Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Haigusetekitajate loetelu, mille isoleerimiseks ja kultiveerimiseks vajab laboratoorium eriluba, samuti nõuded loomataudialase teadusliku uurimistööga tegelevale laboratooriumile ja eriloa väljaandmise kord

Vastu võetud 16.10.2000 nr 59

Määrus kehtestatakse « Loomatauditõrje seaduse» (RT I 1999, 57, 598; 97, 861) paragrahvi 31 lõike 2 alusel.

1. peatükk
HAIGUSETEKITAJATE LOETELU, MILLE ISOLEERIMISEKS JA KULTIVEERIMISEKS VAJAB LABORATOORIUM ERILUBA NING NÕUDED LOOMATAUDIALASE TEADUSLIKU UURIMISTÖÖGA TEGELEVALE LABORATOORIUMILE

§1. Haigusetekitajate loetelu

(1) Rahvusvahelise tava kohaselt jaotatakse haigusetekitajad bio-ohutuse alusel nelja kategooriasse. Haigusetekitajad, mille isoleerimiseks ja kultiveerimiseks teaduslikus uurimistöös vajab teaduslaboratoorium eriluba, kuuluvad bio-ohutuse kolmandasse ja neljandasse kategooriasse.

(2) Kolmandasse bio-ohutuse kategooriasse kuuluvad järgmised haigusetekitajad:
1) Aujezsky haigus;
2)E. coli 0157 jt verotoksilised tüved;
3) hirvede epizootiline hemorraagia;
4) hobuste nakkav kehvveresus;
5) hobuste rõuged;
6) jäärade nakkuslik epididümiit (Brucella ovis);
7) lammaste brutselloos (Brucella melitensis);
8) malleus;
9) marutaud;
10) Newcastle’i haigus e lindude aasia katk;
11) lindude gripp e lindude klassikaline katk;
12) ornitoos;
13) sigade brutselloos ( Brucella suis);
14) siberi katk;
15) sigade klassikaline katk;
16) sigade respiratoor-reproduktiivne sündroom (PRRS);
17) sigade vesikulaarhaigus;
18) sigade viirus- (transmissiivne) gastroenteriit;
19) Teschen’i haigus e sigade enzootiline entsefalomüeliit;
20) veiste brutselloos (Brucella abortus );
21) veiste kontagioosne pleuropneumoonia;
22) veiste spongiformne entsefalopaatia;
23) veiste tuberkuloos.

(3) Neljandasse bio-ohutuse kategooriasse kuuluvad järgmised haigusetekitajad:
1) hobuste aafrika katk;
2) hobuste viiruslik entsefalomüeliit;
3) lammaste ja kitsede rõuged;
4) lammaste katarraalne palavik;
5) nodulaarne dermatiit;
6) Rift Valley palavik;
7) sigade aafrika katk;
8) suu- ja sõrataud;
9) veiste katk;
10) vesikulaarne stomatiit;
11) väikemäletsejaliste katk.

§2. Nõuded loomataudialase teadusliku uurimistööga tegelevale laboratooriumile

(1) Loomataudialase teadusliku uurimistööga tegeleval laboratooriumil peab olema eriluba bio-ohutuse kolmandasse ja neljandasse kategooriasse kuuluvate haigusetekitajate isoleerimiseks ja kultiveerimiseks.

(2) Loomataudialase teadusliku uurimistööga tegelev laboratoorium peab vastama bio-ohutuse nõuetele sõltuvalt seal uuritavate haigusetekitajate kategooriast.

(3) Nõuded teaduslaboratooriumile, milles isoleeritakse ja kultiveeritakse bio-ohutuse kolmandasse ja neljandasse kategooriasse kuuluvaid haigusetekitajaid, on esitatud määruse lisas.

2. peatükk
ERILOA VÄLJAANDMISE KORD

§3. Eriloa väljaandja

(1) Eriloa loomataude põhjustavate haigusetekitajate isoleerimiseks ja kultiveerimiseks annab välja põllumajandusminister (edaspidi eriloa andja) oma käskkirjaga.

(2) Ettepaneku eriloa andjale eriloa väljaandmise või sellest keeldumise kohta teeb põllumajandusministri moodustatud komisjon (edaspidi komisjon), kuhu kuuluvad Põllumajandusministeeriumi, Veterinaar- ja Toiduameti, Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi, Tervisekaitseinspektsiooni ning Eesti Põllumajandusülikooli loomaarstiteaduskonna esindajad.

§4. Taotlus eriloa saamiseks ja taotlusele lisatavad andmed ja dokumendid

(1) Eriloa saamiseks peab eriluba taotlev isik (edaspidi taotleja ) esitama Põllumajandusministrile nõuetekohase kirjaliku taotluse koos vajalike andmete ja dokumentidega.

(2) Eriloataotluses peab olema märgitud:
1) taotleja nimi, elu- või asukoht ja aadress, isiku- või registrikood ning sidevahendite numbrid;
2) haigusetekitajate loetelu, mille isoleerimiseks ja kultiveerimiseks eriluba taotletakse.

(3) Taotlusele tuleb lisada järgmised andmed ja dokumendid:
1) koopia ehitise kasutusloast, mille on väljastanud kohalik omavalitsus vastavalt «Planeerimis- ja ehitusseadusele» (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398; 29, 399; 95, 843; 2000, 54, 348);
2) asendiplaan koos vee- ja kanalisatsiooni välisvõrkude plaaniga;
3) ruumide plaan koos seadmete paigutuse ning vee- ja kanalisatsiooni sisevõrkude plaaniga;
4) ventilatsioonisüsteemi plaan ja tehnoloogiline kirjeldus;
5) andmed viimistlusmaterjalide kohta ruumides, kus haigusetekitajaid isoleeritakse ja kultiveeritakse;
6) haigusetekitajate isoleerimise ja kultiveerimise metoodikate kirjeldus;
7) andmed laboratooriumi töötajate arvu, ettevalmistuse ja töökogemuse kohta;
8) andmed seadmete ja ruumide puhastamise ja desinfitseerimise viiside ning kasutatavate ainete kohta;
9) laboratooriumis tekkivate bioloogiliste ja keemiliste jäätmete kogumise ja kahjutustamise plaan ning meetodid.

§5. Eriloa taotluse menetlus

(1) Taotlus loetakse esitatuks arvates kõigi paragrahvis 4 nimetatud andmete ja dokumentide laekumisest Põllumajandusministeeriumisse.

(2) Komisjon hindab taotleja vastavust paragrahvi 2 lõigetes 2 ja 3 esitatud nõuetele taotluse ning taotlusele lisatud andmete ja dokumentide põhjal. Komisjonil on õigus kontrollida esitatud andmete ja dokumentide õigsust.

(3) Komisjon teeb eriloa andjale ettepaneku eriloa väljaandmise või sellest keeldumise kohta kolmekümne päeva jooksul taotluse esitamisest. Komisjon on otsustusvõimeline, kui selle istungist võtab osa vähemalt 2/3 komisjoni liikmetest, sealhulgas komisjoni esimees või aseesimees.

§6. Eriloa väljaandmine

(1) Eriloa andja annab komisjoni poolt tehtud ettepaneku alusel käskkirja eriloa väljaandmise või väljaandmisest keeldumise kohta kümne tööpäeva jooksul arvates komisjoni ettepaneku tegemisest.

(2) Eriloa väljaandmise või väljaandmisest keeldumise käskkirjas märgitakse järgmised andmed:
1) eriloa saaja nimi, elu- või asukoht ja aadress;
2) eriloa registreerimisnumber;
3) haigusetekitajate loetelu, mille isoleerimiseks ja kultiveerimiseks on eriluba välja antud;
4) eriloa väljastamise kuupäev ja kehtivuse lõpptähtpäev.

(3) Eriluba loetakse välja antuks alates käskkirja allakirjutamise päevast.

(4) Eriloa väljaandmine ja eriloa väljaandmisest keeldumine tehakse asjaosalistele teatavaks kolme tööpäeva jooksul arvates eriloa väljaandmise või väljaandmisest keeldumise käskkirja allakirjutamisest.

(5) Eriloa taotleja soovil väljastatakse talle kirjalik eriluba Põllumajandusministeeriumi plangil. Eriloale kirjutab alla kantsler ja see kinnitatakse Põllumajandusministeeriumi pitseriga.

(6) Eriloale märgitakse järgmised andmed:
1) eriloa registreerimisnumber;
2) eriloa saaja nimi, elu- või asukoht ja aadress;
3) eriloa väljastamise alus;
4) eriloa kehtivuse lõpptähtpäev.

§7. Eriloa kehtivus

(1) Eriluba antakse kuni viieks aastaks. Eriloa omanikul on õigus esitada taotlus uue eriloa saamiseks kolm kuud enne eriloa kehtivusaja lõppu.

(2) Eriluba kaotab kehtivuse sellele märgitud kehtivusaja möödumisel, eriloa kehtetuks tunnistamisel ning eriluba omava laboratooriumi tegevuse lõpetamisel.

(3) Eriloa väljaandmise aluseks olnud tingimuste muutumisest peab eriloa omanik kohe kirjalikult teatama eriloa andjale. Tingimusi muutvate ümberkorralduste tegemise ajal on eriloa omanikul keelatud määruse paragrahvis 1 nimetatud loomataude põhjustavate haigusetekitajate isoleerimine ja kultiveerimine ning neid tegevusi võib pärast ümberkorralduste lõpetamist jätkata ainult eriloa andja kirjaliku otsuse alusel.

(4) Eriloa andja võib eriloa kehtetuks tunnistada selle omaniku taotlusel või siis, kui eriloa omanik ei suuda püsivalt täita määruse paragrahvi 2 lõigetes 2 ja 3 esitatud nõudeid.

(5) Väljaantud eriloa tunnistab kehtetuks eriloa andja oma põhjendatud käskkirjaga. Eriluba kaotab kehtivuse käskkirja allakirjutamise päevast ja käskkiri tehakse viivitamata teatavaks asjaosalistele.

§8. Arvestuse pidamine ja andmete säilitamine

Põllumajandusministeerium peab esitatud eriloataotluste andmete ja dokumentide ning eriloa väljaandmise, väljaandmisest keeldumise ning eriloa kehtetuks tunnistamise käskkirjade arvestust ning säilitab esitatud eriloataotlusi, andmeid ja dokumente seitse aastat.

3. peatükk
RAKENDUSSÄTE

§9. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. juulil 2001. a.

Minister Ivari PADAR

Kantsler Ants NOOT

Kinnitatud põllumajandusministri 16. oktoobri 2000. a määrusega nr 59

NÕUDED LABORATOORIUMIDELE, MILLES ISOLEERITAKSE JA KULTIVEERITAKSE BIO-OHUTUSE KOLMANDASSE JA NELJANDASSE KATEGOORIASSE KUULUVAID HAIGUSETEKITAJAID

Bio-ohutuse kolmas kategooria	Bio-ohutuse neljas kategooria
I. Laboratooriumi ruumidele esitatavad nõuded
1) Laboratoorium ei tohi asuda tuleohtliku ruumi lähedal
2) Uurimistööga otseselt seotud töökohad peavad olema eraldatud
3) Näriliste ja putukate sissepääs laboratooriumi ruumidesse peab olema välistatud
4) Pääs laboratooriumisse võimaldatakse ainult määratud isikutele
5) Laboratoorium peab olema muudest ruumidest eraldatud pideva õhuringlusega õhuluku abil
6) Laboratooriumi uksed ja aknad peavad olema õhukindlad, võimaldamaks aurudega desinfitseerimist
7) Laboratooriumis peab olema avariisignalisatsiooniga sundventilatsioon
8) Ühekordne HEPA (high efficiency particulate air filter ) filter väljutatavale õhule. HEPA on kõrge efektiivsusega mikroosakeste õhufilter	8) Ühekordne HEPA filter sisestatavale õhule, kahekordne väljutatavale õhule
9) Vedelad jäätmed tuleb steriliseerida pideva järelevalve all oleva süsteemiga
10) Peab olema võimalus kasutada tahkete jäätmete põletusahju	10) Tahkete jäätmete põletusahi peab paiknema kohapeal
II. Laboratooriumi varustusele ja töötajatele esitatavad nõuded
1) Laminaarse õhuvooluga bio-ohutuskapid (sõltuvalt vajadusest bio-ohutuse klass 1, 2 või 3)
2) Topeltustega autoklaav ligipääsuga laborist kõigi sealt välja viidavate esemete steriliseerimiseks
3) Heitvee kogumise süsteem, mis välistab steriliseerimata heitvee sattumise üldkanalisatsiooni või keskkonda (kaasa arvatud eriolukorrad nagu torustiku ummistus, tulekahju ja elektrikatkestus)
4) Kaitseriietus, mida ei tohi kanda väljaspool laboratooriumi ruume
5) Kätepesu ja desinfitseerimise koht enne väljapääsu laboratooriumist	5) Dušš enne väljapääsu laboratooriumist
6) Varustus haigusetekitajate nõuetekohaseks säilitamiseks
7) Bio-ohutuse spetsialist, kes vastutab nõuete järgimise eest
8) Töötajate regulaarne koolitus bio-ohutuse alal
III. Laboratooriumi sisekorra nõuded
1) Laboratooriumi ala peab olema tähistatud hoiatussiltidega
2) Laboratooriumi uks peab olema lukustatav
3) Laboratooriumi sisenemisel tuleb üleriided vahetada kaitseriietuse vastu	3) Kogu riietus tuleb enne laboratooriumi sisenemist vahetada
4) Enne minekut laboratooriumi puhtale alale tuleb vahetada kaitseriietus ja pesta ning desinfitseerida käed	4) Enne minekut laboratooriumi puhtale alale tuleb käia duši all ja vahetada kõik riided
5) Kõik vahejuhtumid tuleb registreerida ja teavitada nendest laboratooriumi juhtkonda

Kantsler Ants NOOT