Politseiteenistuse seaduse paragrahvis 21 sätestatud toetuste ja kulude arvutamise ja maksmise korra kinnitamine
Vastu võetud 21.01.1999 nr 28
RT I 1999, 8, 129
jõustumine 01.02.1999
Muudetud järgmiste Vabariigi Valitsuse määrustega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
18. 12. 2001 nr 410 ( RT I 2001, 99, 634) 24. 12. 2001
8. 10. 2002 nr 316 ( RT I 2002, 84, 497) 19. 10. 2002
Politseiteenistuse seaduse (RT I 1998, 50, 753; 104, 1742) paragrahvi 21 lõike 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab:
Kinnitada "Politseiteenistuse seaduse paragrahvis 21 sätestatud toetuste ja kulude arvutamise ja maksmise kord" (juurde lisatud).
Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 1999. a määrusega nr 28
POLITSEITEENISTUSE SEADUSE PARAGRAHVIS 21 SÄTESTATUD TOETUSTE JA KULUDE ARVUTAMISE JA MAKSMISE KORD
1. Käesolev kord sätestab seoses teenistuskohustuste täitmisega või seoses teenistusega politseis püsivalt töövõimetuks tunnistatud, vigastada saanud või haigestunud politseiametnikule ning hukkunud politseiametniku perekonnaliikmetele ja tema ülalpidamisel olnud isikutele politseiteenistuse seaduse paragrahvis 21 ettenähtud toetuste ja riigi poolt kantavate kulude (politseiametniku ravi- ja ravimikulud ning hukkunud politseiametniku matuse kulud) arvutamise ja maksmise korra.
[RT I 2001, 99, 634 - jõust. 24. 12. 2001]
2. Politseiametniku hukkumine, püsivalt töövõimetuks tunnistamine, vigastada saamine või haigestumine tööülesannete täitmisel on tööõnnetus ning selle asjaolude väljaselgitamine ja arvelevõtmine toimub Vabariigi Valitsuse 13. septembri 2000. a määruse nr 301 «Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise ja registreerimise kord» (RT I 2000, 74, 466) nõuete kohaselt.
[RT I 2001, 99, 634 - jõust. 24. 12. 2001]
3. Politseiametniku hukkumise, püsivalt töövõimetuks tunnistamise, vigastada saamise või haigestumise korral seoses teenistuskohustuse täitmisega või seoses teenistusega politseis esitab vastavalt politseiametnik või hukkunud politseiametniku perekonnaliige ja tema ülalpidamisel olnud isik politseiametniku teenistuskohajärgsele asutusele avalduse temale politseiteenistuse seaduse paragrahvis 21 ettenähtud ühekordse toetuse saamiseks ja kantud matusekulude ning ravi- ja ravimikulude hüvitamiseks (edaspidi avaldus).
[RT I 2001, 99, 634 - jõust. 24. 12. 2001]
4. Hukkunud politseiametniku perekonnaliige või tema
ülalpidamisel olnud isik lisab avaldusele:
1) hukkunu
surmatunnistuse kinnitatud koopia;
2) hukkunu surmatõendi;
3) hukkunu perekonnaliikmeks olemist tõendava(d) dokumendi(d) või tema
ülalpidamisel olemist tõendava(d) dokumendi(d) või muud andmed, mis
viitavad, et avaldaja on olnud hukkunu ülalpidamisel;
4)
matuse korraldamise korral - matusekulusid tõendavad maksedokumendid.
5. Püsivalt töövõimetuks tunnistatud või vigastada (kui sellega ei kaasnenud invaliidsust) saanud politseiametnik lisab avaldusele vastavalt püsivalt töövõimetuks tunnistamist või vigastada saamist tõendavad dokumendid.
[RT I 2001, 99, 634 - jõust. 24. 12. 2001]
6. Avaldus ühekordse toetuse määramiseks tuleb esitada politseiametniku teenistuskohajärgsele asutusele kuue kuu jooksul, arvates politseiametniku püsiva töövõimetuse ulatuse määramise või politseiametniku hukkumise päevast.
[RT I 2001, 99, 634 - jõust. 24. 12. 2001]
7. Teenistuskohustuste täitmisel või seoses teenistusega politseis vigastada saanud või haigestunud politseiametniku ravi- ja ravimikulud hüvitab riik osas, mis „Ravikindlustuse seaduse“ (RT I 2002, 62, 377) ja selle alusel antud õigusaktide kohaselt ei kuulu hüvitamisele Eesti Haigekassa poolt.
[RT I 2002, 84, 497 - jõust. 19. 10. 2002]
8. Avaldus ravi- ja ravimikulude hüvitamiseks tuleb esitada ühe kuu jooksul, arvates sellekohase maksedokumendi saamise päevast.
Ravi- ja ravimikulusid tõendavaid dokumente esitab kannatanud politseiametnik asutusele iga kord pärast sellekohase dokumendi väljastamist raviasutuse või arsti poolt või apteegist.
9. Avaldus hukkunud politseiametniku matuse kulude hüvitamiseks tuleb esitada ühe kuu jooksul, arvates matusepäevast.
10. Mitme õigustatud isiku pöördumisel ühekordse toetuse saamiseks seoses politseiametniku hukkumisega jagatakse saadaolev toetus nende vahel võrdselt.
11. Politseiteenistuse seaduse paragrahvi 21 lõigetes 1 ja 3 ettenähtud ühekordsed toetused, samuti hukkunud politseiametniku matuse kulud hüvitatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega Vabariigi Valitsuse reservfondi vahenditest.
12. Politseiteenistuse seaduse paragrahvi 21 lõikes 4 ettenähtud ühekordsed toetused ning paragrahvi 21 lõikes 5 ettenähtud ravi- ja ravimikulud hüvitatakse politseipeadirektori, kaitsepolitsei peadirektori ning Sisekaitseakadeemia rektori käskkirja alusel vastavalt Politseiameti, Kaitsepolitseiameti ja Sisekaitseakadeemia eelarve selleks ettenähtud vahendite arvelt.
13. Politseipeadirektor võib oma käskkirjaga kehtestada politseiteenistuse seaduse paragrahvi 21 lõikes 4 ettenähtud ühekordsete toetuste ning paragrahvi 21 lõikes 5 ettenähtud ravi- ja ravimikulude piirmäärad, millest väiksemad toetused või ravi- ja ravimikulud hüvitatakse Politseiameti halduses asuva asutuse juhi käskkirjaga. Politseiamet hüvitab väljamakstud toetused ning ravi- ja ravimikulud neid kandnud asutusele.
14. Politseiteenistuse seaduse paragrahvis 21 sätestatud
toetused arvestatakse, lähtudes politseiametnikule asutuse juhi
käskkirjaga määratud kuupalgast (sealhulgas lisatasu(d)), mis temal
vastavalt oli:
1) hukkumise päeval;
2) püsiva töövõimetuse
tuvastamise otsuses märgitud päeval;
3) vigastada saamise päeval.
Aastapalga arvutamisel korrutatakse kuupalk 12-ga.
[RT I 2001, 99, 634 - jõust. 24. 12. 2001]
15. Avaldust läbivaataval asutusel on õigus teha avaldajale ettepanek täiendavate dokumentide esitamiseks või seletuste andmiseks avalduses märgitud asjaolude kohta.
Asutus rakendab vajadusel viivitamatult meetmeid avalduse lahendamiseks vajalike dokumentide väljanõudmiseks ja saamiseks.
16. Avalduse lahendamiseks vajalike dokumentide saamisel koostab asutus viivitamatult avalduse läbivaatamise kokkuvõtte.
17. Avalduse läbivaatamise kokkuvõttele lisatakse:
1) tööõnnetuse või kutsehaigestumise uurimise materjalid;
2) tööõnnetuse või kutsehaigestumise raport;
3) tõendatud koopia(d) käskkirja(de)st, millega politseiametnikule oli kuupalk
määratud;
4) raviasutuste dokumendid ning muud
dokumendid, mis tõendavad või lükkavad ümber avalduses toodud
asjaolusid.
[RT I 2001, 99, 634 - jõust. 24. 12. 2001]
18. Politseiameti halduses asuv politseiasutus ja politseikool saadavad avalduse koos käesoleva korra punkti 17 alapunktides 1-4 nimetatud dokumentidega ning oma arvamusega avalduse põhjendatuse või põhjendamatuse kohta Politseiametile.
19. Politseiamet kontrollib esitatud materjalide vastavust käesoleva korra nõuetele ning nõuetele vastavuse korral koostab avalduse läbivaatamise kokkuvõtte seitsme tööpäeva jooksul, arvates materjalide saamisele järgnevast päevast. Materjalide nõuetele mittevastavuse korral rakendab Politseiamet viivitamatult meetmeid esinevate puuduste kõrvaldamiseks.
20. Avalduse läbivaatamise kokkuvõttes võetakse seisukoht avalduse põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Väljamaksmisele kuuluva summa osas peavad olema esitatud vastavad arvutused. Kokkuvõte peab olema motiveeritud ühes viitega seadusele ja selle sättele.
Avalduse läbivaatamise kokkuvõtte kinnitab avalduse läbivaadanud asutuse juht, Politseiameti halduses asuva asutuse puhul aga politseipeadirektor.
21. Avalduse läbivaatamise kokkuvõtte kinnitab
politseipeadirektor, kaitsepolitsei peadirektor või
Sisekaitseakadeemia rektor, kes ühe nädala jooksul, arvates kokkuvõtte
kinnitamisele järgnevast päevast:
1) annab käskkirja
politseiteenistuse seaduse paragrahvi 21 lõikes 4 ettenähtud ühekordse
toetuse väljamaksmiseks või paragrahvi 21 lõikes 5 ettenähtud ravi- ja
ravimikulude hüvitamiseks avaldajale;
2) teatab avaldajale oma
otsusest avalduse rahuldamata jätmise kohta ühes viitega seadusele ja
selle sättele ning lisab teatele avalduse läbivaatamise kokkuvõtte
kinnitatud koopia;
3) käesoleva punkti alapunktides 1 ja 2
nimetamata juhtudel edastab avalduse ja avalduse läbivaatamise
kokkuvõtte ja neile lisatud materjalid Siseministeeriumile nende
edastamiseks Vabariigi Valitsusele ning lisab materjalidele
vastavasisulise Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu toetuse
väljamaksmiseks või kulude hüvitamiseks ja seletuskirja projekti.
22. Siseministeerium vaatab Politseiametilt, Kaitsepolitseiametilt ja Sisekaitseakadeemialt seabunud materjalid läbi 10 tööpäeva jooksul ning saadab materjalid Rahandusministeeriumile ühes ettepanekuga nende läbivaatamiseks ja Vabariigi Valitsusele esitamiseks või tagastab materjalid selle esitajale puuduste kõrvaldamiseks, kui puudusi ei õnnestunud kõrvaldada 10 päeva jooksul.
23. Rahandusministeerium vaatab saabunud materjalid läbi ühe kuu jooksul ning materjalidega nõustumise korral esitab Vabariigi Valitsusele korralduse eelnõu toetuste väljamaksmiseks ning matusekulude hüvitamiseks.
Vajadusel nõuab Rahandusministeerium Siseministeeriumilt materjalides esinevate puuduste kõrvaldamist või tagastab puudulikult vormistatud materjalid Siseministeeriumile puuduste kõrvaldamiseks.
24. Politseiteenistuse seaduse paragrahvis 21 sätestatud
toetused maksab välja ja kulud hüvitab politseiametniku
teenistuskohajärgne asutus:
1) Vabariigi Valitsuse korralduse
alusel;
2) politseipeadirektori käskkirja alusel;
3)
politseiametniku teenistuskohajärgse asutuse juhi käskkirja alusel.
25. Juhul kui Politseiametil, Kaitsepolitseiametil ja Sisekaitseakadeemial puuduvad vahendid ühekordsete toetuste väljamaksmiseks ning ravi- ja ravimikulude hüvitamiseks, toimub toetuste väljamaksmine ning kulude hüvitamine käesoleva korra punktis 11 sätestatud korras. Sel juhul ei kuulu kohaldamisele käesoleva korra punktid 12 ja 13.
26. Vabariigi Valitsuse korraldusega võidakse eraldada Vabariigi Valitsuse reservfondist vahendeid Politseiametile, Kaitsepolitseiametile ja Sisekaitseakadeemiale politseiteenistuse seaduse paragrahvi 21 lõikes 4 ettenähtud toetuste ja paragrahvi 21 lõikes 5 ettenähtud kulude hüvitamiseks.
Facebook
Twitter