Välja kuulutanud
Vabariigi President
10.12.2010 otsus nr 775
Abipolitseiniku seadus
Vastu võetud 24.11.2010
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolev seadus sätestab abipolitseiniku õigused, kohustused ja tegevusala eesmärgiga kaasata isikuid politsei tegevusse avaliku korra kaitseks ja turvalise ühiskonna tagamiseks.
(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
§ 2. Abipolitseinik
(1) Abipolitseinik on isik, kes vabatahtlikult oma vabast ajast osaleb politsei tegevuses seaduses sätestatud alustel ja korras. Abipolitseinik ei kuulu politseiametnike koosseisu.
(2) Politsei tegevuses osalemine käesoleva seaduse tähenduses on koos politseiametnikuga abipolitseiniku poolt abipolitseiniku pädevusse kuuluva ülesande täitmine või politsei ülesandel iseseisvalt käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud ülesande täitmine.
(3) Politsei tegevuses osalemise ajal on abipolitseinik riigivõimu esindaja, kelle seaduslikud korraldused on täitmiseks kohustuslikud.
(4) Abipolitseinik peab järgima avaliku teenistuse seaduse lisas olevas avaliku teenistuse eetikakoodeksis sätestatud põhimõtteid.
§ 3. Abipolitseiniku pädevus
(1) Abipolitseiniku pädevuses on politsei abistamine avalikku korda ähvardava ohu ennetamisel, väljaselgitamisel, tõrjumisel ja avaliku korra rikkumise kõrvaldamisel ning politsei abistamine liiklusturvalisuse tagamisel ja liiklusjärelevalve teostamisel.
(2) Abipolitseinik võib politsei ülesandel teostada iseseisvalt järelevalvet avalikus kohas käitumise nõuete üle ning politsei ülesandel täita iseseisvalt ülesannet avalikku korda ähvardava vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks.
2. peatükk Abipolitseinikuks kandideerimine
§ 4. Abipolitseinikule esitatavad nõuded
(1) Abipolitseinikuks võib nimetada 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt politseiametnikele ettenähtud keeleoskustasemel ning vastab abipolitseiniku kutsesobivuse nõuetele.
(2) Abipolitseinikuks ei või nimetada kohtunikku ja prokuröri.
(3) Abipolitseiniku kutsesobivuse nõuded kehtestab siseminister määrusega.
§ 5. Isikud, keda võetakse abipolitseinikuks
Abipolitseiniku kandidaadiks ja abipolitseinikuks võetakse isik:
1) kes on teovõimeline;
2) keda ei ole karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest;
3) kellel ei ole karistatust tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
4) kes ei ole kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav;
5) kellelt ei ole jõustunud kohtuotsusega ära võetud politseiametniku ametikohal töötamise õigust;
6) kes ei ole sõltuvuses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine kasutamisest või kes ei ole psüühikahäirega, raskekujulise isiksuse- või käitumishäirega;
7) kes ei ole sellise tervisehäirega, mis takistab tal abipolitseiniku ülesannete täitmist;
8) kes oma käitumise poolest sobib abipolitseiniku ülesandeid täitma ning kelle käitumine või eluviis ei ohusta tema enda ega teise isiku turvalisust.
§ 6. Abipolitseiniku ja abipolitseinikuks astuda soovija tervisekontroll
(1) Abipolitseinik peab perioodiliselt läbima tervisekontrolli ja abipolitseinikuks astuda soovija peab enne abipolitseinikuks kandideerimist läbima eelneva tervisekontrolli, mille käigus tehakse kindlaks tal käesoleva seaduse § 5 punktides 6 ja 7 nimetatud tervisehäirete ning abipolitseiniku ülesande täitmisel tulirelva kandmist välistava füüsilise puude puudumine.
(2) Tervisekontrolli korraldab ja tervisetõendi väljastab perearst, kaasates eriarste.
(3) Tervisekontroll tehakse abipolitseiniku ja abipolitseinikuks astuda soovija kulul.
(4) Abipolitseiniku ja abipolitseinikuks astuda soovija tervisekontrolli tingimused ja korra, abipolitseinikuks saamist välistavate tervisehäirete ja abipolitseiniku ülesande täitmisel tulirelva kandmist välistavate füüsiliste puuete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
§ 7. Abipolitseinikuks kandideerimine
(1) Abipolitseinikuks astuda soovija esitab politseiasutuse juhile:
1) kirjaliku taotluse, milles kohustub täitma abipolitseiniku seadusest tulenevaid nõudeid;
2) isikut tõendava dokumendi koopia;
3) haridust tõendava dokumendi koopia;
4) tervisetõendi;
5) abipolitseiniku ankeedi;
6) kaks fotot mõõtmetega 4×5 cm;
7) iseloomustuse tööandjalt või õppeasutuselt või soovituse politseiametnikult;
8) eesti keele tasemetunnistuse koopia, kui haridus ei ole omandatud eesti keeles.
(2) Abipolitseiniku ankeedis küsitakse andmeid, mis võimaldavad hinnata isiku sobivust abipolitseinikuna politsei tegevuses osalemiseks. Lisaks tuleb ankeedis märkida abipolitseinikuks kandideeriva isiku sugulaste ja hõimlaste (vanemad, õde, vend, lapsed, abikaasa) andmed, samuti alalise elukaaslase ees- ja perekonnanimi, isikukood (isikukoodi puudumisel sünniaeg ja -koht) ning kontaktandmed. Abipolitseiniku ankeedi vormi kehtestab siseminister määrusega.
(3) Politseiasutuse juhil või tema volitatud ametnikul on õigus ankeedis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks vestelda ankeedis märgitud isikuga, et selgitada välja abipolitseinikuks astuda soovija kõlbelisi ja teisi isikuomadusi ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus.
(4) Taotluse saanud politseiasutus vaatab taotluse läbi 30 päeva jooksul selle saamisest arvates. Selle aja jooksul kontrollitakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nõutud dokumentide esitamist ning abipolitseinikuks astuda soovija vastavust abipolitseinikule esitatavatele nõuetele.
(5) Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine vormistatakse politseiasutuse juhi käskkirjaga, mis toimetatakse taotlejale kätte tema poolt avalduses märgitud viisil.
(6) Taotluse rahuldamise korral arvatakse abipolitseinikuks astuda soovija politseiasutuse juhi käskkirjaga abipolitseiniku kandidaadiks.
3. peatükk Abipolitseinikuks nimetamine ja väljaõpe ning abipolitseiniku töökorraldus
§ 8. Abipolitseiniku ja abipolitseiniku kandidaadi väljaõpe
(1) Abipolitseiniku kandidaat peab läbima esimese astme õppe. Esimese astme õppes omandatakse abipolitseiniku tööks vajalikud algteadmised ja oskused. Esimese astme õpe kestab vähemalt 40 tundi ning lõpeb arvestusega. Esimese astme õppe läbinud abipolitseinik võib osaleda politsei tegevuses koos politseiametnikuga.
(2) Käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud ülesannet võib iseseisvalt täita abipolitseinik, kes on läbinud teise astme õppe. Teise astme õppe eelduseks on esimese astme õppe edukas läbimine ning politsei tegevuses osalemine vähemalt 100 tundi. Teise astme õpe kestab vähemalt 40 tundi ning õppes omandatakse iseseisvaks ülesande täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused. Teise astme õpe lõpeb arvestusega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud esimese ja teise astme õppe kestuse nõue ei laiene isikule, kes on olnud teenistuses politseiametnikuna või piirivalveametnikuna, julgeolekuasutuse töötajale ja turvatöötaja kvalifikatsiooni omavale isikule, kes on läbinud turvatöötaja põhiõppe. Nimetatud isikute esimese astme õpe kestab vähemalt 20 tundi ja teise astme õpe vähemalt 10 tundi ning mõlemad lõpevad arvestusega.
(4) Abipolitseinik peab kvalifikatsiooni tagamiseks läbima täiendusõppe ja sooritama arvestuse vähemalt üks kord kalendriaastas.
(5) Abipolitseinik, kellel on abipolitseiniku ülesande täitmisel vajalik kanda tulirelva, peab lisaks esmaõppele läbima tulirelvaõppe. Tulirelvaõpe kestab vähemalt 40 tundi ning lõpeb arvestusega. Arvestusel tuleb sooritada relva ning relva kasutamist reguleerivate õigusaktide tundmise eksam ning relva käsitsemise katse.
(6) Abipolitseinik, kellel on abipolitseiniku ülesande täitmisel vajalik kanda tulirelva, peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud täiendusõppele ja arvestusele sooritama laskmisarvestuse vähemalt üks kord kalendriaastas.
(7) Abipolitseiniku kandidaadi ja abipolitseiniku väljaõpet korraldab politseiasutus. Väljaõpet võib läbi viia sellekohase loaga isik, politseiasutus või sisekaitseline rakenduskõrgkool.
(8) Abipolitseiniku kandidaadi ja abipolitseiniku väljaõppe nõuded ning arvestuse sooritamise korra kehtestab siseminister määrusega.
§ 9. Abipolitseinikuks nimetamine
Abipolitseinikule esitatavatele nõuetele vastav ning esmase väljaõppe edukalt läbinud abipolitseiniku kandidaat nimetatakse abipolitseinikuks politseiasutuse juhi käskkirjaga.
§ 10. Abipolitseinikule ülesande iseseisvalt täitmise pädevuse andmine
(1) Käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud ülesande iseseisvalt täitmise pädevus antakse käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 sätestatud väljaõppe edukalt läbinud abipolitseinikule politseiasutuse juhi käskkirjaga.
(2) Politseiasutuse juhi käskkirjaga määratakse kindlaks abipolitseiniku ülesande iseseisvalt täitmise piirkond.
§ 11. Mittetulundusühingu kaasamine politsei tegevusse
(1) Siseminister võib Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ettepanekul sõlmida mittetulundusühinguga tsiviilõigusliku lepingu (edaspidi korrakaitseleping) politsei tegevuses osaleva ülesande iseseisva täitmise pädevusega abipolitseiniku tegevuse korraldamiseks.
(2) Mittetulundusühinguga sõlmitud korrakaitseleping koos lisadega avaldatakse Politsei- ja Piirivalveameti veebilehel.
§ 12. Abipolitseinikule tulirelva kandmise õiguse andmine, peatamine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Abipolitseinikule antakse luba abipolitseiniku ülesande täitmise ajal käesoleva seaduse § 32 lõike 3 punktis 3 nimetatud tulirelva kandmiseks politseiasutuse juhi käskkirjaga juhul, kui:
1) abipolitseinikul ei ole füüsilist puuet, mis välistab tulirelva kandmise õiguse;
2) abipolitseinik on läbinud edukalt käesoleva seaduse § 8 lõikes 5 nimetatud tulirelvaõppe.
(2) Abipolitseinikul peatatakse abipolitseiniku ülesande täitmise ajal tulirelva kandmise õigus politseiasutuse juhi käskkirjaga juhul, kui:
1) abipolitseinikul tuvastatakse tervisekontrolli käigus ajutise iseloomuga füüsiline puue, mis välistab tulirelva kandmise õiguse;
2) abipolitseinik ei soorita edukalt käesoleva seaduse § 8 lõikes 6 nimetatud laskmisarvestust või
3) abipolitseiniku poolt on tulirelva kasutamisega põhjustatud isiku surm või tekitatud isikule tervisekahjustus või varaline kahju või on rikutud tulirelva käitlemise nõudeid.
(3) Abipolitseinikul peatatakse abipolitseiniku ülesande täitmise ajal tulirelva kandmise õigus kuni peatamise aluseks olnud asjaolu äralangemiseni või kuni tulirelva õiguspärase kasutamise või käitlemise tuvastamiseni.
(4) Abipolitseiniku õigus kanda abipolitseiniku ülesannete täitmise ajal tulirelva tunnistatakse kehtetuks politseiasutuse juhi käskkirjaga juhul, kui:
1) abipolitseinikul tuvastatakse tervisekontrolli käigus füüsiline puue, mis välistab tulirelva kandmise õiguse, või
2) on tuvastatud abipolitseiniku põhjendamatu tulirelva kasutamine või tulirelva käitlemise nõuete oluline rikkumine.
§ 13. Abipolitseiniku töökorraldus
(1) Abipolitseinik kaasatakse politseitegevusse selle politseiasutuse tööpiirkonnas, kus ta on abipolitseinikuks kinnitatud.
(2) Politseiasutus võib moodustada abipolitseinike tegevuse paremaks korraldamiseks abipolitseinike üksuse. Abipolitseinike üksuse moodustab ja selle töökorralduse kehtestab politseiasutuse juht käskkirjaga.
(3) Politseiasutuse juhtide kokkuleppel võidakse abipolitseinik viia tema nõusolekul üle teise politseiasutuse käsutusse.
§ 14. Abipolitseiniku ülesande iseseisvalt täitmine
(1) Abipolitseinik võib käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud ülesande täitmisele asuda üksnes politseiasutuse juhi või tema poolt määratud politseiametniku antud kirjaliku ülesande alusel.
(2) Vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks vajaliku ülesande võib anda suuliselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik või politseiasutuse juhtimiskeskus.
(3) Politsei annab abipolitseinikule ülesande täitmiseks vajalikku teavet, teavitab abipolitseinikku ülesande täitmise korrast, sidepidamise viisidest ning hoiatab võimalike ohtude eest.
§ 15. Abipolitseinike tegevuse ülevaade
Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor esitab kaks korda kalendriaastas siseministrile ülevaate abipolitseinike tegevusest.
4. peatükk Abipolitseiniku rakendatavad meetmed ning vahetu sund
1. jagu Abipolitseiniku rakendatavad meetmed
§ 16. Politsei tegevuses osalemisel meetmete rakendamine
(1) Abipolitseinik võib rakendada käesoleva seaduse §-des 18–24 ja 26 sätestatud meetmeid, kui ta on kaasatud meetme kohaldamisele politseiametniku korraldusel või tema volitus meetme rakendamiseks tuleneb eriseadusest.
(2) Abipolitseinik võib rakendada käesoleva seaduse §-des 18–20, 22, 23, 25 ja 26 sätestatud meetmeid, kui ta politsei ülesandel teostab iseseisvalt järelevalvet avalikus kohas käitumise nõuete üle või täidab ülesannet avalikku korda ähvardava vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks.
§ 17. Järelevalve meetme kohaldamise dokumenteerimine abipolitseiniku ülesande iseseisval täitmisel
(1) Järelevalve meetme kohaldamine protokollitakse haldusmenetluse seaduse §-s 18 sätestatud alustel ja korras käesolevas seaduses sätestatud erisustega. Kui meede protokollitakse, antakse isikule, kelle suhtes meedet on kohaldatud, tema nõudmisel esimesel võimalusel protokolli ärakiri.
(2) Kui järelevalve meetme kohaldamisel kasutatakse vahetut sundi, märgitakse meetme kohaldamise protokollis lisaks haldusmenetluse seaduses sätestatud andmetele kohaldatud vahetu sunni vahend, sunnivahendit kohaldanud abipolitseinik ja isik, loom või asi, kelle või mille suhtes on vahetut sundi kohaldatud. Vahetu sunni kohaldamisel rahvahulga vastu märgitakse isikute nimed, kelle suhtes on vahetut sundi kohaldatud, kui see on võimalik. Võimaluse korral rahvahulga suhtes vahetu sunni kasutamine videosalvestatakse ning salvestis säilitatakse samadel alustel meetme kohaldamise protokolliga.
(3) Kui järelevalve meetme kohaldamisel kasutatakse relva või erivahendit, on meetme protokollimine kohustuslik.
§ 18. Küsitlemine ja dokumentide nõudmine
(1) Abipolitseinik võib isiku peatada ja teda küsitleda, kui on alust arvata, et isikul on ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks vajalikke andmeid, ning selle ohu väljaselgitamine, tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine on politsei pädevuses.
(2) Küsitlemine protokollitakse, kui küsitletav isik seda taotleb või kui seda peab vajalikuks politseiametnik. Kui politseiametnik peab seda vajalikuks, võib küsitletav isik anda seletusi kirjalikult omakäeliselt.
(3) Abipolitseinik võib nõuda isikult dokumentide esitamist, kui on alust arvata, et isikul on ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks vajalikke andmeid, ning selle ohu väljaselgitamine, tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine on politsei pädevuses.
§ 19. Isikusamasuse tuvastamine
(1) Abipolitseinik võib isiku teadmisel kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel tuvastada isikusamasuse, see tähendab teha kindlaks isiku nime ja vanuse, tutvuda dokumendiga, võrrelda fotot ja teisi dokumendile kantud biomeetrilisi andmeid isikuga ning kontrollida dokumendi ehtsust, või kui see ei ole võimalik, siis tuvastada isikusamasuse muul õiguspärasel viisil, kui see on vajalik ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks.
(2) Abipolitseinikul on isikusamasuse tuvastamiseks õigus peatada isik ja nõuda temalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendi esitamist ning saada isikusamasuse tuvastamist võimaldavaid ütlusi ja biomeetrilisi andmeid.
(3) Abipolitseinik võib isikusamasuse tuvastamisel nõuda isikult eriõigust tõendava dokumendi esitamist, kui õigusakti kohaselt on isik kohustatud sellist dokumenti kaasas kandma.
§ 20. Alkoholijoobe kontrollimine kohapeal
(1) Abipolitseinik võib kontrollida indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus. Joobeseisundi kontrollimise protseduurile võib allutada:
1) sõidukijuhi või muu isiku, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund või alkoholi piirmäära ületamine;
2) isiku, kellel esinevad ilmsed joobeseisundi tunnused, kui ta võib olla ohtlik endale või teistele või
3) alaealise, kellel esinevad ilmsed alkoholi tarvitamise tunnused.
(2) Enne alkoholijoobe kontrollimist indikaatorvahendiga selgitatakse isikule tema järgmisi õigusi:
1) õigus teada toimingu põhjust ja eesmärki;
2) õigus keelduda indikaatorvahendiga kontrollimisest;
3) õigus tutvuda järelevalve meetme protokolliga ning teha meetme tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse;
4) õigus vaidlustada indikaatorvahendi näit ja nõuda alkoholijoobe tuvastamist tõendusliku alkomeetriga või vereproovi uuringuga;
5) õigus esitada vaie politseiasutuse juhile või kaebus halduskohtule.
(3) Abipolitseinik peab isiku viivitamata andma üle politseile:
1) indikaatorvahendi positiivse näidu korral või
2) kui isik keeldub alkoholijoobe kontrollimisest indikaatorvahendiga.
§ 21. Sõiduki peatamine
(1) Abipolitseinik võib anda sõidukijuhile käega, sauaga või helkurkettaga Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras märguande sõiduki või muu liiklusvahendi peatamiseks, kui see on vajalik ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks või kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks.
(2) Sõidukit peatav abipolitseinik peab kandma rinnamärki ja politsei ohutusvesti kirjaga „ABIPOLITSEINIK”.
§ 22. Turvakontroll
(1) Abipolitseinik võib kontrollida isikut või tema riietust vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi abil kindlustamaks, et isiku valduses ei ole esemeid või aineid, millega ta võib ohustada ennast või teisi isikuid:
1) kui see on vajalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks või
2) kui isikult võib seaduse alusel võtta vabaduse.
(2) Turvakontrolli teostab kompimise teel abipolitseinik, kes on isikuga samast soost. Kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks, võib turvakontrolli teostada abipolitseinik, kes ei ole isikuga samast soost.
(3) Turvakontrolli kohaldamisel on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.
§ 23. Vallasasja hoiulevõtmine
(1) Abipolitseinikul on õigus võtta hoiule turvakontrolli käigus tuvastatud vallasasi, millega isik võib ohustada ennast või teist isikut või mille valdamine on isikul seadusega keelatud.
(2) Abipolitseinik peab hoiulevõetud asja viivitamata andma üle politseile.
(3) Isikule, kellelt asi hoiule võetakse, väljastab abipolitseinik viivitamata asja hoiulevõtmise protokolli koopia, milles märgitakse politseiasutus ning abipolitseiniku ees- ja perekonnanimi, kes hoiulevõtmist kohaldab, hoiulevõtmise aeg ja põhjus ning hoiulevõetava asja kirjeldus.
(4) Vallasasja hoiulevõtmiseks võib kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.
(5) Käesolevas paragrahvis sätestatud meetme protokollimine on kohustuslik.
§ 24. Valdusesse sisenemine ja valduse läbivaatus
(1) Abipolitseinik võib siseneda valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid või kõrvaldada muid takistusi, kui see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks.
(2) Abipolitseinik võib valdaja nõusolekuta isiku valduses oleva piiratud või tähistatud kinnisasja, ehitise või ruumi läbi vaadata, sealhulgas vaadata läbi seal asuva asja ning avada uksi, väravaid või kõrvaldada muid takistusi, kui on alust arvata, et piiratud või tähistatud kinnisasjal, ehitises või ruumis viibib isik, kellelt võib võtta seaduse alusel vabaduse või kelle elu, tervis või kehaline puutumatus on tingituna tema abitust seisundist ohustatud.
§ 25. Ettekirjutus
(1) Ohu või korrarikkumise korral on abipolitseinikul õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda politsei ja piirivalve seaduse §-s 713 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse täitmine asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud vahenditega ei ole võimalik või ei anna tulemusi ning ettekirjutuse täitmist on võimalik saavutada vahetu sunniga, võib ettekirjutuse täitmiseks seaduses sätestatud alustel ja korras kohaldada vahetut sundi.
§ 26. Isiku kinnipidamine
(1) Abipolitseinik võib isiku kinni pidada, sulgedes ta ruumi või sõidukisse või piirates muul viisil olulisel määral tema füüsilist vabadust, kui see on vältimatu:
1) vahetult eelseisva kuriteo toimepanemise ärahoidmiseks või
2) isiku elu või kehalist puutumatust ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks.
(2) Abipolitseinik võib isiku kinni pidada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil, kui isik on avalikus kohas pannud toime korrarikkumise ja ei ole tuvastatud tema isikut või korrarikkumise kõrvaldamiseks on kohaldatud vahetut sundi ning on küllaldane alus eeldada, et vahetu sunni kohaldamise lõpetamisel jätkab isik korrarikkumise toimepanemist.
(3) Kinnipeetud isikule tuleb viivitamata teatada talle arusaadavas keeles ja viisil tema kinnipidamise põhjus, teha teatavaks tema õigused ning anda talle võimalus teatada kinnipidamisest oma lähedasele. Kui kinnipeetud isik viibib seisundis, mille tõttu ta ei ole võimeline kinnipidamisest oma lähedasele teatama, teavitab abipolitseinik sellest viivitamata politseid, kes teavitab viivitamata tema lähedast, kui see on võimalik. Kui kinnipeetud isik on alaealine või muu piiratud teovõimega isik, teatab politsei isiku kinnipidamisest esimesel võimalusel tema seaduslikule esindajale, kui see on võimalik. Kinnipeetud isiku nõudmisel antakse talle võimalus teatada kinnipidamisest esindajale.
(4) Kinnipeetud isikule selgitatakse tema järgmisi õigusi:
1) õigus teada kinnipidamise põhjust;
2) õigus mitte olla kinni peetud üle 48 tunni ilma kohtu loata;
3) õigus teatada kinnipidamisest oma lähedasele ja esindajale;
4) õigus olla ära kuulatud;
5) õigus esitada vaie politseiasutuse juhile või kaebus halduskohtule;
6) õigus tutvuda kinnipidamise protokolliga ning teha meetme tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse.
(5) Kinnipeetud isik tuleb viivitamata anda üle politseile.
(6) Kinnipidamisel on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.
(7) Abipolitseinik dokumenteerib isiku kinnipidamise vastavalt siseministri määrusega kehtestatud isiku kinnipidamise dokumenteerimise korrale.
2. jagu Vahetu sund
§ 27. Vahetu sund
(1) Vahetu sund on füüsilise isiku (edaspidi isik), looma või asja mõjutamine füüsilise jõuga, erivahendiga või relvaga.
(2) Erivahend on asi, mis on ette nähtud isiku, looma või asja füüsiliseks mõjutamiseks ja mis ei ole relv.
§ 28. Vahetu sunni kohaldamise pädevus
Abipolitseinik võib füüsilist jõudu, erivahendit ja relva kasutada käesoleva seaduse §-des 29–36 sätestatud alustel ja korras.
§ 29. Vahetu sunni kohaldamise lubatavus
(1) Abipolitseinik võib kohaldada vahetut sundi ainult juhul, kui isikule kehtiva haldusaktiga ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks pandud kohustuse täitmise tagamine muu haldussunnivahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik. Kui hoiatusega määratakse isikule haldusakti täitmise tähtaeg, võib vahetut sundi kohaldada, kui isik jätab haldusakti tähtaegselt täitmata.
(2) Vahetut sundi on lubatud kohaldada ilma eelneva kohustava haldusaktita, kui haldusakti andmine ei ole võimalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kiire vajaduse tõttu.
§ 30. Vahetu sunni eest hoiatamine
(1) Enne vahetu sunni kohaldamist on abipolitseinik kohustatud hoiatama isikut, kelle suhtes või kelle omandis või valduses oleva looma või asja suhtes ta kavatseb vahetut sundi kohaldada. Võimaluse korral määratakse hoiatuses haldusakti täitmiseks tähtaeg, mis võimaldab haldusakti adressaadil kohustuse täita.
(2) Kui hoiatus on tehtud kirjalikult, kordab abipolitseinik hoiatust suuliselt, enne kui asub vahetut sundi kohaldama.
(3) Rahvahulga vastu vahetu sunni kohaldamisest tuleb isikuid võimaluse korral eelnevalt hoiatada arvestusega, et soovijatel oleks võimalik vabatahtlikult eemalduda. Rahvahulga vastu vahetut sundi kohaldades ei pea isikuid hoiatama nende suhtes tehnilise tõkke kasutamisest.
(4) Hoiatamisest võib loobuda ainult juhul, kui hoiatamine ei ole võimalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kiire vajaduse tõttu. Tulirelva kasutamisest hoiatamise eest rahvahulga vastu ei või loobuda.
§ 31. Abi andmine vigastatud isikule
Kui vahetu sunni kohaldamisega tekitatakse isikule kehavigastus, on abipolitseinik kohustatud tagama isikule esimesel võimalusel esmaabi andmise ning vajaduse korral kiirabi kutsumise.
§ 32. Abipolitseinikule lubatud relvad ja erivahendid
(1) Abipolitseinikule lubatud erivahendid on politseiasutuse poolt väljastatud käerauad ja sidumisvahend.
(2) Abipolitseinikule lubatud relvad on politseiasutuse poolt väljastatud gaasirelv, külmrelv ja tulirelv.
(3) Abipolitseinikule on lubatud järgmised gaasirelva, külmrelva ja tulirelva alaliigid:
1) gaasirelv – gaasipihusti;
2) külmrelv – kumminui, teleskoopnui;
3) tulirelv – püstol, revolver.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud erivahend või relv väljastatakse abipolitseinikule üksnes talle pandud ülesande täitmise ajaks.
(5) Abipolitseinikule politseiasutuse poolt väljastatud erivahendi ja relva väljastamise, tagastamise ning relva kandmise korra kehtestab siseminister määrusega.
§ 33. Käeraudade ja sidumisvahendi kasutamine
(1) Abipolitseinik võib isiku suhtes kasutada käeraudu, kui on alust arvata, et isik võib:
1) rünnata teist isikut, osutada korrakaitseorgani ametiisikule füüsilist vastupanu või kahjustada suure väärtusega varalist hüvet;
2) põgeneda või teda võidakse ebaseaduslikult vabastada, kui temalt on seaduse alusel võetud vabadus, või
3) ennast vigastada või enese tappa.
(2) Kui käeraudade kasutamine ei ole võimalik, võib abipolitseinik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alustel kasutada sidumisvahendit, kui see ei sea ohtu isiku elu, ei tekita talle kehavigastust ega põhjusta kestvat füüsilist valu. Sidumisvahendi kasutamine ei tohi kesta üle ühe tunni järjest.
§ 34. Gaasipihusti, kumminuia ja teleskoopnuia kasutamine
Abipolitseinik võib kasutada isiku suhtes gaasipihustit, kumminuia või teleskoopnuia ainult tema ründamis-, vastupanu- või põgenemisvõimetuks muutmiseks juhul, kui seda eesmärki ei ole võimalik saavutada muu vahetu sunni vahendiga, välja arvatud tulirelvaga, ning kui see on ühtlasi vajalik, et:
1) tõrjuda vahetu oht elule või kehalisele puutumatusele või
2) tõkestada vahetult eelseisva või juba asetleidva esimese astme vägivaldse kuriteo toimepanemist.
§ 35. Tulirelva kasutamine
Abipolitseinik võib abipolitseiniku ülesande täitmisel tulirelva kasutada üksnes hädakaitses, seejuures hädakaitse piire ületamata.
§ 36. Tulirelva kasutamisest teavitamine
Abipolitseinik on kohustatud viivitamata teavitama politseiasutuse juhtimiskeskust tulirelva kasutamisest abipolitseiniku ülesande täitmisel.
5. peatükk Abipolitseiniku hüved ja tagatised
§ 37. Abipolitseiniku tunnistus, eritunnused ja vormiriietus
(1) Abipolitseinikule antakse abipolitseiniku tunnistus ja eritunnused. Abipolitseiniku eritunnused on varrukaembleem, rinnamärk ja kiri „ABIPOLITSEINIK”. Tunnistuse ja eritunnuste kirjelduse kehtestab siseminister määrusega.
(2) Abipolitseinik kannab abipolitseiniku ülesande täitmisel rinnamärki ja politsei ohutusvesti kirjaga „ABIPOLITSEINIK”. Politseiasutuse juhi loal võib erandjuhtudel, kui see tuleneb ülesande iseloomust, loobuda rinnamärgi ja ohutusvesti kandmisest abipolitseiniku ülesande täitmisel. Abipolitseinik peab esitama isikule tema nõudmisel abipolitseiniku tunnistuse.
(3) Abipolitseinik võib kanda politseiametniku vormiriietust abipolitseiniku eritunnustega.
(4) Abipolitseinik peab kandma politseiametniku vormiriietust abipolitseiniku eritunnustega, kui ta:
1) kannab abipolitseiniku ülesande täitmisel tulirelva või
2) täidab politsei ülesandel käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud ülesannet iseseisvalt.
(5) Abipolitseinikul on keelatud abipolitseiniku ülesande täitmise ajal kanda:
1) ametniku, välja arvatud politseiametniku, vormiriietust;
2) turvatöötaja vormiriietust;
3) riietust, millel on kaitseväe või Kaitseliidu eraldusmärgid.
(6) Eritunnused ja abipolitseinikule väljastatud vormiriietus tagastatakse abipolitseiniku staatusest vabastamisel.
(7) Eritunnuste ja abipolitseinikule väljastatud vormiriietuse andmise ja kandmise korra kehtestab politseipeadirektor.
§ 38. Hüvitis abipolitseiniku hukkumise ja töövõimetuse korral seoses abipolitseiniku ülesande täitmisega
(1) Kui abipolitseinik hukkub seoses abipolitseiniku ülesande täitmisega õnnetusjuhtumi või tema suhtes vägivalla kasutamise tagajärjel, maksab riik tema lastele, vanematele ja lesele ning perekonnaseaduse alusel tema ülalpidamisel olnud teistele isikutele ühekordset hüvitist kokku 120-kordse politseiametniku madalaimale palgaastmele vastava palgamäära ulatuses.
(2) Kui abipolitseinik tunnistatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel püsivalt töövõimetuks seoses abipolitseiniku ülesande täitmisega õnnetusjuhtumi või tema suhtes vägivalla kasutamise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu, maksab riik talle hüvitist. Hüvitist makstakse, lähtudes Sotsiaalkindlustusameti esmakordse püsiva töövõimetuse ekspertiisiga tuvastatud töövõime kaotuse ulatusest järgmiselt (edaspidi hüvitise maksimummäär):
1) töövõime osalise kaotuse korral – 12-kordse politseiametniku madalaimale palgaastmele vastava palgamäära ulatuses;
2) töövõime täieliku kaotuse korral – 60-kordse politseiametniku madalaimale palgaastmele vastava palgamäära ulatuses.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud hüvitis makstakse välja osade kaupa. Osa suurus sõltub esmakordse või korduvekspertiisi otsuses määratud püsiva töövõime kaotuse kestusest.
(4) Hüvitist ei maksta kokku rohkem esmakordse püsiva töövõime kaotuse ulatusele vastavast hüvitise maksimummäärast.
(5) Kui isiku töövõime kaotuse ulatus muutub, lähtutakse hüvitise edasisel maksmisel korduvekspertiisiga määratud püsiva töövõime kaotuse ulatusele vastavast käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud hüvitise määrast, võttes arvesse juba välja makstud hüvitist.
(6) Kui korduvekspertiisi tulemusena on isikul õigus saada hüvitist väiksemas ulatuses, kui talle on välja makstud, siis enammakstud summat isikult tagasi ei nõuta.
(7) Kui isikule seoses püsiva töövõime kaotuse vähenemisega enam hüvitist ei makstud, kuid tema püsiva töövõime kaotuse ulatus korduvekspertiisi otsuse alusel on suurenenud, ei tohi makstava hüvitise aeg koos ajaga, mille eest hüvitist ei makstud, kokku olla pikem tema hüvitise maksimummäära arvutamise aluseks olevast ajast.
(8) Kui korduvekspertiisiga määratud püsiva töövõime kaotuse periood algab esmakordsele ekspertiisile järgneval kalendriaastal, korrigeeritakse hüvitise arvutamise aluseks olevat summat töövõime kaotuse esmakordse määramise aasta tarbijahinnaindeksiga. Kui korduvekspertiisiga määratud töövõime kaotuse periood algab hiljem, korrigeeritakse hüvitise arvutamise aluseks olevat summat tarbijahinnaindeksitega alates püsiva töövõime kaotuse esmakordse määramise aastast kuni viimasele korduvekspertiisile eelneva aastani.
(9) Abipolitseinikule, kes seoses abipolitseiniku ülesande täitmisega on õnnetusjuhtumi või tema suhtes vägivalla kasutamise tagajärjel saanud kehavigastuse, millega kaasneb ajutine töövõime kaotus, maksab riik ühekordset hüvitist ühekordse politseiametniku madalaimale palgaastmele vastava palgamäära ulatuses.
(10) Kui abipolitseinik on saanud viga või haigestunud seoses abipolitseiniku ülesande täitmisega õnnetusjuhtumi või tema suhtes vägivalla kasutamise tagajärjel, kannab riik tema ravi- ja ravimikulud.
(11) Käesolevas paragrahvis nimetatud kulud kaetakse riigieelarvest Siseministeeriumi eelarve kaudu.
(12) Käesolevas paragrahvis sätestatud hüvitiste ja kulude arvutamise ning maksmise korra ja ulatuse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(13) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata, kui abipolitseinik on abipolitseiniku ülesande täitmisel õnnetusjuhtumiga seoses või tema suhtes vägivalla kasutamisel vigastuse saamisel:
1) pannud toime süüteo, mis on põhjuslikus seoses õnnetusjuhtumiga või abipolitseiniku suhtes vägivalla kasutamisega;
2) pannud toime enesetapu või enesetapukatse;
3) pannud toime enesevigastuse, mis ei ole põhjuslikus seoses haigusliku seisundiga ega tulene teiste isikute õigusvastasest käitumisest;
4) alkohoolse, narkootilise või psühhotroopse aine joobes.
(14) Pärast käesoleva paragrahvi alusel hüvitise maksmist tekib riigil regressiõigus hüvitisena makstud summa ulatuses süüdioleva isiku suhtes. Regressinõudeasjades esindab riiki siseminister või tema volitatud isik.
§ 39. Varalise kahju hüvitamine
(1) Abipolitseiniku ülesande täitmise tõttu abipolitseinikule või tema perekonnaliikmele tekitatud otsese varalise kahju hüvitab riik. Kahjutasu nõutakse süüdiolevalt isikult sisse regressi korras.
(2) Varalise kahju hüvitamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(3) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata, kui abipolitseinik on abipolitseiniku ülesande täitmisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsese varalise kahju saamisel:
1) pannud toime süüteo, mis on põhjuslikus seoses otsese varalise kahju saamisega;
2) pannud toime enesetapu või enesetapukatse;
3) pannud toime enesevigastuse, mis ei ole põhjuslikus seoses haigusliku seisundiga ega tulenenud teiste isikute õigusvastasest käitumisest;
4) alkohoolse, narkootilise või psühhotroopse aine joobes.
§ 40. Kulutuste hüvitamine
(1) Abipolitseiniku transpordi-, side- ja muud politseiasutuse juhi poolt ettenähtud ja temale ülesande täitmiseks vajalikud kulud hüvitab politseiasutus.
(2) Kokkuleppel politseiasutusega võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulud hüvitada kohalik omavalitsus.
§ 41. Abipolitseiniku ergutamine
Silmapaistvate teenete eest võib abipolitseinikku ergutada politsei ja piirivalve seaduse 5. peatüki 8. jaos sätestatud korras.
6. peatükk Abipolitseiniku staatusest vabastamine
§ 42. Abipolitseiniku staatusest vabastamine
Abipolitseinik vabastatakse abipolitseiniku staatusest politseiasutuse juhi käskkirjaga:
1) abipolitseiniku algatusel;
2) tema mittevastavuse korral käesoleva seaduse §-des 4 ja 5 ning § 8 lõikes 4 sätestatud tingimustele või
3) seoses abipolitseinikule sobimatu käitumisega, sealhulgas kui abipolitseinik rikub avalikus kohas käitumise nõudeid või käitub muul viisil õigusvastaselt.
7. peatükk Vastutus
§ 43. Abipolitseiniku tunnistuse ja eritunnuse ebaseaduslik kasutamine
(1) Abipolitseiniku tunnistuse või eritunnuse ebaseadusliku kasutamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.
(2) Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-s 83 sätestatule.
§ 44. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud väärteole kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
(2) Käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on politseiasutus.
8. peatükk Rakendussätted
§ 45. Üleminekusätted
(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist abipolitseinikuks arvatud isikud, kes soovivad jätkata abipolitseinikuna politsei tegevuses osalemist, kuid ei vasta käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud nõuetele, on kohustatud viima oma:
1) keeleoskustaseme vastavusse seaduse nõuetega hiljemalt 2012. aasta 1. juuliks;
2) haridustaseme vastavusse seaduse nõuetega hiljemalt 2014. aasta 1. juuliks.
(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist abipolitseinikuks arvatud isikud, kes soovivad jätkata abipolitseinikuna politsei tegevuses osalemist, on kohustatud läbima nõuetekohase tervisekontrolli ja täitma kutsesobivuse nõuded hiljemalt 2012. aasta 1. jaanuariks.
(3) Enne käesoleva seaduse jõustumist abipolitseinikuks arvatud isikutele, kellele on enne käesoleva seaduse jõustumist antud politseiasutuse poolt politsei tulirelva kandmise õigus ning kes soovivad jätkata abipolitseinikuna politsei tegevuses osalemist ja kellel on vaja abipolitseiniku ülesande täitmisel kanda tulirelva, ei laiene tulirelvaõppe nõue, kui isik sooritab tulirelva kasutamist reguleerivate õigusaktide tundmise eksami ning relva käsitsemise katse hiljemalt 2011. aasta 1. juuliks.
§ 46. Kaitseliidu seaduse muutmine
Kaitseliidu seaduse (RT I 1999, 18, 300; 2010, 15, 78) § 16 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.
§ 47. Kohtute seaduse muutmine
Kohtute seaduse (RT I 2002, 64, 390; 2009, 68, 463) § 126 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kohtukordnikul on samad õigused, mis on abipolitseiniku seaduse §-de 12, 18–20, 22, 23, 25, 26 ja 4. peatüki 2. jao kohaselt abipolitseinikul, ning justiitsminister võib määrusega kehtestada kohtukordnikele erivahendi ja relva väljastamise, tagastamise ning relva kandmise korra.”
§ 48. Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmine
Vedelkütuse erimärgistamise seaduse (RT I 1997, 73, 1201; 2009, 62, 405) § 4 lõikest 3 jäetakse välja sõna „, abipolitseinikul”.
§ 49. Abipolitseiniku seaduse kehtetuks tunnistamine
Abipolitseiniku seadus (RT I 1994, 34, 533; 2009, 62, 405) tunnistatakse kehtetuks.
§ 50. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril.
Keit Pentus
Riigikogu aseesimees
Facebook
Twitter