Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord

Vastu võetud 22.12.2006 nr 278

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 26 lõike 5 ja § 28¹ lõike 2, «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 26 lõike 6 ja § 32 lõike 2, «Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi rakendamist käsitlevate vastastikuse mõistmise memorandumite ratifitseerimise seaduse» § 2 lõike 1 ja «Välissuhtlemisseaduse» § 8 lõike 5 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määrus reguleerib toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimusi ja korda.

(2) Määrus kehtib struktuurifondide, sealhulgas Euroopa Ühenduse algatuse Equal, Euroopa Liidu (edaspidi EL) territoriaalse koostöö, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi, Norra finantsmehhanismi, Schengen Facility ja Transition Facility raames antava toetuse suhtes.

(3) Transition Facility, Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi raames rakendatakse määrust toetuse saajalt toetuse tagasinõudmisel ainult juhul, kui toetuse saaja on riigiasutus.

(4) ELi territoriaalse koostöö raames kohaldatakse toetuse tagasinõudmisel ja tagasimaksmisel määruses sätestatut juhul, kui ELi territoriaalse koostöö makseasutus asub Eestis või ELi territoriaalse koostöö rakenduskavas nimetatud isik või asutus esitab tagasinõude Eesti riigile.

(5) Määrus ei kehti Euroopa Ühenduse algatuste Interreg ja Urban raames antava toetuse suhtes.

§ 2. Projekt

Projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud, ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse või kasutatakse.

§ 3. Toetus

Toetus on rahaline abi, mida antakse Eesti riigile ELi, rahvusvahelise organisatsiooni, välisriigi või välisriigi valitsusvälise organisatsiooni (edaspidi riigile toetust andnud isik) rahalistest vahenditest või Eesti riigi poolt eespool nimetatud vahendite kasutamise kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavatest täiendavatest vahenditest.

§ 4. Toetuse andmist ja kasutamist korraldavad siseriiklikud isikud ja asutused

(1) Makseasutus on täidesaatva riigivõimu asutus, kes riigile toetust andnud isiku ees vastutab kulude deklareerimise õigsuse ja korrektsuse eest, sealhulgas makseasutus «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse», «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» ja Vabariigi Valitsuse 14. juuni 2006. a määruse nr 137 «Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi vahendite taotlemise, kasutamise, järelevalve ja tulemuste hindamise tingimused ja kord» tähenduses, sertifitseeriv asutus siseministri 27. augusti 2004. a määruse nr 52 «Schengen Facility vahendite kasutamise kord» tähenduses ning Transition Facility raames Rahandusministeerium.

(2) Korraldusasutus on täidesaatva riigivõimu asutus, kes riigile toetust andnud isiku ees vastutab toetuse andmise ja kasutamise juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimise eest, sealhulgas korraldusasutus «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» ja «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» tähenduses, riiklik kontaktasutus Vabariigi Valitsuse 14. juuni 2006. a määruse nr 137 «Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi vahendite taotlemise, kasutamise, järelevalve ja tulemuste hindamise tingimused ja kord» tähenduses, vastutav asutus siseministri 27. augusti 2004. a määruse nr 52 «Schengen Facility vahendite kasutamise kord» tähenduses ning Transition Facility raames Rahandusministeerium.

(3) Rakendusasutus on ministeerium või Riigikantselei, kes muu hulgas vastutab toetuse andmise ja kasutamise korraldamise eest tema valdkonda kuuluvate projektide raames, sealhulgas rakendusasutus «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» ja «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» tähenduses, toetusskeemi elluviimise eest vastutav ministeerium Vabariigi Valitsuse 14. juuni 2006. a määruse nr 137 «Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi vahendite taotlemise, kasutamise, järelevalve ja tulemuste hindamise tingimused ja kord» tähenduses ning Transition Facility raames välisabi taotleja «Välissuhtlemisseaduse» § 8 lõike 4 alusel kehtestatud korra tähenduses.

(4) Rakendusüksus on isik või asutus, kes on vastutav toetuse saajale toetuse andmisega seotud ülesannete täitmise eest, sealhulgas rakendusüksus «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» ja «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» tähenduses, vahendusasutus ja projektide elluviimise eest vastutav ministeerium Vabariigi Valitsuse 14. juuni 2006. a määruse nr 137 «Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi vahendite taotlemise, kasutamise, järelevalve ja tulemuste hindamise tingimused ja kord» tähenduses, vahendusasutus ja tehnilist abi kasutav asutus siseministri 27. augusti 2004. a määruse nr 52 «Schengen Facility vahendite kasutamise kord» tähenduses ning Transition Facility raames Rahandusministeerium.

§ 5. Toetuse saaja

Toetuse saaja on isik või asutus, kellele on toetust antud, sealhulgas toetuse saaja «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» ja «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» tähenduses, vahendusasutus ja tehnilist abi kasutav asutus siseministri 27. augusti 2004. a määruse nr 52 «Schengen Facility vahendite kasutamise kord» tähenduses ning välisabi saaja «Välissuhtlemisseaduse» § 8 lõike 4 alusel kehtestatud korra ja Vabariigi Valitsuse 14. juuni 2006. a määruse nr 137 «Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi vahendite taotlemise, kasutamise, järelevalve ja tulemuste hindamise tingimused ja kord» tähenduses.

§ 6. Juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus

(1) Juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus on riigile toetust andnud isiku kehtestatud nõuete täitmiseks koostatud dokument, mis sisaldab toetuse andmise ja kasutamisega seotud isikute ja asutuste vaheliste tegevuste kirjeldust ning õiguste ja vastutuse jaotust. Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise raames kajastatakse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjelduses isikute ja asutuste vahelisi suhteid kindlaksmääratud järjekorras (edaspidi asutustevaheliste suhete järjekord). Üldjuhul on asutustevaheliste suhete järjekord järgmine: toetuse saaja, rakendusüksus, rakendusasutus, korraldusasutus ja makseasutus.

(2) Transition Facility puhul asub rakendusüksus asutustevahelises suhete järjekorras pärast rakendusasutust.

§ 7. Otsustaja

(1) «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 26 lõigete 1 ja 3 kohaselt on otsustajaks isik või asutus, kes on teinud otsuse rahuldada toetuse saaja toetuse taotlus või sõlminud eraõigusliku juriidilise isikuga halduslepingu, Ühtekuuluvusfondist eraldatud toetuse korral rakendusasutus või korraldusasutus.

(2) «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 26 lõigete 1 ja 4 kohaselt on otsustajaks rakendusüksus või ELi territoriaalse koostöö puhul makseasutus.

(3) Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi puhul on otsustajaks rakendusüksus. Kui rakendusüksus on toetuse saaja, on otsustajaks rakendusüksusest asutustevaheliste suhete järjekorras järgmine asutus.

(4) Schengen Facility raames on otsustajaks korraldusasutus. Kui Siseministeerium on toetuse saaja, on otsustajaks makseasutus.

(5) Transition Facility raames on otsustajaks rakendusüksus. Pärast § 16 lõikes 1 nimetatud riigieelarve kassareservi (edaspidi kassareserv) kasutamist on otsustajaks rakendusasutus.

§ 8. Vastutav riigiasutus

(1) Vahendite tagastamist korraldab riigiasutus (edaspidi vastutav riigiasutus), kes on toetuse saaja või §-s 4 nimetatud isik või asutus.

(2) Kui toetuse saaja või §-s 4 nimetatud isik või asutus ei ole riigiasutus, on vastutavaks riigiasutuseks vastav rakendusasutus, rakendusasutuse puudumisel korraldusasutus.

(3) Kui toetuse saaja või §-s 4 nimetatud isik või asutus ei ole riigiasutus, on Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi raames rahastatavate projektide puhul vastutavaks riigiasutuseks vastav rakendusüksus, toetusskeemide puhul rakendusasutus.

(4) Kui toetuse saaja või §-s 4 nimetatud isik või asutus ei ole riigiasutus, on ELi territoriaalse koostöö raames vastutavaks riigiasutuseks Siseministeerium.

§ 9. Dokumentide säilitamine

Kõiki toetuse tagasinõudmise, tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisega seotud dokumente tuleb säilitada:
1) «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» raames seaduse § 4¹ lõike 3 punkti 13 alusel vähemalt 31. detsembrini 2015. a;
2) «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» raames seaduse § 5 alusel vähemalt 31. detsembrini 2025. a. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 88 sätestatud juhul säilitatakse dokumente kuni Vabariigi Valitsuse määratud ajani;
3) Transition Facility puhul vähemalt 31. detsembrini 2017. a;
4) Schengen Facility puhul vähemalt 31. detsembrini 2013. a;
5) Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi puhul kuni Vabariigi Valitsuse 14. juuni 2006. a määruses nr 137 «Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi vahendite taotlemise, kasutamise, järelevalve ja tulemuste hindamise tingimused ja kord» nimetatud elluviimislepingus sätestatud tähtpäevani.

2. peatükk
TOETUSE TAGASINÕUDMINE TOETUSE SAAJALT JA TOETUSE TAGASIMAKSMINE

§ 10. Toetuse tagasinõudmise alused

(1) Otsustaja nõuab toetuse saajalt toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks.

(2) Otsustaja võib toetuse saajalt toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui:
1) ilmneb asjaolu, mille korral toetuse saamise taotlust ei oleks rahuldatud;
2) toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel;
3) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus;
4) ilmneb, et projekti eesmärgi saavutamiseks kavandatud tulemusi ei saavutata;
5) ettekirjutus toetuse kasutamisega kaasneva rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumiste tagajärgede kõrvaldamiseks on jäetud tähtajaks täitmata;
6) toetuse saaja ei ole täitnud toetuse taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmist ja kasutamist reguleerivates õigusaktides talle pandud kohustusi.

(3) Lõike 2 punktis 3 nimetatud juhul nõutakse toetus tagasi likvideerimis- või pankrotimenetlust reguleerivate sätete alusel.

(4) Kui «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» raames on ilmnenud sama seaduse § 26 lõikes 1 toodud asjaolud, võib otsustaja toetuse saajalt toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda.

(5) Kui «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» raames on ilmnenud sama seaduse § 26 lõigetes 1 või 2 nimetatud asjaolud, siis vastavalt viidatud lõigetele otsustaja nõuab või võib nõuda toetuse saajalt toetuse osaliselt või täielikult tagasi.

§ 11. Toetuse tagasinõudmine

(1) Toetuse tagasinõudmine otsustatakse kaalutlusõiguse alusel 45 kalendripäeva jooksul, üle 2 miljoni Eesti krooni suuruse tagasinõude puhul 90 kalendripäeva jooksul toetuse tagasinõudmise alustest teadasaamise päevast arvates. Põhjendatud juhtudel võib otsuse tegemise tähtaega mõistliku aja võrra pikendada.

(2) Toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsus (edaspidi tagasinõudmise otsus) peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) otsustaja nimi ja aadress;
2) toetuse saaja nimi;
3) projekti nimetus ja number;
4) tagasinõude faktiline ja õiguslik alus;
5) tagasinõude summa;
6) tagasinõudmise otsuse täitmise tähtaeg;
7) tagasimakse tegemiseks vajalikud rekvisiidid, sealhulgas konto number, kuhu toetuse tagasi peab kandma, ja saaja nimi;
8) intressi ja viivise määr ning nende arvutamise alused;
9) otsuse vaidlustamise võimalused;
10) tagasinõudmisega seotud muu oluline teave.

(3) Kui toetuse tagasinõudmisel vähendatakse vastavalt § 12 lõikele 3 toetuse saajale järgnevalt väljamakstavat toetuse summat tagasi maksta jäänud summa ulatuses, ei pea tagasinõudmise otsus sisaldama lõike 2 punktis 7 nimetatud andmeid.

(4) Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi puhul teeb otsustaja vajadusel tagasinõudmise otsuse pärast makseasutuse sellekohast kirjalikku nõusolekut.

(5) Tagasinõudmise otsus saadetakse toetuse saajale väljastusteatega tähtkirjaga ning koopia nimetatud otsusest Rahandusministeeriumile ja asutustevaheliste suhete järjekorras otsustajast järgmisele asutusele viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

(6) Projektile antava toetuse kogusumma väheneb tagasinõutava toetuse ulatuses. Seda sätet ei rakendata Schengen Facility puhul.

(7) Tagasinõudmise otsuse võib teha §-s 9 nimetatud dokumentide säilitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul. «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» raames võib tagasinõudmise otsuse teha vastavalt nimetatud seaduse § 26 lõikele 6 viie aasta jooksul pärast toetuse saajale viimase väljamakse tegemist.

§ 12. Toetuse tagasimaksmine

(1) Toetuse saaja peab tagasinõutava toetuse tagasi maksma 90 kalendripäeva jooksul tagasinõudmise otsuse kättesaamise päevast arvates.

(2) Otsustaja teavitab makseasutust tagasinõutud summade laekumisest kolme tööpäeva jooksul nende summade laekumisest arvates ning omapoolsest tagasikande tegemisest.

(3) Kui toetuse saaja peab toetuse osaliselt tagasi maksma, võib sama projekti raames, Schengen Facility puhul toetuse saaja sama või muu toetatava projekti raames, järgnevalt väljamakstavat toetuse summat vähendada tagasi maksta jäänud summa ulatuses.

(4) Otsustaja võib peatada toetuse väljamaksed toetuse saaja tagasimaksega seotud projektile, «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» raames seaduse § 27 lõike 4 alusel toetuse saaja kõikidele projektidele, kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimaksmiseni.

(5) Kui toetuse saajalt ei ole võimalik toetust tagasi saada ja vastutav riigiasutus või mõni muu isik või asutus ei soovi toetuse saaja eest nimetatud kulusid hüvitada, lahendab küsimuse § 15 lõikes 2 ettenähtud protseduuri kohaselt Vabariigi Valitsus.

(6) Kui ELi territoriaalse koostöö puhul makseasutuse poolt kehtestatud tähtajaks toetust tagasi saadud ei ole või on ilmne, et seda ei ole võimalik tähtajaks tagasi saada, esitab makseasutus kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1080/2006 artikli 17 punktiga 3 vajadusel tagasinõude toetuse saaja või tema partneri asukohariigile.

§ 13. Toetuse tagasimaksmise ajatamine

(1) Otsustaja võib põhjendatud juhtudel võimaldada toetuse tagasimaksmise ajatamist. Selleks peab toetuse saaja esitama otsustajale 30 kalendripäeva jooksul tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates või enne tagasinõudmise otsuse tegemist toetuse tagasimaksmise ajatamise põhjendatud taotluse (edaspidi ajatamise taotlus) koos tagasimaksmise ajakava, toetuse saaja finantsseisu kajastavate dokumentide ja edasise tegevuskavaga.

(2) Otsustaja otsustab ajatamise taotluse rahuldamise või sellest keeldumise, kaaludes igakülgselt esitatud andmeid ja nõudes vajadusel tagasimakse kohta tagatist.

(3) Ajatamise taotluse rahuldamine sätestatakse tagasinõudmise otsuses või selle muudatuses. Toetuse tagasimakseid võib ajatada kuni 12 kalendrikuuni tagasinõudmise otsuse või selles muudatuse tegemise päevast arvates. Vajadusel võib otsustaja kooskõlastatult makseasutusega määrata pikema tagasimakse aja.

(4) Ajatamise taotluse rahuldamisest keeldumine sätestatakse sellekohases eraldi otsuses või tagasinõudmise otsuses. Ajatamise taotluse rahuldamisest keeldumise korral peab toetuse saaja toetuse tagasi maksma tagasinõudmise otsuses sätestatud tähtajaks.

(5) Lõikes 3 nimetatud tagasinõudmise otsuse muudatus või lõikes 4 nimetatud eraldi otsus saadetakse toetuse saajale 15 tööpäeva jooksul ajatamise taotluse kättesaamisest arvates.

(6) Kui toetuse saaja ei tasu ajatamise korral osamakseid ettenähtud tähtajal ja summas, võib otsustaja tühistada toetuse tagasimaksmise ajatamise ning nõuda teotuse saajalt toetuse tagasimaksmist 90 kalendripäeva jooksul vastavasisulise otsuse kättesaamise päevast arvates.

3. peatükk
TOETUSE TAGASIMAKSMINE TOETUSE ANDMIST JA KASUTAMIST KORRALDAVA SISERIIKLIKU ISIKU VÕI ASUTUSE POOLT

§ 14. Toetuse tagasimaksmise alused

(1) Paragrahvis 4 nimetatud isik või asutus on kohustatud toetuse tagasi maksma, kui ta ei ole täitnud temale siseriiklikult või riigile toetust andnud isiku poolt pandud ülesandeid ning temapoolse ülesannete täitmatajätmise tulemusena on:
1) riigile toetust andnud isik esitanud tagasimakse nõude Eesti riigi vastu;
2) riigile toetust andnud isik jätnud osa toetusest Eesti riigile andmata, aga toetuse saajale on vastavad summad välja makstud;
3) Eesti riik jätnud osa toetusest riigile toetust andnud isikult taotlemata, aga toetuse saajale on vastavad summad välja makstud.

(2) Paragrahvis 4 nimetatud isik või asutus ei pea tagasi maksma riigile toetust andnud isiku poolt Eesti riigile antavate rahaliste vahendite kasutamise kaasrahastamiseks riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud täiendavaid vahendeid, kui ta oli ise nende vahendite eraldajaks selle projekti raames või nimetatud vahendid eraldanud asutus ei soovi põhjendatud juhtudel nende tagastamist.

(3) Kui rakendusüksuse vead toetuse andmise ja kasutamise korraldamisel on tingitud nimetatud asutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemi puudustest, mis viivad või võivad viia lõikes 1 nimetatud olukordadeni, otsustab Vabariigi Valitsus korraldusasutuse ettepanekul vastavalt konkreetsetele toetuse andmist ja kasutamist reguleerivatele õigusaktidele isiku või asutuse volituste peatamise, jätkamise või lõpetamise ning rakendusüksuse ülesannete edasise täitmise.

§ 15. Toetuse tagasimaksmise korraldamine

(1) Paragrahvi 14 lõikes 1 nimetatud juhul teavitab makseasutus toetuse tagasimaksmise vajadusest vastavat §-s 4 nimetatud isikut või asutust.

(2) Kui §-s 4 nimetatud isikut või asutust, kes on kohustatud toetuse tagasi maksma, ei ole võimalik kindlaks määrata, otsustavad §-s 4 nimetatud isikud või asutused igal üksikjuhul, kes peab toetuse tagasi maksma. Üksmeele puudumisel valmistab ministeerium, kes ise või kelle valitsemisalas olev asutus täidab makseasutuse ülesandeid, koostöös §-s 4 nimetatud teiste isikute või asutustega ette dokumendid küsimuse lahendamiseks Vabariigi Valitsuse poolt. Nimetatud dokumentides tehakse muu hulgas ettepanekud tagasimaksmisele kuuluva summa, vastava tagasimakse allika ja tagasimakse tähtaja kohta.

(3) Toetuse tagasimaksmise korraldamisel kohaldatakse §-s 4 nimetatud isikule või asutusele § 11 lõigetes 1, 2 ja 5 ning §-des 12 ja 13 toetuse saaja kohta sätestatud põhimõtteid, arvestades käesolevas peatükis väljatoodud erinevusi.

4. peatükk
RIIGIEELARVE KASSARESERVIST VAHENDITE TAOTLEMINE

§ 16. Kassareservist vahendite taotlemine

(1) Riigile toetust andnud isikule toetuse tagasimaksmiseks kasutatakse kassareservi, kui toetuse saajalt või §-s 4 nimetatud isikult või asutuselt ei ole riigile toetust andnud isiku poolt kehtestatud tähtajaks toetust tagasi saadud või on ilmne, et seda ei ole võimalik tähtajaks tagasi saada.

(2) Kui riigile toetust andnud isiku kehtestatud tähtajaks hüvitab tagasimaksmisele kuuluvad summad toetuse saaja või §-s 4 nimetatud isiku või asutuse asemel vastutav riigiasutus või mõni muu isik või asutus, siis kassareservi tagasimaksmiseks ei kasutata.

(3) Lõikes 1 nimetatud juhul valmistab Rahandusministeerium koostöös §-s 4 nimetatud isikute või asutustega ette Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu, kus sätestatakse kassareservist eraldatav summa, vahendite kassareservi tagastamise eest vastutav riigiasutus, tagastamise tähtajad ning tähtaegselt tagastamata jäänud vahendite vastutava riigiasutuse eelarvelistest vahenditest kinnipidamise tingimused.

5. peatükk
RIKKUMISEGA SEOTUD TEABE ESITAMINE

§ 17. Viivitamatu teavitamine toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest

(1) Otsustaja esitab Rahandusministeeriumile ja asutustevaheliste suhete järjekorras otsustajast järgmisele asutusele 10 tööpäeva jooksul pärast käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud asjaolude ilmnemist aruande määruse lisas 1 toodud vormil SC 1, teavitades nimetatud asutusi alljärgnevast:
1) ilmnenud on mõni §-s 10 nimetatud toetuse tagasinõudmise alustest;
2) tekkinud on põhjendatud kahtlus, et projekti rakendamisel on toime pandud süütegu;
3) õigusaktides esineb reguleerimata või puudulikult reguleeritud küsimusi, mis võimaldavad toetuse mittesihipärast andmist või kasutamist.

(2) Vajaduse korral teavitab Rahandusministeerium lõikes 1 nimetatud aruande alusel ettevõetavatest tegevustest otsustajat ja asutustevaheliste suhete järjekorras otsustajast järgmist asutust 10 tööpäeva jooksul aruande esitamise päevast arvates.

(3) ELi territoriaalse koostöö raames esitab korraldusasutus Eesti-poolsete partnerite kohta Rahandusministeeriumile lõikes 1 nimetatud aruande 10 tööpäeva jooksul lõike 1 punktides 1–3 nimetatud asjaolude ilmnemise päevast arvates.

§ 18. Kvartaalne teavitamine toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest

(1) Rakendusüksus esitab asutustevaheliste suhete järjekorras temast järgmisele asutusele aruande toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumise kohta (edaspidi rikkumise aruanne; lisa 2, vorm SC 2) kord kvartalis kvartalile järgneva kuu 15. kuupäevaks. Kui rikkumisi ei esine, esitab rakendusüksus selle kohta vormikohase kinnitatud teatise (lisa 3, vorm SC 3).

(2) Rakendusüksusest asutustevaheliste suhete järjekorras järgmine asutus kinnitab lõikes 1 nimetatud rikkumise aruande (lisa 2, vorm SC 2) ja edastab selle Rahandusministeeriumile kvartalile järgneva kuu lõpuks. Kui rikkumisi ei esine, edastab rakendusüksusest asutustevaheliste suhete järjekorras järgmine asutus Rahandusministeeriumile vormikohase kinnitatud teatise (lisa 3, vorm SC 3).

(3) Kui toetuse saaja on rakendusasutus, esitab rakendusüksus lõikes 1 nimetatud rikkumise aruande või teatise otse Rahandusministeeriumile.

(4) ELi territoriaalse koostöö raames esitab Eesti-poolsete partnerite kohta Rahandusministeeriumile lõikes 1 nimetatud aruande või teatise kvartalile järgneva kuu 15. kuupäevaks korraldusasutus.

§ 19. Aruannete esitamise piirmäär

Paragrahvides 17 ja 18 nimetatud aruandeid ei esitata, kui tegevuse, mille elluviimisel norme rikuti, kulude katmiseks välja makstud toetuse kogusumma on alla 40 000 Eesti krooni. Juhul kui tegemist on § 17 lõike 1 punktis 2 nimetatud olukorraga, kehtib sama piirmäär taotletud või väljamaksmisele kuuluva toetuse kogusumma osas.

§ 20. Avalikustamine

Rahandusministeerium avaldab oma kodulehel kvartaalselt muu hulgas järgmisi andmeid:
1) toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisega seotud toetuse saaja ja §-s 4 nimetatud isiku või asutuse nime, rikkumise lühikirjelduse ning siseriiklikult või riigile toetust andnud isikule tagasimaksmisele kuuluvad, tagasimakstud või tasaarveldatud summad;
2) kasutamata jäänud summad, mis on riigile toetust andnud isikule tagasi makstud või tasaarveldatud.

§ 21. Aruannete ja teabe esitamine

(1) Paragrahvides 17 ja 18 nimetatud aruanded esitatakse Rahandusministeeriumile paberkandjal või elektrooniliselt. Aruanded allkirjastab vastav §-s 4 nimetatud isik või asutuse juhtorgan või juht või tema poolt volitatud isik. Võimalusel esitatakse aruanded «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 4 ja «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» §-s 9 nimetatud registri kaudu.

(2) Rahandusministeeriumi nõudmisel on toetuse saajal ja §-s 4 nimetatud isikul või asutusel kohustus esitada toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumise kohta täiendavat informatsiooni ja aruandeid.

6. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 22. Määruse rakendamine

(1) Enne 1. jaanuari 2007. a:
1) alustatud tagasinõudmiste ja tagasimaksete menetlemine viiakse lõpule vastavalt nimetatud menetluse algatamise ajal kehtinud õigusaktides sätestatule;
2) tehtud toetuse taotluse rahuldamise otsuse või sõlmitud halduslepingu raames antud toetuse tagasinõudmise puhul lähtutakse toetuse taotluse rahuldamise otsuses või sõlmitud halduslepingus ja nimetatud otsuse tegemise või halduslepingu sõlmimise ajal kehtinud õigusaktides sätestatud tagasinõudmise alustest.

(2) Paragrahvis 20 nimetatud andmeid avaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. maist 2004. a.

§ 23. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2007. a.

Peaminister Andrus ANSIP

Rahandusminister Aivar SÕERD

Riigisekretär Heiki LOOT

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 «Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord» lisa 1

VORM SC 1 – VIIVITAMATU TEAVITAMINE RIKKUMISEST

JUHTUMI NR:
I		RAPORTEERIJA ANDMED
	1.	Koostamise/uuendamise kuupäev:
	2.	Aruande koostanud asutus:
	3.	Koostaja nimi:
	4.	Telefon:
	5.	E-mail:
II		RIKKUJA ANDMED
	1.	Toetuse saaja/taotleja nimi:
	2.	Kood:
	3.	Aadress:
	4.	Esindaja nimi:
	5.	Esindaja ametikoht:
	6.	Esindaja telefon, e-mail:
	7.	Projekti nimetus:
	8.	Projekti nr:
	9.	Meede:
	10.	Fond:
III		RIKKUMISE ANDMED
	1.	Rikkumine [     ]
		Süüteo kahtlus [     ]
		Muu EÜ finantshuve kahjustav tegevus [     ]
	2.	Detailne kirjeldus selle kohta, milles rikkumine seisneb ning kuidas see toime pandi:
	3.	Dokumentide ja tõendite loetelu, mis kinnitavad rikkumist või annavad piisava aluse kahtlusele, et rikkumine on toimunud:
	4.	Mitteabikõlblikuks osutunud toetuse algne eesmärk:
	5.	Mitteabikõlblikuks osutunud summa (kroonides):

	ELi osalus	Eesti avaliku sektori osalus		Erasektori finantseering	Kokku
		Sihtotstarbeline finantseering	Omafinantseering
Mitteabikõlblikuks osutunud summa
Välja makstud mitteabikõlblik summa
Välja maksmata mitteabikõlblik summa

	6.	Võimalused toetuse tagasinõudmiseks või sellest loobumise põhjendus:
	7.	Juhtumi lahendamine:
	8.	Rikkumisega seotud teised riigid:
		Jah [     ]               Liikmesriik:                    Kolmas riik:
		Ei   [     ]
KINNITAN ANDMETE ÕIGSUST:
......................................................
Nimi:
Ametikoht:
Asutus:
Volitatud vastavalt*....................

* Kui aruande allkirjastaja ei ole rakendusüksuse, rakendusasutuse või korraldusasutuse juht või juhtorgan, lisada volituse, mille alusel isikut on volitatud dokumenti allkirjastama, rekvisiidid.

Rahandusminister Aivar SÕERD

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 «Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord» lisa 2

VORM SC 2 – KVARTAALNE TEAVITAMINE RIKKUMISEST

JUHTUMI NR
Kvartal, mida aruanne kajastab:
Juhtum on lõpetatud: [     ]
I		RAPORTEERIJA ANDMED
	1.	Koostamise/uuendamise kuupäev
	2.	Aruande koostanud asutus:
	3.	Koostaja nimi:
	4.	Telefon:
	5.	E-mail:
II		RIKKUJA ANDMED
	1.	Toetuse saaja/taotleja nimi:
	2.	Kood:
	3.	Aadress:
	4.	Esindaja nimi
	5.	Esindaja ametikoht:
	6.	Esindaja telefon, e-mail
	7.	Projekti nimetus
	8.	Projekti nr:
	9.	Meede:
	10.	Fond:
III		RIKKUMISE SISULISED ANDMED:
	1.	Rikkumine [     ]
		Süüteo kahtlus [     ]
		Muu EÜ finantshuve kahjustav tegevus [     ]
	2.	Rikkumisega seotud teised riigid:
		Jah [     ]               Lii kmesriik:               Kolmas riik:
		Ei [     ]
	3.	Rikutud Ühenduse norm:       Jah [     ]                Ei [     ]
		Määrus nr ..........          artikkel nr ..........
		Juhend, eeskiri ..........
		Otsus ..........
	4.	Rikutud siseriiklik õigusakt:   Jah [     ]        &nbs p;      Ei [     ]
		Seadus ...........          paragrahv ..........
		Määrus ..........          paragrahv ..........
		Juhend, eeskiri ..........
		Otsus ..........
	5.	Rikkumise kahtluseni viinud esimese informatsiooni/vihje laekumise kuupäev:
	6.	Rikkumise kahtluseni viinud esimese informatsiooni/vihje allikas:
	7.	Millise (kontrolli) tegevuse käigus rikkumine avastati:
	8.	Rikkumist käsitleva ametliku dokumendi koostanud asutus või institutsioon:
	9.	Rikkumise tagajärgede lahendamise eest vastutav rakendusüksus või -asutus:
	10.	Rikkumise aeg:
		Toimepaneku kuupäev:
		Rikkumise toimepanemise ajavahemik:
		Rikkumise tuvastamise kuupäev:
	11.	Detailne kirjeldus selle kohta, milles rikkumine seisneb ning kuidas see toime pandi:
	12.	Dokumentide ja tõendite loetelu, mis kinnitavad rikkumist või annavad piisava aluse kahtlusele, et rikkumine on toimunud:
IV		RIKKUMISE FINANTSASPEKTID
	1.	Projekti planeeritud maksumus ja selle jagunemine rahastamisallikate lõikes (kroonides)

ELi osalus toetuses
Eesti avaliku sektori sihtotstarbeline finantseering
Eesti avaliku sektori omafinantseering
Erasektori finantseering
Projekti maksumus kokku

	2.	Mitteabikõlblikuks osutunud toetuse algne eesmärk
	3.	Mitteabikõlblikuks osutunud summa (krooni)

	ELi osalus	Eesti avaliku sektori osalus		Erasektori finantseering	Kokku
		Sihtotstarbeline finantseering	Omafinantsee- ring
Mitteabikõlblikuks osutunud summa
Välja makstud mitteabikõlblik summa
Välja maksmata mitteabikõlblik summa

	4.	Võimalused toetuse tagasinõudmiseks või sellest loobumise põhjused:
	5.	Tagasinõudmiseks kavandatud ja rakendatud meetmed:
	6.	Isik, kes toetuse tagasi maksab või hüvitab:
	7.	Toetuse tagasinõudmise otsuse kuupäev:
	8.	Tagasinõutud raha laekumise eeldatav aeg:
	9.	Tagasinõue ajakava alusel:
		Tagasimakse periood kuudes:
		Tagasimaksete arv perioodis:
		Esimese tagasimakse kuupäev:
		Intressi määr:
		Viivise määr:
	10.	Tagasimaksed (kroonides):

	ELi osalus	Eesti avaliku sektori sihtotstarbeline finantseering	Kokku
Tagasimakstud summa:
sh põhiosa
intress/viivis
Tagasimaksmata summa

11.

Tagasinõutud või väljamaksmata summa, mis suunati ümber (kroonides):

ELi osalus	Eesti avaliku sektori sihtotstarbeline finantseering	Kokku

V		JUHTUMI LAHENDAMINE
	1.	Tegevused juhtumi lahendamiseks:
	2.	Rikkumise tagajärgede korrigeerimiseks rakendatud tegevused:
	3.	Tegevused/abinõud sarnaste rikkumiste vältimiseks:
VI		KOHALDATUD KARISTUSED
	1.	Menetluse alguskuupäev:
	2.	Kohaldatud karistuse kirjeldus ja põhjendus:
	3.	Rahalise karistuse suurus:
VII		TÄIENDAVAD TÄHELEPANEKUD JA KOMMENTAARID:
KINNITAN ANDMETE ÕIGSUST:
	1.	RAKENDUSÜKSUS:
................................................
Nimi:
Ametikoht:
Asutus:
Volitatud vastavalt*..............
	2.	RAKENDUSASUTUS:
.................................................
Nimi:
Ametikoht:
Asutus:
Volitatud vastavalt*.............

* Kui aruande allkirjastaja ei ole rakendusüksuse või rakendusasutuse juht või juhtorgan, lisada volituse, mille alusel isikut on volitatud dokumenti allkirjastama, rekvisiidid.

Rahandusminister Aivar SÕERD

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 «Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord» lisa 3

VORM SC 3 – RIKKUMISE PUUDUMINE

I		RAPORTEERIJA ANDMED
	1.	Koostamise/uuendamise kuupäev:
	2.	Aruande koostanud asutus:
	3.	Koostaja nimi:
	4.	Telefon:
	5.	E-mail:
II		SISULISED ANDMED
............ aasta .......... kvartalis ................................................. rakendatud .......... fondi ........... meetmetes toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisi, mille kohta tuleb raporteerida Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 «Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord» § 18 alusel, ei avastatud.
Varem raporteeritud rikkumiste kohta täiendusi esitada ei ole.
KINNITAN ANDMETE ÕIGSUST:
	1.	RAKENDUSÜKSUS:
................................................
Nimi:
Ametikoht:
Asutus:
Volitatud vastavalt*...............
	2.	RAKENDUSASUTUS:
.................................................
Nimi:
Ametikoht:
Asutus:
Volitatud vastavalt*..............

* Kui aruande allkirjastaja ei ole rakendusüksuse või rakendusasutuse juht või juhtorgan, lisada volituse, mille alusel isikut on volitatud dokumenti allkirjastama, rekvisiidid.

Rahandusminister Aivar SÕERD