Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Nõuded suplusveele ja supelrannale¹

Vastu võetud 03.04.2008 nr 74

Määrus kehtestatakse «Rahvatervise seaduse» § 7 lõike 2 punkti 8 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse nõuded suplusveele ja supelrannale (edaspidi supluskoht), suplusvee seirele, klassifitseerimisele ja kvaliteedi juhtimisele ning üldsusele suplusvee kvaliteedi kohta teabe andmisele.

(2) Määruse nõudeid kohaldatakse kõikidele Tervisekaitseinspektsiooni nimekirjas olevatele supluskohtadele.

(3) Määruse nõuded on täitmiseks avalik-õiguslikule ja eraõiguslikule juriidilisele isikule ning füüsilisele isikule, kes on supluskoha omanik või valdaja.

(4) Määruse nõudeid ei kohaldata ujumisbasseinide ja veekeskuste basseinide veele, loodusliku mineraalvee basseinide ja hüdroteraapia basseinide veele, mida töödeldakse või kasutatakse raviks, ning basseinide veele, kus kasutatakse kunstlikult tekitatud survepõhjavett, mis on pinna- ja põhjaveest eraldatud.

§ 2. Määruses kasutatavad mõisted

Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) supluskoht – veekogu või selle osa, mida kasutatakse suplemiseks, ja sellega piirnev maismaa osa, mis on tähistatud üldsusele arusaadavalt;
2) suplusvesi – supluskohana tähistatud veekogu vesi;
3) suplushooaeg – ajavahemik 1. juunist kuni 31. augustini;
4) supluskoha hooaja avamine – olemasoleva ja nõuetele vastava supluskoha korrastamine ning suplusvee seire alustamine, et võimaldada suplejatele supluskoha tervisele ohutut kasutamist;
5) reostus – suplusvee mikrobioloogilise saaste või muude suplusvee kvaliteeti mõjutavate organismide, ainete või jäätmete esinemine, sealhulgas § 4 lõikes 3 ja § 8 lõigetes 4–6 ning lisa 1 punkti 6 veerus A nimetatud mikroorganismid, mis ohustavad suplejate tervist;
6) lühiajaline reostus – lisa 1 punkti 6 veerus A nimetatud mikroorganismide poolt põhjustatud mikrobioloogiline saaste, millel on selgelt määratletavad põhjused ning mis ei mõjuta tavaliselt suplusvee kvaliteeti kauem kui ligikaudu 72 tundi ja mida hindab Tervisekaitseinspektsioon lisas 2 sätestatud hindamismeetodi kohaselt;
7) ebaharilik olukord – sündmus või mitu sündmust, mis konkreetses supluskohas mõjutavad suplusvee kvaliteeti ja mis eeldatavasti ei kordu sagedamini kui keskmiselt üks kord iga nelja aasta jooksul;
8) suplusvee kvaliteeti iseloomustavate andmete kogu – suplusvee seire teel saadud suplusvee kvaliteeti iseloomustavad andmed;
9) suplusvee kvaliteedi hindamine – suplusvee kvaliteedi hindamise protsess, milles kasutatakse lisas 2 sätestatud hindamismeetodit;
10) tsüanobakterite levik – tsüanobakterite ehk sinivetikate kuhjumine kirme, kile või ujumudana;
11) seirekoht – koht supluskohas, kus on eeldatavasti kõige rohkem suplejaid või kus tulenevalt supluskoha profiilist eeldatakse kõige suuremat reostuse ohtu;
12) seirekalender – lisa 1 kohaselt supluskohale koostatud seirekava;
13) alaline suplemiskeeld või soovitus mitte supelda – vähemalt ühe suplushooaja jooksul kehtiv suplemiskeeld või soovitus mitte supelda;
14) kvaliteedijuhtimismeetmed – suplusvee profiili koostamine ja ajakohastamine; seirekalendri kehtestamine; suplusvee seire, selle kvaliteedi hindamine ja klassifitseerimine; suplusvee kvaliteeti mõjutavate ja suplejate tervist ohustada võivate reostuse põhjuste väljaselgitamine ja hindamine; üldsuse teavitamine; meetmete rakendamine, et ära hoida suplejate kokkupuudet reostusega ning vähendada suplusvee reostuse ohtu;
15) suur hulk suplejaid – suplejate arv, mida Tervisekaitseinspektsioon peab küllalt suureks, võttes arvesse eelkõige varasemaid suundumusi või olemasolevat infrastruktuuri või ehitisi või teisi vahendeid suplemise soodustamiseks;
16) suplusvee profiil – lisa 3 kohaselt koostatud andmete kogu suplusvee kohta;
17) üldsus ehk avalikkus – üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut ja nende ühendused, organisatsioonid või rühmad.

§ 3. Nõuded supluskoha asutamisele

(1) Üldsusel on õigus teha kohalikule omavalitsusele ettepanekuid supluskohtade asutamiseks, kui kohalik omavalitsus on veekogu omanik või valdaja.

(2) Veekogu või selle osa, mille äärde kavandatakse asutada supluskoht, peab vastavalt «Veeseaduse» § 38 lõikele 5² kuuluma vähemalt «heasse» pinnaveekogu klassi ning selle veel peab olema lisa 1 punkti 6 veerus D nimetatud kvaliteediklass «piisav kvaliteet».

(3) Supluskoht peab olema suplejatele ohutu, lauge, aukudeta, allikateta ja veekeeristeta ning vaba mudast ja ujumist segavast taimestikust. Vee sügavus supluskoha üldkasutatavas osas ei tohi ületada 1,8 m ja suplemiseks kasutatav veekogu osa peab olema veekogu muust osast eraldatud hoiatusmärkidega.

(4) Heitvee suubla ei tohi olla supluskoha territooriumile ja selle välispiirile lähemal kui 200 meetrit ja supluskoha teenindamiseks ettenähtud ehitised ja rajatised ning nende sihipärane kasutamine ei tohi halvendada suplusvee kvaliteeti.

(5) Veesõidukeid tohib kasutada vastavalt «Veeseaduse» § 18 lõike 8 alusel kehtestatud nõuetele.

(6) Supluskoha asutamiseks peab selle omanik või valdaja vähemalt kaks kuud enne suplushooaja algust esitama Tervisekaitseinspektsioonile kirjaliku taotluse, kus on toodud lõikes 2 sätestatud suplusvee kvaliteedi näitajad.

(7) Tervisekaitseinspektsioon otsustab supluskoha asutamise või sellest keeldumise 30 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest ning teavitab taotlejat vastuvõetud otsusest kirjalikult.

§ 4. Nõuded suplushooaja avamisele

(1) Enne suplushooaja avamist peab supluskoht olema hooldatud, korrastatud ja varustatud piisaval hulgal vajalike riietuskabiinide, tualettruumide ning prügiurnidega.

(2) Supluskohas peab olema tagatud suplejate ohutus ja üldsusele nähtavale kohale peab olema paigutatud teave supluskoha omaniku või valdaja kohta ning § 9 lõikes 2 nõutav teave.

(3) Supluskohas ei tohi olla tõrvaseid jääke, klaasi-, plastiku-, kummi- ja muid jäätmeid. Sellise reostuse avastamisel peab supluskoha omanik või valdaja viivitamata likvideerima reostuse, vajaduse korral rakendama asjakohaseid kvaliteedijuhtimismeetmeid ja teavitama üldsust.

(4) Supluskoha omanik või valdaja koostab enne suplushooaja algust supluskoha seirekalendri, mille järgi võetakse kaks nädalat enne suplushooaja algust esimene suplusvee proov, mis esitatakse Tervisekaitseinspektsioonile.

(5) Tervisekaitseinspektsioon otsustab supluskoha suplushooaja avamise või sellest keeldumise viie tööpäeva jooksul pärast lõikes 4 nimetatud andmete esitamist ja teavitab taotlejat vastuvõetud otsusest kirjalikult.

§ 5. Nõuded suplusvee seirele

(1) Supluskoha omanik või valdaja korraldab suplusvee seire vastavalt seirekalendrile, mis on koostatud lisas 1 sätestatud nõuete kohaselt ning kooskõlastatud Tervisekaitseinspektsiooniga.

(2) Suplusvee seire peab toimuma vastavalt seirekalendrile või hiljemalt neli päeva pärast selles märgitud kuupäeva.

(3) Lühiajalise reostuse ajal võetud proove ei pea seirekalendris arvesse võtma, kuid nende asemel tuleb lisas 1 sätestatud nõuete kohaselt võtta uued proovid.

(4) Ebahariliku olukorra puhul võib seirekalendri järgimise peatada, kuid seda tuleb jätkata niipea, kui on võimalik pärast ebahariliku olukorra lõppemist.

(5) Proovid, mis võetakse pärast ebahariliku olukorra lõppemist, asendavad neid proove, mis selle olukorra tõttu võtmata jäid.

(6) Supluskoha omanik või valdaja edastab Tervisekaitseinspektsioonile seirekalendri alusel võetud kõikide proovide analüüside tulemused järgmise tööpäeva jooksul pärast tulemuste teada saamist. Kõigist seirekalendri järgimise peatamistest ja nende põhjustest tuleb teavitada Tervisekaitseinspektsiooni.

(7) Suplusvee proove tuleb analüüsida akrediteeritud laboris lisas 1 kirjeldatud meetodite ning lisas 4 sätestatud eeskirja kohaselt. Teisi meetodeid ja eeskirju võib kasutada, kui on võimalik tõestada, et saadud tulemused on võrdväärsed analüüside tulemustega, mille tegemisel on kasutatud lisas 1 kirjeldatud meetodeid ja lisas 4 sätestatud eeskirja ning Tervisekaitseinspektsioonile on esitatud kogu asjakohane teave kasutatud meetodite, eeskirjade ja valideerimise kohta.

§ 6. Suplusvee kvaliteedi hindamine

(1) Suplusvee ohutuse tagamiseks suplushooaja jooksul hinnatakse iga võetud proovi vastavalt lisa 1 punktis 5 toodud nõuetele.

(2) Pärast suplushooaja lõppu koostab Tervisekaitseinspektsioon suplusvee kvaliteeti iseloomustavate andmete kogu lõppenud suplushooaja ja sellele eelnenud kolme suplushooaja kohta vastavalt lisa 1 punktis 6 toodud nõuetele.

(3) Pärast suplushooaja lõppu hindab Tervisekaitseinspektsioon iga supluskoha suplusvee kvaliteeti vee kvaliteeti iseloomustavate andmete kogu põhjal lisas 2 toodud nõuete kohaselt.

(4) Supluskoha suplusvee kvaliteeti võib erandkorras hinnata ka ainult kolme eelmise suplushooaja kohta koostatud suplusvee kvaliteeti iseloomustavate andmete kogu põhjal.

(5) Supluskoha suplusvee kvaliteedi hindamiseks kasutatav suplusvee kvaliteeti iseloomustavate andmete kogu peab koosnema vähemalt 16 proovist või lisa 1 punktis 2 nimetatud juhtudel vähemalt 12 proovist.

(6) Suplusvee kvaliteeti iseloomustavate andmete kogu võib koostada vähem kui nelja suplushooaja kohta, kui on täidetud lõikes 5 esitatud tingimused ning suplushooaeg ei kesta üle kaheksa nädala ja suplusvee kvaliteeti iseloomustavate andmete kogud koosnevad vähemalt 8 proovist.

(7) Lõiget 6 rakendatakse neile supluskohtadele:
1) mis on hiljuti asutatud supluskohana;
2) kus suplusvee klassifikatsioon on muutunud § 7 kohaselt ning suplusvee kvaliteedi hindamine viiakse läbi pärast muutuste toimumist kogutud proovide põhjal koostatud suplusvee kvaliteeti iseloomustavate andmete kogu alusel või
3) kus suplusvee kvaliteedi vastavust on hinnatud enne käesoleva määruse jõustumist kehtinud nõuete kohaselt.

(8) Suplusvee kvaliteedi hindamisperioodi ei tohi muuta tihedamini kui üks kord viie aasta jooksul.

(9) Suplusvee kvaliteedi hindamise tulemuste alusel rühmitatakse olemasolevad supluskohad § 7 lõikes 1 nimetatud klassidesse, juhul kui:
1) supluskohad külgnevad üksteisega;
2) supluskoht on eelmise nelja aasta jooksul lõigete 3, 4, 5 ja lõike 7 punkti 3 alusel saanud samasuguse hinnangu ja
3) supluskoha profiilis on toodud supluskohtadele ühised riskifaktorid või fikseeritud nende puudumine.

§ 7. Nõuded suplusvee klassifikatsioonile ja kvaliteedile

(1) Paragrahvi 6 alusel läbiviidud suplusvee kvaliteedi hindamise põhjal klassifitseerib Tervisekaitseinspektsioon lisas 2 toodud kriteeriumide alusel supluskoha kvaliteedi kas «väga heaks», «heaks», «piisavaks» või «halvaks».

(2) Supluskoht võib olla ajutiselt klassifitseeritud «halvaks». Sel juhul peab supluskoha omanik või valdaja teavitama Tervisekaitseinspektsiooni põhjustest, miks ei ole võimalik saavutada supluskoha «piisavat» kvaliteeti.

(3) Kui supluskoht on klassifitseeritud «halvaks», peab supluskoha omanik või valdaja alates järgmisest suplushooajast rakendama vajalikke kvaliteedijuhtimismeetmeid, sealhulgas suplemiskeeldu või soovitust mitte supelda, et vältida suplejate kokkupuudet reostusega, ja kindlaks tegema reostuse põhjused, et seda ennetada, vähendada või kõrvaldada.

(4) Kui supluskoht on klassifitseeritud «halvaks» viie järjestikuse aasta jooksul, kehtestab Tervisekaitseinspektsioon supluskohale alalise suplemiskeelu või annab alalise soovituse mitte supelda. Alalise suplemiskeelu või alalise soovituse mitte supelda võib anda ka varem, kui suplusvee «piisava» kvaliteedi saavutamine on võimatu või ebaproportsionaalselt kulukas.

(5) Kui supluskohale kehtestatakse alaline suplemiskeeld või antakse alaline soovitus mitte supelda, peab supluskoha omanik või valdaja teavitama supluskohas üldsust selge ja üheselt arusaadava hoiatusmärgiga, millega antakse teada, et kõnealune koht ei ole enam supluskoht. Ümberklassifitseerimise põhjused ja supluskoha väljaarvamine supluskohtade nimekirjast avaldatakse Tervisekaitseinspektsiooni veebilehel.

(6) Ebahariliku olukorra puhul, millel on halb mõju või mille korral võib eeldada halba mõju suplusvee kvaliteedile ja suplejate tervisele, peab supluskoha omanik või valdaja viivitamata rakendama vajalikke kvaliteedijuhtimismeetmeid, sealhulgas teavitama üldsust ning vajadusel rakendama ajutist suplemiskeeldu.

§ 8. Nõuded suplusvee profiili koostamisele

(1) Tervisekaitseinspektsioon koostab igale supluskohale suplusvee profiili ja ajakohastab seda vastavalt lisale 3.

(2) Suplusvee profiil võib hõlmata üht supluskohta või rohkem kui üht kõrvutiasetsevat supluskohta.

(3) Suplusvee profiili koostamisel, ülevaatamisel ja ajakohastamisel kasutatakse «Veeseaduse» ja «Keskkonnaseire seaduse» ning nende seaduste alusel kehtestatud nõuete alusel kogutud asjakohaseid seire- ja hindamisandmeid.

(4) Kui suplusvee profiil viitab võimalikule tsüanobakterite levikule, korraldab Tervisekaitseinspektsioon asjakohase seire, et õigeaegselt tuvastada ja ennetada terviseriske.

(5) Kui toimub tsüanobakterite levik ja eeldatakse terviseriski või on tuvastatud terviserisk, peab supluskoha omanik või valdaja kohe rakendama piisavaid kvaliteedijuhtimismeetmeid, kaasa arvatud üldsuse teavitamine, et ära hoida suplejate kokkupuudet vetikatoksiinidega.

(6) Kui suplusvee profiil viitab tervist mõjutavate makrovetikate või mere fütoplanktoni leviku laienemisele, korraldab Tervisekaitseinspektsioon asjakohase uuringu, et teha kindlaks sellega seotud terviseriskid. Vajaduse korral peab supluskoha omanik või valdaja rakendama asjakohaseid kvaliteedijuhtimismeetmeid ning teavitama sellest üldsust.

§ 9. Nõuded üldsuse teavitamisele

(1) Üldsusele ettenähtud teabe kättesaadavuse supluskohas tagab supluskoha omanik või valdaja. Vajaduse korral esitatakse asjakohane teave mitmes keeles.

(2) Supluskohas peab kogu suplushooaja jooksul olema üldsusele nähtavas kohas kättesaadav järgmine teave:
1) suplusvee kehtiv klassifikatsioon;
2) määruse lisa 3 kohaselt koostatud suplusvee profiili üldine kirjeldus;
3) teade suplusvee lühiajalise reostuse kohta ning päevade arv, mille jooksul sellise reostuse tõttu oli eelmisel suplushooajal suplemine keelatud või soovitati mitte supelda;
4) hoiatus, kui suplusvesi on reostatud või on selle reostumise oht;
5) ebahariliku olukorra puhul teave selle olemuse ja eeldatava kestuse kohta;
6) suplemiskeeld või soovitus mitte supelda koos asjakohase selgitusega;
7) teade supluskohale alalise supluskeelu või alalise soovituse mitte supelda kehtestamise kohta koos selgitusega, et konkreetset veekogu ei peeta enam supluskohaks, ning supluskoha ümberklassifitseerimise põhjused ning
8) viide Tervisekaitseinspektsiooni veebilehe aadressile ning muudele allikatele, kust saab täiendavat teavet supluskoha ja sellele esitatud nõuete kohta.

(3) Tervisekaitseinspektsiooni veebilehel avalikustatakse lisaks lõikes 2 loetletud teabele:
1) igal aastal enne suplushooaja algust täiendatud avalike supluskohtade nimekiri;
2) kõigi supluskohtade klassifikatsioon viimase kolme aasta jooksul, supluskohtade profiilid ning pärast viimast klassifitseerimist läbiviidud seire tulemused, mis on kättesaadavaks tehtud veebilehel kohe pärast seire läbiviimist;
3) teave nende supluskohtade kohta, mille suplusvee kvaliteet on klassifitseeritud «halvaks» reostuse tõttu, koos reostuse põhjuste ning meetmetega, mida rakendatakse suplejate tervise kaitseks, reostusega kokkupuute vältimiseks ning § 7 lõikes 2 nimetatud reostuse põhjustega toimetulekuks;
4) supluskohtade puhul, kus esineb lühiajalist reostust, teave selle põhjuste, tõenäosuse ning võimaliku kestuse kohta, samuti reostuse põhjuste likvideerimise võimalike lahenduste ja meetmete kohta, mida rakendatakse suplejate reostusega kokkupuutumise vältimiseks;
5) teave üldsuse võimaluste kohta esitada supluskohtadega seotud ettepanekuid, märkusi ja kaebusi.

§ 10. Määruse kehtetuks tunnistamine

Vabariigi Valitsuse 25. juuli 2000. a määrus nr 247 «Tervisekaitsenõuded supelrannale ja suplusveele» (RT I 2000, 64, 407) tunnistatakse kehtetuks.

§ 11. Rakendussätted

(1) Paragrahvi 5 lõikes 1 nimetatud seirekalender koostatakse supluskohale hiljemalt 2008. aasta suplushooaja alguseks.

(2) Paragrahvi 8 lõikes 1 nimetatud supluskoha profiil koostatakse supluskohale esimest korda 24. märtsiks 2011. a.

(3) Paragrahvi 9 lõigetes 2 ja 3 nimetatud teave peab olema üldsusele kättesaadavaks tehtud hiljemalt 2012. aasta suplushooaja alguseks.

(4) Esimene § 7 lõikes 1 sätestatud suplusvee klassifitseerimine lõpetatakse 2015. aasta suplushooaja lõpuks.

(5) Supluskoha omanik või valdaja peab rakendama piisavaid ja asjakohaseid kvaliteedijuhtimismeetmeid, et saavutada hiljemalt 2015. aasta suplushooaja lõpuks supluskoha «piisav» kvaliteet.

¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/7/EÜ, mis käsitleb suplusvee kvaliteedi juhtimist ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 76/160/EMÜ (ELT L 64, 4.03.2006, lk 37–51).

Haridus- ja teadusminister peaministri ülesannetes Tõnis LUKAS

Justiitsminister sotsiaalministri ülesannetes Rein LANG

Riigisekretär Heiki LOOT

Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruse nr 74 «Nõuded suplusveele ja supelrannale» lisa 1

Suplusvee seire

1. Enne iga suplushooaja algust tuleb võtta üks suplusvee proov. Suplushooaja jooksul tuleb analüüsimiseks võtta vähemalt neli proovi, võttes arvesse ka enne suplushooaja algust võetud proovi ning punkti 2 nõudeid.

2. Suplushooaja jooksul tuleb võtta ja analüüsida vähemalt kolme proovi, juhul kui suplushooaeg ei kesta üle 8 nädala või supluskoht asub eriliste geograafiliste piirangutega piirkonnas.

3. Suplusvee proovi võtmise kuupäevad peavad olema jaotatud suplushooajale nii, et proovivõtmise kuupäevade vaheline aeg ei ületaks ühte kuud.

4. Lühiajalise reostuse korral võetakse üks lisaproov, et kontrollida reostuse lõppemist. See proov ei kuulu suplusvee kvaliteeti iseloomustavate andmete kogusse. Kui arvesse mitte võetud proovi asemel on vaja võtta uus proov, võetakse täiendav proov 7 päeva pärast lühiajalise reostuse lõppu.

5. Suplusvee kvaliteedi näitajad ning nende piirväärtused (ühe proovi hindamiseks):

Mikroorganismid	Piirväärtus	Analüüsi standardmeetodid
Soole enterokokid (pmü/100 ml)	100	ISO 7899-1 või ISO 7899-2
Escherichia coli (pmü/100 ml)	1000	ISO 9308-3 või ISO 9308-1

6. Suplusvee kvaliteedi näitajad ja nende protsentiili väärtused arvutatuna suplusvee kvaliteeti iseloomustavate andmete kogu põhjal:

Siseveekogude vesi

	A	B	C	D	E
	Mikroorganismid	Väga hea kvaliteet	Hea kvaliteet	Piisav kvaliteet	Analüüsi standardmeetodid
1	Soole enterokokid (pmü/100 ml)	200 (*)	400 (*)	330 (**)	ISO 7899-1 või ISO 7899-2
2	Escherichia coli (pmü/100 ml)	500 (*)	1000 (*)	900 (**)	ISO 9308-3 või ISO 9308-1

(*) Põhineb 95-protsentiili hindamisel. Vt lisa 2.
(**) Põhineb 90-protsentiili hindamisel. Vt lisa 2.

Merevesi

	A	B	C	D	E
	Mikroorganismid	Väga hea kvaliteet	Hea kvaliteet	Piisav kvaliteet	Analüüsi standardmeetodid
1	Soole enterokokid (pmü/100 ml)	100 (*)	200 (*)	185 (**)	ISO 7899-1 või ISO 7899-2
2	Escherichia coli (pmü/100 ml)	250 (*)	500 (*)	500 (**)	ISO 9308-3 või ISO 9308-1

(*) Põhineb 95-protsentiili hindamisel. Vt lisa 2.
(**) Põhineb 90-protsentiili hindamisel. Vt lisa 2.

Justiitsminister sotsiaalministri ülesannetes Rein LANG

Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruse nr 74 «Nõuded suplusveele ja supelrannale» lisa 2

Supluskoha hindamine ja klassifikatsioon

1. Halb kvaliteet

Supluskoht klassifitseeritakse kvaliteedilt «halvaks», kui suplusvee kvaliteeti iseloomustavate andmete kogus viimase hindamisperioodi kohta (^a) on mikrobioloogiliste näitajate loendite protsentiili väärtused (^b) halvemad (^c) kui «piisava kvaliteedi» väärtused lisa 1 punktis 6 toodud tabeli veerus D.

2. Piisav kvaliteet

Supluskoht klassifitseeritakse kvaliteedilt «piisavaks», kui:
1) suplusvee kvaliteeti iseloomustavate andmete kogus viimase hindamisperioodi kohta on mikrobioloogiliste näitajate loendite protsentiili väärtused võrdsed määruse lisa 1 punkti 6 veerus D esitatud «piisava kvaliteedi» väärtustega või nendest paremad (^d);
2) suplusvees esineb lühiajalist reostust, siis tingimusel et:
– rakendatakse asjakohaseid kvaliteedijuhtimismeetmeid, kaasa arvatud järelevalve, varajase hoiatamise süsteemid ja seire eesmärgiga vältida suplejate kokkupuudet reostusega, neid hoiatades ja vajadusel suplemist keelates;
– rakendatakse asjakohaseid kvaliteedijuhtimismeetmeid reostuse põhjuste vältimiseks, vähendamiseks ja kõrvaldamiseks;
– proovide arv, mida määruse § 5 lõike 3 kohaselt ei võetud arvesse lühiajalise reostuse tõttu viimase hindamisperioodi jooksul, ei moodusta üle 15% kogu proovide arvust selleks perioodiks koostatud seirekalendris või üle ühe proovi suplushooaja kohta, olenevalt sellest, kumb arv on suurem.

3. Hea kvaliteet

Supluskoht klassifitseeritakse kvaliteedilt «heaks», kui:
1) suplusvee kvaliteeti iseloomustavate andmete kogus viimase hindamisperioodi kohta on mikrobioloogiliste näitajate loendite protsentiili väärtused võrdsed määruse lisa 1 punkti 6 veerus C esitatud «hea kvaliteedi» väärtustega või nendest paremad (^d);
2) suplusvees esineb lühiajalist reostust, siis tingimusel et:
– rakendatakse asjakohaseid kvaliteedijuhtimismeetmeid, kaasa arvatud järelevalve, varajase hoiatamise süsteemid ja seire eesmärgiga vältida suplejate kokkupuudet reostusega, neid hoiatades ja vajadusel suplemist keelates;
– rakendatakse asjakohaseid kvaliteedijuhtimismeetmeid reostuse põhjuste vältimiseks, vähendamiseks või kõrvaldamiseks;
– proovide arv, mida määruse § 5 lõike 3 kohaselt ei võetud arvesse lühiajalise reostuse tõttu viimase hindamisperioodi jooksul, ei moodusta üle 15% kogu proovide arvust selleks perioodiks koostatud seirekalendris või üle ühe proovi suplushooaja kohta, olenevalt sellest, kumb arv on suurem.

4. Väga hea kvaliteet

Supluskoht klassifitseeritakse kvaliteedilt «väga heaks», kui:
1) suplusvee kvaliteeti iseloomustavate andmete kogus viimase hindamisperioodi kohta on mikrobioloogiliste näitajate loendite protsentiili väärtused võrdsed lisa 1 punkti 6 veerus B esitatud «väga hea kvaliteedi» väärtustega või nendest paremad;
2) suplusvees esineb lühiajalist reostust, siis tingimusel, et:
– rakendatakse asjakohaseid kvaliteedijuhtimismeetmeid, kaasa arvatud järelevalve, varajase hoiatamise süsteemid ja seire eesmärgiga vältida suplejate kokkupuudet reostusega, neid hoiatades ja vajadusel suplemist keelates;
– rakendatakse asjakohaseid kvaliteedijuhtimismeetmeid reostuse põhjuste vältimiseks, vähendamiseks või kõrvaldamiseks;
– proovide arv, mida määruse § 5 lõike 3 kohaselt ei võetud arvesse lühiajalise reostuse tõttu viimase hindamisperioodi jooksul, ei moodusta üle 15% kogu proovide arvust selleks perioodiks koostatud seirekalendris või üle ühe proovi suplushooaja kohta, olenevalt sellest, kumb arv on suurem.

MÄRKUSED

(^a) «Viimane hindamisperiood» tähendab viimast nelja suplushooaega või vastavalt vajadusele määruse §-s 6 sätestatud perioodi.

(^b) Konkreetsest veekogust kogutud mikrobioloogiliste andmete log₁₀ normaaljaotuse tihedusfunktsiooni protsentiili hindamise põhjal leitakse protsentiili väärtus järgmiselt:
– võetakse log₁₀ väärtus kõigist bakteriaalsetest loenditest hinnatavas andmejärjestuses (Kui saadakse nullväärtus, võetakse selle asemel log₁₀ väärtus analüüsimeetodi minimaalsest avastamispiirist);
– arvutatakse aritmeetiline keskmine log₁₀ väärtustest (μ);
– arvutatakse standardhälve log₁₀ väärtustest (σ).

Andmete jaotuse tihedusfunktsiooni ülemine 90-protsentiili punkt tuletatakse võrrandist:
ülemine 90-protsentiil = pöördlogaritm (μ + 1,282 σ).

Andmete jaotuse tihedusfunktsiooni ülemine 95-protsentiili punkt tuletatakse võrrandist:
ülemine 95-protsentiil = pöördlogaritm (μ + 1,65 σ).

(^c) «Halvem» tähendab suuremat kontsentratsiooni väärtust väljendatuna pmü/100 ml.

(^d) «Parem» tähendab väiksemat kontsentratsiooni väärtust väljendatuna pmü/100 ml.

Justiitsminister sotsiaalministri ülesannetes Rein LANG

Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruse nr 74 «Nõuded suplusveele ja supelrannale» lisa 3

Suplusvee profiil

1. Määruse §-s 8 nimetatud suplusvee profiil koosneb:
a) supluskoha ja teiste selle supluskoha valgalas olevate pinnavete, mis võivad olla reostuse allikaks, füüsikalistest, geograafilistest ja hüdroloogilistest omadustest, mis on asjakohased määruse kohaldamisel ning ette nähtud «Veeseaduses»;
b) supluskoha ja suplejate tervist mõjutada võivate reostuse kindlakstehtud põhjuste loetelust ja hinnangust;
c) tsüanobakterite leviku võimalikkuse hinnangust;
d) makrovetikate ja/või fütoplanktoni leviku võimalikkuse hinnangust;
e) alapunktis b nimetatud hinnang lühiajalise reostuse riski korral koosneb järgmisest teabest:
– võimaliku lühiajalise reostuse eeldatav olemus, sagedus ja kestus;
– üksikasjad reostuse teiste põhjuste kohta, kaasa arvatud nende suhtes võetud kvaliteedijuhtimismeetmed ning reostuse põhjuste kõrvaldamise ajakava;
– lühiajalise reostuse korral võetud kvaliteedijuhtimismeetmed ning selliste meetmete võtmise eest vastutavad asutused ja nende kontaktandmed;
f) seirepunkti asukohast.

2. Kui supluskoht on klassifitseeritud kvaliteedilt «heaks», «piisavaks» või «halvaks», tuleb suplusvee profiil regulaarselt üle vaadata, et hinnata, kas mõni punktis 1 nimetatud asjaoludest on muutunud. Vajaduse korral tuleb profiili ajakohastada. Ülevaatamise sagedus ja ulatus tuleb kindlaks määrata reostuse olemuse ja tõsiduse põhjal. Käsitlema peab vähemalt järgmises tabelis toodud asjaolusid ja ülevaatamine peab toimuma vähemalt tabelis määratud sagedusega.

Supluskoha klassifikatsioon	«Hea»	«Piisav»	«Halb»
Ülevaatamine peab toimuma vähemalt iga	4 aasta järel	3 aasta järel	2 aasta järel
Asjaolud, mida käsitletakse (on toodud punkti 1 alapunktides)	a kuni f	a kuni f	a kuni f

Kui supluskoht on eelmisel korral klassifitseeritud kvaliteedilt «väga heaks», tuleb supluskoha profiil üle vaadata ja vajaduse korral ajakohastada ainult juhul, kui klassifikatsioon muutub «heaks», «piisavaks» või «halvaks». Ülevaatamisel tuleb käsitleda kõiki punktis 1 nimetatud asjaolusid.

3. Kui supluskohas või selle läheduses toimuvad olulised ehitustööd või olulised muutused infrastruktuuris, tuleb suplusvee profiili ajakohastada enne järgmise suplushooaja algust.

4. Vajaduse korral esitatakse punkti 1 alapunktides a ja b nimetatud teave üksikasjalikult kaardil.

5. Suplusvee profiilile võib olla lisatud või profiil võib sisaldada muud asjakohast teavet, kui Tervisekaitseinspektsioon peab seda vajalikuks.

Justiitsminister sotsiaalministri ülesannetes Rein LANG

Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruse nr 74 «Nõuded suplusveele ja supelrannale» lisa 4

Mikrobioloogilise analüüsi jaoks võetud proovide käitlemise eeskiri

1. Proovivõtu koht

Võimaluse korral peaks proove võtma 30 sentimeetrit altpoolt veepinda vähemalt 1 meetri sügavuses vees.

2. Proovianumate steriliseerimine

Proovianumad peavad:
– läbima steriliseerimise autoklaavis 121 °C juures vähemalt 15 minutit või
– läbima kuivsteriliseerimise 160 °C ja 170 °C vahel vähemalt 1 tund või
– olema kiiritatud proovianumad, mis on saadud otse tootjalt.

3. Proovide võtmine

Proovianuma mahutavus sõltub vee hulgast, mida on vaja lisas 1 toodud konkreetse näitaja testimiseks. Proovianuma minimaalne mahutavus on üldiselt 250 ml. Proovianumad peavad olema läbipaistvast ja värvitust materjalist (klaas, polüeteen või polüpropüleen). Et vältida proovi juhuslikku saastumist, peab proovivõtja proovianuma steriilsuse säilitamiseks kasutama aseptilist tehnikat. Kui seda tehakse nõuetekohaselt, ei ole vaja kasutada steriilseid vahendeid (nagu steriilsed kirurgikindad, tangid või proovivõtmise ritv). Proovianum ja proovivõtu blankett märgistatakse loetavalt ja veekindlalt.

4. Proovide hoiustamine ja transport enne analüüsi

Veeproove peab kogu transportimise jooksul kaitsma valguse, eriti otsese päikesevalguse eest. Proove tuleb kuni nende laborisse toimetamiseni säilitada temperatuuril umbes 4 °C kas jahutuskastis või külmikus (olenevalt õhu temperatuurist). Kui laboratooriumisse transportimine kestab tõenäoliselt rohkem kui 4 tundi, peab proove transportima külmikus. Aeg proovi võtmise ja analüüsimise vahel peab olema võimalikult lühike. Soovitatav on analüüsida proove samal tööpäeval. Kui see ei ole praktilistel kaalutlustel võimalik, peab seda tegema vähemalt 24 tunni jooksul pärast proovi võtmist. Vahepeal peab proove hoidma pimedas kohas temperatuuril 4 °C ± 3 °C.

Justiitsminister sotsiaalministri ülesannetes Rein LANG