Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Erivajadusega isikute kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja kord

Vastu võetud 09.05.2014 nr 14

Määrus kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 32 lõike 7 alusel.

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  (1) Määrus reguleerib erivajadusega isikute kutseõppe tasemeõppe korraldamist ja neile tugimeetmete rakendamist.

  (2) Määruse rakendamisel rakenduskõrgkoolis täidab käesolevas määruses direktorile pandud ülesandeid rakenduskõrgkooli rektor.

§ 2.   Erivajadusega isik

  Käesoleva määruse tähenduses mõistetakse erivajadusega isikuna õpilast, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppetööst eemalviibimine või õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses ja/või õppekeskkonnas (edaspidi erivajadusega õpilane).

§ 3.   Kutseõppeasutuse kohustused õppe korraldamisel

  (1) Kutseõppeasutus (edaspidi kool) loob erivajadusega õpilasele tingimused kutseõppeks ja eeldused tööturule sisenemiseks, arvestades ressursside piisavust ja õppekorralduse optimaalsust ning võimaluste piires õpilase soove ja erivajaduse spetsiifikat.

  (2) Erivajadusega õpilasele kutseõppeks tingimuste loomisse kaasab kool vastavalt vajadusele kooli pidaja, riigiasutused ja õpilase elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse, ettevõtjaid ja teisi koostööpartnereid. Kooli ja kohaliku omavalitsuse üksuse koostöö korraldamisel ja ülesannete jaotamisel lähtuvad osapooled kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja sotsiaalhoolekande seadusest.

  (3) Kool võib erivajadusega õpilase individuaalsuse arvestamiseks teha muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppemetoodikas, hindamises, õppekorralduses ja õppekeskkonnas. Seejuures peavad õpiväljundid kattuma kooli õppekavas kirjeldatutega.

  (4) Kutseõppeks paremate tingimuste loomiseks võib õppetööd läbi viia ka väljaspool kooli territooriumi.

  (5) Erivajadusega õpilase, kes esitab koolile isikliku rehabilitatsiooniplaani, õppetöö korraldamisel arvestatakse rehabilitatsiooniplaanis toodud soovitustega ja tehakse koostööd rehabilitatsiooniteenuse osutamisse kaasatud osapooltega, et luua tingimused õpilase arengut toetavate rehabilitatsiooniteenuste saamiseks ja läbiviimiseks.

  (6) Õppe korraldamisel ja füüsilise keskkonna kujundamisel arvestab kool õpilaste erivajadusega ja ehitusseaduse § 3 lõike 10 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses kehtestatud nõuetega.

§ 4.   Kooli kohustused nõustamisel ja töötajate ettevalmistamisel

  (1) Kool nõustab sisseastujat või tema seaduslikku esindajat sisseastuja potentsiaalile vastava õppekava valikul, hinnates õpilaskandidaadi valmisolekut õppekavas kindlaks määratud õpiväljundite saavutamiseks.

  (2) Kool nõustab õpilast või tema seaduslikku esindajat sotsiaalteenuste ja toetuste, sealhulgas rehabilitatsiooniteenuse ja abivahendite osas.

  (3) Vajaduse korral võimaldab kool koostöös kooli pidajaga kooli töötajatel, kelle tööülesannete hulka kuulub töö erivajadusega õpilastega, läbida asjaomane täienduskoolitus ja korraldab neile koolisisest nõustamist.

§ 5.   Õpilase erivajadused ja nende tuvastamise alused

  (1) Sobiva tugiteenuse ja meetme rakendamiseks tuvastab kool õpilase erivajaduse.

  (2) Kool võib sobiva tugiteenuse või -meetme rakendamiseks tuvastada järgmisi hariduslikke erivajadusi:
  1) püsivad õpiraskused, mis avalduvad suulise- ja kirjaliku kõne, arutlus- ja meenutusoskuste või teabe struktureerimise ja arvutamisoskuse valdkonnas ning mille tuvastamise aluseks on meditsiiniline või logopeedi väljastatud tõend;
  2) intellektipuue, mistõttu õpilane on läbinud põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava, ja mida tõendab põhikooli lõputunnistus lihtsustatud riikliku õppekava läbimise kohta, väljavõte õpilasraamatust või põhikoolis koostatud üleminekuplaan;
  3) emotsionaal- ja käitumisraskused, mille tuvastamise aluseks on meditsiiniline tõend või kooli vastutava töötaja või tugirühma otsus;
  4) nägemispuue, mille tuvastamise aluseks on arstliku ekspertiisikomisjoni või ekspertarsti otsus, nägemispuuetega õpilaste kooli lõputunnistus või rehabilitatsiooniplaan;
  5) kuulmispuue, mille tuvastamise aluseks on arstliku ekspertiisikomisjoni või ekspertarsti otsus, kuulmispuuetega õpilaste kooli lõputunnistus või rehabilitatsiooniplaan;
  6) liikumispuue, mille tuvastamise aluseks on rehabilitatsiooniplaan või arstliku ekspertiisikomisjoni otsus;
  7) kroonilised ja pikaajalised haigused, mille tuvastamise aluseks on meditsiiniline tõend;
  8) õpingute alustamiseks ebapiisav eesti keele oskus, mille tuvastamise aluseks on põhi- või keskhariduse omandamist tõendav dokument või kooli vastutava töötaja või tugirühma otsus.

§ 6.   Tugiteenuste ja -meetmete rakendamine

  (1) Kool koostöös kooli pidajaga tagab erivajadusega õpilasele tugiteenuste, sealhulgas karjääri-teenuse, õpiabi, eri- ja sotsiaalpedagoogilise ja psühholoogilise teenuse kättesaadavuse ning rakendab vajadusel tema toetamiseks järgmisi hariduslikke tugimeetmeid:
  1) individuaalse õppekava koostamine ja rakendamine;
  2) individuaalse üleminekuplaani koostamine;
  3) õpe väikerühmas suurusega 4–12 õpilast;
  4) mõõdukas või põhjalik pedagoogiline sekkumine;
  5) täiendav eesti keele õpe õpilastele, kes pole suutelised õpet alustama eesti keeles.

  (2) Koolis määratakse töötaja või tugirühm, kes vastutab õpilase erivajaduse tuvastamise, tema kompetentside ja vajaduste hindamise, vajalike tugimeetmete määramise, nende rakendamise ja tulemuslikkuse jälgimise eest ning koordineerib neid tegevusi. Vastutav töötaja või tugirühm kavandab õpilase õpinguid koostöös õpilase ja/või tema seadusliku esindajaga. Vastutava töötaja või tugirühma ülesanded ja töökord sätestatakse direktori käskkirjaga.

  (3) Kool kaasab vajadusel koostöös kooli pidajaga ja õpilase elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksusega erivajadusega õpilase õpetamisele ja õppetöö korraldamisele täiendavat personali, näiteks tõlgi, tugiisiku või isikliku abistaja.

  (4) Tugiteenused ja tugimeetmed ning nende rakendamise põhimõtted kehtestatakse kooli õppekorralduseeskirjas. Haridusliku tugimeetme rakendamine kooskõlastatakse õpilase ja/või tema seadusliku esindajaga ning kinnitatakse direktori käskkirjaga.