Toimepidevuse riskianalüüsi koostamise juhend
Vastu võetud 08.06.2010 nr 16
Määrus kehtestatakse «Hädaolukorra seaduse» § 38 lõike 5 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Käesolev määrus reguleerib elutähtsa teenuse osutaja poolt osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi (edaspidi riskianalüüs) koostamise korraldust.
§ 2. Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgnevas tähenduses:
1) elutähtis teenus – teenus, mis on hädavajalik eluliselt tähtsate ühiskondlike toimingute, tervishoiu, turvalisuse, julgeoleku ning inimeste majandusliku ja sotsiaalse heaolu korraldamiseks;
2) elutähtsa teenuse osutamise kriitilised tegevused – tegevused, mille katkestused ohustavad tõsiselt asutuse või ettevõtte võimekust osutada elutähtsat teenust ning takistab asutuse või ettevõtte sõnastatud eesmärkide saavutamist teenuse osutamisel;
3) katkestus – negatiivne kõrvalekalle teenuse eesmärgi- ning plaanipärasel osutamisel, mis on põhjustatud kas prognoositavast (nt streik) või ootamatust (elektrikatkestus, torm) sündmusest;
4) oht – sündmus või asjaolu, mis võib põhjustada katkestust;
5) risk – hinnang asjaoludele, mis võivad takistada asutuse või ettevõtte võimekust osutada elutähtsat teenust tähtajaliselt, ettenähtud kvaliteediga või planeeritud mahus;
6) riskianalüüsi juhend – rahvusvaheliselt tunnustust leidnud soovitused või standard, mille alusel saab läbi viia ettevõtte või asutuse teenuse osutamise riskide analüüsi;
7) riskimaatriks – maatriks elutähtsa teenuse kriitilise tegevuse katkemise tagajärgedest ning tõenäosusest, mille alusel määratakse riskiklass;
8) riskiklass – elutähtsa teenuse katkestuse tähtsuse sõnaline kirjeldus, mis sõltub katkestuse tõenäosusest ja selle raskusastmest ning mille abil järjestatakse riskid;
9) maksimaalne katkestuse lubatud kestus – kriitilise tegevuse katkemise periood, mille möödumisel pole juriidiline isik või asutus võimeline osutama elutähtsat teenust seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktides või lepingutes sätestatud tingimustel;
10) nõutav taasteaeg – teenuse osutaja poolt määratud aeg kriitilise tegevuse jätkamiseks ja taastamiseks.
§ 3. Riskianalüüsi koostamise korraldus
(1) Elutähtsa teenuse osutaja koostab riskianalüüsi tema poolt osutatavate elutähtsate teenuste toimepidevuse kohta, mis on nimetatud «Hädaolukorra seaduse» § 34 lõigetes 2–9.
(2) Riskianalüüsi koostanud asutus või isik esitab riskianalüüsi elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele või elutähtsat teenust korraldava asutuse määratud allasutusele iga aasta 1. detsembriks. Kui riskianalüüsis pole aasta jooksul muudatusi toimunud, siis teavitab asutus või isik elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavat asutust muudatuste puudumisest.
§ 4. Riskianalüüsi koostamine
(1) Riskianalüüs koosneb järgmistest osadest:
1) sisukorrast ja riskianalüüsi koostanud isikute loetelust;
2) analüütilisest osast;
3) analüüsi tegemiseks koostatud vajalikest tabelitest ja joonistest;
4) riskimaatriksist;
5) riskianalüüsi kokkuvõttest.
(2) Riskianalüüsi koostamise etapid on:
1) elutähtsa teenuse kirjeldamine;
2) elutähtsa teenuse osutamise kriitiliste tegevuste väljaselgitamine;
3) kriitiliste tegevuste ressursside määratlemine;
4) kriitiliste tegevuste katkestuste tagajärgede hindamine;
5) kriitilisi tegevuste katkestusi põhjustavate ohtude kirjeldamine;
6) kriitilisi tegevuste katkestuste esinemise tõenäosuse hindamine;
7) riskimaatriksi koostamine.
(3) Elutähtsa teenuse osutaja võib kooskõlastatult elutähtsa teenuse korraldajaga sõltuvalt teenuse osutamise eripäradest kasutada riskianalüüsi koostamise etappide läbimiseks käesolevast juhendist erinevat rahvusvaheliselt kasutusel olevat riskianalüüsi koostamise juhendit.
§ 5. Elutähtsa teenuse kirjeldamine
(1) Elutähtsa teenuse osutaja sõnastab elutähtsa teenuse osutamise eesmärgi ja toob välja seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides ning lepingutes sätestatud kohustused teenuse osutamisel.
(2) Elutähtsa teenuse osutaja hindab elutähtsa teenuse kirjeldamisel, kui suur osa tema poolt osutatavast elutähtsa teenuse mahust osutatakse teiste elutähtsate teenuste osutajate poolt ja kui suur osa partnerite poolt, kes ei ole elutähtsa teenuse osutajad.
§ 6. Elutähtsa teenuse osutamise kriitiliste tegevuste väljaselgitamine
(1) Elutähtsa teenuse osutaja selgitab välja need kriitilised tegevused, mis on vajalikud elutähtsa teenuse toimepidevuseks.
(2) Elutähtsa teenuse osutaja annab kõigile kriitilistele tegevustele hinnangu elutähtsa teenuse katkestuseni kuluva aja alusel vastavalt käesoleva määruse lisas 1 toodud tabelile 1 ja elutähtsa teenuse katkemise ulatuse alusel vastavalt käesoleva määruse lisas 1 toodud tabelile 2.
(3) Elutähtsa teenuse osutaja hindab elutähtsa teenuse osutamise kriitilisi tegevusi vastavalt käesoleva määruse lisas 1 toodud tabelile 3.
(4) Iga kriitilise tegevuse suhtes määratakse võimalike katkestuste maksimaalne lubatud kestus.
(5) Iga kriitilise tegevuse katkemise suhtes määratakse nõutav taasteaeg, mille jooksul tuleb katkestus kõrvaldada.
§ 7. Kriitiliste tegevuste ressursside määratlemine
(1) Elutähtsa teenuse osutaja määratleb ressursid, mis on vajalikud kriitiliste tegevuste toimimiseks.
(2) Kriitiliste tegevuste toimimiseks vajalikud ressursid on:
1) personal;
2) territoorium ja seal paiknevad hooned;
3) infotehnoloogilised süsteemid (määratlemisel lähtuda määruse lisast 5);
4) elutähtsa teenuse osutamiseks vajalik informatsioon;
5) finantsvahendid, mis on vajalikud elutähtsa teenuse osutamiseks;
6) varustajad ning partnerid, kellest sõltub elutähtsa teenuse osutamine;
7) muud teenuse osutamise seisukohast olulised ressursid.
(3) Elutähtsa teenuse osutaja lähtub ressursside määratlemisel käesoleva määruse lisas 2 toodud küsimustest.
§ 8. Kriitiliste tegevuste katkestuste tagajärgede hindamine
(1) Elutähtsa teenuse osutaja hindab kriitiliste tegevuste katkestuste tagajärgi vastavalt käesoleva määruse lisas 3 toodud raskusastmele.
(2) Katkestuste tagajärgi analüüsitakse sõltuvalt sellest, kas katkestusest tingitud kahju on tekitatud:
1) inimeste elule või tervisele;
2) looduskeskkonnale;
3) elutähtsa teenuse osutaja mainele;
4) elutähtsa teenuse osutaja majanduslikule olukorrale;
5) elutähtsa teenuse osutamise kvaliteedile, kuna ei ole võimalik täita seadustest ja lepingutest tulenevaid nõudeid;
6) muudele valdkondadele.
(3) Elutähtsa teenuse osutaja hindab, millises valdkonnas on osalise või täieliku katkestuse tagajärjed kõige raskemad.
(4) Katkestuste tagajärgede määratlemise tulemusena antakse tagajärgedele koondhinnang raskeima tagajärje järgi.
(5) Katkestuste raskusastme kirjeldus on võimalusel kvantitatiivselt määratletav.
(6) Riskianalüüsis põhjendatakse tagajärgedele antud raskusastet.
(7) Kriitiliste tegevuste kohta täidetakse katkestuste tagajärgede hindamise tabel vastavalt käesoleva määruse lisale 4.
§ 9. Kriitiliste tegevuste katkestusi põhjustavate ohtude kirjeldamine
(1) Elutähtsa teenuse osutaja selgitab ning kirjeldab teenuse kriitiliste tegevuste katkestusi põhjustavaid ohtusid vastavalt statistikale, uuringutele ja eksperthinnangutele.
(2) Ohtude väljaselgitamiseks juhindutakse määruse lisas 8 toodud ohtude nimekirjast ja «Hädaolukorra seaduse» alusel kehtestatud hädaolukordade nimekirjast ning muudest teenuse osutamise eripäradest tulenevatest ohtudest.
(3) Elutähtsa teenuse osutaja võib jätta kirjeldamata ohud, mille väljatoomine riskianalüüsis ei ole nende väikese tõenäosuse tõttu otstarbekas.
§ 10. Katkestuste esinemise tõenäosuse hindamine
(1) Enne katkestuste esinemise tõenäosusele hinnangu andmist loetleb elutähtsa teenuse osutaja juba olemasolevad katkestusi ennetavad meetmed.
(2) Katkestuste esinemise tõenäosusele antakse hinnang vastavalt lisale 6
§ 11. Riskimaatriksi koostamine
(1) Katkestuste tagajärgede ja esinemise tõenäosuse hinnangute alusel määratakse katkestuste riskiklass vastavalt käesoleva määruse lisale 7.
(2) Elutähtsa teenuse osutaja nimetab katkestusi ennetavad ja nende tagajärgi leevendavad meetmed koos ligikaudse maksumusega ning meetmete rakendamise eest vastutajad.
§ 12. Riskianalüüsi järelhindamine
(1) Elutähtsa teenuse osutaja jälgib süstemaatiliselt elutähtsa teenuse kriitilisi tegevusi, kasutatavaid ressursse, katkestusi põhjustavaid ohtusid ja tegevuskeskkonda ning oluliste muutuste ilmnemisel täiendab vastavalt riskianalüüsi.
(2) Elutähtsa teenuse osutaja esitab täiendatud riskianalüüsi viivitamatult elutähtsat teenust korraldavale asutusele.
§ 13. Määruse paragrahvi 3 lõike 2 rakendussätted
(1) Käesoleva määruse § 3 lõikes 2 nimetatud asutus või isik ei esita riskianalüüsi elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele või elutähtsat teenust korraldava asutuse määratud allasutusele 2010. aasta 1. detsembriks.
(2) Käesoleva määruse § 3 lõikes 2 nimetatud asutus või isik esitab riskianalüüsi 2011. aastal elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele või elutähtsat teenust korraldava asutuse määratud allasutusele 1. jaanuariks.
| Minister Marko POMERANTS |
| Kantsler Märt KRAFT |
Facebook
Twitter