Lennundusspetsialistide vanusele ja kvalifikatsioonile, nende koolitusele ja eksamineerimisele esitatavad nõuded ning lennundusspetsialistidele lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides väljaantud lennunduslubade tunnustamise eeskiri1
Vastu võetud 21.12.2001 nr 125
RTL 2002, 5, 52
jõustumine 12.01.2002
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
29.08.2002 nr 55 (RTL 2002, 98, 1529) 12.09.2002
11.07.2003 nr 114 (RTL 2003, 85, 1250) 26.07.2003
22.08.2005 nr 96 (RTL 2005, 93, 1411) 01.08.2006
02.09.2005 nr 98 (RTL 2005, 95, 1434) 11.09.2005
Määrus kehtestatakse «Lennundusseaduse» (RT I 1999, 26, 376; 2001, 87, 525) § 24 lõike 2 alusel ja kooskõlas 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni (RT 1992, 6, 85; RT II 2000, 2, 12) lisaga 1 ja 1990. aasta Küprose ühtsete lennundusnõuete väljatöötamise, vastuvõtmise ja rakendamise kokkuleppest (RT II 2000, 2, 13) tulenevate nõuetega (Joint Aviation Requirements - JAR).
1. peatükk
LENNUNDUSLOAD
§1. Üldsätted
(1) Eesti riikkondsusega õhusõiduki meeskonnaliige võib olla isik, kellel on kehtiv ja Eestis tunnustatud lennundusluba.
(2) Eesti õhusõidukit võib ärilistel eesmärkidel käitada isik, kellel on Eestis välja antud või välisriigis väljaantud ja Eestis tunnustatud kehtiv lennundusluba. Välisriigi õhusõidukit võib Eestis ärilistel eesmärkidel käitada isik, kellel on selles välisriigis väljaantud või selles välisriigis tunnustatud lennundusluba.
(3) Lennuamet annab välja lennundusspetsialistide lennunduslubasid ja peab nende üle arvestust, tunnustab välisriigis väljaantud lennunduslubasid ja annab välja kehtivustõendeid.
(4) Lennundusspetsialist peab tööülesannete täitmisel kaasas kandma lennundusluba ning nõudmisel esitama selle kontrollivale isikule.
§2. Pädevuste kohustuslikkus
(1) Lennundusspetsialist võib täita oma tööülesandeid vastavalt tema lennundusloale kantud pädevustele.
(2) Lennundusloa omanik ei või tegutseda õhusõiduki meeskonnaliikmena, kui tema loale ei ole kantud § 3 lõigetes 2, 3 ja 4 toodud vähemalt ühte vastavat liigi-, klassi- või tüübi- ja meeskonnaliikme pädevust.
(3) Instrumentaallendude teostamiseks peab õhusõiduki kaptenil ja teisel piloodil olema instrumentaallennu- (IFR-) pädevus.
(4) Lennundusloa omanik ei või anda teisele isikule lennuõpetust, kui tema loale ei ole kantud lennuõpetaja pädevust.
§3. Lennundusloale kantavad pädevused
(1) Lennundusloale kantavad pädevused jagunevad:
1) õhusõiduki
liigipädevused;
2) õhusõiduki klassipädevused;
3)
õhusõiduki tüübipädevused.
(2) Õhusõiduki liigipädevused käsitlevad järgmisi õhusõidukite liike:
1)
lennukid (A);
2) rootorõhusõidukid (H);
3) purilennukid
(G);
4) vabalennuõhupallid (FB).
(3) Klassipädevused käsitlevad järgmisi ühe piloodiga lendamiseks
sertifitseeritud lennukite klasse:
1) kõik ühe kolbmootoriga
maalennukid ja vesilennukid (SEP(A) land/sea);
2) kõik mitme
kolbmootoriga maalennukid ja vesilennukid (MEP(A) land/sea);
3) kõik
ühe turbopropellermootoriga maalennukid ja vesilennukid (SET(A)
land/sea);
4) kõik motopurilennukid (TMG).
(4) Õhusõidukid, mille käitamisel nõutakse vastavat tüübipädevust:
1)
kõik mitme piloodiga lendamiseks sertifitseeritud lennukid (MPA);
2)
kõik ühe piloodiga lendamiseks sertifitseeritud mitme
turbopropellermootoriga lennukid SP MET;
3) kõik ühe piloodiga
lendamiseks sertifitseeritud ühe või mitme tu rboreaktiivmootoriga
lennukid SP SEJ(A), SP MEJ(A);
4) kõik kopteri või autožiiro tüübid H;
5)
kõik ebaharilike omadustega või Lennuameti poolt keeruliseks hinnatud
õhusõiduki tüübid.
(5) Meeskonnaliikmete pädevused lubavad neil õhusõiduki pardal täita kas:
1)
kapteni;
2) teise piloodi;
3) navigaatori;
4) pardainseneri või
5)
lennuõpilase ülesandeid.
§4. Lennundusloa kehtetuks tunnistamine
(1) Luba või kehtivustõend tunnistatakse kehtetuks või selle kehtivus
peatatakse, kui selle omanik on:
1) rikkunud lennuohutuse nõudeid,
sealhulgas juhtinud õhusõidukit või täitnud ametiülesandeid alkoholi,
narkootikumide, psühhotroopsete, psühhotoksiliste või teiste
lennuohutust mõjutada võivate ainete mõju all, käitanud õhusõidukit
haigena, väsinuna või muul põhjusel seisundis, kui ta ei saanud täita
oma ülesandeid ohutul viisil;
2) rikkunud lennundusõigusaktide
sätteid;
3) tunnistatud tervislikel põhjustel sobimatuks täitma
oma ülesandeid;
4) eksamite või kontroll-lendude alusel
tunnistatud oma teadmiste või oskuste poolest lennundusloas või
kehtivustõendis märgitud tegevusele mittevastavaks.
(2) Lennuamet võib loa või kehtivustõendi kehtivuse peatada ametkondliku uurimise ajaks kuni uurimise lõpuni.
(3) Kui Lennuamet on tunnistanud loa kehtetuks või peatanud selle kehtivuse, ei või loa omanik käitada õhusõidukit isegi mitte lennuõpetaja ega kontrollpiloodi juhendamisel.
§5. 60-aastaste ja vanemate isikute lennunduslubade piirangud
(1) Vanus 60-64
Lennundusloa omanik, kes on saanud 60-aastaseks, ei tohi tegutseda piloodina ärilises lennutegevuses, välja arvatud mitme piloodiga õhusõiduki meeskonnaliikmena tingimusel, et ta on ainus 60-64-aastane piloot meeskonnas.
(2) Vanus 65
Lennundusloa omanik, kes on saanud 65-aastaseks ei tohi tegutseda piloodina ärilises lennutegevuses.
2. peatükk
VÄLISRIIGI LENNUNDUSLOA TUNNUSTAMINE JA VAHETAMINE EESTI LENNUNDUSLOA VASTU
[RTL 2003, 85, 1250 - jõust 26.07.2003]
§6. Ühinenud Lennuametite (Joint Aviation Authorities – JAA) liikmesriigis väljaantud lennundusload, pädevused, sertifikaadid ja tunnistused
JAA liikmesriigi lennuameti väljaantud, JAR-FCL, JAR-147 ja JAR-66 nõuetele vastavaid lennunduslube, pädevusi, volitusi, sertifikaate ja tunnistusi tunnustab Lennuamet täiendavaid tingimusi seadmata.
[RTL 2003, 85, 1250 - jõust 26.07.2003]
§7. Muus riigis väljaantud lennundusload
(1) JAA liikmesriikide hulka mittekuuluva riigi lennuameti väljaantud lennundusloa võib Lennuamet tunnistada kehtivaks Eestis registreeritud õhusõiduki käitamiseks ja hooldamiseks.
(2) Piloodiloa omanikud, kes soovivad loa kehtivustõendit, peavad vastama JAR-FCL 1.0151 lisas 1 kehtestatud nõuetele. Kehtivustõend antakse kuni üheks aastaks, tingimusel, et põhiluba on sellel ajal kehtiv.
(3) Lennundusluba ei vahetata ümber ja kehtivustõendit ei anta välja ajutisele lennundusloale ega lennundusloale, mis on ümber vahetatud kolmandas riigis väljaantud lennundusloa alusel.
(4) JAA liikmesriikide hulka mittekuuluva riigi poolt Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisa 1 alusel väljaantud lennundusloa võib ümber vahetada JAR-FCL või JAR-66 nõuetele vastavaks loaks kahe riigi vahel sõlmitud lepingu alusel. Sellisel alusel ümbervahetatud lennundusloale tuleb märkida, millise riigi loa alusel vahetus toimus. Ühtsetes lennundusnõuetes sätestatud lennundusspetsialisti luba vahetatakse ümber ainult kooskõlas JAR-FCL ja JAR-66 nõuetega. Lennundusluba vahetatakse ümber, kui loa omanik tõestab dokumentaalselt oma vastavust taotletava loa väljaandmiseks Eestis kehtestatud nõuetele (vanus, koolitus, lennuoskus ja –kogemus, terviseseisund) ning kui omanik on edukalt läbinud kõik Lennuameti poolt määratud teoreetilised ja praktilised testid. Sellisel alusel ümbervahetatud luba ei ole tingimusteta kehtiv teistes JAA liikmesriikides.
[RTL 2003, 85, 1250 - jõust 26.07.2003]
[§ 71 kehtib kuni 31.07.2006]
§71. Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi (ECAC) liikmesriikides väljaantud lennujuhtide ja -informaatorite load
ECAC’i liikmesriigi lennuameti poolt ühtse litsentsimisskeemi alusel ja vastavalt Euroopa Lennunavigatsiooni Ohutuse Organisatsiooni (Eurocontrol) ohutusnõuetele ESARR 5 väljaantud lennujuhtide ja -informaatorite lube ja pädevusi tunnustab Lennuamet täiendavaid tingimusi seadmata.
[RTL 2005, 93, 1411 - jõust 01.08.2006]
§8. Erivolitused ja -pädevused
Lennundusloaga kaasnevaid erivolitusi ja -pädevusi (demonstratsioonlennud, õhusõiduki pukseerimine, vigurlennud, langevarjuhüpped vms) võib Lennuamet välja anda kasutamiseks ainult Eesti õhuruumis. Sellise erivolituse või -pädevuse kasutamiseks teise JAA liikmesriigi õhuruumis on tarvis selle riigi eelnevat nõusolekut, kui Eesti ja selle riigi vahel ei ole sõlmitud asjakohast kokkulepet.
[RTL 2003, 85, 1250 - jõust 26.07.2003]
3. peatükk
LENNUKI ERAPILOODILUBA – PRIVATE PILOT LICENCE (AEROPLANE) – PPL(A)
§9. Loa taotlemine
(1) Loa taotlemine toimub kooskõlas Ühinenud Lennuametite ( Joint Aviation Authorities - JAA) ühtsete lennundusnõuetega ( Joint Aviation Requirements Flight Crew Licensing JAR-FCL 1)2 .
(2) Taotleja peab olema vähemalt 17-aastane.
(3) Erapiloodiloa taotleja peab esitama Lennuametile kirjaliku taotluse,
millele tuleb lisada:
1) isikuandmed ning elukoht;
2) nõuetekohane
kehtiv tervisetõend;
3) üks passipilt (esmakordsel taotlusel);
4)
tunnistus või tõend vastava lennukoolituse läbimise kohta;
5)
andmed lennukogemuse kohta (õppe-, soolo-, marsruut-, instrumentaal- ja
öölennutundide arv ning õhusõidukite liigid, klassid ja tüübid, millel
on lennatud);
6) lennuõpetaja järeldus;
7)
kontrollpiloodi järeldus;
8) lennundusraadioside luba;
9)
maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti toimingute eest.
(4) Taotleja peab olema lõpetanud Lennuameti poolt heakskiidetud
Ühinenud Lennuametite (JAA) ühtsetele lennundusnõuetele (JAR-FCL 1)
vastava teoreetilise kursuse ja sooritanud eksamid järgmistes ainetes:
1)
lennundusõigusaktid;
2) õhusõidukite üldehitus, aerodünaamika;
3)
lennu planeerimine ja teostamine, navigatsioon, meteoroloogia ja
õhusõidukite käitamine;
4) inimfaktor ja sellest
tulenevad piirangud;
5) lennundusraadioside.
(4) Taotleja peab olema lõpetanud ühtsetele lennundusnõuetele
(JAR-FCL 1) vastava praktilise lennukoolituse Eestis või Ühinenud
Lennuametite (JAA) liikmesriigis väljaantud või tunnustatud
lennukõlblikkussertifikaadiga lennukitel ja tal peab olema vähemalt:
1)
45 tundi üldlennuaega lennukitel piloodina, kusjuures üldlennuaja hulgas
võib olla kuni 5 lennutundi simulaatoril lennuõpetajaga. Kui taotlejal
on vastav kopteri, B-klassi ülikerglennuki, purilennuki või
motopurilennuki piloodiluba, võib üldlennuaja hulka arvestada nendel
õhusõidukitel kaptenina lennatud ajast 10%, kuid mitte rohkem kui
10 tundi;
2) 25 tundi lennuaega lennuõpetajaga. Kui taotleja
arvestab käesoleva lõike punktis 1 nõutud üldlennuaja hulka kaptenina
lennatud aega teistel õhusõidukitel, siis võib lennuõpetajaga nõutud
lennuaega vähendada kuni 20 tunnini;
3) 10 tundi soololendu
lennuõpetaja juhendamisel, mille hulgas on vähemalt viis tundi
marsruutlendu, sealhulgas vähemalt üks kahe vahemaandumisega lend
marsruudil, mille pikkus on vähemalt 270 km (150 NM – meremiili);
4)
öölendude pädevusmärke saamiseks viis tundi öölendu, millest kolm tundi
lennuõpetajaga, kaasa arvatud üks tund marsruutlendu ning viis
soololendu.
(5) Taotleja peab sooritama lennuki erapiloodi lennuoskustesti ühe- või mitmemootorilisel lennukil ühtsete lennundusnõuete (JAR-FCL 1) järgi. Oskustest tuleb sooritada kuue kuu jooksul pärast praktilise koolitusprogrammi lõpetamist.
(6) Taotleja terviseseisund peab vastama esimese või teise klassi tervisenõuetele.
§10. Erapiloodi õigused
(1) Erapiloodil on õigus tegutseda kaptenina või teise piloodina mitteärilistel lendudel loale kantud klassi- või tüübipädevusmärgetele vastavatel lennukitel.
(2) Erapiloot ei tohi tegutseda kaptenina reisijateveol, kui ta 90 päeva jooksul ei ole iseseisvalt sooritanud kolme starti ja maandumist sama tüüpi või klassi lennukil.
(3) Öölendude sooritamiseks peab erapiloot läbi tegema § 9 lõike 5 punktis 4 nõutud lennukoolituse.
§11. Loa kehtivusaeg
Erapiloodiluba kehtib kuni viis aastat kehtiva tervisetõendi ja vähemalt ühe kehtiva pädevuse korral.
§12. Loa pikendamine
(1) Loa pikendamiseks tuleb Lennuametile esitada:
1) taotlus;
2)
erapiloodi luba;
3) nõuetekohane kehtiv tervisetõend;
4)
lennuraamat;
5) aruanne sooritatud kontroll-lennu kohta, juhul kui
viimase 12 kuu jooksul taotleja ei ole saanud lennupraktikat vähemalt
12 tundi, sellest vähemalt 6 tundi kaptenina;
6)
maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti toimingute eest.
(2) Loa pikendamiseks tuleb taotlejal sooritada lennundusõigusaktide tundmise test.
§13. Erapiloodiloa uuendamine
(1) Kui piloodiluba on olnud kehtetu kuni 12 kuud, tuleb taotlejal selle uuendamiseks sooritada kontroll-lend.
(2) Kui piloodiluba on olnud kehtetu 12 kuni 24 kuud, peab taotleja
selle uuendamiseks sooritama kontroll-lennu ühtsete lennundusnõuete
(JAR-FCL 1) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes:
1)
lennundusõigusaktid;
2) lennu planeerimine ja teostamine.
(3) Kui lennundusluba on olnud kehtetu 24 kuni 48 kuud, peab taotleja
selle uuendamiseks sooritama kontroll-lennu ühtsete lennundusnõuete
(JAR-FCL 1) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes:
1)
lennundusõigusaktid;
2) lennu planeerimine ja teostamine;
3)
navigatsioon;
4) meteoroloogia;
5) õhusõiduki käitamine.
(4) Kui lennundusluba on olnud kehtetu üle 48 kuu, peab selle
uuendamiseks läbima ühtsetele lennundusnõuetele (JAR-FCL 1) vastava
teooriakursuse, sooritama kontroll-lennu ühtsete lennundusnõuete
(JAR-FCL 1) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes:
1)
lennundusõigusaktid;
2) õhusõiduki üldehitus;
3)
aerodünaamika;
4) lennu planeerimine ja teostamine;
5)
navigatsioon;
6) meteoroloogia;
7) õhusõiduki käitamine;
8)
inimfaktor ja sellest tulenevad piirangud;
9) lennundusraadioside.
4. peatükk
KOPTERI ERAPILOODILUBA – PRIVATE PILOT LICENCE (HELICOPTER) – PPL(H)
§14. Loa taotlemine
(1) Loa taotlemine toimub kooskõlas Ühinenud Lennuametite (JAA) ühtsete lennundusnõuetega (JAR-FCL 2)2.
(2) Taotleja peab olema vähemalt 17-aastane.
(3) Kopteri erapiloodiloa taotleja peab esitama Lennuametile kirjaliku
taotluse, millele tuleb lisada:
1) isikuandmed ning elukoht;
2)
nõuetekohane kehtiv tervisetõend;
3) üks passipilt
(esmakordsel taotlusel);
4) andmed lennukogemuse kohta (õppe-,
soolo-, marsruut-, instrumentaal- ja öölennutundide arv ning
õhusõidukite liigid, klassid ja tüübid, millel on lennatud);
5)
lennuõpetaja järeldus;
6) kontrollpiloodi järeldus;
7)
tõend lennundusloa saamiseks nõutava koolituse läbimise kohta;
8)
lennundusraadioside luba;
9) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta
Lennuameti toimingute eest.
(4) Taotleja peab olema lõpetanud Lennuameti poolt heakskiidetud
Ühinenud Lennuametite (JAA) ühtsetele lennundusnõuetele (JAR-FCL 2)
vastava teooriakursuse ja sooritanud eksamid järgmistes ainetes:
1)
lennundusõigusaktid;
2) õhusõidukite üldehitus, aerodünaamika;
3)
lennu planeerimine ja teostamine, navigatsioon, meteoroloogia ja
õhusõidukite käitamisprotseduurid;
4) inimfaktor ja
sellest tulenevad piirangud;
5) lennundusraadioside.
(5) Taotleja peab olema lõpetanud ühtsetele lennundusnõuetele
(JAR-FCL 2) vastava praktilise lennukursuse Eestis või Ühinenud
Lennuametite (JAA) liikmesriigis väljaantud või tunnustatud
lennukõlblikkussertifikaadiga ühemootorilistel kuni nelja istekohaga
kopteritel ja tal peab olema vähemalt:
1) 45 tundi üldlennuaega
kopteritel piloodina, kusjuures üldlennuaja hulgas võib olla kuni 5
lennutundi simulaatoril lennuõpetajaga. Kui taotlejal on vastav
lennuki-, B-klassi ülikerglennuki-, autožiiro-, purilennuki- või
motopurilennuki piloodiluba, võib ta üldlennuaja hulka arvestada nendel
õhusõidukitel kaptenina lennatud ajast 10%, kuid mitte rohkem kui
6 tundi;
2) 25 tundi lennuaega lennuõpetajaga;
3) 10
tundi soololendu lennuõpetaja kontrolli all, mille hulgas on vähemalt 5
tundi marsruutlendu, sealhulgas vähemalt üks kahe vahemaandumisega lend
marsruudil pikkusega vähemalt 185 km (100 NM – meremiili);
4)
öölendude pädevuse saamiseks 5 tundi öölendu, millest 3 tundi
lennuõpetajaga, sealhulgas 1 tund marsruutlendu, ning 5 soololendu.
(6) Taotleja peab sooritama kopteri erapiloodi oskustesti ühtsete lennundusnõuete (JAR-FCL 2) järgi. Oskustest tuleb sooritada vähemalt 6 kuu jooksul pärast praktilise koolitusprogrammi lõpetamist.
(7) Taotleja terviseseisund peab vastama esimese või teise klassi tervisenõuetele.
§15. Kopteri erapiloodi õigused
(1) Kopteri erapiloodil on õigus tegutseda kaptenina või teise piloodina mitteärilistel lendudel loale kantud tüübipädevustele vastavatel kopteritel.
(2) Kopteri erapiloot ei tohi tegutseda kaptenina reisijateveol, kui ta 90 päeva jooksul ei ole iseseisvalt sooritatud kolme starti ja maandumist seda tüüpi kopteril. Samad nõuded kehtivad ka reisijateveoks öösel.
§16. Loa kehtivusaeg
Kopteri erapiloodiluba kehtib kuni viis aastat kehtiva tervisetõendi ja vähemalt ühe kehtiva pädevuse korral.
§17. Loa pikendamine
(1) Loa pikendamiseks tuleb Lennuametile esitada:
1) taotlus;
2)
kopteri erapiloodiluba;
3) nõuetekohane kehtiv tervisetõend;
4)
lennuraamat või väljavõte sellest lennutundide kohta;
5)
aruanne edukalt sooritatud kontroll-lennu kohta juhul, kui taotleja
lennukogemus kopteritel on vähem kui 150 lennutundi, millest viimase
24 kuu jooksul on vähem kui 20 lennutundi ning viimase 12 kuu jooksul on
vähem kui 10 lennutundi;
6) maksekviitung riigilõivu tasumise
kohta Lennuameti toimingute eest.
(2) Loa pikendamiseks tuleb taotlejal sooritada lennundusõigusaktide tundmise test.
§18. Kopteri erapiloodiloa uuendamine
(1) Kui kopteri erapiloodiluba on olnud kehtetu kuni 12 kuud, tuleb taotlejal selle uuendamiseks sooritada kontroll-lend.
(2) Kui piloodiluba on olnud kehtetu 12 kuni 24 kuud, peab selle
uuendamiseks sooritama kontroll-lennu ühtsete lennundusnõuete
(JAR-FCL 2) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes:
1)
lennundusõigusaktid;
2) lennu planeerimine ja teostamine.
(3) Kui lennundusluba on olnud kehtetu 24 kuni 48 kuud, peab taotleja
selle uuendamiseks sooritama kontroll-lennu ühtsete lennundusnõuete
(JAR-FCL 2) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes:
1)
lennundusõigusaktid;
2) lennu planeerimine ja teostamine;
3)
navigatsioon;
4) meteoroloogia;
5) õhusõiduki käitamine.
(4) Kui lennundusluba on olnud kehtetu üle 48 kuu, peab selle
uuendamiseks läbima ühtsetele lennundusnõuetele (JAR-FCL 2) vastava
teooriakursuse, sooritama kontroll-lennu ühtsete lennundusnõuete
(JAR-FCL 2) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes:
1)
lennundusõigusaktid;
2) õhusõiduki üldehitus;
3)
aerodünaamika;
4) lennu planeerimine ja teostamine;
5)
navigatsioon;
6) meteoroloogia;
7) õhusõiduki käitamine;
8)
inimfaktor ja sellest tulenevad piirangud;
9) lennundusraadioside.
5. peatükk
LENNUKI AMETPILOODILUBA – COMMERCIAL PILOT LICENCE (AEROPLANE) – CPL(A)
§19. Loa taotlemine
(1) Loa taotlemine toimub kooskõlas Ühinenud Lennuametite ( Joint Aviation Authorities –JAA) ühtsete lennundusnõuetega ( Joint Aviation Requirements –Flight Crew Licensing JAR-FCL 1).
(2) Taotleja peab olema vähemalt 18-aastane.
(3) Lennuki ametpiloodiloa taotleja peab esitama Lennuametile kirjaliku
taotluse, millele tuleb lisada:
1) isikuandmed ning elukoht;
2)
nõuetekohane kehtiv tervisetõend;
3) üks passipilt
(esmakordsel taotlusel);
4) tunnistus või tõend vastava
lennukoolituse läbimise kohta;
5) andmed lennukogemuse kohta
(õppe-, soolo-, marsruut-, instrumentaal- ja öölennutundide arv ning
õhusõidukite liigid, klassid ja tüübid, millel on lennatud);
6)
lennuõpetaja järeldus;
7) kontrollpiloodi järeldus;
8)
tõend lennundusloa saamiseks nõutava koolituse läbimise kohta;
9)
lennundusraadioside luba;
10) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta
Lennuameti toimingute eest.
(4) Taotleja peab olema lõpetanud Lennuameti poolt heakskiidetud
Ühinenud Lennuametite (JAA) ühtsetele lennundusnõuetele (JAR-FCL 1)
vastava ametpiloodi teooriakursuse ja sooritanud eksamid järgmistes
ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2) õhusõiduki üldehitus
(plaaner, süsteemid, jõuseadmed, mõõturid, elektroonika);
3)
lennu planeerimine ja teostamine (mass ja tsentreering, lennu
sooritamine, lennu planeerimine ja jälgimine);
4) inimfaktor ja
sellest tulenevad piirangud;
5) meteoroloogia;
6) navigatsioon
(üldnavigatsioon, raadionavigatsioon);
7) õhusõidukite
käitamisprotseduurid;
8) aerodünaamika;
9)
lennundusraadioside (visuaallennureeglite (VFR-) raadioside).
(5) Kui taotleja on lõpetanud ametpiloodi teooriakursuse ja praktilise õppe tervikkursuse Eestis või JAA liikmesriigis väljaantud või tunnustatud lennukõlblikkussertifikaadiga lennukitel, peab tal olema vähemalt 150 tundi üldlennuaega, mille hulka võib lugeda kuni 20 lennutundi kopteritel või motopurilennukitel ja 10 instrumentaallennutundi simulaatoril.
(6) Kui taotleja ei ole lõpetanud käesoleva eeskirja § 19 lõikes 5
toodud ametpiloodi praktilist õpet, peab tal olema Eestis või Ühinenud
Lennuametite (JAA) liikmesriigis väljaantud või tunnustatud
lennukõlblikkussertifikaadiga lennukitel vähemalt 200 tundi
üldlennuaega, mille hulgas võib olla kuni:
1) 10
instrumentaallennutundi simulaatoril;
2) 30 tundi kaptenina kopteril
juhul, kui taotlejal on kopteri erapiloodi luba;
3) 100 tundi
kaptenina kopteril juhul, kui taotlejal on kopteri ametpiloodi luba;
4)
30 tundi kaptenina motopurilennukil või purilennukil.
(7) Käesoleva eeskirja § 19 lõigetes 5 ja 6 toodud taotleja üldlennuaeg
150 või 200 tundi peab sisaldama vähemalt:
1) 100
lennutundi õhusõiduki kaptenina. Kui taotleja on lõpetanud § 19 lõikes 5
nimetatud ametpiloodi praktilise õppe, piisab 70 lennutunnist õhusõiduki
kaptenina;
2) 20 tundi marsruutlendu õhusõiduki kaptenina, millest
vähemalt üks on kahe vahemaandumisega lend marsruudil pikkusega vähemalt
540 km (300 NM – meremiili);
3) 10 tundi
instrumentaallennuaega, millest 5 tundi võib olla instrumentaallennuaeg
simulaatoril;
4) viis tundi öölendu lennukitel, millest 3 tundi võib
olla lennatud lennuõpetajaga, sealhulgas üks tund marsruutlendu ning
viis soololendu.
(8) Taotleja peab sooritama lennuki ametpiloodi oskustesti ühtsete lennundusnõuete (JAR-FCL 1) järgi. Oskustest tuleb sooritada vähemalt 6 kuu jooksul pärast praktilise koolitusprogrammi lõpetamist.
(9) Taotleja terviseseisund peab vastama esimese klassi tervisenõuetele.
§20. Ametpiloodi õigused
(1) Ametpiloodil on õigus tegutseda:
1) erapiloodina;
2)
kaptenina või teise piloodina mitteärilistel lendudel loale kantud
õhusõiduki klassi- või tüübipädevusele vastavatel lennukitel;
3)
kaptenina ärilises lennutegevuses lennukitel, mis on sertifitseeritud
lendamiseks ühe piloodiga;
4) teise piloodina ärilises
lennutegevuses lennukitel, mis on sertifitseeritud lendamiseks kahe
piloodiga.
§21. Loa kehtivusaeg
Ametpiloodiluba kehtib kuni viis aastat kehtiva tervisetõendi ja vähemalt ühe kehtiva pädevuse korral.
§22. Loa pikendamine
(1) Loa pikendamiseks tuleb Lennuametile esitada:
1) taotlus;
2)
ametpiloodiluba;
3) nõuetekohane kehtiv tervisetõend;
4)
lennuraamat või väljavõte sellest sooritatud lennutundide kohta;
5)
aruanne mitte varem kui nelja kuu eest edukalt sooritatud kontroll-lennu
kohta, kui loa uuendamist taotletakse selle alusel või kui kontroll-lend
on kohustuslik;
6) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti
toimingute eest.
(2) Loa uuendamiseks tuleb taotlejal sooritada lennundusõigusaktide tundmise test.
§23. Ametpiloodiloa uuendamine
(1) Kui ametpiloodiluba on olnud kehtetu kuni 12 kuud, peab taotleja selle uuendamiseks sooritama kontroll-lennu.
(2) Kui ametpiloodiluba on olnud kehtetu 12 kuni 24 kuud, peab taotleja
selle uuendamiseks: sooritama kontroll-lennu ühtsete lennundusnõuete
(JAR-FCL 1) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes:
1)
lennundusõigusaktid;
2) lennu planeerimine ja teostamine.
(3) Kui lennundusluba on olnud kehtetu 24 kuni 48 kuud, peab taotleja
selle uuendamiseks: sooritama kontroll-lennu ühtsete lennundusnõuete
(JAR-FCL 1) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes:
1)
lennundusõigusaktid;
2) lennu planeerimine ja teostamine;
3)
navigatsioon;
4) meteoroloogia;
5) õhusõiduki käitamine.
(4) Kui lennundusluba on olnud kehtetu üle 48 kuu, peab selle
uuendamiseks läbima ühtsetele lennundusnõuetele (JAR-FCL 1) vastava
teooriakursuse, sooritama edukalt kontroll-lennu ühtsete lennundusnõuete
(JAR-FCL 1) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes:
1)
lennundusõigusaktid;
2) õhusõiduki üldehitus;
3)
aerodünaamika;
4) lennu planeerimine ja teostamine;
5)
navigatsioon;
6) meteoroloogia;
7) õhusõiduki käitamine;
8)
inimfaktor ja sellest tulenevad piirangud;
9) lennundusraadioside.
6. peatükk
KOPTERI AMETPILOODILUBA – COMMERCIAL PILOT LICENCE (HELICOPTER) – CPL(H)
§24. Loa taotlemine
(1) Loa taotlemine toimub kooskõlas Ühinenud Lennuametite (JAA) ühtsete lennundusnõuetega (JAR-FCL 2).
(2) Taotleja peab olema vähemalt 18-aastane.
(3) Kopteri ametpiloodiloa taotleja peab esitama Lennuametile kirjaliku
taotluse, millele tuleb lisada:
1) isikuandmed ning elukoht;
2)
nõuetekohane kehtiv tervisetõend;
3) üks passipilt
(esmakordsel taotlusel);
4) tunnistus või tõend vastava
lennukoolituse läbimise kohta;
5) andmed lennukogemuse kohta
(õppe-, soolo-, marsruut-, instrumentaal- ja öölennutunnid ning
õhusõidukite liigid, klassid ja tüübid, millel on lennatud);
6)
lennuõpetaja järeldus;
7) kontrollpiloodi järeldus;
8)
tõend lennundusloa saamiseks nõutava koolituse läbimise kohta;
9)
lennundusraadioside luba;
10) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta
Lennuameti toimingute eest.
(4) Taotleja peab olema lõpetanud Lennuameti poolt heakskiidetud
Ühinenud Lennuametite (JAA) ühtsetele lennundusnõuetele (JAR-FCL 2)
vastava kopteri ametpiloodi teooriakursuse ja sooritanud eksamid
järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2)
õhusõiduki üldehitus (plaaner, süsteemid, jõuseadmed, mõõturid,
elektroonika);
3) lennu planeerimine ja teostamine (mass ja
tsentreering, lennu sooritamine, lennu planeerimine ja jälgimine);
4)
inimfaktor ja sellest tulenevad piirangud;
5) meteoroloogia;
6)
navigatsioon: üldnavigatsioon, raadionavigatsioon;
7)
õhusõidukite käitamisprotseduurid;
8) aerodünaamika;
9)
lennundusraadioside: visuaallennureeglite (VFR) ja
instrumentaallennureeglite (IFR) raadioside.
(5) Kui taotleja on lõpetanud kopteri ametpiloodi teooriakursuse ja praktilise õppe tervikkursuse Eestis või JAA liikmesriigis väljaantud või tunnustatud lennukõlblikkussertifikaadiga kopteritel, peab tal olema vähemalt 135 tundi üldlennuaega, mille hulka võib lugeda kuni 15 lennutundi lennukitel või motopurilennukitel ja 10 instrumentaallennutundi simulaatoril.
(6) Kui taotleja ei ole lõpetanud kopteri ametpiloodi teooria ja
praktilise õppe tervikkursust, peab tal olema Eestis või Ühinenud
Lennuametite (JAA) liikmesriigis väljaantud või tunnustatud
lennukõlblikkussertifikaadiga kopteritel vähemalt 185 tundi
üldlennuaega, mille hulgas võib olla kuni:
1) 10
instrumentaallennutundi simulaatoril;
2) 20 tundi kaptenina
lennukitel, kui taotlejal on lennuki erapiloodiluba;
3) 50 tundi
kaptenina lennukitel, kui taotlejal on lennuki ametpiloodiluba;
4) 10
tundi kaptenina motopurilennukil või purilennukil.
(7) Taotleja kopteritel lennatud 135 või 185 tunni üldlennuaja hulgas
peab olema vähemalt:
1) 50 tundi kaptenina; kui taotleja on
lõpetanud § 24 lõikes 5 toodud kopteri ametpiloodi tervikkursuse, siis
piisab 35 lennutunnist kaptenina;
2) 10 tundi marsruutlendu
kaptenina, millest vähemalt üks on kahe vahemaandumisega lend marsruudil
pikkusega vähemalt 185 km (100 NM – meremiili);
3)
10 tundi instrumentaallennuaega, millest mitte rohkem kui viis tundi
instrumentaallennuaega simulaatoril;
4) viis tundi öölendu
kopteritel, sellest kolm tundi lennuõpetajaga, sealhulgas üks tund
marsruutlendu, ning viis soololendu.
(8) Taotleja peab kontroll-lennul olema võimeline tegutsema kopteri kaptenina, sooritama protseduure ja manöövreid kopteril vastavalt ametpiloodile ühtsetes lennundusnõuetes (JAR-FCL 2) ettenähtud tasemel.
(9) Taotleja terviseseisund peab vastama esimese klassi tervisenõuetele.
§25. Kopteri ametpiloodi õigused
(1) Kopteri ametpiloodil on õigus tegutseda:
1) kopteri
erapiloodina;
2) kaptenina või teise piloodina mitteärilistel
lendudel loale kantud tüübipädevusele vastavatel kopteritel;
3)
kaptenina ärilises lennutegevuses kopteritel, mis on sertifitseeritud
lendamiseks ühe piloodiga;
4) teise piloodina ärilises
lennutegevuses kopteritel, mis on sertifitseeritud lendamiseks kahe
piloodiga.
§26. Loa kehtivusaeg
Kopteri ametpiloodiluba kehtib kuni viis aastat kehtiva tervisetõendi ja vähemalt ühe kehtiva pädevuse korral.
§27. Loa pikendamine
(1) Loa pikendamiseks tuleb Lennuametile esitada:
1) taotlus;
2)
kopteri ametpiloodiluba;
3) nõuetekohane kehtiv tervisetõend;
4)
lennuraamat või väljavõte lennutundide kohta;
5)
aruanne sooritatud kontroll-lennu kohta juhul, kui loa pikendamist
taotletakse selle alusel või kui kontroll-lend on kohustuslik;
6)
maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti toimingute eest.
(2) Loa pikendamiseks tuleb taotlejal sooritada lennundusõigusaktide tundmise test.
§28. Kopteri ametpiloodiloa uuendamine
(1) Kui kopteri ametpiloodiluba on olnud kehtetu kuni 12 kuud, peab taotleja selle uuendamiseks edukalt sooritama kontroll-lennu.
(2) Kui kopteri ametpiloodiluba on olnud kehtetu 12 kuni 24 kuud, peab
ta selle uuendamiseks (sooritama edukalt kontroll-lennu ühtsete
lennundusnõuete (JAR-FCL 2) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes):
1)
lennundusõigusaktid;
2) lennu planeerimine ja teostamine.
(3) Kui piloodiluba on olnud kehtetu 24 kuni 48 kuud, peab taotleja
selle uuendamiseks: sooritama edukalt kontroll-lennu ühtsete
lennundusnõuete (JAR-FCL 2) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes:
1)
lennundusõigusaktid;
2) lennu planeerimine ja teostamine;
3)
navigatsioon;
4) meteoroloogia;
5) õhusõiduki käitamine.
(4) Kui kopteri ametpiloodiluba on olnud kehtetu üle 48 kuu, peab selle
uuendamiseks läbima ühtsetele lennundusnõuetele (JAR-FCL 2) vastava
teooriakursuse, sooritama kontroll-lennu ühtsete lennundusnõuete
(JAR-FCL 2) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes:
1)
lennundusõigusaktid;
2) õhusõiduki üldehitus;
3)
aerodünaamika;
4) lennu planeerimine ja teostamine;
5)
navigatsioon;
6) meteoroloogia;
7) õhusõiduki käitamine;
8)
inimfaktor ja sellest tulenevad piirangud;
9) lennundusraadioside.
7. peatükk
LENNUKI LIINIPILOODILUBA – AIR TRAFFIC PILOT LICENCE (AEROPLANE) – ATPL(A)
§29. Loa taotlemine
(1) Loa taotlemine toimub kooskõlas Ühinenud Lennuametite ( Joint Aviation Authorities – JAA) ühtsete lennundusnõuetega ( Joint Aviation Requirements – Flight Crew Licensing – JAR-FCL 1).
(2) Taotleja peab olema vähemalt 21-aastane.
(3) Lennuki liinipiloodiloa taotleja peab esitama Lennuametile kirjaliku
taotluse, millele tuleb lisada:
1) isikuandmed ning elukoht;
2)
nõuetekohane kehtiv tervisetõend;
3) üks passipilt
(esmakordsel taotlusel);
4) tunnistus või tõend vastava
lennukoolituse läbimise kohta;
5) andmed lennustaaži kohta
(õppe-, soolo-, marsruut-, instrumentaal- ja öölennutundide arv ning
õhus õidukite liigid, klassid ja tüübid, millel on lennatud);
6)
lennuõpetaja järeldus;
7) kontrollpiloodi järeldus;
8)
tõend lennundusloa saamiseks nõutava koolituse läbimise kohta;
9)
lennundusraadioside luba;
10) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta
Lennuameti toimingute eest.
(4) Taotleja peab olema lõpetanud Lennuameti poolt heakskiidetud
Ühinenud Lennuametite (JAA) ühtsetele lennundusnõuetele (JAR-FCL 1)
vastava koolituse tervikkursuse või liinipiloodi ATPL(A) teooriaõppe
moodulkursuse sertifikaadiga koolitusorganisatsioonis (FTO) ja
sooritanud eksamid järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2)
õhusõidukite üldehitus (plaaner, süsteemid, jõuseadmed, mõõturid,
elektroonika);
3) lennu planeerimine ja teostamine: õhusõiduki mass
ja tsentreering, lennu planeerimine ja sooritamine;
4) inimfaktor ja
sellest tulenevad piirangud;
5) meteoroloogia;
6) navigatsioon
(üldnavigatsioon, raadionavigatsioon);
7) õhusõidukite
käitamisprotseduurid;
8) aerodünaamika;
9)
lennundusraadioside (visuaal- (VFR) ja instrumentaallennureeglite (IFR)
raadioside).
(5) Taotlejal peab olema vastavalt ühtsetele lennundusnõuetele (JAR-FCL)
väljaantud või tunnustatud ametpiloodi luba, mitmemootoriliste lennukite
ja instrumentaallennupädevus ning läbitud lennukoolitus kahe või enama
meeskonnaliikmega lennukitel lendamiseks. Tal peab olema lennatud
lennukitel piloodina vähemalt 1500 tundi üldlennuaega, mille hulgas võib
olla kuni 100 lennutundi simulaatoril. Üldlennuaeg peab sisaldama
vähemalt:
1) 500 lennutundi lennukitel, mis on sertifitseeritud
lendamiseks kahe või enama meeskonnaliikmega ja mis vastavad ühtsetele
lennundusnõuete JAR-25 transportkategooria nõuetele või JAR-23 kohalike
lendude nõuetele;
2) 250 lennutundi kaptenina või 100 lennutundi
kaptenina ja 150 lennutundi teise piloodina kapteni ülesannetes kapteni
kontrolli all;
3) 200 tundi marsruutlendu, millest vähemalt 100 tundi
kaptenina või teise piloodina kapteni ülesannetes kapteni kontrolli all;
4)
75 tundi instrumentaallennuaega, millest mitte rohkem kui 30 tundi
instrumentaallennuaega simulaatoril;
5) 100 tundi öölendu kaptenina
või teise piloodina.
(6) Üldlennuaja hulka võib lugeda pardainsenerina lennatud lennuajast 50%, kuid mitte rohkem kui 250 tundi. Lennuaega pardainsenerina võib arvestada § 29 lõikes 5 ja lõike 5 punktis 1 nõutud 1500 ja 500 lennutunni hulka juhul, kui pardainsenerina lennatud lennuaja kogusumma ei ületa 250 tundi.
(7) Taotleja peab sooritama lennuki liinipiloodi oskustesti ühtsete lennundusnõuete (JAR-FCL 1) järgi lennukil, mis on sertifitseeritud lendamiseks vähemalt kahest piloodist koosneva meeskonnaga.
(8) Taotleja terviseseisund peab vastama esimese klassi tervisenõuetele.
§30. Liinipiloodi õigused
Liinipiloodil on õigus töötada:
1) erapiloodina,
ametpiloodina ja liinipiloodina visuaal- ja instrumentaallennu
tingimustes;
2) kaptenina või teise piloodina ärilises lennutegevuses
vastava tüübipädevusega lennukitel.
§31. Loa kehtivusaeg
Liinipiloodi luba kehtib kuni viis aastat kehtiva tervisetõendi ja vähemalt ühe kehtiva pädevuse korral.
§32. Loa pikendamine
(1) Loa pikendamiseks tuleb Lennuametile esitada:
1) avaldus;
2)
liinipiloodi luba;
3) nõuetekohane kehtiv tervisetõend;
4)
lennuraamat või väljavõte lennutundide kohta;
5)
aruanne mitte varem kui nelja kuu eest edukalt sooritatud kontroll-lennu
kohta, kui loa uuendamist taotletakse selle alusel või kui kontroll-lend
on kohustuslik;
6) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti
toimingute eest.
(2) Loa pikendamiseks tuleb taotlejal sooritada test lennundusõigusaktide tundmisest.
§33. Liinipiloodiloa uuendamine
(1) Kui liinipiloodiluba on olnud kehtetu kuni 12 kuud, peab taotleja selle uuendamiseks sooritama kontroll-lennu.
(2) Kui liinipiloodiluba on olnud kehtetu 12 kuni 24 kuud, peab selle
uuendamiseks sooritama kontroll-lennu ühtsete lennundusnõuete
(JAR-FCL 1) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes:
1)
lennundusõigusaktid;
2) lennu planeerimine ja teostamine.
(3) Kui piloodiluba on olnud kehtetu 24 kuni 48 kuud, peab taotleja
selle uuendamiseks sooritama kontroll-lennu ühtsete lennundusnõuete
(JAR-FCL 1) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes:
1)
lennundusõigusaktid;
2) lennu planeerimine ja teostamine;
3)
navigatsioon;
4) meteoroloogia;
5) õhusõiduki käitamine.
(4) Kui liinipiloodiluba on olnud kehtetu üle 48 kuu, peab selle
uuendamiseks läbima ühtsetele lennundusnõuetele (JAR-FCL 1) vastava
teooriakursuse, sooritama kontroll-lennu ühtsete lennundusnõuete
(JAR-FCL 1) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes:
1)
lennundusõigusaktid;
2) õhusõiduki üldehitus;
3)
aerodünaamika;
4) lennu planeerimine ja teostamine;
5)
navigatsioon;
6) meteoroloogia;
7) õhusõiduki käitamine;
8)
inimfaktor ja sellest tulenevad piirangud;
9) lennundusraadioside.
8. peatükk
KOPTERI LIINIPILOODILUBA – AIR TRAFFIC PILOT LICENCE (HELICOPTER) – ATPL(H)
§34. Loa taotlemine
(1) Loa taotlemine toimub kooskõlas Ühinenud Lennuametite (JAA) ühtsete lennundusnõuetega (JAR-FCL 2).
(2) Taotleja peab olema vähemalt 21-aastane.
(3) Kopteri liinipiloodiloa taotleja peab esitama Lennuametile kirjaliku
taotluse, millele tuleb lisada:
1) isikuandmed ning elukoht;
2)
nõuetekohane kehtiv tervisetõend;
3) üks passipilt
(esmakordsel taotlusel);
4) tunnistus või tõend vastava
lennukoolituse läbimise kohta;
5) andmed lennukogemuse kohta
(õppe-, soolo-, marsruut-, instrumentaal- ja öölennutunnid ning
õhusõidukite liigid, klassid ja tüübid, millel on lennatud);
6)
lennuõpetaja järeldus;
7) kontrollpiloodi järeldus;
8)
tõend lennundusloa saamiseks nõutava koolituse läbimise kohta;
9)
lennundusraadioside luba;
10) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta
Lennuameti toimingute eest.
(4) Taotleja peab olema lõpetanud Lennuameti poolt heakskiidetud
Ühinenud Lennuametite (JAA) ühtsetele lennundusnõuetele (JAR-FCL 2)
vastava kopteri liinipiloodi teooriakursuse ja sooritanud eksamid
järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2)
õhusõidukite üldehitus (plaaner, süsteemid, jõuseadmed, mõõturid,
elektroonika);
3) lennu planeerimine ja teostamine: mass ja
tsentreering, lennu sooritamine, lennu planeerimine ja jälgimine;
4)
inimfaktor ja sellest tulenevad piirangud;
5) meteoroloogia;
6)
navigatsioon (üldnavigatsioon, raadionavigatsioon);
7)
õhusõidukite käitamisprotseduurid;
8) aerodünaamika;
9)
lennundusraadioside (visuaal- (VFR) ja instrumentaallennureeglite (IFR)
raadioside).
(5) Taotlejal peab olema ühtsetele lennundusnõuetele (JAR-FCL 2) vastav
või tunnustatud kopteri ametpiloodi luba, mitmemootoriliste kopterite ja
instrumentaallennu pädevus ning läbitud koolitus kopteritel, mis on
sertifitseeritud lendamiseks kahe või enama meeskonnaliikmega. Tal peab
olema kopteritel piloodina vähemalt 1000 tundi üldlennuaega, mille
hulgas kuni 100 lennutundi simulaatoril. Üldlennuaja hulgas peab olema
vähemalt:
1) 350 lennutundi kopteritel, mis on sertifitseeritud
lendamiseks kahe või enama meeskonnaliikmega instrumentaallennu
tingimustes ja millel on ühtsetele lennundusnõuetele (JAR 27 või 29)
vastav tüübisertifikaat või eelpooltoodud nõuetega samaväärne
tüübisertifikaat, või kopteritel, mida ühtsete lennundusnõuete (JAR-OPS)
2 kohaselt käitatakse kahe piloodiga;
2) 250 lennutundi
kaptenina või 100 lennutundi kaptenina ja 150 lennutundi teise piloodina
kapteni ülesannetes kapteni kontrolli all;
3) 200 tundi
marsruutlendu, millest vähemalt 100 tundi kaptenina või teise piloodina
kapteni ülesannetes kapteni kontrolli all;
4) 70 tundi
instrumentaallennuaega, millest kuni 30 tundi võib olla
instrumentaallennuaega simulaatoril;
5) 100 tundi öölendu kaptenina
või teise piloodina.
(6) Taotleja peab sooritama kopteri liinipiloodi oskustesti ühtsete lennundusnõuete (JAR-FCL 2) järgi kopteril, mis on sertifitseeritud lendamiseks vähemalt kahest piloodist koosneva meeskonnaga ja omab kooskõlas ühtsete lennundusnõuetega (JAR 27 ja 29) väljaantud tüübisertifikaati või eeltoodud nõuetega samaväärset tüübisertifikaati.
(7) Taotleja terviseseisund peab vastama esimese klassi tervisenõuetele.
§35. Kopteri liinipiloodi õigused
Kopteri liinipiloodil on õigus tegutseda:
1) kopteri
erapiloodina, ametpiloodina ja liinipiloodina visuaal- ja
instrumentaallennu tingimustes;
2) kaptenina või teise piloodina
ärilises lennutegevuses vastavalt oma piloodiloa tüübipädevusele.
§36. Loa kehtivusaeg
Kopteri liinipiloodiluba kehtib kuni viis aastat kehtiva tervisetõendi ja vähemalt ühe kehtiva pädevuse korral.
§37. Loa pikendamine
(1) Loa pikendamiseks tuleb Lennuametile esitada:
1) avaldus;
2)
kopteri liinipiloodi luba;
3) nõuetekohane kehtiv tervisetõend;
4)
lennuraamat;
5) aruanne sooritatud kontroll-lennu kohta juhul, kui
loa uuendamist taotletakse selle alusel või kui kontroll-lend on
kohustuslik;
6) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti
toimingute eest.
(2) Loa pikendamiseks tuleb taotlejal sooritada test lennundusõigusaktide tundmisest.
§38. Kopteri kehtetu liinipiloodiloa uuendamine
(1) Kui kopteri liinipiloodiluba on olnud kehtetu kuni 12 kuud, peab taotleja selle uuendamiseks sooritama kontroll-lennu.
(2) Kui kopteri liinipiloodiluba on olnud kehtetu 12 kuni 24 kuud, peab
taotleja selle uuendamiseks sooritama kontroll-lennu ühtsete
lennundusnõuete (JAR-FCL 2) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes:
1)
lennundusõigusaktid;
2) lennu planeerimine ja teostamine.
(3) Kui kopteri liinipiloodiluba on olnud kehtetu 24 kuni 48 kuud, peab
taotleja selle uuendamiseks sooritama kontroll-lennu ühtsete
lennundusnõuete (JAR-FCL 2) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes:
1)
lennundusõigusaktid;
2) lennu planeerimine ja teostamine;
3)
navigatsioon;
4) meteoroloogia;
5) õhusõiduki käitamine.
(4) Kui kopteri liinipiloodiluba on olnud kehtetu üle 48 kuu, peab selle
uuendamiseks läbima ühtsetele lennundusnõuetele (JAR-FCL 2) vastava
teooriakursuse, sooritama edukalt kontroll-lennu ühtsete lennundusnõuete
(JAR-FCL 2) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes:
1)
lennundusõigusaktid;
2) õhusõiduki üldehitus;
3)
aerodünaamika;
4) lennu planeerimine ja teostamine;
5)
navigatsioon;
6) meteoroloogia;
7) õhusõiduki käitamine;
8)
inimfaktorja sellest tulenevad piirangud;
9) lennundusraadioside.
9. peatükk
NAVIGAATORILUBA – FLIGHT NAVIGATOR LICENCE – FNL
§39. Navigaatoriloa taotlemine
(1) Loa taotlemine toimub kooskõlas Chicago 1944. a konventsiooni lisa ( Annex) 1 nõuetega.
(2) Taotleja peab olema vähemalt 18-aastane.
(3) Taotleja peab olema lõpetanud Lennuameti poolt heakskiidetud navigaatorite teoreetilise ja praktilise koolituse ja tal peab olema vähemalt 200 lennutundi õhusõiduki navigaatori kohustes lennuõpetaja järelevalve all, millest vähemalt 30 lennutundi öösel. Kui taotlejal on era- või ametpiloodiluba, võib 200 lennutunni hulka arvestada kuni 50 lennutundi õhusõiduki piloodina.
(4) Taotleja peab olema võimeline tegutsema kontroll-lennul õhusõiduki navigaatorina ja oskama vastu võtta õigeid otsuseid ning tegema kvalifitseeritud vaatlusi lennu ajal.
(5) Taotleja terviseseisund peab vastama esimese klassi tervisenõuetele.
(6) Taotleja peab olema sooritanud eksamid järgmistes ainetes:
1)
lennundusõigusaktid;
2) õhusõidukite lennutehnilised
karakteristikud ja lennu planeerimine;
3) inimfaktor ja sellest
tulenevad piirangud;
4) meteoroloogia;
5) navigatsioon;
6)
aerodünaamika;
7) raadioside.
(7) Navigaatoriloa taotleja peab esitama Lennuametile kirjaliku
taotluse, millele tuleb lisada:
1) isikuandmed ning elukoht;
2)
nõuetekohane kehtiv tervisetõend;
3) üks passipilt
(esmakordsel taotlusel);
4) tunnistus või tõend vastava
lennukoolituse läbimise kohta;
5) andmed lennukogemuse kohta
(õppe-, marsruut-, instrumentaal- ja öölennutundide arv);
6)
lennuõpetaja järeldus;
7) tõend lennundusloa saamiseks
nõutava koolituse läbimise kohta;
8) lennundusraadioside
luba;
9) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti
toimingute eest.
§40. Navigaatori õigused
Navigaatoriloa omanikul on õigus tegutseda navigaatorina igat tüüpi õhusõidukil.
§41. Loa kehtivusaeg
Navigaatoriluba kehtib kuni viis aastat kehtiva tervisetõendi korral.
§42. Loa pikendamine
(1) Loa pikendamiseks tuleb esitada:
1) avaldus;
2) navigaatori
luba;
3) nõuetekohane kehtiv tervisetõend;
4)
lennuraamat;
5) aruanne eelneva nelja kuu jooksul edukalt sooritatud
kontroll-lennu kohta;
6) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta
Lennuameti toimingute eest.
§43. Navigaatoriloa uuendamine
(1) Loa uuendamiseks tuleb taotlejal sooritada lennundusõigusaktide test.
(2) Kui navigaatoriluba on olnud kehtetu kuni 12 kuud, peab taotleja selle uuendamiseks sooritama kontroll-lennu.
(3) Kui navigaatoriluba on olnud kehtetu 12 kuni 48 kuud, peab selle
uuendamiseks sooritama eksamid järgmistes ainetes:
1)
lennundusõigusaktid;
2) lennu planeerimine ja navigatsioon;
3)
sooritama kontroll-lennu.
(4) Kui navigaatoriluba on olnud kehtetu üle 48 kuu, peab selle
uuendamiseks läbima vastava teooriakursuse, sooritama kontroll-lennu ja
eksamid järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2)
õhusõiduki üldehitus;
3) aerodünaamika;
4)
lennu planeerimine ja teostamine;
5) navigatsioon;
6)
meteoroloogia;
7) inimfaktorid ja sellest tulenevad piirangud;
8)
lennundusraadioside.
10. peatükk
PARDAINSENERILUBA – FLIGHT ENGINEER LICENCE – F/E L
§44. Loa taotlemine
(1) Loa taotlemine toimub kooskõlas Ühinenud Lennuametite (JAA) ühtsete lennundusnõuetega (JAR FCL 4)2.
(2) Taotleja peab olema vähemalt 18-aastane.
(3) Taotleja peab olema lõpetanud Lennuameti poolt heakskiidetud pardainseneride teoreetilise ja praktilise koolituse ja tal peab olema vähemalt 100 lennutundi pardainseneri kohustes lennuõpetaja järelevalve all, millest 50 tundi võib olla simulaatoril. Kui taotlejal on era- või ametpiloodiluba, võib 100 lennutunni hulka arvestada kuni 20 lennutundi õhusõiduki piloodina.
(4) Taotlejal peab olema vähemalt 100 lennutundi õhusõiduki pardainseneri kohustes lennuõpetaja järelevalve all, millest 50 tundi võib olla simulaatoril. Kui taotlejal on era- või ametpiloodi luba, võib 100 lennutunni hulka lugeda kuni 20 lennutundi õhusõiduki piloodina;
(5) Pardainseneriloa taotleja peab kontroll-lennul olema võimeline
tegutsema õhusõiduki pardainsenerina tava- ja eriolukordades ja oskama:
1)
kasutada pardasüsteeme õhusõiduki omaduste ja piirangute alusel;
2)
võtta lennu ajal vastu õigeid otsuseid ja teha kvalifitseerituid
vaatlusi.
(6) Taotleja terviseseisund peab vastama esimese klassi tervisenõuetele.
(7) Pardainseneriloa taotleja peab esitama Lennuametile kirjaliku
taotluse, millele tuleb lisada:
1) isikuandmed ning elukoht;
2)
nõuetekohane kehtiv tervisetõend;
3) üks passipilt
(esmakordsel taotlusel);
4) tunnistus või tõend vastava
lennukoolituse läbimise kohta;
5) andmed lennukogemuse kohta
(õppe- ja öölennutundide arv ning õhusõidukite tüübid, millel on
lennatud);
6) lennuõpetaja järeldus;
7) tõend
lennundusloa saamiseks nõutava koolituse läbimise kohta;
8)
lennundusraadioside luba;
9) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta
Lennuameti toimingute eest.
(8) Taotleja peab olema sooritanud eksamid järgmistes ainetes:
1)
lennundusõigusaktid;
2) õhusõidukite käitamine;
3)
õhusõiduki lennutehnilised omadused ja lennu planeerimine;
4)
inimfaktor ja sellest tulenevad piirangud;
5) õhusõiduki
käitamisprotseduurid;
6) õhusõiduki käitamise meteoroloogilised
aspektid.
§45. Pardainseneri õigused
Pardainseneriloa omanikul on õigus tegutseda pardainsenerina loale kantud tüüpi õhusõidukitel.
§46. Loa kehtivusaeg
Pardainseneriluba kehtib kuni viis aastat kehtiva tervisetõendi korral.
§47. Loa pikendamine
(1) Loa pikendamiseks tuleb esitada:
1) avaldus;
2) pardainseneri
luba;
3) nõuetekohane kehtiv tervisetõend;
4)
lennuraamat;
5) aruanne edukalt sooritatud kontroll-lennu kohta;
6)
maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti toimingute eest.
(2) Loa pikendamiseks tuleb taotlejal sooritada lennundusõigusaktide test.
§48. Loa uuendamine
(1) Kui pardainseneri luba on olnud kehtetu kuni 12 kuud, peab taotleja selle uuendamiseks sooritama kontroll-lennu.
(2) Kui pardainseneriluba on olnud kehtetu 12 kuni 48 kuud, peab
taotleja selle uuendamiseks sooritama edukalt kontroll-lennu ühtsete
lennundusnõuete (JAR-FCL) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes:
1)
lennundusõigusaktid;
2) lennu planeerimine ja teostamine;
3)
õhusõiduki käitamine.
(3) Kui pardainseneriluba on olnud kehtetu üle 48 kuu, peab selle
uuendamiseks läbima vastava teooriakursuse, sooritama kontroll-lennu
ühtsete lennundusnõuete (JAR-FCL) kohaselt ja sooritama eksamid
järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2)
õhusõiduki üldehitus;
3) lennu planeerimine ja
teostamine;
4) õhusõiduki käitamine;
5) inimfaktor
ja sellest tulenevad piirangud.
11. peatükk
ÜLIKERGLENNUKI PILOODILUBA – ULTRA-LIGHT AEROPLANE PILOT LICENCE – ULAPL
§49. Ülikerglennuki piloodiloa taotlemine
(1) Ülikerglennuki piloodiloa taotlemine toimub vastavalt Ühinenud Lennuametite (JAA) ühtsetes lennundusnõuetes (JAR-FCL 1) erapiloodiloa taotlejate koolitusele kehtestatud reeglitele ja käesoleva eeskirja sätetele.
(2) Ülikerglennuk on maksimaalselt kahekohaline õhusõiduk, mille lubatud
maksimaalne stardimass on kuni 450 kg (vesilennuki puhul 500 kg).
Ülekerglennukid jaotatakse kahte klassi:
1) A-klassi
ülikerglennuki juhtimine toimub kas osaliselt või täielikult õhusõiduki
raskuskeskme asendi muutmisega;
2) B-klassi ülikerglennuki juhtimine
toimub tüüride abil.
(3) Taotleja peab olema vähemalt 17-aastane.
(4) Ülikerglennuki piloodiloa taotleja peab esitama Lennuametile
kirjaliku taotluse, millele tuleb lisada:
1) isikuandmed ning elukoht;
2)
nõuetekohane kehtiv tervisetõend;
3) üks passipilt
(esmakordsel taotlemisel);
4) tunnistus või tõend vastava
lennukoolituse läbimise kohta;
5) andmed lennukogemuse kohta
(õppe-, soolo-, marsruut-, instrumentaal- ja öölennutunnid ning
õhusõidukite liigid, klassid ja tüübid, millel on lennatud);
6)
lennuõpetaja järeldus;
7) kontrollpiloodi järeldus;
8)
tõend lennundusloa saamiseks nõutava koolituse läbimise kohta;
9)
lennundusraadioside luba;
10) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta
Lennuameti toimingute eest.
(5) Taotleja peab olema lõpetanud Lennuameti poolt heakskiidetud
erapiloodiloa kvalifikatsioonile vastava teooriakursuse, mille programm
käsitleb ülikerglennukite aerodünaamikat ning lennukite ja mootorite
ehitust ja peab olema sooritanud eksamid järgmistes ainetes:
1)
lennundusõigusaktid;
2) õhusõidukite üldehitus, aerodünaamika;
3)
lennu planeerimine ja teostamine, navigatsioon, meteoroloogia ja
ülikerglennukite käitamisprotseduurid;
4) inimfaktor ja
sellest tulenevad piirangud;
5) lennundusraadioside.
(6) Eelneva lennukogemuse puudumisel peab taotleja olema sooritanud:
1)
35 lennutundi ülikerglennukil, millest vähemalt 15 tundi on soololennud;
2)
100 maandumist ülikerglennukil, millest vähemalt 10 lähenemist ja
maandumist on sooritatud mootori tühikäigul;
3) 5 tundi
marsruutlendu, millest vähemalt 3 tundi õppelennuna;
4)
vähemalt ühe 50 km pikkuse soolomarsruutlennu.
(7) Kui taotlejal on kehtiv purilennuki-, motopurilennuki- või lennukipiloodiluba, siis peab ta ülikerglennuki piloodiloa saamiseks olema läbinud Lennuameti poolt heakskiidetud teooriakursuse ülikerglennukite ehitamisest, aerodünaamikast, käitamisprotseduuridest ning sooritanud nendes ainetes eksamid ja kontroll-lennu.
(8) Kui A-klassi ülikerglennuki piloodiloa taotleja on varem
deltaplaanil lennanud vähemalt 35 tundi, siis peab tal olema:
1)
10 lennutundi A-klassi ülikerglennukil, millest vähemalt 4 tundi
soololennud;
2) 30 maandumist A-klassi ülikerglennukil, millest
vähemalt 5 lähenemist ja maandumist mootori tühikäigul;
3)
5 tundi marsruutlendu, millest vähemalt 3 tundi õppelennuna;
4)
sooritatud üks vähemalt 50 km pikkune soolomarsruutlend.
(9) B-klassi ülikerglennuki piloodiloa taotlejal peab purilennuki
kehtiva piloodiloa omamisel olema:
1) vähemalt 35 lennutundi
purilennukil enne koolituse algust;
2) 5 lennutundi B-klassi
ülikerglennukil, millest vähemalt 2 tundi soololendu;
3) 20
maandumist B-klassi ülikerglennukil, millest vähemalt 3 lähenemist ja
maandumist mootori tühikäigul;
4) 2 tundi marsruutlendu;
5)
sooritatud üks vähemalt 50 km pikkune soolomarsruutlend.
(10) B-klassi ülikerglennuki piloodiloa taotlemisel peab motopurilennuki
või kehtiva lennukipiloodiloa omanikul olema:
1) vähemalt 2
lennutundi B-klassi ülikerglennukil, millest vähemalt 1 tund on
soololendu;
2) 10 maandumist B-klassi ülikerglennukil, millest
vähemalt 3 lähenemist ja maandumist on sooritatud mootori tühikäigul.
(11) Ülikerglennuki piloodiloa taotleja peab kontroll-lennul olema võimeline tegutsema õhusõiduki kaptenina, sooritama protseduure ja manöövreid ülikerglennukil. Kontroll-lend tuleb sooritada 6 kuu jooksul pärast praktilise koolitusprogrammi lõpetamist.
(12) Ülikerglennukiga veekogudelt lendamise pädevuse taotlemiseks peab
taotlejal olema:
1) läbitud Lennuameti poolt heakskiidetud vastav
teooriakursus ja lennukoolitus;
2) vähemalt 35 üldlennutundi
ülikerglennukil enne lennukoolituse algust;
3) sooritatud
ülikerglennukil 50 starti ja maandumist veekogudel;
4)
sooritatud kontroll-lend.
(13) Kui taotlejal on pädevus vesilennukil lendamiseks, tuleb tal sooritada vaid kontroll-lend.
(14) Taotleja terviseseisund peab vastama esimese või teise klassi tervisenõuetele.
§50. Ülikerglennuki piloodiloa omaniku õigused
(1) Ülikerglennukite A-klassi piloodiluba annab õiguse käitada ülikerglennukeid, mille juhtimine kas osaliselt või täielikult toimub õhusõiduki raskuskeskme asendi muutmisega.
(2) Ülikerglennukite B-klassi piloodiluba annab õiguse käitada ülikerglennukeid, mille juhtimine toimub tüüride abil.
(3) Ülikerglennuki kapten tohib lennule kaasa võtta reisija, kui ta on pärast lennukoolituse lõpetamist lennanud ülikerglennukil vähemalt 15 tundi soololendu ning eelneva 90 päeva jooksul sooritanud 10 lendu antud tüüpi ülikerglennukil. Kaasalendavat ülikerglennuki piloodiloa omanikku ei loeta reisijaks.
§51. Loa kehtivusaeg
Ülikerglennuki piloodiluba kehtib kuni viis aastat kehtiva tervisetõendi korral.
§52. Loa pikendamine
Loa pikendamiseks tuleb Lennuametile esitada:
1) taotlus;
2)
ülikerglennuki piloodiluba;
3) nõuetekohane kehtiv tervisetõend;
4)
lennuraamat;
5) aruanne sooritatud kontroll-lennu kohta, kui taotleja
on viimase 12 kuu jooksul saanud lennupraktikat vähem kui 12 tundi,
sellest 5 tundi kaptenina;
6) maksekviitung riigilõivu tasumise
kohta Lennuameti toimingute eest.
§53. Ülikerglennuki piloodiloa uuendamine
(1) Kui ülikerglennuki piloodiluba on olnud kehtetu kuni 12 kuud, peab taotleja selle uuendamiseks sooritama kontroll-lennu.
(2) Kui piloodiluba on olnud kehtetu 12 kuni 48 kuud, peab selle
uuendamiseks sooritama kontroll-lennu ja eksamid järgmistes ainetes:
1)
lennundusõigusaktid;
2) lennu planeerimine ja teostamine;
3)
õhusõiduki käitamine.
(3) Kui piloodiluba on olnud kehtetu üle 48 kuu, peab selle uuendamiseks
läbima vastava teooriakursuse, sooritama kontroll-lennu ja eksamid
järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2)
õhusõiduki üldehitus;
3) aerodünaamika;
4)
lennu planeerimine ja tundmine;
5) navigatsioon;
6) meteoroloogia;
7)
õhusõiduki käitamine;
8) inimfaktor ja sellest
tulenevad piirangud;
9) lennundusraadioside.
12. peatükk
PURILENNUKI PILOODILUBA – GLIDER PILOT LICENCE – GPL
§54. Purilennuki piloodiloa taotlemine
(1) Taotleja peab olema vähemalt 17-aastane.
(2) Purilennuki piloodiloa taotleja peab esitama Lennuametile kirjaliku
taotluse, millele tuleb lisada:
1) isikuandmed ning elukoht;
2)
nõuetekohane kehtiv tervisetõend;
3) üks passipilt
(esmakordsel taotlusel);
4) tunnistus või tõend vastava
lennukoolituse läbimise kohta;
5) andmed lennukogemuse kohta
(õppe-, soolo- ja marsruutlennutundide arv);
6) lennuõpetaja
järeldus;
7) kontrollpiloodi järeldus;
8)
lennundusraadioside luba;
9) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta
Lennuameti toimingute eest.
(3) Purilennuki piloodiloa taotleja peab olema lõpetanud Lennuameti poolt heakskiidetud purilennuki piloodi kvalifikatsioonile vastava teooriakursuse, mille õhusõidukite ehitust ja aerodünaamikat käsitlevatesse punktidesse peab olema lisatud ka purilennukite ehituse ja aerodünaamikaga seonduv materjal.
(4) Taotleja peab sooritama eksamid järgmistes ainetes:
1)
lennundusõigusaktid;
2) purilennuki ehitus, aerodünaamika;
3)
aeronavigatsioon, meteoroloogia ja purilennuki käitamine;
4)
inimfaktor ja sellest tulenevad piirangud;
5) lennundusraadioside.
(5) Kui taotlejal on kehtiv lennuki, ülikerglennuki, motopurilennuki või kopteri piloodiluba, siis peab ta läbima Lennuameti poolt heakskiidetud teooriakursuse purilennukite aerodünaamikast ja ehitusest ning sooritama koolitaja juures eksamid § 54 lõikes 4 loetletud ainetest.
(6) Taotlejal peab olema läbitud Lennuameti poolt heakskiidetud
lennukoolitus ja tal peab olema vähemalt:
1) 20 lennutundi
purilennukil, millest vähemalt 10 soololennutunnid;
2) 70 lendu
purilennukil, millest vähemalt 30 on soololennud;
3) 7 tundi
termikalendu, millest vähemalt 3 tundi soololennuna;
4) 5
maandumist (neist 2 soololennu tingimustes) väljapoole lennuvälja või
lennuväljal selleks eraldatud piirdealale, mille mõõtmed erinevad
tavapärase maandumispaiga omadest.
(7) Kui taotlejal on vähemalt 500 tundi eelnevat lennukogemust või kehtiv lennuki erapiloodi, kopteri erapiloodi, motopurilennuki või B-klassi ülikerglennuki piloodiluba, võib § 54 lõikes 6 toodud lennutunde vähendada 3/4 võrra. Selleks peab koolitaja esitama Lennuametile heakskiitmiseks personaalse koolitusprogrammi.
(8) Taotleja peab kontroll-lennul olema võimeline tegutsema purilennuki kaptenina ning suutma sooritada termikalendu. Kontroll-lend tuleb sooritada 6 kuu jooksul pärast praktilise koolitusprogrammi lõpetamist.
(9) Taotleja terviseseisund peab vastama esimese või teise klassi tervisenõuetele.
§55. Purilennuki piloodiloa omaniku õigused
(1) Purilennuki piloodil on õigus tegutseda purilennuki kaptenina termikalennul, kui nähtavus vastavalt purilennuki piloodiloale märgitud pädevusele ja piloteeritava purilennuki käsiraamatus esitatud tingimustele on suurem kui 5 kilomeetrit ja pilve alampiir kõrgem kui 450 meetrit (1500 jalga).
(2) Purilennuki kapten tohib pärast vastavat kontroll-lendu kaasa võtta
reisija tingimusel, kui:
1) kaptenil on 35 purilennutundi ja
sooritatud 100 lendu purilennukil;
2) ta on lennanud pärast
lennukoolituse lõpetamist vähemalt 15 soololennutundi purilennukil;
3)
ta on viimase 90 päeva jooksul sooritanud 5 lendu purilennukil.
(3) Kehtiva erapiloodiloaga või kopteri erapiloodiloaga purilennuki kaptenil on õigus taotleda reisija kaasavõtmise õigust pärast purilennukursuse lõpetamist, kui tal on sooritatud 20 purilendu ja lennatud 5 soololennutundi. Purilennuki piloodiloaga kaasalendajat ei loeta reisijaks.
(4) Taotleja terviseseisund peab vastama esimese või teise klassi tervisenõuetele.
§56. Purilennuki piloodi pilvedes lendamise pädevus
(1) Taotlejal peab olema sooritatud eksamid järgmistes ainetes:
1)
lennundusõigusaktid;
2) lennuliiklusteeninduse struktuur ning
lendude juhtimise kord;
3) purilennuki mõõdikud ja instrumentaallennu
teooria; kõrgusmõõtja seadmine;
4) aeronavigatsioon;
5)
lennu planeerimine;
6) õhus orienteerumisel kasutatavad mõõdikud ja
lennukaardid;
7) lennundusmeteoroloogia;
8)
instrumentaallennureeglite osa, mis käsitleb lennu planeerimist,
lähtudes koostöö põhimõtetest lendu tagavate lennujuhtimisteenistustega;
9)
inimfaktor ja sellest tulenevad piirangud.
(2) Taotlejal peab olema purilennuki piloodiluba ja lennatud vähemalt 100 tundi purilendu, millest vähemalt 3 tundi instrumentaalkoolituslendu puri- või motopurilennukil. Eespoolmainitud kolmest instrumentaallennu tunnist võib ühe tunni asendada 2-tunnise lennuga simulaatoril.
(3) Mootorlennuki erivisuaallennu pädevust omav isik peab olema lennanud vähemalt 2 tundi instrumentaalkoolituslendu puri- või motopurilennukil.
(4) Instrumentaallennupädevust omava mootorlennuki piloodil peab olema lennatud üks tund instrumentaalkoolituslendu puri- või motopurilennukil.
(5) Taotleja peab kontroll-lennul puri- või motopurilennukil oskama:
1)
juhtida purilennukit pilvedes ja tõusvas õhuvoolus püsimist purilenduri
pädevuse tasemel nii tava- kui eriolukordades;
2) järgida
purilendu puudutavaid tegutsemisjuhendeid ja meetodeid.
(6) Purilennuki piloodi pilvedes lendamise pädevus kehtib 24 kuud.
(7) Pädevust uuendatakse juhul, kui pädevuse omanik on uuendamisele
eelnenud 12 kuu jooksul:
1) lennanud vähemalt 1 tunni puri- või
motopurilennukil instrumentaallennu tingimustes;
2) harjutanud
instrumentaallendu simulaatoril vähemalt 3 tundi;
3) tal on
kehtiv mootorlenduri instrumentaallennupädevus või
4) ta on
sooritanud § 56 lõikes 5 ettenähtud kontroll-lennu.
§57. Piloot-pukseerija pädevus
(1) Purilennuki lennukiga pukseerimiseks peab puksiirlennuki kaptenil olema pukseerija pädevus ning pukseeritava purilennuki piloodil puksiirlennu pädevus.
(2) Piloot-pukseerija pädevuse saamiseks tuleb taotlejal sooritada puksiirlennuki tüübile vastava lennuõpetaja pädevusega puksiirlennuki kapteni juhendamisel vähemalt 10 tundi pukseerimise õppelende ja 50 starti, millest vähemalt 20 starti tuleb sooritada koos lennuõpetajaga.
(3) Pädevuse taotlejal peab enne pukseerimise õppelendude algust olema vähemalt 150 lennutundi, millest mootorlennukil vähemalt 40 tundi.
(4) Pädevuse taotleja peab olema sooritanud lennuõpetajaga
pukseerimislennu ja sooritanud arvestused järgmistes ainetes:
1)
pukseerimislendude sooritamise eeskirjad;
2) pukseerimiseks vajalike
vahendite töökõlblikkuse kontroll;
3) pukseerimislennu
meetodid ja erinevatele purilennukitele sobivad pukseerimiskiirused;
4)
tegutsemine pukseerimisel tekkida võivates eriolukordades.
(5) Pukseerimise õppelendude maht ja sisu peavad andma pädevuse taotlejale vajaliku vilumuse, et ohutult sooritada pukseerimislennu starti, tõusu, horisontaallendu, laskumist, spiraale tõusul ja laskumisel, viiranguid ning lahtihaakimist.
(6) Pädevuse saamiseks tuleb sooritada kontroll-lend Lennuameti poolt määratud pukseerija pädevusega kontrollpiloodiga. Lennu ajal peab kontrollpiloot veenduma, et taotleja suudab puksiirlennuki kaptenina sooritada ohutult kõiki pukseerimislennu elemente ja tegutseda eriolukordades vajaliku oskusega.
(7) Pädevuse omanikul on õigus tegutseda puksiirlennuki kaptenina purilennukite pukseerimislendudel. Pukseerida on lubatud ühte purilennukit korraga. Kahe või enama purilennuki üheaegseks pukseerimiseks tuleb taotleda Lennuametilt eraldi luba.
(8) Kui piloot-pukseerijal on lennuki erapiloodiluba või kõrgema kategooria piloodi luba, kehtib piloot-pukseerija pädevus lennundusloa kehtivuse lõpuni. Pädevust pole vaja uuendada juhul, kui vahe pukseerimislendude vahel ei ole pikem kui 48 kuud.
§58. Purilennuki piloodiloa pikendamine
(1) Loa pikendamiseks peab purilennuki piloot pikendamisele eelnenud 12 kuu jooksul olema sooritanud purilennukil vähemalt 5 lendu kogulennuajaga 2 tundi, mida kinnitavad vastavad sissekanded isiklikus lennuraamatus või esitama uuendamiseks kontroll-lennu sooritamise akti.
(2) Pädevuste pikendamiseks peab purilennuki piloot esitama Lennuametile vajaliku kontroll-lennu akti või tõestama, et ta on eelneva 12 kuu jooksul sooritanud vähemalt ühe vastavat pädevust nõudva lennu.
§59. Purilennuki piloodiloa uuendamine
(1) Kui purilennuki piloodiluba on olnud kehtetu kuni 12 kuud peab taotleja selle uuendamiseks sooritama kontroll-lennu.
(2) Kui piloodiluba on olnud kehtetu 12 kuni 48 kuud, peab selle
uuendamiseks sooritama kontroll-lennu ja sooritama eksamid järgmistes
ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2) lennu planeerimine ja
teostamine;
3) õhusõiduki käitamine.
(3) Kui piloodiluba on olnud kehtetu üle 48 kuu, peab selle uuendamiseks
läbima vastava teooriakursuse, sooritama kontroll-lennu ja eksamid
järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2)
õhusõiduki üldehitus;
3) aerodünaamika;
4)
lennu planeerimine ja tundmine;
5) navigatsioon;
6) meteoroloogia;
7)
õhusõiduki käitamine;
8) inimfaktor ja sellest
tulenevad piirangud;
9) lennundusraadioside.
13. peatükk
MOTOPURILENNUKI PILOODILUBA – TOURING MOTOR GLIDER PILOT LICENCE – TMGPL
§60. Motopurilennuki piloodiloa taotlemine
(1) Taotleja, kellel puudub eelnev lennukogemus, peab olema lõpetanud Lennuameti poolt heakskiidetud erapiloodi kvalifikatsioonile vastava teooriakursuse, mille õhusõidukite ehitust ja aerodünaamikat käsitlevates osades sisalduvad materjalid motopurilennukite ehituse ja aerodünaamika kohta.
(2) Taotleja peab olema vähemalt 17-aastane.
(3) Motopurilennuki piloodiloa taotleja peab esitama Lennuametile
kirjaliku taotluse, millele tuleb lisada:
1) isikuandmed ning elukoht;
2)
nõuetekohane kehtiv tervisetõend;
3) üks passipilt
(esmakordsel taotlusel);
4) tunnistus või tõend vastava
lennukoolituse läbimise kohta;
5) andmed lennukogemuse kohta
(õppe-, soolo- ja marsruutlennutunnid);
6) lennuõpetaja järeldus;
7)
kontrollpiloodi järeldus;
8) lennundusraadioside luba;
9)
maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti toimingute eest.
(4) Taotleja terviseseisund peab vastama esimese või teise klassi tervisenõuetele.
(5) Taotleja peab sooritama eksamid järgmistes ainetes:
1)
lennundusõigusaktid;
2) motopurilennuki ehitus, aerodünaamika;
3)
aeronavigatsioon, meteoroloogia ja käitamisprotseduurid;
4)
inimfaktor ja sellest tulenevad piirangud;
5) lennundusraadioside.
(6) Loa taotlejal peab olema motopurilennukil vähemalt:
1) 20
lennutundi, millest 10 tundi õppelendu ja vähemalt 5 tundi soololendu;
2)
10 maandumist väljalülitatud mootoriga;
3) 5 tundi
marsruutlendu, millest 3 tundi õppelendu.
(7) Loa taotleja peab kontroll-lennul demonstreerima oskust juhtida motopurilennukit nii tava- kui eriolukordades ja täitma lennuliiklusteenistuse poolt antavaid juhendeid.
(8) Lennuki piloodiloaga motopurilennuki piloodiloa taotlejal peab olema
motopurilennukil sooritatud vähemalt:
1) 3 lennutundi;
2) 5
maandumist seisatud mootoriga;
3) 1 tund purilennuharjutusi
purilennukil või seisatud mootoriga motopurilennukil.
(9) Purilennuki piloodiloaga motopurilenduri loa taotleja, kellel on
lennatud 50 lennutundi purilennukil, peab olema sooritanud vähemalt:
1)
5 tundi koolituslende motopurilennukil, millest vähemalt 2 tundi on
marsruutlendu;
2) 15 starti motopurilennukil.
(10) Kehtiva lennukipiloodi- ja purilennuki piloodiloaga taotlejale antakse motopurilennuki piloodiluba välja pärast motopurilennuki piloodi tutvumiskoolituse läbimist.
§61. Loa kehtivusaeg
Motopurilennuki piloodiluba kehtib kuni 5 aastat.
§62. Motopurilennuki piloodiloa omaniku õigused
(1) Motopurilennuki piloodiloa omanikul on õigus teostada
motopurilennuki kaptenina järgmisi lende:
1) soololende;
2)
reisijatevedu juhul, kui tal on vähemalt 35 lennutundi motopurilennukil,
millest vähemalt 15 tundi soololende ning kui ta on kontroll-lennul
demonstreerinud oskusi juhtida motopurilennukit nii tava- kui
eriolukordades.
(2) Kui loa omanik ei ole motopurilennuki piloodina lennanud viimase 12 kuu jooksul, siis enne reisijateveo õiguse saamist peab ta sooritama vähemalt 3 starti sisaldava harjutuslennu või koolituslennu motopurilennuki piloodiluba omava lennuõpetajaga.
(3) Paragrahvi 62 lõike 1 punktis 2 mainitud õiguse kohta tehakse vastav märge motopurilennuki piloodiloale.
§63. Loa pikendamine
Loa pikendamiseks peab taotleja eelnenud 12 kuu jooksul olema sooritanud motopurilennukil vähemalt 5 lendu kogulennuajaga 2 tundi, mida kinnitavad vastavad sissekanded lennuraamatus või sooritama kontroll-lennu.
§64. Loa uuendamine
(1) Kui motopurilennuki piloodiluba on olnud kehtetu kuni 12 kuud, peab taotleja selle uuendamiseks sooritama kontroll-lennu.
(2) Kui piloodiluba on olnud kehtetu 12 kuni 48 kuud, peab selle
uuendamiseks sooritama kontroll-lennu ja sooritama eksamid järgmistes
ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2) lennu planeerimine ja
teostamine;
3) õhusõiduki käitamine.
(3) Kui piloodiluba on olnud kehtetu üle 48 kuu, peab selle uuendamiseks
läbima vastava teooriakursuse, sooritama kontroll-lennu ja eksamid
järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2)
õhusõiduki üldehitus;
3) aerodünaamika;
4)
lennu planeerimine ja tundmine;
5) navigatsioon;
6) meteoroloogia;
7)
õhusõiduki käitamine;
8) inimfaktor ja sellest
tulenevad piirangud;
9) lennundusraadioside.
14. peatükk
VABALENNU ÕHUPALLI PILOODILUBA – FREE BALLOON PILOT LICENCE – FBPL
§65. Vabalennu õhupalli piloodiloa taotlemine
(1) Taotleja peab olema lõpetanud Lennuameti poolt heakskiidetud vabalennu õhupalli piloodi kvalifikatsioonile vastava teooria- ja praktilise lennu kursuse.
(2) Taotleja peab olema vähemalt 17-aastane.
(3) Õhupalli piloodiloa taotleja peab esitama Lennuametile kirjaliku
taotluse, millele tuleb lisada:
1) isikuandmed ning elukoht;
2)
nõuetekohane kehtiv tervisetõend;
3) üks passipilt
(esmakordsel taotlusel);
4) tunnistus või tõend vastava
lennukoolituse läbimise kohta;
5) andmed lennukogemuse kohta
(õppe-, soolo- ja marsruutlennutunnid);
6) lennuõpetaja järeldus;
7)
lennundusraadioside luba;
8) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta
Lennuameti toimingute eest.
(4) Taotleja terviseseisund peab vastama esimese või teise klassi tervisenõuetele.
(5) Taotleja peab olema sooritanud eksamid järgmistes ainetes:
1)
lennundusõigusaktid;
2) õhupallilende käsitlevad
lennunduseeskirjad;
3) lennuliiklusteenistuse struktuur ning lendude
juhtimise kord;
4) marsruutlendude navigatsioon, lennukaartide
kasutamine;
5) õhupallide konstruktsioon;
6) õhupalli
käitamine ja hooldamine, käitamispiirangud, gaasiballoonide kasutamise
eeskirjad;
7) meteoroloogia;
8) inimfaktor ja sellest tulenevad
piirangud;
9) lennul õnnetuste vältimise meetmed ja tegutsemine
eriolukordades.
(6) Vabalennu õhupalli piloodiloa taotlejal peab olema vähemalt:
1)
12 lennutundi õhupallil, millest vähemalt 10 tundi koos lennuõpetajaga
ning vähemalt üks tund soololendu lennuõpetaja kontrolli all;
2)
üks lennuõpetajaga sooritatud tõus vähemalt 1500 m kõrgusele;
3)
20 starti ja maandumist eri tuuleoludes, sealhulgas üks soololennuna;
4)
vähemalt 6 õhupalli täitmist, tühjendamist ja kokkupanemist.
(7) Õhupalli piloodiloa taotleja peab kontroll-lennul olema võimeline juhtima õhupalli piloodi pädevuse piires tava- ja eriolukorras ja täitma õhupalli kasutamist sätestavaid käitamisjuhendeid.
§66. Õhupalli piloodi õigused
Õhupalli piloodil on õigus tegutseda õhupalli piloodina soololendudel ning reisijateveol visuaallennu tingimustes päeval ja öösel.
§67. Loa kehtivusaeg
Õhupalli piloodiluba kehtib kuni viis aastat kehtiva tervisetõendi korral.
§68. Õhupalli piloodiloa pikendamine.
Loa pikendamise tingimused:
1) õhupalli piloodiloa omanik on
teostanud vähemalt kaks õhupalli täitmist ja tühjendamist;
2)
õhupalli piloodiloa omanik on olnud õhupalli piloot vähemalt 2 tundi
vähemalt viiel lennul viimase 12 kuu jooksul või
3) on
edukalt sooritanud kontroll-lennu.
§69. Õhupalli piloodiloa uuendamine
(1) Kui õhupalli piloodiluba on olnud kehtetu kuni 12 kuud, peab taotleja loa uuendamiseks sooritama kontroll-lennu.
(2) Kui piloodiluba on olnud kehtetu 12 kuni 48 kuud, peab selle
uuendamiseks sooritama kontroll-lennu ja eksamid järgmistes ainetes:
1)
lennundusõigusaktid;
2) lennu planeerimine ja teostamine.
(3) Kui lennundusluba on olnud kehtetu üle 48 kuu, peab selle
uuendamiseks läbima vastava teooriakursuse, sooritama kontroll-lennu ja
eksamid järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2)
õhupalli üldehitus;
3) aerodünaamika;
4) lennu
planeerimine ja teostamine;
5) navigatsioon;
6) meteoroloogia;
7)
õhupalli käitamine;
8) inimfaktor ja sellest tulenevad
piirangud;
9) lennundusraadioside.
15. peatükk
LENNUNDUSTEHNILISE TÖÖTAJA LUBA –
AIRCRAFT MAINTENANCE LICENCE – AML(M)
§70. Lennundustehnilise töötaja luba
(1) Lennundustehnilise töötaja luba (edaspidi "luba”) on kvalifikatsiooni tõendav tunnistus selle kohta, et loa omaniku teadmised ja kogemused vastavad Euroopa ühtsete lennundusnõuetele JAR-66 loas märgitud kvalifikatsioonikategooriate, õhusõiduki tüüpide ja piirangute osas.
(2) Luba annab õiguse väljastada hooldustõendeid ärilises lennutranspordis käitatavate üle 5700 kg maksimaalse stardimassiga lennukitele ja kopteritele, kui loa omanikul on volitus JAR-145 kohaselt sertifitseeritud hooldusettevõtjalt.
(3) Muus ärilises lennutegevuses ja eralennunduses käitatavatele lennukitele ja kopteritele võib loa omanik teha liinihooldust ning maksimaalse stardimassiga alla 2000 kg lennukitele ka baashooldust vastavalt loas märgitud kvalifikatsioonikategooriale, tüübipädevusele ja piirangutele, kui loa omanik on õhusõiduki käitaja või omaniku hooldustegevuse eest vastutava isiku poolt määratud neid töid tegema.
(4) Alates 1. juunist 2004 peavad lennundustehnilised töötajad, kes väljastavad hooldustõendeid ärilises lennutranspordis käitatavatele lennukitele ja kopteritele maksimaalse stardimassiga alla 5700 kg, olema kvalifitseeritud vastavalt JAR-66 nõuetele.
(5) Loaga antavate õiguste piirangud, mis tulenevad erinevustest seni kehtinud kvalifikatsiooni- või pädevusnõuete ja JAR-66 nõuete vahel, kantakse loa lahtrisse “Piirangud”.
§71. Lennundustehniliste töötajate kvalifikatsioonikategooriad
(1) Lennundustehnilise töötaja loale märgitakse kõik antud loa omanikule omistatud kvalifikatsioonikategooriad järgmiste võimalike hulgast:
1) A-kategooria – mehhaanik;
2) B1-kategooria – tehnik-mehhaanik;
3) B2-kategooria – tehnik-avioonik;
4) C-kategooria – baashoolduse insener.
(2) Kvalifikatsiooni A-kategooria annab õiguse teha:
1) ärilises lennutranspordis käitatavate üle 5700 kg stardimassiga lennukitele ja helikopteritele väiksemahulist plaanilist liinihooldust kuni nädalahoolduseni (kaasa arvatud) või selle analoogini hooldusorganisatsiooni volitusega määratud piires, samuti kõrvaldada ühtsetes lennundusnõuetes JAR-145 loetletud defekte ja väljastada enda tehtud tööde kohta hooldustõendeid;
2) muus ärilises lennutegevuses ja eralennunduses käitatavatele lennukitele ja kopteritele käitaja või omaniku hooldustegevuse eest vastutava isiku poolt antud volitusega määratletud piires liinihooldust, lennukitele maksimaalse stardimassiga alla 2000 kg ka baashooldust, kõrvaldada defekte ja täita tehnilist dokumentatsiooni tehtud tööde kohta.
(3) Kvalifikatsiooni B1-kategooria annab õiguse lisaks A-kategooria ülesannete täitmisele teha:
1) ärilises lennutranspordis käitatavate üle 5700 kg stardimassiga lennukitele ja kopteritele hooldusorganisatsiooni volitusega määratletud piires konstruktsiooni, jõuseadmete, mehaaniliste süsteemide ja elektrisüsteemi liinihooldust, asendada avioonikaseadmeid, kui avioonikasüsteemi töökorras oleku kontrolliks piisab lihtsast testist, ning väljastada tehtud hoolduse ja defektide kõrvaldamise järgselt hooldustõendeid;
2) muus ärilises lennutegevuses ja eralennunduses käitatavatele lennukitele ja kopteritele käitaja või omaniku hooldustegevuse eest vastutava isiku poolt antud volitusega määratletud piires liini- ja baashooldust, kõrvaldada defekte ning täita tehnilist dokumentatsiooni tehtud tööde kohta.
(4) B2-kategooria kvalifikatsioon annab õiguse teha:
1) ärilises lennutranspordis käitatavate üle 5700 kg stardimassiga lennukitele ja kopteritele hooldusorganisatsiooni volitusega määratletud piires avioonikaseadmete ja elektrisüsteemi liinihooldust ning väljastada tehtud hoolduse ja defektide kõrvaldamise järgselt hooldustõendeid;
2) muus ärilises lennutegevuses ja eralennunduses käitatavatele lennukitele ja kopteritele käitaja või omaniku hooldustegevuse eest vastutava isiku poolt antud volitusega määratletud piires avioonikaseadmete ja elektrisüsteemi liini- ja baashooldust ning väljastada enda tehtud hoolduse ja defektide kõrvaldamise järgselt hooldustõendeid.
(5) C-kategooria kvalifikatsioon annab õiguse väljastada hooldustõendeid lennukile või kopterile tehtud kõiki selle süsteeme hõlmava baashoolduse kohta.
(6) A-kategooria ja B1-kategooria jagunevad alamkategooriateks:
1) A1 ja B1.1 – turbiinmootoriga lennukid;
2) A2 ja B1.2 – kolbmootoriga lennukid;
3) A3 ja B1.3 – turbiinmootoriga kopterid;
4) A4 ja B1.4 – kolbmootoriga kopterid.
[RTL 2002, 98, 1529 - jõust 12.09.2002]
§72. Loa taotlemine
(1) Loa taotleja peab olema vähemalt 21 aastat vana.
(2) Loa taotleja peab Lennuametile esitama järgmised dokumendid:
1) kirjalik taotlus;
2) passipilt;
3) tunnistus või tõend vastava baaskoolituse või eksamite läbimise kohta;
4) tunnistus või tõend töökogemuse kohta;
5) kehtiv tervisetõend;
6) tunnistus või tõend vastava tüübikoolituse läbimise kohta, kui taotletakse tüübipädevuse märget.
(3) Loa taotleja peab tasuma riigilõivu Lennuameti toimingute eest ning esitama Lennuametile andmed, mis võimaldavad kontrollida selle laekumist.
(4) Kui taotleja on esitanud nõutud dokumendid, tasunud riigilõivu ning tema koolitus, teadmised, töökogemus ja terviseseisund vastavad käesoleva määruse §73 ja 74 ning sotsiaalministri 3. mai 2002. a määruse nr 71 “Lennundusspetsialistide tervisenõuded ja tervisekontrolli kord” (RTL, 17.05.2002, 57, 855) nõuetele, väljastab Lennuamet taotletud loa.
[RTL 2002, 98, 1529 - jõust 12.09.2002]
§73. Nõuded teadmistele ja koolitusele
(1) Loa taotleja peab oskama lugeda, kirjutada ja suhelda arusaadaval tasemel selles keeles, milles on kirjutatud tehniline dokumentatsioon ja organisatsiooni protseduurid, millest juhindutakse hooldustõendite väljastamisel.
(2) Ärilises lennutranspordis käitatavate üle 5700 kg stardimassiga lennukite ja kopterite lennundustehnilise töötaja loa taotleja teadmised ja koolitus peavad vastama ühtsetele lennundusnõuetele JAR-66.
(3) Muus ärilises lennutegevuses ja eralennunduses käitatavate lennukite ja kopterite lennundustehnilise töötaja loa taotleja teadmised peavad vastama ühtsetele lennundusnõuetele JAR-66.
(4) Üle 2000 kg stardimassiga lennukite ja kõigi kopterite hoolduseks tuleb läbida tüübikoolitus ühtsete lennundusnõuete JAR-66 kohaselt.
(5) Muus ärilises lennutegevuses ja eralennunduses käitatavate alla 2000 kg stardimassiga lennukite hoolduseks on nõutav mootori tüübikoolitus.
(6) Kõik loaga antavate õiguste piirangud, mis tulenevad erinevustest loa taotleja poolt läbitud koolitusprogrammi ja JAR-66 nõuete vahel, märgitakse loa lahtrisse “Piirangud”.
§74. Nõuded töökogemusele
(1) Ärilises lennutranspordis käitatavate üle 5700 kg stardimassiga lennukite ja kopterite lennundustehnilise töötaja loa taotlejal peavad olema taotletavale kvalifikatsioonikategooriale vastav töökogemus ja oskused vastavalt JAR-66 nõuetele.
(2) Muus ärilises lennutegevuses ja eralennunduses käitatavate lennukite ja kopterite lennundustehnilise töötaja A-kategooria loa taotlejal peab olema vähemalt üheaastane taotletavale alamkategooriale vastav töökogemus, millest vähemalt 6 kuud on saadud vahetult enne taotlemist, ja B1-, B2-kategooria loa taotlejal peab olema vähemalt 2 aastat taotletavale alamkategooriale vastavat töökogemust, millest vähemalt 12 kuud on saadud vahetult enne taotlemist.
(3) Lennuamet aktsepteerib väljaspool tsiviillennundust (politseis, kaitsejõududes, lennukitööstuses jne) saadud töökogemust tingimusel et A-kategooria loa taotleja on vahetult enne taotlemist saanud vähemalt 6 kuud ja B1-, B2-kategooria loa taotleja vähemalt 12 kuud töökogemust tsiviillennunduses.
[RTL 2002, 98, 1529 - jõust 12.09.2002]
§75. Loa kehtivus
(1) Lennundustehnilise töötaja luba kehtib, kui loal märgitud informatsioon vastab tegelikkusele.
(2) Loa omanik esitab Lennuametile loa pikendamise taotluse vähemalt iga viie aasta tagant alates loa väljaandmise või sellesse muudatuste või paranduste tegemise kuupäevast. Selle nõude eiramine toob kaasa loa kehtetuks tunnistamise. Loa taastamiseks võib Lennuamet nõuda tõendit loa kehtetuks tunnistamisele eelnenud töökogemuse kohta või eksamite sooritamist teadmiste kontrolliks.
§76. Loa muutmine, pikendamine ja taastamine
(1) Loa muutmiseks, pikendamiseks või taastamiseks tuleb Lennuametile esitada:
1) kirjalik taotlus;
3) loa muutmise korral nõutavat kvalifikatsiooni või kogemust tõendavad dokumendid;
4) nõuetekohane kehtiv tervisetõend, kui taotletakse loa taastamist;
5) andmed riigilõivu tasumise kohta Lennuameti toimingute eest.
(2) Lennundustehniline töötaja, kes ei tööta JAR-145 alusel sertifitseeritud hooldusorganisatsioonis, peab lisaks esitama tõendi, et taotlusele eelneva 24 kuu jooksul on ta vähemalt 6 kuud teinud õhusõiduki lennukõlblikkust tagavaid hooldustöid.
§77. Loa kehtetuks tunnistamine, kehtivuse peatamine või piirangute kehtestamine
(1) Kui Lennuamet on veendunud, et loa omanik ei vasta kehtestatud nõuetele, võib ta loa kehtetuks tunnistada, selle kehtivuse peatada või sellele piirangud kehtestada või teha hooldusettevõtjale ettepaneku tühistada loa omanikule JAR-145 kohaselt antud volitus.
(2) Loa kehtetuks tunnistamiseks, kehtivuse peatamiseks või piirangute kehtestamiseks saadab Lennuamet kirjaliku teate loa omanikule 28 päeva enne loa kehtetuks tunnistamist, kehtivuse peatamist või piirangute kehtestamist.
(3) Kui Lennuamet on kindlaks teinud, et loa omaniku tegevus või tegevusetus kahjustab lennuohutust, tunnistatakse luba kehtetuks.
(4) Luba tunnistatakse kehtetuks järgmistel põhjustel:
1) valeandmete esitamine loa taotlemisel, või;
2) loa omanik ei teinud tellitud hooldust ning ei teatanud sellest hoolduse tellinud ettevõtjale, või;
3) loa omaniku järelevalve all ei tehtud nõutud hooldust ja ei teavitatud ettevõtjat, kelle jaoks oleks pidanud hooldust tegema, või;
4) hooldustööde normtehnilise dokumentatsiooni nõuete eiramine, või;
5) hooldustööde dokumentatsiooni võltsimine, või;
6) hooldustõendi väljastamine, teades, et hooldustõendil märgitud hooldust ei tehtud, või hooldustõendi väljastamine kontrollimata, kas selline hooldus on tehtud või;
7) hoolduse tegemine või hooldustõendi väljastamine alkoholi või narkootiliste ainete mõju all.[ RTL 2002, 98, 1529 - jõust 12.09.2002][16. peatükk kehtib kuni 31.07.2006]
16. peatükk
LENNUJUHI JA -INFORMAATORILUBA – AIR TRAFFIC OFFICER LICENCE AND AFIS-OFFICER LICENCE – ATOL, AFIS-OL
§78. Lennujuhi- ja lennuinformaatoriloa taotlemine
(1) Taotleja peab olema vähemalt 21-aastane.
(2) Loa taotleja peab olema sooritanud psühholoogilised kutsesobivustestid Lennuameti poolt volitatud psühholoogi juures.
(3) Taotleja peab valdama eesti keelt kõrgtasemel ja olema sooritanud Euroopa Lennuohutuse ja Aeronavigatsooni Organisatsiooni (Eurocontrol ) poolt väljatöötatud inglise keele testi (English Language Placement Test).
(4) Taotleja teadmised õhusõiduki juhtimisest peavad vastama vähemalt erapiloodile kehtestatud nõuetele ning ta peab olema sooritanud lende vähemalt kümne tunni ulatuses Lennuameti poolt kinnitatud tutvumislendude programmi järgi.
(5) Lennujuhiloa taotleja peab olema läbinud Lennuameti poolt heakskiidetud lennujuhtide koolituse.
(6) Lennuinformaatoriloa taotleja peab olema lõpetanud Lennuameti poolt heakskiidetud lennuinformaatorite väljaõppe kursuse.
(7) Lennujuhi- või lennuinformaatoriloa saamiseks peab taotleja esitama
Lennuametile taotluse, millele on lisatud:
1) isikuandmed ja elukoht;
3)
nõuetekohane kehtiv tervisetõend;
4) lennundusraadioside
luba;
5) pädevuskoolituse päevik;
6) tunnistus või tõend
vastava koolitusprogrammi läbimise kohta.
(8) Taotleja terviseseisund peab vastama 3. klassi tervisenõuetele. Lennujuhi ja lennuinformaatori tervisetõend kehtib 24 kuud, kui selle omaniku vanus on alla 40 aasta, ja 12 kuud, kui selle omaniku vanus on 40 aastat või rohkem. Tõendit võidakse pikendada päevani, kui omanik saab 60-aastaseks.
(9) Kui taotleja on saanud lennujuhi või lennuvälja lennuinformaatori koolituse, kuid pole kolme aasta jooksul läbinud pädevuskoolitust, peab ta uuesti sooritama eksamid, mis vastavad väljaõppe lõpueksamite tasemele.
(10) Lennujuhi väljaõppega lennuinformaatoriloa taotlejal ei ole vaja
lennuinformaatori kursust täies mahus läbida. Sellisel juhul tuleb
läbida Lennuameti poolt heakskiidetud koolituskursus, mis koosneb
järgmistest õppeainetest:
1) lennuvälja
lennuteabeteenistuse tööprotseduurid;
2) raadioside ja
fraseoloogia;
3) ettenähtud simulaatoriharjutused;
4)
tööpraktika vähemalt 70 tunni ulatuses lennuväljal, mille jaoks pädevust
taotletakse.
§79. Pädevuse taotlemine
(1) Lennujuhi- või lennuinformaatoriloa taotleja peab olema läbinud
pädevuskoolituse vähemalt ühe alljärgneva pädevuse saamiseks:
1)
lähilennujuhtimine (TWR);
2) lähenemislennujuhtimine (APP);
3)
radarjuhtimine täppislähenemisradariga (PAR);
4)
piirkondlik lennujuhtimine (ACC);
5) radarjuhtimine
lähenemisalaradariga (TAR);
6) radarjuhtimine marsruudiradariga
(RSR);
7) lennuvälja lennuinfoteenistus (Aerodrome Flight
Information Service).
(2) Pädevuse taotleja peab:
1) tundma lennuliiklust
reguleerivaid eeskirju ja õigusakte ning oskama neid antud töökohal
rakendada;
2) tundma oma vastutusala ja töökohal kasutatavaid
seadmeid;
3) suutma täita lennuinformaatori, lähi-, lähenemis-,
piirkondliku või radarlennujuhi tööülesandeid.
(3) Pädevuse taotleja peab olema läbinud taotlusele eelneva kuue kuu
jooksul järgmise tööpraktika:
1) lähilennujuhtimise
pädevuse taotleja peab olema läbinud vähemalt 90-tunnise, kuid mitte
lühema kui ühekuulise tööpraktika selleks volitatud ja kehtiva
pädevusmärkega lennujuhi kontrolli all lennujuhtimisüksuses, mille jaoks
ta pädevust taotleb;
2) lähenemislennu-, piirkondliku lennu-,
lähenemisradariga või trassiradariga lennujuhi pädevuse taotleja peab
läbima vähemalt 180-tunnise tööpraktika mitte vähem kui kolme kuu
jooksul selleks volitatud ja antud tööks kehtiva pädevusmärkega
lennujuhi kontrolli all selles lennujuhtimisüksuses, mille jaoks ta
pädevust taotleb;
3) täppislähenemisradariga lennujuhi pädevuse
taotleja peab olema sooritanud vähemalt 200 täppislähenemist, sellest
kuni 100 jäljendatud radaril, kusjuures 50 või enam nendest
täppislähenemistest tuleb sooritada kohaliku aparatuuri abil selles
lennujuhtimisüksuses, mille jaoks ta pädevust taotleb;
4)
lennuvälja lennuinformaatori pädevuse taotleja peab olema läbinud
vähemalt kahekuulise tööpraktika selleks volitatud ja antud tööks
kehtiva pädevusega lennuinformaatori kontrolli all selle lennuvälja
lennuinfoteenistuse üksuses, mille jaoks ta pädevust taotleb.
(4) Kui lennujuht soovib asuda tööle lennuinformaatorina, peab ta eelnevalt läbima vähemalt ühekuulise tööpraktika sellel lennuväljal, mille jaoks ta pädevust taotleb ja sooritama sellekohase teooriatesti.
§80. Pädevusega kaasnevad õigused
(1) Lähilennujuhtimise pädevus annab õiguse lähilennujuhtimiseks lennuväljal ja õhuruumis, mille kohta see pädevusmärge kehtib.
(2) Lähenemislennujuhtimise pädevus annab õiguse protseduurseks (radarita) lähenemislennu juhtimiseks selle lennujuhtimisüksuse vastutusala lennuväljal ja õhuruumis, mille kohta see pädevusmärge kehtib.
(3) Piirkondliku lennujuhtimise pädevus annab õiguse protseduurseks (radarita) piirkondlikuks lennujuhtimiseks selle lennujuhtimiskeskuse vastutusala lennujuhtimispiirkonnas, mille kohta see pädevusmärge kehtib.
(4) Täppislähenemise radarjuhtimise pädevus annab õiguse lennujuhtimiseks täppislähenemisradariga lennuväljal, mille jaoks teda on koolitatud.
(5) Lähenemisala radariga lennujuhtimise pädevus annab õiguse radari kasutamiseks lähenemislennujuhtimises selle lennujuhtimisüksuse vastutusala lennuväljal ja õhuruumis, mille kohta see pädevusmärge on antud.
(6) Marsruudiradariga radarlennujuhtimise pädevus annab õiguse radari kasutamiseks piirkondlikul lennujuhtimisel selle piirkondliku lennujuhtimisüksuse vastutusala lennujuhtimispiirkonnas, mille kohta see pädevusmärge on antud.
(7) Lennuinformaatori pädevus annab õiguse osutada lennuvälja lennuinfoteenust lennuväljal, mille jaoks talle on antud pädevus.
§81. Lennujuhi ja lennuinformaatori pädevuse kehtivus
(1) Lennujuhi pädevus säilib, kui ta osaleb lennujuhtimise operatsioonilises töös vähemalt 21 tundi ühe kuu jooksul, töötades seejuures vähemalt ühe vahetuse igal töökohal, mille pädevust ta omab.
(2) Lennuinformaatori pädevus säilib, kui ta osaleb lennujuhtimise operatsioonilises töös vähemalt 21 tundi ühe kuu jooksul.
(3) Kui vahe lennujuhtimise operatsioonilises töös on 25 kuni 90 kalendripäeva, peab lennujuht või lennuinformaator vastaval töökohal esimese vahetuse töötama õpetaja või mõne teise selles lennuliiklusteenistuse üksuses taotletavaga samaväärse pädevusega lennujuhi juhendamisel.
(4) Kui vahe lennujuhtimise operatsioonilises töös on pikem kui 90
kalendripäeva, kuid lühem kui üks aasta, peab lennujuht või
lennuinformaator pädevuse taastamiseks sooritama vastaval töökohal
tööpraktika järgmises mahus:
1) lähilennujuhtimise
pädevuse jaoks – 35 tundi;
2) lennuinformaatori pädevuse
jaoks – 35 tundi;
3) lähenemislennujuhtimise pädevuse jaoks –
50 tundi;
4) piirkondliku lennujuhtimise pädevuse jaoks – 50 tundi;
5)
radarlennujuhtimise pädevuse jaoks – 50 tundi.
(5) Kui lennujuht taastab korraga lähenemisala- ja marsruutradariga lennujuhtimise pädevust, võib tööpraktika aega lühendada. Tööpraktika kestus kokku peab olema vähemalt 70 tundi, seejuures kummagi pädevuse jaoks eraldi vähemalt 35 tundi.
(6) Kui vahe lennujuhtimise operatsioonilises töös on pikem kui üks
aasta, peab lennujuht või lennuinformaator pädevuse taastamiseks
sooritama teooriatesti ja tööpraktika vastaval töökohal järgmises mahus:
1)
lähilennujuhtimise pädevuse jaoks – 80 tundi;
2)
lennuinformaatori pädevuse jaoks – 80 tundi;
3)
lähenemislennujuhtimise pädevuse jaoks – 120 tundi;
4)
piirkondliku lennujuhtimise pädevuse jaoks – 120 tundi;
5)
radarlennujuhtimise pädevuse jaoks – 120 tundi.
§82. Teises lennujuhtimisüksuses töötamiseks vajaliku pädevuse saamine
Teises lennujuhtimisüksuses töötamiseks vajaliku pädevuse saamiseks peab lennujuht tulevasel töökohal läbima juhendaja poolt määratud kestusega praktika minimaalselt 70 tunni ulatuses ja sooritama teooriatesti lennuliikluse juhtimise kohta, millega konkreetne lennujuhtimisüksus tegeleb.
§83. Teise lennuvälja lennuinfoüksuses töötamiseks vajaliku pädevuse saamine
Teise lennuvälja lennuinfoüksuses töötamiseks vajaliku pädevuse saamiseks peab lennuinformaator tulevasel töökohal läbima juhendaja poolt määratud kestusega praktika minimaalselt 70 tunni ulatuses ja sooritama teooriatesti lennuvälja lennuinfoteenistuse kohta.
§84. Loa pikendamine
(1) Loa pikendamiseks tuleb Lennuametile esitada:
1) lennujuhi- või
lennuinformaatoriluba;
2) nõuetekohane kehtiv tervisetõend;
3)
maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti toimingute eest.
(2) Loa pikendamiseks tuleb taotlejal sooritada lennundusõigusaktide tundmise test.
[RTL 2005, 93, 1411 - jõust. 01.08.2006]
17. peatükk
LENDUDE KORRALDAJA LUBA – FLIGHT OPERATIONS OFFICER LICENCE – FOOL
§85. Loa taotlemine
(1) Taotleja peab olema vähemalt 21-aastane ja lõpetanud Lennuameti poolt heakskiidetud koolituskursuse.
(2) Lendude korraldaja loa saamiseks peab taotleja esitama Lennuametile
kirjaliku taotluse, millele on lisatud:
1) isikuandmed ja elukoht;
2)
nõuetekohane kehtiv tervisetõend;
3) lennundusraadioside
luba;
4) pädevuskoolituse päevik;
5) tunnistus või tõend
vastava koolitusprogrammi läbimise kohta.
(3) Taotleja terviseseisund peab vastama kolmanda klassi tervisenõuetele.
(4) Taotleja peab olema sooritanud eksamid järgmistes ainetes:
1)
lennundusõigusaktid;
2) õhusõidukite üldehitus;
3)
lennuandmete arvestus ja lendude planeerimise kord;
4) meteoroloogia;
5)
navigatsioon;
6) käitamisprotseduurid;
7) lennundusraadioside.
(5) Taotlejal peab olema:
1) kaheaastane töökogemus kas õhuvedusid
teostava õhusõiduki meeskonnaliikmena, meteoroloogina õhuvedusid
teenindavas organisatsioonis, lennuliikluse lennujuhina, lendude
korraldajate tehnilise juhendajana või ükskõik millisel eespool
nimetatud ametikohal, sellest vähemalt ühe aasta peab ta olema töötanud
ühel nendest ametikohtadest ning teise aasta ükskõik mitmel eelpool
nimetatud ametikohal;
2) vähemalt üheaastane töökogemus õhuvedusid
teostavate õhusõidukite lendude teenindamisel; või
3)
töötatud lendude korraldaja järelevalve all taotlusele eelneva kuue kuu
jooksul vähemalt 90 tööpäeva.
(6) Taotleja peab olema võimeline:
1) prognoosima ilma täpselt
ja käitamise seisukohalt õigesti igapäevaste sünoptiliste kaartide ja
ilmateadete alusel, tagama käitamiseks vajalike ilmatingimuste ülevaadet
lennutrassi rajoonis, koostama ilmaprognoose õhuvedusid teostava
lennunduse jaoks, pöörates erilist tähelepanu siht- ja varulennuväljade
ilmatingimustele;
2) määrama lennu optimaalse trassi antud
marsruudiosa kohta ja koostama täpseid lennuplaane käsitsi või
arvutitöötluses;
3) tegema operatiivset kontrolli ja
osutama igat liiki abi lendude teostamisel ebasoodsates ja
potentsiaalselt ohtlikes ilmatingimustes vastavalt lendude korraldajale
esitatud nõudmistele.
(7) Taotleja terviseseisund peab vastama kolmanda klassi tervisenõuetele.
§86. Lendude korraldaja õigused
Lendude korraldaja loa omanikul on õigus tegutseda lendude korraldajana talle antud volituste piires.
§87. Loa kehtivusaeg
Lendude korraldaja luba kehtib kuni viis aastat kehtiva tervisetõendi korral.
§88. Loa pikendamine
(1) Loa pikendamiseks peab taotleja eelneva 12 kuu jooksul sooritama õhusõiduki meeskonna kabiinis kvalifikatsioonilennu vähemalt ühes suunas selles õhuruumis, mille piires ta on volitatud teostama kontrolli lendude üle. Kvalifikatsioonilend peab sisaldama maandumisi võimalikult mitmel lennuväljal.
(2) Taotleja peab sooritama teadmiste testid järgmistes valdkondades:
1)
lennutegevuskäsiraamat;
2) õhusõidukite raadioseadmed;
3)
õhusõidukite navigatsiooniseadmed;
4) lennundusõigusaktid.
(3) Taotleja peab sooritama testi lendude korraldaja vastutusalasse
kuuluvate lendude üksikasjade ja õhuruumi kohta, mille piires ta on
volitatud teostama kontrolli lendude üle, sealhulgas:
1)
aastaaegade spetsiifilised ilmatingimused ja meteoroloogilise
informatsiooni allikad;
2) ilmatingimuste mõju pardaaparatuurile
raadiosignaalide vastuvõtmisel;
3) iga navigatsioonisüsteemi
iseärasused ja piirangud, mida käitaja kasutab;
4)
õhusõidukite lastimise instruktsioonid.
18. peatükk
PILOODILOALE KANTAVAD KLASSI- JA TÜÜBIPÄDEVUSED –
CLASS AND TYPE RATINGS – CR, TR
§89. Ühe piloodiga lennuki või kopteri klassi- või tüübipädevuse taotlemine
(1) Ühe- või mitmemootorilise lennuki või kopteri klassi- või tüübipädevuse taotleja peab olema lõpetanud ühtsetes lennundusnõuetes (JAR-FCL) nõutava ning Lennuameti poolt heakskiidetud teooriakursuse ning olema näidanud nõutavat teadmiste taset antud klassi või tüüpi kuuluva lennuki või kopteri ohutuks käitamiseks.
(2) Ühe piloodiga mitmemootorilise lennuki klassi- või tüübipädevuse taotleja peab olema lõpetanud vähemalt 7-tunnise teooriakursuse mitmemootorilise lennuki käitamisest ja olema läbinud lennukoolitust vähemalt 2 tundi 30 minutit normaalsetes lennutingimustes ja vähemalt 3 tundi ja 30 minutit mootori seiskumise ja asümmeetria tingimustes.
(3) Ühe piloodiga mitmemootorilise lennuki või kopteri klassi- või tüübipädevuse taotleja eelnev lennukogemus peab olema vähemalt 70 lennutundi kaptenina. Ühemootorilise lennuki või kopteri puhul ei ole eelnev lennukogemus nõutav.
(4) Lennuki või kopteripiloodi klassi- ja/või tüübipädevuse saamiseks peavad taotleja teoreetilised teadmised ja lennuoskuse tase vastama ühtsetele lennundusnõuetele (JAR-FCL).
§90. Klassipädevuse kehtivus
Ühe piloodiga ühemootorilise lennuki klassipädevus ja motopurilennuki pädevus kehtib 2 aastat.
§91. Klassipädevuse pikendamine
Ühe piloodiga ühemootorilise lennuki ja/või motopurilennuki klassipädevuse pikendamiseks peab taotleja pikendamisele eelneva 3 kuu jooksul sooritama lennuoskuse tasemekontrolli kolbmootoriga lennukil või motopurilennukil või lendama pikendamisele eelneva 12 kuu jooksul 12 tundi vastava klassi lennukil, millest vähemalt 6 tundi kaptenina, sealhulgas sooritama 12 starti ja 12 maandumist ning ühe tunni pikkuse õppelennu koos lennuõpetajaga, mille võib asendada mõne muu klassi- või tüübipädevuse saamiseks tehtava lennuoskuse tasemekontrolli (proficiency check) või lennuoskustestiga (skill test).
§92. Klassipädevuse uuendamine
Ühe piloodiga ühemootorilise lennuki aegunud klassipädevuse uuendamiseks peab sooritama JAR-FCL nõuetele vastava lennuoskustesti.
§93. Mitme piloodiga lennuki või kopteri tüübipädevuse taotlemine
(1) Mitme piloodiga lennuki või kopteri tüübipädevuse taotleja peab olema lõpetanud JAR-FCL nõuetele vastava konkreetse lennukitüübi koolituskursuse ja sooritanud taotletavale pädevusele vastaval lennuki- või kopteritüübil lennuoskustesti taotlemisele eelneva kuue kuu jooksul. Mitme piloodiga lennuki või kopteri piloodi tüübipädevuse koolitus peab sisaldama ka meeskonna koostöö koolitust.
(2) Mitme piloodiga lennuki või kopteri tüübipädevuse taotlejal peab olema läbitud vähemalt 100 lennutundi lennuki või kopteri kaptenina, kehtiv mitmemootorilise lennuki või kopteri instrumentaallennupädevus, läbitud meeskonna koostöö koolitus (kui see ei ole tüübikoolituskursuse osa) ning tema teoreetilised teadmised peavad vastama liinipiloodi tasemele. Taotleja, kellel on tunnistus meeskonna koostöö koolituse läbimise kohta ja läbitud rohkem kui 100 lennutundi mitme piloodiga kopteril või lennukil või kellel on läbitud rohkem kui 500 lennutundi, loetakse meeskonna koostöö koolituse läbinuks.
(3) Lennuki või kopteri erapiloodiloa või ametpiloodiloa ja mitme piloodiga lennuki või kopteri tüübipädevuse omanik, kelle luba või pädevus on välja antud JAR-FCL-st erinevate nõuete järgi, peab mitme piloodiga lennuki või kopteri tüübipädevuse taotlemiseks läbima teoreetilise koolituse ja demonstreerima oma teadmisi liinipiloodi tasemel, vastavalt §29 lõikele 4.
[ RTL 2002, 98, 1529 - jõust 12.09.2002]
§94. Lennuki või kopteri tüübi- ja mitmemootorilise lennuki piloodi klassipädevuse kehtivus
Lennuki või kopteri tüübipädevused ja mitmemootorilise lennuki piloodi klassipädevused kehtivad ühe aasta.
§95. Lennuki või kopteri tüübipädevuse ja mitmemootorilise lennuki klassipädevuse pikendamine ja uuendamine
(1) Lennuki tüübi- või klassipädevuse pikendamiseks peab taotleja pädevuse aegumiskuupäevale vahetult eelneva kolme kuu jooksul sooritama lennuoskuse tasemekontrolli vastavat klassi või tüüpi lennukil ja lendama pädevuse kehtivuse ajal lennuki piloodina vähemalt 10 arvestuslikku marsruutlendu või ühe arvestusliku marsruutlennu kontrollpiloodiga.
(2) Kopteri tüübipädevuse pikendamiseks peab taotleja pädevuse aegumiskuupäevale vahetult eelneva kolme kuu jooksul sooritama lennuoskuse tasemekontrolli vastavat tüüpi kopteril ja lendama pädevuse kehtivuse ajal kopteri piloodina vähemalt 2 tundi vastavat tüüpi kopteril. JAR-FCL 2.245(b)(3) lisas 1 loetletud ühe kolbmootoriga kopterite tüübipädevuse pikendamiseks tuleb sooritada lennuoskuse tasemekontroll ühel vastavat tüüpi kopteril tingimusel, et taotleja on teis(t)el vastavat tüüpi kopteri(te)l lennanud vähemalt 2 tundi kaptenina selle pädevuse kehtivuse ajal, mille tasemekontroll teis(t)ele üle kantakse.
(3) Aegunud pädevuse uuendamiseks peab läbima JAR-FCL nõuetele vastava täiendkoolituse ja sooritama lennuoskuse tasemekontrolli.”
19. peatükk
INSTRUMENTAALLENNUPÄDEVUS – INSTRUMENT RATING – IR
§96. Lennukipiloodi instrumentaallennupädevuse taotlemine
(1) Instrumentaallennupädevuse taotlemine toimub kooskõlas Ühinenud Lennuametite (JAA) ühtsete lennundusnõuetega (JAR-FCL 1).
(2) Taotlejal peab olema kehtiv öölendude pädevusega era-, amet- või liinipiloodi luba.
(3) Taotleja peab olema lõpetanud ühtsetele lennundusnõuetele (JAR-FCL)
vastava Lennuameti poolt heakskiidetud instrumentaallennu teooriakursuse
ja sooritanud eksamid järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2)
õhusõiduki käitamisprotseduurid;
3) õhusõidukite
üldehitus;
4) lennu planeerimine ja sooritamine;
5)
inimfaktor ja sellest tulenevad piirangud;
6) meteoroloogia;
7)
navigatsioon;
8) lennundusraadioside.
(4) Taotleja peab olema lõpetanud Lennuameti poolt heakskiidetud
ühtsetele lennundusnõuetele (JAR-FCL 1) vastava lennukoolituse
tervikkursuse või moodulkursuse, mille kavas on lennuki
instrumentaallennupädevuse (IR(A)) kursus, ja tal peab olema vähemalt:
1)
100 lennutundi õhusõiduki kaptenina, millest vähemalt 50 tundi
marsruutlendu;
2) 5 tundi öölendu, millest 3 tundi lennuõpetajaga,
sealhulgas 1 tund marsruutlendu, ning 5 soololendu;
3) ühemootorilise
lennuki instrumentaallennupädevuse (IR(A)) taotlemisel vähemalt 50 tundi
instrumentaallennuaega;
4) mitmemootorilise lennuki
instrumentaallennupädevuse (IR(A)) taotlemisel vähemalt 55 tundi
instrumentaallennuaega;
5) ühemootorilise lennuki
instrumentaallennupädevusega (IR(A)) piloot, kellel on ka
mitmemootorilise lennuki tüübi- või klassipädevus ning kes esmakordselt
soovib omandada mitmemootorilise lennuki instrumentaallennupädevust,
peab sertifikaadiga koolitusorganisatsioonis või tüübipädevuse
koolitusorganisatsioonis läbima vähemalt 5-tunnise mitmemootoriliste
lennukite instrumentaallennuõppe.
(5) Instrumentaallennu pädevuse taotleja peab valdama inglise keelt ühtsetes lennundusnõuetes (JAR-FCL) ettenähtud tasemel.
(6) Lennukil instrumentaallennupädevuse taotleja peab sooritama oskustesti ühtsete lennundusnõuete (JAR-FCL) järgi, kusjuures mitmemootoriliste lennukite instrumentaallennu oskustest peab olema sooritatud mitmemootorilisel lennukil ja ühemootoriliste lennukite instrumentaallennuoskustest peab olema sooritatud ühemootorilisel lennukil. Mitmemootoriliste lennukite instrumentaallennu oskustest kehtib ka ühemootoriliste lennukite instrumentaallennu pädevuse saamiseks.
§97. Pädevuse taotleja meteomiinimumid
(1) Meteomiinimumi klass määratakse pädevuse taotlejale ühtsete lennundusnõuete (JAR-FCL) ja sooritatud kontroll-lennu tulemuste järgi.
(2) Meteomiinimumi klassi tõstmiseks tuleb sooritada ühtsetes lennundusnõuetes (JAR-FCL) ettenähtud arv lennutunde ja esitada Lennuameti poolt määratud kontrollpiloodi kirjalik otsus.
(3) Meteomiinimumi klassi alandatakse kontroll-lennu tulemuse põhjal või juhul, kui pädevuse omanik ei ole sooritanud oma meteomiinimumi klassi nõuetele ettenähtud arvu instrumentaallennutunde. Meteomiinimumi klassi muutmiseks tuleb lennundusluba esitada Lennuametile.
§98. Pädevuse omaniku õigused
(1) Instrumentaallennu pädevus annab õiguse tegutseda kaptenina või teise piloodina instrumentaallendudel lennundusloale kantud klassi- ja tüübipädevusega lennukitel.
(2) Mitmemootorilise või mitmemootorilise ja ühemootorilise lennuki klassipädevusega piloot võib tegutseda lennundusloale märgitud lennukitel instrumentaallennu ilmastikutingimustes, mis vastavad minimaalsele otsusekõrgusele kuni 60 m (200 jalga). Lendamiseks minimaalse otsusekõrgusega alla 60 m (200 jala) instrumentaallennu tingimustes annab loa Lennuamet pärast lisatreeningut ja kontroll-lendu kooskõlas ühtsete lennundusnõuetega (JAR-OPS ja JAR-FCL).
(3) Ühemootorilise lennuki klassipädevusega piloot võib tegutseda oma lennundusloale märgitud lennukitel minimaalsele otsusekõrgusele 60 m (200 jalga) vastavates instrumentaallennu ilmastikutingimustes.
§99. Pädevuse kehtivusaeg
Instrumentaallennu pädevus kehtib üks aasta eeldusel, et selle säilitamiseks sooritatakse kaks kontroll-lendu üksteisele järgneva 12 kuu jooksul. Aeg järjestikuste kontroll-lendude vahel ei tohi olla alla 4 kuu ega üle 8 kuu. Ühe kahest aasta jooksul nõutavast kontroll-lennust võib sooritada simulaatoril. Kui kontroll-lend on aegunud, loetakse ka instrumentaallennu pädevus aegunuks.
§100. Pädevuse pikendamine
Instrumentaallennu pädevus pikendatakse ühtsetes lennundusnõuetes (JAR-FCL) ettenähtud meeskonnaliikmete lennunduslubade väljaandmise korra kohaselt.
20. peatükk
KOPTERIPILOODI INSTRUMENTAALLENNUPÄDEVUS – INSTRUMENT RATING (HELICOPTER) – IR(H)
§101. Kopteripiloodi instrumentaallennupädevuse taotlemine
(1) Kopteripiloodi instrumentaallennupädevust taotletakse kooskõlas Ühinenud Lennuametite (JAA) ühtsete lennundusnõuetega (JAR-FCL 2).
(2) Taotlejal peab olema kehtiv kopteri piloodiluba.
(3) Taotlejal peab olema kehtiv öölendude pädevusega era-, amet- või liinipiloodi luba.
(4) Taotleja peab olema lõpetanud ühtsetele lennundusnõuetele
(JAR-FCL 2) vastava Lennuameti poolt heakskiidetud instrumentaallennu
teooriakursuse ja sooritanud eksamid järgmistes ainetes:
1)
lennundusõigusaktid;
2) õhusõiduki käitamisprotseduurid;
3)
õhusõidukite üldehitus;
4) lennu planeerimine ja
sooritamine;
5) inimfaktor ja sellest tulenevad piirangud;
6)
meteoroloogia;
7) navigatsioon;
8) aerodünaamika;
9)
lennundusraadioside.
(5) Taotleja peab olema lõpetanud Lennuameti poolt heakskiidetud
ühtsetele lennundusnõuetele (JAR-FCL) vastava praktilise
instrumentaallennukursuse ja tal peab olema lennatud vähemalt:
1)
150 lennutundi kopteri kaptenina, millest vähemalt 50 tundi
marsruutlendu kopteril või lennukil, millest omakorda vähemalt 10 tundi
kopteril;
2) 30 tundi instrumentaallendu kopteril ja vähemalt kaks 50
km pikkust marsruutlendu ning vähemalt 3 tundi lendu tegelikes
instrumentaallennu ilmastikutingimustes.
(6) Kopteripiloodi instrumentaallennupädevuse taotleja peab sooritama oskustesti ühtsete lennundusnõuete (JAR-FCL 2) järgi.
(7) Taotleja peab olema suuteline pidama instrumentaallennus vajalikku raadiosidet eesti ja inglise keeles ning tundma sides kasutatavaid väljendeid ja lühendeid.
§102. Pädevuse kehtivus
Kopteripiloodi instrumentaallennu pädevus kehtib 12 kuud.
§103. Instrumentaallennu pädevusega kopteripiloodi õigused
Kopteri instrumentaallennu pädevusega piloodil on õigus juhtida kopterit instrumentaallennu tingimustes.
§104. Pädevuse pikendamine
(1) Pädevuse pikendamiseks tuleb sooritada kontroll-lend. Lennuameti loal võib kontroll-lennu asendada kontrolliga antud kopteritüübile vastaval simulaatoril.
(2) Kui kopteripiloodi instrumentaallennupädevus kehtib mitmemootorilisel kopteril, tuleb ka kontroll-lend sooritada mitmemootorilisel kopteril.
21. peatükk
LENNUÕPETAJA PÄDEVUS (LENNUKID) – FLIGHT INSTRUCTOR RATING (AEROPLANE) – FI(A)
§105. Lennuõppe (JAR-FCL 1) üldnõuded
(1) Lennuõpetust võib läbi viia isik, kellel on lennuõpetaja pädevus või vastav volitus uutel lennukitel või eritoodanguna valminud lennukitel lennukoolituse läbiviimiseks.
(2) Lennuõpetaja pädevuse taotleja peab olema vähemalt 18-aastane ning enne koolituse algust peab ta läbima kutsesobivustesti Lennuameti poolt volitatud psühholoogi juures.
(3) Lennuõpetajal peab olema koolitatava poolt taotletavaga samaväärne või kõrgema kategooria lennundusluba ning pädevus koolituse läbiviimiseks, samuti õigus tegutseda kaptenina vastaval lennukil.
(4) Lennuki lennuõpetaja pädevuse taotleja peab sooritama lennuoskustesti ühtsete lennundusnõuete (JAR-FCL 1) järgi.
(5) Lennuõpetaja pädevus kehtib 3 aastat.
§106. Lennuki lennuõpetaja
(1) Lennuõpetaja pädevuse taotleja peab olema lõpetanud Lennuameti poolt heakskiidetud ja Ühinenud Lennuametite (JAA) ühtsetele lennundusnõuetele (JAR-FCL) vastava teoreetilise ja praktilise lennuõpetaja koolituskursuse ja sooritama teoreetiliste teadmiste kontrolli vastavalt ametpiloodiloale (CPL(A)) esitatud nõuetele.
(2) Lennuõpetaja pädevuse taotlejal peab enne heakskiidetud
koolituskursuse läbimist olema vähemalt:
1) 200 lennutundi,
millest vähemalt 100 lennutundi lennuki kaptenina juhul, kui tal on
liinipiloodi (ATPL(A)) või ametpiloodi (CPL(A)) luba, või 150 lennutundi
kaptenina juhul, kui tal on erapiloodi (PPL(A)) luba;
2) 30
lennutundi ühemootorilistel kolbmootoriga lennukitel, millest vähemalt 5
tundi peab olema lennatud taotlusele eelneva 6 kuu jooksul;
3)
10 tundi instrumentaallennu koolitust, millest kuni 5 tundi võib olla
maapealset instrumentaalaega või jäljendatud instrumentaallennuaega;
4)
20 tundi marsruutlendu lennuki kaptenina, mille hulgas vähemalt üks
marsruutlend üldpikkusega rohkem kui 540 km (300 meremiili (NM))
maandumisega kahel erineval lennuväljal.
(3) Lennuõpetaja pädevuse esmakordse saamise järel on lennuõpetajal
õigus anda järgmist lennuõpetust kogenud lennuõpetaja järelevalve all:
1)
erapiloodi (PPL) koolitust;
2) ühemootoriliste (SE) lennukite klassi-
ja tüübipädevuse lennukoolitust;
3) öist lennuõpet,
kui tal on öölennu pädevus.
(4) Pädevusele kehtestatud piirangud tühistatakse, kui lennuõpetaja on läbi viinud vähemalt 100 lennutunni ulatuses lennuõpet, juhendanud 25 soololendu ja saanud soovituse teda juhendavalt lennuõpetajalt.
(5) Lennuõpetajate kategooriad:
1) lennuõpetaja – FI;
2)
tüübipädevuse lennuõpetaja – TRI;
3)
klassipädevuse lennuõpetaja – CRI;
4)
instrumentaallennupädevuse lennuõpetaja – IRI;
5)
jäljendatud õppevahendite lennuõpetaja – SFI.
(6) Tüübipädevuse lennuõpetaja (TRI) pädevuse taotlejal peab lisaks
lõikes 1 toodule olema:
1) 15 lennutundi eelneva 12 kuu
jooksul vastaval tüübil;
2) 500 lennutundi
lennukipiloodina, millest 200 tundi on lennuõpet.
(7) IR pädevuse taotleja peab lisaks lõikes 1 toodule olema:
1)
lennanud 200 tundi instrumentaallendu, millest kuni 50 tundi võib olla
maapealset instrumentaallendu simulaatoril;
2) läbinud 500 lennutundi
lennuõpet.
(8) Lennuõpetajal on õigus anda järgmist koolitust:
1)
erapiloodi loa ühemootorilise lennuki ja SE klassi- ja tüübipädevuse
saamiseks;
2) ametpiloodi loa (CPL) saamiseks;
3) öist lennuõpet;
4)
ühe piloodiga (SP) mitmemootorilise lennuki (ME) klassi- ja
tüübipädevuse saamiseks;
5) instrumentaallennu- (IR-)
pädevuse saamiseks;
6) lennuõpetaja (FI(A)) pädevuse saamiseks.
(9) Loa pikendamiseks peab olema täidetud vähemalt kaks alljärgnevast
kolmest tingimusest:
1) kolme aasta jooksul läbi viidud 100 tundi
lennuõpet, millest vähemalt 30 tundi pädevuse pikendamisele eelneva
12 kuu jooksul, instrumentaallennu- (IR-) pädevuse puhul 10 tundi 30-st
instrumentaallennuõpet;
2) pikendamisele eelneva 12 kuu jooksul
võetud osa lennuõpetaja täiendkoolituse seminarist;
3)
sooritatud lennuoskuse tasemekontroll.
(10) Loa uuendamine
Loa uuendamiseks tuleb taotlejal osa võtta uuendamisele eelneva 12 kuu jooksul lennuõpetajate täiendkoolituse seminarist ja sooritada uuendamisele eelneva 12 kuu jooksul lennuõpetaja lennuoskustest ja lennuoskuse tasemekontroll.
§107. Klassipädevuse lennuõpetaja ühe piloodiga lennukitel
(1) Lennuõpetaja peab olema läbinud Lennuameti poolt heakskiidetud JAR-FCL 1 nõuetele vastava klassipädevuse lennuõpetaja kursuse ja sooritanud lennuõpetaja lennuoskustesti.
(2) Ühemootoriliste lennukite klassipädevuse õpetaja peab olema lennanud 300 lennutundi lennuki kaptenina, sellest 30 tundi kaptenina vastavat tüüpi või klassi lennukil eelneva 12 kuu jooksul.
(3) Mitmemootoriliste lennukite klassipädevuse õpetaja peab olema lennanud 500 lennutundi lennukipiloodina, sellest 30 tundi kaptenina vastavat tüüpi või klassi lennukil eelneva 12 kuu jooksul.
(4) Lennukipiloodi klassipädevuse lennuõpetajal on õigus kasutada loaga kaasnevat pädevust ühe piloodiga (SP) ühe- (SE) ja mitmemootorilise lennuki (ME) piloodi klassi- ja tüübipädevuse õpetamiseks.
(5) Pädevus pikendatakse, kui taotleja on läbinud klassipädevuse lennuõpetaja täiendkoolituse, või viinud viimase 12 kuu jooksul läbi 10 tunni ulatuses lennuõpet.
(6) Pädevuse uuendamiseks tuleb läbida klassipädevuse lennuõpetaja täiendkoolitus ja sooritada lennuoskustaseme kontroll.
§108. Instrumentaallennupädevuse õpetaja
(1) Instrumentaallennupädevuse õpetaja peab olema läbinud JAR-FCL 1 nõuetele vastava instrumentaallennupädevuse õpetaja kursuse, lennanud 800 tundi instrumentaallendu, millest vähemalt 400 tundi lennukitel, ja sooritanud lennuõpetaja lennuoskustesti.
(2) Lennuõpetajal on õigus kasutada loaga kaasnevat pädevust ainult instrumentaallennupädevuse õpetamiseks.
(3) Pädevuse pikendamiseks või uuendamiseks peab taotleja olema täitnud
kaks kolmest tingimusest:
1) kolme aasta jooksul läbi viinud 100
tundi lennuõpet, millest vähemalt 30 tundi pikendamisele eelneva 12 kuu
jooksul, millest omakorda 10 tundi peab olema instrumentaallennuõpet;
2)
läbinud lennuõpetaja täiendkoolituse seminari;
3)
sooritanud lennuoskuse tasemekontrolli.
(4) Pädevuse uuendamine toimub lõike 3 nõuete täitmisel.
§109. Lennuki jäljendatud õppevahendite lennuõpetaja
(1) Lennuki jäljendatud õppevahendite lennuõpetaja peab olema läbinud
Lennuameti poolt heakskiidetud JAR-FCL 1 vastava kursuse ja tal peab
olema:
1) või olnud kutselise piloodi luba;
2) lennatud 1500
lennutundi mitme piloodiga lennukite kaptenina;
3) läbitud
tüübipädevus kursuse simulaatorõpe vastaval lennukitüübil;
4)
läbitud tüübipädevuse lennuõpetaja (TRI) kursus;
5)
viidud läbi vähemalt 3 tundi lennuõpet vastaval tüübil tüübipädevuse
lennuõpetajana, lennuameti poolt määratud tüübipädevuse lennuõpetaja
järelevalve all;
6) sooritatud mitme piloodiga lennuki
lennuoskuse tasemekontroll vastava tüübi simulaatoril eelneva 12 kuu
jooksul;
7) lennatud vähemalt 3 arvestuslikku marsruutlendu vastavat
tüüpi lennuki kabiinis eelneva 12 kuu jooksul.
(2) Õiguste laiendamiseks teistele mitme piloodiga lennuki tüüpidele
tuleb:
1) läbida lennuki tüübipädevuse kursuse simulaatorõpe vastaval
tüübil;
2) viia läbi vähemalt 3 tundi lennuõpet
tüübipädevuse lennuõpetajana vastaval tüübil Lennuameti poolt määratud
tüübipädevuse lennuõpetaja järelevalve all.
(3) Lennuki jäljendatud õppevahendite lennuõpetajal on õigus anda lennuki tüübipädevuse omandamiseks nõutud lennuõpet jäljendatud õppevahenditel ja meeskonna koostööks vajalikku õpet.
(4) Pädevuse pikendamiseks või uuendamiseks tuleb pikendamisele või uuendamisele eelneva 12 kuu jooksul läbi viia vähemalt üks 3-tunnine lennuõpe vastavalt õhusõiduki tüübile.
§110. Tüübipädevuse lennuõpetaja
(1) Tüübipädevuse lennuõpetaja pädevuse taotleja peab olema läbinud
Lennuameti poolt heakskiidetud JAR-FCL 1 vastava tüübipädevuse
lennuõpetaja kursuse, sooritanud lennuoskustesti ja tal peab olema:
1)
lennatud 1500 tundi mitme piloodiga lennukitel;
2) lennatud 30
marsruutlendu kaptenina või teise piloodina vastaval tüübil viimase 12
kuu jooksul;
3) läbi viidud tüübipädevuse kursusel vähemalt 3 tundi
lennuõpet vastaval lennukitüübil Lennuameti poolt selleks otstarbeks
määratud tüübipädevuse lennuõpetaja järelevalve all.
(2) Õiguste laiendamisel teistele mitme piloodiga lennukitüüpidele tuleb läbida vastav tüübipädevuse kursus ja sooritada viimase 12 kuu jooksul 15 marsruutlendu.
(3) Lennuõpetajal on õigus anda mitme piloodiga lennukite tüübipädevuse ja meeskonna koostöö koolitust.
(4) Pädevuse pikendamiseks tuleb viimase 12 kuu jooksul läbi viia vähemalt üks kolmetunnine simulaatorõpe või vähemalt üks ühetunnine lennuharjutus, mis koosneb vähemalt kahest stardist ja kahest maandumisest või läbida lennuki tüübipädevuse õpetaja täiendkoolitus.
(5) Pädevuse uuendamiseks tuleb läbida Lennuameti poolt heakskiidetud JAR-FCL 1 vastav tüübipädevuse lennuõpetaja kursus, lennata viimase 12 kuu jooksul 30 arvestuslikku marsruutlendu kaptenina või teise piloodina vastaval tüübil ja läbi viia vähemalt 3 tundi lennuõpet vastaval lennukitüübil Lennuameti poolt määratud tüübipädevuse lennuõpetaja (TRI) järelevalve all.
22. peatükk
KOPTERI LENNUÕPETAJA PÄDEVUS – FLIGHT INSTRUCTOR RATING (HELICOPTERS) – FI(H)
§111. Kopteri lennuõpetaja pädevuse – Flight Instructor Rating (Helicopter FI(H)) – taotlemine.
(1) Pädevusmärke taotleja erialane ettevalmistus peab vastama Ühinenud Lennuametite (JAA) ühtsetele lennundusnõuetele (JAR-FCL 2).
(2) Kopteri lennuõpetaja pädevused jagunevad ühtsete lennundusnõuete
JAR-FCL 2 kohaselt:
1) kopteri lennuõpetaja – Flight
Instructor Rating ( Helicopter) – FI(H);
2) kopteri
tüübipädevuse lennuõpetaja – Type Rating
Instructor (Helicopter) – TRI(H);
3) kopteri
instrumentaallennupädevuse õpetaja – Instrument
Rating Instructor (Helicopter) – IRI(H);
4)
kopterite treeningseadmete lennuõpetaja – Synthetic Flight
Instructor (Helicopter) – SFI(H).
(3) Esmane pädevuse taotleja peab olema vähemalt 18-aastane ning enne koolituse algust peab ta läbima kutsesobivustesti Lennuameti poolt volitatud psühholoogi juures.
(4) Lennuõpetajal peab olema koolitatava poolt taotletavaga samaväärne või kõrgema kategooria lennundusluba ning pädevus koolituse läbiviimiseks, samuti õigus tegutseda kopteri kaptenina.
(5) Kopteri lennuõpetaja pädevuse taotlejal peab olema vähemalt:
1)
300 lennutundi kopteritel, millest vähemalt 100 tundi on lennatud
kopteri kaptenina juhul, kui taotlejal on kopteri liinipiloodi luba või
kopteri ametpiloodi luba, või 200 tundi kopteri kaptenina juhul, kui
taotlejal on kopteri erapiloodiluba;
2) 10 tundi
instrumentaallennukoolitust, millest mitte rohkem kui 5 tundi võib olla
instrumentaalaega maapealsel lennusimulaatoril;
3) 20 tundi
marsruutlendu kopteri kaptenina;
4) sooritatud kontroll-lend koos
kopteri lennuõpetaja pädevusega isikuga mitte varem kui kuu aega enne
kursuste algust, samuti kopteri lennuõpetaja soovitus kursustel
osalemiseks.
(6) Taotleja peab lõpetama Lennuameti poolt tunnustatud koolitaja juures heakskiidetud programmi alusel teooria- ja koolituslendude kursuse. Koolituslendude eesmärk on anda taotlejale vajalikke oskusi kopteri erapiloodi loa koolituslendude õpetamiseks. Koolituslendude maht peab olema vähemalt 30 tundi, millest vähemalt 25 tundi lennuõpetajaga ning sellest omakorda mitte üle 5 tunni lennusimulaatoril. Koolituslendude hulka loetakse ka eksamilend.
(7) Kopteri lennuõpetaja pädevuse taotleja peab sooritama oskustesti ühtsete lennundusnõuete (JAR-FCL 2) järgi.
(8) Kõrgema kategooria lennuõpetaja pädevuse taotlemisel on Lennuametil õigus arvestada taotleja juba olemasoleva pädevuse raames saadud eelmist õpetamise kogemust.
§112. Kopteri lennuõpetaja õigused
(1) Kopteri lennuõpetajal on lubatud:
1) sooritada koolituslende
kopteri erapiloodiloa või tüübipädevuse taotlejaga ühe piloodiga
lendamiseks sertifitseeritud ja ühemootorilistel kopteritel, kui
pädevuse omanik on viimase 12 kuu jooksul sooritanud vähemalt 15 tundi
lende vastavat tüüpi kopteril;
2) sooritada öiseid
koolituslende ja koolituslende kopteri ametpiloodi loa taotlejaga juhul,
kui tal on kehtiv kopteri ametpiloodi luba või kopteri liinipiloodi luba
ning üldlennuaega kopteritel vähemalt 500 tundi, millest vähemalt
200 tundi lennuõpetajana;
3) sooritada koolituslende
instrumentaallennu pädevusmärke taotlejaga juhul, kui tal on kopteri
instrumentaallennupädevus ja vähemalt 200 tundi instrumentaallennuaega
kopteritel, millest kuni 50 tundi võib olla sooritatud jäljendatud
instrumentaallennutingimustes simulaatoril ning läbitud vähemalt
5 lennutundi instrumentaallennuõpetaja koolitust kopteril või
simulaatoril ning sooritatud lennuoskustest vastavalt JAR-FCL 2 nõuetele;
4)
sooritada tüübipädevuse koolituslende mitmemootorilise kopteri
tüübipädevuse taotlejaga juhul, kui tal on vähemalt 50 lennutundi selle
kopteri kaptenina ja läbitud vähemalt 5 tunni ulatuses vastavaid
koolituslende sama tüüpi kopteril või lennusimulaatoril;
5)
sooritada koolituslende kopteri lennuõpetaja pädevuse taotlejaga juhul,
kui tal on vähemalt 500 tundi kopteri lennuõpetajana ning
vastavasisuliseks tegevuseks Lennuameti luba.
(2) Pärast pädevuse esmakordset saamist võib kopteri lennuõpetaja tegutseda kogenud lennuõpetaja juhendamisel, kuni ta on lennanud 100 lennukoolitustundi ja on ise juhendanud vähemalt 25 lennuõpilase soololendu kopteril ning saab oma juhendajalt soovituse nimetatud piirangu lõpetamiseks. Piirangu kehtimise ajal tohib pädevuse omanik sooritada koolituslende kopteri erapiloodiloa taotlejaga ja tüübipädevuse taotlejaga ühe piloodiga lendamiseks sertifitseeritud ja ühemootorilistel kopteritel, kuid ei tohi iseseisvalt lubada kopteri lennuõpilast esimesele soololennule ega esimesele soolomarsruutlennule.
(3) Kopteri lennuõpetaja pädevus kehtib 3 aastat.
§113. Pädevuse pikendamine ja uuendamine
(1) Kopteri lennuõpetaja pädevuse pikendamiseks või uuendamiseks peab
pädevuse omanik vastama kahele kolmest allpooltoodud nõudest:
1)
tal peab olema vähemalt 100 tundi koolituslendu pädevuse kehtivuse ajal,
millest 30 tundi peab olema lennatud viimase 12 kuu jooksul enne
pädevuse kehtivusaja lõppu, sellest omakorda 10 tundi peab olema
instrumentaallennupädevuse koolitus juhul, kui on vaja uuendada tema
instrumentaallennuõpetaja pädevust;
2) ta peab 12 kuu
jooksul enne pädevuse kehtivusaja lõppu osalema Lennuameti poolt
tunnustatud lennuõpetajate täiendkoolitusel;
3) ta on
sooritanud lennuoskuste tasemekontrolli vastavalt JAR-FCL 2 nõuetele 12
kuu jooksul enne lennuõpetaja pädevuse kehtivusaja lõppu.
23. peatükk
ÜLIKERGLENNUKI LENNUÕPETAJA PÄDEVUS – ULTRA-LIGHT AEROPLANE FLIGHT INSTRUCTOR RATING – FI UL (A)
§114. Ülikerglennuki lennuõpetaja pädevuse taotlemine
(1) Taotleja peab olema lõpetanud Lennuameti poolt heakskiidetud
lennuõpetaja kursuse ning sooritanud eksamid järgmistes ainetes:
1)
lennundusõigusaktid;
2) õhusõiduki üldehitus, aerodünaamika;
3)
lennu planeerimine ja teostamine, navigatsioon, meteoroloogia ja
õhusõidukite käitamisprotseduurid;
4) lennuki
käitamine ja hooldamine, lennukäsiraamat;
5) inimfaktor ja
sellest tulenevad piirangud;
6) navigatsioon;
7) pedagoogika ja
lennuõpetuse tehnika;
8) lennutegevuse organiseerimine;
9)
lennundusraadioside.
(2) Taotlejal peab olema:
1) kehtiv ülikerglennuki piloodiluba ja
reisijateveo õigus, mis on kehtinud vähemalt kaks aastat;
2)
vähemalt 100 lennutundi üldlennuaega, neist vähemalt 70 lennutundi
kaptenina ülikerglennukitel.
(3) Taotleja peab olema andnud vähemalt kahele ülikerglennuki lenduriõpilasele esmaseks soololennuks nõutavat lennukoolitust selleks koolitusjuhi poolt määratud ülikerglennuki lennuõpetaja järelevalve all.
(4) Kui taotlejal on kehtiv purilennuki lennuõpetaja pädevus, siis peab
tal olema:
1) vähemalt ühe aasta jooksul kehtiv ülikerglennuki
piloodiluba;
2) sooritatud vähemalt 30 tundi lende ülikerglennuki
kaptenina ja antud nõutavat esmase soololennu koolitust vähemalt kahele
ülikerglennuki piloodiõpilasele koolitusjuhi poolt määratud
ülikerglennuki lennuõpetaja järelevalve all.
(5) Motopurilennuki lennuõpetaja või mootorlennuõpetaja pädevusega taotlejal peab olema ülikerglennuki piloodiluba ja lennatud vähemalt 15 lennutundi ülikerglennuki kaptenina.
(6) Pärast ülikerglennuki lennuõpetaja kursuse lõpetamist peab taotleja sooritama Lennuameti poolt määratud kontrollpiloodiga kontroll-lennu ja sellega kaasneva testi.
§115. Ülikerglennuki lennuõpetaja õigused
(1) Ülikerglennuki lennuõpetajal on õigus anda ülikerglennuki lennuõpetust vaid juhul, kui ta on 12 viimase kuu jooksul tegutsenud lennuõpetajana vähemalt viis tundi või kui ta on rahuldavalt sooritanud kontroll-lennu, mille kohta kontrollpiloot on teinud sissekande ülikerglennuki lennuõpetaja lennupäevikusse.
(2) Ülikerglennuki lennuõpetaja pädevuse omanikul on õigus anda ülikerglennuki piloodiloa ja pädevuse saamiseks nõutavat koolitust ning teha soololendaja järelevalvet.
§116. Pädevuse pikendamine ja uuendamine
(1) Ülikerglennuki lennuõpetaja pädevus kehtib kolm aastat kehtiva ülikerglennuki piloodiloa korral.
(2) Loa pikendamiseks või uuendamiseks peab taotleja esitama
Lennuametile:
1) taotluse;
2) tõendi terviseseisundi kohta;
3)
tõendi viimase 12 kuu lennuõpetuskogemuste kohta.
(3) Pädevus pikendatakse või uuendatakse, kui taotleja on viimase 12 kuu jooksul tegutsenud ülikerglennuki lennuõpetajana vähemalt viis tundi või esitab Lennuameti poolt selleks määratud kontrollpiloodiga sooritatud kontroll-lennu akti.
24. peatükk
PURILENNUKI LENNUÕPETAJA PÄDEVUS – FLIGHT INSTRUCTOR RATING FOR GLIDERS – FI(G)
§117. Purilennuki lennuõpetaja pädevuse taotlemine
(1) Taotleja peab olema lõpetanud Lennuameti poolt tunnustatud
lennuõpetaja kursuse ning sooritanud eksamid järgmistes ainetes:
1)
lennundusõigusaktid;
2) purilennundust ja purilennukite
käitamist reguleerivad eeskirjad;
3) aerodünaamika,
piloteerimistehnika ja purilennuki käitamispiirangud;
4)
purilennuki konstruktsioon;
5) purilennuki mõõteriistad ja nende
kasutamine pilvedes lendamisel;
6) purilennuki käitamine ja
hooldamine;
7) meteoroloogia ning lennunduse ilmateenindus;
8)
lennu planeerimine;
9) lennuõpetuse metoodika.
(2) Taotlejal peab olema:
1) kehtiv purilennuki piloodiluba vähemalt
2 aastat kehtinud õigusega reisijateveoks purilennukil;
2)
vähemalt 100 purilennutundi, millest 70 tundi purilennuki kaptenina
(eelnimetatud 100 tunnist võib kõige rohkem 30 tundi olla lennatud
motopurilennukiga); juhul, kui taotlejal on mootorlennuki lennuõpetaja
pädevus, siis piisab 50 tunnist, millest vähemalt 30 tundi purilennuki
kaptenina.
(3) Taotleja peab olema välja koolitanud 2 purilennuõpilast vähemalt soololennu tasemeni Lennuameti poolt selleks eraldi heakskiidetud purilennuõpetaja kontrolli all.
(4) Kontroll-lennul peab taotleja näitama Lennuameti poolt määratud kontrollpiloodile lennuõpetaja pädevusele ettenähtud ulatuses piloteerimisoskust ning purilennuki piloteerimise õpetamisoskust nii tava- kui eriolukordades.
§118. Purilennuki lennuõpetaja õigused.
(1) Purilennuki lennuõpetajal on õigus anda lennuõpetust purilennuki
piloodiloa ning puksiirlennu, reisijateveo ja pilvedeslennu
(instrumentaallennu) pädevuste taotlejatele järgmistel tingimustel:
1)
instrumentaallennu õpetamiseks peab tal olema pilvedes lendamise kogemus
ja sooritatud vähemalt 10 tundi instrumentaallendu, sellest vähemalt
5 tundi purilennukil; kui taotlejal on mootorlennukipiloodi
instrumentaallennupädevus, siis piisab kolmest tunnist;
2)
õpetuse andmiseks motopurilennukil peab õpetajal olema motopurilennuki
piloodi või õpetaja pädevus ja vähemalt 10-tunnine instrumentaallennu
kogemus nimetatud pädevuse saamisele järgnenud perioodil;
3)
õpetuses kasutatavas õhkutõusmise mooduse osas peab pädevuse omanikul
olema vähemalt 20 õhkutõusmise kogemus.
(2) Purilennuki lennuõpetajal on õigus tegutseda piloodina või purilennuki kaptenina reisijateveol ning tasulistel lendudel.
(3) Purilennuki lennuõpetaja pädevus kehtib kolm aastat kehtiva puri- või motopurilennuki piloodiloa korral.
§119. Purilennuki lennuõpetaja pädevuse pikendamine ja uuendamine
Purilennuki lennuõpetaja pädevus pikendatakse või uuendatakse, kui taotleja on sooritanud purilennuki lennuõpetajana vähemalt 2 lennutundi pikendamisele või uuendamisele eelnenud 12 kuu jooksul ja sooritanud § 105 lõikes 4 märgitud kontroll-lennu.
25. peatükk
LENNUKI KONTROLLPILOOT – FLIGHT EXAMINER (A) – FE(A)
§120. Lennuki kontrollpiloot – ( Flight Examiner ( Aeroplane) – FE(A))
(1) Lennuki kontrollpiloot peab vastama JAR-FCL 1 nõuetele.
(2) Kontrollpiloodil peab olema kontrollitavaga vähemalt samaväärne või kõrgema kategooria luba ja pädevus lennuoskustestide ja koolituse läbiviimiseks ning kontroll-lendude sooritamiseks.
(3) Kontrollpiloodil peab olema kontroll-lennu sooritamiseks õigus tegutseda antud lennuki kaptenina.
(4) Kontrollpiloodi volituse taotleja peab olema sooritanud
lennuoskustesti JAR-FCL 1 nõuete kohaselt ja omama teadmisi järgmistes
valdkondades:
1) kontroll-lennu sooritamise nõuded;
2)
inimfaktor ja sellest tulenevad piirangud;
3) kontroll-lennu
hindamise põhialused;
4) JAR-FCL ning teised asjaomased JAR-id
ja ühtsed rakendusprotseduurid (JIP);
5) kvaliteedisüsteem
vastavalt JAR-FCL-ile;
6) meeskonna koostöö.
(5) Lennuamet määrab ja volitab kontrollpiloote kuni kolmeks aastaks.
(6) Ühemootorilise lennuki visuaallendude (VFR) kontrollpiloodi volituse
taotlejal peab olema:
1) ühemootorilise lennuki lennuõpetaja kehtiv
pädevus;
2) vähemalt 1000 lennutundi lennuki piloodina, sellest
vähemalt 250 tundi lennuõpetajana, mis annab õiguse lennuki erapiloodi
(PPL(A)) oskuste kontrollimiseks;
3) vähemalt 2000 lennutundi lennuki
piloodina, millest vähemalt 250 tundi lennuõpetajana, mis annab õiguse
lennuki ametpiloodi (CPL(A)) oskuste kontrollimiseks;
4) Lennuameti
poolt tunnustatud ühemootorilise lennuki kontrollpiloodi kursuse
lõpetamist tõendav tunnistus;
5) sooritatud oskustest
JAR-FCL 1 järgi ühemootorilisel lennukil.
(7) Mitmemootorilisel lennukil VFR-lendude kontrollpiloodi volituse
taotlejal peab olema:
1) mitmemootorilise lennuki lennuõpetaja kehtiv
pädevus;
2) kehtiv instrumentaallennupädevus lendamiseks ühe-
või mitmemootorilisel lennukil;
3) vähemalt 2000 lennutundi
lennuki piloodina, sellest vähemalt 900 tundi meeskonna kaptenina ja
vähemalt 250 tundi lennuõpetajana;
4) Lennuameti poolt
tunnustatud mitmemootorilise lennuki kontrollpiloodi kursuse lõpetamist
tõendav tunnistus;
5) sooritatud oskustest JAR-FCL 1 järgi
mitmemootorilisel lennukil.
(8) Lennuki kontrollpiloodil (FE(A)) on õigus sooritada kontroll-lende samaväärse või madalama kategooria piloodile loa ning klassi- ja tüübipädevuste väljaandmiseks, uuendamiseks või kehtivusaja pikendamiseks.
(9) Kui kontrollpiloodil on JAR-FCL nõuetele vastav kvalifikatsioon ja kogemus, võib ta tegutseda kontrollpiloodina (FE(A)), lennuki tüübipädevuse kontrollpiloodina (TRE(A)), lennuki klassipädevuse kontrollpiloodina (CRE(A)), lennuki instrumentaallennupädevuse kontrollpiloodina (IRE(A)) ning lennuõpetaja pädevuse kontrollpiloodina (FIE(A)).
§121. Volituse pikendamine ja uuendamine
Volituse pikendamiseks või uuendamiseks peab kontrollpiloot volituse kolmeaastase kehtivuse ajal sooritama igal aastal vähemalt kaks lennuoskustesti või lennuoskuste tasemekontrolli. Üks 12 kuu jooksul enne volituse kehtivuse lõppemist tehtav oskustest või kontroll-lend peab toimuma Lennuameti poolt määratud inspektori või selleks volitatud kontrollpiloodi juhendamisel.
§122. Lennukitüübi kontrollpiloodi – Type Rating Examiner (Aeroplane) – TRE(A) volituse taotlemine
(1) Taotleja erialane ettevalmistus peab vastama JAR-FCL 1 nõuetele.
(2) Taotlejal peab olema
1) kehtiv liinipiloodi luba (ATPL) ja õigus
tegutseda antud tüüpi lennuki kaptenina;
2) vähemalt 1500
lennutundi piloodina kahe või enama meeskonnaliikmega lendamiseks
sertifitseeritud lennukitel, millest vähemalt 500 tundi kaptenina;
3)
lennuki tüübipädevuse lennuõpetaja (TRI(A)) pädevus.
(3) Taotlejal peavad olema teadmised järgmistes valdkondades:
1)
kontroll-lennu sooritamise nõuded;
2) inimfaktor ja sellest
tulenevad piirangud;
3) kontroll-lennu hindamise põhialused;
4)
JAR-FCL ning teised asjaomased JAR-id ja ühtsed rakendusprotseduurid
(JIP);
5) kvaliteedisüsteem vastavalt JAR-FCL-ile;
6)
meeskonna koostöö.
(4) Lennukitüübi kontrollpiloodi volituse taotleja peab sooritama lennuoskustesti JAR-FCL 1 järgi.
(5) Lennuamet volitab ja määrab lennukitüübi kontrollpiloote (TRE(A)) kuni kolmeks aastaks.
(6) Volituse pikendamiseks peab lennuki tüübipädevuse kontrollpiloot (TRE(A)) volituse kolmeaastase kehtivusaja jooksul sooritama vähemalt kaks oskustesti või lennuoskuse tasemekontrolli üheaastaste vaheaegadega. Üks 12 kuu jooksul enne volituse kehtivuse lõppu sooritatav lennuoskustest või lennuoskuse tasemekontroll peab toimuma Lennuameti poolt määratud inspektori või selleks volitatud kontrollpiloodi juhendamisel.
(7) Lennukitüübi kontrollpiloodil (TRE(A)) on õigus teha kontroll-lende taotlejale tüübipädevuse ja instrumentaallennupädevuste omistamiseks kahe või enama meeskonnaliikmega lendamiseks sertifitseeritud lennukitel ning liinipiloodiloa (ATPL) saamiseks.
§123. Lennukipiloodi klassipädevuse kontrollpiloot
(1) Lennuki klassipädevuse kontrollpiloodil peab olema vähemalt ametpiloodi luba ja lennatud vähemalt 500 tundi piloodina.
(2) Lennuki klassipädevuse kontrollpiloot omab õigust lennuoskustesti ja lennuoskuse tasemekontrolli läbiviimiseks ametpiloodiloa ja instrumentaallennupädevuse saamiseks.
§124. Lennuki instrumentaallennupädevuse kontrollpiloot – Instrument Rating Examiner Aeroplane – IRE(A)
(1) Instrumentaallennupädevuse kontrollpiloodi erialane ettevalmistus peab vastama JAR-FCL 1 nõuetele.
(2) Ühemootorilisel lennukil instrumentaallendude kontrollpiloodi
volituse taotlejal peab olema:
1) kehtiv ühemootorilise lennuki
instrumentaallennu õpetaja pädevus;
2) vähemalt 2000
lennutundi lennuki piloodina, sellest vähemalt 450 lennutundi
instrumentaallennutingimustes ja 250 tundi instrumentaallennuaega
lennuõpetajana;
3) Lennuameti poolt tunnustatud kontrollpiloodi
kursuse lõpetamist tõendav tunnistus;
4) sooritatud
kontroll-lend ühemootorilisel lennukil Lennuameti poolt volitatud
kontrollpiloodiga.
(3) Taotleja peab kontroll-lennu ajal instrumentaallennutingimustes ühemootorilisel lennukil olema võimeline tegutsema nii tava- kui eriolukordades lennuõpetajana, kontrollpiloodina ning piloodina vastavalt JAR-FCL nõuetele.
(4) Kontrollpiloodi volituse taotlejal instrumentaallendudes
mitmemootorilisel lennukil peab olema:
1) kehtiv mitmemootorilise
lennuki instrumentaallennu õpetaja pädevus;
2) vähemalt
2000 lennutundi piloodina, mille hulgas vähemalt 900 tundi lennuki
kaptenina ja 450 lennutundi instrumentaallennu (IFR) tingimustes,
millest omakorda 250 tundi instrumentaallennuaega lennuõpetajana;
3)
Lennuameti poolt tunnustatud kontrollpiloodi kursuse (või mõne muu
Lennuameti poolt tunnustatud vastava koolituse) lõpetamist tõendav
tunnistus;
4) sooritatud kontroll-lend mitmemootorilisel lennukil
Lennuameti poolt volitatud kontrollpiloodiga.
(5) Taotleja peab kontroll-lennu ajal instrumentaallennu tingimustes mitmemootorilisel lennukil olema võimeline tegutsema nii tava- kui eriolukordades lennuõpetajana, kontrollpiloodina ja piloodina vastavalt JAR-FCL nõuetele.
(6) Lennuki instrumentaallennupädevuse kontrollpiloodil on õigus sooritada kontroll-lende instrumentaallennupädevuse taotlejale esmase pädevuse saamiseks või selle uuendamiseks vastavalt oma pädevusele kas ühe- või mitmemootorilisel lennukil.
(7) Instrumentaallennu pädevuse kontrollpiloodi volitus kehtib kolm aastat.
(8) Volituse pikendamiseks peab instrumentaallennu pädevuse kontrollpiloot volituse kehtivuse ajal sooritama vähemalt kaks oskustesti või kontroll-lendu üheaastaste vaheaegadega, kusjuures üks 12 kuu jooksul enne pädevuse kehtivuse lõppu tehtav oskustest või kontroll-lend toimub Lennuameti poolt määratud inspektori või volitatud kontrollpiloodi juhendamisel.
§125. Lennuõpetaja pädevuse kontrollpiloot (FIE(A))
(1) Lennuõpetaja pädevuse kontrollpiloot peab olema lennanud vähemalt 2000 lennutundi lennuki piloodina, sealhulgas viinud läbi 100 tundi lennuõpet.
(2) Lennuõpetaja pädevuse kontrollpiloot omab õigust lennuoskustesti ja lennuoskuse tasemekontrolli läbiviimiseks liinipiloodiloa ja tüübipädevuse saamiseks kahe või enama meeskonnaliikmega lendamiseks sertifitseeritud lennukitel ning lennuõpetaja pädevuse saamiseks ja uuendamiseks.
26. peatükk
KOPTERI KONTROLLPILOOT– FLIGHT EXAMINER (HELICOPTER) – FE(H)
§126. Kopteri kontrollpiloodi – Flight Examiner ( Helicopter) – FE(H), volituse taotlemine
(1) Volituse taotlemine toimub vastavalt Ühinenud Lennuametite (JAA) ühtsetele lennundusnõuetele JAR-FCL 2.
(2) Kopteri kontrollpiloodil (FE(H)) on õigus läbi viia lennuoskusteste ja lennuoskuse tasemekontrolle samaväärse või madalama kategooria piloodile loa ning tüübipädevuste väljaandmiseks, uuendamiseks või kehtivusaja pikendamiseks.
(3) Kui kontrollpiloodil on JAR-FCL nõuetele vastav kvalifikatsioon ja kogemus, võib ta tegutseda kopteri kontrollpiloodina (FE(H)), kopteri tüübipädevuse kontrollpiloodina (TRE(H)), kopteri instrumentaallennupädevuse kontrollpiloodina (IRE(H)) või kopteri lennuõpetaja pädevuse kontrollpiloodina (FIE(H)).
(4) Kopteri kontrollpiloodi (FE(H)) pädevus kehtib kolm aastat.
§127. Volituse pikendamine
(1) Volituse pikendamiseks peab kontrollpiloot volituse kolmeaastase kehtivuse ajal sooritama igal aastal vähemalt kaks lennuoskustesti või lennuoskuste tasemekontrolli. Üks 12 kuu jooksul enne pädevuse kehtivuse lõppemist tehtav oskustest või kontroll-lend peab toimuma Lennuameti poolt määratud inspektori või selleks volitatud kontrollpiloodi juhendamisel.
(2) Kopteri kontrollpiloodid jagunevad:
1) kopteri kontrollpiloot – Flight
Examiner ( Helicopter) – FE(H);
2) kopteri
tüübipädevuse kontrollpiloot – Type Rating
Examiner (Helicopter) – TRE(H);
3) kopteri
instrumentaallennupädevuse kontrollpiloot – Instrument
Rating Examiner (Helicopter) – IRE(H);
4) kopteri
lennuõpetaja kontrollpiloot – Flight Instructor Examiner
– FIE(H);
5) kopteri jäljendatud õppevahendite kontrollpiloot
SFE(H).
(3) Kopteri kontrollpiloodil peab olema kontrollitavaga vähemalt samaväärne või kõrgema kategooria luba ning pädevus oskustestide ja koolituse läbiviimiseks ning kontroll-lendude sooritamiseks.
(4) Kopteri kontrollpiloodil peab antud kopteril lennuoskustesti või lennuoskuste tasemekontrolli sooritamiseks olema õigus tegutseda kaptenina ning vähemalt kopteri ametpiloodiluba.
(5) Kopteri kontrollpiloodi pädevuse taotleja peab sooritama oskustesti ühtsete lennundusnõuete (JAR-FCL 2) järgi.
§128. Kopteri kontrollpiloodi õigused.
(1) Kopteri kontrollpiloodil on õigus sooritada õppelende, lennuoskusteste või lennuoskuste tasemekontrolle samaväärse või madalama kategooria piloodile lennundusloa ja tüübipädevuste saamiseks, loa uuendamiseks või selle kehtivusaja pikendamiseks.
(2) Kopteri kontrollpiloot võib sooritada oma pädevusele vastavaid
järgmisi kontroll-lende:
1) lennuoskustestid kopteri
erapiloodiloa saamiseks koos vastavate tüübipädevustega juhul, kui
kontrollpiloodil on vähemalt 1000 lennutundi kopteritel, millest
vähemalt 250 tundi lennuõpetajana kopteritel;
2)
lennuoskustestid kopteri ametpiloodiloa saamiseks koos vastavate
tüübipädevustega juhul, kui kontrollpiloodil on vähemalt 2000 lennutundi
kopteritel, millest vähemalt 250 tundi lennuõpetajana kopteril.
(3) Kopteri kontrollpiloodi volitus kehtib kolm aastat.
§129. Volituse pikendamine ja uuendamine
Volituse pikendamiseks või uuendamiseks peab kopteri kontrollpiloot volituse kehtivuse ajal sooritama igal aastal vähemalt kaks lennuoskustesti või lennuoskuste tasemekontrolli, neist vähemalt üks 12 kuud enne pädevuse kehtivuse lõppu tehtav lennuoskustest peab toimuma Lennuameti poolt määratud inspektori või selleks volitatud kontrollpiloodi juhendamisel.
27. peatükk
PURILENNUKI KONTROLLPILOOT – FLIGHT EXAMINER (GLIDER) – FE(G)
§130. Purilennuki kontrollpiloodi volituse taotlemine
(1) Taotlejal peab olema purilennuki piloodiluba ja vähemalt 2 aastat
kehtinud purilennuki lennuõpetaja pädevus ning:
1) vähemalt
200 lennutundi purilennukil;
2) ta peab olema õpetanud vähemalt 5
purilennuõpilast kuni soololennuni ning kaks õpilast kuni purilenduri
piloodiloa saamiseni;
3) sooritanud kontroll-lennu Lennuameti poolt
määratud inspektoriga kontrollpiloodi koolituse saamiseks.
(2) Taotleja peab kontroll-lennul näitama oma teadmisi ning oskust õpetada õpilast vastavalt nõutavale tasemele nii tava- kui eriolukordades.
§131. Purilennuki kontrollpiloodi õigused
(1) Purilennuki kontrollpiloodil on õigus sooritada oma lennundusloale märgitud või sellest madalama kategooria kontroll-lendu taotlejale pädevuse andmiseks või uuendamiseks.
(2) Purilennuki kontrollpiloodi volitus kehtib kuni kolm aastat.
28. peatükk
LENNUNDUSSPETSIALISTIDE KOOLITUSE JA EKSAMITE SOORITAMISE KORD
§132. Üldsätted
(1) Käesolev määrus reguleerib koolitust, mis on seotud tsiviillennunduses mootorõhusõidukite kasutamiseks vajaliku kvalifikatsiooni saavutamisega.
(2) Lõikes 1 märgitud koolitus peab olema Lennuameti poolt tunnustatud sertifikaadi väljastamise näol. Tunnustamise eelduseks on nõuetele vastava koolitusorganisatsiooni ja -vahendite, koolitajate ametialaste oskuste, koolituse taseme ja ulatuse piisavus.
(3) Tunnustamisel võetakse arvesse planeeritava koolituse vajadus ja otstarbekus.
§133. Koolitusorganisatsioonid
(1) Koolitaja (lennuklubi, -kool), kes pakub ainult erapiloodi, purilennuki või motopurilennuki pilootide koolitust peab ennast Lennuametis vaid registreerima. Koolitus loetakse registreerituks seni, kuni koolitaja pole informeerinud Lennuametit erapiloodiloa koolituse lõpetamisest või seni, kuni Lennuamet teeb kindlaks, et koolitust ei viida läbi ohutult ja/või see ei vasta lennuohutusnõuetele. Mõlemal viimatimainitud juhul tühistatakse registreeritud koolitusõigus. Lennuametile tuleb teatada kõikidest muudatustest erapiloodiloa koolituse registreerimistaotlusel esitatud andmetes.
(2) Lennukoolitusorganisatsioon (samad nõuded kehtivad ka tüübipädevuse koolitusorganisatsiooni kohta) pakub kutselise ja erapiloodi ning ka pädevuskoolitust. Lennukoolitusorganisatsiooni tunnustuse saamiseks tuleb Lennuametile esitada käitamiskäsiraamat ja koolituskäsiraamat, andmed rahaliste vahendite olemasolust standarditele vastava koolituse läbiviimiseks, andmed kvaliteedisüsteemi, juhtimisstruktuuri ja personali kvalifikatsiooni, andmete säilitamise korra kohta ja koolitusprogramm. Osaliselt võib koolitust läbi viia väljaspool Eestit. Lennukoolitusorganisatsioon peab vastama JAR-FCL 1 nõuetele, pardainseneride koolituseks JAR-FCL 4 nõuetele.
(3) Lennundustehnilise personali koolitusorganisatsioon pakub JAR-66 õppekava järgi läbiviidavaid tunnustatud baaskursusi või nende osasid, tunnustatud õhusõiduki tüübi- ja tööoperatsiooni koolituskursusi, eksamite läbiviimist Lennuameti nimel, kaasa arvatud Lennuameti taotlusel õpilaste eksamineerimist, kes on läbinud baaskoolituse või õhusõiduki tüübikoolituse kursuse koolitusasutuses, mis ei ole JAR-147 kohaselt sertifitseeritud. Lennuamet väljastab lennundustehnilise personali koolitusorganisatsioonile sertifikaadi, kui koolitusorganisatsioon vastab JAR-147 nõuetele.
§134. Koolitusorganisatsioon, koolitajate pädevus ja kohustused
(1) Koolitusorganisatsioonis peab olema kogu koolitusprotsessi eest vastutav isik – koolitusjuht, lennukoolituse eest vastutav isik – vanem-lennuõpetaja, ja koolitusprotsessis kasutatavate õhusõidukite ja muu inventari hoolduse ning lennukõlblikkuse eest vastutav isik – hooldustööde juhataja. See nõue ei välista ühe ja sama isiku töötamist mitmel ametikohal, kui sellega ei kaasne koolitustaseme langust.
(2) Koolitaja peab pidama päevikut teoreetiliste õppeainete kohta. Päevikus peavad olema andmed õppetundide läbiviimise päeva, aja, õppeaine teema, õpetaja ja tunnist osavõtnud õpilaste kohta. Päevikut tuleb säilitada vähemalt kolm aastat pärast koolituse lõpetamist.
(3) Koolituse lõppedes väljastab koolitaja õpilasele tõendi (lõputunnistuse), kuhu on märgitud õppetundide arv, saadud hinded ainete kaupa ja keskmine hinne. Iga õppeaine kohta tuleb märkida sooritatud eksamite kuupäevad. Lisaks sellele märgitakse õppe- ja soololendude ning lennutundide arv.
§135. Koolitusprotsessis kasutatavad lennuväljad (kopteriväljakud)
(1) Lennukoolitus peab toimuma Lennuameti poolt sertifitseeritud lennuväljal (kopteriväljakul), kui koolituse eesmärgi saavutamine ei nõua mõne muu koha kasutamist (näiteks marsruutlennud või vesilennukiga sooritatav väljaõpe). Lennuväljal või kopteriväljakul peavad olema sobivad ruumid lennutegevuseks vajalike vahendite hoidmiseks ja lennukoolitusega kaasneva tegevuse läbiviimiseks.
(2) Lennukoolituse käigus tuleb silmas pidada, et lennuväljal (kopteriväljakul) peab olema piisaval tasemel organiseeritud tuletõrje-, pääste- ja kiirabiteenistus.
(3) Lisaks eeltoodule peab vesilennukoolituse korral päästetööde läbiviimiseks olema kohal sobiv veesõiduk.
§136. Teoreetiliste õppeainete õpetamiseks vajalikud ruumid ja õppevahendid
(1) Koolitajal peavad olema õppeprotsessi läbiviimiseks vajalikud klassid. Teoreetiliste ainete õpetamiseks peab olema vähemalt üks klass, mis oleks varustatud vajalike õppevahenditega.
(2) Koolitaja peab kooskõlastama Lennuametiga igal erijuhul, milliseid ruume, õppe-, vaatlus- ja harjutusvahendeid kasutatakse õppeprotsessis. Õppevahendite kvaliteet ja kogus peavad olema vastavuses seatud koolituseesmärgiga.
(3) Lõikes 1 nimetatud klassis peavad kogu koolitusprotsessi jooksul õpilaste käsutuses olema lennundusseadus, lennureeglid, lennunduseeskirjad ja -teated.
(4) Koolituse alguses antakse igale õpilasele kirjalik õppeprogramm.
§137. Koolituskursused
Kursused kutselise piloodi loa ja instrumentaallennupädevuse saamiseks:
1)
liinipiloodi tervikkursus;
2) ametpiloodi ja
instrumentaallennupädevuse tervikkursus;
3) ametpiloodi
tervikkursus;
4) ametpiloodi moodulkursus;
5)
instrumentaallennupädevuse moodulkursus;
6) koolituskursus
tüübi- või klassipädevuse saamiseks;
7) meeskonna
koostöö koolitus (MCC – Multi-Crew Co-operation ).
§138. Teooriatundmise nõuded kutselise piloodi lubade ja instrumentaallennupädevuse taotlemiseks ning teooriaeksami läbiviimise kord
(1) Kutselise piloodiloa või instrumentaallennupädevuse taotleja peab näitama sellist teadmiste taset, mis vastab nende lubade ja pädevustega kaasnevatele õigustele.
(2) Lennuki liinipiloodiloa (ATPL(A)) taotleja peab näitama omandatavatele õigustele küllaldast teadmiste taset järgmistes ainetes: lennundusõigus, üldteadmised lennukitest, lennu planeerimine ja õhusõiduki tehnilised võimalused, inimfaktor ja sellest tulenevad piirangud, meteoroloogia, navigatsioon, käitamisprotseduurid, aerodünaamika alused, side. Ainete eksamitöödeks jagunemise ja küsimustele vastamiseks lubatud aja suhtes lepitakse kokku Lennuametiga.
(3) Lennuki ametpiloodiloa (CPL(A)) taotleja peab näitama loaga kaasnevate õiguste jaoks küllaldast teadmiste taset järgmistes ainetes: lennundusõigus, üldteadmised lennukitest, lennu planeerimine ja õhusõiduki tehnilised võimalused, inimfaktor ja sellest tulenevad piirangud, meteoroloogia, navigatsioon, käitamisprotseduurid, aeronavigatsiooni alused, side. Ainete eksamitöödeks jagamise ja küsimustele vastamiseks lubatud aja suhtes lepitakse kokku Lennuametiga.
(4) Lennuki instrumentaallennupädevuse (IR(A)) taotleja peab näitama kaasnevate õiguste jaoks küllaldast teadmiste taset järgmistes ainetes: lennundusõigus, üldteadmised lennukitest, lennu planeerimine ja õhusõiduki tehnilised võimalused, inimfaktor ja sellest tulenevad piirangud, meteoroloogia, navigatsioon, käitamisprotseduurid, aeronavigatsiooni alused, side. Ainete eksamitöödeks jagamise ja küsimustele vastamiseks lubatud aja suhtes lepitakse kokku Lennuametiga.
(5) Erapiloodi (PPL(A)) taotleja peab näitama loaga kaasnevate õiguste jaoks küllaldast teadmiste taset järgmistes ainetes: lennundusseadus ja lennujuhtimisprotseduurid; õhusõiduki üldehitus; lennu planeerimine ja teostamine; inimvõimed ja sellest tulenevad piirangud; meteoroloogia; navigatsioon; käitamisprotseduurid; lennu põhimõtted; raadioside.
(6) Eksamid peavad olema sooritatud 12 kuu jooksul.
(7) Eksamitel kasutatakse JAA eksamiküsimuste keskpangas ( Central Question Bank) hoitavaid küsimusi, mille hulgast Lennuamet võib oma äranägemise järgi valida.
§139. Eksamite läbiviimise kord
(1) Loa või instrumentaallennupädevuse eksam koosneb eraldi eksamitest kõigis loetletud ainetes. Lennuamet võib lubada liinipiloodiloa taotlejal, kes soovib sooritada eksamit kõikides ainetes, jaotada nõutud eksamitööd kahte osasse. Need kaks osa loetakse üheks eksamiks. Sellisel juhul määrab Lennuamet kindlaks, millised ained kumbagi osasse jäävad ning kui suur vahe võib kahe osa sooritamise vahel olla.
(2) Eksamid sooritatakse Lennuametile eesti või inglise keeles. Lennuamet peab taotlejat informeerima, mis keeles eksam läbi viiakse.
(3) Kui eksami vastus nõuab arvutusi või graafilist kujutamist, siis määrab vormistamise korra kindlaks Lennuamet. Lennundusraadioside eksam võidakse läbi viia teistest eksamitest eraldi, nii nagu otsustab Lennuamet. Taotleja, kes on eelnevalt sooritanud kas VFR või IFR lennundusraadiosideeksamid, ei pea neid uuesti sooritama.
(4) Suulisi eksameid ei tohi läbi viia arvutil põhinevate või kirjalike eksamite asemel.
(5) Lennuamet võimaldab taotlejal küsimustele vastamiseks kasutada vajalikke tabeleid, kaarte ja andmekogumikke. Lennuamet peab eksaminandile võimaldama ka neljafunktsioonilise mäluga kalkulaatori. Taotleja ei tohi kasutada teisi arvutusvahendeid või mäluga vahendeid.
(6) Enne eksami algust tuvastatakse taotleja isik.
(7) Eksamitööde sisu peab jääma konfidentsiaalseks.
(8) Lennundusloa taotleja kohustused:
1) taotleja peab sooritama kõik
vajalikud eksamid ühes ja samas riigis;
2) taotleja esitab
Lennuametile vastuvõetava kirjaliku tõendi selle kohta, et on
valmistunud nõuetega kooskõlas läbiviidavaks eksamiks;
3)
juhul, kui Lennuamet leiab eksami käigus, et taotleja ei täida
ettenähtud eksamiprotseduure, siis peetakse seda eksami ebaõnnestumiseks
kas selles konkreetses aine osas või siis kogu eksamis.
§140. Normid eksami edukaks sooritamiseks
(1) Eksamitöö loetakse sooritatuks, kui taotleja on saanud eksamitöö võimalikust punktide arvust vähemalt 75%. Negatiivsete vastuste kohta arvestust ei peeta.
(2) Eksam loetakse osaliselt sooritatuks juhul, kui taotleja on edukalt sooritanud vähemalt 50% kogu eksami eksamitöödest. Juhul, kui esmakordne eksam tehakse kahes osa, siis otsustatakse kahe kokkuliidetud tulemuse põhjal, kas eksam on osaliselt sooritatud või mitte.
(3) Osaliselt sooritatud eksami tulemusega taotlejal tuleb teha kõik seni tegemata eksamitööd. Korduseksamit pole lubatud jagada kahte ossa. Taotlejal, kellel on kolm korda järjest eksami sooritamine ebaõnnestunud, tuleb eksamit uuesti alustada nii, nagu see oleks esmakordne katse. Enne korduseksamit tuleb taotlejal läbi teha Lennuameti poolt määratud täiendav koolitus.
(4) Vastavalt kõikidele JAR-is sätestatud tingimustele loetakse taotleja poolt tehtud piloodiloa või pädevuse teooriaeksam edukalt sooritatuks siis, kui ametpiloodiloa (CPL(A)) ja instrumentaallennupädevuse (IR(A)) taotlejad on 12 kuu jooksul ning liinipiloodiloa (ATPL(A)) taotleja 18 kuu jooksul saanud positiivse tulemuse kõikides nõutud ainetes, kusjuures aega hakatakse arvestama selle kalendrikuu lõpust, mil taotleja tegi esimese eksami.
(5) Taotlejalt, kellel pole eelnevas lõikes kehtestatud aja jooksul õnnestunud edukalt sooritada kõiki ettenähtud eksameid või JAR-FCL alusel lubatud väiksemat arvu eksamitöid, nõutakse korduseksami tegemist nii, nagu see oleks esmakordne eksam.
§141. Eksamitulemuste kehtivus
(1) Erapiloodiloa PPL eksamite kehtivus on 24 kuud.
(2) Ametpiloodiloa (CPL(A)) ja instrumentaallennupädevuse (IR(A)) saamiseks sooritatud teooriaeksam on kehtiv 36 kuud, alates kuupäevast, kui taotleja sai eksamil esimese positiivse tulemuse või osaliselt sooritatud tulemuse.
(3) Liinipiloodiloa (ATPL(A)) sooritatud teooriaeksam kehtib 7 aastat alates instrumentaallennupädevuse (IR(A)) viimasest kehtivuskuupäevast, mis on kantud ametpiloodiloale (CPL(A)).
(4) Pardainseneri (F/E) sooritatud liinipiloodiloa (ATPL(A)) teooriaeksam kehtib 7 aastat alates loale kantud tüübipädevuse viimasest kehtivuskuupäevast.
§142. Erinõuded ja järelevalve
(1) Lennuameti poolt määratud isikul on õigus kontrollida ja teostada järelevalvet koolitusprotsessi käigus.
(2) Koolitaja peab iga õppetsükli alguses esitama Lennuametile õpilaste nimekirja koos passiandmete ja aadressidega.
(3) Koolitaja peab iga aasta jaanuariks esitama Lennuametile andmed aasta jooksul koolituse saanud õpilaste kohta. Lisaks võib Lennuamet nõuda vahepealseid andmeid koolitatavate kohta.
(4) Koolitust puudutavaid õppeprogramme, dokumentatsiooni, kirjalike katsete küsimusi ja vastuseid tuleb säilitada kolm aastat hetkest, mil õpilane lõpetas kursuse. Vajadusel tuleb see materjal esitada Lennuametile.
(5) Lennul, mida teostatakse vastavalt koolitusprogrammile, ei tohi samal ajal olla mingit muud ärilist eesmärki.
§143. Pilootide algkoolituse nõuded
(1) Algkoolitusega kaasnevat lennukoolitust võib teostada ainult maaõhusõidukitega.
(2) Algkoolitusega kaasnevate lendude ajal peavad pilootide õlavööd olema kinnitatud.
(3) Algkoolitust peab kuni soololendude sooritamiseni andma üks ja sama lennuõpetaja. Erandeid võib lubada Lennuamet, kui õpetaja vahetus on põhjendatud.
(4) Algkoolitusega kaasnevad teoreetilised õppeained tuleb esitada ühtse kursusena. Teoreetiliste õppeainete õpetajaid peab olema vähemalt kolm ja nendest igaüks võib õpetada maksimaalselt nelja õppeainet.
(5) Koolituse algul tuleb iga õpilase kasutusse anda lennundusseadus, lennureeglid ja teda puudutavad lennunduseeskirjad. Lisaks teooriaõpetusele tuleb õpilastele jagada piisaval määral kirjalikke õppematerjale, et oleks võimalik korrata õpitut ja täiendada ennast iseõppimise teel.
(6) Koolitajal peab olema kasutada liikuvate juhiste ja juhtpindadega varustatud õhusõiduki mudel.
(7) Koolitaja kasutuses peab olema piisaval arvul õhusõidukeid ja varuõhusõiduk. Kui õhusõidukid ei ole koolitaja omandis, tuleb Lennuametile esitada kirjalik leping õhusõidukite kasutamiseks koolituse käigus.
(8) Alglennukoolituse ajal marsruutlendudel, kui lennuõpetaja on õhusõiduki kapteniks, võivad tema nõusolekul õhusõidukis lisaks piloteerivale õpilasele olla ka teised sama õpetaja õpilased. Sel juhul arvestatakse lennuaeg õpilasele, kes piloteerib.
(9) Lennuõpetajal ei ole õigust lubada õpilasele soololende enne, kui lennuoskustesti alusel pole seda luba kinnitanud Lennuameti poolt volitatud kontrollpiloot.
(10) Kui õpilane sooritab soololendu, peab lennuõpetaja või teda asendav lennuõpetaja olema koolituskohas jälgimaks lendu maalt. Maalt lendu jälgival lennuõpetajal võib üheaegselt õhus olla maksimaalselt kolm jälgitavat õpilast.
(11) Alglennukoolitusega kaasneva piloodiloa või pädevusmärke saamiseks vajalikku lennuoskustesti ei tohi läbi viia koolitajaga töösuhetes olev kontrollpiloot.
(12) Alglennukoolituse käigus tuleb täita järgmisi piiranguid:
1)
Õpilane võib koolitusprogrammis olevaid lende sooritada 24 tunni jooksul
maksimaalselt 1,5 tundi, mis võib olla jaotatud kolmeks 30-minutiliseks
või kaheks 45-minutiliseks lennuks. Lisaks sellele võib sooritada
lühiajalisi lende ühelt lennuplatsilt teisele. Sellisel juhul ei tohi
ööpäevane lennuaeg ületada kahte tundi. Eespool toodud piirang ei kehti
koolitusprogrammis olevate marsruutlendude kohta.
2) Lennuharjutuste
vahel peab õpilasel olema vähemalt ühe tunni pikkune puhkeaeg.
[ § 144 kehtib kuni 31.07.2006]
§144. Lennujuhi ja lennuvälja lennu informaatori koolitus
(1) Lennujuhi ja lennuvälja lennuinformaatori koolitus toimub kooskõlas 1944. a Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisaga 1.
(2) Lennujuhtimise või lennuvälja lennuinfoteeninduse
koolitusorganisatsioon peab omama Lennuameti tunnustust koolituse
läbiviimiseks. Tunnustust taotletakse Lennuametilt kirjalikult.
Taotlusele, mis sisaldab taotleja nime ja aadressi, lisatakse järgmised
andmed:
1) koolituse eesmärk;
2) koolituse läbiviimise eest
vastutavad isikud:
–koolituse üldjuht;
–koolituse
programmijuht;
–koolituse läbiviijate nimekiri;
3)
koolituse läbiviimise koht ja kasutatavad ruumid;
4) koolituses
kasutatavad simulaatorid;
5) loetelu lennuliiklusteenistustest, kus
toimub tööpraktika, ettevõtjatest ja isikutest, kes vastutavad koolituse
eest, ja muudest koolituses osalevatest ettevõtjatest;
6)
koolitusprogrammid, näidates ära õppeained, käsitletavad teemad ja
tundide mahu;
7) kvaliteedi tagamise ja sisekontrolli kirjeldus.
(3) Lennuameti tunnustus antakse kindlale kursusele või määratud ajaks, kuid mitte rohkem kui kolmeks aastaks.
(4) Tunnustuse aluseks olevate asjaolude muutumisel peab koolitaja sellest Lennuametile teatama ja saama selleks Lennuametilt heakskiidu.
(5) Lennujuhtide ja lennuvälja lennuinformaatorite väljaõppe programm
peab sisaldama järgmisi valdkondi:
1) lennundusõigus –
lennujuhtide töösse puutuvad reeglid ja eeskirjad;
2)
lennuliiklusteeninduse süsteem – lennuliiklusteeninduse alused ja
korraldamine, lennuliikluse juhtimine ja lennuvälja lennuinfoteenindus,
aeronavigatsioonilise info teenindus, briifing;
3) üldised teadmised
– aerodünaamika põhialused, õhusõiduki, selle süsteemide ja jõuseadmete
tööpõhimõtted, liikluses osalevate õhusõidukite andmed;
4)
inimtegur – inimtegevuse ja -käitumise mõju lennuliikluse juhtimisele ja
ohutuse tagamisele;
5) meteoroloogia – lennundusmeteoroloogia,
meteoroloogilise dokumentatsiooni ja informatsiooni kasutamine ja
hindamine, lendude teostamist ja lennuohutust mõjutavate
ilmastikunähtuste tekkepõhjused ja iseloom;
6) navigatsioon
– navigatsiooniseadmed ja -süsteemid maa peal ja õhusõiduki pardal ning
nende tööpõhimõtted, lennunavigatsiooni põhimõtted, visuaalsete
vahendite ja navigatsioonisüsteemide täpsus ning piirangud nende
kasutamisel, kõrguse arvestamine;
7) operatsioonilised
protseduurid – erinevate lennujuhtimisteenistuste töö reeglid,
protseduurid, õhusõidukite hajutusnormid ja nende rakendamine,
lennunduse sideteenistus, fraseoloogia ja raadioside protseduurid tava-,
eri- ja avariiolukorras, vajaliku lennundusdokumentatsiooni kasutamine,
praktilised meetmed lennuohutuse tagamiseks;
8) otsingu- ja
päästeteenindus;
9) eesti keele kõrgtaseme eksam ja Euroopa
Lennuohutuse Aeronavigatsiooni Organisatsiooni (Eurocontrol)
inglise keele test (Potency Test of English Language for Air Traffic
Controllers);
10) simulaatoriharjutused.
(6) Pärast eksamite sooritamist peab koolitaja väljastama koolitatavale tunnistuse, milles on näidatud läbitud õppeainete, simulaatoriharjutuste, tööpraktika maht ja hinded.
[RTL 2005, 93, 1411 - jõust. 01.08.2006]
29. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§145. Rakendussäte
Määrusega tunnistatakse kehtetuks teede- ja sideministri 27. oktoobri 2000. a määrus nr 85 «Nõuded õhusõiduki meeskonnaliikme ja hooldemehhaaniku, lennuliikluse lennujuhi ja -informaatori ning lendude korraldaja vanusele, tervislikule seisundile, kutsesobivusele ja kvalifikatsioonile ning nende ettevalmistamisele, eksamineerimisele ja neile lubade väljaandmisele» (RTL 2000, 114, 1798).
1 EÜ Nõukogu direktiivi (EÜ) nr 91/670 lennunduspersonali lennunduslubade vastastikuse tunnustamise kohta tsiviillennunduses (ELT L 373, 31.12.1991, lk 21–25).
2 JAR-FCL 1 - Lennuameti Teataja nr 3, 2001
JAR-FCL 2 -
Lennuameti Teataja nr 8, 2001
JAR-FCL 4 - Lennuameti Teataja nr 4,
2001
JAR-66 - Lennuameti Teataja nr 6, 2001
JAR-145 - Lennuameti
Teataja nr 2, 2001
JAR-147 - Lennuameti Teataja nr 6, 2001
JAR-OPS
- Lennuameti Teataja nr 7, 2001
[RTL 2005, 95, 1434 - jõust. 11.09.2005]
§146. Lennunduslubade väljaandmisel aluseks võetavad dokumendid
Lennuamet juhindub lennunduslubade väljaandmisel järgmistest dokumentidest:
1)Chicago 1944. aasta rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisa 1 (Annex1) “Lennundusspetsialistide load”;
2) Ühinenud Lennuametite (Joint Aviation Authorities) ühtsed lennundusnõuded (Joint Aviation Requirements – JAR):
JAR-FCL 1 “Lennuki lennumeeskonna liikmete lubade väljaandmine”
JAR-FCL 2 “Kopteri lennumeeskonna liikmete lubade väljaandmine”
JAR-66 “Lennundustehniline personal”
JAR-147 “Nõuded lennundustehnilise personali koolitusele/eksamineerimisele”
[ RTL 2002, 98, 1529 - jõust 12.09.2002]
§147. Seni välja antud lubade, (lennundus)tunnistuste ja pädevustunnistuste kehtivus
Enne käesoleva määruse jõustumist välja antud load, (lennundus)tunnistused ja pädevustunnistused jäävad kehtima viimase tervisekontrolli kehtivuse lõpuni.
[ RTL 2002, 98, 1529 - jõust 12.09.2002]