Püsiva töövõimetuse, selle tekkimise aja, põhjuse ja kestuse arstliku töövõimetuse ekspertiisiga tuvastamise kord
Vastu võetud 14.01.2002 nr 13
RT I 2002, 6, 23
jõustumine 24.01.2002, rakendatakse alates 1.01.2002
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
28.01.2003 nr 34 (RT I 2003, 12, 62) 7.02.2003
8.12.2005 nr 291 (RT I 2005, 66, 507) 16.12.2005
Määrus kehtestatakse «Riikliku pensionikindlustuse seaduse» (RT I 2001, 100, 648) § 16 lõike 9 alusel.
§1. Reguleerimisala
Käesolev määrus reguleerib püsiva töövõimetuse, selle tekkimise aja, põhjuse ja kestuse tuvastamist arstliku töövõimetuse ekspertiisiga (edaspidi ekspertiis).
§2. Ekspertiisi tegija
Püsiva töövõimetuse, selle tekkimise aja, põhjuse ja kestuse tuvastab pensioniameti ekspertiisikomisjon või ekspertarst või psühhiaatri eriharidusega ekspertarst, kellega Sotsiaalkindlustusamet on arstliku ekspertiisi tegemiseks sõlminud töövõtulepingu.
[RT I 2003,12,62; 7.02.2003]
§3. Ekspertiisi taotlemine
(1) Ekspertiisi võib taotleda isik vanuses 16 aastat kuni «Riikliku pensionikindlustuse seaduse» (edaspidi seadus) § 7 lõikes 1 või 2 sätestatud vanaduspensionieani.
(2) Välislepingu alusel pensioni saamiseks või töövigastuse või kutsehaiguse või vägivallakuriteo tagajärjel saadud vigastuse või haigestumise korral võib ekspertiisi taotleda ka vanaduspensioniealine ja noorem kui 16-aastane isik.
(3) Isik täidab seaduse § 16 lõike 11 alusel kehtestatud arstliku ekspertiisi taotluse vormi ja esitab selle perearstile või isikut põhiliselt ravivale eriarstile (edaspidi arst). Juhul kui isik taotleb püsiva töövõimetuse ja puude tuvastamist üheaegselt, täidetakse ühine arstliku ekspertiisi taotlus.
(4) Arst täidab tema käsutuses olevate andmete põhjal seaduse § 16 lõike 11 alusel kehtestatud terviseseisundi kirjelduse vormi vastavalt taotlusele. Arstliku ekspertiisi taotluse esitamisel paberkandjal või edastamisel elektrooniliselt täidetakse terviseseisundi kirjeldus vastaval vormil.
(5) Arst märgib terviseseisundi kirjeldusele kõigi isikul teadaolevate ja eeldatavalt püsivat töövõimetust põhjustavate haiguste diagnoosid koos raskusastmega ning organismi funktsionaalse seisundiga, diagnoosi koodid, nimetatud haigustega seotud uuringute andmed, senise ja praeguse ravi, objektiivse leiu ning teised terviseseisundi kirjelduse vormil nõutavad andmed.
(6) Diagnooside vormistamisel juhindub arst rahvusvahelisest haiguste klassifikatsioonist.
(7) Isik esitab arstile vajaduse korral teised seaduse § 16 lõike 11 alusel kehtestatud loetelus nimetatud dokumendid.
(8) Arst esitab või saadab ekspertiisi tegemiseks vajalikud dokumendid, sealhulgas arstliku ekspertiisi taotluse ja terviseseisundi kirjelduse (edaspidi ekspertiisidokumendid) isiku elukohajärgse pensioniameti ekspertiisikomisjonile (edaspidi ekspertiisikomisjon). Kui isiku põhiliseks tervisehäireks on psühhiaatriline haigus, esitab või saadab arst ekspertiisidokumendid Sotsiaalkindlustusametile.
(9) Haiglas viibiva isiku kohta esitab või saadab arst ekspertiisidokumendid isiku valikul kas isiku elukohajärgse või asukohajärgse pensioniameti ekspertiisikomisjonile.
(10) Arst esitab või saadab ekspertiisidokumendid ekspertiisikomisjonile või Sotsiaalkindlustusametile kümne tööpäeva jooksul, arvates lõikes 7 sätestatud dokumentide ja kõigi terviseseisundi kirjelduse täitmiseks vajalike andmete saamise päevast.
(11) Kui isik esitab arstliku ekspertiisi taotluse eriarstile, siis võib ekspertiisidokumendid koos teiste lõikes 7 sätestatud dokumentidega ekspertiisikomisjonile või Sotsiaalkindlustusametile esitada või saata isiku raviga tegelev eriarst, informeerides sellest isiku perearsti ning arvestades lõigete 5, 10 ja 12 sätteid.
(12) Kui ekspertiisidokumendid sisaldavad andmeid isiku psüühika- või käitumishäirete kohta, informeerib eriarst ekspertiisi taotlemisest perearsti ainult isiku või tema seadusliku esindaja kirjalikul nõusolekul.
(13) Kui ekspertiisidokumendid või nendes sisalduvad andmed on ekspertiisiks ebapiisavad, tagastab ekspertiisikomisjon või Sotsiaalkindlustusamet terviseseisundi kirjelduse kümne tööpäeva jooksul, arvates selle saamise päevast, selle dokumendi esitanud või saatnud arstile, teatades, millised andmed või dokumendid tuleb täiendavalt esitada või saata.
(14) Arst esitab või saadab ekspertiisidokumendid ekspertiisikomisjonile või Sotsiaalkindlustusametile täiendatud andmed või dokumendid viie tööpäeva jooksul, arvates kõigi täiendavate andmete või dokumentide saamise päevast.
[RT I 2005, 66, 507 – jõust. 16.12.2005]
§4. Püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päev
(1) Püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevaks loetakse ekspertiisiks vajalike dokumentide ekspertiisikomisjonile või Sotsiaalkindlustusametile esitamise päev või postiga saatmise korral lähtekoha postitempli kuupäev, välja arvatud lõike 2 punktis 2 ja lõikes 3 sätestatud juhtudel.
(2) Kui ekspertiisidokumendid või nendes sisalduvad andmed on
ekspertiisiks ebapiisavad ning ekspertiisikomisjon või
Sotsiaalkindlustusamet tagastab need dokumendid vastavalt § 3 lõike 13
sätetele, loetakse püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevaks:
1)
ekspertiisidokumentide ekspertiisikomisjonile või
Sotsiaalkindlustusametile esialgse esitamise päev või postiga saatmise
korral lähtekoha postitempli kuupäev, kui täiendatud
ekspertiisidokumendid esitatakse või saadetakse ekspertiisikomisjonile
või Sotsiaalkindlustusametile kolme kuu jooksul, arvates täiendavate
andmete või dokumentide vajaduse kohta ekspertiisikomisjoni või
Sotsiaalkindlustusameti poolt teate esitamise või saatmise päevast;
2)
täiendatud ekspertiisidokumentide ekspertiisikomisjonile või
Sotsiaalkindlustusametile esitamise päev või postiga saatmise korral
lähtekoha postitempli kuupäev, kui need esitatakse või saadetakse
ekspertiisikomisjonile või Sotsiaalkindlustusametile pärast kolme kuu
möödumist, arvates täiendavate andmete või dokumentide vajaduse kohta
ekspertiisikomisjoni või Sotsiaalkindlustusameti poolt teate esitamise
või saatmise päevast.
[RT I 2005, 66, 507 – jõust. 16.12.2005]
(3) Kui püsiv töövõimetus tuvastatakse isikul, kes oli vahetult enne püsiva töövõimetuse tuvastamist töövõimetuslehe alusel ajutiselt töövõimetu, loetakse püsiva töövõimetuse tuvastamise päevaks ekspertiisikomisjoni või ekspertarsti poolt püsiva töövõimetuse otsuse vastuvõtmise päev.
§5. Püsiva töövõimetuse tekkimise aeg
(1) Püsiva töövõimetuse tekkimise aeg on püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päev, välja arvatud lõikes 2 nimetatud juhul.
(2) Kui isik taotleb püsiva töövõimetuse tekkimise aja tuvastamist tagasiulatuvalt ja ekspertiisitaotlus sisaldab püsiva töövõimetuse tekkimise aja tagasiulatuvalt tuvastamiseks piisavalt andmeid, tuvastab ekspertiisikomisjon või ekspertarst püsiva töövõimetuse tekkimise aja tagasiulatuvalt, kuid mitte enam kui kolm aastat, arvates ekspertiisidokumentide ekspertiisikomisjonile või Sotsiaalkindlustusametile esitamise või saatmise päevast.
(3) Kui isik taotleb püsiva töövõimetuse tekkimise aja tuvastamist tagasiulatuvalt töövigastusest või kutsehaigusest põhjustatud püsiva töövõimetuse tõttu ja ekspertiisitaotlus sisaldab püsiva töövõimetuse tekkimise aja tagasiulatuvalt tuvastamiseks piisavalt andmeid, tuvastab ekspertiisikomisjon või ekspertarst püsiva töövõimetuse tekkimise aja tagasiulatuvalt alates töövigastuse tekkimise või kutsehaiguse diagnoosimise päevast.
§6. Püsiva töövõimetuse kestus ja selle tuvastamise alused
(1) Isiku võib püsivalt töövõimetuks tunnistada kestusega:
1)
6 kuud;
2) 1 aasta;
3) 2 aastat;
4) 5 aastat;
5) kuni
seaduse § 7 lõikes 1 või 2 sätestatud vanaduspensioniikka jõudmiseni.
(2) Püsiva töövõimetuse kestus määratakse alates püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevast.
(3) Lõike 1 punktides 1æ4 sätestatud juhtudel on püsiva töövõimetuse viimaseks päevaks püsiva töövõimetuse kestuse viimase kalendrikuu viimane kuupäev.
(4) Lõike 1 punktides 1æ4 sätestatud juhtudel tunnistatakse isik püsivalt töövõimetuks mitte kauemaks kui vanaduspensioniikka jõudmiseni, välja arvatud juhtudel, kui isik taotleb pensioni välislepingu alusel või kui püsiva töövõimetuse põhjuseks on töövigastus või kutsehaigus või vigastus vägivallakuriteo tagajärjel või haigestumine vägivallakuriteo tagajärjel.
(5) Püsiva töövõimetuse kestuse tuvastamisel on aluseks:
1)
haiguse raskusaste ja organismi funktsionaalne seisund;
2) haiguse
raskusastme ja organismi funktsionaalse seisundi muutumise senine
kiirus ja edasine prognoos.
§7. Korduvekspertiis
(1) Ekspertiisikomisjon või ekspertarst määrab korduvekspertiisi tähtaja hiljemalt püsiva töövõimetuse kestuse viimase kalendrikuu 15. kuupäevaks, kui:
1) püsiva töövõimetuse kestus määrati tähtajaks, mis saabub enne isiku vanaduspensioniikka jõudmist;
2) püsiva töövõimetuse põhjuseks on töövigastus või kutsehaigus või vigastus vägivallakuriteo tagajärjel või haigestumine vägivallakuriteo tagajärjel;
3) püsiv töövõimetus tuvastati välislepingu alusel pensioni saamiseks.
(2) Isiku taotlusel esitab või saadab isiku arst korduvekspertiisi tähtajaks ekspertiisikomisjonile või Sotsiaalkindlustusametile uued ekspertiisidokumendid.
[RT I 2005, 66, 507 – jõust. 16.12.2005]
(3) Isiku terviseseisundi või püsiva töövõimetuse põhjuse muutumisel võib isik taotleda korduvekspertiisi enne § 6 lõigetes 1 ja 4 sätestatud püsiva töövõimetuse kestuse lõppemist.
[RT I 2003,12,62; 7.02.2003]
§8. Püsiva töövõimetuse põhjus
(1) Püsiva töövõimetuse põhjused on:
1)
töövigastus;
2) kutsehaigus;
3) kaitseväeteenistuses
teenistusülesannete täitmisel saadud vigastus;
4)
kaitseväeteenistusega seotud haigus;
5) seoses
politseiteenistuse kohustustega saadud vigastus;
6)
politseiteenistuse kohustustega seotud haigus;
7) seoses
teenistuskohustustega saadud vigastus;
8) teenistuskohustustega
seotud haigus;
9) vigastus tuumakatastroofi tagajärjel;
10)
vigastus tuumakatsetuse tagajärjel;
11) vigastus
aatomielektrijaama avarii tagajärjel;
12) haigestumine
tuumakatastroofi tagajärjel;
13) haigestumine tuumakatsetuse
tagajärjel;
14) haigestumine aatomielektrijaama avarii
tagajärjel;
15) liiklusõnnetuses saadud vigastus;
16)
haigestumine liiklusõnnetuse tagajärjel;
17) vigastus
vägivallakuriteo tagajärjel;
18) haigestumine
vägivallakuriteo tagajärjel;
19) üldhaigestumine;
20)
vigastus.
(2) Püsiva töövõimetuse põhjuseks on töövigastus, kui ekspertiisikomisjon või ekspertarst teeb kindlaks põhjusliku seose tööõnnetuses saadud vigastuse või selle tagajärjel tekkinud tüsistuste, järelnähtude, haigestumise või haiguse ägenemise või süvenemise ja püsiva töövõimetuse vahel.
(3) Püsiva töövõimetuse põhjuseks on kutsehaigus, kui ekspertiisikomisjon või ekspertarst teeb kindlaks põhjusliku seose kutsehaiguse või selle hilisema ägenemise, süvenemise, tüsistuste või järelnähtude ja püsiva töövõimetuse vahel.
(4) Püsiva töövõimetuse põhjuseks on kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmisel saadud vigastus või kaitseväeteenistusega seotud haigus, kui ekspertiisikomisjon või ekspertarst teeb kindlaks põhjusliku seose kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmisel saadud vigastuse või haiguse või nende tüsistuste, järelnähtude või haigestumise, haiguse ägenemise, süvenemise ja püsiva töövõimetuse vahel.
(5) Püsiva töövõimetuse põhjuseks on politseiteenistuses teenistusülesannete täitmisel saadud vigastus või politseiteenistusega seotud haigus, kui ekspertiisikomisjon või ekspertarst teeb kindlaks põhjusliku seose politseiteenistuses teenistusülesannete täitmisel saadud vigastuse või haiguse või nende tüsistuste, järelnähtude või haigestumise, haiguse ägenemise, süvenemise ja püsiva töövõimetuse vahel.
(6) Püsiva töövõimetuse põhjuseks on seoses teenistuskohustustega saadud vigastus või nendega seotud haigus, kui ekspertiisikomisjon või ekspertarst teeb kindlaks põhjusliku seose teenistuskohustustega saadud vigastuse või haiguse või nende tüsistuste, järelnähtude või haigestumise, haiguse ägenemise, süvenemise ja püsiva töövõimetuse vahel.
(7) Püsiva töövõimetuse põhjuseks on vigastus või haigestumine tuumakatsetuse, tuumakatastroofi või aatomielektrijaama avarii tagajärjel, kui ekspertiisikomisjon või ekspertarst teeb kindlaks põhjusliku seose tuumakatsetuse, tuumakatastroofi või aatomielektrijaama avarii tagajärjel saadud vigastuse või haiguse või nende tüsistuste, järelnähtude või haigestumise, haiguse ägenemise, süvenemise ja püsiva töövõimetuse vahel.
(8) Püsiva töövõimetuse põhjuseks on liiklusõnnetuses saadud vigastus või haigestumine liiklusõnnetuse tagajärjel, kui ekspertiisikomisjon või ekspertarst teeb kindlaks põhjusliku seose liiklusõnnetuses saadud vigastuse või haiguse või nende tüsistuste, järelnähtude või haigestumise, haiguse ägenemise, süvenemise ja püsiva töövõimetuse vahel.
(9) Püsiva töövõimetuse põhjuseks on vigastus või haigestumine vägivallakuriteo tagajärjel, kui ekspertiisikomisjon või ekspertarst teeb kindlaks põhjusliku seose vägivallakuriteo tagajärjel saadud vigastuse või haiguse või nende tüsistuste, järelnähtude või haigestumise, haiguse ägenemise, süvenemise ja püsiva töövõimetuse vahel.
(10) Püsiva töövõimetuse põhjuseks on üldhaigestumine kõigil muudel juhtudel, kui ekspertiisikomisjon või ekspertarst teeb kindlaks põhjusliku seose haigestumise või selle hilisema ägenemise, süvenemise, tüsistuste või järelnähtude ja püsiva töövõimetuse vahel.
(11) Püsiva töövõimetuse põhjuseks on vigastus kõigil muudel vigastusjuhtudel, kui ekspertiisikomisjon või ekspertarst teeb kindlaks põhjusliku seose vigastuse või selle tagajärjel tekkinud tüsistuste, järelnähtude, haigestumise või haiguse ägenemise või süvenemise ja püsiva töövõimetuse vahel.
(12) Kui ekspertiisikomisjon või ekspertarst tuvastab isikul rohkem kui ühe püsiva töövõimetuse põhjuse, nimetatakse otsuses kõik põhjused ning määratakse kogu püsiva töövõimetuse ulatus töövõime kaotuse protsentides ja eraldi igast põhjusest tingitud püsiva töövõimetuse ulatus töövõime kaotuse protsentides.
§9. Lapsinvaliidsuse tuvastamine tagasiulatuvalt
(1) Lapsinvaliidsuse tuvastamist tagasiulatuvalt võib taotleda isik, tema seaduslik esindaja või teda lapsena vähemalt kaheksa aastat kasvatanud isik tema või tema seadusliku esindaja kirjalikul nõusolekul.
(2) Lõikes 1 sätestatud kirjalikku nõusolekut ei nõuta, kui
1)
isik on surnud;
2) isik on tunnistatud teadmata kadunuks;
3)
isikut lapsena vähemalt kaheksa aastat kasvatanud isikult on vanema
õigused ära võetud;
4) isiku või tema seadusliku
esindaja asukohta ei ole võimalik kindlaks määrata.
(3) Kui isik taotleb lapsinvaliidsuse tuvastamist tagasiulatuvalt ja ekspertiisitaotlus sisaldab lapsinvaliidsuse tagasiulatuvalt tuvastamiseks piisavalt andmeid, tuvastab ekspertiisikomisjon või ekspertarst tagasiulatuvalt lapsinvaliidsuse ja vormistab arstliku ekspertiisi otsuse.
§10. Ekspertiisi tegemise tähtaeg
(1) Ekspertiisikomisjon või ekspertarst teeb ekspertiisi viieteistkümne tööpäeva jooksul ekspertiisiks piisavate andmete saamise päevast arvates.
[RT I 2005, 66, 507 – jõust. 16.12.2005]
(2) Kui isik on ekspertiisitaotluse esitamise või saatmise päeval töövõimetuslehe alusel ajutiselt töövõimetu, teeb ekspertiisikomisjon või ekspertarst ekspertiisi viie tööpäeva jooksul ekspertiisiks piisavate andmete saamise päevast arvates.
§11. Ekspertiisi otsus
(1) Arstliku töövõimetuse ekspertiisi tulemuste kohta vormistab ekspertiisikomisjon või ekspertarst kirjaliku otsuse.
(2) Püsiva töövõimetuse tuvastamisel näidatakse ekspertiisi otsuses:
1)
püsiva töövõimetuse taotluse esitamise aeg;
2)
püsiva töövõimetuse tekkimise aeg ja vajadusel püsiva töövõimetuse
tekkimise aja tuvastamine tagasiulatuvalt;
3) püsiva töövõimetuse
põhjus;
4) püsiva töövõimetuse kestus;
5)
püsiva töövõimetuse ulatus väljendatuna töövõime kaotuse protsentides;
6)
korduvekspertiisi tähtaeg § 7 lõikes 1 sätestatud juhtudel;
7)
otsuse vaidlustamise kord.
(3) Kui ekspertiisikomisjon või ekspertarst tuvastab isikul rohkem kui ühe püsiva töövõimetuse põhjuse, nimetatakse otsuses kõik põhjused, kogu püsiva töövõimetuse ulatus töövõime kaotuse protsentides ja eraldi igast põhjusest tingitud püsiva töövõimetuse ulatus töövõime kaotuse protsentides.
(4) Kui ekspertiisikomisjon või ekspertarst ei tuvasta isikul püsivat töövõimetust, esitatakse sellekohane kirjalik põhjendus ja näidatakse ära otsuse vaidlustamise kord.
(5) Ennetähtaegse ekspertiisi otsus muudab seni kehtinud otsuse kehtetuks.
§12. Ekspertiisi otsusest teatamine
(1) Ekspertiisikomisjon või Sotsiaalkindlustusamet esitab või saadab kümne tööpäeva jooksul, arvates ekspertiisi otsuse vastuvõtmise päevast, isikule ekspertiisi otsuse koos sisulise põhjendusega ning ekspertiisidokumendid esitanud või saatnud arstile ekspertiisi otsuse koopia.
(2) Kui isik oli vahetult enne püsiva töövõimetuse tuvastamist töövõimetuslehe alusel ajutiselt töövõimetu, esitab või saadab ekspertiisikomisjon otsuse vastuvõtmise päeval või Sotsiaalkindlustusamet viie tööpäeva jooksul, arvates ekspertiisi otsuse vastuvõtmise päevast, käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud dokumendid isikule ja ekspertiisidokumendid esitanud või saatnud arstile ning ekspertiisi otsuse koopia isikut kindlustava haigekassa piirkondlikule osakonnale.
(3) Kui ekspertiisi tegi § 3 lõikes 9 sätestatud juhul isiku asukohajärgse pensioniameti ekspertiisikomisjon või ekspertarst, saadab ta ekspertiisi otsuse koopia lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegadel ka isiku elukohajärgsele pensioniametile.
[RT I 2005, 66, 507 – jõust. 16.12.2005]
§13. Ekspertiisialaste vaidluste lahendamise kord
(1) Arstliku töövõimetuse ekspertiisi otsusega mittenõustumisel võib isik kolme kuu jooksul otsusest teadasaamise päevast pöörduda Sotsiaalkindlustusameti juures asuvasse vaidluskomisjoni, kes korraldab täiendava ekspertiisi.
(2) Täiendava ekspertiisi otsusega mittenõustumisel võib isik pöörduda halduskohtusse kolme kuu jooksul otsusest teadasaamise päevast.
§14. Määruse jõustumine
Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2002. a.
Facebook
Twitter