Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord
Vastu võetud 22.12.2005 nr 57
RTL 2005, 124, 1973
jõustumine 01.01.2006
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
28.12.2006 nr 41 (RTL 2007, 3, 45) 15.01.2007
19.08.2008 nr 43 (RTL 2008, 74, 1028) 07.09.2008
Määrus kehtestatakse «Kohtute seaduse» § 42 lõike 1 ja § 126 lõike 2 ning «Tsiviilkohtumenetluse seadustiku» § 61 ja § 344 lõike 6 alusel.
[RTL 2008, 74, 1028 – jõust. 07.09.2008]
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord, milles nähakse ette kohtuteenistujate ülesanded, kohtu asjaajamise kord ja kohtu muu töökorraldus.
(2) Käesoleva määruse lisadena kehtestatakse järgmiste dokumentide
vormid:
1) üldplank – lisa 1;
2) kirjaplank – lisa 2;
3)
kohtukutse – lisa 3.
4) väljastusteade/kättetoimetamisteatis –
lisa 4;
[RTL 2007, 3, 45 – jõust.
15.01.2007]
5) kohtutoimikute säilitustähtajad – lisa 5;
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
6) teadete leht –
lisa 6;
[RTL 2007, 3, 45 – jõust.
15.01.2007]
7) sisuloetelu – lisa 7;
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
8) menetluskulude
arvestuse leht – lisa 8
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
§ 2. Kohtu kantselei
(1) Kohtu kantselei on kohtu struktuuriüksus, mis korraldab kohtu asjaajamist. Dokumentide vastuvõtmine, registreerimine ja väljastamine toimub kohtu kantselei kaudu.
(2) Vajadusel võib kohtus moodustada üld-, kriminaal- ja tsiviilkantselei.
(3) Kohtu kantselei on avatud tööpäevadel kella üheksast kuni kella seitsmeteistkümneni ilma lõunavaheajata. Kantselei lahtiolekuaeg avalikustatakse kohtu veebilehel ja pannakse välja kohtuhoonesse nähtavale kohale.
2. peatükk
KOHTUTEENISTUJAD
§ 3. Kohtudirektor
(1) Kohtudirektor on kohtuasutuse haldus- ja majandusjuht, kelle ülesanne on kohtuasutuse asjaajamise, vara ja eelarvevahendite kasutamise, raamatupidamise, personalitöö ning kohtu kantselei, kohtu allüksuste ning temale alluvate kohtuteenistujate üle teenistusjärelevalve korraldamine ja kohtu esindamine tsiviiltehingutes seadusega ning justiitsministri poolt määratud ulatuses.
(2) Kohtudirektor allub justiitsministrile kinnistus-, registri- ja kriminaalhooldusosakonna ning kohtu kantselei ja haldusosakonna teenistujate töö korraldamisel ja justiitsministrile ning kohtu esimehele õigusteenistusse kuuluvate teenistujate töö korraldamisel.
(3) Kohtudirektoril on õigus anda oma pädevuse piires kohtu töö korraldamiseks korraldusi ja käskkirju.
(4) Kohtudirektori ülesanded sätestab justiitsminister kohtudirektori ametijuhendis.
§ 4. Kantselei juhataja
(1) Kantselei juhataja on kohtuteenistuja, kelle ülesanne on kohtu asjaajamise korraldamine.
(2) Kantselei juhataja:
1) tagab tõhusa töökorralduse dokumentide
vastuvõtmise, registreerimise, edasisaatmise ja väljastamise alal;
2)
korraldab digitaalallkirjaga varustatud saabunud dokumentide
registreerimist, edasisaatmist ning tagab vajadusel nende olemasolu
paberkandjal;
3) korraldab ja kontrollib kohtutes loodavate
menetlusväliste elektrooniliste dokumentide salvestamist kohtute
infosüsteemis;
4) korraldab kohtule esitatud teabenõuete
täitmist;
5) [Kehtetu − RTL
2008, 74, 1028 – jõust. 07.09.2008];
6) korraldab
kohtutoimikute arhiivi andmist;
6¹) tagab kohtus loodud toimikute
kohta andmete esitamise Arhiiviregistrile
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
7) korraldab isikute
vastuvõttu kohtus;
8) kontrollib kantselei ametnike ja
abiteenistujate teenistuskohustuste täitmist ning teeb kohtudirektorile
ettepanekuid kantselei asjaajamise parandamiseks;
9) teeb
kohtudirektorile ettepanekuid kantselei töötajate teenistusse võtmiseks
ja teenistusest vabastamiseks ning teenistujate palkade ja lisatasude
kohta;
10) teeb kohtudirektorile ettepanekuid kantselei töötajate
koolitamiseks, edutamiseks, ergutamiseks ja distsiplinaarvastutusele
võtmiseks;
11) jälgib kohtu asjaajamise korra täitmist ja annab
sellest aru kohtudirektorile;
12) täidab kohtudirektori ühekordseid
korraldusi.
(3) Kantselei juhataja täiendavad teenistuskohustused määrab kindlaks kohtudirektor ametijuhendis.
(4) Kui kohtus on moodustatud üld-, kriminaal- ja tsiviilkantselei, sätestatakse kantselei juhatajate pädevuse jaotus ametijuhendis.
(5) Kui mitmel kohtul on ühine kohtudirektor, võib ta määrata nendele kohtutele ühise kantselei juhataja.
[RTL 2008, 74, 1028 – jõust. 07.09.2008]
§ 5. Referent
(1) Referent on kohtuteenistuja, kelle põhiülesanne on abistada kantselei juhatajat kohtu asjaajamise korraldamisel.
(2) Referent:
1) registreerib kohtusse saabunud dokumendid, välja
arvatud isiklikud, ning saadab need edasi vastavalt kuuluvusele;
2)
kontrollib dokumendis märgitud lisade olemasolu, nende puudumisel
koostab vastavasisulise õiendi;
3) edastab kohtusse saabunud
dokumendid kohtu esimehele või tema määratud kohtuteenistujale või
kohtudirektorile, välja arvatud menetluses oleva kohtuasjaga seotud
dokumendid, mille edastab asja menetlevale kohtunikule;
4)
registreerib ning postitab väljaminevad dokumendid;
5)
kontrollib enne dokumentide väljastamist nende vormistamist ja lisade
olemasolu ning tagastab koostajale valesti või puudulikult vormistatud
dokumendid ja kirjad;
6) vormistab toimikud ja annab need üle asja
arutavale kohtunikule;
7) kontrollib kohtulahendite jõustumist ja
kannab otsustele vastava märke;
8) täidab kohtute infosüsteemi;
9)
täidab kohtudirektori ja kantselei juhataja ühekordseid korraldusi.
(3) Referendi täiendavad teenistuskohustused määrab kindlaks kohtudirektor ametijuhendis.
(4) Kui kohtus on moodustatud üld-, kriminaal- ja tsiviilkantselei, sätestatakse üld-, kriminaal- ja tsiviilreferentide pädevuse jaotus ametijuhendis.
§ 6. Tõlk
(1) Tõlk on kohtuteenistuja, kelle põhiülesanne on kohtulahendite ja dokumentide tõlkimine ning tõlkimine kohtuistungil. Mitmel kohtumajal võib olla ühine tõlk.
(2) Vanemtõlk on kohtus moodustatava tõlkide struktuuriüksuse juhiks.
(3) Tõlgi ja vanemtõlgi täiendavad teenistuskohustused määrab kindlaks kohtudirektor ametijuhendis.
§ 7. Arhivaar
(1) Arhivaar on kohtuteenistuja, kelle põhiülesanne on kohtutoimikute ja
muude kohtu dokumentide säilitamise, arvestuse, korrastustöö ja
kasutamise korraldamine ning arhiveeritud dokumentide või nende koopiate
väljastamine lähtudes arhiivieeskirjast ja teistest õigusaktidest.
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
(2) Vanemarhivaar on kohtus moodustatava arhivaaride struktuuriüksuse juhiks.
(3) Arhivaari ja vanemarhivaari täiendavad teenistuskohustused määrab kindlaks kohtudirektor ametijuhendis.
§ 8. Kantselei teised teenistujad
Kohtudirektor võib vastavalt vajadusele, arvestades «Kohtute seadusest» tulenevaid piiranguid, kohtu kantselei koosseisus ette näha ametikohti ka §-des 4–7 nimetamata teenistujatele, kelle olemasolu on vajalik kohtuasutuse töö paremaks korraldamiseks.
§ 9. Õigusteenistus
(1) Õigusteenistus on kohtu struktuuriüksus, kuhu kuuluvad kohtuistungisekretär, konsultant ja konsultant-kohtuistungisekretär.
(2) Kohtudirektor nimetab kooskõlastatult kohtu esimehega kohtu õigusteenistuse juhi.
[RTL 2008, 74, 1028 – jõust. 07.09.2008]
(3) Õigusteenistuse koosseisu kuuluvate teenistujate ametijuhendid kinnitab kohtudirektor kooskõlastatult kohtu esimehega.
3. peatükk
KOHTU ASJAAJAMISE KORD
1. jagu
ASJAAJAMISE ÜLDALUSED
§ 10. Asjaajamise üldpõhimõte
Kohtu asjaajamine peab kaasa aitama kohtu töö efektiivsuse tagamisele ja kohtusse pöördujate ladusale teenindamisele. Asjaajamises lähtutakse headest tavadest ning üldtunnustatud viisakus- ja eetikareeglitest. Kohtusse pöördujate teenindamisel lähtutakse kliendikesksuse põhimõttest.
§ 11. Asjaajamisperiood
Kohtu asjaajamisperiood on kalendriaasta (1. jaanuar – 31. detsember).
2. jagu
DOKUMENTIDE VORMINÕUDED
§ 12. Dokumendiplangid
(1) Kohtus on kasutusel A4 (210 mm × 297 mm) formaadis järgmised
dokumendiplangid:
1) üldplank – korraldusdokumentide (käskkiri,
protokoll, akt jne) ja kohtulahendite vormistamiseks;
2) kirjaplank –
ametikirjade vormistamiseks.
(2) Dokumendiplangid on elektroonilisel kujul arvutis. Rekvisiitide paigutus kõigil dokumendiplankidel peab vastama näidisvormingule.
(3) Üldplangi alusel kujundatakse konkreetse dokumendiliigi plangid.
§ 13. Dokumentide vormistamisel kasutatavad rekvisiidid
(1) Dokumentide vormistamiseks kasutatakse dokumendiliigist lähtudes
järgmisi rekvisiite:
1) väikese riigivapi kujutis;
2)
dokumendi väljaandja;
3) kohtu registrinumber;
4)
dokumendiliigi nimetus;
5) väljaandmise koht;
6) kuupäev;
7)
dokumendiregistri indeks;
8) viide sissetulnud dokumendi kuupäevale
ja indeksile;
9) märge dokumendi menetlemise korda või juurdepääsu
reguleerimise kohta («KIIRE», «ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS»);
10)
adressaat;
11) kinnitusmärge;
12) pealkiri või pöördumine;
13)
tekst;
14) lugupidamisavaldus;
15) allkiri, allkirjastaja nimi ja
ametikoht;
16) märkus lisade kohta;
17) lisaadressaadid;
18)
kooskõlastusmärge;
19) pitser (õigusaktides ettenähtud
juhul);
20) märge dokumendi ettevalmistuse astme, originaalsuse või
terviklikkuse kohta («EELNÕU»;KOOPIA, «ÄRAKIRI», «VÄLJAVÕTE»);
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
21) koopia, ärakirja,
väljavõtte või väljatrüki ametliku kinnitamise märge
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
22) koostaja nimi,
e-posti aadress ja telefoninumber;
23) kohtu kontaktandmed.
(2) Dokumendil on kohustuslikud rekvisiidid ja vastavale dokumendiliigile omased lisarekvisiidid.
(3) Dokumendi kohustuslikud rekvisiidid on:
1) dokumendi väljaandja
nimi või kohtu nimetus;
2) kuupäev;
3) pealkiri;
4)
dokumendiregistri indeks (registreeritavatel dokumentidel);
5)
allkirjastaja nimi ja allkiri.
(4) Kirjaplangil vormistataval dokumendil esitatakse käesoleva
paragrahvi lõikes 3 nimetatud rekvisiitidele lisaks järgmised
rekvisiidid:
1) adressaat;
2) pöördumine või pealkiri;
3)
allkirjastaja nimi ja ametikoht;
4) koostaja nimi, e-posti aadress ja
telefoninumber.
(5) Väljasaadetavatel dokumentidel, mis on vormistatud plangile, kasutatakse üldjuhul turvaelemendina reljeefpitsatit, mis pannakse kontaktandmete välja kohale vasakul pool ning dokumendi allkirjastamiseks ei kasutata musta värvi kirjutusvahendit.
§ 14. Dokumendiliigi nimetus
Dokumendiliigi nimetus märgitakse nimetavas käändes ja suurtähtedega rekvisiidile «Väljaandmise koht» üle-eelnevale reale.
§ 15. Väljaandmise koht
Väljaandmise koht märgitakse nimetavas käändes vasakusse veerisesse.
§ 16. Kuupäev
Kuupäev märgitakse kas numbriliselt või sõnalis-numbriliselt järjestuses: kuupäev, kuu, aasta. Kuupäev ja kuu märgitakse alati kahekohalisena, aasta neljakohalisena. Aastaarvu järel punkti ei kasutata. Kui kasutatakse lühendit «a», siis on aastaarvu järel punkt, lühend «a» on ilma punktita.
§ 17. Dokumendiregistri indeks
Dokumendid nummerdatakse asjaajamisperioodi piires vastavalt dokumendiregistrile.
§ 18. Sissetulnud dokumendi kuupäev ja indeks
Vastuskirjal tuleb adressaadivälja esimese rea kõrgusel paremas veerus viidata sissetulnud kirja kuupäevale ja saatja dokumendiregistri indeksile. Sissetulnud kirja kuupäev ja dokumendiregistri indeks tähistatakse sõnaga «Teie» ning vastuskirja kuupäev ja number tähistatakse sõnaga «Meie». Füüsilisele isikule vastusena saadetavas kirjas võib viidata sissetulnud kirjale selle kuupäeva kaudu ka vastuskirja esimeses lauses.
§ 19. Dokumendi menetlemise korda või sellele juurdepääsu reguleeriv märge
Kui dokumendi läbivaatamisega on kiire või sellele on piiratud juurdepääs, siis tehakse vastav märge enne rekvisiiti «Adressaat».
§ 20. Adressaat
(1) Dokument adresseeritakse asutusele, asutuse struktuuriüksusele, üheliigiliste asutuste grupile, ameti- või eraisikule. Adressaat märgitakse nimetavas käändes. Aadress märgitakse järgmiselt: isik, asutus; asutuse struktuuriüksus; tänav; maja- ja korterinumber; asula või sidejaoskond; sihtnumber; linn või maakond. Linn või maakond märgitakse suurtähtedega.
(2) Vastuskiri adresseeritakse sissetulnud kirja signeerinud isikule, kui sissetulnud kirjas ei ole märgitud teist adressaati.
(3) Kirja adresseerimisel välismaale kirjutatakse riik suurtähtedega viimasele kohale aadressis. Aadressi koostisosade järjestus ja kirjaviis peaksid võimalikult järgima vastava maa reegleid. Kui sihtriigis on kasutusel teine tähestik ja numbrid, kirjutatakse aadress võimaluse korral nende tähtede ja numbritega, välja arvatud riigi nimi, mis kirjutatakse tuntud rahvusvahelises keeles.
(4) Püsikorrespondentidele saadetava kirja aadressiväljal võib märkida kuni neli adressaati tähestiku järjekorras ilma postiaadressita, kusjuures adressaatide vahele jäetakse tühi rida. Konkreetsele adressaadile tõmmatakse sel juhul joon alla.
(5) Kui püsikorrespondentidest adressaate on rohkem kui neli, siis märgitakse adressaadiväljale üks adressaat ilma postiaadressita ning ülejäänud adressaadid lisaadressaatide reale allkirjast allpool, kasutades dokumendi saatmise eesmärki selgitavaid sõnu «TEADMISEKS», «SAMA» või «ÄRAKIRI». Igale konkreetsele adressaadile määratud kirja eksemplaril vahetatakse andmeid adressaadiväljal ja lisaadressaatide real.
(6) Adressaatide puhul, kes ei kuulu valitsusasutuste ja püsikorrespondentide hulka, märgitakse adressaadiväljale üks adressaat koos postiaadressiga. Lisaadressaatide reale märgitakse teised adressaadid koos postiaadressiga.
(7) Kui mitmele adressaadile lahendamiseks saadetava ühesisulise kirja sisust ei tulene vajadust informeerida adressaati teistest selle kirja adressaatidest, võib kirja vormistada ühele adressaadile saadetava kirjana.
(8) Valitsusasutuse poolt üheliigiliste hallatavate asutuste või alluvate ametnike grupile saadetava kirja adressaadiväljale võib märkida üldistatud adressaadi.
§ 21. Kinnitusmärge
(1) Õigusaktiga kinnitatav dokument vormistatakse valgele paberile.
Dokumendi ülemisse parempoolsesse nurka tehakse kinnitusmärge järgmise
vormi kohaselt:
KINNITATUD
Ametinimetus, kuupäev
käskkirjaga
nr
(2) Kui õigusaktiga kinnitatakse rohkem kui üks dokument, tuleb need
nummerdada. Sel juhul tehakse kinnitusmärge koos märkega lisatud
dokumendi numbri kohta järgmise vormi kohaselt:
KINNITATUD
Ametinimetus,
kuupäev
käskkirjaga nr
Lisa nr
(3) Dokument, mida ei kinnitata õigusaktiga, vormistatakse üldplangile
ja kinnitusmärge tehakse järgmise vormi kohaselt:
KINNITAN
Allkiri
nimi
ametinimetus
kuupäev
§ 22. Pealkiri ja pöördumine
(1) Dokumendi pealkiri peab avama selle sisu. Pealkiri vormistatakse enne teksti esisuurtähega nimetavas või seestütlevas käändes ning pealkirja lõpus kirjavahemärki ei kasutata.
[RTL 2008, 74, 1028 – jõust. 07.09.2008]
(2) Pöördumises kasutatakse isiku nime, ametinimetust, viisakustiitleid (hr, prl, pr), muid tiitleid, auastmeid; pöördumise lõpus kirjavahemärke ei kasutata. Eesnime kasutatakse pöördumisel juhul, kui see on oluline täpsustus.
§ 23. Tekst
(1) Dokument vormistatakse arvutil plokkstiilis šriftiga Times New Roman ja tähesuurusega 12. Lõigud eraldatakse üksteisest kahekordse tekstis kasutatava reavahega.
(2) Dokumendi tekst peab olema täpne, keelelt ja stiililt korrektne, üheselt arusaadav, võimalikult lühike ning üldjuhul käsitlema üht teemat. Suuremahulisele dokumendile pannakse alapealkirjad.
(3) Teksti võib liigendada, jagades selle peatükkideks (osadeks), jagudeks (alaosadeks), punktideks ja alapunktideks. Peatükid ja jaod pealkirjastatakse. Jaotised tähistatakse araabia numbritega, mis eraldatakse üksteisest punktiga, viimase numbri järel punkti ei kasutata. Väiksemad jaotised nummerdatakse suurema jaotise piires selliselt, et number sisaldab kõigi suuremate jaotiste numbreid.
(4) Õigusakti ja sellega kinnitatava dokumendi teksti punktid võib nummerdada läbiva numeratsiooniga. Punkti võib ümarsulgu kasutades liigendada alapunktideks ja osad tähistada läbiva numeratsiooniga rooma numbritega.
(5) Mitmelehelise dokumendi lehed nummerdatakse, märkides jooksva lehekülje numbri ja võimaluse korral sulgudes kogu dokumendi lehtede arvu.
§ 24. Lugupidamisavaldus
Kiri lõpetatakse lugupidamisavaldusega, mille lõpus ei kasutata kirjavahemärki. Teksti ja lugupidamisavalduse vahele jäetakse kaks või kolm reavahet.
§ 25. Allkiri
(1) Rekvisiit «Allkiri» koosneb dokumendile alla kirjutanud isiku allkirjast, selle dešifreeringust ja ametinimetusest.
(2) Allkirja jaoks tuleb vabaks jätta vähemalt kolm rida.
(3) Kui dokumendile kirjutab alla mitu erineva staatusega ametiisikut, paigutatakse nende allkirjad astmeliselt ametikohtade tähtsuse järjekorras, nihutades parempoolset rekvisiiti «Allkiri» ühe rea võrra allapoole. Esimesena kirjutab dokumendile alla madalamal tasemel allkirjastaja.
(4) Kui dokumendi projektis ettenähtud isik ei saa dokumenti
allkirjastada ja seda teeb teine selleks volitatud ametiisik,
vormistatakse allkirja dešifreering ning ametinimetus järgmiselt:
Nimi
ametinimetus
ametinimetus,
kelle ülesannetes
§ 26. Märkus lisade kohta
(1) Dokumendi lisad märgitakse ära dokumendi lõpus allkirjast allpool.
(2) Dokumendi tekstis nimetatud lisa puhul märgitakse lisade reale selle lehtede ja eksemplaride arv.
(3) Kui lisataval dokumendil on lisa, vormistatakse märge selle lisa kohta järgmise näite kohaselt:
Lisa: Arhiiviteatis 15.05.1995 1 lehel 1 eks ja selle lisad 2 lehel 1 eks
(4) Üldplangile vormistatud dokumendi puhul märgitakse lisa nimetus tekstis. Lisale tehakse ülemisse parempoolsesse nurka märge dokumendi kohta, mille juurde ta kuulub.
(5) Kui lisasid on mitu, siis tuleb nad nummerdada. Lehtede numeratsioon on igal lisal eraldi.
§ 27. Dokumendi koostaja
Väljasaadetavale ametikirjale märgitakse koostaja nimi, telefoninumber ühele reale ja e-posti aadress teisele reale. Kui kirja koostaja on ühtlasi ka selle allkirjastaja, märgitakse ainult telefoninumber ja e-posti aadress.
§ 28. Kooskõlastamine
(1) Kooskõlastatud dokumendile tehakse kooskõlastusmärge, mis koosneb ametinimetusest, allkirjast, selle dešifreeringust ja kuupäevast. Kooskõlastusmärke võib teha kooskõlastuslehele.
(2) Teisest asutusest kooskõlastamiseks saabunud dokumendile tehakse
kooskõlastusmärge järgmise vormi kohaselt:
KOOSKÕLASTAN
Allkiri
nimi
ametinimetus
kuupäev
(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud kooskõlastusmärge paigutatakse dokumendi viimasele lehele tekstist ja allkirjadest allapoole lehe paremasse serva.
§ 29. Pitser
Pitser pannakse rekvisiidi «Allkiri» juurde nii, et see riivaks dokumendi allkirjastanud isiku allkirja viimaseid tähti. Tekst või vapi kujutis pitseril peab jääma õigetpidi.
§ 30. Märge dokumendi ettevalmistuse astme, originaalsuse või terviklikkuse kohta
(1) Märge dokumendi ettevalmistuse astme, originaalsuse või terviklikkuse kohta vormistatakse dokumendi esimese lehe paremasse ülanurka suurtähtedega kirjavahemärke kasutamata.
(2) Kui dokumendis sisalduvat informatsiooni on vaja osaliselt, tehakse dokumendist väljavõte, mis vormistatakse plangile. Väljavõttes peavad olema taasesitatud kõik andmed, mille abil saab identifitseerida dokumendi väljaandjat, dokumendi liiki, väljaandmise aega ja kohta ning allkirjastajaid. Teksti väljajäetud osa märgitakse punktiirjoonega.
(3) Automatiseeritud andmekogust andmete väljastamise võib vormistada väljatrükina. Väljatrükile lisatakse plangile vormistatud kaaskiri.
§ 31. Koopia, ärakirja, väljavõtte või väljatrüki ametliku
kinnitamise märge
[RTL 2007,
3, 45 – jõust. 15.01.2007]
(1) Kohtu kantselei väljastab menetlusdokumentide koopiaid, ärakirju, väljavõtteid ja väljatrükke, mis kinnitatakse seaduses või määruses ettenähtud juhtudel kinnitusmärkega.
[RTL 2008, 74, 1028 – jõust. 07.09.2008]
(11) Menetlusdokumendi koopia, ärakirja, väljavõtte ja väljatrüki väljastamine kantakse kohtutoimikus olevale teadete lehele.
[RTL 2008, 74, 1028 – jõust. 07.09.2008]
(2) Kinnitusmärge peab sisaldama järgmisi andmeid:
1)
kinnitus ärakirja, koopia, väljavõtte ja väljatrüki õigsuse kohta;
2) kinnitamise kuupäev;
3) märke tegija nimi, ametikoht ja allkiri.
[RTL 2008, 74, 1028 – jõust. 07.09.2008]
(3) Kinnitusmärge paigutatakse dokumendi viimase lehe tekstist ja allkirjadest allapoole paremale. Vajadusel võib kinnitusmärke teha dokumendi pöördele.
(4) [Kehtetu − RTL 2008, 74, 1028 – jõust. 07.09.2008]
(5) Ametliku kinnitamise õigus on kohtunikul, kohtuniku abil, kantselei
juhatajal, kohtu arhivaaril ja kohtudirektori määratud kohtuteenistujatel
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
(6) [Kehtetu – RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
3. jagu
KOHTU PITSATID
§ 32. Pitsatite loetelu, kasutamine ja hoidmine
(1) Kohtus on kasutusel järgmised pitsatid:
1) väikese
riigivapiga värvipitsat ja reljeefpitsat;
2) lihtpitsat.
(2) Kohtudirektor korraldab riigivapiga pitsati registreerimise, kehtetuks tunnistamise, hoidmise ja hävitamise «Riigivapi seaduses» ettenähtud korras.
(3) Riigivapiga pitsati kasutamise eest vastutavad kohtu esimehe käskkirjaga määratud ametiisikud.
(4) Kohtul võib olla rohkem kui üks asutuse nimetuse ja riigivapiga pitsat.
(5) Vapipitser pannakse dokumendile vaid siis, kui see on õigusaktiga ette nähtud.
(6) Vapipitseriga kinnitatakse järgmised dokumendid:
1)
kohtumääruse ja otsuse ärakiri või väljavõte;
2)
pangatšekk;
3) tõend töötasu kohta;
4)
volikiri;
5) tööraamat;
6) teenistusleht;
7)
käskkirja ärakiri;
8) tõend töötamise kohta;
9)
erilist autentsust nõudev kiri;
10) arhiiviteatis;
11)
konvoeerimistaotlus;
12) muu õigusaktiga ettenähtud dokument.
(7) Reljeefpitsati jäljendiga tähistatakse soovitavalt kõik väljasaadetavad dokumendid, mis on vormistatud plangile. Reljeefpitser paigutatakse üldjuhul kontaktandmete välja kohale vasakul pool.
(8) Lihtpitsati kasutamise otsustab kohtudirektor.
(9) Pitsati tellimus esitatakse kohtudirektorile.
§ 33. Pitsati registreerimine
Pitsat registreeritakse pitsatite ja templite jäljendite registris, kuhu
kantakse järgmised andmed:
1) järjekorra number;
2)
pitsati jäljend;
3) kellele üle antud (kuupäev, nimi, allkiri).
§ 34. Pitsati hävitamine
(1) Aegunud või kasutamiskõlbmatuks muutunud pitsati hävitab akti alusel asjakohane komisjon.
(2) Pitsati- ja templijäljendite registris tehakse pitsati hävitamisel
järgmine märge:
1) pitsati tagastamise kuupäev;
2)
pitsati hävitamise kuupäev ja akti number.
4. jagu
DOKUMENTIDE VASTUVÕTMINE JA REGISTREERIMINE
§ 35. Saabunud dokumendi registreerimiseelne menetlemine ja registreerimine
(1) Saabunud dokument kontrollitakse ja registreeritakse kantseleis.
(2) Kantseleis kontrollitakse adressaadi õigsust ning selgitatakse, kas dokument on olulisemate vorminõuetega kooskõlas, kas loetletud lisad on olemas jne.
(3) Kui dokument ei ole olulisemate vorminõuete kohane, muu hulgas puuduvad dokumentide lisad, teavitatakse dokumendi esitajat puudustest ning võimaluse korral lisatakse puuduvad andmed.
(4) Kui dokument ei ole olulisemate vorminõuete kohane, muu hulgas puuduvad dokumentide lisad ja dokumendi esitaja nõuab või, kui dokument on saabunud posti, faksi või elektronposti teel, registreeritakse dokument. Menetlusvälise dokumendi puhul teatatakse saatjale puudustest. Menetlusdokument edastatakse asja menetlevale kohtunikule.
(5) Kui menetlusvälise dokumendi täitmine ei kuulu kohtu pädevusse, registreeritakse dokument ning edastatakse koos kaaskirjaga õigele adressaadile ja informeeritakse sellest dokumendi autorit.
§ 36. e-posti teel esitatud dokumendi vastuvõtmine ja registreerimine
(1) e-posti teel kohtule menetlusvälise ja menetlusdokumendi saatmiseks tuleb kasutada selleks ettenähtud e-posti aadressi, mis on avaldatud Justiitsministeeriumi veebilehel: http:/www.just.ee.
(2) e-posti teel dokumendi kohtule esitamise täpsem kord on reguleeritud
justiitsministri 28. detsembri 2005. a määrusega nr 59 “Kohtule
dokumentide esitamise kord“ (RTL 2006, 5, 77).
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
(3) [Kehtetu– RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
(4) [Kehtetu – RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
(5) [Kehtetu – RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
(6) [Kehtetu – RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
(7) [Kehtetu – RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
(8) Kantselei ametnikud, kes kontrollivad elektroonilise menetluse pidamiseks mõeldud aadresse, tagavad e-posti teel saabunud menetlusdokumentide ja neile lisatud manuste salvestamise kohtute infosüsteemis asjakohase menetluse dokumentide juures.
(9) Kui e-posti teel esitatakse menetlusdokument otse kohtunikule või muule kohtuteenistujale, tagab vastav isik dokumendi registreerimise dokumendiregistris, edastades selle käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud aadressil ning teavitades saatjat elektroonilise vastuvõtukinnitusega.
§ 37. Dokumendi registrisse kandmine
(1) Registreeritava dokumendi andmed kantakse dokumendiregistrisse üldises järjekorras olenemata dokumendi liigist.
(2) Dokumendiregistrisse kantakse ka sellise suulise teabenõude andmed, mida ei täideta viivitamata.
(3) Faksi teel saabunud dokument registreeritakse dokumendiregistris selle saabumise päeval, kui on teada, et see saabub ka originaalallkirjaga paberdokumendina. Dokumendiregistris märgitakse, et tegemist ei ole ametliku dokumendiga. Hiljem saabuv originaalallkirjaga dokument registreeritakse uue numbriga. Dokumendi täitmise tähtaega arvestatakse faksina saabunud dokumendi registreerimise päevast.
(4) Riigisaladust sisaldavate dokumentide registrit peetakse eraldi, lähtudes «Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusest» ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest.
[RTL 2008, 74, 1028 – jõust. 07.09.2008]
§ 38. Dokumendid, mida ei kanta dokumendiregistrisse
(1) Dokumendiregistrisse ei kanta andmeid järgmiste dokumentide kohta:
1)
kutse, õnnitluskaart ja kaastundeavaldus;
2) reklaamtrükis või
muu informatiivse sisuga trükis;
3) perioodiline trükis
(ajaleht, ajakiri vms);
4) dokument märkega «ISIKLIK»;
5)
dokument, milles puudub märge saatja nime ja elu- või asukoha kohta, kui
dokument ei sisalda teavet, mis on oluline või mida peab kontrollima;
6)
menetlusväline dokument, mille adressaadina on märgitud teine asutus või
isik;
7) menetlusväline dokument või digitaalallkirja nõudev
dokument, millel ettenähtud allkirjad puuduvad. Kui allkiri puudub
menetlusdokumendil, siis see registreeritakse kui puudustega dokument
ning saatjat teavitatakse puudustest.
(2) Lõike 1 punktis 4 nimetatud dokument edastatakse adressaadile avamata. Kui selgub, et märkega «ISIKLIK» saabunud dokument on ametialane, tagastatakse see viivitamata kantseleile ja dokument registreeritakse.
(3) Lõike 1 punktis 6 nimetatud dokument edastatakse õigel aadressil.
(4) Lõike 1 punktis 7 nimetatud menetlusväline dokument tagastatakse saatjale ja tagastamist põhjendatakse.
§ 39. Dokumendiregistrisse kantavad andmed
Dokumendi kohta kantakse dokumendiregistrisse järgmised andmed:
1)
saatja või saaja nimi ja vajadusel dokumendi registreerija andmed;
2)
[Kehtetu − RTL 2008, 74, 1028 –
jõust. 07.09.2008];
3) dokumendi saatja
dokumendiregistriindeks;
4) dokumendi number ja kuupäev;
5)
saabumise või saatmise kuupäev, vajadusel kellaaeg;
6)
dokumendi liik;
7) vormingu tüüp (digitaaldokumendi puhul);
8)
pealkiri ja dokumendi lühike sisukokkuvõte;
9) dokumendi
lisade kirjeldus;
10) kui menetlusväline dokument eeldab vastust,
siis dokumendi täitmise tähtpäev;
11) menetlusvälise
dokumendi kohta täitmismärge (kes täitis, millise toiminguga, millal);
12)
juurdepääsupiirang, kui dokument on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks;
13)
muud andmed, mis on dokumendi menetlemisel olulised või on nõutavad
õigusaktidega.
§ 40. Dokumentide nummerdamine dokumendiregistris
(1) Dokumendid registreeritakse dokumendiliikide (sarjade) kaupa omaette
numeratsiooniga. Dokumendi numbrile lisatakse dokumendi sarja tähis või
muu liigitunnus, mis tuleneb dokumentide loetelust.
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
(2) Üldjuhul algab registreeritavate dokumentide numeratsioon iga asjaajamisperioodi algul numbrist 1.
(3) [Kehtetu – RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
(4) Saabunud või väljasaadetavale dokumendile antakse registreerimisel indeks, mis koosneb sarja tähisest dokumentide loetelu järgi ja järjekorranumbrist dokumendiregistri järgi.
(5) Sissetulnud kiri ja vastuskiri registreeritakse ühe asjaajamisperioodi piires ühe järjekorranumbri all.
(6) Sama teemat korduvalt käsitlevate dokumentide registreerimisel võib kasutada sama indeksit ja lisada sellele dokumenti individualiseeriva numbri.
§ 41. Dokumendi registreerimise tähtaeg
(1) Dokument registreeritakse dokumendiregistris selle allkirjastamise, saabumise, väljasaatmise või suulise taotluse protokollimise päeval või sellele järgneval tööpäeval.
(2) Kui dokumendil on märge «KIIRE», siis registreeritakse ja edastatakse see läbivaatamiseks viivitamata.
(3) Dokumendi õigeaegse registreerimise eest vastutab ametiisik, kelle kätte see vahetult saabus.
§ 42. Teabenõue
(1) Kohtu ametnik on kohustatud võimaldama juurdepääsu kohtu valduses olevale avalikule teabele ning avalikustama teavet seadustega sätestatud korras ja ulatuses.
(2) Teabenõudjat tuleb abistada nõuetekohase teabenõude esitamisel ja teavitada dokumentide juurdepääsupiirangutest ning teabenõude täitmisega kaasnevate kulutuste või riigilõivu maksmise kohustusest ja kohustuse täitmise võimalustest. Kui ametnik ei ole pädev teabenõudele vastama, tuleb teabenõudja juhatada vastavat teavet valdava ametniku juurde või kui see ei ole võimalik, aidata tal vormistada kirjalik teabenõue.
(3) Kui teabe väljastamisega kaasneb seaduses ettenähtud kulutuste hüvitamine või riigilõivu maksmine, kontrollib teabe väljastaja enne teabe väljastamist maksete tasumist. Teabenõudele tehakse makse tasumise kohta märge või lisatakse maksekviitungi ärakiri.
§ 43. Piiratud juurdepääsuga teave
(1) Piirangud teabe avalikustamisele seatakse vastavalt seadustele. Asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud teabele on juurdepääsuõigus kohtuteenistujatel oma ametiülesannete täitmiseks.
(2) Juurdepääsupiirangu seadmise ettepanek peab sisaldama viidet piirangu aluseks olevale seadusesättele, põhjendust ja juurdepääsupiirangu tähtaega või piirangu pikendamise tähtaega. Piirangu kehtestamise põhjuse püsimisel võib piirangut pikendada, piirangu kehtestamise põhjuse varasemal kadumisel tuleb piirang enne piirangu kehtivuse lõpptähtpäeva kehtetuks tunnistada.
(3) Juurdepääsupiirangule tuleb lisada dokumendi esimese lehe pöörde ülanurka piirangu kehtestamise kuupäev ja piirangu kehtivuse lõpptähtpäev. Soovitav on lisada ka viide piirangu aluseks olevale seadusele, paragrahvile, lõikele ja punktile.
(4) Piirangu kehtetuks tunnistamisel tuleb sellest teavitada piiranguga dokumendi hoidjat, kes on kohustatud dokumendile tegema märke piirangu lõppemise kohta. Piirangu kehtetuks tunnistamise märge tuleb teha piirangumärke juurde ja peab sisaldama märget «KEHTETU», millele lisatakse piirangu kehtetuks tunnistamise kuupäev ja alus.
(5) Piirangumärke teeb dokumendi koostaja juba dokumendi eelnõule. Kui piirangumärge on kehtestatud dokumendisarjale, võib märke teha registraatori kaanele. Dokumendi väljastamisel tuleb piirangumärge teha dokumendile või selle ärakirjale.
5. jagu
MENETLUSVÄLISE DOKUMENDI MENETLEMINE
PÄRAST REGISTREERIMIST
§ 44. Menetlusvälise dokumendi läbivaatamine juhtkonna poolt ja resolutsiooni kirjutamine
(1) Registreeritud ametikiri antakse läbivaatamiseks ja resolutsiooni kirjutamiseks kohtu esimehele või kohtudirektorile dokumendi saabumise päeval ning telegrammid, telefonogrammid, faksid ja teised kiireloomulised dokumendid viivitamata.
(2) Kahtluse korral, kas tegemist on kohtumenetlusega seotud dokumendiga või menetlusvälise dokumendiga, suunatakse see otsustamiseks kohtu esimehele või tema määratud kohtuametnikule.
[RTL 2008, 74, 1028 – jõust. 07.09.2008]
(3) Saabunud ametikirja resolutsioonis märgitakse:
1) täitja
nimi või nimed;
2) vajadusel juhis dokumendi täitmise korra ja
iseloomu kohta;
3) vajadusel täitmistähtaeg;
4)
resolutsiooni andja allkiri ja kuupäev.
§ 45. Dokumendi edastamine täitjale ja vastusdokumendi koostamine
(1) Resolutsiooni saanud dokument edastatakse täitjale.
(2) Kui resolutsioonis on märgitud mitu täitjat, edastatakse dokumendi ärakiri kõigile täitjatele. Esimesena märgitu koordineerib dokumendi täitmist. Teised täitjad saadavad oma vastuse või arvamuse esimesena märgitud täitjale.
(3) Kui asja saab lahendada operatiivselt, näiteks telefoni või elektronposti teel, siis tehakse saabunud kirjale täitmismärge, milles näidatakse, kes ja kuidas asja lahendas. Teistel juhtudel koostatakse vastusdokument.
§ 46. Dokumendi vormistamise etapid
Dokumendi vormistamise etapid on:
1) eelnõu koostamine;
2)
asutusesisene kooskõlastamine;
3) allkirjastamine;
4)
vajadusel kinnitamine pitseriga;
5) vajadusel kooskõlastamine teise
asutuse või ametiisikuga.
§ 47. Dokumendi eelnõu koostamine
Dokumendi eelnõu koostab ametnik, kelle pädevusse see kuulub või kellele see on tehtud ülesandeks. Dokumendi koostaja on kohustatud hävitama kohe kõik dokumendi vormistamisel rikutud plangid paberipurustajas.
§ 48. Dokumendi asutusesisene kooskõlastamine
(1) Dokument saadetakse kooskõlastamiseks koos kõikide lisade ja teiste asjassepuutuvate dokumentidega kõigepealt madalama astme ametnikule.
(2) Dokumendi asutusesisene kooskõlastamine toimub järgmiselt:
1)
esimesena viseerib eelnõu selle koostaja;
2) seejärel
kooskõlastab eelnõu selle koostaja vahetu ülemus;
3)
vajadusel esitatakse eelnõu kooskõlastamiseks teistele
struktuuriüksustele, keda vastav küsimus puudutab.
(3) Kui dokumendi kooskõlastaja seda ei kooskõlasta, tuleb dokumendi allkirjastamisel lisada selle juurde kooskõlastaja kirjalik eriarvamus või kooskõlastamisest keeldumine.
§ 49. Kooskõlastamine teise asutuse või ametiisikuga
Asutusevaheliseks kooskõlastamiseks saadetakse dokumendi originaal koos kaaskirjaga.
§ 50. Allkirjastamine
(1) Kohtu ametikirjale kirjutavad kohtuteenistujad alla oma pädevuse piires.
(2) Kui kiri saadetakse kohtu nimel, kirjutab sellele alla kohtu esimees või kohtudirektor.
(3) Õigusakt allkirjastatakse ühes eksemplaris, kui seadusest ei tulene teisiti.
(4) Protokoll kirjutatakse alla ühes eksemplaris koosoleku juhataja ja protokollija poolt.
(5) Leping ja akt kirjutatakse alla vajalikus hulgas eksemplarides igal lehel ning nende arv ja jaotus näidatakse ära dokumendi tekstis.
(6) Ametikiri kirjutatakse alla vähemalt kahes eksemplaris (originaal ja ärakiri), millest üks jääb kohtusse.
(7) Ülejäänud dokumendid kirjutatakse alla vajalikus hulgas eksemplarides nii, et üks eksemplar jääks kõigile asjast huvitatud pooltele.
§ 51. Dokumendi teatavakstegemine
(1) Käskkirjale, millega korraldatakse tööd või kinnitatakse töökorraldusdokumente, võetakse asjaomastelt kohtuteenistujatelt allkiri käskkirjaga tutvumise kohta.
(2) Teenistuja ametisse nimetamist, töötingimuste muutmist, distsiplinaarkaristust, koondamist ja teenistussuhte lõpetamist käsitleva käskkirja ärakiri antakse käskkirjas nimetatud isikule kätte, võttes eelnevalt originaalile teenistuja allkirja.
(3) Avalikustamisele kuuluv teave avaldatakse kohtu veebilehel ja vajaduse korral lisaks muul sobival viisil. Teabe avalikustamisel veebilehel märgitakse iga dokumendi juurde selle avalikustamise ja vajadusel uuendamise kuupäev ning kes, millal ja millise toiminguga on avalikustatava teabe dokumenteerinud ning kellelt saab avalikustatud teabe kohta selgitusi.
§ 52. Tähtaegne lahendamine
(1) Avaldus või kaebus tuleb lahendada 30 päeva jooksul, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Tähtaegse vastamise eest vastutab resolutsioonis märgitud ametnik, mitme täitja puhul esimesena märgitu.
(2) Dokument on tähtaegselt vastatud siis, kui vastus on sideettevõttele ärasaatmiseks üle antud või edastatud faksi, elektronposti või käsiposti teel määratud tähtajal.
(3) Lahendamise tähtaega võib seaduses ettenähtud tingimustel ja korras pikendada kuni asja lahendamiseks vajalike täiendavate asjaolude selgitamiseni. Tähtaja pikendamisest teatatakse avaldajale ja ülesande andjale enne tähtaja saabumist.
(4) Kui dokumendi lahendamine ei kuulu kohtu pädevusse, edastatakse dokument vastavalt kuuluvusele 5 tööpäeva jooksul, teatades sellest samal ajal dokumendi saatjale.
§ 53. Dokumendi lahendatuks lugemine
(1) Asi loetakse lahendatuks, kui dokumendist tulenevad toimingud on õigusaktidega ettenähtud korras sooritatud, asjaomastele isikutele on sellest teatatud ja dokumendi saatjale vastatud.
(2) Kui asja lahendamine ei vaja õigusaktide kohaselt eraldi dokumendi koostamist, kantakse dokumendiregistrisse või paberdokumendi korral dokumendile täitmismärge, näidates, millal, millisel viisil ja kes asja lahendas.
(3) Kui asja lahendamine nõuab vahekirjade tegemist ja otsuste langetamist, peab dokumendi täitjaks määratud isik informeerima registripidajat täitmisel oleva dokumendi lõplikust lahendamisest.
(4) Avaldaja märgukirja või avalduse lahendamisel tehtud otsust sisaldavas vastuses tuleb näidata otsuse peale edasikaebamise kord ja tähtaeg koos viitega vastavale seadusele.
§ 54. Dokumentide väljastamine
(1) Dokumendid väljastatakse üldjuhul koos kaaskirjaga. Väljastatava dokumendi ärakiri koos lisa(de)ga säilitatakse dokumendi registreerimisnumbris märgitud toimikus. Elektrooniliselt kättetoimetatud vastuskirjad säilitatakse elektrooniliselt.
(2) Kui väljastatavast dokumendist on vaja teha koopia ja dokument ning selle kasutamise otstarve seda võimaldavad, vähendatakse kujutist või paljundatakse mõlemale lehepoolele.
6. jagu
MENETLUSDOKUMENTIDE REGISTREERIMINE NING ARVESTUS
§ 55. Menetlusdokumentide registreerimine
(1) Kohtusse saabunud kaebused, avaldused ja protestid ning kriminaal- ja väärteoasi võetakse vastu, kontrollitakse ja registreeritakse saabumise päeval üldises korras dokumendiregistris, kohtute infosüsteemis ning suunatakse kohtunikule vastavalt asjade tööjaotamisplaanile.
(2) Asja registreerimiseks kohtute infosüsteemis kasutatakse järgmisi
tähiseid:
1 – kriminaalasjad;
2 – tsiviilasjad;
3
– haldusasjad;
4 – väärteoasjad.
(3) Kui sama liiki asju menetlevasse kohtumaja kantseleisse saabub teise kohtu või teise kohtumaja menetlusse kuuluv uus kohtuasi, siis tehakse viivitamata kõik asja alustamisega seotud toimingud, registreeritakse sissetulnud asi menetlusdokumendina kohtute infosüsteemis ning saadetakse edasi asja menetlevale kohtule.
(4) Kui kohtu kantseleisse saabub kohtuasi liigist, mida selles
kohtumajas ei menetleta, siis registreerib kantselei kohtuasja
menetlusvälise postina ja saadab edasi sellist liiki asju menetlevale
kohtule.
[RTL 2007, 3, 45 – jõust.
15.01.2007]
§ 56. Digitaalallkirjastatud menetlusdokumendi salvestamine ja säilitamine
(1) Digitaalallkirjastatud dokument salvestatakse pärast allkirja
kehtivuse kindlaks tegemist kohtute infosüsteemis vastava menetluse
juures selleks ettenähtud kohta ning seejärel tehakse dokumendist
väljatrükk. Väljatrükile lisatakse digitaalallkirja kinnitusleht, mille
lahtrisse «asutuse- või teenusekohane lisainfo» märgitakse
digitaalallkirjastatud dokumendist tehtud väljatrüki lehekülgede arv
järgmise näite kohaselt:
Lisa: Hagiavaldus.doc 2 lehel 1
eks.
(2) Dokumendi salvestaja kinnitab väljatrüki õigsust kinnitusmärkega
järgmise näite kohaselt:
KINNITAN
Allkiri
nimi
ametinimetus
kuupäev
(3) Nõuetekohaselt salvestatud dokumentide säilitamise tagab vastavalt üldisele elektrooniliste dokumentide arhiveerimise korrale Justiitsministeerium.
§ 57. Kohtuasja number
(1) Kohtuasja number sisaldab käesoleva korra § 55 lõikes 2 määratud tähist, lühendit asja saabumise aastast ja järjekorranumbrit.
(2) Number kantakse toimiku kaanele. Sama numbrit kannab ka kirjavahetus selle asja kohta.
(3) Kohtuasja number jääb samaks esimeses ja teises kohtuastmes ning kõikides kohtuasjas peetavates menetlustes.
(4) Kalendriaasta möödumisel asja ümber ei nummerdata.
(5) Pärast kohtulahendi tühistamist uueks arutamiseks tagastatud asjale jääb esialgne number. Kantselei registreerib kohtuinfosüsteemis uue menetluse vastavas kohtuastmes. Toimiku saabumise kohta tehakse märge dokumendiregistris.
§ 58. Kohtuasja toimik
(1) Toimiku iga köite väliskaanele märgitakse:
1) kohtu ja kohtumaja nimi;
2) sarja nimetus ja tähis;
3)
kohtuasja pealkiri;
4) kohtuasja number;
5) kohtuasja alustamise
kuupäev;
6) säilitustähtaeg;
7) köite
järjekorranumber.
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
(2) Toimik algab tühja lehega, millele järgneb teadete leht. Teadete
lehele märgitakse kohtus tehtud toimingud (kohtukutsete väljasaatmine,
kohtuotsuse väljastamine jne). Seejärel paigutatakse toimikusse
sisukorraleht (-lehed), kuhu märgitakse toimikus paiknevad dokumendid ja
nende leheküljenumbrid dokumentide lisamise päeval. Sisukorra täitja
kinnitab iga sissekannet oma allkirjaga. Sisuloetelule järgmisena
paigutatakse toimikusse menetluskulude arvestuse leht.
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
(3) Toimiku lehed köidetakse. Ühes köites võib olla kuni 200 lehte.
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
(4) Toimiku lehed ja köited nummerdatakse grafiitpliiatsiga. Teadete lehed ja sisukorralehed nummerdatakse eraldi. Toimiku lehtede jooksvat nummerdamist alustatakse esimesest toimiku menetlusdokumendist. Mitmest köitest koosnevatel toimikutel nummerdatakse iga köite lehed eraldi.
(5) Pärast lahendi avalikult teatavaks tegemist toimikute üleandmisel kantseleisse ja hiljem arhiivi ei tohi nende vahel olla lahtiseid lehti, välja arvatud lahendite kinnitatud ärakirjad.
(6) Toimikutele, mis sisaldavad kinniseks kuulutatud istungi materjale,
tõmmatakse üle kaane risti nurgast nurka punane joon.
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
§ 59. Kohtuasjade arutamisele määramine
Kohtus koostatakse iga nädala viimaseks tööpäevaks järgmisel nädalal arutatavate asjade nimekiri. Tööpäeva alguses pannakse kohtuistungite nimekiri välja kohtusaali uksele või selleks määratud teise nähtavasse kohta. Määratud kohtuistungite nimekiri avalikustatakse kohtu veebilehel.
§ 60. Kohtumenetlusega seotud dokumendi edastamine
(1) Kohtumenetlusega seotud dokument edastatakse vastavalt kohtumenetluse seadustele.
(2) Nõudekirjad väljastatakse kohtust lihtkirjana, vajadusel allkirja
vastu väljastatava postisaadetisena. Toimikud saadetakse kohtust välja
käskjalaga või edastatakse postipakina.
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
(3) Kui ühele adressaadile on vaja edastada mitu dokumenti, saadetakse need võimaluse korral koos ühes ümbrikus.
(4) [Kehtetu – RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
(5) Dokumendi võib kätte toimetada elektrooniliselt saaja ametlikule
@eesti.ee -posti aadressile või kohtule teatavaks tehtud e-posti
aadressil, kui dokumendil on digitaalallkiri ja see on kaitstud
kolmandate isikute õigustamatu juurdepääsu eest.
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
(6) Dokument loetakse elektrooniliselt kätte toimetatuks, kui saaja tagastab kohtule dokumendi kättesaamise kohta kinnituse. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ja kinnituse peab allkirjastama saaja või tema esindaja vastavalt kohtumenetluse seadusele.
(7) [Kehtetu– RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
(8) Kui digitaalallkirjastatud dokumendi saatja ei esita nõutavat arvu ärakirju või väljatrükke, teeb kohus need ise.
§ 61. Kohtukutsete kättesaamise kontroll
(1) Kohtule tagastatud kutsed ja tagastusteated sorteeritakse nende saabumispäeval ning paigutatakse vastava kohtutoimiku vahele. Kutsete suhtes, mida ei olnud võimalik adressaadile kätte anda, võetakse kohe tarvitusele abinõud kutse tähtaegseks edastamiseks.
(2) Kutse adressaadi kätte jõudmist kontrollitakse enne kohtuistungi toimumist arvestusega, et oleks võimalik võtta tarvitusele täiendavaid abinõusid kutse kättetoimetamiseks.
§ 611. Kohtukordniku lisatasu määrad kohtu menetlusdokumendi kättetoimetamise eest
(1) Kohtu menetlusdokumendi nõuetekohase kättetoimetamise eest kohtu tööajal võib kordnikule maksta lisatasu 15 krooni ühe saadetise kättetoimetamise eest.
(2) Kohtu menetlusdokumendi nõuetekohase kättetoimetamise eest kohtu töövälisel ajal võib kordnikule maksta lisatasu 21 krooni ühe saadetise kättetoimetamise eest.
[RTL 2008, 74, 1028 – jõust. 07.09.2008]
7. jagu
DOKUMENTIDE LOETELU KEHTESTAMINE JA TOIMIKUTE
MOODUSTAMINE
§ 62. Dokumentide loetelu
(1) Dokumentide süstematiseerimise aluseks on dokumentide loetelu, mis koostatakse «Arhiiviseaduse» § 55 alusel kehtestatud arhiivieeskirja järgi.
(2) Dokumentide loetelus märgitakse vähemalt:
1) kohtu
nimetus;
2) funktsiooni nimetus ja tähis;
3) sarja nimetus ja
tähis;
4) säilitustähtaeg.
(3) Dokumentide loetelus rühmitatakse dokumendid sarjadesse funktsioonide kaupa.
(4) Ühte sarja paigutatakse vaid sarnase praktilise väärtuse ja ühesuguse säilitustähtajaga dokumendid.
(5) Dokumentide loetelu või selle muutmise kavand esitatakse arvamuse avaldamiseks avalikule arhiivile.
(6) Dokumentide loetelu kehtestab kohtudirektor oma käskkirjaga.
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
§ 63. Säilitustähtajad
(1) [Kehtetu – RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
(2) Säilitustähtaegade määramisel juhindutakse käesoleva määruse lisas 5
toodud säilitustähtaegadest, kohtu tegelikest vajadustest ja dokumentide
unikaalsusest. Kooskõlastatult kohtunikuga märgib istungisekretär
kohtutoimikule säilitustähtaja. Lühiajalise säilitusajaga kohtutoimiku
säilitustähtaega on õigus muuta alatiseks kohtunikul ja kohtu arhivaaril.
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
(3) Dokumendi säilitustähtaega arvestatakse tema loomise, saamise või kindlaksmääratud sündmuse toimumise kuupäevast.
(4) Üksteisega seotud dokumentide säilitustähtaega arvestatakse viimase dokumendi loomise, saamise või asja lõpetamise kuupäevast.
§ 64. Toimikute pidamine asjaajamises ja asjaajamisaasta lõpetamine
(1) Asjaajamisperioodi vältel koondatakse dokumendid registraatoritesse ehk moodustatakse toimikud vastavalt dokumentide loetelus märgitud sarjale.
(2) Asjaajamistoimiku kaanele märgitakse:
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
1) sarja nimetus ja
tähis vastavalt dokumentide loetelule;
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
2) kohtu ja kohtumaja
nimi;
[RTL 2007, 3, 45 – jõust.
15.01.2007]
3) köite järjekorranumber;
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
4) toimiku alustamise
kuupäev
[RTL 2007, 3, 45 –
jõust. 15.01.2007]
5) säilitustähtaeg.
(3) Kirjavahetuse puhul paigutatakse samasse toimikusse kõigepealt esmane kiri, seejärel vastuskirjad ja muud asja lahendamise käigus tekkinud dokumendid kronoloogilises järjestuses.
(4) Jooksva ja sellele eelnenud aasta toimikuid hoitakse kantseleis. Pärast asjaajamisperioodi lõppu esitatakse kohtu arhiivile aruanne kohapeal säilitatavate toimikute kohta vastavalt arhivaari nõudmisele.
(5) Asjaajamisest väljunud arhivaalide kohta koostab arhivaar arhivaalide loetelu.
(6) Arhivaalide loetelu koostatakse kolme kuu jooksul pärast asjaajamisperioodi lõppu vastavalt arhiivieeskirjale. Arhivaalide hävitamiseks või üleandmiseks eraldamise korral teeb arhivaar arhivaalide loetelus märke arhivaalide väljumise kohta viitega vastavale aktile.
(7) Arhivaalid koondatakse kahe aasta pärast alates nende loomisest või
saamisest ja nendega seotud asjaajamise lõppemist vastavalt
arhiivieeskirjale kohtu arhiivi. Üleandmine arhiivi vormistatakse
üleandmisnimekirjaga. Kui üleandmisnimekirjas märgitud toimikute ja
üleantavate toimikute vahel esineb erinevusi, vormistatakse akt.
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
§ 65. [Kehtetu – RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
§ 66. Arhivaalide korrastamine kohtu arhiivis
(1) Arhivaalide vastuvõtmisel kohtu arhiivi kontrollitakse toimikute vastavust üleandmisnimekirjale.
(2) Lühiajaliseks säilitamiseks mõeldud toimikuid ei korrastata.
(3) Alatise ning pikaajalise säilitustähtajaga toimikud korrastatakse
vastavalt järgnevatele nõuetele:
1) toimikuid ei jäeta
kiirköitjatesse või registraatoritesse;
2)
arhiiviväärtusega toimikud paigutatakse arhiivipüsivatest materjalidest
(arhiivieeskirja punktid 135 ja 219) kaante vahele;
3) toimiku
kaanele märgitakse lisaks käesoleva määruse § 64 lõikes 2 ja § 58 lõikes
1 nimetatud andmetele toimiku alustamise ja lõpetamise kuupäev ning
lehtede arv;
4) metallkinnised ja klambrid eemaldatakse toimikust;
5)
kui lehtede numeratsioonis ilmneb viga, nummerdatakse vahelejäänud
lehed literaga ning tehakse sellekohane viide kinnituskirjele;
6)
kinnituskirje leht õmmeldakse toimiku lõppu või kleebitakse liimiga
toimiku tagakaanele;
7) kinnituskirjele kirjutab alla arhivaar,
lisades sellele oma nime ning kirje täitmise kuupäeva;
8)
kinnituskirjes märgitakse numbrite ja sõnadega toimiku ning eraldi
sisuloetelu ja teadete lehtede arv. Kõigi lehtede summa märgitakse
toimiku kaanele;
9) kinnituskirjes viidatakse leheküljenumbriga järgnevatele toimiku iseärasustele: fotod, ajaleheväljalõiked, suureformaadilised leheküljed, dokumente sisalduvad ümbrikud ja literagalehed.
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
§ 67. Arhivaalide hävitamine
(1) Arhivaalid, mille säilitustähtaeg on möödunud, eraldatakse hävitamiseks ja hävitatakse vastavalt arhiivieeskirjale.
(2) Valiku tegemiseks kohtutoimikute hävitamisel liidetakse
kriminaalasjade puhul kehtivale säilitustähtajale karistuseks mõistetud
aeg. Muude kohtutoimikute puhul arvestatakse säilitustähtaega alates
viimase kohtulahendi jõustumise päevast, asjaajamistoimikute puhul
viimase dokumendi kuupäevast.
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
(3) Kohtutoimikutest võetakse enne nende hävitamist välja
originaaldokumendid, välja arvatud lahutatud abielu abielutunnistus, mis
on kehtetu. Originaaldokumente säilitatakse kohtu arhiivis 50 aastat või
väljastatakse need allkirja vastu dokumendi omanikule.
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
(4) Hävitamisele kuuluvast kohtutoimikust võetakse välja alatiseks
säilitamiseks kõigi astmete kohtuotsused ja –määrused.
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
(5) Enne toimikute hävitamist koostatakse hävitamisakti projekt ning
kooskõlastatakse see avaliku arhiiviga. Pärast avalikult arhiivilt
hindamisotsuse ärakirja saamist vormistatakse hävitamisakt.
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
§ 68. Alatiste arhivaalide üleandmine avalikku arhiivi
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
(1) Alatised arhivaalid antakse arhivaalide 20 aastat pärast avaliku
arhivaali tekkimist ja sellega seotud asjaajamise lõppemist.
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
(2) Arhivaalide üleandmiseks esitatakse üleandmistaotlus.
(3) Arhivaalide üleandmiseks avalikku arhiivi kirjeldatakse need
arhiivinimistus vastavalt arhiivieeskirja lisas toodud vormile.
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
(3¹) Arhiivi, sarja ja arhivaali tasandil kirjeldused esitatakse
Rahvusarhiivi poolt väljatöötatud soovitusloetelus ettenähtud
kirjelduselementidega.
[RTL 2007, 3, 45
– jõust. 15.01.2007]
(3²) Arhiivikirjeldamine kooskõlastatakse avaliku arhiiviga.
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
(4) Koos arhivaalidega antakse arhiivile üle nimistud ja muud otsivahendid.
(5) Arhivaalide üleandmisakti vormistab avalik arhiiv.
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
8. jagu
TOIMIKUTE JA DOKUMENTIDE VÄLJAANDMISE KORD
§ 69. Toimikutega tutvumine
(1) Toimikuid ja muid dokumente antakse enne kohtuotsuse jõustumist
kohtu kantseleis tutvumiseks menetlusosalistele järgmiste dokumentide
esitamisel:
1) menetlusosalise isikut tõendav dokument;
2)
lepingulistel esindajatel, v.a advokaat, kelle puhul esindusõigust
eeldatakse, isikut tõendav dokument ja volikiri;
3) kõrgema
astme kohtu kohtunikud, prokurörid, uurijad ja Justiitsministeeriumi
ametnikud võivad kohtutoimikuga tutvuda töötõendi esitamisel.
(1¹) Protsessis mitteosalenud isikute juurdepääsu kohtutoimikutele
otsustavad kohtu esimees, kohtumaja juht või kohtuasja menetlenud
kohtunik.
[RTL 2007, 3, 45 – jõust.
15.01.2007]
(2) Pärast kohtuotsuse jõustumist antakse toimikuid ja muid dokumente
tutvumiseks kohtumenetluse seaduses ja menetlusosaliste andmete kaitset
reguleerivates seadustes sätestatud korras.
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
(3) Kõik toimikuga tutvumised registreeritakse toimikus, märkides tutvuja seisundi kohtumenetluses, tutvumise aja ja kestuse ning vajaduse korral toimiku numbri. Toimikuga tutvumise kohta annab tutvuja allkirja.
§ 70. Toimikute väljastamine
(1) Toimikuid saadetakse välja ajutiseks kasutamiseks tööülesannete
täitmisel kirjaliku nõudmise alusel posti teel postipakina või
käskjalaga uurimisasutustele, prokuratuurile, kohtutele ja
õiguskantslerile. Muul juhul saadetakse toimikuid kirjaliku taotluse
esitanud asutusele või isikule kohtu esimehe, kohtumaja juhi või
kohtuasja menetleva kohtuniku resolutsiooni alusel.
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
(2) Toimik peab kajastama selle liikumist. Toimiku väljastamise nõudekiri koos saatekirja ärakirjaga, samuti tagastamise saatekiri köidetakse toimikusse.
(3) Toimiku väljastamised registreeritakse, märkides, kellele, millal ja millise nõudmise alusel on toimik saadetud ning millal kohtule tagastatud.
§ 71. Dokumentide väljaandmine
(1) [Kehtetu – RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
(2) Dokumendi kättesaamisel annab saaja toimikusse või vastavasse registrisse allkirja. Posti teel väljastamise korral tehakse toimikusse või vastavasse registrisse sellekohane märkus.
§ 72. Jõustumiskuupäeva märkimine ja otsuse koopia väljastamine
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
(1) Kohtuotsuste ja -määruste originaalidele, mis asuvad kohtutoimikus, märgitakse lahendi jõustumiskuupäev teksti lõppu vasakule allkirjadest allapoole.
(2) Jõustumist tõendava märkega otsuse koopia väljastab
menetlusosalisele suulise või kirjaliku avalduse alusel ja kohtutoimiku
põhjal asja lahendanud kohtu kantselei või arhiiv. Ka suulise avalduse
põhjal otsuse väljastamine registreeritakse.
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
(3) Kui lahend on jõustunud, kinnitab jõustumiskuupäeva ja koopia
õigsust kohtunik, kohtunikuabi, kantseleijuhataja, kohtu arhivaar või
kohtudirektori poolt määratud isik oma allkirja ning kohtu pitseriga.
Allakirjutanud ametnik vastutab jõustumismärkega varustatud koopia ja
jõustunud lahendi originaalteksti vastavuse eest.
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
(4) Kui kõrgema astme kohus kohtulahendit muudab, tehakse sellekohane märkus kohtutoimikus olevale esimese astme lahendi originaalile ja lisatakse lahendi koopiale vastavasisuline täiendus.
(5) Jõustunud lahend avalikustatakse menetlusseadustes sätestatu
kohaselt.
[RTL 2007, 3, 45 – jõust.
15.01.2007]
9. jagu
ASJAAJAMISE JA RIIGIVARA ÜLEANDMINE
§ 73. Asjaajamise ja riigivara üleandmine teenistuja teenistusest lahkumisel
(1) Enne teenistuskohalt vabastamist annab teenistuja asjaajamise ja tema kätte usaldatud riigivara üle isikule, kes on määratud selle vastuvõtjaks, hiljemalt teenistusest vabastamise päevaks või vahetu juhi määratud ajaks. Teenistuja kohustused ja vastutus riigivara üleandmisel on sätestatud «Riigivaraseaduses».
(2) Kohtu esimehe ja kohtudirektori vahetumise korral võetakse ja antakse asjaajamine ning vara üle Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna esindaja osavõtul. Üleandmis-vastuvõtmisakt vormistatakse kahes eksemplaris, mille üks eksemplar jäetakse kohtusse, teine antakse Justiitsministeeriumi kohtute osakonnale.
[RTL 2008, 74, 1028 – jõust. 07.09.2008]
§ 74. Asjaajamise ja riigivara üleandmine teenistussuhte peatumisel
Puhkusele minev teenistuja annab asjaajamise ja riigivara üle teda
asendavale teenistujale hiljemalt viimasel päeval enne puhkust. Akt
vormistatakse juhul, kui:
1) teenistuja vahetu ülemus seda nõuab;
2)
dokumentide või ülesannete lahendamise tähtaeg langeb teenistuja
äraoleku ajale.
§ 75. Üleandmis-vastuvõtmisakt
(1) Asjaajamise ja riigivara üleandmine vormistatakse üleandmis-vastuvõtmisaktiga juhul, kui lahkub kohtudirektor või kohtu esimees või kui seda nõuab vahetu juht, üleandja või vastuvõtja.
(2) Üleandmis-vastuvõtmisaktile kirjutavad alla üleandja, vastuvõtja ja juuresviibiv ametnik ning üleandja vahetu ülemus. Kohtu esimehe või kohtudirektori vahetumisel kinnitab akti Justiitsministeeriumi esindaja.
(3) Kui üks osapool ei ole akti sisuga nõus, siis esitatakse enne allkirjastamist motiveeritud eriarvamus, mis lisatakse aktile ja mille olemasolu kohta tehakse akti märge.
§ 76. Üleandmis-vastuvõtmisakti sisunõuded
(1) Üleandmis-vastuvõtmisakt peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1)
täitmisel olevate lepingute loetelu;
2) lahendamisel olevate
ülesannete ja vastavate dokumentide loetelu;
3) üleantavate
üksikdokumentide ja toimikute loetelu.
(2) Kohtudirektori vahetumisel peab üleandmis-vastuvõtmisakt sisaldama
lõikes 1 loetletud andmetele lisaks järgmisi andmeid:
1)
kohtu kantselei ja õigusteenistuse koosseisunimestik ja täidetud kohtade
arv;
2) kohtu eelarvevahendite seis;
3) kohtu pitsatite arv,
liigid ja asukoht ning nende hoidmise eest vastutavate ametnike või
töötajate nimed ja ametikohad;
4) kohtudirektori poolt
viimasena allkirjastatud dokumentide indeksid või numbrid vastavalt
dokumendiliigile;
5) üldandmed kohtu arhiivi kohta.
§ 77. Ühepoolne ülevõtmine
Kui lahkuv teenistuja keeldub asjaajamise ja riigivara üleandmisest või kui üleandmine ei ole võimalik, toimub see ühepoolselt teenistuja vahetu ülemuse juuresolekul. Sel juhul tehakse üleandmis-vastuvõtmisakti vastav märge.
4. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 78. Määruse kehtetuks tunnistamine
Justiitsministri 5. augusti 2003. a määrus nr 54 «Maa- ja linnakohtu kantselei kodukord» (RTL 2003, 92, 1374) tunnistatakse kehtetuks.
§ 79. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2006. aasta 1. jaanuaril.
|
Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 57 «Maa-,
haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord» |
|
Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 57 «Maa-,
haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord» |
Teie |
______________ |
200 . a nr _____________ |
Meie |
______________ |
200 . a nr _____________ |
___________________________________________________________________________
Asutuse nimi |
tel |
“Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 57
“Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“
lisa 3
(Justiitsministri 28.12.2006.a määruse nr 41 sõnastuses)
Kohtukutse
[kutsutava nimi]
[kutsutava ametinimetus]
[asutuse nimetus]
[kutsutava aadress: tn ja maja, korteri nr]
[kutsutava aadress – linn/asula ja postikood]
[kutsutava aadress – riik]
[e-post, faksi nr]
KOHTUKUTSE
[kohtu nimetus] kutsub Teid [kostjana] [avalikule/kinnisele] [kohtuistungi(te)le/ kohtu eelistungile]
kohtuasi: |
[kohtuasja nimetus] |
kohtuasja number: |
[kohtuasja number] |
istungi/te toimumise aeg: |
[pp.kk.aaaa kell ….. – ….] |
istungi/te toimumise koht: |
[kohtu nimetus] [kohtumaja nimetus] [aadress, saali number] |
Mõjuval põhjusel kohtuistungile mitteilmumisest palume õigeaegselt teatada aadressil ___________________________________________ või elektrooniliselt ______________________, faksiga nr ______________________ või telefoni teel ______________________.
- Palume kaasa võtta fotoga isikut tõendav dokument (nt pass, ID-kaart; juhiluba).
- Esindajal palume kaasa võtta ka tema volitust tõendav dokument. Advokaadi puhul esindusõiguse olemasolu eeldatakse. Lepingulise esindajana tegutseval isikul tuleb võtta kaasa õppekava läbimist tõendav dokument (TsMS § 218 lg 1 p 2).
[selgitus]
[hoiatus]
[muu tekst]
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 57
“Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ lisa 4
(Kehtestatud justiitsministri 28.detsembri 2006. a määrusega nr 41)
Väljastusteate/kättetoimetamisteatise vorm
Kahepoolne. Mõõtmed 99 x 210 mm (A4/3).
A) esikülg
[Kätte toimetamise viis] |
MENETLUSDOKUMENT |
[VÄLJASTUSTEADE/ KÄTTETOIMETAMISTEATIS] |
KINNITUSRIBA |
|
Saatja/ Tagastada [KOHUS] [KOHTUMAJA] nt. Pärnu Maakohus, Pärnu Kuninga tänava Kohtumaja [TÄNAV MAJA nr, INDEKS LINN] ____________________________________________ Tel. [kohtu telef.nr] Faks. [kohtu faksi.nr] E-post: [kohtu e-posti aadress] |
||
|
TAGASTADA VIIVITAMATULT / X PÄEVA MÖÖDUMISEL |
B) tagakülg
KINNITUSRIBA |
Saadetist võib: [valikvariandid] |
Menetlusdokument nr:[kohtuasja nr/ dok. nr]
|
||||||
SAAJA: [EES-, PEREKONNANIMI / ASUTUSE NIMETUS] [Tänav maja -korter, linn/asula/küla, maakond, INDEKS] |
Sisuga: [dok. sisu kirjeldus/ ca 120 tähemärki, kuni 4 real.] [nt. KOHTUISTUNG 29.10.2006 KELL 14:00, KUTSUTUD KOLMANDA ISIKUNA]
|
|||||||
VASTUVÕTJA: __________________________________ ___________________________ ____________________________ ees- ja perekonnanimi trükitähtedega suhe saajaga või amet allkiri Kuupäev ja koht*: __________________________ __________________________ Dok nr: ____________________________ *Täita edasiandmise koht, kui erineb saaja aadressist või väljastamine toimub postiasutusest isikut tõendava dokumendi number Saajaks märgitud isikust erinev dokumendi vastuvõtja on kohustatud andma saadetise saajale üle esimesel võimalusel!
|
||||||||
|
KÄTTETOIMETAJA: ______________________________________________________ ametinimetus, nimi ja allkiri |
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 57
“Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ lisa 5
(Kehtestatud justiitsministri 28.detsembri 2006. a määrusega nr 41)
Kohtutoimikute säilitustähtajad
Märkused:
1. Kriminaalasjade puhul liidetakse säilitustähtajale karistuseks mõistetud aeg. Muude kohtutoimikute puhul arvestatakse säilitustähtaega alates viimase kohtulahendi jõustumise päevast, asjaajamistoimikute puhul viimase dokumendi kuupäevast.
2. Kohtutoimikutest võetakse enne nende hävitamist välja originaaldokumendid, välja arvatud lahutatud abielu abielutunnistus, mis on kehtetu. Originaaldokumente säilitatakse kohtu arhiivis 50 aastat või väljastatakse need allkirja vastu dokumendi omanikule. Pärast säilitustähtaja lõppemist võetakse kõigist kohtutoimikutest nende hävitamisel välja alatiseks säilitamiseks kohtuotsused ja määrused.
3. Kõigil kohtutoimikutel on juurdepääsupiirang, mille puhul lähtutakse kohtumenetluse seaduses ja menetlusosaliste andmete kaitset reguleerivates seadustes sätestatust.
4. Protsessis mitteosalenud isikute juurdepääsu kohtutoimikutele otsustavad kohtu esimees või kohtumaja juht.
I KRIMINAALASJAD
|
|||
Jrk nr |
Asja liik Karistusseadustiku järgi |
KarS § |
Säilitus-tähtaeg |
|
1. Inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod
|
89-112 |
Alatine |
|
2. Isikuvastased süüteod
|
|
|
1) |
Eluvastased süüteod |
113-117 |
|
|
a) tapmine |
113 |
15 aastat |
|
b) mõrv |
114 |
Alatine |
|
c) muud eluvastased süüteod |
|
5 aastat |
2) |
Tervisevastased süüteod |
118-122 |
|
|
a) raske tervisekahjustuse tekitamine |
118 |
15 aastat |
|
b) piinamine |
122 |
5 aastat |
|
c) muud tervisevastased süüteod |
|
3 aastat |
3) |
Elu ja tervist ohustavad süüteod |
123-124 |
3 aastat |
4) |
Raseduse ebaseaduslik katkestamine |
125-128 |
|
|
a) raseduse kuritahtlik katkestamine |
125 |
15 aastat |
|
b) muud raseduse ebaseadusliku katkestamise süüteod |
|
3 aastat |
5) |
Inimloote ebaseaduslik kohtlemine |
129-132 |
3 aastat |
6) |
Vabadusvastased süüteod |
133-140 |
|
|
a) orjastamine |
133 |
10 aastat |
|
b) pantvangi võtmine |
135 |
10 aastat |
|
c) vabaduse võtmine seadusliku aluseta |
136 |
5 aastat |
|
d) muud vabadusvastased süüteod |
|
3 aastat |
7) |
Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod |
141-147 |
|
|
a) vägistamine |
141 |
15 aastat |
|
b) muud seksuaalse enesemääramise vastased süüteod |
|
3 aastat |
8) |
Surnuvastased süüteod |
148-150 |
3 aastat |
|
3. Poliitiliste ja kodanikuõiguste vastased süüteod |
|
|
1) |
Süüteod võrdõiguslikkuse vastu |
151-153 |
3 aastat |
2) |
Põhivabaduste rikkumised |
154-159 |
3 aastat |
3) |
Süüteod valimisvabaduse vastu |
160-168 |
3 aastat |
|
4. Süüteod perekonna ja alaealise vastu |
|
|
1) |
Süüteod perekonna vastu |
169-174 |
|
|
a) lapse müümine ja ostmine |
173 |
5 aastat |
|
b) muud süüteod perekonna vastu |
|
3 aastat |
2) |
Süüteod alaealise vastu |
175-182 |
|
|
a) alaealise prostitutsioonile kallutamine |
175 |
5 aastat |
|
b) alaealise prostitutsioonile kaasaaitamine |
176 |
5 aastat |
|
c) muud süüteod alaealise vastu |
|
3 aastat |
|
5. Rahvatervisevastased süüteod |
|
|
1) |
Narkootikumidega seotud süüteod |
183-191 |
|
|
a) narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine |
184 |
5 aastat |
|
b) sama (kui toime pandud grupi poolt) |
184 (2) |
10 aastat |
|
c) sama (kui toime pandud suure varalise kasu eesmärgil või kuritegeliku ühenduse poolt) |
184 (2¹)
|
Alatine
|
|
d) narkootilise ja psühhotroopse aine edasiandmine nooremale kui kaheksateistkümneaastasele isikule |
185 (1)
|
10 aastat
|
|
e) sama (kui edasiandmise eesmärk on alaealise kihutamine narkootilise või psühhotroopse aine edasiandmisele või sellele kaasaaitamisele) |
185 (2) |
Alatine |
|
f) muud narkootikumidega seotud süüteod |
185 (3) |
5 aastat |
2) |
Nakkushaigustega seotud süüteod |
192-193 |
3 aastat |
3) |
Ravimitega seotud süüteod |
194-195 |
3 aastat |
4) |
Süüteod töötervishoiu, tööohutuse ja tehnilise järelevalve valdkonnas |
196-198 |
3 aastat |
|
6.Varavastased süüteod |
|
|
1) |
Süüteod omandi vastu |
199-208 |
|
|
a) röövimine |
200 |
5 aastat |
|
b) muud süüteod omandi vastu |
|
3 aastat |
2) |
Süüteod vara vastu tervikuna |
209-217 |
|
|
a) väljapressimine |
214 |
5 aastat |
|
b) muud süüteod vara vastu tervikuna |
|
3 aastat |
3) |
Vähemohtlikud varavastased süüteod |
218 |
3 aastat |
|
7. Süüteod intellektuaalse omandi vastu |
219-230 |
3 aastat |
|
8. Süüteod riigivõimu vastu |
|
|
1) |
Süüteod Eesti Vabariigi vastu |
231-236 |
Alatine |
2) |
Süüteod riigivõimu vastu |
237-245 |
|
|
a) terrorism |
237 |
Alatine |
|
b) rünne kõrge riigiametniku elule ja tervisele |
244 |
Alatine |
|
c) muud süüteod riigivõimu vastu |
|
5 aastat |
3) |
Süüteod välisriigi ja rahvusvahelise organisatsiooni vastu |
246-250 |
|
|
a) rünne rahvusvaheliselt kaitstud isiku elule ja tervisele |
246 |
Alatine |
|
b) muud süüteod välisriigi ja rahvusvahelise organisatsiooni vastu |
|
7 aastat |
4) |
Süüteod riigi kaitsevõime vastu |
251-254 |
|
|
a) võimuhaaramine kaitsejõududes |
251 |
Alatine |
|
b) muud süüteod riigi kaitsevõime vastu |
|
7 aastat |
|
9. Avaliku rahu vastased süüteod |
|
|
1) |
Avaliku julgeoleku vastased süüteod |
255-261 |
|
|
a) kuritegelik ühendus |
255 |
10 aastat |
|
b) kuritegeliku ühenduse organiseerimine |
256 |
10 aastat |
|
c) Eesti Vabariigi riigipiiri ja ajutise kontrolljoone ebaseaduslik ületamine |
258 |
5 aastat |
|
d) muud avaliku julgeoleku vastased süüteod |
|
3 aastat |
2) |
Avaliku korra vastased süüteod |
262-273 |
|
|
a) avaliku korra raske rikkumine b) prostitutsioonile kaasaaitamine |
263 268¹ |
5 aastat 5 aastat |
|
c) muud avaliku korra vastased süüteod |
|
3 aastat |
3) |
Avaliku võimu teostamise vastased süüteod |
274-287 |
|
|
a) vägivald võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes |
274 |
5 aastat |
|
b) muud avaliku võimu teostamise vastased süüteod |
|
3 aastat |
|
10. Ametialased süüteod |
|
|
1) |
Võimu kuritarvitamine |
288-292 |
|
|
a) ametiseisundi kuritarvitamine |
289 |
5 aastat |
|
b) võimuliialdus |
291 |
5 aastat |
|
c) muud võimu kuritarvitamise süüteod |
|
3 aastat |
2) |
Aususe kohustuse rikkumine |
293-301 |
|
|
a) altkäemaksu võtmine |
294 |
10 aastat |
|
b) altkäemaksu andmine |
298 |
5 aastat |
|
c) muud aususe kohustuse rikkumisega seotud süüteod |
|
3 aastat |
|
11. Õigusemõistmise vastased süüteod |
|
|
1) |
Õigusemõistmise takistamine |
302-309 |
|
|
a) kohtunikule, rahvakohtunikule, uurijale, prokurörile, kaitsjale, kannatanu esindajale ja tema lähedasele raske tervisekahjustuse tekitamine |
302 |
Alatine |
|
b) vägivald kohtuniku, rahvakohtuniku, uurija, prokuröri, kaitsja, kannatanu esindaja ja tema lähedase suhtes |
303
|
10 aastat |
|
c) muud õigusemõistmisevastased süüteod |
|
5 aastat |
2) |
Isiku õiguste vastased süüteod kohtueelses ja kohtumenetluses |
310-323¹ |
|
|
a) seadusele mittevastava kohtuotsuse või -määruse tegemine |
311 |
Alatine |
|
b) muud isiku õiguste vastased süüteod kohtueelses ja kohtumenetluses |
|
5 aastat |
3) |
Karistuse täitmise vastased süüteod |
324-331 |
|
|
a) massilised korratused kinnipidamiskohas |
327 |
5 aastat |
|
b) kinnipidamiskohast ja vahi alt põgenemine |
328 |
5 aastat |
|
c) muud karistuse täitmise vastased süüteod |
|
3 aastat |
4) |
Kohtulahendi täitmise vastased süüteod
12. Avaliku usalduse vastased süüteod |
331¹-331²
|
3 aastat |
1) |
Maksevahendi ja riigi poolt kehtestatud märgi ja tunnuse võltsimine |
332-343 |
|
|
a) võltsitud maksevahendi ja väärtpaberi kasutamine |
334 |
5 aastat |
|
b) maksumärgi võltsimine |
335 |
5 aastat |
|
c) võltsitud maksumärgi kasutamine ja käibelelaskmine |
336 |
5 aastat |
|
d) muud maksevahendi ja riigi poolt kehtestatud märgi ja tunnuse võltsimise süüteod |
|
3 aastat |
2) |
Dokumendi võltsimine ja kahjustamine |
344-351 |
|
|
a) tähtsa isikliku dokumendi võltsimine |
347 |
5 aastat |
|
b) muud dokumendi võltsimise ja kahjustamise süüteod |
|
3 aastat |
|
13. Keskkonnavastased süüteod |
352-371 |
3 aastat |
|
14. Majandusalased süüteod |
|
|
1) |
Ebaseaduslik majandustegevus |
372-376² |
|
|
a) tegevusloata ja keelatud majandustegevus |
372 |
5 aastat |
|
b) muud ebaseadusliku majandustegevuse süüteod |
|
3 aastat |
2) |
Äriühingutega seotud süüteod |
377-383 |
3 aastat |
3) |
Pankroti ja täitemenetlusalased süüteod |
384-385 |
3 aastat |
4) |
Maksualased süüteod |
386-393 |
|
|
a) maksuhalduri tegevuse takistamine |
390 |
5 aastast |
|
b) keelatud ja eriluba nõudva kauba salakaubavedu |
392 |
5 aastat |
|
c) muud maksualased süüteod |
|
3 aastat |
5) |
Rahapesu alased süüteod |
394-396 |
|
|
a) rahapesu |
394 |
7 aastat |
|
b) muud rahapesualased süüteod |
|
3 aastat |
6) |
Süüteod väärtpaberiringluses |
397-398 |
3 aastat |
7) |
Konkurentsialased süüteod |
399-402 |
3 aastat |
8) |
Erakonnaalased süüteod 15. Üldohtlikud süüteod |
402¹ - 402² |
3 aastat |
1) |
Mürgitamise, süütamise ja plahvatuse tekitamisega seotud süüteod |
403-405 |
|
|
a) plahvatuse tekitamine |
405 |
7 aastat |
|
b) muud mürgitamise, süütamise ja plahvatuse tekitamisega seotud süüteod |
|
5 aastat |
2) |
Elutähtsa süsteemi ja rajatise kahjustamise, eluohtliku ehitamise, tootmise ning muu tegevusega seotud süüteod |
406-410 |
|
|
a) elutähtsa süsteemi häirimine ja kahjustamine |
406 |
5 aastat |
|
b) elutähtsa rajatise kahjustamine |
407 |
5 aastat |
|
c) muud elutähtsa süsteemi ja rajatise kahjustamise, eluohtliku ehitamise, tootmise ning muu tegevusega seotud süüteod |
|
3 aastat |
3) |
Ioniseeriva kiirgusega seotud süüteod |
411-412 |
3 aastat |
4) |
Lõhkematerjaliga seotud süüteod |
413-417 |
7 aastat |
5) |
Tulirelva ja laskemoonaga seotud süüteod |
418-421 |
|
|
a) tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine |
418 |
5 aastat |
|
b) muud tulirelva ja laskemoonaga seotud süüteod |
|
3 aastat |
|
16. Liiklussüüteod |
422-430 |
5 aastat |
|
17. Kaitseteenistusalased süüteod |
431-450 |
|
|
a) väeosa ja muu teenistuskoha omavoliline mahajätmine lahinguolukorras |
438 |
Alatine |
|
b) lendude ja nendeks ettevalmistamise nõuete rikkumine |
442 |
Alatine |
|
c) laevajuhtimisnõuete rikkumine |
443 |
Alatine |
|
d) sõjajõudude üleandmine ja vara jätmine vaenlasele |
449 |
Alatine |
|
e) muud kaitseteenistusalased süüteod |
|
5 aastat |
|
18. Täitmiskohtuniku asjad |
|
3 aastat |
|
Asja liik Kriminaalkoodeksi järgi |
KrK § |
Säilitus-tähtaeg |
|
1. Kõik kriminaalasjad, milles kõrgeimaks karistuseks määrati surmanuhtlus |
|
Alatine |
|
2. Inimsusevastased kuriteod ja sõjakuriteod |
611-615 |
|
|
a) inimsusevastane kuritegu |
611 |
Alatine |
|
b) vägivald elanikkonna kallal sõjategevuse piirkonnas |
612 |
Alatine |
|
c) muud inimsusevastased kuriteod ja sõjakuriteod |
|
5 aastat |
|
3. Riigivastased kuriteod |
62-87 (-99) |
|
|
a) terrorism |
641 |
Alatine |
|
b) terroristlik akt välisriigi esindaja vastu |
65 |
Alatine |
|
c) kinnipidamisasutuse tegevuse desorganiseerimine |
75¹ |
5 aastat |
|
d) salakaubavedu |
76 |
5 aastat |
|
e) tegevteenistusest või õppekogunemisest kõrvalehoidumine |
78¹ |
5 aastat |
|
f) Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseaduslik ületamine |
81¹ |
5 aastat |
|
g) raha või väärtpaberi võltsimine või võltsitud raha või väärtpaberi kasutamine |
85 |
5 aastat |
|
h) muud riigivastased kuriteod |
|
3 aastat |
|
4. Isikuvastased kuriteod |
100-130 |
|
|
a) tahtlik tapmine |
100 |
15 |
|
b) tahtlik tapmine raskendavail asjaoludel |
101 |
Alatine |
|
c) tapmine hädakaitse piiride ületamisel |
104 |
10 |
|
d) surma põhjustamine ettevaatamatuse tõttu |
105 |
5 aastat |
|
e) üliraske kehavigastuse tahtlik tekitamine |
107 |
15 aastat |
|
f) vägistamine |
115 |
15 aastat |
|
g) pantvangi võtmine |
124¹ |
10 aastat |
|
h) ebaseaduslik vabaduse võtmine |
124³ |
5 aastat |
|
i) muud isikuvastased kuriteod |
|
3 aastat |
|
5. Kuriteod isiku poliitiliste ja tööalaste õiguste vastu |
131-138 |
|
|
a) ebaseaduslik jälitustegevus |
133' |
5 aastat |
|
b) muud kuriteod isiku poliitiliste ja tööalaste õiguste vastu |
|
3 aastat |
|
6. Varavastased kuriteod |
139-1454 |
|
|
a) röövimine |
141 |
5 aastat |
|
b) väljapressimine |
142 |
5 aastat |
|
c) muud varavastased kuriteod |
|
3 aastat |
|
7. Majandusalased kuriteod |
146-1591 |
3 aastat |
|
8. Ametialased kuriteod |
160-1675 |
|
|
a) altkäemaksu võtmine |
164 |
10 aastat |
|
b) altkäemaksu andmine |
165 |
5 aastat |
|
c) muud ametialased kuriteod |
|
3 aastat |
|
9. Kuriteod õigusemõistmise vastu |
168-181 |
|
|
a) seadusele mittevastava kohtuotsuse või määruse tegemine |
169 |
Alatine |
|
b) vägivald tunnistaja, kannatanu, tsiviilhageja, tsiviilkostja, eksperdi, spetsialisti, tõlgi, manuka või kuriteo toimepannud isiku, samuti nende lähedaste kallal või samade isikute ähvardamine |
172 |
10 aastat |
|
c) vägivald kohtuniku, kohtukaasistuja, kohtutäituri, advokaadi, prokuröri või uurija, samuti nende lähedaste kallal või samade isikute ähvardamine |
172¹ |
Alatine |
|
d) muud kuriteod õigusemõistmise vastu |
|
5 aastat |
|
10. Valitsemiskorravastased kuriteod |
182-1945 |
|
|
a) vägivald politseiametniku või politseiametnikuga võrdsustatud isiku suhtes |
184² |
5 aastat |
|
b) isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi või muu ametliku dokumendi, pitsati või stambi võltsimine |
186 |
5 aastat |
|
c) muud valitsemiskorravastased kuriteod |
|
3 aastat |
|
11. Kuriteod avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku vastu |
195-2114 |
|
|
a) õhusõiduki ebaseaduslik hõivamine |
197¹ |
Alatine |
|
b) alaealise kaasatõmbamine kuritegevusele või prostitutsioonile |
202 |
5 aastat |
|
c) alaealise kallutamine narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisele |
202² |
5 aastat |
|
d) muud kuriteod avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku vastu |
|
3 aastat |
|
12. Kaitseteenistusalased kuriteod |
245-267 |
|
|
a) väeosa omavoliline mahajätmine lahinguolukorras |
251 |
Alatine |
|
b) lendude või nendeks ettevalmistamise eeskirjade rikkumine |
255 |
Alatine |
|
c) laevajuhtimiseeskirjade rikkumine |
256 |
Alatine |
|
d) sõjajõudude üleandmine või sõjapidamisvahendite jätmine vaenlasele |
262 |
Alatine |
|
e) muud kaitseteenistusalased kuriteod |
|
5 aastat |
|
13. Arvuti- ja andmetöötlusalased kuriteod |
268-276 |
3 aastat |
|
14. Kuriteod intellektuaalse omandi vastu |
277-284 |
3 aastat |
II. TSIVIILASJAD
|
|||
|
Asja liik |
Säilitustähtaeg |
|
|
1. Perekonnaasjad |
|
|
|
a) abielulahutus |
10 aastat |
|
|
b) elatise sissenõudmine |
Alates elatise sissenõud- |
|
|
c) põlvnemise tuvastamine ja selle vaidlustamine |
Alatine |
|
|
d) alaealisele isikule eestkostja määramine |
Alates eestkostmise lõppemisest 10 aastat |
|
|
e) vanema õiguste määramine lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamine |
1 aasta lapse täisealiseks saamisest |
|
|
f) alaealise teovõime laiendamine |
Lapse täisealiseks saamiseni |
|
|
g) isikust põlvnemise tuvastamine ja vanema kande vaidlustamine pärast isiku surma |
Alatine |
|
|
h) lapsendamine |
Alatine |
|
|
i) ühisvara jagamine |
10 aastat |
|
|
2. TSÜS |
|
|
|
a) isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine |
75 aastat |
|
|
b) äraolija varale hoolduse seadmine |
Alates hoolduse lõppemisest 10 aastat |
|
|
c) piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine |
Alates eestkoste lõppemisest 10 aastat |
|
|
d) isiku paigutamine kinnisesse asutusse (esialgne õiguskaitse) |
Alates asutusse paigutamise taotluse rahuldamisest 5 aastat |
|
|
e) lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks |
Alates lähenemiskeelu lõppemisest 5 aastat |
|
|
3. Ühinguõigusasjad |
7 aastat |
|
|
4. Asjaõigusasjad |
|
|
|
a) omandiasjad |
Alatine |
|
|
b) kaasomandi asjad |
10 aastat |
|
|
5. Täitmisasjad |
5 aastat |
|
|
6. Hagi eeltagamine |
Alates võõrandamise keelumärke eemaldamisest 5 aastat |
|
|
7. Pankrotiasjad |
Menetluse lõpetamisest alates 10 aastat |
|
|
8. Pärimisasjad |
Alatine |
|
|
9. Võlaõigusasjad |
|
|
|
a) võõrandamislepingud |
Alatine |
|
|
b) kasutuslepingud |
5 aastat |
|
|
10. Tööõigusalased asjad |
50 aastat |
|
|
11. Muud hagiga ja hagita asjad |
5 aastat |
|
|
|
|
|
III HALDUSASJAD
|
|||
|
Asja liik |
Säilitustähtaeg |
|
|
1. Teenistussuhted |
|
|
|
a) avalikku teenistust puudutavad asjad |
11 aastat |
|
|
2. Rahvastik |
|
|
|
a) kodakondsuse asjad |
11 aastat |
|
|
b) välismaalasi puudutavad asjad |
11 aastat |
|
|
3. Majandusõigus |
|
|
|
a) tegevusload ja registreerimine |
11 aastat |
|
|
4. Riigiabi ja konkurents |
11 aastat |
|
|
5. Tööstusomand |
Alatine |
|
|
6. Planeerimine ja ehitus |
|
|
|
a) kinnisasja sundvõõrandamine |
Alatine |
|
|
7. Riigihanked |
11 aastat |
|
|
8. Munitsipaal- ja riigivara |
|
|
|
a) vara võõrandamine |
Alatine |
|
|
b) vara kasutusseandmine |
Alates kasutusseandmise lõppemisest 11 aastat |
|
|
9. Maksuõigus |
7 aastat |
|
|
10. Omandireform |
11 aastat |
|
|
11. Sotsiaalõigus |
|
|
|
a) pensionid |
50 aastat |
|
|
b) ravikindlustus |
7 aastat |
|
|
12. Keskkonnaõigus |
|
|
|
a) keskkonnasaaste |
11 aastat |
|
|
13. Muud haldusasjad |
5 aastat |
|
IV VÄÄRTEOASJAD JA KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUSE PEALE ESITATUD KAEBUSTE ASJAD
|
5 aastat |
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 57 “Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ lisa 6
(Kehtestatud justiitsministri 28.detsembri 2006. a määrusega nr 41)
Teadete leht
kriminaal- / tsiviil-/ haldusasjas nr. ___________________________ 200 ____ a.
Kuupäev |
MILLISED TOIMINGUD TEOSTATI |
Märkused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 57 “Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ lisa 7
(Kehtestatud justiitsministri 28.detsembri 2006. a määrusega nr 41)
Sisuloetelu
Jrk. nr. |
Dokumentide nimetus |
Lk. nr. |
Märkused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 57 “Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ lisa 8
(Kehtestatud justiitsministri 28.detsembri 2006. a määrusega nr 41)
Menetluskulude arvestuse leht
MENETLUSKULUDE ARVESTUS TSIVIILASJAS nr.________________________
KULULIIK |
Kelle poolt tasutud |
Kelle poolt kuulub tasumisele |
|||
HAGEJA |
KOSTJA |
RIIGI |
HAGEJA |
KOSTJA |
|
Riigilõiv |
|
|
|
|
|
Tunnistajatasu |
|
|
|
|
|
Eksperditasu |
|
|
|
|
|
Tõlgitasu |
|
|
|
|
|
Tõendite nõud- |
|
|
|
|
|
Paikvaatlus |
|
|
|
|
|
Kostja sund- |
|
|
|
|
|
Advokaaditasu |
|
|
|
|
|
Dokumentide paljundamine või väljaprint |
|
|
|
|
|
POSTIKULUD |
|
||||
KOKKU: |
|
||||
|
|||||
|
|||||
|
|||||
|
|||||
|
|||||
|
|||||
|
|||||
|
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]