Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Maa erakorralise hindamise korra kinnitamine

Vastu võetud 25.10.1996 nr 260
RT I 1996, 76, 1351
jõustumine 08.11.1996

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Maa hindamise seaduse paragrahvi 8 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsus määrab:

Kinnitada "Maa erakorralise hindamise kord" (juurde lisatud).

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 1996. a.
määrusega nr. 260

Maa erakorralise hindamise kord

I. osa ÜLDSÄTTED 

1. Käesolev kord reguleerib riigi omandis oleva objekti erakorralist hindamist ja kinnisasja sundvõõrandamise eesmärgil teostatavat erakorralist hindamist (edaspidi hindamine).

Hindamise objektiks on vastavalt maa hindamise seaduse paragrahvi 2 lõikele 1 maatükk koos selle oluliste osade ja päraldistega. Käesolevat korda rakendatakse maaga püsivalt ühendatud ehitiste, kasvava metsa, muude taimede ja koristamata vilja, samuti maatükiga seotud asjaõiguste ja päraldiste hindamiseks. Käesoleva korra alusel hinnatakse ka teiste isikute piiratud asjaõigusi, mis lasuvad hindamise objektiks oleval kinnisasjal.

2. Hindamisel võetakse arvesse kõik hinnatavat objekti koormavad ja selle kasuks seatud piiratud asjaõigused, mis mõjutavad objekti väärtust, samuti kõik muud objekti väärtust suurendavad või vähendavad tegurid.

3. Hindamisel kasutatakse turuväärtuse (tehingute võrdlemise), puhastulu ja kulumeetodit või nende meetodite kombinatsioone, lähtudes rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest.

4. Objekti väärtus määratakse hindamise hetkele vastavast ajahetkest lähtuvalt, kui käesolevast korrast ei tulene teisiti.

5. Hindamise õigus on isikul, kellele vastavalt maa hindamise seaduse paragrahvi 4 lõikele 1 on antud vastav tegevuslitsents. Hindamisele kaasatakse töö tellija ja sundvõõrandamisel ka teisi erapooletuid eksperte, kui käesolevas punktis nimetatud isikul puudub piisav pädevus kõigi hindamisele kuuluvate maatüki oluliste osade ja päraldiste hindamiseks.
[RT I 2005, 57, 456 - jõust. 11.11.2005]

II. osa HINDAMISE METOODIKA 

6. Turuväärtuse meetodi rakendamisel leitakse väärtus hinnatava objektiga sarnaste objektidega sooritatud tehingute hindade põhjal. Tehinguhindadena käsitletakse ainult neid ostu-müügitehingute hindu, mis peegeldavad hindamise hetkele vastavat turusituatsiooni.

7. Puhastulu meetodi rakendamisel leitakse väärtus hinnatava objektiga sarnastelt objektidelt saadava aastase puhastulu kapitaliseerimise teel. Nii aastase puhastulu kui kapitalisatsioonimäära leidmisel lähtutakse hindamise hetke turusituatsiooni peegeldavatest andmetest.

8. Kulumeetodi rakendamisel leitakse väärtus hinnatava objektiga sarnaste objektide ehitamiseks või rajamiseks vajalike kulude alusel. Nende leidmisel lähtutakse hindamise hetke turusituatsioonile vastavatest andmetest. Kulumi määramisel võetakse arvesse nii füüsiline kui moraalne kulum.

9. Hindamise meetodite kombinatsioonidena käsitatakse nii residuaalset meetodit, mille rakendamisel objekti osa väärtus leitakse objekti kui terviku ja ülejäänud osa või osade vahena, kui ka erinevate meetodite põhjal leitud turusituatsioonile vastavat kaalutud keskmist väärtust.

III. osa RIIGI OMANDIS OLEVA OBJEKTI HINDAMISE ERISUSED 

10. Riigi omandis olevaid objekte võidakse hinnata seoses riigivara võõrandamise, tasu eest rendile või kasutusvaldusse andmisega, samuti koormamisel hoonestusõiguse või muu piiratud asjaõigusega.

11. Hinnatavaks objektiks on kinnisasi, kinnistusraamatusse kandmata katastriüksus või muul viisil üheselt määratud objekt.

12. Hindamise eesmärgiks on hindamise objekti hariliku väärtuse leidmine.

13. Maad ei hinnata, kui maa korralisel hindamisel määratud väärtus ei erine oluliselt selle harilikust väärtusest.

14. Hindamine toimub tellija kulul. Tellijaks on riigivara valitseja, tema poolt volitatud asutus või õigustatult huvitatud isik. Tellija ja hindaja sõlmivad hindamistööde lepingu, millega määratakse hindamise eesmärk, tööde tegemise tähtajad, maksumus, tasumise kord ja muud tingimused.

IV. osa SUNDVÕÕRANDAMISE EESMÄRGIL TEOSTATAVA HINDAMISE ERISUSED 

15. Erakorraline hindamine sundvõõrandamise eesmärgil viiakse läbi sundvõõranditasu kindlaksmääramisel sundvõõrandatava kinnisasja ja piiratud asjaõiguste eest.
[RT I 2005, 57, 456 - jõust. 11.11.2005]
16. Maavanemal, sundvõõrandamisel riigimaantee või avaliku raudtee ehitamiseks või omandamiseks majandus- ja kommunikatsiooniministril ning sundvõõrandamisel kohaliku tee ehitamiseks või omandamiseks valla- ja linnavalitsusel on õigus sundvõõrandamise poole või piiratud asjaõiguste omajate taotlusel või enda algatusel kaasata hindamisele erapooletuid eksperte, moodustada komisjone ning korraldada sundvõõrandataval kinnisasjal vaatlusi. Komisjoni moodustamisel peab selle üheks liikmeks olema vastavalt «Maa hindamise seaduse» § 4 lõikele 1 tegevuslitsentsi omav maa hindaja.
[RT I 2005, 57, 456 - jõust. 11.11.2005]
17. Hindamist alustades teeb maavanem, majandus- ja kommunikatsiooniminister või valla- ja linnavalitsus sundvõõrandatava kinnisasja asukohajärgsele kohtutäiturile ülesandeks koos tegevuslitsentsi omava maa hindaja, eksperdi või komisjoniga sundvõõrandatav kinnisasi üles kirjutada, hinnata ja vajaduse korral hoiule võtta. Üleskirjutamise ja hindamise tähtaeg ei või olla lühem kui kaks nädalat ega pikem kui kaks kuud.
[RT I 2005, 57, 456 - jõust. 11.11.2005]
18. Hindamisel võetakse arvesse nii kinnisasi kui ka koos sellega sundvõõrandatavate päraldiste ja viljade väärtus.

19. Kinnisasja hinnatakse kui tervikut. Seda ka juhul, kui hindamine toimub kinnisasja osade kaupa. Osade kaupa hindamisel tuuakse eraldi välja see osa objekti väärtusest, mida soovitakse sundvõõrandada.
[RT I 2005, 57, 456 - jõust. 11.11.2005]
20. Sundvõõrandatava kinnisasja hindamisel leitakse selle harilik väärtus, mille määramisel kasutatakse käesoleva korra punktis 3 nimetatud meetodeid. Kui kinnisasja harilik väärtus ei iseloomusta majanduslikku kahju, mida sundvõõrandiandja kannab, siis leitakse viimasest asjaolust tulenev väärtus.

21. Sundvõõranditasu kindlaksmääramisel ei arvestata sundvõõrandatava kinnisasja või piiratud asjaõiguse väärtuse muutumist sundvõõrandamise otsuse vastuvõtmise ja erakorralise hindamise vahelisel ajal ega selle võimalikku muutumist tulevikus.
[RT I 2005, 57, 456 - jõust. 11.11.2005]
22. Kohtutäiturile makstakse tasu vastavalt «Kohtutäituri seadusele». Tegevuslitsentsi omaval maa hindajal ja hindamisele kaasatud eksperdil on õigus saada tasu vastavalt tegelikele kuludele tunnitasu alusel. Hindamisega seotud kulud kannab sundvõõrandisaaja, tasudes otse maa hindajale ja eksperdile.
[RT I 2005, 57, 456 - jõust. 11.11.2005]

23. [Kehtetu - RT I 2005, 57, 456 – jõust. 11.11.2005]

V. osa HINDAMISTÖÖ VORMISTAMINE JA ESITAMINE 

24. Hindamistöö vormistatakse hindamisaktina, mille allkirjastavad kõik selle koostajad. Hindamisaktis peab olema ära näidatud hindamise teostamise ajavahemik ja hindamise aeg.
[RT I 2005, 57, 456 - jõust. 11.11.2005]
25. Hindamisakt peab vastama Eesti standardis EVS 875-4 hindamisaruandele esitatud nõuetele. Hindamisaktis viidatakse hindamistööde aluseks olevale haldusakti andja käskkirjale või korraldusele.
[RT I 2005, 57, 456 - jõust. 11.11.2005]

26. [Kehtetu - RT I 2005, 57, 456 – jõust. 11.11.2005]

27. Kohtutäitur saadab hindamisakti maavanemale või majandus- ja kommunikatsiooniministrile või valla- ja linnavalitsusele, sundvõõrandamise taotlejale, kinnisasja omanikule ja piiratud asjaõiguste omajatele.
[RT I 2005, 57, 456 - jõust. 11.11.2005]

28. [Kehtetu - RT I 2005, 57, 456 – jõust. 11.11.2005]