Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Eesti numeratsiooniplaan

Vastu võetud 11.06.2007 nr 45
RTL 2007, 49, 891
jõustumine 24.06.2007

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse «Elektroonilise side seaduse» § 30 lõike 3 alusel.

§ 1.  Määruse reguleerimisala

  (1) Eesti numeratsiooniplaan määrab kindlaks üldkasutatava elektroonilise side teenuse (edaspidi sideteenus) osutamiseks vajalike numbrite, lühinumbrite, tunnuskoodide ja prefiksite paiknemise numeratsiooniväljas, nõuded nende pikkuse, kasutamisotstarbe ja valimiskorra kohta, samuti prefiksid kasutajagruppide siseste teenuste jaoks, mis ei ole kasutatavad vastavatesse gruppidesse mittekuuluvate isikute poolt, ning lõppkasutaja numbri kohaste erinevate teenuste jaoks.

  (2) Määruse §-des 5, 6, 8, 9, 11 kuni 18, § 19 lõikes 2 ja määruse lisas sätestatud nõudeid kohaldatakse numbriloa alusel Eesti numeratsiooniplaani numbreid kasutavale isikule sõltumata tema poolt osutatava elektroonilise side teenuse liigist.

§ 2.  Numeratsiooniplaani ülesehitus

  (1) Eesti numeratsiooniplaan on suletud numeratsiooniplaan, milles puuduvad suunanumbrid (suunakoodid).

  (2) Numbrite, lühinumbrite, teenusnumbrite ja prefiksite paiknemine numeratsiooniväljas, nende pikkus ja kasutusotstarve on toodud käesoleva määruse lisas.

§ 3.  Numeratsiooniala

  Numeratsiooniala on järjestikuste numbrite hulk, millel on ühine numbri algusosa.

§ 4.  Rahvusvaheline number

  (1) Rahvusvaheline number koosneb riigikoodist (Country Code, CC) ja sellele järgnevast riigisisesest (tähenduslikust) numbrist (National (Significant) Number, N(S)N).
[RTL 2008, 88, 1245 - jõust. 08.11.2008]

  (2) Rahvusvahelise numbri pikkus on maksimaalselt 15 numbrimärki.

  (3) Eesti riigikood on 372.

§ 5.  Riigisisene number

  (1) Number käesoleva määruse tähenduses on Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (International Telecommunication Union Telecommunication standardardization sector, edaspidi ITU-T) soovituse E.164 kohane kümnendnumber, mida kasutatakse sideteenuse osutamiseks Eestis.

  (2) Telefoninumber on number, mida kasutatakse telefoniteenuse osutamiseks.

  (3) Mobiiltelefoninumber on number, mida kasutatakse mobiiltelefoniteenuse osutamiseks.

  (4) Lühinumber on number, mida võib kasutada sideteenuse osutamiseks või sideettevõtja või muude adressaatide, sealhulgas hädaabiteenistuse lihtsustatud valimiseks. Lühinumbriks on:
  1) teenuse lühinumber, mille abil tagatakse sideteenuse kasutajale võimalus valida lihtsustatult eri liiki teenuseid, sealhulgas hädaabiteenistuse ja politsei väljakutset, vältimatut psühholoogilist abi ning numbri- ja muud infoteenust;
  2) sideteenuse osutaja kood ehk operaatorkood, mille abil tagatakse sideteenuse kasutajale võimalus valida sideteenuse osutajat rahvusvahelise ja riigisisese sideteenuse osutamiseks.

  (5) Teenusnumber on number, mida kasutatakse lõppkasutajale või teisele sideteenuse osutajale sideteenuse vahendusel maksevaba, eritariifita või eritariifiga teenuste osutamiseks.
[RT I 2010, 62, 454 - jõust. 06.09.2010]

  (6) Personaalnumber on teenusnumber, mida kasutatakse kliendi määratud sideteenuse, sealhulgas telefoniteenuse ja mobiiltelefoniteenuse osutamiseks. Personaalnumber ei ole seotud ühegi kliendiliiniga ega terminaliseadmega ning seda kasutatakse kõne või sõnumi suunamiseks kliendi poolt valitud numbrile.
[RT I 2010, 62, 454 - jõust. 06.09.2010]

  (7) Masshelistamise number on teenusnumber, mida kasutatakse hääletus-, ennustus- või muude samalaadsete massilise helistamisega seotud meelelahutusteenuste osutamiseks.
[RT I 2010, 62, 454 - jõust. 06.09.2010]

  (8) E-faksinumber on teenusnumber, mida kasutatakse kliendile elektroonilise faksiteenuse (eFax) osutamiseks.
[RT I 2010, 62, 454 - jõust. 06.09.2010]

§ 6.  Prefiks ja selle kasutamisotstarve

  (1) Prefiks on eraldusmärk, numbrimärk või numbrimärkide kombinatsioon, mis valitakse enne teatud numbri või lühinumbri valimist.

  (2) Tehniline prefiks on numbrimärkide kombinatsioon, mis võimaldab sideteenuse osutajal korraldada kõnede marsruutimist. Tehniliseks prefiksiks on:
  1) marsruutimisnumbri prefiks, mida kasutatakse sideteenuse kasutajale numbri säilitamise tehniliseks tagamiseks ja mis märgitakse numbri broneerimisel;
  2) telefonijaamast väljahelistamise prefiks, mis võimaldab jaamasisese lühivalimisega telefonijaamadest välja suunduvate kõnede algatamist.

  (3) Prefiks kasutajagruppide siseste teenuste jaoks, mis ei ole kasutatavad vastavatesse gruppidesse mittekuuluvate isikute poolt, on numbrimärkide kombinatsioon, mis valitakse numbrile ette ja mis võimaldab juurdepääsu ainult vastavate teenuste kasutajate grupi siseselt kasutamiseks mõeldud teenustele.

  (4) Prefiks lõppkasutaja numbri kohaste erinevate teenuste jaoks on numbrimärkide kombinatsioon, mis valitakse numbri ette ja võimaldab lõppkasutajal kasutada lisateenuseid.

  (5) Võrgusiseste ja kasutajagrupi siseste teenuste osutamine ilma numbriloata on lubatud ainult vastavate prefiksite abil või kasutades numeratsioonialas 95 paiknevaid numbrikombinatsioone.

§ 7.  Lühivalikukood ja selle kasutamisotstarve

  (1) Lühivalikukood on numbri- või eraldusmärk või nende kombinatsioon, mis on seotud kliendile määratud Eesti numeratsiooniplaani kuuluva numbriga ning mida kasutatakse kliendile ainult üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks.

  (2) Lühivalikukoodi kasutamine sideteenuse abil muu teenuse lihtsustatud valimiseks ega osutamiseks, sealhulgas infoteenuse osutamiseks, ei ole lubatud.

§ 8.  Telefoni- ja mobiiltelefoninumbri kasutamisotstarve

  Telefoni- ja mobiiltelefoninumbreid võib sideteenuse osutaja kasutada vastava numbriloa ja broneeringu alusel vastavalt telefoni- või mobiiltelefonivõrgu või nende osade töö korraldamiseks ning telefoni- või mobiiltelefoniteenuse, samuti sellega seotud sideteenuse osutamiseks ja anda kliendi kasutusse.

§ 9.  Teenusnumbri ja teenuse lühinumbri kasutamisotstarve

  (1) Teenusnumbrit võib sideteenuse osutaja vastava numbriloa ja broneeringu alusel kasutada sideteenuse osutamiseks või selle abil muu teenuse osutamiseks, anda kliendi kasutusse sideteenuse kasutamiseks või sellega seotud muu teenuse osutamiseks.

  (2) Teenuse lühinumbrit võib sideteenuse osutaja vastava numbriloa alusel kasutada ise või anda selle teise teenuseosutaja kasutusse vastava teenuse osutamiseks.

  (3) Numbriinfoteenuse osutamine on lubatud ainult numeratsioonialas 118 paiknevatel lühinumbritel. Lisaks võib neil pakkuda täiendavalt muid infoteenuseid.

  (4) Sotsiaalset väärtust omavat ühtlustatud teenust osutatakse ainult numeratsioonialas 116 paiknevatel üleeuroopaliselt harmoniseeritud lühinumbritel.

  (5) Sotsiaalse väärtusega ühtlustatud teenust osutatakse järgmistel tingimustel:
  1) helistajale tema heaolu ja turvalisuse tõstmiseks informatsiooni, teadete ning igakülgse abi andmiseks;
  2) abi osutamiseks teenusekasutajate probleemide lahendamisel;
  3) ühiskonna kui terviku või mingi kitsama ringkonna huvide eest seismisel;
  4) teenuse kasutamisel ei nõuta tarbija eelnevat registreerimist, teenus on tasuta ja ei ole ajaliselt piiratud;
  5) kõne ajal on keelatud igasugune reklaam, meelelahutus, turundus ja müük.

  (6) Tehnilise Järelevalve Amet avaldab oma veebilehel sotsiaalse väärtusega ühtlustatud teenuse numbrid ja annab sellekohast teavet Euroopa Komisjonile vähemalt kord aastas.
[RTL 2008, 26, 383 - jõust. 05.04.2008]

§ 10.  Operaatorkoodi kasutamisotstarve

  (1) Sideteenuse osutaja koodi ehk operaatorkoodi võib vastava numbriloa alusel kasutada selle omanik lõppkasutajale sideteenuse osutamiseks sobiva sideettevõtja ja tema osutatavate sideteenuste valiku võimaldamiseks. Operaatorkood ei ole üleantav.

  (2) Sideettevõtja võib kasutada ainult ühte operaatorkoodi sama liiki sideteenuse osutamiseks.

§ 11.  Tunnuskood

  (1) Tunnuskood on numbrimärkide kombinatsioon, mida kasutatakse sidevõrgu või selle osade kasutamise korraldamiseks ja sideettevõtja eristamiseks sideteenuse osutamisel.

  (2) Tunnuskoodideks on:
  1) rahvusvaheline signalisatsioonipunkti kood;
  2) riigisisene signalisatsioonipunkti kood;
  3) sideteenuse osutaja number;
  4) mobiiltelefonivõrgu kood.

§ 12.  Rahvusvahelise signalisatsioonipunkti kood

  (1) Rahvusvahelise signalisatsioonipunkti kood (International Signalling Point Code, ISPC) identifitseerib rahvusvahelise telefonijaama jaamadevaheliste tehniliste signaalide vahetamisel.

  (2) Rahvusvahelise signalisatsioonipunkti kood koosneb piirkondlikust elektroonilise side võrgu koodist (Signalling Area/Network Code, SANC) pikkusega 3 bitti (numbrid 0–7) ja 8 bitti (numbrid 0–255), millele järgneb telefonijaama kindlaks määrav parameeter (Signalling Point Identification) pikkusega 3 bitti (numbrid 0–7).

  (3) Rahvusvahelise signalisatsioonipunkti kood määratletakse ITU-T soovituses Q.708 ja selle kasutamine toimub vastavalt soovituses sätestatule. Rahvusvahelise signalisatsioonipunkti koodi kasutamine kooskõlastatakse rahvusvaheliselt.

§ 13.  Riigisisese signalisatsioonipunkti kood

  (1) Riigisisese signalisatsioonipunkti kood (National Signalling Point Code, NSPC) identifitseerib riigisisese telefonijaama jaamadevaheliste tehniliste signaalide vahetamisel.

  (2) Riigisisene signalisatsioonipunkti kood üleriigiliseks kasutamiseks on neljakohaline numbrimärkide kombinatsioon kujul XXXX, kus X on numbrimärk vahemikus 0–9.

§ 14.  Sideteenuse osutaja number

  (1) Sideteenuse osutaja numbrit (Issuer Identification Number, IIN) kasutatakse elektroonilise side teenuse osutamisel ning arveldamisel.

  (2) Sideteenuse osutaja number on maksimaalselt seitsmekohaline numbrimärkide kombinatsioon kujul 89372XX, kus X on numbrimärk vahemikus 0–9.

  (3) Sideteenuse osutaja number määratletakse ITU-T soovituses E.118 ja selle kasutamine toimub vastavalt soovituses sätestatule. Sideteenuse osutaja numbri kasutamine kooskõlastatakse rahvusvaheliselt.

§ 15.  Mobiiltelefonivõrgu kood

  (1) Mobiiltelefonivõrgu kood (Mobile Network Code, MNC) identifitseerib rahvusvaheliselt mobiiltelefonivõrku.

  (2) Mobiiltelefonivõrgu kood on kahekohaline numbrimärkide kombinatsioon kujul XX, kus X on numbrimärk vahemikus 0–9.

  (3) Mobiiltelefonivõrgu kood määratletakse ITU-T soovituses E.212 ja selle kasutamine toimub vastavalt soovituses ja Eesti standardis EVS-EN 300 523 sätestatule. Mobiiltelefonivõrgu koodi kasutamine kooskõlastatakse rahvusvaheliselt.

§ 16.  Numbri valimise kord ja selle muutmine

  (1) Rahvusvahelise numbri valimine toimub järgmiselt:
00 – riigikood – riigisisene number.
[RTL 2008, 88, 1245 - jõust. 08.11.2008]

  (2) Riigisisese numbri valimisel valitakse riigisisene number (sealhulgas telefonivõrgu siseselt, telefonivõrkude vahel, telefoni- ja mobiiltelefonivõrgu vahel, mobiiltelefonivõrgu siseselt, mobiiltelefonivõrkude vahel).

  (3) Numbri valimisel sideteenuse osutaja eelneva valiku (Carrier pre-selection) teel määrab sideteenuse kasutaja eelnevalt sideteenuse osutaja, võimaldamaks valida rahvusvahelist või riigisisest numbrit ilma operaatorkoodi valimata.

  (4) Rahvusvahelise või riigisisese numbri valimine sideteenuse osutaja eelneva valiku teel toimub lõigetes 1 ja 2 nimetatud numbrite valimise korras.

  (5) Numbri valimisel operaatorkoodi valimisega (Carrier selection) määrab sideteenuse kasutaja sideteenuse osutaja, võimaldamaks valida rahvusvahelist või riigisisest numbrit.

  (6) Rahvusvahelise numbri valimine operaatorkoodi abil toimub järgmiselt:
operaatorkood – 00 – riigikood – riigisisene number.
[RTL 2008, 88, 1245 - jõust. 08.11.2008]

  (7) Riigisisese numbri valimine operaatorkoodi abil toimub järgmiselt:
operaatorkood – riigisisene number.

  (8) Numbri valimise korda võib muuta ainult «Elektroonilise side seaduses» ja käesolevas määruses sätestatud juhtudel, teavitades sellest kliente vähemalt kolm kuud ette. Valimiskorra muutmisel tagatakse endise numbri valimine või endine valimiskord samaaegselt uuega kolme kuu jooksul alates muudatuse jõustumisest. Vähemalt kolme kuu jooksul alates valimiskorra muutumisest peab sideettevõtja tagama, et kehtetuks muutunud valimiskorra kasutamisel teavitatakse automaatvastaja või lühisõnumiteenuse vahendusel muutusest ning teatatakse uus valimiskord.

§ 17.  Kliendi numbri muutmine

  (1) Sideettevõtja võib muuta kliendi numbrit teavitades sellest kliente vähemalt kolm kuud ette. Kliendinumbri muutmine tehnilistel põhjustel ei ole lubatud.

  (2) Kliendi tahtest tingitud numbri muutmisel muudetakse number kliendi poolt soovitud ajal, kuid mitte varem kui järgmisel tööpäeval pärast kliendilt vastava avalduse saamist.

  (3) Kliendi numbri muutmisel lõikes 1 nimetatud alustel, tagatakse endise numbri valimine samaaegselt uuega kolme kuu jooksul alates muudatuse jõustumisest. Kliendi soovil võib seda aega lühendada.

  (4) Vähemalt kolme kuu jooksul alates kliendi senise numbri muutumisest lõikes 1 nimetatud alustel peab sideettevõtja pärast lõikes 3 sätestatud tegevuse lõpetamist tagama, et suletud numbri valimisel teavitatakse automaatvastaja või lühisõnumiteenuse vahendusel muutusest ning teatatakse uus number. Kliendi soovil võib seda aega lühendada.

  (5) Sideettevõtja võib varem ühe kliendi kasutuses olnud numbri anda teise kliendi kasutusse, kuid mitte varem kui kuus kuud pärast lõikes 4 sätestatud sideettevõtja poolt tagatava teavitamise lõpetamist. Kliendi tahtest tingitud numbri muutmise või numbri kasutamise lõpetamise korral võib numbri, mille kasutamisest klient on loobunud, anda teise kliendi kasutusse, kuid mitte varem kui kuus kuud pärast numbri loovutamist. Kliendi soovil, kelle kasutusse vastav number antakse, võib seda aega lühendada.

§ 18.  Helistaja (kliendi) numbrinäidu muutmine

  (1) Sideettevõtja võib helistaja numbrinäitu lõppkasutaja soovi korral muuta, asendades kõne vastuvõtjale helistaja numbri kuvamisel helistaja numbri näidu sama sideettevõtja poolt samale lõppkasutajale sideteenuse lepingu alusel kasutada antud muu Eesti numeratsiooniplaani kuuluva numbri või lühinumbri näiduga.

  (2) Lõikes 1 toodud õigus ei kehti riigisisestele hädaabinumbritele, vältimatu psühholoogilise abi lühinumbritele ja Euroopa ühtsele hädaabinumbrile «112» tehtud kõnede puhul.

§ 19.  Rakendussätted

  (1) Enne 2005. aasta 1. jaanuari reserveeritud ja kasutusel olevate seitsmekohaliste mobiiltelefoninumbrite pikkus säilitatakse numbri broneeringu lõppemiseni järgmistes numeratsioonialades:
  1) 50;
  2) 510, 511, 512, 513, 514, 515, 516, 517, 518;
  3) 5195;
  4) 52;
  5) 550, 551, 552, 553, 554;
  6) 557, 558;
  7) 5640, 5641, 5642, 5643, 5644;
  8) 5651, 5652, 5653, 5654, 5655;
  9) 5658, 5659.

  (2) Lisaks § 9 lõikes 3 sätestatule võib numbriinfoteenuse ja täiendavalt muude infoteenuste osutamiseks kasutada teenuse lühinumbreid 119, 1488 ja 17017.

§ 19¹.  Üleminekusätted

  (1) Alates 2010. aasta 1. oktoobrist numeratsioonialast 70 seitsmekohalisi personaalnumbreid ei broneerita.

  (2) 2010. aasta 1. oktoobril numeratsioonialades 701 ja 702 paiknevad mittebroneeritud numbrid võetakse kasutusele kaheksakohaliste personaalnumbritena lisades seitsmekohalisele numbrile pärast seitsmendat numbrimärki numbrimärgi 0 kuni 9 järgmistes numeratsioonialades:
  1) 70102–70119, 7013–7019;
  2) 70202–70219 ja 70231–70299.

  (3) 2010. aasta 1. oktoobril numeratsioonialas 705 paiknevad mittebroneeritud numbrid võetakse kasutusele kaheksakohaliste masshelistamise teenusnumbritena, lisades seitsmekohalisele numbrile pärast seitsmendat numbrimärki numbrimärgi 0 kuni 9 numeratsioonialades 70525 kuni 70599.

  (4) 2011. aasta 1. jaanuaril lisatakse numeratsioonialas 70 seitsmekohalisele personaalnumbrile teise ja kolmanda numbrimärgi vahele «0», mille tulemusel moodustatakse kaheksakohaliste personaalnumbritega numeratsiooniala 700. Numeratsioonialas 700 moodustuvad vabad kaheksakohalised numbrid reserveeritakse broneerimiseks alates 2013. aasta 1. jaanuarist.

  (5) Alates 2011. aasta 1. jaanuarist kuni 2012. aasta 1. jaanuarini peab sideteenuse osutaja tagama broneeritud seitsmekohaliste ja neile vastavate uute kaheksakohaliste personaalnumbrite paralleelse valimise või teavitama numbri muutmisest häälteate või lühisõnumi vahendusel, kui see on tehniliselt võimalik. Pärast 2012. aasta 1. jaanuari kuni 2013. aasta 1. jaanuarini peab sideteenuse osutaja teavitama seitsmekohalise personaalnumbri valimisel numbri muutmisest häälteate või lühisõnumi vahendusel, kui see on tehniliselt võimalik.

  (6) 2013. aasta 1. jaanuarist on numeratsioonialades 700, 701, 702 ja 705 kõik personaal- ja masshelistamise numbrid broneeritavad.

  (7) 2011. aasta 1. jaanuarist suletakse broneerimiseks numeratsioonialad 703, 704 ja 706 kuni 709 ning reserveeritakse kaheksa- kuni üheksakohaliste personaal- ja teenusnumbrite kasutamiseks.
[RT I 2010, 62, 454 - jõust. 06.09.2010]

§ 20.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

Lisa Numbrite, lühinumbrite, teenusnumbrite ja prefiksite paiknemine numeratsiooniväljas, nende pikkus ja kasutusotstarve