Nõuded välitingimustes kasutatavate seadmete poolt tekitatavale mürale, mürataseme mõõtmisele ja mürataseme märgistamisele1
Vastu võetud 04.08.2005 nr 87
RTL 2005, 88, 1312
jõustumine 14.08.2005
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
19.01.2006/8 (RTL 2006, 9, 169) 28.01.2006
Määrus kehtestatakse « Masina ohutuse seaduse» § 31 lõike 3, § 6 1 lõike 4 ja § 7 lõike 6 alusel.
1. peatükk
KOHALDUSALA JA MÕISTED
§1. Kohaldusala
(1) Määrusega kehtestatakse:
1) loetelu välitingimustes kasutatavatest
seadmetest (edaspidi seade), millele kohaldatakse käesolevas määruses
sätestatud garanteeritud helivõimsuse taseme piirväärtusi ning loetelu
seadmetest, millele kohaldatakse garanteeritud helivõimsuse taseme märgistamise
nõudeid ja nende seadmete täpne määratlus;
2) seadmete garanteeritud
helivõimsuse taseme piirväärtused ja seadmete mürataseme mõõtmise nõuded;
3)
seadme nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise kord, nõuetele vastavuse
hindamiseks ja tõendamiseks vajalikud vastavushindamise protseduurid ning nõuded
vastavusdeklaratsioonile;
4) nõuded garanteeritud helivõimsuse taseme
märgistamisele ning vastavusmärgi paigaldamisele.
(2) Käesoleva määruse nõudeid kohaldatakse §-des 3–59 nimetatud seadmetele vastavalt §-de 60–63 ja 88 sätetele.
§2. Mõisted
Käesoleva määruse tähenduses on:
1) helivõimsuse tase LWA –
heli võimsus detsibellides sageduskarakteristikul A standardse nulltaseme 1 pW
suhtes, nagu on määratletud standardites EN ISO 3744:1995 ja EN ISO
3746:1995;
2) mõõdetud helivõimsuse tase – helivõimsuse tase, mis on kindlaks
määratud Euroopa Parlamendi ja EL nõukogu direktiivi 2000/14/EÜ välitingimustes
kasutatavate seadmete müra kohta käivate liikmesriikide seaduste ühtlustamise
kohta (EÜT L 162, 03.07.2000, lk 1–78) III lisas sätestatud mõõtmistega,
mõõdetud väärtused võivad olla määratud kas sarnast tüüpi seadme ühe masina
põhjal või mitme masina andmete keskmisena;
3) garanteeritud helivõimsuse
tase – helivõimsuse tase, mis on kindlaks mä��ratud vastavalt Euroopa Parlamendi
ja EL nõukogu direktiivi 2000/14/EÜ III lisas sätestatud nõuetele, sisaldades
tootmiserinevustest ja mõõtmismenetlustest tingitud kõikumist, ning mille kohta
tootja või tema volitatud esindaja kinnitab, et vastavalt kasutatud ja
tehnilistes dokumentides nimetatud mõõtevahenditele kindlaksmääratud taset ei
ületata.
2. peatükk
MÄÄRUSE KOHALDUSALASSE KUULUVATE SEADMETE
TÄPSED MÄÄRATLUSED
§3. Sisepõlemismootoriga tõstetav töölava ja korvtõstuk
Sisepõlemismootoriga tõstetav töölava ja korvtõstuk on seade, mis koosneb vähemalt tööplatvormist, lisakonstruktsioonist ja šassiist. Tööplatvorm on piirdega platvorm või korv, mida saab koormatult liigutada vajalikule töökohale. Lisakonstruktsioon on ühendatud šassiiga ja toetab tööplatvormi, võimaldamaks tööplatvormi liikumist soovitud positsioonile.
§4. Võsalõikur
Võsalõikur on kaasaskantav sisepõlemismootoriga varustatud käeshoitav seade, millel on pöörlev metallist või plastikust tera, mis on ette nähtud umbrohu, põõsaste, väikeste puude või muu sarnase taimestiku niitmiseks. Lõiketera töötab ligikaudu paralleelselt maaga.
§5. Ehitustõstuk
(1) Ehitustõstuk on jõuajamiga varustatud ajutiselt paigaldatav tõstuk, mis
vastab järgmisele määratlusele:
1) seda võivad kasutada tööstus- või
ehitusalale siseneda lubatud isikud;
2) see teenindab kindlaid
tasandeid;
3) sellel on platvorm;
4) see on ette nähtud ainult materjalide
transpordiks;
5) see võimaldab peale- ja mahalaadimisel inimeste
juurdepääsu;
6) see võimaldab volitatud isikute juurdepääsu ja liikumist
püstitamise, demontaaži ja ekspluatatsiooni ajal;
7) sellel on juhikud;
8)
see on liikuv vertikaalselt või vertikaali suhtes kuni 15º nurga all;
9) seda
toestavad või kannavad traat, tross, kett, keermega spindel ja mutter,
hammaslatt ja -ratas, hüdrotungraud (otsene või kaudne) või muudetava pikkusega
liigendmehhanism;
10) selle mastid võivad vajada erilise konstruktsiooni
tuge.
(2) Samuti on ehitustõstuk jõuajamiga varustatud ajutiselt paigaldatav
tõstuk, mis vastab järgmisele määratlusele:
1) seda võivad kasutada tööstus-
või ehitusalale siseneda lubatud isikud;
2) see teenindab üht ülemist pinda
või tööala, mis ulatub juhiku lõpuni (näiteks katus);
3) sellel on lasti
kandev osa;
4) see on ette nähtud ainult kaupade transpordiks;
5) see on
projekteeritud nii, et peale- või mahalaadimisel või hoolduse, montaaži ja
demontaaži ajal poleks vaja sellele astuda;
6) inimeste liikumine sellega on
keelatud;
7) sellel on juhikud;
8) see on ette nähtud liikumiseks
vertikaali suhtes vähemalt 30º nurga all, kuid võib olla kasutatav iga nurga
all;
9) seda toetavad või kannavad terastraadist tross ja hambumisega
ülekandesüsteem;
10) seda juhitakse pidevat mõjutamist vajavate
juhtimisseadmetega;
11) sellele ei mõju ühegi vastukaalu kasutamine;
12)
selle maksimaalne arvestuslik koormus on 300 kg;
13) selle maksimaalne kiirus
on 1 m/s;
14) selle juhikud vajavad tuge teistelt konstruktsioonidelt.
§6. Ehitusplatsil kasutatav lintsaag
Ehitusplatsil kasutamiseks mõeldud lintsaag on jõuseadmega masin, kaaluga alla 200 kg, millel on käsietteanne ja mille liikuv pideva lindi kujuline saeleht on kahe või enama juhtratta peale monteeritud.
§7. Ehitusplatsil kasutatav ketassaepink
(1) Ehitusplatsil kasutatav ketassaepink on käsietteandega masin, kaaluga alla 200 kg, mis on varustatud ühe ümmarguse ketassaelehega (mitte tapisaag), mille diameeter on 350–500 millimeetrit ning mis on tavalise saagimise puhul fikseeritud. Seadmel on horisontaalne laud, mis on töötamise ajal tervikuna või osaliselt fikseeritud.
(2) Saeketas on monteeritud horisontaalsele mittekallutatavale spindlile, mille asend töö kestel ei muutu.
(3) Masinal võib olla ükskõik milline järgmistest tunnustest:
1) seadmed
saeketta tõstmiseks või langetamiseks läbi lauaplaadi;
2) masina korpus
lauaplaadi all on avatud või kattega ümbritsetud;
3) käsitsi juhitav liikuv
lisalaud, mis ei külgne saekettaga.
§8. Kantav kettsaag
Kantav kettsaag on jõuajamiga seade, mis on ette nähtud puidu saagimiseks saeketiga ja mis koosneb terviklikust kompaktsest käepidemete, jõuallika ja lõikeseadme ühendusest ning on ette nähtud kahe käega hoidmiseks.
§9. Kombineeritud kõrgsurve uhtmis- ja imemismasin
Kombineeritud kõrgsurve uhtmis- ja imemismasin on sõiduk, mis võib töötada kui kõrgsurve loputaja või imemismasin.
§10. Tihendusmasin
(1) Tihendusmasin on masin, mille tööseadme veeremine, trampimine või vibratsioon tihendab materjale, näiteks killustikku, pinnast või asfaldikatet. Masin võib olla iseliikuv, pukseeritav, ees lükatav või baasmasina lisaseade.
(2) Tihendusmasinad jagunevad:
1) kaasasõitva juhiga rull – iseliikuv
tihendusmasin, millel on üks või mitu metallist silindrilist valtsi või
pneumoratasrulli ning operaatori koht on masina lahutamatu osa;
2) saatva
juhiga rull – iseliikuv tihendusmasin ühe või mitme metallist silindrilise
valtsiga või pneumoratasrulliga, mille liikumis-, juhtimis-, pidurdamis- ja
vibreerimisseadmed on paigutatud nii, et masinat juhib masinat saatev operaator
või toimub see kaugjuhtimise teel;
3) haagisrull – tihendusmasin ühe või
mitme metallist silindrilise valtsiga või pneumoratasrulliga, millel ei ole
sõltumatut juhtimissüsteemi ja kus operaatori töökoht on traktoril;
4)
vibroplaat ja vibrotamp – tihendusmasin põhiliselt tasapinnalise tugiplaadiga,
mis vibreerivad. Masinat juhib saatev operaator või on need baasmasina
lisaseadmeks;
5) plahvatuspõhimõttel töötav tamp – tihendusmasin, mille
tihendav tööseade on peamiselt tasane padjand, mis on valmistatud liikumiseks
põhiliselt vertikaalsuunas plahvatusjõu abil. Masinat juhib saatev operaator.
§11. Kompressor
(1) Kompressor on vahetatavate seadmetega masin, mis surub õhku, gaase või aure kõrgemale rõhule kui sisendrõhk. Kompressor koosneb kompressorist endast, jõumasinast ja juurdekuuluvast komponendist või seadmest, mida on vaja kompressori ohutuks tööks.
(2) Kompressor käesoleva määruse tähenduses ei ole:
1) ventilaator –
seade, mis paneb õhu tsirkuleerima positiivse rõhuga mitte rohkem kui 110 000
paskalit;
2) vaakuumpump – seade õhu eemaldamiseks kinnisest ruumist rõhuni,
mis ei ületa atmosfääri rõhku;
3) gaasiturbiin.
§12. Käsisuruõhuhaamer ja -kirka
Käsisuruõhuhaamer ja -kirka on igasuguse jõuallikaga suruõhuhaamer ja kirka, mida kasutatakse tööks tsiviilehituses ja ehitusplatsidel.
§13. Betooni- või mördisegur
Betooni- või mördisegur on betooni või mördi valmistamiseks kasutatav masin, sõltumata selle täitmise, segamise ja tühjendamise tööpõhimõttest. Nimetatud masin võib olla perioodilise või pideva tööprotsessiga. Betoonisegurit veomasinal nimetatakse betoonivedukiks vastavalt §-le 57.
§14. Ehitusvints
Ehitusvints on jõuseadmega varustatud ajutiselt paigaldatud tõsteseade, millel on vahendid rippuva koormuse tõstmiseks ja langetamiseks.
§15. Betooni ja mördi transportimise ja paigaldamise masin
(1) Betooni ja mördi transportimise ja paigaldamise masin on segistiga või
segistita seade betooni või mördi pumpamiseks ja pihustamiseks, kus
transporditav materjal edastatakse kasutuskohale läbi torude, jaotusseadmete või
jaotuspoomi abil. Edastamine toimub:
1) betooni puhul mehhaaniliselt, kolb-
või rootorpumpade abil;
2) mördi puhul mehhaaniliselt kolb-, tigu-, voolik-
ja rootorpumpade abil või pneumaatiliselt õhukambriga või õhukambrita
kompressorite abil.
(2) Betooni ja mördi transportimise ja paigaldamise masina mehhanismid võivad olla monteeritud veomasinale, treilerile või spetsiaalsõidukile.
§16. Lintkonveier
Lintkonveier on ajutiselt paigutatav masin, mis võimaldab materjale transportida jõumasina poolt veetava lindi abil.
§17. Auto külmutusseade
Auto külmutusseade on teede- ja sideministri 18. märtsi 2001. a määruses nr 50 «Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded» määratletud N2, N3, O3 või O4 kategooriaga sõiduki laadungiruumi külmutav seade. Külmutusagregaadi jõuallikas võib olla külmutusagregaadi lahutamatu osa, selleks eraldi sõiduki kerele kinnitatud osa, sõiduki mootor või sõltumatu või kõrvalseisev jõuallikas.
§18. Buldooser
Buldooser on ratastel või roomikutel liikurmasin tõmbe- või tõukejõu avaldamiseks külgemonteeritud tööseadme kaudu.
§19. Puurmasin
(1) Puurmasin on masin, mida kasutatakse ehitusplatsil aukude puurimiseks löökpuurimise, pöörleva puurimise või pöörleva löökpuurimise abil.
(2) Puurmasin on puurimise ajal statsionaarselt paigaldatud. Puurmasin võib ühelt töökohalt teisele liikuda omal jõul. Liikuv puurmasin on see, mis on paigutatud veoautole, ratastega šassiile, traktorile, roomikule või on lohistatav (vintsi abil). Kui puurmasin on paigutatud veoautole, traktorile või treilerile või liigub ratastel, võib transportimine toimuda suurematel kiirustel ja avalikult kasutatavatel teedel.
§20. Pinnaseveok
Pinnaseveok on ratastel või roomikutel lahtise veokastiga liikurmasin, mis teisaldab ja laadib materjali maha või laotab seda laiali. Pinnaseveok võib olla varustatud sisseehitatud iselaadiva seadmega.
§21. Seade veoautol paikneva silo ja tsisterni t��itmiseks või tühjendamiseks
Seade veoautol paikneva silo või tsisterni täitmiseks ja tühjendamiseks on jõuallikaga varustatud masin, mida kasutatakse vedeliku või puistematerjali peale- või mahalaadimiseks pumba või analoogse seadme abil.
§22. Hüdrauliline või tross-ekskavaator (tross-plokk sidestusega)
Hüdrauliline või tross-ekskavaator on ratastel või roomikutel liikurmasin, mille ülemist osa võib pöörata vähemalt 360º ja mis kaevab, pöörab ja puistab materjali noole või teleskoopnoole kopavarre külge kinnitatud kopa abil liigutamata ühegi töötsükli jooksul šassiid või alusvankrit.
§23. Ekskavaator-laadur
(1) Ekskavaator-laadur on ratastel või roomikutel liikurmasin, mille raam on konstrueeritud nii ette monteeritud laadurkopa kui ka taha monteeritud pöördkopaga ekskavaatori tööseadme kandmiseks.
(2) Kui kasutatakse pöördkoppa, siis kaevab masin tavaliselt allpool seisutasandit pöördkopa liikumisega masina suunas. Pöördkopp tõstab ja pöörab materjali ning tühjendab kopa materjalist. Pöördkoppa kasutades seisab masin paigal.
(3) Kui kasutatakse laadurkoppa, siis masin laadib või kaevab masina edasiliikumisel, seejärel tõstab, transpordib ja tühjendab kopa.
§24. Ümbertöödeldava klaasi kogumiskonteiner
Ümbertöödeldava klaasi kogumiskonteiner on suvalisest materjalist konteiner, mida kasutatakse pudelite kogumiseks. Konteineril on vähemalt üks ava pudelite sissepanemiseks ja teine konteineri tühjendamiseks.
§25. Teehöövel (greider)
Teehöövel (greider) on ratastega liikurmasin, millel on esimeste ja tagumiste telgede vahel seadistatav tasandustera, mis lõikab, teisaldab ja laotab pinnast harilikult tasandamise eesmärgil.
§26. Sisepõlemismootoriga murutrimmer ja muruserva trimmer
(1) Sisepõlemismootoriga murutrimmer ja muruserva trimmer on sisepõlemismootoriga käitatav, kaasaskantav käeshoitav seade, mis on varustatud kiust, jõhvist või samalaadsetest materjalidest painduvate lõikeelementidega, mis ei ole metallist ning mis pöörlevad nagu lõiketerad ja mis on ette nähtud umbrohu, muru või selletaolise pehme taimestiku niitmiseks.
(2) Lõikeseade töötab ligikaudu paralleelselt maapinnaga (murutrimmer) või risti sellega (muruserva trimmer).
§27. Hekipügamismasin
Hekipügamismasin on ühele operaatorile ettenähtud käeshoitav sisseehitatud jõuseadmega varustatud seade hekkide ja põõsaste pügamiseks ühe või mitme edasi-tagasi liikuva lõiketera abil.
§28. Kõrgsurvepesur
(1) Kõrgsurvepesur on sõiduk, mis on varustatud seadmega kanalisatsioonitorude või teiste sarnaste paigaldiste puhastamiseks kõrgsurve veejoa abil.
(2) Seade võib olla paigutatud kas sobivale sõiduki šassiile või ühendatud tema enda šassii konstruktsiooniga.
(3) Seade võib olla fikseeritud või demonteeritav.
§29. Kõrgsurve veejoa masin
(1) Kõrgsurve veejoa masin on düüsidega või teiste kiirust suurendavate avadega mobiilne või statsionaarne masin, millest vesi (ka koos sellele lisatud ainetega) väljub vaba joana. Reeglina koosneb kõrgsurve veejoa masin ajamist, survegeneraatorist, voolikutest, pihustusseadmetest, ohutusseadmetest, juhtimis- ja mõõteseadmetest.
(2) Mobiilne kõrgsurve veejoa masin on liikuv, kergelt transporditav masin, mis on ette nähtud erinevatel kohtadel kasutamiseks ja seepärast üldiselt varustatud oma šassiiga või paigutatud sõidukile. Kõik vajalikud voolikud on painduvad ja kergelt lahtivõetavad.
(3) Statsionaarne kõrgsurve veejoa masin on ette nähtud ühel kohal pika aja jooksul kasutamiseks, kuid sobivate vahenditega on seda võimalik teisaldada. Enamasti on see lohistatav või karkassile paigutatud ja selle varustusvoolikuid on võimalik lahti võtta.
§30. Hüdrauliline vasar
Hüdrauliline vasar on seade, mis kasutab baasmasina hüdraulilist jõuallikat, et kiirendada tööelementi liigutavat kolbi. Tööelementi liigutav kolb võib liikuda ka gaasi abil. Kolvi liikumise kineetiline energia suunatakse tööelemendi kaudu materjalisse ja see põhjustab materjali purunemise. Hüdrauliline vasar vajab funktsioneerimiseks rõhu all olevat õli. Kompleksset baasmasinast ja vasarast koosnevat seadet juhib operaator, kelle töökoht asub tavaliselt baasmasina kabiinis.
§31. Hüdrauliline jõumasin
Hüdrauliline jõumasin on igasugune vahetatavate seadmetega masin, mis surub vedelikke suurema rõhuni kui sisendrõhk. See koosneb jõuallikast, pumbast, reservuaarist, mis võib ka puududa, ja abivahenditest (näiteks juhtimisseadmed, kaitseventiil).
§32. Vuugilõikur
Vuugilõikur on mobiilne masin, mis on ette nähtud soonte lõikamiseks betooni,
asfalti ja nendesarnastesse teekatetesse. Lõikeriistaks on suure kiirusega
pöörlev ketas. Vuugilõikuri edasiliikumine võib toimuda kas:
1)
käsitsi;
2) käsitsi, mehaanilise abiga või
3) jõuseadme abil.
§33. Laadurkopaga prügilatihendaja
Laadurkopaga prügilatihendaja on ratastega liikurmasin, millele on ette monteeritud laadija tõstemehhanism kopaga. Masinal on terasvaltsid eelkõige pinnase (mulla), prügila ja sanitaarjäätmete tihendamiseks, teisaldamiseks, tasandamiseks ja laadimiseks.
§34. Muruniiduk
(1) Muruniiduk on lükatav või kaasasõitva juhiga sisepõlemis- või elektrimootoriga masin muru niitmiseks või muru niitva lisaseadmega, kus lõikeelement töötab ligikaudu maapinnaga paralleelselt. Masin kasutab maapinda lõikekõrguse määramiseks rataste, õhupadja või kopeertalla või muu sellise abil. Lõikeseadmeks on jäik lõikeelement või mittemetallist kiud või vabalt pöörlevad lõikurid, millest igaühe kineetiline energia standardi EN 786:1997 lisa B kohaselt on üle 10 J.
(2) Muruniiduk võib olla ka ümber horisontaalse telje pöörleva, statsionaarse lõikelati või noaga lõikava lõikeelemendiga (silinderniiduk).
§35. Elektriline murutrimmer ja muruserva trimmer
Elektriline murutrimmer ja muruserva trimmer on lükatav või käeshoitav elektrimootoriga muruniidumasin seade kiududest või muust materjalist kui metall valmistatud vabalt pöörlevate lõikuritega, mille igaühe kineetiline energia on kuni 10 J ja mis on ette nähtud muru või samalaadse pehme taimestiku niitmiseks. Lõikeseade töötab ligikaudu paralleelselt maapinnaga (murutrimmerid) või risti sellega (muruserva trimmerid). Kineetiline energia on määratletud vastavalt standardi EN 786:1997 lisale B.
§36. Lehepuhur
Lehepuhur on jõuajamiga masin muru, jalgteede, teede, tänavate jne puhastamiseks lehtedest ja muust materjalist suure kiirusega liikuva õhujoa abil. Lehepuhur võib olla kantav (käeshoitav) või mittekantav, kuid liikuv.
§37. Lehekogur
Lehekogur on jõuajamiga töötav masin lehtede ja muu prügi kogumiseks imemisseadme abil. Lehekogur koosneb masina sees vaakumit tekitavast jõuallikast, imemisotsikust ja konteinerist kogutud materjali jaoks. Lehekogur võib olla kantav (käeshoitav) või mittekantav, kuid liikuv.
§38. Sisepõlemismootori ja vastukaaluga autokraana
Sisepõlemismootori ja vastukaaluga autokraana on ratastel veoauto koos
vastukaalu ja tõsteseadmega (mast, teleskoopnool või liigendnool).
Sisepõlemismootori ja vastukaaluga autokraana võib olla:
1) ratastel,
vastukaaluga veomasin, mis on ette nähtud eelkõige tegutsemiseks
ettevalmistamata looduslikul pinnasel või segipööratud pinnasel nagu
ehitusplatsid;
2) muu vastukaaluga veomasin, välja arvatud konteinerite jaoks
ettenähtud masin.
§39. Laadur
Laadur on ratastel või roomikutel liikurmasin, mille esiosale on monteeritud kopa tõstemehhanism ning mis kaevab masina edasiliikudes, ning tõstab, transpordib, laadib maha materjali.
§40. Iseliikuv kraana
Iseliikuv kraana on oma jõuseadmega noolkraana, mis on võimeline liikuma
koormaga või ilma, vajamata selleks kindlaid liikumisteid ja mille stabiilsuse
tagab raskusjõud ning mis vastab järgmistele määratlustele:
1) liigub
ratastel või roomikutel või muul moel;
2) tööasendis võib iseliikuv kraana
olla toestatud tugikäppadega või muude abivahenditega, mis suurendavad ta
stabiilsust;
3) iseliikuva kraana ülemine osa võib olla täispöördeline,
piiratud pöördeulatusega või mittepöörduv;
4) iseliikuval kraanal on
tavaliselt üks või mitu vintsi või hüdrosilindriga nool raskuse tõstmiseks ja
langetamiseks;
5) iseliikuv kraana on varustatud kas teleskoopnoolega,
liigendnoolega, sõrestiknoolega või nende kombinatsiooniga sellise arvestusega,
et need oleksid hõlpsasti langetatavad;
6) tõstetavad raskused on riputatud
noole külge konksutraaversi või muu eriotstarbelise raskuste tõstmise
lisaseadmega.
§41. Mobiilne prügikonteiner
Mobiilne prügikonteiner on asjakohaselt kavandatud ratastel konteiner, mis on ette nähtud ajutiseks prügihoidmiseks ja varustatud kaanega.
§42. Mootorkultivaator
Mootorkultivaator on liikurmasin, mis on ette nähtud käies juhtimiseks ja
on:
1) tugiratastega või ilma ning mille tööelement toimib nagu
kobestamisvahend ja kindlustab masina edasiliikumise (mootorkultivaator);
2)
edasiveetav ühe või mitme otseselt mootorilt käitatava rattaga ning varustatud
kobestamisseadmega (veoratastega mootorkultivaator).
§43. Teekattematerjali laotur
Teekattematerjali laotur on liikuv tee-ehitusmasin, mida kasutatakse tee ehitusmaterjalide (bituumensegud, betoon ja kruus) kihtide laotamiseks teele. Laotur võib olla varustatud kõrgtihenduse tasandusprussiga.
§44. Rammimisseade
Rammimisseade on vaiade paigaldamise ja väljatõmbamise seade või masinate ja
seadmete komplekt (löökvasar, väljatõmbajad, vibro- või staatilise toimega
vaiade süvistajad ja väljatõmbajad), mille hulka kuulub:
1) rammimisseade,
mis koosneb baasmasinast (roomikutel, ratastel või rööbastel), kiikuvast
raamipukist ja juhtsüsteemist;
2) abivahendid, näiteks vaiapead,
löögikaitsepead, äärikud, vaiapikendid, kinnitusrakised, vaia käsitsemise
seadmed, vaia juhikud, mürakatted ja löögi ning vibratsiooni summutamisvahendid,
jõuseadmed ja generaatorid ning teenindava personali tõsteseadmed või
-platvormid.
§45. Torupaigaldaja
Torupaigaldaja on roomikutel või ratastel liikurmasin, mis on ette nähtud torude käsitsemiseks ja paigaldamiseks ning torustiku komponentide kandmiseks. Masinal, mis on projekteeritud traktori baasil, on spetsiaalselt projekteeritud komponendid, nagu veermik, kere, vastukaal, nool ja tõstmise-langetamise mehhanism ning vertikaalselt pöörlev külgnool.
§46. Roomiktraktor-lumesahk
Roomiktraktor-lumesahk on roomikutel liikurmasin, mida kasutatakse temale paigaldatud tööseadme abil lume ja jää lükkamiseks või tõmbamiseks.
§47. Generaatorjaam
Generaatorjaam on igasugune seade, mis koosneb sisepõlemismootorist ja selle poolt käivitatavast pöörlevast generaatorist, mis tagab püsiva varustatuse elektrienergiaga.
§48. Tänavapühkimismasin
Tänavapühkimismasin on pühkmete kogumismasin, millel on imisüsteem pühkmete sisseimemiseks, mis lähevad seejärel suure kiirusega liikuva õhujoa või mehaanilise kogumissüsteemi abil edasi prügi kogumispunkrisse. Pühkimis- ja kogumisseadmed võivad olla paigutatud veoauto šassiile või olla paigutatud spetsiaalsele šassiile. Seade võib olla nii statsionaarselt paigaldatud kui ka ümberpaigutatav.
§49. Pr��giveomasin
Prügiveomasin on sõiduk, mis on ette nähtud kodumajapidamise ja suuremõõtmeliste jäätmete kogumiseks ja transpordiks, kusjuures laadimine toimub konteinerite abil või käsitsi. Sõiduk võib olla varustatud tihendamisseadmega. Prügiveomasinal on kabiiniga šassii, mille peale on paigutatud seadmestik. Sõiduk võib olla varustatud konteinerit tõstva seadmega.
§50. Teefrees
Teefrees on liikurmasin, mida kasutatakse materjali eemaldamiseks sillutatud pindadelt mootori jõul töötava silindri abil, mille külge on kinnitatud lõiketerad. Lõikamise ajal trummel pöörleb.
§51. Pinnase kobestaja
Pinnase kobestaja on lükatav või kaasasõitva juhiga jõuajamiga masin, mis määrab lõikesügavuse maapinna järgi ja on varustatud agregaadiga, mis on sobiv aedade, parkide ja muude selliste alade murupinna lõhestamiseks või kobestamiseks.
§52. Purustaja
Purustaja on jõuajamiga masin, mis on ette nähtud kasutamiseks statsionaarselt, millel on üks või mitu lõikeseadet suuremõõduliste orgaaniliste materjalide peenestamiseks. Enamasti koosneb purustaja täiteavast (mida võib hoida rakis), mille kaudu materjal sisestatakse, seadmest, mis purustab materjali ükskõik mis meetodil (lõikamine, raiumine, muljumine jne), ja tühjenduskaldrennist, mille kaudu peenestatud materjal väljub. Juurde võib olla lisatud kogumisseade.
§53. Rootorlumekoristaja
Rootorlumekoristaja on masin, mille abil koristatakse lumi liikumisteedelt pöörleva seadise abil, mis paneb lume liikvele, ja ventilaatorite abil, mis eemaldavad selle.
§54. Assenisaator
Assenisaator on sõiduk, mis on varustatud seadmega, mis vaakumi abil kogub vett, muda, kõntsa, jäätmeid või muud sellist materjali kanalisatsioonitorustikest või analoogilistest seadmetest. Seade võib olla paigutatud veoauto šassiile või ühendatud tema enda konstruktsiooniga. Seade võib olla nii statsionaarselt paigaldatud kui ka ümberpaigutatav.
§55. Tornkraana
Tornkraana on pöörlev noolkraana, mille nool asub tööasendis vertikaalselt oleva torni ülemises osas. Jõuseadmega varustatud seade raskuste tõstmiseks, langetamiseks, ümberpaigutamiseks tõsteraadiuse muutmise, pöördumise ja kogu seadme liikumise abil. Eri tüüpi tornkraanad teostavad mitmeid, kuid mitte tingimata kõiki neid liikumisi. Tornkraana võib olla statsionaarne, horisontaalselt liikuv või roniv.
§56. Kraaviekskavaator
Kraaviekskavaator on roomikutel või ratastel, kaasasõitva juhiga või käies juhitav liikurmasin, millel on ette või taha paigaldatud kaevemehhanism ja seadis, mis on ette nähtud eelkõige kraavi kaevamiseks pideva tööprotsessina masina liikumise ajal.
§57. Betooniveduk
Betooniveduk on betoonisegistiga varustatud sõiduk valmissegatud betoonsegu transportimiseks betoonitehasest ehitusplatsile. Veoauto liikumise ajal võib trummel pöörelda või seista paigal. Trummel tühjendatakse ehitusplatsil trumli pöörlemise teel. Trummel pannakse pöörlema sõiduki põhimootori või lisamootori abil.
§58. Veepumbajaam
Veepumbajaam on masin, mis koosneb veepumbast endast ja ajamisüsteemist. Veepump on masin vee tõstmiseks madalamalt energiatasemelt kõrgemale.
§59. Keevitusgeneraator
Keevitusgeneraator on rootorseade, mis toodab keevitusvoolu.
3. peatükk
SEADMETE LOETELU, MILLELE KOHALDATAKSE
GARANTEERITUD HELIVÕIMSUSE TASEME PIIRVÄÄRTUSI JA GARANTEERITUD HELIVÕIMSUSE
TASEME MÄRGISTAMISE NÕUDEID NING MÜRATASEME MÄÄRAMISE NÕUDED
§60. Loetelu seadmetest, millele kohaldatakse garanteeritud helivõimsuse taseme piirväärtusi ja garanteeritud helivõimsuse märgistamise nõudeid
Järgmistele seadmetele kohaldatakse garanteeritud helivõimsuse taseme märgistamise nõudeid ja määruse lisas 1 sätestatud garanteeritud helivõimsuse taseme piirväärtusi määruse lisas 1 toodud tingimustel:
[RTL 2006, 9, 169 - jõust. 28.01.2006]
1) ehitustõstuk (sisepõlemismootoriga);
2) tihendusmasin (ainult vibreeriv
ja mittevibreeriv rull, vibreeriv plaat, vibreeriv ramm);
3) kompressor
võimsusega alla 350 kW;
4) käsisuruõhuhaamer ja -kirka;
5)
sisepõlemismootoriga ehitusvints;
6) buldooser võimsusega alla 500 kW;
7)
pinnaseveok võimsusega alla 500 kW;
8) hüdrauliline ja tross-ekskavaator
võimsusega alla 500 kW;
9) ekskavaator-laadur võimsusega alla 500 kW;
10)
teehöövel (greider) võimsusega alla 500 kW;
11) hüdrauliline jõumasin;
12)
laadurkopaga prügilatihendaja võimsusega alla 500 kW;
13) muruniiduk (välja
arvatud põllumajanduslik ja metsatööstuslik seade ja mitmeotstarbeline
mehhanism, mille põhijõuseade on üle 20 kW);
14) murutrimmer ja muruserva
trimmer;
15) sisepõlemismootori ja vastukaaluga autokraana, välja arvatud §
38 punktis 2 nimetatud tõsteveomasin kandejõuga kuni 10 tonni;
16)
laadur võimsusega alla 500 kW;
17) iseliikuv kraana;
18) mootorkultivaator
võimsusega alla 3 kW;
19) teekattematerjalide laotur (välja arvatud
teekattematerjalide laotur kõrgtihenduse tasandusprussidega);
20)
generaatorjaam võimsusega alla 400 kW;
21) tornkraana;
22)
keevitusgeneraator.
§61. Loetelu seadmetest, millele kohaldatakse üksnes garanteeritud helivõimsuse märgistamise nõudeid
Järgmistele seadmetele kohaldatakse üksnes garanteeritud helivõimsuse
märgistamise nõudeid:
1) tõstetav töölava ja korvtõstuk
(sisepõlemismootoriga);
2) võsalõikur;
3) elektrimootoriga
ehitustõstuk;
4) ehitusplatsil kasutatav lintsaag;
5) ehitusplatsil
kasutatavad ketassaepink;
6) kantav kettsaag;
7) kombineeritud kõrgsurve
uhtmis- ja imemismasin;
8) tihendusmasin (ainult sisepõlemismootori
põhimõttel töötav tambits);
9) betooni- või mördisegur;
10)
elektrimootoriga ehitusvints;
11) betooni ja mördi transportimise ja
paigaldamise masin;
12) lintkonveier;
13) auto külmutusseade;
14)
puurmasin;
15) seade veoautodel paiknevate silode või tsisternide laadimiseks
ja tühjendamiseks;
16) ümbertöödeldava klaasi kogumiskonteiner;
17)
sisepõlemismootoriga murutrimmer ja muruserva trimmer;
18)
hekipügamismasin;
19) kõrgsurvepesur;
20) kõrgsurve veejoa masin;
21)
hüdrauliline vasar;
22) vuugilõikur;
23) lehepuhur;
24)
lehekogur;
25) sisepõlemismootori, kraanaseadme ja vastukaaluga veoauto
(ainult § 38 punktis 2 nimetatud tõsteveomasin kandejõuga kuni 10 tonni);
26)
mobiilne prügikonteiner;
27) teekattematerjalide laotur (varustatud
kõrgtihenduse tasandusprussiga);
28) rammimisseade;
29)
torupaigaldaja;
30) roomiktraktor-lumesahk;
31) generaatorjaam võimsusega
alates 400 kW;
32) tänavapühkimismasin;
33) prügiveomasin;
34)
teefrees;
35) pinnase kobestaja;
36) purustaja;
37) rootorlumekoristaja
(iseliikuvad, välja arvatud lisaseadised);
38) assenisaator;
39)
kraaviekskavaator;
40) betooniveduk;
41) veepumbajaam (välja arvatud
veealuseks kasutamiseks).
§62. Nõuded mürataseme mõõtmisele
Paragrahvides 3–59 nimetatud seadmete mürataset mõõdetakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja EL nõukogu direktiivi 2000/14/EÜ III lisale.
4. peatükk
NÕUETELE VASTAVUSE HINDAMISE JA TÕENDAMISE KORD
§63. Vastavushindamise protseduurid
(1) Enne §-s 60 nimetatud seadme turule laskmist või kasutusele võtmist
teostab tootja või tema volitatud esindaja seadmega ühe järgnevatest
vastavushindamise protseduuridest:
1) kuuendas peatükis sätestatud tootmise
sisekontrolli koos tehnilise dokumentatsiooni hindamise ja perioodilise
kontrolliga;
2) seitsmendas peatükis sätestatud üksiktoote tõendamise
või
3) kaheksandas peatükis sätestatud täieliku kvaliteeditagamise.
(2) Enne §-s 61 nimetatud seadme turule laskmist või kasutusele võtmist teostab tootja või tema volitatud esindaja seadmega määruse 5. peatükis nimetatud tootmise sisekontrolli protseduuri.
§64. Nõuded vastavusdeklaratsioonile ja dokumentatsiooni säilitamisele
(1) Seadme tootja või tema volitatud esindaja koostab iga toodetava seadme tüübi kohta vastavusdeklaratsiooni, et tõendada selle vastavust «Masina ohutuse seaduse» ja käesoleva määruse sätetele.
(2) Seadme tootja või tema volitatud esindaja peab säilitama vastavusdeklaratsiooni ühe eksemplari ja §-s 67, §-s 70, § 76 lõikes 3, § 81 lõikes 2 ja § 82 lõikes 4 nimetatud tehnilise dokumentatsiooni 10 aastat sellest kuupäevast, millal seadet viimati valmistati.
(3) Vastavusdeklaratsioon peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) tootja või
tema volitatud esindaja nimi ja aadress;
2) tehnilist dokumentatsiooni
säilitava isiku nimi ja aadress;
3) seadme kirjeldus;
4) järgitud
vastavushindamise protseduur ja vajadusel asjaga tegelenud teavitatud asutuse
nimi ja aadress;
5) seadme mõõdetud helivõimsuse tase;
6) seadme
garanteeritud helivõimsuse tase;
7) viide Euroopa Parlamendi ja EL nõukogu
direktiivile 2000/14/EÜ;
8) deklaratsioon, et seade vastab Euroopa Parlamendi
ja EL nõukogu direktiivi 2000/14/EÜ nõuetele;
9) vajadusel
vastavusdeklaratsioonid ja viited teistele õigusaktidele, mida on
kohaldatud;
10) deklareerimise koht ja kuupäev;
11) andmed isiku kohta,
kes on volitatud juriidiliselt siduvale vastavusdeklaratsioonile tootja või tema
volitatud esindaja eest alla kirjutama.
5. peatükk
TOOTMISE SISEKONTROLL
§65. Tootmise sisekontrolli protseduur
Tootmise sisekontroll on menetlus, mille abil tootja või tema volitatud esindaja tagab ja deklareerib, et seade vastab «Masina ohutuse seaduse» ja käesoleva määruse nõuetele.
§66. Tootja kohustused
(1) Tootja või tema volitatud esindaja peab kinnitama seadmele vastavusmärgi ja garanteeritud helivõimsuse taseme tähise ning koostama kirjaliku vastavusdeklaratsiooni.
(2) Tootja või tema volitatud esindaja peab koostama §-s 67 nimetatud dokumentatsiooni.
(3) Tootja või tema volitatud esindaja võib usaldada tehnilise dokumentatsiooni hoidmise teisele isikule. Sel juhul tuleb selle isiku nimi ja aadress kanda vastavusdeklaratsioonile.
(4) Tootja peab tarvitusele võtma kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess tagaks toodetava seadme vastavuse §-s 67 sätestatud tehnilisele dokumentatsioonile ning «Masina ohutuse seaduse» ja käesoleva määruse nõuetele.
§67. Tehniline dokumentatsioon
Tehniline dokumentatsioon peab võimaldama hinnata seadme vastavust «Masina
ohutuse seaduse» ja käesoleva määruse nõuetele. See peab sisaldama vähemalt
järgmist informatsiooni:
1) tootja või tema volitatud esindaja nimi ja
aadress;
2) seadme kirjeldus, mark, tüüp, seeriad ja numbrid;
3) kauba
nimi;
4) tehnilised andmed seadme identifitseerimiseks ja müra hindamiseks,
vajaduse korral koos skeemidega ja kirjelduste või seletustega, mida on vaja
skeemidest arusaamiseks;
5) viide Euroopa Parlamendi ja EL nõukogu
direktiivile 2000/14/EÜ;
6) vastavalt käesoleva määruse nõuetele teostatud
müramõõtmise tehniline aruanne;
7) kasutatud tehnilised seadmed ja toodangu
varieerumisest tingitud määramatuse hindamise tulemused ning nende vahekord
garanteeritud helivõimsuse tasemega.
6. peatükk
TOOTMISE SISEKONTROLL TEHNILISE DOKUMENTATSIOONI
HINDAMISEGA JA PERIOODILISE KONTROLLIGA
§68. Tootmise sisekontroll tehnilise dokumentatsiooni hindamisega ja perioodilise kontrolliga
Tootmise sisekontroll tehnilise dokumentatsiooni hindamisega ja perioodilise kontrolliga on menetlus, millega tootja või tema volitatud esindaja, tagab ja deklareerib, et kõnealune seade vastab «Masina ohutuse seaduse» ja käesoleva määruse nõuetele.
§69. Tootja kohustused
(1) Tootja või tema volitatud esindaja peab kinnitama seadmele vastavusmärgi ja garanteeritud helivõimsuse taseme tähise ja koostama kirjaliku vastavusdeklaratsiooni.
(2) Tootja või tema volitatud esindaja peab koostama §-s 70 nimetatud dokumentatsiooni.
(3) Tootja või tema volitatud esindaja võib usaldada tehnilise dokumentatsiooni hoidmise teisele isikule. Sel juhul tuleb selle isiku nimi ja aadress kanda vastavusdeklaratsioonile.
(4) Tootja peab tarvitusele võtma kõik vajalikud meetmed selleks, et tootmisprotsess tagaks toodetava seadme vastavuse §-s 70 sätestatud tehnilisele dokumentatsioonile ning «Masina ohutuse seaduse» ja käesoleva määruse nõuetele.
§70. Tehniline dokumentatsioon
Tehniline dokumentatsioon peab võimaldama hinnata seadme vastavust «Masina
ohutuse seaduse» ja käesoleva määruse nõuetele. See peab sisaldama vähemalt
järgmist informatsiooni:
1) tootja või tema volitatud esindaja nimi ja
aadress;
2) seadme kirjeldus, mark, tüüp, seeriad ja numbrid;
3)
kaubanimi;
4) tehnilised andmed seadme identifitseerimiseks ja müra
hindamiseks, vajaduse korral koos skeemidega ja kirjelduste või seletustega,
mida on vaja skeemidest arusaamiseks;
5) viide Euroopa Parlamendi ja EL
nõukogu direktiivile 2000/14/EÜ;
6) vastavalt käesoleva määruse nõuetele
teostatud müramõõtmise tehniline aruanne;
7) mürataseme määramisel kasutatud
tehnilised seadmed ja toodangu varieerumisest tingitud määramatuse hindamise
tulemused ning nende vahekord garanteeritud helivõimsuse tasemega.
§71. Teavitatud asutuse poolne seadme hindamine enne selle turule laskmist või kasutusele võtmist
(1) Tootja või tema volitatud esindaja esitab tehnilise dokumentatsiooni koopia enda poolt valitud teavitatud asutusele.
(2) Kui on kahtlusi tehnilise dokumentatsiooni usutavuses, teavitab teavitatud asutus sellest vastavalt tootjat või tema volitatud esindajat ja vajadusel teeb või laseb teha muudatusi tehnilisse dokumentatsiooni või vajalikuks osutuda võivaid katseid.
(3) Pärast seda, kui teavitatud asutus on kinnitanud tehnilise dokumentatsiooni vastavust «Masina ohutuse seaduse» ja käesoleva määruse nõuetele, võib tootja või tema volitatud esindaja kinnitada seadmele vastavusmärgi ja koostada kirjaliku vastavusdeklaratsiooni.
§72. Teavitatud asutuse hinnang seadme tootmisprotsessis
(1) Tootja või tema volitatud esindaja kaasab tootmisfaasi teavitatud asutuse, valides ühe §-des 73 ja 74 sätestatud kontrolli liigi.
(2) Mõlema kontrolli liigi puhul määrab kontrollimiste sageduse teavitatud asutus, võttes arvesse eelnevaid hindamistulemusi, vajadust jälgida korrigeerivaid tegevusi ja muid kontrollimiste sagedust mõjutavaid faktoreid, nagu aastane toodang ja tootja üldine usaldatavus garanteeritud väärtuste säilitamisel. Kontroll viiakse läbi vähemalt kord kolme aasta jooksul.
(3) Kui on kahtlusi tehnilise dokumentatsiooni usutavuses või tootmise käigus sellest kinnipidamises, peab teavitatud asutus teavitama vastavalt tootjat või tema volitatud esindajat.
§73. Perioodiline kontrollimine
(1) Teavitatud asutus teostab perioodilisi kontrolle, et jälgida toodetava
seadme vastavust tehnilisele dokumentatsioonile ja «Masina ohutuse seaduse» ja
käesoleva määruse nõuetele. Eelkõige keskendub teavitatud asutus järgmistele
asjaoludele:
1) seadme korrektsele ja täielikule märgistusele vastavalt
määruse 9. peatükile;
2) vastavusdeklaratsiooni koostamisele vastavalt
��-le 64;
3) mürataseme määramisel kasutatud tehniliste seadmete ja toodangu
varieerumisest tingitud määramatuse hindamise tulemustele ja selle vahekorrale
garanteeritud helivõimsuse tasemega.
(2) Tootja või tema volitatud esindaja peab võimaldama teavitatud asutusele vaba juurdepääsu kogu asutusesisesele dokumentatsioonile, mis puudutab vastavushindamisega seotud menetlusi, siseauditite tulemusi ja võimalikke läbiviidud korrigeerivaid tegevusi.
(3) Kui kontrollimisel avastatakse puudusi, viib teavitatud asutus omal äranägemisel ja oma kogemuste alusel läbi asjakohase seadmetüübi lihtsustatud või § 62 kohase täieliku mürauuringu.
§74. Pisteline kontrollimine
(1) Teavitatud asutus kontrollib või laseb seadet kontrollida juhuslike
ajavahemike järel. Teavitatud asutuse poolt valmisseadmete hulgast valitud
näidist tuleb kontrollida asjakohaste §-s 62 nimetatud müramõõtmise kohaselt või
teha võrdväärsed katsed, et kontrollida vastavust «Masina ohutuse seaduse» ja
käesoleva määruse nõuetele. Seadme kontrollimine peab sisaldama järgmisi
aspekte:
1) seadme korrektset ja täielikku märgistamist vastavalt määruse
9. peatükile;
2) vastavusdeklaratsiooni koostamist vastavalt §-le 64.
(2) Kui kontrollitud seade ei vasta «Masina ohutuse seaduse» ja käesoleva määruse nõuetele, peab teavitatud asutus teatama sellest teda teavitanud liikmesriigi pädevale asutusele.
7. peatükk
ÜKSIKTOOTE TÕENDAMINE
§75. Üksiktoote tõendamine
Üksiktoote tõendamine on menetlus, mille abil tootja või tema volitatud esindaja tagab ja tunnistab, et seade, mille kohta on välja antud § 77 lõikes 2 nimetatud sertifikaat, vastab «Masina ohutuse seaduse» ja käesoleva määruse nõuetele.
§76. Taotlus
(1) Taotluse üksiktoote tõendamise teostamiseks esitab tootja või tema volitatud esindaja tema poolt valitud teavitatud astutusele.
(2) Taotluses peab sisalduma:
1) tootja nimi ja aadress ning kui taotluse
esitab volitatud esindaja, siis lisaks ka tema nimi ja aadress;
2) kirjalik
tunnistus, et sama taotlust ei ole esitatud ühelegi teisele teavitatud
asutusele;
3) lõikes 3 nimetatud tehniline dokumentatsioon.
(3) Tehnilises dokumentatsioonis peab sisalduma:
1) seadme kirjeldus,
tüüp, seeriad ja numbrid;
2) kaubanimi;
3) tehnilised andmed seadme
identifitseerimiseks ja müra hindamiseks, vajaduse korral koos skeemidega ja
kirjelduste või seletustega, mida on vaja skeemidest arusaamiseks;
4) viide
Euroopa Parlamendi ja EL nõukogu direktiivile 2000/14/EÜ.
§77. Teavitatud asutuse kohustused
(1) Teavitatud asutus peab:
1) kontrollima, kas seade on valmistatud
vastavuses tehnilise dokumentatsiooniga;
2) taotlejaga kokku leppima koha
suhtes, kus viiakse läbi käesoleva määruse kohased müramõõtmised;
3)
vastavalt käesolevale määrusele teostama või laskma teostada vajalikud
müramõõtmised.
(2) Kui seade vastab «Masina ohutuse seaduse» ja käesoleva määruse nõuetele, peab teavitatud asutus taotlejale välja andma vastavussertifikaadi vastavalt lisas 3 toodud näidisele.
(3) Kui teavitatud asutus keeldub vastavussertifikaati välja andmast, siis peab ta teatama keeldumise üksikasjalikud põhjused.
§78. Tootja kohustused
Tootja või tema volitatud esindaja peab kinnitama seadmele vastavusmärgi ja garanteeritud helivõimsuse taseme tähise ning koostama vastavusdeklaratsiooni.
8. peatükk
TÄIELIK KVALITEEDITAGAMINE
§79. Täielik kvaliteeditagamine
Täielik kvaliteeditagamine on menetlus, mille abil tootja tagab ja deklareerib, et asjaomane seade vastab «Masina ohutuse seaduse» ja käesoleva määruse nõuetele.
§80. Tootja kohustused
(1) Tootja või tema volitatud esindaja peab igale tootele kinnitama vastavusmärgi ja koostama kirjaliku vastavusdeklaratsiooni.
(2) Tootja peab projekteerimise, tootmise ning lõpptoodangu kontrollimise ja katsetuse jaoks välja töötama § 82 nõuetele vastava kvaliteeditagamise süsteemi ja alluma §-s 85 ettenähtud järelevalvele.
§81. Taotlus
(1) Tootja peab kvaliteeditagamise süsteemi heakskiitmiseks esitama enda valitud teavitatud asutusele vastava taotluse.
(2) Taotlusele lisatakse kogu asjakohane teave kõnealuse seadmeliigi kohta,
sealhulgas kõigi juba kavandamis- või tootmisjärgus olevate seadmete tehniline
dokumentatsioon. Tehniline dokumentatsioon peab sisaldama järgmist teavet:
1)
tootja või tema volitatud esindaja nimi ja aadress;
2) seadme kirjeldus,
tüüp, seeriad ja numbrid;
3) mark;
4) kaubanimi;
5) tehnilised andmed
seadme identifitseerimiseks ja müra hindamiseks, vajaduse korral koos skeemidega
ning kirjelduste ja seletustega, mida on vaja skeemidest arusaamiseks;
6)
viide Euroopa Parlamendi ja EL nõukogu direktiivile 2000/14/EÜ;
7) käesoleva
määruse sätete kohaselt teostatud müramõõtmise tehniline aruanne;
8)
mürataseme määramisel kasutatud tehnilised seadmed ja toodangu varieerumisest
tingitud määramatuse hindamise tulemused ja selle vahekord garanteeritud
helivõimsuse tasemega;
9) vastavusdeklaratsiooni koopia;
10)
kvaliteeditagamise süsteemiga seotud dokumentatsioon.
§82. Kvaliteeditagamise süsteem
(1) Kvaliteeditagamise süsteem peab tagama, et seade vastab tema suhtes kohaldatavate õigusaktide nõuetele.
(2) Kõik tootja poolt vastuvõetud põhimõtted, nõuded ja sätted dokumenteeritakse järjekindlalt ja täpselt kirjalike kvaliteedimeetmete, menetluste ja eeskirjadena.
(3) Kvaliteeditagamise süsteemi dokumentatsioon peab võimaldama ühtset arusaamist kvaliteedipoliitikast ja sellistest menetlustest nagu kvaliteediprogrammid, plaanid, käsiraamatud ja aruanded.
(4) Dokumentatsioonis peab olema piisavalt kirjeldatud:
1) kvaliteedi
eesmärgid ja organisatsiooniline struktuur, juhatuse vastutus ja volitused
kavandamise ja toote kvaliteedi osas;
2) tehniline dokumentatsioon, mis
koostatakse iga toote jaoks ja sisaldab vähemalt § 81 lõikes 2 nimetatud
tehnilise dokumentatsiooni kohta nõutavat teavet;
3) projekteerimise kontroll
ja tehnika, protsessid ning süstemaatilised tegevused, mida kasutatakse
kõnealuste seadmete kategooriasse kuuluvate toodete kavandamist
kontrollides;
4) tehnika, protsessid ja süstemaatilised tegevused, mida
kasutatakse valmistamisel, kvaliteedi kontrollimisel ja kvaliteedi
tagamisel;
5) vaatlused ja katsed, mida tuleb läbi viia enne tootmist, selle
kestel ja peale tootmist ning nende läbiviimise sagedus;
6) kvaliteedi
aruanded (näiteks kontrollimise aruanded ja katsete andmed, kalibreerimise
andmed, asjaomaste isikute kvalifikatsiooni aruanded jne);
7) vahendid, et
jälgida nõutud kavandamise ning toote kvaliteedi saavutamist ning
kvaliteeditagamise süsteemi efektiivset toimimist.
§83. Kvaliteeditagamise süsteemi heakskiitmine
(1) Teavitatud asutus peab hindama kvaliteeditagamise süsteemi, et kindlaks määrata, kas see vastab § 82 nõuetele. Paragrahvi 82 nõuetele vastavust eeldatakse, kui kvaliteeditagamise süsteem rakendab standardit EN ISO 9001.
(2) Kvaliteeditagamise süsteemi hindavas meeskonnas peab olema vähemalt üks liige, kellel on kogemusi kõnealuste tehniliste seadmete hindamisel. Seoses hindamisega tuleb külastada tootja tegevuskohta.
(3) Hindamisotsusest tuleb teatada tootjale. Teatis peab sisaldama hindamise põhjal tehtud järeldusi ja põhjendatud otsust hindamise kohta.
(4) Tootja kohustub täitma heakskiidetud kvaliteeditagamise süsteemist tulenevaid kohustusi ja säilitama seda süsteemi, et see toimiks asjakohaselt ja efektiivselt.
§84. Kvaliteeditagamise süsteemi muudatused
(1) Tootja või tema volitatud esindaja teatab kvaliteeditagamise süsteemi heakskiitnud teavitatud asutusele kõikidest kavatsetavatest ajakohastamistest kvaliteeditagamise süsteemis.
(2) Teavitatud asutus peab hindama esitatud muudatusi ja otsustama, kas muudetud kvaliteeditagamise süsteem jääb endiselt vastavusse § 82 nõuetega või on vaja uut hindamist.
(3) Otsusest muudatuste heakskiitmise kohta tuleb teatada tootjale. Teatis peab sisaldama kontrollimise järeldusi ja põhjendatud otsust hindamise kohta.
§85. Järelevalve teavitatud asutuse vastutusel
(1) Järelevalve eesmärk on teha kindlaks, et tootja täidab korrapäraselt kohustusi, mis tulenevad heakskiidetud kvaliteeditagamise süsteemist.
(2) Tootja peab lubama teavitatud asutust kontrolli eesmärkidel siseneda
projekteerimise, tootmise, kontrolli, katsetamise ja säilitamise ruumidesse ning
varustama teda kogu vajaliku teabega, kuhu kuulub eelkõige:
1)
kvaliteeditagamise süsteemi dokumentatsioon;
2) kvaliteedi aruanded, mis on
ette nähtud kvaliteeditagamise süsteemi projekteerimist puudutavas osas (näiteks
analüüside tulemused, arvutused, katsed jne);
3) kvaliteedi aruanded, mis on
ette nähtud kvaliteeditagamise süsteemi tootmist puudutavas osas (näiteks
kontrolli ettekanded ja katsete andmed, kalibreerimise andmed, asjaomaste
isikute kvalifikatsiooni aruanded jne).
(3) Teavitatud asutus peab korrapäraselt läbi viima auditeid, et olla kindel, et tootja järgib ja kohaldab kvaliteeditagamise süsteemi. Auditi ettekanne edastatakse tootjale või tema volitatud esindajale.
(4) Teavitatud asutus võib läbi viia pistelisi kontrolle. Sellisel kontrollimisel võib teavitatud asutus vajadusel korraldada või lasta korraldada katseid, et kontrollida, kas kvaliteeditagamise süsteem vastab § 82 nõuetele. Kontrolli aruanne ja katsete korraldamisel katsete aruanne edastatakse tootjale.
§86. Kvaliteeditagamise süsteemi dokumentatsiooni säilitamine
Tootja peab vähemalt 10 aastat pärast viimase seadme valmistamist
säilitama:
1) dokumentatsiooni, millele on viidatud § 81 lõikes 2;
2)
paragrahv 84 lõikes 1 nimetatud teated ajakohastamise kohta;
3) teavitatud
asutuse otsused ja ettekanded, millele on viidatud § 84 lõikes 3 ja § 85 lõikes
4.
§87. Heakskiidetud kvaliteeditagamise süsteemist teavitamine
Teavitatud asutus peab andma teistele teavitatud asutustele asjakohast teavet, mis käsitleb kvaliteeditagamise süsteemi heakskiitude väljaandmist või kehtetuks tunnistamist.
9. peatükk
NÕUDED MÄRGISTAMISELE
§88. Nõuded vastavusmärgi paigaldamisele
(1) Seadmele, mis vastab «Masina ohutuse seaduse» ja käesoleva määruse nõuetele, peab enne turule laskmist või kasutusele võtmist olema kinnitatud vastavusmärk vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2000. a määrusele nr 423 «Vastavusmärgi kuju, mõõtmed ja paigaldamise kord».
(2) Kui seadmele kohaldub mõni teine õigusakt, mis samuti näeb ette vastavusmärgi kinnitamise, võib vastavusmärgi paigaldada, kui seade vastab ka selle õigusakti sätetele.
§89. Nõuded garanteeritud helivõimsuse taseme märgistamisele
(1) Käesolevas määruses ettenähtud juhtudel tuleb seade tähistada garanteeritud helivõimsuse taseme tähisega vastavalt käesoleva määruse lisale 2.
(2) Garanteeritud helivõimsuse taseme tähis paigaldatakse seadmele nähtavalt, püsivalt ja loetavalt.
(3) Kui garanteeritud helivõimsuse taseme tähist vastavalt seadme suurusele vähendatakse või suurendatakse, tuleb säilitada lisas 2 toodud joonise proportsioonid. Tähise kõrgus peab olema vähemalt 40 mm.
§90. Muu märgistuse paigaldamine
(1) Välitingimustes kasutatavale seadmele on keelatud kinnitada märgistust ja pealdist, mis tõenäoliselt segab vastavusmärgi või garanteeritud helivõimsuse taseme tähise mõistmist.
(2) Igasugune muu märgistus võib seadmele olla kinnitatud tingimusel, et vastavusmärgi ja garanteeritud helivõimsuse taseme tähise nähtavus ja loetavus seeläbi ei vähene.
1 Euroopa Parlamendi ja
EL nõukogu direktiivi 2000/14/EÜ välitingimustes kasutatavate seadmete müra
kohta käivate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta (EÜT L 162, 03.07.2000,
lk 1–78), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja EL nõukogu direktiiviga
2005/88/EÜ (ELT L 344, 27.12.2005, lk 44–46).
[RTL 2006, 9, 169 - jõust. 28.01.2006]
| Minister Edgar SAVISAAR |
| Kantsler Marika PRISKE |
| Majandus- ja
kommunikatsiooniministri 4. augusti 2005. a määruse nr 87
«Nõuded välitingimustes kasutatavate seadmete poolt tekitatavale
mürale, mürataseme mõõtmisele ja mürataseme
märgistamisele» lisa 1 [RTL 2006, 9, 169 - jõust. 28.01.2006] |
GARANTEERITUD HELIVÕIMSUSE TASEME PIIRVÄÄRTUSED
|
Seadme liik |
Installeeritud netovõimsus P (kW) Elektriline võimsus Seadme mass m (kg) Lõikelaius |
Lubatud helivõimsuse tase | |
| I etapp
Alates 3. jaanuarist 2002 |
II etapp
Alates 3. jaanuarist 2006 | ||
|
Tihendamismasinad (vibrorullid, -plaadid ja rammid) |
P ≤ 8 | 108 | 1052 |
| 8 < P ≤ 70 | 109 | 1062 | |
| P > 70 | 89 + 11 lg P | 86 + 11 lg P2 | |
|
Linttraktoril põhinevad buldooserid, laadurid ja ekskavaator-laadurid |
P ≤ 55 | 106 | 1032 |
| P > 55 | 87 + 11 lg P | 84 + 11 lg P2 | |
|
Ratastraktoril põhinevad buldooserid, laadurid, ekskavaator-laadurid, kallurid, greiderid, laadurkopaga prügilatihendajad, sisepõlemismootori, kraanaseadme ja vastukaaluga veoautod, iseliikuvad kraanad, tihendusmasinad (mittevibreerivad rullid), teekattematerjali laoturid, hüdraulilised pumbajaamad |
P ≤ 55 |
104 |
1012, 3 |
| P > 55 | 85 + 11 lg P | 82 + 11 lg P2, 3 | |
|
Ekskavaatorid, ehitustõstukid kaupade transportimiseks, ehitusvintsid, motoblokid |
P ≤ 15 | 96 | 93 |
| P > 15 | 83 + 11 lg P | 80 + 11 lg P | |
|
Käsisuruõhuhaamrid ja -kirkad |
m ≤ 15 | 107 | 105 |
| 15 < m < 30 | 94 + 11 lg m | 92 + 11 lg m2 | |
| m ≥ 30 | 96 + 11 lg m | 94 + 11 lg m | |
| Tornkraanad | 98 + lg P | 96 + lg P | |
|
Keevitus- ja jõugeneraatorid |
Pel ≤ 2 | 97 + lg Pel | 95 + lg Pel |
| 2 < Pel ≤ 10 | 98 + lg Pel | 96 + lg Pel | |
| 10 > Pel | 97 + lg Pel | 95 + lg Pel | |
|
Kompressorid |
P ≤ 15 | 99 | 97 |
| P > 15 | 97 + 2 lg P | 95 + 2 lg P | |
|
Muruniidukid ja -trimmerid, muruservatrimmerid |
L ≤ 50 | 96 | 942 |
| 50 < L ≤ 70 | 100 | 98 | |
| 70 < L ≤ 120 | 100 | 982 | |
| L > 120 | 105 | 1032 | |
1 Pel keevitusgeneraatorite jaoks: tavapärane keevitusvool, korrutatuna tavapärase koormuspingega tootja märgitud madalaima võimsusteguri juures.
Pel elektrigeneraatorite jaoks: põhivõimsus ISO 8528-1:1993 punkti 13.3.2 kohaselt.
2 Järgmist liiki seadmetele on II etapi arvväärtused üksnes soovituslikud:
– käsijuhtimisega vibrorullid;
– vibroplaadid
(>3kW);
– vibrorammid;
– buldooserid
(terasroomikutega);
– laadurid (terasroomikutega > 55
kW);
– sisepõlemismootori, kraanaseadme ja vastukaaluga
veoautod;
– teekattematerjali laoturid;
–
sisepõlemismootoriga käsisuruõhuhaamrid ja -kirkad (15 kg < mass < 30
kg);
– muruniidukid ja murutrimmerid/muruservatrimmerid.
Lõplikud arvväärtused sõltuvad Euroopa Parlamendi ja EL nõukogu direktiivi 2000/14/EÜ välitingimustes kasutatavate seadmete müra kohta käivate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta (EÜT L 162, 03.07.2000, lk 1–78) muutmisest artikli 20 lõikes 1 ettenähtud aruande põhjal. Kui muudatusi ei tehta, kohaldatakse I etapi arvväärtusi ka II etapil.
3 Ühemootorilistele liikurkraanadele kohaldatakse I etapi arvnäitajaid kuni 3. jaanuarini 2008. Pärast seda kuupäeva kohaldatakse II etapi arvnäitajaid.
Lubatav helivõimsuse tase tuleb ümardada üles- või allapoole lähima täisarvuni (alla 0,5 ümardada allapoole, suurem või võrdne 0,5ga ümardada ülespoole).
[RTL 2006, 9, 169 - jõust. 28.01.2006]
| Majandus- ja
kommunikatsiooniministri 4. augusti 2005. a määruse nr 87
«Nõuded välitingimustes kasutatavate seadmete poolt tekitatavale
mürale, mürataseme mõõtmisele ja mürataseme
märgistamisele» lisa 2 |
GARANTEERITUD HELIVÕIMSUSE TASEME TÄHIS
Garanteeritud helivõimsuse taseme tähisel peab olema garanteeritud helivõimsuse arvväärtus detsibellides, märk LWA ja piktogramm järgmisel kujul:
| Majandus- ja
kommunikatsiooniministri 4. augusti 2005. a määruse nr 87
«Nõuded välitingimustes kasutatavate seadmete poolt tekitatavale
mürale, mürataseme mõõtmisele ja mürataseme
märgistamisele» lisa 3 |
VASTAVUSSERTIFIKAADI NÄIDIS
|
EÜ VASTAVUSSERTIFIKAAT | |
| 1. Tootja | 2. EÜ vastavussertifikaat nr |
| 3. Tunnistuse hoidja | 4. Väljaandev asutus |
| 5. Laboratooriumi aruanne
Nr Kuupäev Mõõdetud helivõimsuse tase: ................................... dB |
6. Kohaldatav EÜ direktiiv
.../.../EÜ |
|
7. Seadme kirjeldus Seadme tüüp: Kategooria: Kaubanimi: Tüübi nr: Identifitseerimisnr: Mootori(te) nr: Valmistaja: Energiatüüp: Võimsus: Muud nõutavad tehnilised andmed: | |
|
8. Käesolevale sertifikaadile on lisatud järgmised dokumendid, mis kannavad lahtris 2 toodud numbrit: | |
|
9. Tunnistus on kehtiv (Pitser) Koht (Allkiri) Kuupäev: | |
Facebook
Twitter