistavatest asjaoludest teavitamise korda;
8) tegema
kriminaalhooldusalusele teatavaks üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise
tagajärjed;
9) selgitama kriminaalhooldusalusele, mida temalt
oodatakse kontrollnõuete ja talle pandud kohustuste täitmisel;
10)
tegema kriminaalhooldusalusele teatavaks kohustuste ja kontrollnõuete
täitmata jätmise tagajärjed.
§ 10. Üldkasuliku töö tegemise koha valik
Üldkasuliku töö tegemise koha valikul peab kriminaalhooldusametnik
arvestama sellega, et:
1) üldkasuliku töö tegemine piiraks
kriminaalhooldusaluse vaba aega ja nõuaks temalt pingutust, kuid ei
tekitaks talle ülemääraseid ebamugavusi;
2)
üldkasuliku töö tegemise koht ja aeg ei takistaks teistel
kriminaalhooldusalustel täita samalaadset kohustust;
3)
üldkasuliku töö laad arvestaks võimaluse korral kriminaalhooldusaluse
erialast ettevalmistust;
4) üldkasuliku töö tegemise ajaline jaotus
arvestaks kriminaalhooldusaluse õppimis-, tööalaste või muude
sotsiaalsete kohustustega.
§ 11. Andmete esitamine tööandjale
(1) Kriminaalhooldusametnik edastab andmed kriminaalhooldusaluse, üldkasuliku töö tundide arvu ja tähtaja kohta tööandjale alates kriminaalhooldusaluse ja kriminaalhooldusametniku esimesest kohtumisest või kriminaalhooldusalusele sobiva töökoha leidmisest viie tööpäeva jooksul. Kriminaalhooldusametnik esitab tööandjale üldkasuliku töö tegemise tundide esialgse jaotuskava kogu tähtaja kohta kuude lõikes.
(2) Tööandja nõudmisel edastab kriminaalhooldusametnik ka muid andmeid kriminaalhooldusaluse kohta, kui need on vajalikud üldkasuliku töökohustuse täitmiseks.
§ 12. Kriminaalhooldusaluse teavitamine ja üldkasuliku töö tegemise ajakava kinnitamine
(1) Kriminaalhooldusametnik teeb pärast tööandjaga kooskõlastamist kriminaalhooldusalusele viivitamata teatavaks üldkasuliku töö tegemise alguse, töötegemise koha ning tööandja nimetatud üldkasulikku tööd juhendava isiku (edaspidi juhendaja) nime. Kriminaalhooldusalusele selgitatakse kes ja kuidas peab töötundide arvestust ja kellelt saab asjakohast teavet ning kuidas kontakteeruda tööandja ja kriminaalhooldusametnikuga ja mida teha haigestumise korral.
(2) Üldkasuliku töö ajakava koostab kriminaalhooldusametnik vastavalt lisas 4 toodud vormile töökohal koostöös kriminaalhooldusaluse ja juhendajaga või kooskõlastab selle nendega. Ajakava kinnitatakse kõigi osapoolte allkirjadega. Ajakava originaal jääb kriminaalhooldusaluse toimikusse, kriminaalhooldusalusele ja juhendajale antakse ajakavast koopiad.
(3) Üldkasuliku töö tegemise esimene ajakava kinnitatakse sobiva töökoha olemasolu korral kriminaalhooldusametniku ja kriminaalhooldusaluse esimesest kohtumisest 14 tööpäeva jooksul. Edaspidi muudetakse ja kinnitatakse ajakava vastavalt vajadusele järgnevate perioodide kohta enne järgmise perioodi algust.
3. jagu
Üldkasuliku töökohustuse täitmise järelevalve
§ 13. Kriminaalhooldusaluse saatmine üldkasuliku töö tegemise kohale
Vajaduse ja võimaluse korral saadab kriminaalhooldusaluse esimesel päeval üldkasuliku töö tegemise kohale kriminaalhooldusametnik.
§ 14. Üldkasuliku töö täitmise kontroll
(1) Vahetult kontrollib kriminaalhooldusaluse üldkasuliku töö täitmist juhendaja, kes peab kriminaalhooldusametniku nõudmisel andma igakülgset teavet kriminaalhooldusaluse käitumise kohta üldkasuliku töö tegemisel.
(2) Kui kriminaalhooldusalune ei ilmu õigeaegselt töökohale, ei allu tööandja korraldustele või rikub muid tingimusi, teatab juhendaja sellest viivitamata kriminaalhooldusametnikule. Vajaduse ja võimaluse korral läheb kriminaalhooldusametnik kohe töökohale rikkumise asjaolude selgitamiseks.
(3) Kriminaalhooldusametnik on kohustatud võtma kriminaalhooldusaluselt seletuse ja fikseerima rikkumise lisas 6 esitatud vormi kohaselt. Vajaduse korral võib võtta kirjalikke selgitusi ka tunnistajatelt.
§ 15. Töötundide arvestus
(1) Tehtud töötundide arvestust peab töökohal juhendaja. Tööaja arvestust peetakse lisas 5 esitatud vormi kohaselt.
(2) Tööletuleku ja kojumineku aega töötundide hulka ei arvata.
(3) Tööajana arvestatakse üksnes täistöötunde, välja arvatud juhud, kui:
1)
üldkasuliku töö tegemise ajakava näeb lisaks täistöötundidele ette ka
30-minutilisi ajalõike;
2) lühema tööaja on määranud juhendaja.
(4) Kui kriminaalhooldusalusele võimaldatakse söögipausi, ei arvestata seda tööaja hulka.
§ 16. Töötundide arvestamata jätmine
(1) Kriminaalhooldusametnik võib nõuda kriminaalhooldusaluse lahkumist
töökohalt ning sel päeval tehtud töötundide arvestamata jätmist, kui:
1)
kriminaalhooldusalune ilmub töökohta alkoholi- või narkojoobes;
2)
kriminaalhooldusaluse käitumine ohustab või võib ohustada tööandja teisi
töötajaid või tema vara, kõrvalisi isikuid või kriminaalhooldusalust
ennast.
(2) Kriminaalhooldusametnik võib jätta arvestamata kriminaalhooldusaluse
tehtud töötunni või -tunnid, juhul kui:
1)
kriminaalhooldusalune hilineb tööle;
2)
kriminaalhooldusaluse tööpanus on vastuolus üldkasuliku töö tegemise
põhimõtetega.
§ 17. Kirjalik hoiatus ja erakorraline ettekanne
(1) Kui kriminaalhooldusalune hoiab üldkasulikust tööst kõrvale või esinevad §-s 16 nimetatud asjaolud, fikseerib kriminaalhooldusametnik rikkumised lisas 6 esitatud vormi kohaselt ning teeb kriminaalhooldusalusele lisa 7 kohaselt vormistatud kirjaliku hoiatuse. Kriminaalhooldusalusele allkirja vastu teatavaks tehtud hoiatus lisatakse üldkasuliku töö toimikusse.
(2) Enne erakorralise ettekande tegemist võib kriminaalhooldusametnik teha kuni kaks kirjalikku hoiatust.
(3) Erakorraline ettekanne koostatakse ja esitatakse kohtule või prokuratuurile Kriminaalhooldusseaduse §-s 31 sätestatud erakorralise ettekande nõuetest lähtudes.
§ 18. Kriminaalhooldusalusest sõltumatu töötakistus
(1) Kui üldkasuliku töö tegemist takistavad ilmastikuolud või muud kriminaalhooldusalusest sõltumatud asjaolud, otsustab juhendaja, kas kriminaalhooldusalune peab töö alustamise või jätkamise ootuses töökohale jääma. Juhendaja võib korraldada kriminaalhooldusaluse tööd teisel töölõigul.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ooteaeg ei tohi ületada ühte tundi päevas.
(3) Kui töökohale jäämist nõuab juhendaja, tuleb kuni 30-minutiline ooteaeg arvestada tööaja hulka.
§ 19. Üldkasuliku töö tegemise ajakava muutmisest teatamine
(1) Kui ilmnevad asjaolud, mis tingivad vajaduse muuta üldkasuliku töö tegemise ajakava või laadi seitsmest päevast pikema perioodi ulatuses, teavitab kriminaalhooldusaluse juhendaja või tööandja kontaktisik sellest kriminaalhooldusametnikku. Kui muutmine on põhjendatud, teeb kriminaalhooldusametnik asjakohase muudatuse.
(2) Üldkasuliku töö tegemise ajakava või laadi muutmine seitsmest päevast lühema perioodi ulatuses toimub kriminaalhooldusaluse ja juhendaja kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, pöördub juhendaja oma ettepanekuga kriminaalhooldusametniku poole.
§ 20. Kriminaalhooldusaluse haiguse, perekondliku olukorra või kaitseteenistuses viibimisega seonduv erakorraline ettekanne
(1) Kui üldkasuliku töö tegemine ei ole kohtu või prokuratuuri määratud tähtaja jooksul võimalik kriminaalhooldusaluse haiguse, perekondliku olukorra tõttu või seoses kriminaalhooldusaluse kutsumisega tegevteenistusse või õppekogunemisele kaitsejõududesse, taotleb kriminaalhooldusametnik üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamist.
(2) Kriminaalhooldusametnik koostab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel kohtule või prokuratuurile erakorralise ettekande «Kriminaalhooldusseaduse» § 31 lõikes 5 sätestatud erakorralise ettekande nõuetest lähtudes.
4. jagu
Üldkasuliku töö toimik
§ 21. Üldkasuliku töö toimik
(1) Kriminaalhooldusosakond peab üldkasuliku töö tegemise toimikut digitaalselt ja paberkandjal (dokumenditoimik) vastavalt justiitsministri poolt kehtestatud kriminaalhooldusregistri põhimäärusele.
(2) Üldkasuliku töö dokumenditoimikus kajastatakse:
1)
kriminaalhooldusaluse isikuandmed;
2) andmed karistuse kohta või
andmed kriminaalmenetluse lõpetamise ja üldkasuliku töö määramise kohta;
3)
kriminaalhooldusosakonda saabunud dokumendid;
4)
kriminaalhooldusaluse allkiri talle õiguste ja kohustuste tutvustamise
kohta;
5) üldkasuliku töö ajakavad;
6) üldkasuliku
töö täitmise andmed;
7) rikkumiste korral koostatud
aktid;
8) kriminaalhooldusaluse seletused;
9)
kriminaalhooldusaluse tehtud hoiatused;
10) üldkasuliku töö tegemise
peatamise andmed;
11) üldkasuliku töö tegemise lõppemise andmed.
§ 22. Üldkasuliku töö lõppemine
Üldkasuliku töö tegemise lõppemisel edastab kriminaalhooldusosakond kohtule või prokuratuurile ettekande kriminaalhoolduse lõppemise kohta, mis koostatakse «Kriminaalhooldusseaduse» §-s 301 sätestatud kriminaalhoolduse lõppemise ettekande nõuetest lähtudes.
4. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 23. Määruse kehtetuks tunnistamine
Tunnistatakse kehtetuks justiitsministri 30. augusti 2002. a määrus nr 58 «Üldkasuliku töö korraldamise juhend» (RTL 2002, 104, 1564; 2003, 6, 53).
§ 24. Määruse jõustumine
Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. juulist 2004. a.
Minister Ken-Marti VAHER |
Kantsler Priidu PÄRNA |
Justiitsministri 25. juuni 2004. a määruse nr 49 lisa 1 |
ÜLDKASULIKU TÖÖ KORRALDAMISE LEPING
Lepingu sõlmimise ja jõustumise aeg: ..................................................................... |
Lepingu sõlmimise koht: ............................................................................................ |
Lepingu tähtaeg: ......................................................................................................... |
Üldkasuliku töö korraldaja (edaspidi tööandja) ....................................................... |
......................................................................................................................................., |
(nimetus, registrikood, aadress, telefon, elektronposti aadress) |
keda esindab tööandja nimetatud üldkasuliku töö (edaspidi ÜKT) tegemist juhendav isik (edaspidi juhendaja) ............................................................................................... |
(ees- ja perekonnanimi, ametinimetus, isikukood, aadress, telefon, elektronposti aadress) |
kohustub tegutsema koostöös kriminaalhooldusosakonnaga ........................... |
......................................................................................................................................., |
(kriminaalhooldusosakonna aadress, telefon, elektronposti aadress) |
keda esindab kriminaalhooldusosakonna poolt kriminaalhooldusaluse ja tööandja vaheliseks kontaktisikuks määratud kriminaalhooldaja ............................... |
........................................................................................................................................ |
(ees- ja perekonnanimi, ametinimetus, aadress, telefon, elektronposti aadress) |
Lepingupooled lähtuvad oma tegevuses käesoleva lepingu tingimustest. |
ÜLDSÄTTED
1. ÜKT nähakse ette kuni kaheaastase vangistusega karistatud süüdimõistetu vangistuse asendamiseks (karistusseadustiku § 69) ja rahalise karistuse asendamiseks (karistusseadustiku § 70). Samuti määratakse ÜKT isikutele, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud (kriminaalmenetluse seadustiku § 202). Edaspidi nimetatakse kõiki – kriminaalhooldusalused.
2. Kriminaalhooldusalustega ei sõlmita töölepingut ning tehtud töö eest ei maksta tasu. Tööandjale ei hüvitata ÜKT korraldamisega seotud kulusid.
3. Kriminaalhooldusaluse poolt tööülesannete täitmisega tööandjale süüliselt põhjustatud varaline kahju või tööõnnetusega seotud kulutused hüvitatakse seadustega sätestatud korras.
TÖÖANDJA KOHUSTUSED
4. Tööandja juhindub justiitsministri määrusega kehtestatud ÜKT ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve korrast (edaspidi kord), käesolevast lepingust ning kriminaalhooldusaluse kohta koostatud ÜKT tegemise ajakavast.
5. Kriminaalhooldusaluste arv, kellele tööandja on nõus pakkuma ÜKT tegemise võimalust, ÜKT tegemise koht, aeg, laad ja töötingimused:
.................................
.................................
.................................
.................................
.................................
6. Muudatusi punktis 5 nimetatud tingimustes võib teha üksnes kriminaalhooldusosakond. Muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana. Korra § 19 kohaselt on tööandjal lubatud kriminaalhooldusosakonda teavitamata teha tööaja muudatusi kuni seitsmepäevase tööperioodi puhul.
7. Kriminaalhooldusalusele kehtestatud töötingimused peavad olema võrdsed teiste töötajate töötingimustega ning kooskõlas töö- ja tervisekaitset reguleerivate õigusaktidega.
8. Kriminaalhooldusalust puudutavad andmed on konfidentsiaalsed. Tööandjat tuleb teavitada üksnes sel määral, mis on vajalik ÜKT korraldamiseks.
9. Tööandja kohustub korra § 12 kohaselt määrama juhendaja, kelle
ülesandeks on:
1) olla kontaktisikuks tööandja,
kriminaalhooldusaluse ja kriminaalhooldusosakonna vahel;
2)
juhendada, õpetada ja teostada vahetut kontrolli kriminaalhooldusaluse
üle talle määratud tööülesannete täitmisel;
3)
pidada arvestust kriminaalhooldusaluse töötundide kohta;
4)
teavitada viivitamatult kriminaalhooldajat töötingimuste rikkumisest
kriminaalhooldusaluse poolt ning töö tegemise või korraldamisega seotud
muudatustest.
10. Pärast ÜKT nõuetekohast lõpetamist esitab tööandja kriminaalhooldusosakonnale ÜKT tegemist kinnitavad dokumendid.
KRIMINAALHOOLDUSOSAKONNA KOHUSTUSED
11. Kriminaalhooldusosakond koostab koos tööandjaga ÜKT tegemise ajakava ja tagab, et kriminaalhooldusalune teeb ÜKT-d määratud töökohal.
12. Kriminaalhooldusosakond määrab kriminaalhooldaja, kelle
ülesandeks on:
1) edastada tööandjale korra §-de 11 ja 12
kohaselt andmed kriminaalhooldusaluse, ÜKT tundide arvu ja üldtähtaja
kohta ning töötegemise ajakava koos selgitustega;
2)
toetada ja nõustada kriminaalhooldusalust ja tööandjat ÜKT tegemisega
seotud probleemide lahendamisel;
3) lahendada töötingimuste rikkumise
või muutmisega tekkinud probleemid.
13. Kriminaalhooldusosakonnal on õigus korra § 16 lõike 1 kohaselt kriminaalhooldusaluse poolt toimepandud tõsise rikkumise või raske väärkäitumise korral katkestada kriminaalhooldusalusele määratud töö tegemine.
LEPINGU LÕPETAMINE
14. Tööandja võib selle lepingu ennetähtaegselt lõpetada ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni likvideerimise või pankroti korral ilma ette teatamiseta. Muudel tingimustel on lepingu ennetähtaegne lõpetamine lubatud kriminaalhooldusosakonna nõusolekul ja mõistliku etteteatamise aja jooksul.
15. Kui tööandja ei ole käitunud usaldusväärselt ning seetõttu on tekkinud kriminaalhooldusosakonnal kriminaalhooldusalusele pandud kohustuste täitmise kontrollimisel probleeme, võib kriminaalhooldusosakond lepingu ennetähtaegselt lõpetada.
LÕPPSÄTTED
16. Leping on koostatud kahes eksemplaris, üks kummalegi lepingupoolele.
Lepingupoolte allkirjad
Tööandja | Kriminaalhooldusosakond |
................................................ | ................................................ |
Justiitsministri 25. juuni 2004. a määruse nr 49 lisa 2 |
SÜÜDIMÕISTETU ÕIGUSED JA KOHUSTUSED KARISTUSE ASENDAMISEL ÜLDKASULIKU TÖÖGA
Kohustused ja nende rikkumine
1. Süüdimõistetu peab järgima talle üldkasuliku töö tegemise ajal karistusseadustiku § 69 lõike 4 kohaselt esitatud nõudeid ning täitma karistusseadustiku § 75 kohaselt pandud kohustusi.
2. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud:
1)
elama kohtu määratud alalises elukohas;
2) ilmuma
kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda
registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma
elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja
elatusvahendite kohta;
4) taotlema kriminaalhooldusametnikult luba
enne elukohast kauemaks kui viieteistkümneks päevaks lahkumisel;
5)
taotlema kriminaalhooldusametnikult eelnevat luba elu-, töö- või
õppimiskoha vahetamiseks.
3. Kui süüdimõistetu ei ilmu õigeaegselt töökohale, ei allu tööandja korraldustele või rikub muid tingimusi, teatab tööandja sellest viivitamatult kriminaalhooldusametnikule.
4. Kui tingimuste rikkumine seisneb selles, et süüdimõistetu:
1)
ilmub töökohta alkoholi- või narkojoobes;
2) ohustab
või võib ohustada oma käitumisega tööandja töötajaid või vara, kõrvalist
isikut või iseennast või
3) hilineb tööle või tööpanus on
vastuolus üldkasuliku töö tegemise põhimõtetega, võib
kriminaalhooldusametnik nõuda süüdimõistetu lahkumist töökohalt ning
jätab arvestamata sel päeval tehtud töötunnid.
5. Kriminaalhooldusametnik fikseerib rikkumise ja võtab süüdimõistetult selle kohta kirjaliku seletuse.
6. Rikkumise tuvastamise korral on kriminaalhooldusametnikul õigus teha kirjalik hoiatus või koostada kohtule erakorraline ettekanne. Üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve korra § 17 kohaselt peab kriminaalhooldusametnik kolmandale rikkumisele reageerima erakorralise ettekandega.
7. Kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdsustatakse ühe vangistuspäevaga.
Töötundide arvestus
8. Tehtud töötundide arvestust peab töökohal juhendaja.
9. Tehtud töötundide hulka ei arvestata:
1)
tööletuleku ja kojumineku aega;
2) söögipausi.
10. Tööajana arvestatakse üksnes täistöötunde, välja arvatud
juhul, kui:
1) töötundide jaotuskava näeb lisaks täistöötundidele
ette ka 30-minutilisi ajalõike või
2) lühema tööaja on
määranud juhendaja.
11. Juhendaja võib vajaduse korral muuta üldkasuliku töö ajakava nädalast lühema perioodi ulatuses.
Õigused
12. Üldkasulikule tööle rakendatud süüdimõistetu suhtes kehtivad kõik töö- ja tervisekaitset reguleerivad õigusaktid.
13. Süüdimõistetul on õigus taotleda üldkasuliku töö tegemise tähtaja peatamist haiguse või perekondliku olukorra tõttu või seoses tema kutsumisega kaitseväe tegevteenistusse või õppekogunemisele.
14. Süüdimõistetul on õigus esitada kriminaalhooldusosakonna juhatajale kaebus kriminaalhooldusametniku tegevuse peale.
Kriminaalhooldusametnikuga kontakteerumine
15. Üldkasuliku tööga seotud haigestumise või muude probleemide tekkimise korral on süüdimõistetu kohustatud viivitamatult teavitama tööandjat ja kriminaalhooldusametnikku.
Kriminaalhooldusosakond .......................................................................................... |
Kriminaalhooldusametnik .......................................................................................... |
........................................................................................................................................ |
(allkiri ja kontaktandmed) |
Juhendaja töökohal ..................................................................................................... |
........................................................................................................................................ |
(allkiri ja kontaktandmed) |
Käesolevaga kinnitan, et mulle on tutvustatud üldkasuliku töö korraldamise põhimõtteid. |
Üldkasuliku töö sooritaja ........................................................................................... |
(nimi ja allkiri) |
(kuupäev) ........................ |
Justiitsministri 25. juuni 2004. a määruse nr 49 lisa 3 |
KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISEL MÄÄRATUD ÜLDKASULIKU TÖÖ TEGIJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
Kohustused ja nende rikkumine
1. Isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud «Kriminaalmenetluse seadustiku» § 202 alusel, on kohustatud tegema talle määratud tundide arvu üldkasulikku tööd määratud tähtajaks.
2. Üldkasuliku töö tegemine sisaldab endas kohustuse ilmuda kriminaalhooldusosakonda kriminaalhooldusametniku kutsel – töökoha valikuks, töösoorituse kavandamiseks, töösoorituse kontrollimiseks või rikkumise tuvastamisel selle fikseerimiseks.
3. Üldkasuliku töö kohustus tuleb täita järgides ÜKT tegemise ajakava ja töökohal kehtestatud nõudeid ning juhendaja korraldusi. Töötamise kohal kontrollib ÜKT kohustuse täitmist juhendaja.
4. Haigestumise või muude ÜKT sooritamist takistavate probleemide tekkimise korral on üldkasuliku töö tegija kohustatud viivitamatult teavitama tööandjat ja kriminaalhooldusametnikku.
5. Kui ÜKT tegija:
1) ei ilmu töökohale selle põhjustest
eelnevalt teavitamata;
2) ei allu tööandja korraldustele;
3)
ilmub töökohta alkoholi- või narkojoobes;
4) ohustab
või võib ohustada oma käitumisega tööandja töötajaid või vara, kõrvalist
isikut või iseennast või
5) tööpanus on vastuolus
üldkasuliku töö tegemise põhimõtetega,
teatab
juhendaja sellest viivitamatult kriminaalhooldusametnikule, kes
fikseerib rikkumise ja teatab sellest prokurörile või kohtule.
Kriminaalhooldusametnik võib nõuda ÜKT tegija lahkumist töökohalt ning
jätta arvestamata sel päeval tehtud töötunnid.
6. Kui isik ei täida talle pandud üldkasuliku töö tegemise kohustust, uuendab prokurör või prokuröri taotlusel kohtunik kriminaalmenetluse oma määrusega.
Töötundide arvestus
7. Tehtud töötundide arvestust peab töökohal juhendaja.
8. Tehtud töötundide hulka ei arvestata:
1) tööle
tuleku ja kojumineku aega;
2) söögipausi.
9. Tööaega arvestatakse üksnes täistöötundidena, välja arvatud
juhul, kui:
1) töötundide jaotuskava näeb lisaks täistöötundidele
ette ka 30-minutilisi ajalõike või
2) lühema tööaja on
määranud juhendaja.
10. Üldkasuliku töö tegemise ajakava võib vajadusel muuta nädalast lühema perioodi ulatuses ÜKT tegija ja juhendaja kokkuleppel.
ÜKT tegija õigused
11. ÜKT tegija suhtes kehtivad kõik töökaitset ja tervisekaitset reguleerivad õigusaktid.
12. ÜKT tegijal on õigus taotleda üldkasuliku töö tegemise tähtaja peatamist haiguse või perekondliku olukorra tõttu või seoses tema kutsumisega kaitseväe tegevteenistusse või õppekogunemisele.
Kriminaalhooldusosakond .......................................................................................... |
Kriminaalhooldusametnik .......................................................................................... |
........................................................................................................................................ |
(allkiri ja kontaktandmed) |
Juhendaja töökohal ..................................................................................................... |
........................................................................................................................................ |
(allkiri ja kontaktandmed) |
Käesolevaga kinnitan, et mulle on tutvustatud üldkasuliku töö korraldamise põhimõtteid. |
Üldkasuliku töö tegija ................................................................................................ |
(nimi ja allkiri) |
(kuupäev) ........................... |
Justiitsministri 25. juuni 2004. a määruse nr 49 lisa 4 |
ÜLDKASULIKU TÖÖ TEGEMISE AJAKAVA NR
Üldkasuliku töö tegija:
Kontaktandmed:
Määratud töötunnid:
Töö tegemise tähtaeg:
Töö laad:
Kriminaalhooldusametnik:
Kriminaalhooldusametnikuga kohtumiste sagedus:
Tööandja:
Juhendaja:
Kuupäev | Päev | Algus | Lõpp | Tunnid |
KOKKU |
KRIMINAALHOOLDUSAMETNIK |
ALLKIRI | |
KUUPÄEV |
ÜLDKASULIKU TÖÖ TEGIJA |
ALLKIRI | |
KUUPÄEV |
JUHENDAJA |
ALLKIRI | |
KUUPÄEV |
Justiitsministri 25. juuni 2004. a määruse nr 49 lisa 5 |
ÜLDKASULIKU TÖÖ TUNDIDE ARVESTUS
Üldkasuliku töö tegija:
Telefon:
Määratud töötunnid:
Töö tegemise tähtaeg:
Kriminaalhooldusametnik:
Tööandja:
Juhendaja:
Kuupäev | Päev | Algus | Lõpp | Tunnid | Märkused | Juhendaja allkiri |
TEHTUD TÖÖTUNDIDE ARV |
JUHENDAJA |
KUUPÄEV | |
ALLKIRI |
TÖÖANDJA |
ALLKIRI | |
PITSAT |
Justiitsministri 25. juuni 2004. a määruse nr 49 lisa 6 |
RIKKUMISE FIKSEERIMISE AKT
ÜLDKASULIKU TÖÖ TEGIJA |
EESNIMI | |
PEREKONNANIMI |
KRIMINAALHOOLDUSAMETNIK |
EESINIMI | |
PEREKONNANIMI |
RIKKUMINE (JUHENDAJA SELETUS RIKKUMISE KOHTA)
........................................................................................................................................
........................................................................................................................................
........................................................................................................................................
ÜLDKASULIKU TÖÖ TEGIJA SELETUS RIKKUMISE KOHTA
........................................................................................................................................
........................................................................................................................................
........................................................................................................................................
KRIMINAALHOODLUSAMETNIKU OTSUS
........................................................................................................................................
........................................................................................................................................
........................................................................................................................................
KRIMINAALHOOLDUSAMETNIK |
ALLKIRI | |
KUUPÄEV |
ÜLDKASULIKU TÖÖ TEGIJA |
ALLKIRI | |
KUUPÄEV |
Justiitsministri 25. juuni 2004. a määruse nr 49 lisa 7 |
HOIATUS
ÜLDKASULIKU TÖÖ TEGIJA |
EESNIMI | |
PEREKONNANIMI |
KRIMINAALHOOLDUSAMETNIK |
EESNIMI | |
PEREKONNANIMI |
HOIATUSE KOOSTAMISE KUUPÄEV |
TOIMUNUD RIKKUMISE KIRJELDUS
........................................................................................................................................
........................................................................................................................................
........................................................................................................................................
OTSUS
Teen hoiatuse üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve korra § 17 kohaselt. Hoiatus lisatakse üldkasuliku töö tegija toimikusse.
KRIMINAALHOOLDUSAMETNIK |
ALLKIRI | |
KUUPÄEV |
ÜLDKASULIKU TÖÖ TEGIJA |
ALLKIRI | |
KUUPÄEV |