Teksti suurus:

Kalade veekogudesse asustamise korra kinnitamine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.02.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2015
Avaldamismärge:

Kalade veekogudesse asustamise korra kinnitamine

Vastu võetud 12.03.1996 nr 75
RT I 1996, 20, 377
jõustumine 22.03.1996

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
25.04.2000RT I 2000, 34, 21305.05.2000
15.01.2009RT I 2009, 7, 4701.02.2009

Kalapüügiseaduse paragrahvi 22 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsus määrab:



Kinnitada "Kalade veekogudesse asustamise kord" (juurde lisatud).

 

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
12. märtsi 1996. a.
määrusega nr. 75



Kalade veekogudesse asustamise kord

Käesoleva korra tähenduses on kalade veekogudesse asustamine kalade, jõesilmu, jõevähi ja teiste veeselgrootute või nende viljastatud marja (edaspidi kala) sisselaskmine looduslikesse veekogudesse.

Käesolev kord ei reguleeri Eestis looduslikult mitteesinevate liikide või nende viljastatud marja veekogudesse asustamist.

1. Asustamine toimub asustamisloa alusel vastavalt riiklikule või maakondlikule programmile või veekogu majandamiskavale.

2. Asustamisloa saamiseks esitab isik taotluse Keskkonnaametile (edaspidi loa andja).
[RT I 2009, 7, 47 – jõust. 1.02.2009]



1) Asustamisloa taotlusele peab olema lisatud või selles näidatud:
- veterinaartõend(id) asustamise lubatavuse kohta, lähtudes asustatavast kalast ja asustamisveekogust;
- asustatava kala päritolu (riik, halduspiirkond, veekogu/kasvandus);
- asustatava kala liik, vanus, kogus ning keskmine kaal;
- asustamiseesmärk;
- väljavõte programmist või majandamiskavast, mille alusel toimub asustamine;
- asustamisveekogu ja asustamiskoht;
- [Kehtetu – RT I 2009, 7, 47 – jõust. 1.02.2009]



2) Uue liigi sissetoomisel veekogusse peab asustamisloa taotlusele olema lisatud ekspertiisiakt, mis annab vastuse:
- veekogu sobivuse kohta asustatavale liigile;
- asustatava liigi mõju kohta veekogu ökosüsteemile (elupaigad, toiduobjektid, vaenlased, konkurendid);
- haiguste leviku ohu kohta;
- võimalike geneetiliste mõjude kohta (ristumise oht).



Ekspertiisiga kaasnevad kulud kannab asustaja. Ekspertiisiakti kehtivusaeg on kaks aastat.

3) Eestisse imporditud ja asustatud kala edasiasustamist teistesse veekogudesse on võimalik taotleda pärast asustamise tulemuste ja mõju selgitamist (seiret) ning sellest tuleneva soovituse saamist. Seire teostaja määratakse asustamisloaga.


[RT I 2000, 34, 213 - jõust. 05.05.2000]

3. Loa andja annab asustamisloa 2 nädala jooksul pärast taotluse esitamist.
[RT I 2009, 7, 47 – jõust. 1.02.2009]



1) Asustamisloale märgitakse:
- asustaja;
- asustatava kala liik, vanus ja kogus;
- asustamiseks lubatud ajavahemik;
- asustamisveekogu ja asustamiskoht;
- vajaduse korral seire teostaja ning nõuded seire osas.



2) Loa andja keeldub asustamisloa andmisest, kui ekspertiis on asustamise suhtes eitav.
[RT I 2009, 7, 47 – jõust. 1.02.2009]



3) [Kehtetu – RT I 2009, 7, 47 – jõust. 1.02.2009]



4. Kalade veekogusse asustamisel koostab asustaja akti (akti vorm on lisatud käesoleva korra juurde).

Akt esitatakse loa väljaandjale ja veekogu omanikule.

Kalade asustamise juures peab viibima veekogu omanik või tema esindaja.

5. Kalade asustamise korra rikkuja kannab vastutust seaduses ettenähtud korras.

 

Lisa
"Kalade veekogudesse asustamise korra"
juurde



 

A K T

kalade veekogusse asustamise kohta

 

Asustatud kala liik

Kala vanus

Kala kogus (tk. või kg)

Isendi keskmine kaal

 

(g/tk.)

Kala päritolu

Andmed kala seisundi kohta

 

 

Asustamisveekogu, asustamiskoht

 

 

Vee temperatuur asustamisveekogus

 

oC

 

Asustamisloa number ja väljaandja

Akti koostamise kuupäev ning koht

Akti koostasid (asutus, nimi, allkiri)

veekogu omanik

asustaja(d)

 

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json