Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord

Vastu võetud 22.12.2006 nr 278
RT I 2006, 61, 463
jõustumine 01.01.2007

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 26 lõike 5 ja § 28¹ lõike 2, «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 26 lõike 6 ja § 32 lõike 2, «Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi rakendamist käsitlevate vastastikuse mõistmise memorandumite ratifitseerimise seaduse» § 2 lõike 1 ja «Välissuhtlemisseaduse» § 8 lõike 5 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  (1) Määrus reguleerib toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimusi ja korda.

  (2) Määrus kehtib struktuurifondide, sealhulgas Euroopa Liidu algatuste „Equal”, „Interreg” ja „Urban”, Euroopa territoriaalse koostöö, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi (edaspidi ENPI), üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames asutatud Välispiirifondi, Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi, Euroopa Tagasipöördumisfondi ja Euroopa Pagulasfondi (edaspidi solidaarsusprogrammi fondid), Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide, Norra finantsmehhanismide, Schengen Facility, Eesti–Šveitsi koostööprogrammi ja Transition Facility raames antava toetuse suhtes.
[RT I, 30.05.2015, 6 - jõust. 02.06.2015]

  (3) Transition Facility, Eesti–Šveitsi koostööprogrammi, Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide ja Norra finantsmehhanismide raames rakendatakse määrust toetuse saajalt toetuse tagasinõudmisel ainult juhul, kui toetuse saaja on riigiasutus.
[RT I, 26.08.2014, 7 - jõust. 29.08.2014]

  (4) Euroopa territoriaalse koostöö raames kohaldatakse toetuse tagasinõudmisel ja tagasimaksmisel määruses sätestatut juhul, kui Euroopa territoriaalse koostöö makseasutus asub Eestis või Euroopa territoriaalse koostöö rakenduskavas nimetatud isik või asutus esitab tagasinõude Eesti riigile.
[RT I 2008, 37, 222 - jõust. 17.08.2008]

  (4¹) ENPI puhul kohaldatakse toetuse tagasinõudmisel ja tagasimaksmisel määruses sätestatut juhul, kui komisjoni määruse (EÜ) nr 951/2007, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1638/2006 (millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta) raames rahastatavate piiriüleste koostööprogrammide rakenduseeskirjad (ELT L 210, 10.08.2007, lk 10-25), artikli 14 lõikes 1 nimetatud ühine juhtorgan esitab komisjoni määruse (EÜ) nr 951/2007 artikli 27 lõikes 2 nimetatud tagasinõude Eesti riigile.
[RT I 2008, 37, 222 - jõust. 17.08.2008]

  (5) [Kehtetu - RT I 2010, 54, 350 - jõust. 08.08.2010]

§ 2.   Projekt

  Projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud, ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse või kasutatakse.

§ 3.   Toetus

  Toetus on rahaline abi, mida antakse Eesti riigile ELi, rahvusvahelise organisatsiooni, välisriigi või välisriigi valitsusvälise organisatsiooni (edaspidi riigile toetust andnud isik) rahalistest vahenditest või Eesti riigi poolt eespool nimetatud vahendite kasutamise kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavatest täiendavatest vahenditest.

§ 4.   Toetuse andmist ja kasutamist korraldavad siseriiklikud isikud ja asutused

  (1) Makseasutus on täidesaatva riigivõimu asutus, kes riigile toetust andnud isiku ees vastutab deklareeritud kulude õigsuse ja korrektsuse eest, sealhulgas:
  1) makseasutus «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» tähenduses;
  2) makseasutus «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» tähenduses;
  3) makseasutus Vabariigi Valitsuse 14. juuni 2006. a määruse nr 137 «Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi vahendite taotlemise, kasutamise, järelevalve ja tulemuste hindamise tingimused ja kord» tähenduses;
  4) sertifitseeriv asutus siseministri 27. augusti 2004. a määruse nr 52 «Schengen Facility vahendite kasutamise kord» tähenduses;
  5) makseasutus Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise laienenud Euroopa Liidus majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamise Eesti–Šveitsi koostööprogrammi rakendamise raamkokkuleppe (edaspidi Eesti–Šveitsi koostööprogrammi raamkokkulepe) tähenduses;
  6) Rahandusministeerium Transition Facility raames;
  7) sertifitseerimisasutus Vabariigi Valitsuse 13. märtsi 2008. a korralduse nr 139 «Üldprogrammi «Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine» raames asutatud fondide vastutavate asutuste, sertifitseerimisasutuste ja auditeerimisasutuste määramine» tähenduses;
  8) riiklik kontaktasutus „Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2009–2014 käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi“ ja „Norra finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2009–2014 käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi“ tähenduses.
[RT I, 26.08.2014, 7 - jõust. 29.08.2014]

  (2) Korraldusasutus on täidesaatva riigivõimu asutus, kes vastutab riigile toetust andnud isiku ees toetuse andmise ja kasutamise juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimise eest, sealhulgas:
  1) korraldusasutus «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» tähenduses;
  2) korraldusasutus «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» tähenduses;
  3) riiklik kontaktasutus Vabariigi Valitsuse 14. juuni 2006. a määruse nr 137 «Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi vahendite taotlemise, kasutamise, järelevalve ja tulemuste hindamise tingimused ja kord» tähenduses;
  4) vastutav asutus siseministri 27. augusti 2004. a määruse nr 52 «Schengen Facility vahendite kasutamise kord» tähenduses;
  5) toetuse taotlemise ja kasutamise korraldaja Eesti–Šveitsi koostööprogrammi raamkokkuleppe tähenduses;
  6) Rahandusministeerium Transition Facility raames;
  7) vastutav asutus Vabariigi Valitsuse 13. märtsi 2008. a korralduse nr 139 «Üldprogrammi «Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine» raames asutatud fondide vastutavate asutuste, sertifitseerimisasutuste ja auditeerimisasutuste määramine» tähenduses;
  8) riiklik kontaktasutus „Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2009–2014 käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi“ ja „Norra finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2009–2014 käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi“ tähenduses;
[RT I, 26.08.2014, 7 - jõust. 29.08.2014]
  9) vastutav asutus Vabariigi Valitsuse 13. novembri 2014. a korralduse nr 482 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi vastutava asutuse ja auditeerimisasutuse määramine” tähenduses.
[RT I, 30.05.2015, 6 - jõust. 02.06.2015]

  (3) Rakendusasutus on ministeerium, kes vastutab muu hulgas toetuse andmise ja kasutamise korraldamise eest tema valdkonda kuuluvate projektide raames, sealhulgas:
[RT I 2010, 74, 569 - jõust. 01.01.2011]
  1) rakendusasutus «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» tähenduses;
  2) rakendusasutus «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» tähenduses;
  3) toetusskeemi elluviimise eest vastutav ministeerium Vabariigi Valitsuse 14. juuni 2006. a määruse nr 137 «Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi vahendite taotlemise, kasutamise, järelevalve ja tulemuste hindamise tingimused ja kord» tähenduses;
  4) välisabi taotleja Eesti–Šveitsi koostööprogrammi raamkokkuleppe tähenduses;
  5) Transition Facility raames välisabi taotleja «Välissuhtlemisseaduse» § 8 lõike 4 alusel kehtestatud korra tähenduses;
  6) programmioperaator „Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2009–2014 käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi“ ja „Norra finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2009–2014 käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi“ tähenduses.
[RT I, 26.08.2014, 7 - jõust. 29.08.2014]

  (4) Rakendusüksus on isik või asutus, kes on vastutav toetuse saajale toetuse andmisega seotud ülesannete täitmise eest, sealhulgas:
  1) rakendusüksus «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» tähenduses;
  2) rakendusüksus «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» tähenduses;
  3) vahendusasutus ja projektide elluviimise eest vastutav ministeerium Vabariigi Valitsuse 14. juuni 2006. a määruse nr 137 «Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi vahendite taotlemise, kasutamise, järelevalve ja tulemuste hindamise tingimused ja kord» tähenduses;
  4) vahendusasutus ja tehnilist abi kasutav asutus siseministri 27. augusti 2004. a määruse nr 52 «Schengen Facility vahendite kasutamise kord» tähenduses;
  5) Rahandusministeerium Transition Facility raames;
[RT I 2008, 37, 222 - jõust. 17.08.2008]
  6) kellele on delegeeritud või määratud ülesannete täitmine Vabariigi Valitsuse 23. mai 2013. a määruse nr 78 „Aastatel 2009–2014 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ § 4 lõike 2 alusel. Kui ülesannete täitmist delegeeritud või määratud ei ole, täidab rakendusüksuse ülesandeid rakendusasutus.
[RT I, 26.08.2014, 7 - jõust. 29.08.2014]

§ 5.   Toetuse saaja

  Toetuse saaja on isik või asutus, kellele on toetust antud, sealhulgas toetuse saaja perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse ja perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse tähenduses, vahendusasutus ja tehnilist abi kasutav asutus siseministri 27. augusti 2004. a määruse nr 52 „Schengen Facility vahendite kasutamise kord“ tähenduses ning välisabi saaja välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 alusel kehtestatud korra ja Vabariigi Valitsuse 14. juuni 2006. a määruse nr 137 „Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi vahendite taotlemise, kasutamise, järelevalve ja tulemuste hindamise tingimused ja kord“ tähenduses ning projekti elluviija ja muu toetust saav asutus Vabariigi Valitsuse 23. mai 2013. a määruse nr 78 „Aastatel 2009–2014 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ tähenduses.
[RT I, 26.08.2014, 7 - jõust. 29.08.2014]

§ 6.   Juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus

  (1) Juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus on riigile toetust andnud isiku kehtestatud nõuete täitmiseks koostatud dokument, mis sisaldab toetuse andmise ja kasutamisega seotud isikute ja asutuste vaheliste tegevuste kirjeldust ning õiguste ja vastutuse jaotust. Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise raames kajastatakse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjelduses isikute ja asutuste vahelisi suhteid kindlaksmääratud järjekorras (edaspidi asutustevaheliste suhete järjekord). Üldjuhul on asutustevaheliste suhete järjekord järgmine: toetuse saaja, rakendusüksus, rakendusasutus, korraldusasutus ja makseasutus.

  (2) Transition Facility puhul asub rakendusüksus asutustevahelises suhete järjekorras pärast rakendusasutust.

§ 7.   Otsustaja

  (1) «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 26 lõigete 1 ja 3 kohaselt on otsustajaks isik või asutus, kes on teinud otsuse rahuldada toetuse saaja toetuse taotlus või sõlminud eraõigusliku juriidilise isikuga halduslepingu, Ühtekuuluvusfondist eraldatud toetuse korral rakendusasutus või korraldusasutus.

  (2) «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 26 lõigete 1 ja 4 kohaselt on otsustajaks rakendusüksus või Euroopa territoriaalse koostöö puhul makseasutus.
[RT I 2008, 37, 222 - jõust. 17.08.2008]

  (2¹) «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 26 lõigete 4 ja 8 kohaselt on ENPI puhul otsustajaks Riigi Tugiteenuste Keskus.
[RT I, 18.09.2018, 3 - jõust. 21.09.2018, muudatust kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. septembrist 2018. a.]

  (3) Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi puhul on otsustajaks rakendusüksus. Kui toetuse saaja on toetusskeemi vahendusasutus, on otsustajaks toetusskeemi elluviimise eest vastutav ministeerium.
[RT I 2008, 37, 222 - jõust. 17.08.2008]

  (4) Schengen Facility raames on otsustajaks korraldusasutus. Kui Siseministeerium on toetuse saaja, on otsustajaks makseasutus.

  (5) Transition Facility raames on otsustajaks rakendusüksus. Pärast § 16 lõikes 1 nimetatud riigieelarve kassareservi (edaspidi kassareserv) kasutamist on otsustajaks rakendusasutus.

  (6) Eesti–Šveitsi koostööprogrammi raames on otsustajaks rakendusasutus. Kui rakendusasutus on toetuse saaja, on otsustajaks korraldusasutus. Kui korraldusasutus on toetuse saaja, on otsustajaks makseasutus.
[RT I, 26.08.2014, 7 - jõust. 29.08.2014]

  (7) Solidaarsusprogrammi fondide raames on otsustajaks korraldusasutus. Kui korraldusasutus on toetuse saaja, on otsustajaks makseasutus.
[RT I 2008, 37, 222 - jõust. 17.08.2008]

  (8) Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2009–2014 ja Norra finantsmehhanismi 2009–2014 raames on otsustajaks rakendusasutus. Rakendusasutus ja rakendusüksus võivad kokku leppida, et otsustajaks on rakendusüksus. Kui rakendusasutus on toetuse saaja, on otsustajaks korraldusasutus. Kui korraldusasutus on toetuse saaja, on otsustajaks makseasutus.
[RT I, 26.08.2014, 7 - jõust. 29.08.2014]

  (9) Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi raames on otsustajaks korraldusasutus.
[RT I, 30.05.2015, 6 - jõust. 02.06.2015]

§ 8.   Vastutav riigiasutus

  (1) Vahendite tagastamist korraldab riigiasutus (edaspidi vastutav riigiasutus), kes on toetuse saaja või §-s 4 nimetatud isik või asutus.

  (1¹) Vahendite tagastamist korraldab § 1 lõikes 4¹ sätestatud juhul Rahandusministeerium.
[RT I, 26.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]

  (2) Kui toetuse saaja või §-s 4 nimetatud isik või asutus ei ole riigiasutus, on vastutavaks riigiasutuseks vastav rakendusasutus, rakendusasutuse puudumisel korraldusasutus.

  (3) Kui toetuse saaja või §-s 4 nimetatud isik või asutus ei ole riigiasutus, on Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi raames rahastatavate projektide puhul vastutavaks riigiasutuseks vastav rakendusüksus, toetusskeemide puhul rakendusasutus.

  (4) Kui toetuse saaja või §-s 4 nimetatud isik või asutus ei ole riigiasutus, on Euroopa territoriaalse koostöö raames vastutavaks riigiasutuseks Rahandusministeerium.
[RT I, 26.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]

§ 9.   Dokumentide säilitamine

  Kõiki toetuse tagasinõudmise, tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisega seotud dokumente tuleb säilitada:
  1) «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» raames seaduse § 4¹ lõike 3 punkti 13 alusel vähemalt 31. detsembrini 2015. a;
  2) «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» raames seaduse § 5 alusel vähemalt 31. detsembrini 2025. a. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 88 sätestatud juhul säilitatakse dokumente kuni Vabariigi Valitsuse määratud ajani;
  3) Transition Facility puhul vähemalt 31. detsembrini 2017. a;
  4) Schengen Facility puhul vähemalt 31. detsembrini 2013. a;
  5) Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2004–2009 ja Norra finantsmehhanismi 2004–2009 puhul kuni Vabariigi Valitsuse 14. juuni 2006. a määruses nr 137 „Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi vahendite taotlemise, kasutamise, järelevalve ja tulemuste hindamise tingimused ja kord“ nimetatud toetuslepingus sätestatud tähtpäevani.
[RT I, 26.08.2014, 7 - jõust. 29.08.2014]
  6) Eesti–Šveitsi koostööprogrammi puhul Eesti–Šveitsi koostööprogrammi raamkokkuleppes või selle alusel sõlmitud projektilepingus sätestatud tähtpäevani;
[RT I 2008, 37, 222 - jõust. 17.08.2008]
  7) ENPI puhul vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 951/2007 artiklis 45 sätestatule;
[RT I 2008, 37, 222 - jõust. 17.08.2008]
  8) Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2009–2014 ja Norra finantsmehhanismi 2009–2014 puhul vähemalt kuni Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2009–2014 rakendamise määruses või Norra finantsmehhanismi 2009–2014 rakendamise määruses nimetatud projektilepingus või programmilepingus sätestatud tähtpäevani, lähtudes sellest, kumb on hilisem.
[RT I, 26.08.2014, 7 - jõust. 29.08.2014]

2. peatükk TOETUSE TAGASINÕUDMINE TOETUSE SAAJALT JA TOETUSE TAGASIMAKSMINE 

§ 10.   Toetuse tagasinõudmise alused

  (1) Otsustaja nõuab toetuse saajalt toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks.

  (2) Otsustaja võib toetuse saajalt toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui:
  1) ilmneb asjaolu, mille korral toetuse saamise taotlust ei oleks rahuldatud;
  2) toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel;
  3) toetuse saaja suhtes on kohus välja andnud pankrotiseaduse § 31 lõike 6 kohase määruse või likvideerimismenetluses on äriregistrisse kantud likvideerija;
[RT I, 26.08.2014, 7 - jõust. 29.08.2014]
  4) ilmneb, et projekti eesmärgi saavutamiseks kavandatud tulemusi ei saavutata;
  5) ettekirjutus toetuse kasutamisega kaasneva rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumiste tagajärgede kõrvaldamiseks on jäetud tähtajaks täitmata;
  6) toetuse saaja ei ole täitnud toetuse taotluse rahuldamise otsuses, toetuslepingus või toetuse andmist ja kasutamist reguleerivates õigusaktides talle pandud kohustusi.
[RT I 2008, 37, 222 - jõust. 17.08.2008]

  (3) Lõike 2 punktis 3 nimetatud juhul nõutakse toetus tagasi likvideerimis- või pankrotimenetlust reguleerivate sätete alusel.

  (4) Kui «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» raames on ilmnenud sama seaduse § 26 lõikes 1 toodud asjaolud, võib otsustaja toetuse saajalt toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda.

  (5) Kui «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» raames on ilmnenud sama seaduse § 26 lõigetes 1 või 2 nimetatud asjaolud, siis vastavalt viidatud lõigetele otsustaja nõuab või võib nõuda toetuse saajalt toetuse osaliselt või täielikult tagasi.

  (6) Kui ENPI puhul on ilmnenud «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 26 lõikes 8 toodud asjaolud, nõuab otsustaja toetuse saajalt toetuse osaliselt või täielikult tagasi.
[RT I 2008, 37, 222 - jõust. 17.08.2008]

  (7) Kui Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2009–2014 ja Norra finantsmehhanismi 2009–2014 raames on ilmnenud Vabariigi Valitsuse 23. mai 2013. a määruse nr 78 „Aastatel 2009–2014 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ § 8 lõikes 2 toodud asjaolud, võib otsustaja nõuda vastavalt sama määruse § 8 lõikele 3 toetuse osaliselt või täielikult toetuse saajalt tagasi.
[RT I, 26.08.2014, 7 - jõust. 29.08.2014]

  (8) Eesti–Šveitsi koostööprogrammi puhul võib otsustaja toetuse osaliselt või täielikult toetuse saajalt tagasi nõuda, kui riigile toetust andnud isik nõuab toetuse tagastamist.
[RT I, 26.08.2014, 7 - jõust. 29.08.2014]

§ 11.   Toetuse tagasinõudmine

  (1) [Kehtetu - RT I, 26.08.2014, 7 - jõust. 29.08.2014]

  (1¹) [Kehtetu - RT I 2010, 54, 350 - jõust. 08.08.2010]

  (1²) [Kehtetu - RT I 2010, 54, 350 - jõust. 08.08.2010]

  (2) Toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsus (edaspidi tagasinõudmise otsus) peab sisaldama järgmisi andmeid:
  1) otsustaja nimi;
[RT I 2010, 54, 350 - jõust. 08.08.2010]
  2) toetuse saaja nimi;
  3) projekti nimetus ja number;
  4) tagasinõude faktiline ja õiguslik alus;
  5) tagasinõutava toetuse summa;
[RT I 2008, 37, 222 - jõust. 17.08.2008]
  5¹) mitteabikõlblikuks muutunud omafinantseeringu kulude summa;
[RT I 2008, 37, 222 - jõust. 17.08.2008]
  6) tagasinõudmise otsuse täitmise tähtaeg;
  7) tagasimakse tegemiseks vajalikud rekvisiidid, sealhulgas konto number, kuhu toetuse tagasi peab kandma, ja saaja nimi;
  8) intressi ja viivise määr ning nende arvutamise alused;
  9) otsuse vaidlustamise võimalused;
  10) tagasinõudmisega seotud muu oluline teave.

  (3) Kui toetuse tagasinõudmisel vähendatakse vastavalt § 12 lõikele 3 toetuse saajale järgnevalt väljamakstavat toetuse summat tagasi maksta jäänud summa ulatuses, ei pea tagasinõudmise otsus sisaldama lõike 2 punktis 7 nimetatud andmeid.

  (4) Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2004–2009 ja Norra finantsmehhanismi 2004–2009 puhul teeb otsustaja vajadusel tagasinõudmise otsuse pärast makseasutuse sellekohast kirjalikku nõusolekut.
[RT I, 26.08.2014, 7 - jõust. 29.08.2014]

  (5) Tagasinõudmise otsus saadetakse toetuse saajale väljastusteatega tähtkirjaga või elektrooniliselt ning salvestatakse kümne tööpäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse §-s 4 ja perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse §-s 9 nimetatud registrisse (edaspidi register). Registris salvestatakse ka Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2009–2014 ja Norra finantsmehhanismi 2009–2014 raames tehtud tagasinõudmise otsused.
[RT I, 18.09.2018, 3 - jõust. 21.09.2018]

  (6) Projekti eelarve väheneb tagasinõutava toetuse ja mitteabikõlblikuks muutunud omafinantseeringu kulude ulatuses vastavalt projekti kehtiva eelarve proportsioonile. Seda sätet ei rakendata Schengen Facility ja ENPI puhul ning Eesti–Šveitsi koostööprogrammi puhul, kui riigile toetust andnud isik nii otsustab.
[RT I, 26.08.2014, 7 - jõust. 29.08.2014]

  (7) Tagasinõudmise otsuse võib teha §-s 9 nimetatud dokumentide säilitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul. Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse raames võib tagasinõudmise otsuse teha vastavalt selle seaduse § 26 lõikele 6 viie aasta jooksul pärast toetuse saajale viimase väljamakse tegemist. Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2009–2014 ja Norra finantsmehhanismi 2009–2014 raames võib tagasinõudmise otsuse teha kolme aasta jooksul vastava programmi lõpparuande toetuse andja heakskiitmisest arvates, kui Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2009–2014 rakendamise määruses või Norra finantsmehhanismi 2009–2014 rakendamise määruses või toetuse saajaga sõlmitavas lepingus ei ole sätestatud hilisemat tähtaega.
[RT I, 26.08.2014, 7 - jõust. 29.08.2014]

  (8) Tagasinõudmise otsus loetakse toetuse saajale kättetoimetatuks, kui see on saadetud otsustajale teadaolevale viimasele toetuse saaja aadressile või elektronpostiaadressile.
[RT I, 26.08.2014, 7 - jõust. 29.08.2014]

§ 11¹.   Protsendi alusel tagasinõudmine

  (1) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja tagasinõudmise otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle kahju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa kahju, siis nõutakse toetus tagasi sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevusele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest, sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud teavitamise nõudeid olulises ulatuses selle tegevuse või tegevuse kogumi suhtes, mille kohta teavitamiskohustus kehtis, ja nimetatud nõuete hilisem täitmine ei ole võimalik, nõutakse tagasi 5 protsenti tegevusele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest.
[RT I, 18.09.2018, 3 - jõust. 21.09.2018]

  (3) Kui toetust on makstud ühtse määra alusel ja tagasinõue tehakse otseste tegelike personalikulude kohta, siis proportsionaalselt nõutakse tagasi ka ühtse määra alusel makstud toetus.
[RT I, 26.08.2014, 7 - jõust. 29.08.2014]

§ 11².   Protsendi alusel tagasinõudmine seoses hangetega

  (1) Kui toetuse tagasinõudmise aluseks olevate asjaolude põhjal ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning selle tulemusena tekkinud kahju suurust ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, nõutakse toetus tagasi vastavalt lõigetes 2–16 sätestatule.
[RT I, 30.05.2015, 6 - jõust. 02.06.2015]

  (2) Otsustaja nõuab tagasi 100 protsenti rahvusvahelist piirmäära ületavale hankelepingule eraldatud toetusest, kui ilmneb, et hankija ei ole riigihanke alustamiseks registrile teate esitamisel märkinud, et riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, või ei ole märkinud, et ta soovib hanketeate edastamist Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele vastavalt riigihangete seaduse §-le 183, kui hanketeate edastamine oli riigihangete seaduse kohaselt nõutav. Kohaldada võib 25-protsendilist tagasinõude määra, kui avalikustamine on toimunud määral, mis võimaldas hankemenetluses osaleda ka teise Euroopa Liidu liikmesriigi (edaspidi liikmesriik) territooriumil tegutseval ettevõtjal, sealhulgas, kui hanketeade on avaldatud riigihangete registris.
[RT I, 18.09.2018, 3 - jõust. 21.09.2018]

  (3) Otsustaja nõuab tagasi 100 protsenti hankelepingutele eraldatud toetusest, kui ilmneb, et on rikutud riigihangete seaduse § 28 lõikes 2 nimetatud keeldu ja hankelepingud kokku ületavad riigihanke rahvusvahelist piirmäära. Kohaldada võib 25-protsendilist tagasinõude määra, kui avalikustamine on toimunud määral, mis võimaldas hankemenetluses osaleda ka teise liikmesriigi territooriumil tegutseval ettevõtjal, sealhulgas, kui hanketeade on avaldatud riigihangete registris.
[RT I, 18.09.2018, 3 - jõust. 21.09.2018]

  (4) Otsustaja nõuab tagasi 100 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest, kui ilmneb, et riigihanke korraldamisel riigihangete seaduse 6. peatüki alusel on kasutatud võistlevat dialoogi või väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust vastuolus riigihangete seaduse § 172 lõikega 2 ja §-ga 173. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 5-, 10- või 25-protsendilist tagasinõude määra.
[RT I, 18.09.2018, 3 - jõust. 21.09.2018]

  (5) Otsustaja nõuab tagasi 100 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest, kui ilmneb, et hankemenetluse korraldamisel esines huvide konflikt.

  (6) Otsustaja nõuab tagasi 100 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest, mille ulatuses on hankemenetluse korraldamise tulemusena sõlmitud hankelepingu täitmise mahtu vähendatud, ilma hankelepingu hinda vähendamata. Lisaks nõutakse tagasi 25 protsenti hankelepingu lõplikust toetusest rahastatavast summast, kui hankelepingu täitmise mahu vähenemine on olnud oluline.

  (7) Otsustaja nõuab tagasi 100 protsenti täiendavale hankelepingule eraldatud toetusest, kui ei ole järgitud riigihangete seaduse § 49 lõike 1 punkti 3 ning kui täiendav hankeleping on võrreldes esialgse hankelepinguga oluline. Kui täiendava hankelepingu või täiendavate hankelepingute maksumus ei ületa 50 protsenti esialgse hankelepingu maksumusest, kohaldatakse 25-protsendilist tagasinõude määra.
[RT I, 18.09.2018, 3 - jõust. 21.09.2018]

  (8) [Kehtetu - RT I, 18.09.2018, 3 - jõust. 21.09.2018]

  (9) Kui ilmneb, et hankemenetluse korraldamisel ei ole järgitud riigihangete seaduse §-s 93, 94, 143 või 158 nimetatud tähtaegu ja tähtaegade vähendamine on olnud:
  1) suurem kui 50 protsenti riigihangete seaduse §-s 93, 94, 143 või 158 nimetatud tähtaegadest, nõutakse tagasi 25 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest;
  2) suurem kui 30 protsenti riigihangete seaduse §-s 93, 94, 143 või 158 nimetatud tähtaegadest, nõutakse tagasi 10 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest;
  3) väiksem kui 30 protsenti riigihangete seaduse §-s 93, 94, 143 või 158 nimetatud tähtaegadest, nõutakse tagasi 5 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest, kuid sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 2-protsendilist tagasinõude määra.
[RT I, 18.09.2018, 3 - jõust. 21.09.2018]

  (10) Kui ilmneb, et hankemenetluse korraldamisel on jäetud liiga vähe aega riigihanke alusdokumentide väljastamiseks ning väljastamise periood moodustab hankija poolt nimetatud pakkumuste esitamise tähtajast vähem kui:
  1) 50 protsenti, nõutakse tagasi 25 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest;
  2) 60 protsenti, nõutakse tagasi 10 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest;
  3) 80 protsenti, nõutakse tagasi 5 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest.
[RT I, 18.09.2018, 3 - jõust. 21.09.2018]

  (11) Otsustaja nõuab tagasi 25 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest järgmistel juhtudel:
  1) riigihanke piirmäära ületavale hankelepingule eraldatud toetusest, kui ilmneb, et riigihangete seaduse §-s 73 nimetatud hanketeadet ei ole registris avaldatud, aga vastav kohustus tulenes riigihangete seadusest, struktuuritoetuse seadusest või nende rakendusaktidest;
[RT I, 18.09.2018, 3 - jõust. 21.09.2018]
  2) hankelepingutes, mille maksumus kokku ületab riigihanke piirmäära, on rikutud riigihangete seaduse § 28 lõikes 2 nimetatud keeldu;
[RT I, 18.09.2018, 3 - jõust. 21.09.2018]
  3) rahvusvahelist piirmäära ületava riigihanke korraldamisel on kasutatud konkurentsipõhist läbirääkimistega hankemenetlust vastuolus riigihangete seaduse § 48 lõikega 3;
[RT I, 18.09.2018, 3 - jõust. 21.09.2018]
  4) hankemenetluse korraldamisel ei ole järgitud riigihangete seaduse §-s 85 nimetatud põhimõtteid;
[RT I, 18.09.2018, 3 - jõust. 21.09.2018]
  5) hankemenetluse korraldamisel on pakkuja kvalifitseerimiseks, pakkumuse vastavaks tunnistamiseks või pakkumuse hindamiseks riigihanke alusdokumentides nimetatud kriteerium, mis on vastuolus riigihangete seadusega;
[RT I, 18.09.2018, 3 - jõust. 21.09.2018]
  6) riigihankes seatud kvalifitseerimise tingimused ei ole vastavad ja proportsionaalsed riigihanke esemega;
  7) hankemenetluse korraldamiseks koostatud tehniline kirjeldus välistab või piirab põhjendamatult konkurentsi või tekitab ebavõrdset kohtlemist. Kui rikkumise ulatus on rahaliselt hinnatav, rakendatakse käesolevas sättes nimetatud tagasinõude määra rahaliselt hinnatava osa kohta hankelepingust;
  8) hankemenetluse korraldamisel ei ole seatud kvalifitseerimise tingimusi järgitud ning kvalifitseeriti pakkuja, kes ei vastanud kehtivatele kvalifitseerimise tingimustele;
  9) riigihankes seatud kvalifitseerimise tingimusi ei järgitud ning jäeti kvalifitseerimata pakkuja, kes vastas kehtivatele kvalifitseerimise tingimustele;
  10) hankemenetluse korraldamisel on kvalifitseerimise tingimusi kasutatud vastavaks tunnistamise tingimustena;
  11) hankemenetluse korraldamisel ei ole järgitud vastavaks tunnistamise või hindamise kriteeriume ning edukaks tunnistati pakkuja, kes ei vastanud kehtivatele tingimustele;
  12) hankemenetluse korraldamisel ei järgitud vastavaks tunnistamise või hindamise kriteeriume ning jäeti edukaks tunnistamata pakkuja, kes vastas kehtivatele tingimustele;
  13) hankemenetluse korraldamisel puudub pakkumuste hindamise kontrolljälg või pole see piisav, et kindlaks teha saadud tulemuse õiguspärasus;
  14) hankemenetluse korraldamisel on pärast pakkumuste esitamise tähtaja saabumist võimaldatud pakkujal muuta pakkumust;
  15) avatud või piiratud hankemenetluses on peetud läbirääkimisi, millega on kahjustatud riigihanke korraldamise üldisi põhimõtteid;
  16) konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses on muudetud esialgselt kirjeldatud tingimusi;
[RT I, 18.09.2018, 3 - jõust. 21.09.2018]
  17) riigihankes on jäetud kohaldamata riigihangete seaduse § 115 lõike 1 esimeses lauses nimetatud kohustus;
[RT I, 18.09.2018, 3 - jõust. 21.09.2018]
  18) hankemenetluse korraldamise tulemusena sõlmitud hankelepingu muudatused ei ole kooskõlas riigihangete seaduse § 123 lõikega 1. Lisaks tuleb hankelepingu kogusumma suurenemisel nõuda toetus tagasi 100 protsenti suurenenud summast;
[RT I, 18.09.2018, 3 - jõust. 21.09.2018]
  19) hankija ei ole hankemenetluse korraldamisel teavitanud riigihanke alusdokumentide muutmisest kõiki huvitatud isikuid, pakkujaid või taotlejaid või on oluliselt rikkunud riigihangete seaduse §-s 46 sätestatud selgituste andmise korda, mis ei võimaldanud huvitatud isikutel, pakkujatel või taotlejatel esitada korrektset pakkumust või kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente.
[RT I, 18.09.2018, 3 - jõust. 21.09.2018]

  (12) Lõike 11 punktides 3–16 ja 19 nimetatud juhtudel võib sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist tagasinõude määra.

  (13) Otsustaja nõuab sõltuvalt rikkumise raskusest tagasi 5 või 10 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest, kui ilmneb, et:
  1) hankemenetluse korraldamisel on taotluste või pakkumuste esitamise tähtaega muudetud, kuid sellekohast muudatust ei ole riigihanke alusdokumentide muudatusena kõikidele huvitatud isikutele, taotlejatele või pakkujatele avaldatud;
  2) hankemenetluse korraldamisel ei ole riigihanke eset piisava täpsusega kirjeldatud.
[RT I, 18.09.2018, 3 - jõust. 21.09.2018]

  (14) Otsustaja nõuab tagasi kuni 10 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest, kui hankemenetluse korraldamisel ilmneb riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumine, mida ei ole lõigetes 2–13 nimetatud, või kui tegemist on riigihangete korraldamisega, kus hankelepingu maksumus jääb alla riigihangete piirmäära, või kui on tegemist sotsiaal- või eriteenuste tellimisega või ideekonkursi korraldamisega. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 25-protsendilist tagasinõude määra.
[RT I, 18.09.2018, 3 - jõust. 21.09.2018]

  (15) Otsustaja nõuab tagasi 10 protsenti lepingule eraldatud toetusest, kui ilmneb, et toetuse saaja või partner, kes ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, on rikkunud seadusest või muudest toetuse taotluse andmise tingimustest tulenevaid nõudeid. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 1-, 5-, 25- või 50-protsendilist tagasinõude määra.

  (16) Kui projekti ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat tagasinõude määra.
[RT I, 26.08.2014, 7 - jõust. 29.08.2014]

§ 12.   Toetuse tagasimaksmine

  (1) Toetuse saaja peab tagasinõutava toetuse tagasi maksma 90 kalendripäeva jooksul tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamisest arvates.
[RT I 2008, 37, 222 - jõust. 17.08.2008]

  (2) Otsustaja kannab tagasimaksete tulukontole laekunud toetuse, intressid ja viivise edasi kümne tööpäeva jooksul nende summade laekumisest arvates.
[RT I, 26.08.2014, 7 - jõust. 29.08.2014]

  (3) Kui toetuse saaja peab toetuse osaliselt tagasi maksma, võib sama projekti raames, Schengen Facility puhul toetuse saaja sama või muu toetatava projekti raames, järgnevalt väljamakstavat toetuse summat vähendada tagasi maksta jäänud summa ulatuses.

  (4) Otsustaja võib peatada toetuse väljamaksed toetuse saaja tagasimaksega seotud projektile, «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» raames seaduse § 27 lõike 4 alusel toetuse saaja kõikidele projektidele, kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimaksmiseni.

  (5) Kui toetuse saajalt ei ole võimalik toetust tagasi saada ja vastutav riigiasutus või mõni muu isik või asutus ei soovi toetuse saaja eest nimetatud kulusid hüvitada, lahendab küsimuse § 15 lõikes 2 ettenähtud protseduuri kohaselt Vabariigi Valitsus.

  (6) Kui Euroopa territoriaalse koostöö puhul makseasutuse poolt kehtestatud tähtajaks toetust tagasi saadud ei ole või on ilmne, et seda ei ole võimalik tähtajaks tagasi saada, esitab makseasutus kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1080/2006 artikli 17 punktiga 3 vajadusel tagasinõude toetuse saaja või tema partneri asukohariigile.
[RT I 2008, 37, 222 - jõust. 17.08.2008]

§ 13.   Toetuse tagasimaksmise ajatamine

  (1) Otsustaja võib põhjendatud juhtudel võimaldada toetuse tagasimaksmise ajatamist. Selleks peab toetuse saaja esitama otsustajale 30 kalendripäeva jooksul tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates või enne tagasinõudmise otsuse tegemist toetuse tagasimaksmise ajatamise põhjendatud taotluse (edaspidi ajatamise taotlus) koos tagasimaksmise ajakava, toetuse saaja finantsseisu kajastavate dokumentide ja edasise tegevuskavaga.

  (2) Otsustaja otsustab ajatamise taotluse rahuldamise või sellest keeldumise, kaaludes igakülgselt esitatud andmeid ja nõudes vajadusel tagasimakse kohta tagatist.

  (3) Ajatamise taotluse rahuldamine sätestatakse tagasinõudmise otsuses või selle muudatuses. Toetuse tagasimakseid võib ajatada kuni 12 kalendrikuuni tagasinõudmise otsuse või selles muudatuse tegemise päevast arvates. Vajadusel võib otsustaja kooskõlastatult makseasutusega määrata pikema tagasimakse aja.

  (4) Ajatamise taotluse rahuldamisest keeldumine sätestatakse sellekohases eraldi otsuses või tagasinõudmise otsuses. Ajatamise taotluse rahuldamisest keeldumise korral peab toetuse saaja toetuse tagasi maksma tagasinõudmise otsuses sätestatud tähtajaks.

  (5) Lõikes 3 nimetatud tagasinõudmise otsuse muudatus või lõikes 4 nimetatud eraldi otsus saadetakse toetuse saajale 15 tööpäeva jooksul ajatamise taotluse kättesaamisest arvates.

  (6) Kui toetuse saaja ei tasu ajatamise korral osamakseid ettenähtud tähtajal ja summas, võib otsustaja tühistada toetuse tagasimaksmise ajatamise ning nõuda toetuse saajalt toetuse tagasimaksmist 90 kalendripäeva jooksul vastavasisulise otsuse kättesaamise päevast arvates.
[RT I, 05.07.2011, 15 - jõust. 08.07.2011]

3. peatükk TOETUSE TAGASIMAKSMINE TOETUSE ANDMIST JA KASUTAMIST KORRALDAVA SISERIIKLIKU ISIKU VÕI ASUTUSE POOLT 

§ 14.   Toetuse tagasimaksmise alused

  (1) Paragrahvis 4 nimetatud isik või asutus on kohustatud toetuse tagasi maksma, kui ta ei ole täitnud temale siseriiklikult või riigile toetust andnud isiku poolt pandud ülesandeid ning temapoolse ülesannete täitmatajätmise tulemusena on:
  1) riigile toetust andnud isik esitanud tagasimakse nõude Eesti riigi vastu;
  2) riigile toetust andnud isik jätnud osa toetusest Eesti riigile andmata, aga toetuse saajale on vastavad summad välja makstud;
  3) Eesti riik jätnud osa toetusest riigile toetust andnud isikult taotlemata, aga toetuse saajale on vastavad summad välja makstud.

  (2) Paragrahvis 4 nimetatud isik või asutus ei pea tagasi maksma riigile toetust andnud isiku poolt Eesti riigile antavate rahaliste vahendite kasutamise kaasrahastamiseks riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud täiendavaid vahendeid, kui ta oli ise nende vahendite eraldajaks selle projekti raames või nimetatud vahendid eraldanud asutus ei soovi põhjendatud juhtudel nende tagastamist.

  (3) Kui rakendusüksuse vead toetuse andmise ja kasutamise korraldamisel on tingitud asutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemi puudustest, mis viivad või võivad viia lõikes 1 nimetatud olukordadeni, otsustab Vabariigi Valitsus korraldusasutuse ettepanekul vastavalt konkreetsetele toetuse andmist ja kasutamist reguleerivatele õigusaktidele isiku või asutuse volituste peatamise, jätkamise või lõpetamise ning rakendusüksuse ülesannete edasise täitmise. Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2009–2014 ja Norra finantsmehhanismi 2009–2014 puhul antud säte ei kohaldu ja lähtutakse Vabariigi Valitsuse 23. mai 2013. a määruse nr 78 „Aastatel 2009–2014 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ § 9 lõikes 4 sätestatust.
[RT I, 26.08.2014, 7 - jõust. 29.08.2014]

§ 15.   Toetuse tagasimaksmise korraldamine

  (1) Paragrahvi 14 lõikes 1 nimetatud juhul teavitab makseasutus toetuse tagasimaksmise vajadusest vastavat §-s 4 nimetatud isikut või asutust.

  (2) Kui §-s 4 nimetatud isikut või asutust, kes on kohustatud toetuse tagasi maksma, ei ole võimalik kindlaks määrata, otsustavad §-s 4 nimetatud isikud või asutused igal üksikjuhul, kes peab toetuse tagasi maksma. Üksmeele puudumisel valmistab ministeerium, kes ise või kelle valitsemisalas olev asutus täidab makseasutuse ülesandeid, koostöös §-s 4 nimetatud teiste isikute või asutustega ette dokumendid küsimuse lahendamiseks Vabariigi Valitsuse poolt. Nimetatud dokumentides tehakse muu hulgas ettepanekud tagasimaksmisele kuuluva summa, vastava tagasimakse allika ja tagasimakse tähtaja kohta.

  (3) Toetuse tagasimaksmise korraldamisel kohaldatakse §-s 4 nimetatud isikule või asutusele § 11 lõigetes 1, 2 ja 5 ning §-des 11¹, 12 ja 13 toetuse saaja kohta sätestatud põhimõtteid, arvestades käesolevas peatükis väljatoodud erinevusi.
[RT I, 05.07.2011, 15 - jõust. 08.07.2011]

4. peatükk RIIGIEELARVE KASSARESERVIST VAHENDITE TAOTLEMINE 

§ 16.   Kassareservist vahendite taotlemine

  (1) Riigile toetust andnud isikule toetuse tagasimaksmiseks kasutatakse kassareservi, kui toetuse saajalt või §-s 4 nimetatud isikult või asutuselt ei ole riigile toetust andnud isiku poolt kehtestatud tähtajaks toetust tagasi saadud või on ilmne, et seda ei ole võimalik tähtajaks tagasi saada.

  (2) Kui riigile toetust andnud isiku kehtestatud tähtajaks hüvitab tagasimaksmisele kuuluvad summad toetuse saaja või §-s 4 nimetatud isiku või asutuse asemel vastutav riigiasutus või mõni muu isik või asutus, siis kassareservi tagasimaksmiseks ei kasutata.

  (3) Lõikes 1 nimetatud juhul valmistab Rahandusministeerium koostöös §-s 4 nimetatud isikute või asutustega ette Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu, kus sätestatakse kassareservist eraldatav summa, vahendite kassareservi tagastamise eest vastutav riigiasutus, tagastamise tähtajad ning tähtaegselt tagastamata jäänud vahendite vastutava riigiasutuse eelarvelistest vahenditest kinnipidamise tingimused.

5. peatükk RIKKUMISEGA SEOTUD TEABE ESITAMINE 

§ 17.   Teavitamine toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest

  (1) Otsustaja esitab Riigi Tugiteenuste Keskusele kümne tööpäeva jooksul pärast punktides 1–5 nimetatud asjaolude ilmnemist rikkumise aruande (edaspidi rikkumiste aruanne) lisas 2 kehtestatud vormil järgmistel juhtudel:
[RT I, 18.09.2018, 3 - jõust. 21.09.2018, muudatust kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. septembrist 2018. a.]
  1) ilmnenud on mõni §-s 10 nimetatud toetuse tagasinõudmise alustest;
  2) tekkinud on põhjendatud kahtlus, et projekti rakendamisel on toime pandud süütegu;
  3) õigusaktides esineb reguleerimata või puudulikult reguleeritud küsimusi, mis võimaldavad toetuse mittesihipärast andmist või kasutamist;
  4) auditi lõpparuandes on toetuse tagasinõudmise soovitus;
  5) punktides 1–4 nimetatud teave täieneb või muutub.
[RT I, 26.08.2014, 7 - jõust. 01.01.2015]

  (1¹) Rikkumiste aruande vorm ei kehti struktuurifondidele, perioodi 2007–2013 Ühtekuuluvusfondile, Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismile 2009–2014 ja Norra finantsmehhanismile 2009–2014, välja arvatud aruanded, mida ei ole võimalik registris kindla projektiga seostada.
[RT I, 26.08.2014, 7 - jõust. 01.01.2015]

  (2) Vajaduse korral teavitab Riigi Tugiteenuste Keskus rikkumiste aruande alusel ettevõetavatest tegevustest otsustajat ja asutustevaheliste suhete järjekorras otsustajast järgmist asutust kümne tööpäeva jooksul aruande kinnitamise päevast arvates.
[RT I, 18.09.2018, 3 - jõust. 21.09.2018, muudatust kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. septembrist 2018. a.]

  (3) Euroopa territoriaalse koostöö raames esitatakse Eesti-poolsete partnerite kohta Riigi Tugiteenuste Keskusele rikkumiste aruanne kümne tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 nimetatud asjaolude teatavaks saamise päevast arvates.
[RT I, 18.09.2018, 3 - jõust. 21.09.2018, muudatust kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. septembrist 2018. a.]

  (4) Lõikes 1 nimetatud rikkumise aruannet ei esitata Solidaarsusprogrammi fondide, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi puhul.
[RT I, 18.09.2018, 3 - jõust. 21.09.2018, muudatust kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. septembrist 2018. a.]

§ 18.   Kvartaalne teavitamine toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest
[Kehtetu - RT I, 26.08.2014, 7 - jõust. 01.01.2015]

§ 19.   Aruannete esitamise piirmäär

  Rikkumiste aruannet ei ole vaja esitada, kui § 17 lõikes 1 nimetatud asjaolude ilmnemisel jääb kogu rikkumisega seotud toetuse summa alla 3000 euro. Nimetatud piirmääras võetakse arvesse rikkumisega seotud nii välja makstud kui ka välja maksmata toetuse summa. Kui on tekkinud põhjendatud kahtlus, et projekti rakendamisel on toime pandud süütegu, siis eespool nimetatud piirmäära ei rakendata ja teavitatakse Riigi Tugiteenuste Keskust kõikidest rikkumistest. Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2009–2014, Norra finantsmehhanismi 2009–2014 ja Eesti–Šveitsi koostööprogrammi puhul antud piirmäär ei kehti. Euroopa Liidu algatuste „Equal”, „Interreg” ja „Urban”, Euroopa territoriaalse koostöö ja ENPI aruannete esitamise piirmäär on 10 000 eurot.
[RT I, 18.09.2018, 3 - jõust. 21.09.2018, muudatusi kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. septembrist 2018. a.]

§ 20.   Avalikustamine

  Riigi Tugiteenuste Keskus avaldab oma kodulehel kvartaalselt muu hulgas järgmisi andmeid:
[RT I, 18.09.2018, 3 - jõust. 21.09.2018, muudatust kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. septembrist 2018. a.]
  1) toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisega seotud toetuse saaja ja §-s 4 nimetatud isiku või asutuse nime, rikkumise lühikirjelduse ning siseriiklikult või riigile toetust andnud isikule tagasimaksmisele kuuluvad, tagasimakstud või tasaarveldatud summad;
  2) kasutamata jäänud summad, mis on riigile toetust andnud isikule tagasi makstud või tasaarveldatud.

§ 21.   Aruannete ja teabe esitamine

  (1) Rikkumiste aruanne esitatakse Riigi Tugiteenuste Keskusele paberkandjal või elektrooniliselt, välja arvatud § 17 lõikes 1¹ nimetud juhul. Aruande kinnitab §-s 4 nimetatud isik või asutuse juhtorgan või juht või tema poolt volitatud isik.
[RT I, 18.09.2018, 3 - jõust. 21.09.2018, muudatust kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. septembrist 2018. a.]

  (2) Riigi Tugiteenuste Keskuse nõudmisel on toetuse saajal ja §-s 4 nimetatud isikul või asutusel kohustus esitada toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumise kohta täiendavat informatsiooni ja aruandeid.
[RT I, 18.09.2018, 3 - jõust. 21.09.2018, muudatust kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. septembrist 2018. a.]

  (3) [Kehtetu - RT I, 26.08.2014, 7 - jõust. 29.08.2014]

6. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 22.   Määruse rakendamine

  (1) Alustatud tagasinõudmise menetlus viiakse lõpule vastavalt menetluse algatamise ajal kehtinud õigusaktides sätestatule.
[RT I 2010, 54, 350 - jõust. 08.08.2010]

  (1¹) Toetuse taotluse rahuldamise otsuse, programmi või halduslepingu raames antud toetuse tagasinõudmisel lähtutakse tagasinõude menetlemise või auditi või kontrolli lõpparuande projekti toetuse saajale esitamise ajal, sõltuvalt sellest, milline on varasem, kehtinud õigusaktides sätestatust.
[RT I, 26.08.2014, 7 - jõust. 29.08.2014]

  (2) Paragrahvis 20 nimetatud andmeid avaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. maist 2004. a.

  (3) Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist ning Sisejulgeolekufondist antud toetuse tagasinõudmisele kohaldatakse käesolevat määrust nimetatud fondidest toetuse andmise ja kasutamise tingimuste jõustumisest arvates.
[RT I, 30.05.2015, 6 - jõust. 02.06.2015]

  (4) Kuni 31. augustini 2017. a kehtinud riigihangete seaduse alusel korraldatud riigihangetele, mille kohta tuleb teha toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsus, kohaldatakse otsuse tegemisel kuni käesoleva määruse jõustumiseni kehtinud redaktsiooni.
[RT I, 18.09.2018, 3 - jõust. 21.09.2018]

  (5) Paragrahvi 7 lõikes 2¹, §-s 17 ning §-des 19–21 nimetatud muudatusi kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. septembrist 2018. a.
[RT I, 18.09.2018, 3 - jõust. 21.09.2018]

§ 23.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. jaanuaril 2007. a.

Lisa 1 Vorm SC 1 – Viivitamatu teavitamine rikkumisest
[Kehtetu - RT I, 26.08.2014, 7 - jõust. 29.08.2014]

Lisa 2 Rikkumistest teavitamise aruanne
[RT I, 18.09.2018, 3 - jõust. 21.09.2018]

Lisa 3 Vorm SC 3 – Rikkumise puudumine
[Kehtetu - RT I, 26.08.2014, 7 - jõust. 29.08.2014]