Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutusettevõtetele esitatavad nõuded ning nende ettevõtete tunnustamise kord1
Vastu võetud 30.04.2004 nr 181
Määrus kehtestatakse «Loomakaitseseaduse» (RT I 2001, 3, 4; 2002, 13, 78; 61, 375; 63, 387; 96, 566) § 39 lõike 3, § 40 lõike 3 ja § 41 lõike 2 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTE
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse nõuded katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutusettevõtetele ning nende ettevõtete tunnustamise kord.
2. peatükk ÜLDNÕUDED RUUMIDELE NING VAHENDITELE JA SEADMETELE
§ 2. Katseloomade pidamise ruum
(1) Katseloomade pidamise ruum ning vahendid ja seadmed, millega katseloom kokku puutub, peavad olema kergesti puhastatavast ning desinfitseeritavast materjalist, mis ei ole katseloomale kahjulik. Kõrvaliste isikute sissepääsu katseloomade pidamise ruumi tuleb piirata.
(2) Katseloomade pidamise ruumi lagi ja seinad peavad olema kaetud sileda, veekindla ja kergesti pestava materjaliga. Ruumi uksed ja aknad peavad olema ehitatud selliselt, et oleks välditud kõrvaliste loomade sissepääs. Vajaduse korral võib katseloomade pidamise ruumi ukse sisse ehitada akna, mille kaudu on võimalik katseloomi vaadelda ning nende heaolu ja tervist kontrollida.
(3) Et vältida loomade vigastumist, peab katseloomade pidamise ruumi põrand olema paindumatu ja sile, kuid mitte libe. Katseloomade pidamise ruumi põrandas paiknevad äravooluavad peavad olema sobival viisil kaetud, et takistada katseloomade juurdepääsu nendele.
(4) Katseloomade pidamise ruumis, kus loomad saavad vabalt ringi liikuda, peavad seinad ja põrand olema kaetud materjaliga, mis ei kahjusta katselooma tervist. Vajaduse korral peavad põrandas olema vedeliku äravooluavad.
(5) Katseloomade pidamise ruumis tuleb katseloomadele tagada võimalus rahuldada oma etoloogilisi vajadusi nagu ronimine ja varjumine.
(6) Väliaedikud peavad olema kergesti puhastatavad ja sellise ehitusega, mis väldib kõrvaliste isikute ja loomade juurdepääsu. Väliaedikute, -puuride ja -jooksuaedade pinnast tuleb regulaarselt puhastada ning vajaduse korral uuendada, et see ei muutuks nakkusallikaks ega kahjurite levikukohaks.
(7) Kui katseloomadena peetakse ainult põllumajandusloomi, nagu sigu, vasikaid või kanu, tuleb järgida «Loomakaitseseaduse» § 3 lõike 4 punkti 1 alusel kehtestatud nõudeid põllumajandusloomade pidamiseks ettenähtud ruumi või ehitise kohta.
(8) Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutusettevõtetes peavad olema kohased ruumid vastuvõetud katseloomade profülaktilisse karantiini paigutamiseks ja haigete või vigastatud katseloomade eraldamiseks teistest katseloomadest.
§ 3. Vahendid ja seadmed ning katseruumid
(1) Katseloomade kasvatamise ja katseloomadega varustamise ettevõtetel peavad olema sobivad vahendid ja seadmed katseloomade partiide saatevalmis seadmiseks.
(2) Katseloomade kasutusettevõtte vahendid ja seadmed peavad olema kohased ettevõttes kasutatavate loomaliikidega loomkatsete tegemiseks. Vahendite ja seadmete kavand, konstruktsioon ja funktsioneerimine peavad tagama loomkatsete efektiivsuse, mille puhul arvestatavate tulemusteni jõudmiseks kasutatakse võimalikult vähe katseloomi ja põhjustatakse katseloomadele võimalikult vähe valu, kannatusi või vigastusi.
(3) Katseloomade kasutusettevõtetes peavad olema vähemalt sellised laboriseadmed, millega on võimalik teha lihtsaid diagnostilisi katseid ja post mortem uuringuid ning võtta proove mujal tehtavate ulatuslikumate laboratoorsete uuringute jaoks.
(4) Katseloomade kasutusettevõttes peavad olema üldkatseruumid juhtudeks, kui loomkatsete või vaatluste tegemine katseloomade pidamise ruumis ei ole soovitatav. Erikatseruumid peavad olema juhul, kui viiakse läbi nakkusohtu põhjustavaid loomkatseid või muid loomkatseid, milleks on vaja eritingimusi.
(5) Kirurgiliste loomkatsete tegemise korral katseloomade kasutusettevõttes peab ettevõttes olema vähemalt üks eraldatud operatsioonituba, mis on varustatud vajalike seadmetega loomkatsete tegemiseks aseptilistes tingimustes, ning ruumid katseloomadele operatsioonijärgseks taastumiseks.
§ 4. Teenindusruumid
(1) Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutusettevõtetes sööda säilitamiseks kasutatavad ruumid peavad olema jahedad, kuivad ning kahjurite ja putukate eest kaitstud. Allapanu säilitamiseks kasutatavad ruumid peavad olema kuivad ning kahjurite ja putukate eest kaitstud. Muid aineid, mis võivad olla saastunud või kujutada endast ohtu, tuleb säilitada eraldi.
(2) Puhaste puuride, tööriistade ja muu varustuse jaoks peab olema eraldi hoiuruum.
(3) Puhastus- ja pesuruumis peab olema sobiv sisseseade. Et vältida puhastatud seadmete saastumist, peab puhastusprotsess toimuma nii, et puhaste ja määrdunud seadmete liinid asuvad eraldi. Seinad ja põrandad peavad olema kaetud sobiva vastupidava materjaliga. Ventilatsioonisüsteem peab olema piisavalt võimas, et kõrvaldada ülemäärane kuumus ja niiskus.
(4) Koridorid peavad olema piisavalt laiad ning neis peab olema võimalik teisaldatavaid seadmeid takistusteta ümber paigutada.
3. peatükk KATSELOOMADE PIDAMISEL KOHALDATAVAD RUUMINÕUDED
§ 5. Väikeste näriliste ja küülikute pidamine puurides katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutusettevõtetes
Väikeste näriliste ja küülikute puuride mõõtmed katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutusettevõtetes peavad vastama lisas 1 toodud nõuetele.
§ 6. Väikeste aretusnäriliste pidamine puurides katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutusettevõtetes
Väikeste aretusnäriliste puuride mõõtmed katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutusettevõtetes peavad vastama lisas 2 toodud nõuetele.
§ 7. Küülikute pidamine puurides katseloomade kasvatamise ettevõttes
Küülikute puuride mõõtmed katseloomade kasvatamise ettevõttes peavad vastama lisas 3 toodud nõuetele.
§ 8. Kasside pidamine puurides ja aedikutes katseloomade kasvatamise ja kasutusettevõtetes
(1) Kasside puuride ja aedikute mõõtmed katseloomade kasvatamise ja kasutusettevõtetes peavad vastama lisas 4 toodud nõuetele.
(2) Puuris peetavaid kasse tuleb lasta välja jalutama vähemalt üks kord päevas, kui see ei sega loomkatse tegemist. Kasside aedikutes peavad olema liivakast, piisavalt avar lamamisase ning sobivad esemed ronimiseks ja küünte teritamiseks.
(3) Aediku põranda miinimumpindala arvutamisel võib sinna hulka arvata ka lamamisaseme pindala. Pesakonnaga emakassi puuri põranda miinimumpindala hulka võib arvestada ka kassipoegade jaoks ettenähtud 0,18 m2 suurust kasti.
§ 9. Koerte pidamine puurides katseloomade kasutusettevõttes
(1) Koerte puuride mõõtmed katseloomade kasutusettevõttes peavad vastama lisas 5 toodud nõuetele.
(2) Koeri ei tohi pidada puuris kauem, kui on loomkatse jaoks hädavajalik. Puuris peetavad koerad tuleb lasta välja jalutama vähemalt üks kord päevas, kui see ei ole vastuolus loomkatse eesmärgiga. Jalutusala peab olema piisavalt suur, et koer saaks seal vabalt liikuda.
(3) Koera puuril võib olla võrkpõrand üksnes juhul, kui see on loomkatse tegemiseks vajalik. Kui koera peetakse võrkpõrandal, peab magamisase olema kõva põhjaga.
(4) Puuri miinimumkõrguseks tuleb arvestada vähemalt kaks koera turja kõrgust.
§ 10. Koerte pidamine aedikutes katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutusettevõtetes
(1) Koerte aedikute mõõtmed katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutusettevõtetes peavad vastama lisas 6 toodud nõuetele.
(2) Pidevalt väljas peetavatel koertel peab olema juurdepääs varjualusele, kuhu nad saavad minna ebasoodsate ilmastikutingimuste korral. Aedikute vaheseinad peavad olema sellised, et koerad ei saaks üksteist vigastada. Aedikul peab olema kohane kanalisatsioon.
§ 11. Ahviliste pidamine puurides katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutusettevõtetes
(1) Suurte ahviliste puuri kõrgus peab olema vähemalt võrdne selle kõige pikema küljega. Puur peab olema vähemalt nii kõrge, et loom saab sirgelt püsti seista.
(2) Brahhiatsiooni kasutavate ahvide puur peab olema vähemalt nii kõrge, et ahvid saaksid laes paikneval puul vabalt kiikuda, ilma et jalad puuri põrandale ulatuksid. Vajaduse korral tuleb paigaldada puuri turnimispuud, et ahvid saaksid kasutada puuri ülaosa.
(3) Teineteisega kokkusobivaid ahve võib olla puuris kaks. Kui ei ole võimalik pidada ahve paari kaupa, tuleb puurid paigutada nii, et loomad näeksid teisi loomi. Vajaduse korral peab teiste loomade nägemise võimalust saama kõrvaldada.
(4) Ahviliste ülemsugukondadesse Ceboidea ja Cercopithecoidea kuuluvate isendite puuride mõõtmed peavad vastama lisas 7 toodud nõuetele.
§ 12. Sigade pidamine puurides katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutusettevõtetes
(1) Sigade puuride mõõtmed katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutusettevõtetes peavad vastama lisas 8 toodud nõuetele.
(2) Sigu võib pidada puurides üksnes juhul, kui see on loomkatse tegemiseks hädavajalik ning puurides pidamine kestab võimalikult lühikest aega.
§ 13. Põllumajandusloomade pidamine aedikutes katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutusettevõtetes
Põllumajandusloomade aedikute mõõtmed katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutusettevõtetes peavad vastama lisas 9 toodud nõuetele.
§ 14. Põllumajandusloomade pidamine latrites katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutusettevõtetes
(1) Põllumajandusloomade latrite mõõtmed katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutusettevõtetes peavad vastama lisas 10 toodud nõuetele.
(2) Latter peab olema nii lai, et loom saab mugavalt lamada.
§ 15. Kodulindude pidamine puurides katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutusettevõtetes
(1) Kodulindude puuride mõõtmed katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutusettevõtetes peavad vastama lisas 11 toodud nõuetele.
(2) Võrkpõranda võrgusilma suurus ei tohi tibude puhul olla suurem kui 10×10 mm ning noor- ja täiskasvanud kanade puhul suurem kui 25×25 mm. Traat peab olema vähemalt 2 mm paksune.
(3) Kui kasutatakse nippel- ja kaussjootureid, peab igal linnul olema juurdepääs kahele jooturile.
(4) Puurides peavad olema õrred ja üksikpuurides peetavatel lindudel peab olema võimalus näha teisi linde.
4. peatükk NÕUDED KATSELOOMADE PIDAMISE RUUMIDE MIKROKLIIMALE
§ 16. Ventilatsioon
(1) Katseloomade pidamise ruumis peab olema loomaliigile kohane ventilatsioonisüsteem. Ventilatsioonisüsteem peab varustama ruumi värske õhuga ning kõrvaldama lõhnad, mürgised gaasid, tolmu ja haigustekitajad.
(2) Õhk peab katseloomade pidamise ruumis vahetuma 15–20 korda tunnis. Kui katseloomi on ruumis vähe, võib õhk vahetuda 8–10 korda tunnis või ei ole mehaanilist ventilatsiooni üldse tarvis. Vältida tuleb puhastamata õhu taasringlusse sattumist.
(3) Ventilatsioonisüsteem peab olema projekteeritud ja ehitatud selliselt, et välditaks katseloomadele kahjuliku tuuletõmbuse tekkimist ruumis.
(4) Katseloomade pidamise ruumis on suitsetamine keelatud.
§ 17. Sisetemperatuur katseloomade pidamise puuris, aedikus või majasiseses jooksuaias
(1) Sisetemperatuur katseloomade pidamise puuris, aedikus või majasiseses jooksuaias peab olema lisas 12 toodud vahemike piires sõltuvalt loomaliigist või -liikide rühmast.
(2) Väga noorte või karvadeta katseloomade puhul peab katseloomade pidamise ruumi temperatuur olema lisas 12 toodud temperatuurivahemikest vajalikul määral kõrgem. Katseloomade pidamise ruumi temperatuuri reguleerimisel tuleb arvestada katseloomade termoregulatsiooni võimalike muutustega, mis võivad olla tingitud erilisest füsioloogilisest seisundist või loomkatse mõjust.
(3) Sisetemperatuuri kontrollimiseks peab katseloomade pidamise ruumis olema paigaldatud nähtavale kohale termomeeter.
§ 18. Suhteline õhuniiskus
Suhtelise õhuniiskuse kõikumist tuleb vältida. Katseloomade pidamise ruumis tuleb tagada loomaliigile kohane suhteline õhuniiskus, milleks on 55±10%. Vältida tuleb pikaajalist suhtelist õhuniiskust alla 40% ja üle 70%.
§ 19. Valgustus
(1) Katseloomade pidamise ruumis peab olema loomulik või kunstlik valgustus, mis vastab katselooma bioloogilistele vajadustele ning tagab rahuldava töökeskkonna katseloomade pidamisega tegelevatele isikutele.
(2) Kunstliku valgustuse korral peab olema võimalik reguleerida valguse intensiivsust ning valguse ja pimeduse vaheldumist.
(3) Albinootiliste katseloomade pidamisel tuleb arvesse võtta nende valgustundlikkust.
§ 20. Müra
Katseloomade pidamise ning üld- ja erikatseruumides tuleb hoiduda kuuldava ja kõrgsagedusliku valju müra tekitamisest, et vältida katseloomade käitumis- ja füsioloogiahäireid. Vajaduse korral võib katseloomade pidamise ning üld- ja erikatseruumides mängida mõõduka helitugevusega taustmuusika.
§ 21. Alarmsüsteem
(1) Kütte- ja ventilatsioonisüsteem peab olema varustatud alarmsüsteemiga. Vajaduse korral tuleb paigaldada tagavarageneraator, et säilitada katseloomade jaoks elutähtsate süsteemide tegevus ja valgustus elektririkke või -katkestuse korral. Hädaolukorras tegutsemise juhised peavad olema nähtavalt paigutatud.
(2) Akvaariumile tuleb paigaldada veevarustushäirete signalisatsioonisüsteem.
(3) Alarmsüsteem peab toimima katseloomi võimalikult vähe häirival viisil.
5. peatükk NÕUDED KATSELOOMADE PIDAMISELE
§ 22. Katseloomade pidamisega tegelevad isikud
Katseloomade pidamisega vahetult tegelevatel isikutel peavad olema tööks vajalikud teadmised katseloomade anatoomiast, füsioloogiast ja loomaliigile omastest käitumisharjumustest ning asjakohastest loomakaitsenõuetest.
§ 23. Katselooma tervis ja heaolu
(1) Katseloomade pidamisega vahetult tegelev isik peab vähemalt üks kord päevas kontrollima katseloomade heaolu ja terviseseisundit.
(2) Vältida tuleb omavahel kokkusobimatute katseloomade paigutamist ühte ruumi, puuri või aedikusse.
(3) Kõik katselooma tervise ja heaolu tagamiseks vajalikud automaatsed ja mehaanilised seadmed tuleb vähemalt üks kord päevas üle kontrollida. Kui avastatakse rike, siis tuleb see viivitamata kõrvaldada. Kuni rikke kõrvaldamiseni tuleb võtta kasutusele meetmed katselooma tervise ja heaolu tagamiseks.
(4) Haigestunud või vigastatud katseloom peab saama vajalikku ravi, kui see ei ole loomkatse eesmärgiga vastuolus. Veterinaarabi saamiseks tuleb loomapidajal viivitamata kutsuda veterinaararst. Vajadusel tuleb haige või vigastatud katseloom teistest loomadest eraldada.
§ 24. Katseloomade vastuvõtmine ettevõttes
(1) Katseloomad tuleb ettevõttesse saabumisel viivitamata vastu võtta. Pärast katseloomade terviseseisundi kontrollimist tuleb nad paigutada puhastesse ja desinfitseeritud puuridesse või aedikutesse ning võimaldada neile juurdepääs söödale ja joogiveele.
(2) Andmed kõikide vastuvõetud katseloomade kohta tuleb kajastada ettevõttes peetavas arvestuses.
(3) Vajaduse korral tuleb katseloom märgistada «Loomakaitseseaduse» §-s 51 sätestatud nõuete kohaselt.
§ 25. Vastuvõetud katseloomade eraldamine teistest katseloomadest ning karantiini paigutamine
(1) Vajadusel paigutatakse vastuvõetud katseloomad profülaktilisse karantiini.
(2) Vastuvõetud haiged või haiguskahtlusega katseloomad tuleb paigutada teistest katseloomadest eraldi ning veterinaararst peab nad viivitamata üle vaatama.
(3) Loomataudi kahtluse korral rakendatakse «Loomatauditõrje seaduse» (RT I 1999, 57, 598; 2002, 13, 80; 61, 375; 63, 387; 96, 566; 2004, 19, 135) § 43 lõike 2 alusel kehtestatud loomatauditõrje eeskirjades sätestatud abinõusid.
(4) Kui katseloomad on terved, tuleb neile enne loomkatses kasutamist võimaldada küllaldane kohanemisaeg, mille määramisel tuleb arvestada katseloomade veo kestust ja katselooma vanust. Kohanemisaja kestuse otsustab veterinaararst.
§ 26. Katseloomade söötmine
(1) Katseloomadele tuleb võimaldada füsioloogilisi vajadusi rahuldav sööt ning vaba juurdepääs söödale.
(2) Söötmise vahendeid ja seadmeid tuleb korrapäraselt puhastada ning vajaduse korral desinfitseerida.
§ 27. Katseloomade jootmine
(1) Katseloomadele tuleb võimaldada takistusteta juurdepääs puhtale joogiveele. Vedamise kestel võib katseloomadele anda joogivett ka märgsööda osana.
(2) Näriliste ja küülikute jootmiseks kasutatavad pudelid peavad olema läbipaistvast ning kergesti puhastatavast materjalist, mis ei ole katseloomale kahjulik. Pudeleid ja lisaseadmeid tuleb regulaarselt koost lahti võtta, et neid puhastada ja desinfitseerida.
(3) Automaatse jootmissüsteemi kasutamise korral tuleb seda korrapäraselt kontrollida, hooldada ja loputada ning joogivee kvaliteedi tagamiseks bakterioloogiliselt kontrollida.
§ 28. Allapanu
(1) Allapanu peab olema kuiv, absorbeeriv, mittetolmav, mittetoksiline ning vaba haigustekitajatest, kahjuritest ja muust saastest. Allapanuna ei tohi kasutada keemiliselt töödeldud puidust saadud materjali. Allapanuna võib kasutada sobivaid tööstuse kõrvaltooteid või jäätmeid, nagu hakitud paber.
(2) Allapanu tuleb regulaarselt vahetada.
6. peatükk NÕUDED ARVESTUSE PIDAMISELE
§ 29. Arvestuse pidamine katseloomade kasvatamise ettevõttes
(1) Katseloomade kasvatamise ettevõttes peetakse arvestust seal kasvatatavate katseloomade kohta. Arvestuses kajastatakse järgmised andmed:
1) ettevõttes kasvatatavate katseloomade arv ja liik;
2) müüdud või muul viisil tasu eest või tasuta üleantud katseloomade arv ja liik;
3) katselooma üleandmise kuupäev;
4) katselooma vastuvõtja nimi ja aadress;
5) ettevõttes surnud katseloomade arv ja liik ning surma põhjus.
(2) Lõikes 1 loetletud andmeid kajastavaid dokumente säilitatakse vähemalt kolm aastat koostamise päevast arvates. Dokumentatsioon tuleb esitada järelevalveametnikule viimase nõudmisel.
§ 30. Arvestuse pidamine katseloomadega varustamise ettevõttes
(1) Katseloomadega varustamise ettevõte hangib loomi ainult katseloomade kasvatamise ettevõttelt või teiselt katseloomadega varustamise ettevõttelt, välja arvatud juhul, kui katseloom on Eestisse imporditud.
(2) Katseloomadega varustamise ettevõttes peetakse arvestust katseloomadega varustamise kohta. Arvestuses kajastatakse järgmised andmed:
1) ostetud või muul viisil tasu eest või tasuta vastuvõetud katseloomade arv ja liik;
2) müüdud või muul viisil tasu eest või tasuta üleantud katseloomade arv ja liik;
3) katselooma vastuvõtmise ja üleandmise kuupäevad;
4) selle katseloomade kasvatamise või katseloomadega varustamise ettevõtte asukoht ja aadress ning ettevõtte tunnustamise number, kust katseloomad hangiti;
5) imporditud katseloomade päritoluriik ja impordi eest vastutava isiku nimi, aadress, isiku- või registrikood;
6) katselooma vastuvõtja nimi ja aadress;
7) ettevõttes surnud katseloomade arv ja liik ning surma põhjus.
(3) Lõikes 2 loetletud andmeid kajastavaid dokumente säilitatakse vähemalt kolm aastat koostamise päevast arvates. Dokumentatsioon tuleb esitada järelevalveametnikule viimase nõudmisel.
§ 31. Arvestuse pidamine katseloomade kasutusettevõttes
(1) Katseloomade kasutusettevõttes peetakse arvestust seal kasutatavate katseloomade kohta. Arvestuses kajastatakse järgmised andmed:
1) ostetud või muul viisil tasu eest või tasuta vastuvõetud katseloomade arv ja liik;
2) katselooma vastuvõtmise kuupäev;
3) selle katseloomade kasvatamise või katseloomadega varustamise ettevõtte asukoht ja aadress ning ettevõtte tunnustamise number, kust katseloomad hangiti;
4) imporditud katseloomade päritoluriik ja impordi eest vastutava isiku nimi, aadress, isiku- või registrikood;
5) katseloomadega läbiviidud katsed ning loomkatse läbiviijad;
6) katselooma saatus pärast loomkatse läbiviimist;
7) ettevõttes surnud katseloomade arv ja liik ning surma põhjus.
(2) Lõikes 1 loetletud andmeid kajastavaid dokumente säilitatakse vähemalt kolm aastat koostamise päevast arvates. Dokumentatsioon tuleb esitada järelevalveametnikule viimase nõudmisel.
7. peatükk KATSELOOMADE KASUTAMISE, KATSELOOMADEGA VARUSTAMISE JA KATSELOOMADE KASUTUSETTEVÕTETE TUNNUSTAMISE KORD
§ 32. Taotlus ettevõtte tunnustamiseks
(1) Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutusettevõtteid tunnustab Veterinaar- ja Toiduamet.
(2) Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise või katseloomade kasutamise alal tegutseda sooviv ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama kirjaliku taotluse Veterinaar- ja Toiduametile ettevõtte tunnustamiseks.
§ 33. Taotluses sisalduvad andmed
(1) Taotluses märgitakse järgmised andmed:
1) taotleja nimi ja isiku- või registrikood;
2) taotleja elu- või asukoht ja aadress;
3) taotleja sidevahendite (telefon, faks) numbrid ja elektronposti aadress;
4) selle ettevõtte asukoht ja aadress, kelle tunnustamist taotletakse;
5) ettevõtte, kelle tunnustamist taotletakse, tegevuse korraldamise eest vastutava ettevõtte juhi nimi ja tema sidevahendite numbrid;
6) tegevusvaldkond.
(2) Kui taotluse esitab taotleja esindaja, tuleb lõike 1 punktides 1 kuni 3 nimetatud andmed taotluses märkida ka taotleja esindaja kohta.
§ 34. Taotlusele lisatavad andmed ja dokumendid
(1) Taotlusele tuleb lisada järgmised andmed ja dokumendid:
1) äriregistrisse kandmata füüsilisest isikust ettevõtja puhul Maksu- ja Tolliameti või tema kohaliku asutuse tõend ettevõtja «Maksukohustuslaste registris» registreerimise kohta;
2) koopia kasutatava ehitise kasutusloast, mille kohalik omavalitsus on väljastanud «Planeerimis- ja ehitusseaduse» (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399; 95, 843; 2000, 54, 348; 2001, 42, 234; 50, 283; 65, 377) või «Ehitusseaduse» (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153; 2004, 18, 131) kohaselt;
3) asendiplaan koos vee- ja kanalisatsiooni välisvõrkude plaaniga;
4) ruumide plaan koos seadmete paigutuse ning vee- ja kanalisatsiooni sisevõrkude plaaniga;
5) andmed kasutatud viimistlusmaterjalide kohta;
6) puhastamis- ja desinfitseerimisplaan, mis sisaldab andmeid veovahendite, seadmete ja ruumide puhastamiseks ning desinfitseerimiseks rakendatavate meetmete ja kasutatavate ainete kohta;
7) kahjuritõrjeplaan koos andmetega kahjurite tõrjeks rakendatavate meetmete kohta;
8) andmed kütte- ja ventilatsioonisüsteemide kohta;
9) hädaolukorras tegutsemise plaan, mis sisaldab tegutsemise juhiseid katseloomade tervise ja heaolu tagamiseks;
10) andmed jäätmekäitluse korraldamise kohta.
(2) Veterinaar- ja Toiduamet võib vajaduse korral nõuda tunnustamiseks vajalike andmete täpsustamist ja täiendamist.
(3) Veterinaar- ja Toiduamet annab tunnustamise taotleja soovi korral talle selgitusi tunnustamisel vajalike nõuete täitmiseks.
§ 35. Ettevõtte tunnustamise menetlus
(1) Tunnustamise menetluse korraldamiseks kontrollib Veterinaar- ja Toiduamet esitatud andmeid ja dokumente ning hindab nende alusel ja ettevõttes kohapeal ettevõtte vastavust esitatud andmetele ja ettevõttele määruses sätestatud nõuetele lähtuvalt tegevusalast, millel tegutsemist ettevõtja soovib alustada.
(2) Kui loomkatsetes kasutatavaid katseloomi soovitakse kasvatada katseloomade kasutusettevõtte ruumides, hinnatakse ettevõtte vastavust nii katseloomade kasvatamise ettevõttele kui ka katseloomade kasutusettevõttele määruses sätestatud nõuetele. Sellist ettevõtet tunnustatakse vaid üks kord.
(3) Ettevõtet tunnustatakse, kui ettevõte on hindamistulemuste põhjal nõuetekohane.
(4) Kui ettevõte ei osutu hindamistulemuste põhjal nõuetekohaseks, siis ettevõtet ei tunnustata ja keeldumist põhjendatakse sellekohases otsuses.
§ 36. Tunnustamise otsus ja tunnustamisest keeldumise otsus
(1) Tunnustamise otsuse või tunnustamisest keeldumise otsuse teeb Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor.
(2) Tunnustamise või tunnustamisest keeldumise otsus tehakse 20 tööpäeva jooksul §-s 33 nimetatud andmeid sisaldava taotluse ja sellele lisatud § 34 lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide saamisest arvates. Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor võib lisaasjaolude selgitamiseks pikendada otsustamistähtaega kuni 40 tööpäevani. Tähtaja pikendamisest tuleb taotlejat kirjalikult teavitada.
(3) Tunnustamise või tunnustamisest keeldumise otsuses märgitakse:
1) otsuse tegemise koht ja aeg;
2) järelevalveasutuse nimi;
3) taotleja nimi ning elu- või asukoht ja aadress;
4) ettevõtte asukoht ja aadress;
5) tegevusala;
6) ettevõtte hindamistulemused ja kinnitus ettevõtte nõuetekohasuse kohta. Kui ettevõte ei ole hindamistulemuste põhjal nõuetekohane, põhjendatakse tunnustamisest keeldumist, näidates ära õigusakti ja selle sätte, mille nõuetele ettevõte ei vasta;
7) otsus tunnustamise või tunnustamisest keeldumise kohta.
(4) Tunnustamise otsusele kantakse ettevõtte tunnustamise number.
(5) Tunnustamise või tunnustamisest keeldumise otsus edastatakse posti teel taotluse esitajale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
(6) Ettevõte loetakse tunnustatuks tunnustamise otsuse tegemise päevast arvates.
§ 37. Arvestuse pidamine ja andmete säilitamine
Veterinaar- ja Toiduamet peab ettevõtte tunnustamiseks esitatud taotluste, andmete ja dokumentide ning tunnustamise ja tunnustamisest keeldumise otsuste arvestust ning säilitab esitatud taotlused, andmed ja dokumendid «Arhiiviseaduses» (RT I 1998, 36/37, 552; 1999, 16, 271; 2000, 92, 597; 2001, 88, 531; 93, 565; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387; 82, 480) ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.
1Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiiv 86/609/EMÜ, millega sätestatakse katseteks ja muudel teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitsega seotud liikmesriikide õigusnormide ühtlustamine (Euroopa Ühenduste Teataja L 358, 18.12.1986, lk 1–28), muudetud direktiiviga 2003/65/EÜ (Euroopa Liidu Teataja L 230, 16.09.2003, lk 32–33)
Juhan PARTS
Peaminister
Ester TUIKSOO
Põllumajandusminister
Heiki LOOT
Riigisekretär
Lisa 1 VÄIKESTE NÄRILISTE JA KÜÜLIKUTE PUURIDE MÕÕTMED KATSELOOMADEGA VARUSTAMISE JA KATSELOOMADE KASUTUSETTEVÕTETES
Lisa 2 VÄIKESTE ARETUSNÄRILISTE PUURIDE MÕÕTMED KATSELOOMADE KASVATAMISE, KATSELOOMADEGA VARUSTAMISE JA KATSELOOMADE KASUTUSETTEVÕTETES
Lisa 3 KÜÜLIKUTE PUURIDE MÕÕTMED KATSELOOMADE KASVATAMISE ETTEVÕTTES
Lisa 4 KASSIDE PUURIDE JA AEDIKUTE MÕÕTMED KATSELOOMADE KASVATAMISE JA KASUTUSETTEVÕTETES
Lisa 5 KOERTE PUURIDE MÕÕTMED KATSELOOMADE KASUTUSETTEVÕTTES
Lisa 6 KOERTE AEDIKUTE MÕÕTMED KATSELOOMADE KASVATAMISE, KATSELOOMADEGA VARUSTAMISE JA KATSELOOMADE KASUTUSETTEVÕTETES
Lisa 7 AHVILISTE ÜLEMSUGUKONDADESSE CEBOIDEA JA CERCOPITHECOIDEA KUULUVATE ISENDITE PUURIDE MÕÕTMED KATSELOOMADE KASVATAMISE, KATSELOOMADEGA VARUSTAMISE JA KATSELOOMADE KASUTUSETTEVÕTETES
Lisa 8 SIGADE PUURIDE MÕÕTMED KATSELOOMADEGA VARUSTAMISE JA KATSELOOMADE KASUTUSETTEVÕTETES
Lisa 9 PÕLLUMAJANDUSLOOMADE AEDIKUTE MÕÕTMED KATSELOOMADEGA VARUSTAMISE JA KATSELOOMADE KASUTUSETTEVÕTETES
Lisa 10 PÕLLUMAJANDUSLOOMADE LATRITE MÕÕTMED KATSELOOMADEGA VARUSTAMISE JA KATSELOOMADE KASUTUSETTEVÕTETES
Lisa 11 KODULINDUDE PUURIDE MÕÕTMED KATSELOOMADEGA VARUSTAMISE JA KATSELOOMADE KASUTUSETTEVÕTETES
Lisa 12 SISETEMPERATUUR KATSELOOMADE PIDAMISE PUURIS, AEDIKUS VÕI MAJASISESES JOOKSUAIAS
Facebook
Twitter