Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Liiklus ja transport

Süstemaatiline liigitus: KARISTUSÕIGUS → Väärteod

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Meresõiduohutuse seadus

Vastu võetud 12.12.2001
RT I 2002, 1, 1
jõustumine 01.01.2003

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus reguleerib laevade ja väikelaevade ning muude veesõidukite meresõiduohutust ja laevatatavatel sisevetel sõidu ohutust ning laevade turvalisust ja laevaliikluse ohutuse tagamist veeteedel.

  (2) Eesti riigilippu kandvatele väikelaevadele ning välisriigi lippu kandvatele laevadele ja väikelaevadele kohaldatakse käesolevat seadust juhul, kui see on käesolevas seaduses sätestatud.

  (3) Piirivalvelaevadele laienevad üksnes käesoleva seaduse § 19 lõige 7, § 20 lõige 1, välja arvatud «Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis, 1978» (edaspidi meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon) sätestatud laeva juhtkonna liikmete kvalifikatsiooni omistamise osas, § 20 lõige 2, § 21 lõiked 1 ja 2, välja arvatud meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis sätestatud laeva juhtkonna liikmete kvalifikatsiooni osas, § 29 lõige 5 ning 11. peatükk, välja arvatud § 45 lõige 4.

  (4) Sõjalaevadele laienevad üksnes käesoleva seaduse § 19 lõige 7 ja 11. peatükk, välja arvatud § 45 lõige 4. Vabariigi Valitsus võib otsustada sõjalaevadele ka teiste käesoleva seaduse sätete kohaldamise.

  (4¹) Päästetööde paatidele laienevad üksnes käesoleva seaduse § 19 lõige 7 ja § 20 lõige 5⁵ ning 11. peatükk, välja arvatud § 45 lõige 4.

  (4²) Veeteede Ameti laevadele ja teistele käesolevas paragrahvis nimetamata riigihaldusülesandeid täitvatele laevadele ei kohaldata käesoleva seaduse § 20 lõiget 1 meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis sätestatud laeva juhtkonna liikmete kvalifikatsiooni omistamise osas ning § 21 lõikeid 1 ja 2 meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis sätestatud laeva juhtkonna liikmete kvalifikatsiooni osas.

  (5) Erikonstruktsiooniga veesõidukitele ja purjelaudadele laienevad üksnes käesoleva seaduse 11. ja 16. peatükk.

  (6) Käesoleva seaduse 11. ja 16. peatükki kohaldatakse kõigi merel ja sisevetel liiklevate veesõidukite suhtes, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 3–4¹ sätestatud erandid.

  (6¹) Eestis kohaldatakse nende Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (International Maritime Organization – IMO ) (edaspidi IMO) konventsioonide alusel, millega Eesti Vabariik on ühinenud, välja antud resolutsioone ja ringkirju. Veeteede Amet avaldab nimetatud resolutsioonid ja ringkirjad Veeteede Ameti veebilehel ja Veeteede Ameti Teatajas. Pärast avaldamist on nimetatud resolutsioonid ja ringkirjad reederile juhindumiseks kohustuslikud.

  (7) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

  (8) Laeva ohutusvarustuse, väikelaeva, väikelaeva komponendi tootja, tootja volitatud esindaja, importija ja levitaja kohustustele, samuti laeva ohutusvarustuse, väikelaeva ja väikelaeva vastavushindamisele ja turujärelevalvele kohaldatakse toote nõuetele vastavuse seadust käesolevast seadusest tulenevate erisustega.
[RT I 2010, 31, 158 - jõust. 01.10.2010]

§ 2.  Mõisted

  Käesoleva seaduse tähenduses on:
  1) veesõiduk – ujuvvahend, mis on mõeldud veekogul liiklemiseks, sealhulgas teisaldatav ujuvvahend;
  2) laev – veesõiduk, mida kasutatakse majandustegevuseks, kutsetööks, riigihaldusülesannete täitmiseks või kutsekoolituseks. Laevana käsitatakse ka üle 24-meetrise kogupikkusega veesõidukit, mida kasutatakse vaba aja veetmiseks;
  3) väikelaev – veesõiduk kogupikkusega 2,5–24 meetrit (näiteks paat, purjejaht, kaater ja muu selline), mida kasutatakse vaba aja veetmiseks, sõltumata registrikuuluvusest. Väikelaevana ei käsitata võistlusspordiks ja treeninguteks kasutatavat spordialaliidu poolt vastavalt märgistatud veesõidukit (näiteks jett, purjelaud, purjejaht, võistluspurjekas ja muu selline) ning primitiivse konstruktsiooniga veesõidukit (näiteks ruhi, ruup, lodi, süst, kanuu, vesijalgratas ja muu selline) ja erikonstruktsiooniga veesõidukit;
  4) reisiparvlaev – merereise tegev sõidukite peale- ja mahasõitmise vahenditega reisilaev;
  5) kiirreisilaev – majandustegevuseks kasutatav kiirlaev, mille mõiste on toodud 1974. aasta rahvusvahelises konventsioonis inimelude ohutusest merel ning selle konventsiooni kehtivates protokollides ja hilisemates muudatustes (edaspidi rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel) ning mis veab üle 12 reisija;
  6) erikonstruktsiooniga veesõiduk – veesõiduk kogupikkusega kuni 24 meetrit, mis oma omadustelt ei täida muude käesoleva paragrahvi punktides 3, 7 ja 8 nimetatud veesõidukite nõudeid ning kriteeriume, sealhulgas kaugjuhitav veesõiduk ning eksperimentaalveesõiduk (näiteks veesuusarobot, surfjett ja muu selline);
  7) jett – kokpitita, statsionaarmootoriga vesiturbiinsõiduk kogupikkusega kuni 4 meetrit, mida juhitakse istudes, põlvili või seistes;
  8) purjelaud – tuule jõul liikuv veesõiduk, mille taglasel puudub jäik ühendus lauaga;
  9) reeder – ettevõtja, kes valdab laeva ja kasutab seda oma nimel ning on kantud vastavasse laevaregistrisse. Reederina käsitatakse ka isikut, kes on võtnud laeva omanikult lepinguga kohustused ja vastutuse laeva meresõiduohutuse alase korraldamise ja tehnilise teenindamise eest vastavalt rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel alusel kehtestatud laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvahelisele koodeksile (edaspidi ISM koodeks);
  9¹) veetee – laevatatav veeala Eesti merealadel ja laevatatavatel sisevetel;
[RT I 2009, 37, 251 - jõust. 10.07.2009]
  10) üldkasutatav veetee – veetee osa, mis asub väljaspool sadama akvatooriumi ja selle sissesõiduteed;
[RT I 2009, 37, 251 - jõust. 10.07.2009]
  10¹) laevatee – veetee osa, mis on veeliikluseks sobivaim ning navigatsiooniteabes avaldatud ja vajaduse korral looduses tähistatud;
[RT I 2009, 37, 251 - jõust. 10.07.2009]
  11) laevatatavad siseveed (edaspidi siseveed) – Emajõgi ja Väike-Emajõgi Võrtsjärvest Pikasilla sillani ning Võrtsjärv, Peipsi järv, Pihkva järv ja Lämmijärv ning nimetatud järvedesse suubuvate jõgede laevatatavad suudmed ja alamjooksud ning Narva veehoidla ja Narva jõgi Peipsi järvest kuni Narva koseni;
  12) volitatud klassifikatsiooniühing – laeva tehnilist järelevalvet teostav ühing, kes juhindub oma tegevuses Eestis kehtivatest õigusaktidest, rahvusvahelistest konventsioonidest ja enda kehtestatud reeglitest ning kellega Veeteede Ameti peadirektor on sõlminud lepingu Eesti riigilippu kandvate laevade tehnilise järelevalve teostamiseks ja neile tunnistuste väljastamiseks;
  13) klassifitseeritud laev – laev, mis kuulub klassifikatsiooniühingu järelevalve alla;
  14) klassifitseerimata laev – laev, mis kuulub Veeteede Ameti järelevalve alla;
  15) kohalik rannasõit – meresõit Eesti rannikulähedastes vetes kuni 20 meremiili kaugusel kaldast;
  16) ohtlik last – pakitult või mahtlastina veetav kemikaal või kemikaali sisaldav toode, materjal või valmistoode, mis sadamas käitlemisel või mereveol või sisevetel vedamisel võib ohustada inimese elu või kahjustada tema tervist või vara või keskkonda;
  17) laevaagent – juriidiline või füüsiline isik, kes esindab reederit. Laevaagendi nime märgib laeva kapten lootsikviitungile ja Veeteede Ametile esitatavale laeva ülddeklaratsioonile;
  18) volitatud turvalisusorganisatsioon – laeva turvalisuse plaani väljatöötav või kooskõlastav, laeva turvalisuse riskianalüüsi tegev või turvalisuse ülevaatust teostav ettevõtja, kes juhindub oma tegevuses Eestis kehtivatest õigusaktidest ja rahvusvahelistest konventsioonidest ning kes vastab rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja selle konventsiooni alusel kehtestatud «Rahvusvahelise laeva ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksi» nõuetele ning kellega juhul, kui ettevõtja soovib kooskõlastada Eesti riigilippu kandvate laevade turvalisuse plaane või teostada nimetatud laevade turvalisuse ülevaatust, on Veeteede Amet sõlminud lepingu Eesti riigilippu kandvate laevade turvalisuse plaanide kooskõlastamiseks või nimetatud laevade turvalisuse ülevaatuste teostamiseks ja neile tunnistuste väljastamiseks;
  19) regulaarreis – avalikustatud reisigraafiku alusel Eesti ja välisriigi sadamate või Eesti sadamate vahel korraldatud regulaarne merereis;
  20) külastusriik – riik, mille sadamasse regulaarreise korraldav laev saabub või mille sadamast selline laev väljub ning mis ei ole laeva lipuriik;
  21) rahvusvaheline meresõit – meresõit väljaspool kohalikku rannasõitu, mille ajal sisenetakse välisriigi sadamasse, ja meresõit väljaspool lähisõitu;
  22) lähisõit – meresõit Läänemerel, sisenemiseta Kieli kanalisse ja jäädes Kattegati väinas Skageni neeme paralleelist lõuna poole;
  23) sõidupiirkond – laeva või väikelaeva lubatud kaugenemine sadamast, varjumispaigast või kaldast, mis piirangu korral määratakse meremiilides, sisevetel kilomeetrites ja mille määramisel arvestatakse laeva või väikelaeva konstruktsiooni, seadmeid, püstuvuse näitajaid, ohutusvarustust ning varusid;
  24) kogupikkus ehk üldpikkus (L_OA – length over all, meetrites) – vahekaugus laeva kõige ahtri- ja vööripoolsemate punktide vahel, kus vöör hõlmab kere veekindlaid konstruktsioone, pakki ja umbreelingut, kuid mitte pukspriiti ja kaitsereelingut, ning ahter hõlmab kere veekindlaid konstruktsioone, ahtripeeglit, puppi, traali rampi ja umbreelingut, kuid mitte kaitsereelingut, käiturit, roolilehte, tuukritreppi ja platvormi;
  25) ajalooline laev – laev, mille vanus ületab reisilaeval 35 aastat ja muul laeval 40 aastat ning millel ei ole tehtud olulisi ümberehitusi ja millel valdavalt on säilitatud ehitusaegsed materjalid, või sellise laeva koopia, mille ehitamisel on kasutatud originaaliga sarnaseid ehitusmaterjale. Ajaloolise laevana ei käsitata kauba- ja kalalaeva, mis tegeleb oma põhitegevusega väljaspool kohaliku rannasõidu piirkonda;
  26) eripiirkond – teatud toimingute sooritamiseks ettenähtud merel või laevatataval siseveekogul paiknev veeala või ala, kus mingi tegevus on keelatud või selle suhtes rakendatakse piiranguid (täieliku või osalise keelu ala). Eripiirkonnaks võib olla ankrukoht laevade ohutuks seismiseks, kaadamisala pinnase või põhjasetete paigutamiseks, õppepolügoon või muu sõjalise otstarbega veeala, veealuse hüdrotehnilise rajatise (kaablitrass, torujuhe vms) kaitsevöönd või muu veeala;
  27) varjumispaik – merehätta sattumist vältida püüdva või merehädas oleva laeva varjumiseks määratud sadam, sadama osa, kai, ankrukoht või muu kaitstud piirkond;
  28) mereõppeasutus – meremeeste taseme- ja täiendusõpet korraldav õppeasutus;
  29) reisilaev – majandustegevuseks kasutatav laev, mis veab üle 12 reisija;
  30) reisija – isik, kes viibib laeval ja kes ei ole kantud laeva munsterrolli. Reisijaks ei loeta isikut, kes on toimetatud laeva pardale pärast tema päästmist merel, lootsi ja lootsiõpilast ning alla ühe aasta vanust last;
  31) päästetööde paat – veekogul otsingu- ja päästetöödeks kohandatud veesõiduk;
  32) majandustegevus – veesõiduki kasutamine tulu saamise eesmärgil. Majandustegevusena ei käsitata veesõiduki kasutamist või rentimist sporditegevuseks ja vaba aja veetmiseks, samuti kasutamist väikelaevajuhtide koolituseks või esitlemist müügi eesmärgil;
  33) navigatsiooniteave – Veeteede Ameti väljaantav informatsioon navigatsioonitingimuste ja nende muutuste kohta Eesti merealadel ja laevatatavatel siseveekogudel. Navigatsiooniteabe hulka kuuluvad navigatsioonikaardid ja navigatsioonialased väljaanded, nagu lootsiraamatud, navigatsioonimärkide nimekirjad, teadaanded meremeestele ning navigatsioonihoiatused ja muud navigeerimiseks vajalikud väljaanded;
  34) pikkus (arvestuslik pikkus) (L – length, meetrites) – 96 protsenti teoreetilise veeliini kogupikkusest, kui ei ole sätestatud teisiti. Teoreetiline veeliin paikneb joonel, mis asub 85 protsenti minimaalseima parda kõrgusest mõõdetuna kiilu ülemisest servast. Kui pikkus vöörtäävi esiservast kuni rooli palleri teljeni, mõõdetuna mööda sama veeliini, on suurem, arvestatakse pikkuseks viimane. Laevadel, mis on konstrueeritud kiilukaldega, peab veeliin olema paralleelne teoreetilise veeliiniga.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

2. peatükk MERESÕIDUOHUTUST TÕENDAVAD TUNNISTUSED. REEDERI MERESÕIDUOHUTUSALANE AUDITEERIMINE. TUNNUSTAMINE 

§ 3.  Tunnistuste väljastamine

  (1) Laeval peavad olema rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seadusega ettenähtud meresõiduohutust tõendavad originaaltunnistused.

  (2) Eesti laevaregistritesse kantud või kantava laeva kohta väljastab meresõiduohutust tõendavad tunnistused ja mõõtekirja Veeteede Amet.

  (3) Alla 24-meetrise kogupikkusega laevadele mõõtekirja väljastamise tingimused kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

  (4) Veeteede Amet tunnustab rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele vastavaid volitatud klassifikatsiooniühingu väljastatud tunnistusi ja mõõtekirja ning isiku tunnustamist, kes valmistab tooteid või osutab teenuseid käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkonnas.

  (5) Veeteede Amet tunnustab Euroopa Liidu liikmesriigi väljastatud tunnistusi ja mõõtekirja ning isiku tunnustamist, kes valmistab tooteid või osutab teenuseid käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkonnas, kui need vastavad rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 4.  Välisriigi lippu kandvale laevale esitatavad nõuded

  (1) Eesti Vabariigi territooriumil asuvasse sadamasse sisenemisel nõutakse välisriigi lippu kandvalt laevalt selle laeva suhtes kohaldatavates rahvusvahelistes konventsioonides ettenähtud tunnistusi.

  (2) Välisriigi lippu kandvale laevale, mille suhtes rahvusvahelisi konventsioone ei kohaldata, ja väikelaevale ei esitata rangemaid nõudeid, kui on kehtestatud sama klassi Eesti riigilippu kandva laeva ja väikelaeva suhtes.

§ 5.  Laeva sõidupiirkond

  (1) Laeva sõidupiirkonna määrab ja kannab selle andmed meresõiduohutust tõendavatesse tunnistustesse või sisevetel kasutatava laeva sõidukõlblikkuse tunnistusse (edaspidi sõidukõlblikkuse tunnistus) Veeteede Amet.

  (2) Veeteede Amet tunnustab volitatud klassifikatsiooniühingu või Euroopa Liidu liikmesriigi mereadministratsiooni määratud sõidupiirkonna kohta tehtud kannet laeva meresõiduohutust tõendavas tunnistuses, kui see vastab rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.01.2003]

§ 6.  Reederi ja tema laeva meresõiduohutusalane auditeerimine

  (1) Meresõiduohutusalase auditeerimise eesmärk on kindlaks teha, kas reederi rakendatud meetmed vastavad rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja selle konventsiooni 1978. aasta protokolli nõuetele.

  (2) Reederi ja tema laeva meresõiduohutusalast auditeerimist korraldab Veeteede Amet ning selle edukalt läbinud reederile ja tema laevale väljastatakse sellekohased tunnistused.

  (2¹) Volitatud klassifikatsiooniühing, kellega Veeteede Ameti peadirektor on sõlminud vastava lepingu, võib läbi viia reederi ja tema laeva meresõiduohutuse alast auditeerimist ning selle edukalt läbinud reederile ja tema laevale väljastada sellekohased tunnistused.

  (3) Veeteede Amet tunnustab volitatud klassifikatsiooniühingu väljastatud meresõiduohutusalase auditeerimise tunnistusi, kui need vastavad rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele.

  (4) Reederi ja tema laeva meresõiduohutuse alase auditeerimise korra ja auditeerimise tunnistuste vormid kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 7.  Tunnustamine

  (1) Tunnustamine on menetlus, mille käigus hinnatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkonnas isiku tootmistegevuse või selle osa, kui tooteid valmistatakse või teenuseid osutatakse mitmes tegevusvaldkonnas, ning toote või teenuse vastavust seadustes ja rahvusvahelistes meresõiduohutust reguleerivates konventsioonides sätestatud nõuetele.

  (2) Tunnustamise nõue laieneb järgmistes tegevusvaldkondades valmistatavatele toodetele ja osutatavatele teenustele:
  1) laevaehitus, -remont ja laevade ümberehitus;
  1¹) laeva ning laevaseadmete ja -süsteemide kontrollimine ja katsetamine;
  2) laeva veealuse osa tuukriülevaatus;
  3) navigatsiooni-, raadioside-, pääste- ja tuletõrjevahendite ning tulekaitsekonstruktsioonide valmistamine, kontrollimine ja katsetamine;
  4) laevaehitusalased arvutused ja katsetused;
  5) kemikaalitankerite lastimisoperatsioonide ülevaatus;
  6) hüdrograafiliste mõõdistustööde teostamine;
  7) mereõppeasutuse kvaliteedisüsteemi auditeerimine;
  8) väikelaevade ehitamine, remontimine, katsetamine ja tehniline ülevaatus;
  9) väikelaevajuhtide väljaõppe korraldamine;
  10) laevade turvalisust tagava varustuse paigaldamine ja hooldus Eesti Vabariigis;
  11) meremeeste taseme- ja täiendusõppe korraldamine;
  12) jetijuhtide väljaõppe korraldamine.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 8.  Tunnustamise nõue

  (1) Käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkonnas tootmistegevuseks või osaliseks tootmistegevuseks, toote valmistamiseks või teenuse osutamiseks peab isik olema Veeteede Ameti poolt tunnustatud.

  (2) Tunnustamise ajal valitsenud seisundit muutvatest ehituslikest, tehnoloogilistest, töökorralduslikest või teistest ümberkorraldustest peab isik kirjalikult teatama Veeteede Ametile. Ümberkorralduste ajal on keelatud teenust osutada ning pärast ümberkorralduste lõpetamist võib teenuste osutamist jätkata ainult Veeteede Ameti loal.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 9.  Tunnustamise korraldamine

  (1) Veeteede Amet korraldab isiku kirjaliku taotluse alusel tema tootmistegevuse või selle osa või toote või teenuse tunnustamise, teeb asjakohase tunnustamisotsuse ja teostab järelevalvet ettevõtja tegevuse üle kõigis tunnustamise saanud valdkondades.

  (1¹) Tunnustamisotsus on tähtajatu.

  (2) Tunnustamisotsuse vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

  (3) Tunnustamise taotlemiseks esitab isik Veeteede Ametile taotluse, milles on järgmised andmed:
  1) ärinimi;
  2) aadress ja asukoht;
  3) sidevahendite numbrid;
  4) äriregistri kood, välja arvatud asutamisel oleva taotleja puhul.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotlusele lisatakse:
  1) [kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.01.2003]
  2) [kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.01.2003]
  3) isiku töötajate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide (diplomid, tunnistused ja muu selline) koopiad;
  4) kasutatavate tehnikavahendite loetelu ja tööde tehnoloogia kirjeldus.

  (5) Kui valmistajatehase poolt on isikule toote hoolduse, kontrolli või remondi teostamiseks väljastatud luba või tunnistus, lisatakse selle koopia käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotlusele.

  (5¹) Meremeeste taseme- ja täiendusõppe korraldamiseks tunnustuse taotlemisel lisatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotlusele koolituslubade koopiad ja õppekavad ning tehniliste õppevahendite ja valmendite loetelu ning õppejõudude nimekiri.

  (6) Isik tasub tunnustuse taotlemisel riigilõivu.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 10.  Isiku tootmistegevuse või selle osa ning toote ja teenuse tunnustamine

  (1) Veeteede Ameti peadirektor kinnitab järelevalveametniku ettepaneku alusel tunnustamisotsusega isiku tootmistegevuse või selle osa või toote või teenuse vastavust käesolevas seaduses, rahvusvahelistes meresõiduohutust reguleerivates konventsioonides ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetele.

  (1¹) Enne tunnustamisotsuse tegemist kontrollib Veeteede Amet isiku andmeid äriregistris või äriregistrisse kandmata füüsilisest isikust ettevõtja puhul Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus struktuuriüksuses.

  (2) Veeteede Ameti peadirektor peab otsuse tegema 20 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Otsuse tegemise tähtaega võib Veeteede Ameti peadirektor lisaasjaolude selgitamiseks pikendada kuni 40 tööpäevani. Tähtaja pikendamisest teatatakse taotluse esitajale posti teel või elektrooniliselt.
[RT I 2005, 57, 451 - jõust. 18.11.2005]

§ 11.  Tunnustamisest keeldumine, tunnustamisotsuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Veeteede Ameti peadirektor keeldub isiku tootmistegevuse või selle osa või toote või teenuse tunnustamisest või peatab tunnustamisotsuse ja teeb isikule ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks, kui:
  1) isiku tootmistegevus või selle osa või toode või teenus või käesoleva seaduse § 9 lõikes 5¹ nimetatud õppekavad ei ole käesolevas seaduses, rahvusvahelistes meresõiduohutust reguleerivates konventsioonides või teistes õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad;
  2) ehitatud, valmistatud, remonditud, katsetatud või kontrollitud seadmed või käesoleva seaduse § 9 lõikes 5¹ nimetatud tehnilised õppevahendid ja valmendid ei vasta standarditele või valmistajatehase nõuetele.

  (2) Tunnustamisotsuse võib Veeteede Ameti peadirektor peatada kuni kuueks kuuks.

  (3) Tunnustamisest keeldumise otsus tehakse taotluse esitajale teatavaks posti teel või elektrooniliselt.

  (4) Tunnustamisotsus tunnistatakse kehtetuks, kui:
  1) isik ei ole tootmistegevuses või selle osas või toote valmistamisel või teenuse osutamisel kõrvaldanud puudusi, mis on tinginud tunnustamise peatamise;
  2) see on seadusega ette nähtud muudel juhtudel.

  (5) Tunnustamisotsuse kehtetuks tunnistamise ettepaneku teeb tootmistegevuse või selle osa või toote valmistamise või teenuse osutamise üle järelevalvet teostav ametnik Veeteede Ameti peadirektorile, kellel on õigus tunnistada tunnustamisotsus kehtetuks. Tunnustamisotsuse kehtetuks tunnistamise otsus tehakse isikule teatavaks posti teel või elektrooniliselt.

  (6) Kui tunnustamisotsuse kehtetuks tunnistamise aluseks olnud asjaolud on kõrvaldatud, võib isik taotleda uut tunnustamist.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

2¹. peatükk LAEVA TURVALISUS 
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 11¹.  Laeva turvalisuse järelevalve ja turvalisuse tunnistus

  (1) Turvalisuse järelevalve seisneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülevaatuses ja pistelises kontrollimises.

  (2) Turvalisuse ülevaatus käesoleva seaduse tähenduses on laeva turvalisuse alase süsteemi auditeerimine, turvalisust tagavate seadmete ja varustuse kontrollimine ning turvalisuse plaani vastavuse hindamine rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja selle konventsiooni alusel kehtestatud «Rahvusvahelise laeva ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksi» ning siseriiklike õigusaktide nõuetele.

  (3) Veeteede Amet teostab järelevalvet laevade turvalisusega seotud nõuete täitmise üle.

  (4) Turvalisuse ülevaatuse edukalt läbinud Eesti laevaregistritesse kantud või kantava laeva kohta väljastab turvalisuse tunnistuse Veeteede Amet.

  (5) Volitatud turvalisusorganisatsioon, kellega Veeteede Amet on sõlminud vastava lepingu, võib läbi viia laeva turvalisuse ülevaatuse, kooskõlastada laeva turvalisuse plaani ja väljastada laeva turvalisust tõendava tunnistuse.

  (6) Veeteede Amet tunnustab rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja käesoleva seaduse nõuetele vastavaid volitatud turvalisusorganisatsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi väljastatud turvalisuse tunnistusi.

  (7) Laeval peab olema rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja selle konventsiooni alusel kehtestatud «Rahvusvahelise laeva ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksi» ja käesoleva seadusega ettenähtud turvalisuse tunnistuse originaal.

  (8) Laeva turvalisuse ülevaatuse läbiviimise korra ja laeva turvalisuse tunnistuse vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

  (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülevaatuse ja kontrollimise käigus saadud või loodud andmed ja teave ning turvalisuse riskianalüüsid ja turvalisuse plaanid ei ole avalikud.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 11².  Laeva turvahäire

  Eesti riigilippu kandvalt laevalt võtab turvahäire vastu politseiasutus, teavitades sellest kohe Veeteede Ametit. Vajaduse korral teavitab Veeteede Amet välisriiki, mille läheduses turvahäire edastanud laev asub. Saades teabe välisriigi lippu kandva laeva turvahäire edastamisest, teavitab Veeteede Amet sellest kohe laeva lipuriiki ja vajaduse korral välisriiki, mille läheduses turvahäire edastanud laev asub.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 11³.  Kehtivast turvatasemest ja turvataseme muutumisest teavitamine

  Eesti riigilippu kandvatel laevadel kehtivast turvatasemest ja turvataseme muutumisest teavitab reederit Veeteede Amet.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 11⁴.  Laevale turvalisuse kaalutlusel rakendatavad erakorralised meetmed

  Kui julgeolekuasutustelt laekunud teabe või ohuhinnangu alusel kujutab laev endast siseriikliku julgeoleku riski, võib Veeteede Amet rakendada turvalisuse kaalutlusel erakorralisi meetmeid, nagu piirangute seadmine laeva sadamas viibimise ajale, laeva sadamasse sisenemise keelamine, laeva ümberpaigutamine või laeva sadamast välja saatmine.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

3. peatükk MERESÕIDUOHUTUSALANE TEHNILINE JÄRELEVALVE 

§ 12.  Laeva tehnilise järelevalve korraldamine

  (1) Tehniline järelevalve käesoleva seaduse tähenduses on laeva ning selle seadmete ja varustuse vastavuse kontrollimine rahvusvahelistes konventsioonides ning käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

  (2) Tehniline järelevalve seisneb käesoleva seaduse § -s 13 nimetatud tehnilises ülevaatuses ja pistelises kontrollimises.

  (3) Tehnilist järelevalvet laevaregistrisse kantud laeva üle teostavad Veeteede Amet ja volitatud klassifikatsiooniühing. Laev kogumahutavusega 75 ja enam ning reisilaev reisijate arvuga 36 ja enam kuuluvad volitatud klassifikatsiooniühingute järelevalve alla, välja arvatud riigihaldusülesandeid täitev laev ja siseveelaev.

  (3¹) Volitatud klassifikatsiooniühingutele esitatavad nõuded ja volitatud klassifikatsiooniühingute üle järelevalve teostamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

  (4) Eesti laevaregistritesse kantava laeva tehnilise ülevaatuse teostab Veeteede Amet.

  (5) Alla 12-meetrise kogupikkusega laevale võib laeva konstruktsioonist ja kasutusotstarbest tulenevalt kohaldada väikelaevale kehtestatud nõudeid.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 13.  Tehniliste ülevaatuste korraldamine ja liigitamine

  (1) Laeva tehniline ülevaatus korraldatakse rahvusvaheliste konventsioonide ning käesoleva seadusega kehtestatud ulatuses ja tähtaegadel. Ajaloolise laeva tehnilisel ülevaatusel võib Veeteede Amet teha mööndusi, kui on tagatud laeva ohutus.

  (2) Reisilaevade tehnilised ülevaatused liigitatakse järgmiselt:
  1) esmane ülevaatus, mis tehakse enne laeva kasutusele võtmist;
  2) täisülevaatus, mis tehakse üks kord 12 kuu jooksul seoses tunnistuste väljastamisega või nende kehtivuse kinnitamisega ja mis hõlmab ka laeva veealuse osa ülevaatust. Üks kord viie aasta jooksul tehakse täisülevaatuse käigus ka laeva veealuse osa dokiülevaatus, kui volitatud klassifikatsiooniühingu eeskirjad ja normid ei nõua dokiülevaatust sagedamini. Üle kümne aasta vanustel laevadel tehakse vähemalt kaks dokiülevaatust igas viieaastases ajavahemikus, kusjuures ülevaatustevaheline aeg ei või ületada 36 kuud, kui volitatud klassifikatsiooniühingu eeskirjad ja normid ei nõua dokiülevaatust sagedamini;
  3) täielik või osaline lisaülevaatus, mis tehakse sõltuvalt asjaoludest kas pärast laevaõnnetust, laeva ümberehitamist, laeva kasutusviisi muutmist või enne laeva kandmist Eesti laevaregistritesse või kui selleks tekib vajadus;
  4) parvlaeva ja kiirreisilaeva külastusriigi poolne lisaülevaatus.

  (3) Reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade külastusriigi poolse lisaülevaatuse teostamise ja kontrollimise korra ning reisiparvlaeva ja kiirreisilaeva külastusriigi poolse lisaülevaatuse akti vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

  (4) Kauba- ja kalalaeva ning teiste laevade tehnilised ülevaatused liigitatakse järgmiselt:
  1) esmane ülevaatus, mis tehakse enne laeva kasutusele võtmist;
  2) täisülevaatus, mis tehakse seoses tunnistuste väljastamisega vähemalt üks kord viie aasta jooksul;
  3) vahepealne ülevaatus, mis tehakse teise või kolmanda iga-aastase ülevaatuse asemel;
  4) iga-aastane ülevaatus;
  5) vähemalt kaks laeva veealuse osa ülevaatust, mis tehakse igas viieaastases ajavahemikus, kusjuures ülevaatustevaheline aeg ei või ületada 36 kuud, kui volitatud klassifikatsiooniühingu eeskirjad ja normid ei nõua ülevaatust sagedamini. Üks kord viie aasta jooksul tehakse täisülevaatuse käigus ka laeva veealuse osa dokiülevaatus, kui volitatud klassifikatsiooniühingu eeskirjad ja normid ei nõua dokiülevaatust sagedamini. Üle kümne aasta vanustel laevadel tehakse vähemalt kaks dokiülevaatust igas viieaastases ajavahemikus, kusjuures ülevaatustevaheline aeg ei või ületada 36 kuud, kui volitatud klassifikatsiooniühingu eeskirjad ja normid ei nõua dokiülevaatust sagedamini;
  6) täielik või osaline lisaülevaatus sõltuvalt asjaoludest kas pärast laevaõnnetust, laeva ümberehitamist, laeva kasutusviisi muutmist või enne laeva kandmist Eesti laevaregistritesse või kui selleks tekib vajadus.

  (5) Laevale, mida on viimase 12 kuu jooksul laeva kontrollimiste käigus välisriigis kaks korda kinni peetud, tuleb korraldada hiljemalt ühe kuu möödudes viimasest kinnipidamisest täielik või osaline lisaülevaatus, mis ei pea hõlmama dokiülevaatust.

  (6) Reeder tagab laeva tähtaegse esitamise tehnilisele ülevaatusele. Taotluse laeva tehnilise ülevaatuse korraldamiseks Eesti sadamas või dokis esitab reeder Veeteede Ametile vähemalt viis tööpäeva ning tehnilise ülevaatuse korraldamiseks välisriigi sadamas või dokis vähemalt kaks nädalat enne soovitud ülevaatust. Enne taotluse esitamist Veeteede Ametile on reeder kohustatud tasuma tehnilise ülevaatuse eest riigilõivu.

  (7) Ülevaatustevahelisel ajal on reeder kohustatud teatama Veeteede Ametile ja laeva tehnilist järelevalvet teostavale klassifikatsiooniühingule avastatud vigastustest või riketest, mis avaldavad mõju laeva merekõlblikkusele või sisevetel sõidukõlblikkusele.

  (8) Eesti riigilippu kandva laeva tehniline ülevaatus tehakse Eesti sadamas. Kui reeder taotleb välisriigi sadamas viibiva laeva tehnilist ülevaatust, kannab ta Veeteede Ameti järelevalveametnike lähetuskulud vastavalt riigiteenistujate teenistuslähetuse kulude hüvitamise tingimustele.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 14.  Laeva tehnilise dokumentatsiooni esitamine Veeteede Ametile

  (1) Eesti reederi tellimusel ehitatava või ümberehitatava laeva tehniline dokumentatsioon esitatakse Veeteede Ametile läbivaatamiseks ning kooskõlastamiseks enne ehitamise alustamist.

  (2) Tehniline dokumentatsioon tuleb esitada Veeteede Ametile enne välisriigis omandatud laeva või prahtimislepingu alusel laevapereta prahitud laeva kandmist Eesti laevaregistritesse.

  (3) Veeteede Ametile esitatavate laeva tehniliste dokumentide loetelu kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 15.  Tehnilise ülevaatuse raamat

  (1) Laeva ja selle seadmete tehnilise seisundi ning varustuse koosseisu kohta peab Eesti riigilippu kandval laeval olema tehnilise ülevaatuse raamat.

  (2) Laeva tehnilise ülevaatuse raamatu vormi ja täitmise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

  (3) Riiklikku järelevalvet teostav järelevalveametnik on kohustatud tegema tehnilise ülevaatuse raamatusse avastatud puuduste kohta kande, milles peavad sisalduma puuduste kõrvaldamise nõuded ja tähtajad ning viited seaduse või muu õigusakti sättele, mida rikuti.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 15¹.  Leppemärgid

  Eestis kohaldatakse laeva ja ohtliku lasti käitamise ning hädaolukorras tegutsemise hõlbustamiseks IMO heakskiidetud leppemärke, mis avaldatakse Veeteede Ameti Teatajas ja Veeteede Ameti veebilehel.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 15².  Laevaandmete alaline register

  (1) Laeval peab olema rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel nõuete ja vormi kohane tunnistus «Laevaandmete alaline register» (Continuous Synopsis Record).

  (2) Veeteede Amet väljastab tunnistuse «Laevaandmete alaline register» reederilt saadud andmete alusel.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

4. peatükk LAEVA MEREKÕLBLIKKUS JA SÕIDUKÕLBLIKKUS 

§ 16.  Laeva merekõlblikkus ja sõidukõlblikkus

  Laev on merekõlblik ja sisevetel sõidukõlblik, kui see on projekteeritud, ehitatud, seadistatud, varustatud, mehitatud ning lastitud ohutu meresõidu ja hea merepraktika või sisevetel ohutu sõidu nõuete kohaselt ning laeva tehniline seisund vastab meresõiduohutuse nõuetele, mille järgimine aitab ära hoida laevaõnnetusi, ohtu inimeludele ja merekeskkonna või sisevete reostust.

§ 17.  Merekõlblikkuse tunnistus ja sõidukõlblikkuse tunnistus

  (1) Merekõlblikkuse tunnistus ja sõidukõlblikkuse tunnistus on Veeteede Ameti väljastatud dokumendid, mis tõendavad, et Veeteede Amet on teinud laeva tehnilise ülevaatuse käesoleva seaduse § 13 lõike 4 kohaselt ja laev on tunnistatud käesoleva seaduse kohaselt merekõlblikuks või sisevetel sõidukõlblikuks ning et laev vastab ka teistele käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

  (2) Merekõlblikkuse tunnistus ja sõidukõlblikkuse tunnistus väljastatakse laeva esmase või täisülevaatuse läbimise korral viieks aastaks.

  (3) Merekõlblikkuse tunnistuse ja sõidukõlblikkuse tunnistuse vormid kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

  (4) Veeteede Amet võib klassifitseeritud laeva kohta väljastatud merekõlblikkuse tunnistuse kehtivust kinnitada volitatud klassifikatsiooniühingu igaaastase ülevaatuse tulemusena väljastatud või kinnitatud tunnistuste alusel, kui laeva eelmise kahe aasta tehniliste ülevaatuste ja laevakontrolli tulemuste põhjal ei ole avastatud puudusi, mis võivad olla laeva kinnipidamise aluseks.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut ei kohaldata laeva registrisse kandmiseks korraldatava täis- ja lisaülevaatuse suhtes.

  (6) Kui Veeteede Amet kooskõlas käesoleva seaduse § 3 lõigetega 1 ja 2 väljastab laeva kohta kõik rahvusvahelise konventsiooniga inimelude ohutusest merel ja selle konventsiooni 1978. aasta protokolliga ettenähtud tunnistused või väljastab kalalaevale § 19 lõike 5 kohaselt kalalaeva vastavuse tunnistuse, ei väljasta Veeteede Amet selle laeva kohta merekõlblikkuse tunnistust.

  (7) Kui peale käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhu puudub laeval merekõlblikkuse tunnistus või kui laeval puudub sõidukõlblikkuse tunnistus, on laeva kasutamine meresõiduks või sõiduks sisevetel keelatud.

  (8) Kui reederil on vaja laeva tehniliseks ülevaatuseks ettevalmistamiseks või teises sadamas remontimiseks, käigukatsetuste läbiviimiseks või muudel seesugustel asjaoludel väljuda sadamast, omamata seejuures kehtivat merekõlblikkuse, sõidukõlblikkuse või käesoleva seaduse § -s 32 nimetatud reisijateveo tunnistust, väljastab Veeteede Amet reederi kirjaliku taotluse alusel laevale, mille merekõlblikkus seda võimaldab, ühekordse ülesõiduloa.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 17¹.  Rahvusvaheline õhusaaste vältimise tunnistus

  (1) Veeteede Amet väljastab laevale rahvusvahelise õhusaaste vältimise tunnistuse, kui laev vastab rahvusvahelise konventsiooni merereostuse vältimiseks laevadelt (edaspidi rahvusvaheline konventsioon merereostuse vältimiseks laevadelt) lisa VI nõuetele.

  (2) Rahvusvahelise õhusaaste vältimise tunnistuse vormi ja väljastamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 18.  Meresõiduohutust tõendavate tunnistuste ja sõidukõlblikkuse tunnistuse kehtetuks tunnistamine ning tunnistuste kehtivuse kaotamine

  (1) Veeteede Amet tunnistab meresõiduohutust tõendava tunnistuse või sõidukõlblikkuse tunnistuse kehtetuks:
  1) laeva või selle seadmete konstruktsiooni sellise muudatuse korral, mis kahjustab laeva merekõlblikkust või sisevetel sõidukõlblikkust;
  2) kui laev või selle seade on vigastatud selliselt, et kahjustab laeva merekõlblikkust või sisevetel sõidukõlblikkust, ning kui vigastus ei ole kõrvaldatud Veeteede Ameti või volitatud klassifikatsiooniühingu ettekirjutatud viisil.

  (2) Laeva meresõiduohutust tõendav tunnistus või sõidukõlblikkuse tunnistus kaotab kehtivuse:
  1) laeva madalikule sõidu või põhjapuute korral, välja arvatud juhul, kui põhjapuute võimalus on sätestatud sadama tavades või eeskirjas;
  2) kui laevale ei ole tehtud käesoleva seadusega ettenähtud tehnilist ülevaatust;
  3) laeva kustutamisel Eesti laevaregistrist;
  4) kui laev on «26. jaanuari 1982. aasta Pariisi vastastikuse mõistmise memorandumis laevakontrolli kohta» koos kehtivate muudatustega (The Paris Memorandum of Understanding on Port State Control – Paris MOU ) (edaspidi Paris MOU) sätestatud korra kohaselt 12 kuu jooksul välisriigis kaks korda kinni peetud ning laev ei ole käesoleva seaduse § 13 lõike 5 kohaselt ühe kuu möödudes viimasest kinnipidamisest läbinud täielikku või osalist lisaülevaatust.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 19.  Laeva projekteerimise, ehitamise ja seadistamise nõuded

  (1) Laev projekteeritakse, ehitatakse ja seadistatakse rahvusvaheliste konventsioonide nõuete ning klassifikatsiooniühingute reeglite alusel.

  (2) Veeteede Amet teostab riiklikku järelevalvet laevade projekteerimise, ehitamise ja seadistamise üle.

  (3) Veeteede Amet tunnustab volitatud klassifikatsiooniühingu pädevust teostada järelevalvet laevade projekteerimise, ehitamise ja seadistamise üle, kui see vastab rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele.

  (4) [Kehtetu - RT I 2004, 24, 164 - jõust. 25.04.2004]

  (5) Kalalaevade ohutusnõuded, sõidupiirkonnad ning vastavuse tunnistuse, vabastuse tunnistuse ja varustuse nimekirja vormid kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

  (6) Klassifitseerimata laevade seadistamise ja varustamise nõuded ning ohutusnõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

  (6¹) Veeteede Amet võib klassifitseerimata laevade puhul käesoleva seaduse 3., 4., 5., 7. ja 10. peatüki sätted jätta kohaldamata või kohaldada osaliselt, kui on tagatud laeva ohutus. Sellisel juhul arvestab Veeteede Amet laeva püstuvust, konstruktsiooni, sõidupiirkonda ja sõidupiirkonna hüdrometeoroloogilist eripära.

  (6²) Käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud nõudeid rakendatakse klassifitseeritud laevade varustusele niivõrd, kuivõrd varustusele esitatavad nõuded ei ole sätestatud rahvusvahelistes konventsioonides ega klassifikatsiooniühingu reeglites.

  (7) Sõja- ja piirivalvelaevade ning muude riigihaldusülesandeid täitvate laevade seadistamise ja varustamise nõuded side- ja navigatsioonivahendite osas kehtestab Vabariigi Valitsus .

  (8) Käesoleva paragrahvi lõiget 5 kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale Eesti sise- ja territoriaalvetes kala püüdvale ja püütud kala Eesti sadamas lossivale kalalaevale.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 19¹.  Laeva ohutusvarustuse paigaldamise ja turule laskmise nõuded

  (1) Turule lasta või laeva pardale paigaldada võib ainult käesoleva seaduse nõuetele vastavat laeva ohutusvarustust, mille nõuetele vastavus on käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud õigusaktis ettenähtud korras tõendatud.

  (2) [Kehtetu – RT I 2010, 31, 158 - jõust. 01.10.2010]

  (3) Laevade ohutusvarustusele esitatavad nõuded, ohutusvarustuse nõuetele vastavuse tõendamise ja märgistusega varustamise korra, vastavusmärgi vormi, ohutusvarustuse katsetamise ja laevale paigaldamise korra ning laeva ohutusvarustuse tunnistuse vormi ja selle väljastamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

  (4) Veeteede Amet või volitatud klassifikatsiooniühing võib pärast ohutusvarustuse paigaldamist laeva pardale seda varustust hinnata, kui rahvusvahelised õigusaktid nõuavad ohutusvarustuse katsetamist laeva pardal ohutuse tagamiseks või saaste vältimiseks tingimusel, et ei korrata vastavushindamise protseduuride raames tehtud katseid.

  (5) Veeteede Amet või volitatud klassifikatsiooniühing võib lubada erandlike tehniliste uuendustega ohutusvarustust, mille puhul ei ole järgitud nõuetele vastavuse tõendamise korda, paigaldada laeva pardale, kui katse abil või muul Veeteede Ametit või volitatud klassifikatsiooniühingut rahuldaval viisil on tõestatud, et selline varustus on sama tõhus kui varustus, mille nõuetele vastavus on ettenähtud korras tõendatud.

  (6) Veeteede Amet või volitatud klassifikatsiooniühing võib katsetamiseks või hindamiseks lubada ajutiselt laeva pardale paigaldada rahvusvaheliste ja siseriiklike õigusaktide nõuetele mittevastavat täiendavat ohutusvarustust, mis ei asenda nõuetekohast varustust ning mille kohta Veeteede Amet või volitatud klassifikatsiooniühing on väljastanud vastava tunnistuse.

  (7) Kui väljaspool Eesti või Euroopa Liidu liikmesriikide sadamaid on vajalik asendada laeva ohutusvarustus ning erandlikel asjaoludel ei ole mõistliku aja jooksul või mõistliku hinnaga võimalik laevale paigaldada ohutusvarustust, mille nõuetele vastavus on käesoleva seaduse kohaselt tõendatud, võib laevale paigaldada muu varustuse, arvestades järgmisi tingimusi:
  1) laeva ohutusvarustuse kohta peavad olema väljastatud teavitatud asutusega samaväärse asutuse dokumendid tingimusel, et Euroopa Liidu ja asjassepuutuva riigi vahel on sõlmitud nimetatud asutuste vastastikuse tunnustamise leping;
  2) kui käesoleva lõike punktis 1 nimetatud nõuet ei ole võimalik täita, peavad laeva ohutusvarustuse kohta olema väljastatud asjakohaste konventsioonide osalisriigiks oleva IMO liikmesriigi dokumendid varustuse asjakohastele IMO nõuetele vastavuse kohta.

  (8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 kohaselt erandlikel asjaoludel asendatud ohutusvarustusest, ohutusvarustuse asendamise põhjustest ning ohustusvarustuse tehnilistest andmetest peab reeder viivitamata teavitama Veeteede Ametit või volitatud klassifikatsiooniühingut. Veeteede Amet või volitatud klassifikatsiooniühing kontrollib laeva ülevaatusel, et erandlikel asjaoludel laevale paigaldatud ohutusvarustus ja selle katsetusdokumendid vastavad rahvusvaheliste ja siseriiklike õigusaktide nõuetele.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 19².  Teavitatud asutus

  (1) Teavitatud asutus käesoleva peatüki tähenduses on vastavushindamisasutus, kellel on õigus teostada laeva ohutusvarustuse nõuetele vastavuse tõendamiseks vajalikke vastavushindamise protseduure.

  (2) Teavitatud asutusele, sealhulgas talle tegevusloa andmisele, selle kehtivuse peatamisele või kehtetuks tunnistamisele, samuti teavitatud asutusena tegutsemisele ja tema üle järelevalve teostamisele kohaldatakse toote nõuetele vastavuse seadust.
[RT I 2010, 31, 158 - jõust. 01.10.2010]

5. peatükk MEREMEESTE ERIALANE ETTEVALMISTAMINE JA LAEVA MEHITAMISE NÕUDED 

§ 20.  Meremeeste erialane ettevalmistamine

  (1) Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise, sealhulgas meresõidudiplomi, kutsetunnistuse ja kinnituslehe väljastamise korra, väljastatavate dokumentide vormid ning meresõidudiplomi, kutsetunnistuse ja teiste laevapere liikmetele väljastatavate tunnistuste tunnustamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus .
[RT I 2008, 47, 263 - jõust. 16.11.2008]

  (2) Siseveelaeva laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise korra ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

  (3) Mereõppeasutus peab omama meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni nõuetele vastavat auditeeritud kvaliteedisüsteemi.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

  (3¹) Kvaliteedisüsteem loetakse nõuetekohaseks, kui selle loomisel on juhindutud Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni ( International Organization for Standardization – ISO) või muu standardiorganisatsiooni kvaliteedisüsteemi käsitlevatest standarditest või meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni nõuetest.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

  (3²) Kvaliteedisüsteemi kasutusala peab sisaldama laevapere liikmete taseme- ja täiendusõppe valdkonda, mille eesmärgiks on meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis ning rahvusvahelises konventsioonis inimelude ohutusest merel sätestatud kvalifikatsiooni omistamine või nimetatud konventsioonides sätestatud teadmiste ja oskuste omandamine (edaspidi konventsioonikohane õpe).
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

  (3³) Kvaliteedisüsteemi ei pea omama koolitusluba omav mereõppeasutus, mis tegeleb laevapere liikmete koolituse ja täiendusõppega, mille eesmärgiks on meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis ning rahvusvahelises konventsioonis inimelude ohutusest merel sätestamata kvalifikatsiooni omistamine või nimetatud konventsioonides sätestamata teadmiste ja oskuste omandamine (edaspidi mittekonventsioonikohane õpe ).
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

  (4) Mereõppeasutus esitab Veeteede Ametile käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punkti 7 kohaselt tunnustatud isiku läbiviidud kvaliteedisüsteemi välisauditi aruande ühe kuu jooksul pärast välisauditi läbiviimist, kui auditeerijaks ei ole Veeteede Amet. Kvaliteedisüsteemi esmane sõltumatu välisaudit peab olema läbi viidud kolme kuu jooksul koolitustegevuse algusest arvates.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

  (5) Veeteede Amet teostab mereõppeasutuse tunnustamist ja järelevalvet väljaõppe vastavuse üle käesoleva seaduse ning meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni nõuetele.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

  (5¹) Veeteede Amet väljastab meresõidudiplomi või kutsetunnistuse isikule, kes on läbinud koolituse käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punkti 11 kohaselt tunnustatud mereõppeasutuses või sellise välisriigi mereõppeasutuses, mille meremeeste väljaõppe korraldus on IMO poolt tunnustatud, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 5³sätestatut.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

  (5²) Mereõppeasutuse õppurite taseme- ja täiendusõppe õppekava läbimise eksami vastuvõtmiseks moodustab mereõppeasutus eksamikomisjoni.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

  (5³) Meresõidudiplomi taotleja peab omama kutsekvalifikatsiooni vastavat taset ning kõrgharidust, mille omandamisel ta on saanud teadmised ja praktilised oskused valitud ametikohal töötamiseks, järgmiste meresõidudiplomite saamiseks:
  1) väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe meresõidudiplom;
  2) väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva kapteni meresõidudiplom;
  3) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe meresõidudiplom;
  4) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni meresõidudiplom;
  5) väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise mehaaniku meresõidudiplom;
  6) väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku meresõidudiplom;
  7) 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise mehaaniku meresõidudiplom;
  8) 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku meresõidudiplom.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

  (5⁴) Käesoleva paragrahvi lõikes 5³ sätestatud nõudeid kohaldatakse ka välisriigi mereõppeasutuse lõpetanud isikule.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

  (5⁵) Päästetööde paadijuhtide ja -meeskonna väljaõppe ning atesteerimise nõuded kehtestab siseminister.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

  (5⁶) Veeteede Amet hindab laevapere liikme teadmisi ja oskusi järgmistel juhtudel:
  1) laeva juhtkonna liikme meresõidudiplomi või kutsetunnistuse vahetamisel kõrgema kutsekvalifikatsiooni diplomi või tunnistuse vastu;
  2) esimese meresõidudiplomi või kutsetunnistuse väljastamisel, kui mereõppeasutuse lõpetamisest on möödunud rohkem kui viis aastat;
  3) mereväe õppeasutuse lõpetanule meresõidudiplomi või kutsetunnistuse väljastamisel;
  4) muudel seaduses ja meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis sätestatud juhtudel.
[RT I 2008, 47, 263 - jõust. 16.11.2008]

  (5⁷) Veeteede Amet võib reederi motiveeritud kirjaliku taotluse alusel kuni kuueks kuuks väljastada Eesti meresõidudiplomi või kutsetunnistuse omanikule soodustusloa töötamiseks diplomile või tunnistusele vastava ametikohaga võrreldes ühe astme võrra kõrgemal ametikohal.
[RT I 2008, 47, 263 - jõust. 16.11.2008]

  (6) Veeteede Amet tunnustab Euroopa Liidu liikmesriigi ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi poolt nõuetekohaselt väljastatud meresõidudiplomeid, kutsetunnistusi, kinnituslehti, tervisetõendeid ning teisi tunnistusi.
[RT I 2008, 47, 263 - jõust. 16.11.2008]

  (7) Laeva juhtkonna liikme kutseeksami vastuvõtmise eest ning laevapere liikme meresõidudiplomi ja kutsetunnistuse, täiendõppekursuse läbimist tõendava tunnistuse, soodustusloa ning siseveelaeva laevajuhi diplomi väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
[RT I 2008, 47, 263 - jõust. 16.11.2008]

§ 21.  Laeva mehitamise üldnõuded

  (1) Laev peab olema mehitatud spetsialistidega, kes vastavad laevapere liikmete kohta kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele, omavad nõuetekohaseid diplomeid ja kutsetunnistusi ning on kantud munsterrolli.

  (2) Laevapere liikmena võib vastaval ametikohal töötada isik, kes on saanud nõuetekohase väljaõppe ning kellele on õigusaktis nõutud juhul väljastatud vastav meresõidudiplom, kutsetunnistus või muu tunnistus. Alla 12-meetrise kogupikkusega laeva võib juhtida isik, kellel on väikelaevajuhi tunnistus või muu laevajuhi meresõidudiplom või kutsetunnistus.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

  (3) Laeva juhtkonna liikme meresõidudiplomi ja kutsetunnistuse juurde kuulub Veeteede Ameti väljastatud kinnitusleht, mis annab õiguse töötada kinnituslehel märgitud ametikohal.

  (4) Miinimumkoosseis on vähim arv spetsialiste, keda on vaja laeva ohutuks kasutamiseks.

  (5) Reisilaevade ning 20-se ja suurema kogumahutavusega laevade miinimumkoosseisu määramise nõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

  (5¹) Siseveelaevade miinimumkoosseisu määramise nõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

  (6) Reisilaeva miinimumkoosseis peab hädaolukorras tagama reisijate ohutuse ja evakueerimise. Reeder esitab miinimumkoosseisu kehtestamiseks Veeteede Ametile häireplaani ning korraldab laeval Veeteede Ameti järelevalveametnike osavõtul õppuse.

  (7) Laevasõitu oluliselt ohustava teo eest võib laeva juhtkonna liikme meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnituslehe kehtivuse peatada või kehtetuks tunnistada.

  (8) Meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnitusleht tunnistatakse kehtetuks, kui isik on kinnituslehe saamiseks esitanud võltsitud, pettuse teel saadud või kinnituslehe andmisel otsustava tähendusega valeandmeid sisaldava dokumendi, olles valeandmetest teadlik. Sellisel juhul ei väljastata isikule ühe aasta jooksul uut kinnituslehte.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

  (9) Meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnituslehe kehtivuse peatab või tunnistab kehtetuks Veeteede Ameti peadirektor. Meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnituslehe kehtivuse võib peatada kuni kolmeks aastaks.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

  (10) Laeva juhtkonna liikme meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnituslehe kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

  (11) Laeval peavad olema laevapere liikmete kvalifikatsiooni tõendavad originaaldiplomid ja -kutsetunnistused.

  (12) Meresõidudiplomi ja kutsetunnistuse kinnituslehe ning siseveelaeva laevajuhi diplomi kinnituslehe väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
[RT I 2008, 47, 263 - jõust. 16.11.2008]

§ 22.  Ohutu mehitatuse tunnistus

  (1) Laeva ohutu mehitatuse tunnistus on dokument, mille järgi komplekteeritakse laevapere miinimumkoosseis.

  (2) Ohutu mehitatuse tunnistuse vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

  (3) Laeva ohutu mehitatuse tunnistuse väljastab Veeteede Amet.

  (4) Veeteede Amet tunnistab ohutu mehitatuse tunnistuse kehtetuks, kui laeva tehniliste seadmete seisund ei taga ohutust laevapere miinimumkoosseisuga.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 23.  Ohutu mehitatuse tunnistuse nõuete eiramine

  (1) Kui ohutu mehitatuse tunnistusega on kehtestatud laevapere miinimumkoosseis ja laevapere liikmete arv on sellest väiksem või koosseis ei vasta ohutu mehitatuse miinimumnõuetele, on laeval keelatud sadamast väljuda. See nõue ei kehti, kui väljumiseks on laeva lipuriigi mereadministratsiooni luba.

  (2) Käesoleva paragrahvi sätteid kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale.

§ 24.  Laevapere ettevalmistamine reisiks

  (1) Enne laevale suunamist peab laevapere liige olema läbinud ohutusalase baasväljaõppe. Kapten peab tagama, et laevapere liige on laevaga tutvunud ning tal on vajalikud teadmised laeva ehitusest, ohutusnõuetest ja laevapere liikme kohustustest häireolukorras.

  (2) Kapteni vahetumise korral peab reeder andma laeva juhtimist ülevõtvale kaptenile küllaldaselt aega laevaga tutvumiseks, kuid mitte vähem kui kuus tundi. Kui kapten on valmis laeva juhtimist üle võtma, teeb ta juhtimise ülevõtmise kohta kande laeva logiraamatusse.

§ 25.  Merereisi erandkorras jätkamine

  (1) Kui laev ei ole komplekteeritud ohutu mehitatuse tunnistuse kohaselt, on kaptenil õigus teha otsus jätkata merereisi erandkorras järgmistel juhtudel:
  1) laevapere liikme äkilise haigestumise või surma korral;
  2) muul ettenägemata juhul, kui ühte või mitut laevapere liiget ei ole võimalik laevatööl rakendada.

  (2) Kui kapten otsustab jätkata merereisi mittetäieliku koosseisuga, peab ta veenduma, et töövõimelised laevapere liikmed tagavad meresõiduohutuse.

  (3) Laevapere mittetäieliku koosseisuga merereisi kestus ei või olla pikem, kui see on vajalik laeva jõudmiseks lähimasse sadamasse, kus on võimalik laevapere täiendavalt komplekteerida.

§ 26.  Meretöölepingu sõlmimist taotleva isiku, laevapere liikme, mereõppeasutusse õppima asuja ja seal õppija terviseseisund ning tervisekontroll
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

  (1) Tasemeharidust andvas mereõppeasutuses õppija peab õppimisel ja laevapere liige töötamisel perioodiliselt läbima tervisekontrolli, mille käigus tehakse kindlaks nende terviseseisund ja sobivus laeval töötamiseks (edaspidi perioodiline tervisekontroll).

  (2) Tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asuja peab enne õppima asumist läbima tervisekontrolli, mille käigus tehakse kindlaks tema terviseseisund ja sobivus õppimiseks erialal, mille omandamisel ta alustab tööd laeval (edaspidi eelnev tervisekontroll).

  (2¹) Eelnevat ja perioodilist tervisekontrolli ei pea läbima isik, kes asub õppima või õpib erialal, mis ei eelda töötamist laeval.

  (3) Meretöölepingu sõlmimist taotlev isik peab enne meretöölepingu sõlmimist läbima eelneva tervisekontrolli, mille käigus tehakse kindlaks tema terviseseisund ja sobivus laeval töötamiseks.

  (4) Tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asuja ja meretöölepingu sõlmimist taotleva isiku eelnevat tervisekontrolli ning laevapere liikme ja tasemeharidust andvas mereõppeasutuses õppija perioodilist tervisekontrolli teeb Terviseameti poolt tervisekontrolli läbiviimiseks tunnustatud arst.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

  (5) Tervisekontrolli eest tasumine toimub järgmiselt:
  1) meretöölepingu sõlmimist taotleva isiku ja laevapere liikme tervisekontrolli kulud kantakse mereteenistuse seaduse § 28 lõikes 4 sätestatud korras;
  2) tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asuja tervisekontrolli eest tasub õppima asuja;
  3) tasemeharidust andvas mereõppeasutuses õppija tervisekontrolli eest tasub mereõppeasutus.

  (6) Meretöölepingu sõlmimist taotleva isiku, laevapere liikme, tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asuja ja tasemeharidust andvas mereõppeasutuses õppija terviseseisund peab vastama kehtestatud tervisenõuetele. Kehtestatud tervisenõuetele vastavust tõendab tunnustatud arsti väljastatud tervisetõend.

  (7) Meretöölepingu sõlmimist taotleva isiku, laevapere liikme, tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asuja ja tasemeharidust andvas mereõppeasutuses õppija tervisenõuded, tervisekontrolli korra ning tervisetõendite vormid kehtestab Vabariigi Valitsus .

  (8) [Kehtetu - RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 26¹.  Tervisekontrolli tegija tunnustamine

  (1) Terviseamet tunnustab tervisekontrolli tegijana arsti, kes:
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]
  1) on Tervisemetis tervishoiutöötajate riiklikus registris registreeritud arstina ja on omandanud eriarstiabi eriala, mille kohta on talle väljastatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud tõend;
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]
  2) on läbinud Sotsiaalministeeriumi või tema valitsemisala asutuse korraldatud või Tartu Ülikooli läbiviidud 18-tunnise või 30-tunnise meremeditsiinialase koolituse tervisekontrolli tegijatele, kusjuures 18-tunnine koolitus annab arstile pädevuse kontrollida kohaliku rannasõidu ja laevatatavate sisevete laevade laevapere liikmete tervist ning 30-tunnine koolitus annab pädevuse kontrollida kõigi sõidupiirkondade laevade laevapere liikmete, tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asujate ja seal õppijate tervist.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

  (2) Tervisekontrolli tegijate meremeditsiinialase koolituse nõuded kehtestab sotsiaalminister .
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

  (3) Tunnustamise taotlemiseks esitab arst Terviseametile järgmised dokumendid:
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]
  1) taotluse tervisekontrolli tegijana tunnustamiseks, milles esitatakse ees- ja perekonnanimi, isikukood, töökoht ja kontaktandmed;
  2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud koolituse läbimist tõendava tunnistuse koopia.

  (4) Terviseamet teeb 20 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide saamisest arvates tähtajatu tunnustamisotsuse, millega kinnitab arsti vastavust lõikes 1 sätestatud nõuetele ja õigust teha tervisekontrolli kohaliku rannasõidu ja laevatatavate sisevete laevade laevapere liikmetele või kõigi sõidupiirkondade laevade laevapere liikmetele ning tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asujatele ja seal õppijatele. Tunnustamisotsus edastatakse arstile kümne tööpäeva jooksul tunnustamisotsuse tegemisest arvates.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

  (5) Terviseamet teeb 20 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide saamisest arvates otsuse arsti tunnustamisest keeldumise kohta, kui:
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]
  1) arst ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele;
  2) arst esitas teadvalt valeandmeid.

  (6) Terviseamet tunnistab arsti tunnustamisotsuse kehtetuks, kui:
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]
  1) arst ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud nõuetele;
  2) arst esitas teadvalt valeandmeid;
  3) arst ei ole väljastanud käesoleva seaduse § 26 lõikes 6 nimetatud tervisetõendit kolme aasta jooksul;
  4) arst on korduvalt rikkunud käesoleva seaduse § 26 lõike 7 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud tervisekontrolli korra nõudeid.

  (7) Tunnustamisest keeldumise otsus või tunnustamisotsuse kehtetuks tunnistamise otsus koos põhjendusega edastatakse arstile kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

  (8) Tunnustatud arstide nimekiri koos kontaktandmetega avaldatakse Terviseameti veebilehel.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

  (9) Tunnustamisotsuse, tunnustamisest keeldumise otsuse või tunnustamisotsuse kehtetuks tunnistamise otsuse peale võib arst esitada vaide sotsiaalministrile.

§ 26².  Tervisekontrolliga seonduvate vaidluste lahendamine

  Tervisekontrolli otsusega mittenõustuv isik võib esitada otsuse peale vaide Terviseametile.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

§ 27.  Tuukrite terviseseisund ja tervisekontroll

  (1) Tuuker peab läbima tervisekontrolli, millega tehakse kindlaks tema terviseseisund ja sobivus tuukrina töötamiseks. Tuukri terviseseisund peab vastama tuukrite tervisenõuetele ja seda tõendab arsti poolt väljastatud sellekohane tervisetõend.

  (2) Tuukrite tervisenõuded, eelneva ja perioodilise tervisekontrolli terviseuuringute loetelu, mahu ja sageduse ning tervisetõendi väljastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus .

§ 28.  Laevapere liikmete esmaabi- ja meditsiiniabikoolitus

  (1) Laeval esmaabi ja meditsiiniabi andmiseks peab meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni nõuete kohaselt olema määratud laevapere liige või liikmed, kes on saanud sellekohase koolituse.

  (2) Teised laevapere liikmed saavad esmaabi- ja meditsiiniabiõppe vastavalt oma ametikohale.

  (3) Laevapere liikmete esmaabi- ja meditsiiniabikoolituse õppekavad ning koolituse mahu ja koolitajate kvalifikatsiooninõuded kehtestab sotsiaalminister meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni alusel.

§ 29.  Meremeeste register

  (1) Meremeeste registrit peab Veeteede Amet.

  (2) Meremeeste registri asutamise, pidamise ja likvideerimise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

  (3) Meremeeste registrisse kantakse meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni kohaselt meremehe kohta järgmised andmed:
  1) ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, kodakondsus ning kontaktaadress ja -telefon;
  2) andmed eriharidust tõendavate diplomite ja tunnistuste kohta;
  3) andmed tööalast ja tasemekoolitust tõendavate diplomite ja tunnistuste kohta;
  4) andmed meresõidudiplomi või kutsetunnistuse ning kinnituslehe ja soodustusloa kohta;
  5) teenistusraamatu või meresõidutunnistuse andmed;
  6) munsterdamise andmed;
  7) tervisetõendi andmed.

  (4) Meremees esitab meremeeste registrile dokumentaalselt tõendatud andmed laevale munsterdamise ja laevalt mahamunsterdamise kohta, mis võetakse aluseks meresõidupraktika arvestamisel.

  (5) Politsei meremeeste registrit peab politseiasutus.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

6. peatükk VAHITEENISTUS 

§ 30.  Vahiteenistuse korraldamine

  (1) Laeva ohutuse ja turvalisuse tagamiseks sõidul ning seismise ajal ankrus, kai ääres või dokis peab laeval olema korraldatud vahiteenistus.

  (2) Vahiteenistuse ajal ei või laevapere liige olla narkootilise või psühhotroopse aine mõju all. Narkootilise või psühhotroopse aine mõju all olevat laevapere liiget ei või lubada vahti enne, kui tema töövõime on taastunud. Alkoholisisaldus vahis oleva laevapere liikme veres ei või ületada 0,8 promilli. Reederil või tööandjal on õigus sisekorraeeskirjaga kehtestada väiksem vere alkoholisisalduse määr või alkoholi tarbimise keeld.

  (3) Laeva vahiteenistuse korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

  (4) Vahiteenistust laeval korraldab laeva kapten.

  (5) Kui laev on ekspluatatsioonist välja viidud, kooskõlastab kapten või reeder laeval vahiteenistuse korraldamise sadamakapteniga.

  (6) Laeval, mille kogumahutavus on 20 ja enam, peetakse vahiteenistuses logiraamatut, masinapäevaraamatut ja raadiopäevaraamatut.

  (7) Logiraamatu ja masinapäevaraamatu pidamise korra ning raadiopäevaraamatu vormi ja pidamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister . Logiraamatusse, masinapäevaraamatusse ja raadiopäevaraamatusse võetakse enne kasutuselevõttu Veeteede Ameti kinnitusmärge.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

7. peatükk REISILAEVAD 

§ 31.  Reisijate nimekiri

  (1) –(3)
[Kehtetud - RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

  (4) Reisija kantakse reisijate nimekirja. Reisijate nimekirja ei pea koostama kohalikus rannasõidus ja Eesti sisevetel sõitval reisilaeval.

  (5) Reisijate nimekirja koostamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus .

  (6) Kapten on kohustatud märkima laeval olevate reisijate arvu enne laeva sadamast väljumist laeva logiraamatusse ja teatama arvu sadamakaptenile.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 32.  Reisijateveo tunnistus

  (1) Eesti riigilippu kandval reisilaeval peab olema Veeteede Ameti poolt väljastatud reisijateveo tunnistus, mis tõendab, et Veeteede Amet on teinud laeva tehnilise ülevaatuse käesoleva seaduse § 13 lõike 2 kohaselt ja laev on tunnistatud käesoleva seaduse kohaselt kõlblikuks reisijateveoks ning et laev vastab ka teistele käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

  (2) Reisijateveo tunnistuse vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

  (3) Kui Veeteede Amet kooskõlas käesoleva seaduse § 3 lõigetega 1 ja 2 väljastab rahvusvahelises konventsioonis inimelude ohutusest merel ja selle konventsiooni 1978. aasta protokollis ettenähtud reisilaeva ohutuse tunnistuse, ei väljasta ta selle laeva kohta reisijateveo tunnistust.

  (4) Kui reisilaeva kohta on väljastatud reisijateveo tunnistus, ei pea selle laeva kohta väljastama merekõlblikkuse tunnistust.

  (5) Eesti sadamaid külastavatel välisriigi lippu kandvatel reisilaevadel peab olema meresõiduohutust tõendav tunnistus, milles on märgitud reisijate lubatud piirarv.

  (6) Reisilaeva pardale ei või võtta rohkem reisijaid, kui on märgitud reisijateveo või reisilaeva ohutuse tunnistuses või välisriigi lippu kandva laeva puhul muus samaväärses dokumendis.

  (7) Kohalikus rannasõidus sõitvate reisilaevade ohutusnõuded ja reisilaevade klassid ning sõidupiirkonnad ja ohutuse tunnistuse vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

  (8) Reisiparvlaevade eripüstuvusnõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister . Eripüstuvusnõuetele vastavuse kohta teeb tunnistuse väljastaja kande reisiparvlaeva reisijateveo tunnistusele või reisilaeva ohutuse tunnistusele.

  (9) Käesoleva paragrahvi lõikeid 6–8 kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 33.  Reisijateveo tunnistuse ja reisilaeva ohutuse tunnistuse kehtivuse kaotamine ja kehtetuks tunnistamine

  Reisijateveo tunnistus või reisilaeva ohutuse tunnistus kaotab kehtivuse või Veeteede Amet tunnistab reisijateveo tunnistuse või reisilaeva ohutuse tunnistuse kehtetuks käesoleva seaduse § 18 kohaselt.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.01.2003]

8. peatükk ERIKONSTRUKTSIOONIGA LAEV JA KIIRLAEV 

§ 34.  Erikonstruktsiooniga laeva ja kiirlaeva lisaohutusnõuded

  (1) Erikonstruktsiooniga laeva ja kiirlaeva mõiste sätestab rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel ja selle konventsiooni 1978. aasta protokoll.

  (2) Erikonstruktsiooniga laevade ja kiirlaevade lisaohutusnõuded vahiteenistuse korra, navigatsioonivahendite kasutamise, lubatud kiiruse ning hüdrometeoroloogilistest oludest ja keskkonnakahjulikest mõjudest tulenevate piirangute kohta kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister kooskõlas rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja selle konventsiooni 1978. aasta protokolli nõuetega .

  (3) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale erikonstruktsiooniga laevale ja kiirlaevale.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

9. peatükk VÄIKELAEVADE MERESÕIDUOHUTUSE NÕUDED JA KVALITEEDINÕUDED 

§ 35.  Väikelaeva, osaliselt valmis väikelaeva ja väikelaeva komponendi turule laskmine ja kasutusele võtmine

  (1) Väikelaeva ja eraldi turule lastava ning väikelaevale paigaldatava käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud komponendi võib turule lasta ja kasutusele võtta, kui see vastab käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele ning selle nõuetele vastavus on ettenähtud korras tõendatud.

  (2) Osaliselt valmis väikelaeva võib turule lasta, kui see vastab väikelaevale kohaldatavatele nõuetele ning selle tootja, tootja volitatud esindaja või isik, kes vastutab osaliselt valmis väikelaeva turule laskmise eest, deklareerib, et osaliselt valmis väikelaev on ette nähtud kolmanda isiku poolt valmis ehitada.

  (3) [Kehtetu – RT I 2010, 31, 158 - jõust. 01.10.2010]

  (4) Väikelaeva komponendiks loetakse:
  1) statsionaarse ja rippmootori süütesüsteemid;
  2) rippmootori käivitusseade;
  3) rooliratas, ülekandemehhanism ja rooliajam;
  4) statsionaarsed küttetankid ja -voolikud;
  5) luugid ja pardailluminaatorid.

  (5) Väikelaeva, osaliselt valmis väikelaeva ja väikelaeva komponenti, mis ei vasta käesoleva seaduse nõuetele, võib esitleda messidel, näitustel, demonstratsioonidel ja teistel avalikel esitlustel tingimusel, et see on varustatud selgelt nähtava teabega, millest nähtub, et väikelaev, osaliselt valmis väikelaev või väikelaeva komponent ei vasta nõuetele ning seda ei või turule lasta ja kasutusele võtta enne, kui see on käesoleva seaduse nõuetega vastavusse viidud.

  (6) Teavitatud asutus käesoleva peatüki tähenduses on vastavushindamisasutus, kellel on õigus teostada väikelaeva või käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud komponendi nõuetele vastavuse tõendamiseks vajalikke vastavushindamise protseduure. Teavitatud asutusele kohaldatakse käesoleva seaduse § 19² lõikes 2 sätestatut.
[RT I 2010, 31, 158 - jõust. 01.10.2010]

  (7) Väikelaevale, osaliselt valmis väikelaevale ja väikelaeva komponentidele esitatavad ohutus- ja kvaliteedinõuded, nende teabe ja märgistusega varustamise ning nõuetele vastavuse tõendamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

  (8) Kui enda tarbeks ehitatud väikelaeval, mida ei lasta viie aasta jooksul turule, või enne 2004. aasta 1. maid kasutusele võetud väikelaeval puuduvad nõuetekohased dokumendid ja ehitaja paigaldatud plaat, määrab väikelaeva kogupikkuse, laiuse ja parda kõrguse ning kehtestab sõidupiirkonna, hüdrometeoroloogilistest oludest tulenevad piirangud, lubatud suurima koormuse, lubatud suurima mootori võimsuse ja pardale lubatud suurima inimeste arvu ning kannab need käesoleva seaduse § 36 lõike 5 alusel kehtestatud kontrollakti Veeteede Amet.

  (9) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka jettidele.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 36.  Väikelaeva ja jeti tehnilise järelevalve korraldamine

  (1) Väikelaeva ja jeti tehnilist järelevalvet kohaldatakse Eestis registrisse kantud väikelaeva ja jeti suhtes.

  (2) Eestis registrisse kantavate või kantud ja veeliikluses kasutatavate väikelaevade ja jettide tehniline seisund peab vastama kehtivatele meresõiduohutuse ja kvaliteedi nõuetele.

  (3) Eesti riigilippu kandva väikelaeva tehniline ülevaatus tehakse Eestis.

  (4) Kui väikelaeva omanik taotleb välisriigis viibiva väikelaeva tehnilist ülevaatust, kannab ta eksperdi lähetuskulud vastavalt riigiteenistujate teenistuslähetuse kulude hüvitamise tingimustele.

  (5) Nõuded väikelaeva varustusele, väikelaeva tehnilise ülevaatuse korra ja kontrollakti vormid väikelaeva või jeti registreerimiseks ning pisteliseks kontrollimiseks kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

  (6) Veeteede Ameti, politseiasutuse või muu seaduses sätestatud järelevalveasutuse järelevalveametnik võib riikliku järelevalve teostamise käigus avastatud puuduste kohta teha ettekirjutuse, vormistades kontrollakti. Kontrollakti märgitakse puuduste kõrvaldamise nõuded ja tähtajad. Ettekirjutusega võib keelata ka väikelaeva kasutamise, kui see ei ole nõuetekohaselt varustatud või kui on avastatud muid puudusi, mis ei taga väikelaeva ohutust.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 37.  Väikelaeva kasutamine veeteedel

  (1) Väikelaevade kasutamise nõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

  (2) Enne väikelaeva kasutamist on selle juht kohustatud tutvuma sõidupiirkonna navigatsioonitingimuste ja ilmateatega.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 37¹.  Väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti registreerimise nõuded

  (1) Eesti territoriaal- ja sisevetel liiklemiseks võib kasutada üksnes vastavasse registrisse kantud väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jetti.

  (2) Eestis alaliselt elav või Eestis elamisloa saanud füüsiline isik ja Eestis registreeritud juriidiline isik on kohustatud kandma oma väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva, mille kodusadam on Eestis, ning jeti vastavasse registrisse. See nõue ei kehti, kui väikelaev, alla 12-meetrise kogupikkusega laev või jett on kantud mõne muu riigi vastavasse registrisse.

  (3) Väikelaevad, alla 12-meetrise kogupikkusega laevad ja jetid registreeritakse liiklusregistris.

  (4) Väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti registreerimise eeskirja kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister . Eeskirjas sätestatakse registreerimise, registriandmete muutmise, registrist kustutamise, registreerimistunnistuse väljastamise ja registreerimisnumbri pardale kandmise kord, registreerimistunnistuse vorm ning nõuded registreerimisnumbrile.

  (5) Väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti registreerimiseelne ülevaatus tehakse Eestis.

  (6) Kui väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti omanik taotleb välisriigis viibiva väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti registreerimiseelset ülevaatust, kannab ta eksperdi lähetuskulud vastavalt riigiteenistujate teenistuslähetuse kulude hüvitamise tingimustele.

  (7) Eesti riigilippu võib ahtris kanda üksnes selline väikelaev, mis on kantud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud registrisse.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 38.  Väikelaeva vaht

  Väikelaeva vaht on väikelaeva juhi kohustus pidevalt jälgida ümbritsevat veeala, et tagada laeva ohutu liiklemine ja veekogul viibijate ohutus.

§ 39.  Väikelaeva juhile esitatavad nõuded

  (1) Väikelaeva juhil peavad olema asjakohased teadmised ja oskused.

  (2) Väikelaeva juhi teadmiste ja oskuste ning väikelaevajuhtide väljaõppe nõuded ja väikelaevajuhi tunnistuse vormi kehtestab Vabariigi Valitsus . Väikelaevajuhi tunnistusele märgitakse lubatud sõidupiirkond lähtuvalt väikelaevajuhi väljaõppest. Sõidupiirkonnad on:
  1) meri ja siseveed;
  2) siseveed.

  (3) Väikelaeva võib juhtida isik, kellel on väikelaevajuhi tunnistus, laevajuhi meresõidudiplom või -kutsetunnistus või siseveelaeva laevajuhi diplom.

  (3¹) Laevajuhi meresõidudiplomit või kutsetunnistust või siseveelaeva laevajuhi diplomit omav isik võib soovi korral taotleda ka väikelaevajuhi tunnistust, esitades selleks Veeteede Ametile avalduse ja laevajuhi meresõidudiplomi või kutsetunnistuse või siseveelaeva laevajuhi diplomi. Laevajuhi meresõidudiplomit või kutsetunnistust või siseveelaeva laevajuhi diplomit omav isik ei pea väikelaevajuhi tunnistuse saamiseks sooritama väikelaevajuhi eksamit.

  (4) Liiklusregistri volitatud töötleja väljastab väikelaevajuhi tunnistuse isikule, kes on sooritanud sellekohase eksami ja on vähemalt 15 aastat vana ning kelle tervislik seisund vastab B-kategooria mootorsõidukijuhi tervisele esitatud nõuetele.

  (5) Veesõiduki juhtimiseks, millel on purjepind kuni 25 m² või mootori võimsus kuni 25 kW, ei nõuta väikelaevajuhi tunnistust, kui veesõiduk sõidab valgel ajal ja hea nähtavuse korral merel kuni 5 meremiili kaugusel kaldast ja sisevetel kuni 9 kilomeetri kaugusel kaldast.

  (6) Alla 15-aastaselt isikult ei nõuta väikelaevajuhi tunnistust veesõiduki juhtimiseks, millel on purjepind kuni 20 m² või mootori võimsus kuni 10 kW, kui ta teeb seda seadusliku esindaja vastutusel ning kui veesõiduk sõidab valgel ajal ja hea nähtavuse korral merel kuni 1 meremiili kaugusel kaldast ja sisevetel kuni 2 kilomeetri kaugusel kaldast.

  (7) Meresidevahendit (VHF, MF, HF raadiojaama) võib väikelaeval kasutada isik, kes on läbinud vastava väljaõppe ja omab piirangutega raadiosideoperaatori (Restricted Operator’s Certificate ) või raadiosideoperaatori (General Operator’s Certificate ) tunnistust. Isik, kes ei oma nimetatud tunnistusi, võib VHF raadiojaama kasutada sideks vaid hädaolukorras.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005; 1.07.2005]

§ 39¹.  Jeti kasutamise nõuded

  (1) Jetti võib juhtida vähemalt 15 aasta vanune isik, kellel on jetijuhi tunnistus või väikelaevajuhi tunnistus. Jetijuhi tunnistuse väljastab liiklusregistri volitatud töötleja.

  (2) Jeti ohutu kasutamise ja jetijuhi ettevalmistamise nõuded ning jetijuhi tunnistuse vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 40.  [Kehtetu - RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

10. peatükk LAEVA LASTIMINE JA LOSSIMINE 

§ 41.  Lastimine ja lossimine ning ballastimine

  (1) Laeva ning selle pardal olevate inimeste ja lasti ohutuse tagamiseks peab laeva lastima ja lossima ning ballastima nii, et selle püstuvus ja ujuvus on laeva tunnistustes ja dokumentides märgitud nõuete piirides.

  (2) Eesti riigilippu kandval laeval, mille kogumahutavus on 20 ja enam, peab olema Veeteede Ameti kinnitatud püstuvuse informatsioon.

  (3) Last tuleb paigutada ja kinnitada reederi väljatöötatud ning Veeteede Ameti kooskõlastatud juhendi kohaselt. Juhendit ei nõuta tahke või vedela mahtlasti veol. Välisriigi lippu kandval laeval peab olema selle riigi mereadministratsiooni poolt kooskõlastatud lasti paigutamise ja kinnitamise juhend.

  (4) Veeteede Amet tunnustab volitatud klassifikatsiooniühingu kinnitatud püstuvuse informatsiooni ning kooskõlastatud lasti paigutamise ja kinnitamise juhendit, kui see vastab rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele.

  (5) Laevade tõsteseadmete kasutamise nõuded ning ülevaatuse ja katsetamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

  (6) Puistlastilaevade lisaohutusnõuded, puistlastilaevade ohutu laadimise ja lossimise nõuded, puistlastilaevade terminalide ohutusnõuded ning laeva kapteni ja terminali esindaja teavitamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 42.  Ohtliku lasti vedu ja ohtlikust lastist teavitamine

  (1) Ohtlikku lasti veetakse rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel VI ja VII peatüki ning rahvusvahelise konventsiooni merereostuse vältimiseks laevadelt lisade I–III nõuete kohaselt.

  (2) Ohtlikku lasti ei või laevale paigutada enne, kui kaptenile ja sadamakaptenile on ohtliku lasti deklaratsioon üle antud. Ohtliku lasti deklaratsiooni esitamise kohustus on kauba saatjal või tema volitatud esindajal.

  (3) Ohtliku lasti deklaratsiooni vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

  (4) Lasti saatja või tema volitatud esindaja vastutab lasti ohtlikkuse kohta käiva teabe õigsuse ja edastamise eest.

  (5) Eesti sadamast lahkuva ohtliku lastiga laeva reeder, kapten või laevaagent peab enne lahkumist esitama Veeteede Ametile käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud korras teabe laeva ja ohtliku lasti kohta.

  (6) Kui väljastpoolt Euroopa Liidu liikmesriigi sadamat saabuva ohtliku lastiga laeva sihtsadam või ankrukoht asub Eestis, peab reeder või kapten või laevaagent enne lahkumissadamast väljumist või kohe pärast sihtsadama või ankrukoha selgumist esitama Veeteede Ametile käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud korras teabe laeva ja ohtliku lasti kohta.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud teave tuleb esitada järgmiste ohtlike lastide veo korral:
  1) pakendis või puistlastina veetav last või osalast, mis rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel VII peatüki ja rahvusvahelise konventsiooni merereostuse vältimiseks laevadelt lisa III alusel ohtlikuks liigitatakse;
  2) nafta ja naftasaadus, mis on leekpunktiga 60 ŗC või alla selle või on rahvusvahelise konventsiooni merereostuse vältimiseks laevadelt lisa I alusel ohtlikuks liigitatav või on naftareostusest põhjustatud kahju kompenseerimise rahvusvahelise fondi asutamise 1971. aasta rahvusvahelise konventsiooni muutmise 1992. aasta protokolli alusel maksustatav nafta;
  3) kemikaal, mis on leekpunktiga 60 ŗC või alla selle või on rahvusvahelise konventsiooni merereostuse vältimiseks laevadelt lisa II alusel liigitatav merekeskkonnale ohtlikuks kemikaaliks või on laevalt vastutuskindlustust nõudev kemikaal;
  4) gaasitankeriga veetav gaas.

  (8) Kaptenil või teda esindaval laevaagendil on kohustus teavitada saabumissadamat ja Veeteede Ametit laevas olevast ohtlikust lastist enne laeva sadamasse saabumist käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud korra kohaselt. Kapten ja laevaagent vastutavad teavitamisel edastatud lasti iseloomustava teabe õigsuse ja teabe õigeaegse edastamise eest.

  (9) Ohtlikust lastist teavitamise korra ja esitatavate andmete loetelu kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

  (10) Laeva kapten on kohustatud teavitama Veeteede Ametit Eesti territoriaalmeres ohtliku lastiga toimunud õnnetusest. Eesti vetest väljaspool on Eesti riigilippu kandva laeva kapten kohustatud teavitama vastava riigi pädevat asutust ja Veeteede Ametit.

  (11) Veeteede Amet võtab vastu teabe laevadega saabuva ja lahkuva ohtliku lasti kohta, töötleb ja analüüsib teavet ohtliku lasti kohta, teeb vastavaid kokkuvõtteid, vastutab teabe säilimise eest ja edastab teabe ohtliku lasti kohta käesoleva paragrahvi lõike 12 alusel kehtestatud korra kohaselt.

  (12) Huvitatud isikutele ohtliku lasti kohta käiva teabe edastamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 43.  Laeva vabaparras

  (1) Laeva vabaparras on parda kõrgus, mis on mõõdetud vertikaalselt laeva keskkaare kohalt peateki ülemisest servast kuni veeliinini.

  (2) Laeva minimaalse vabaparda määrab ja kannab laadungimärgi tunnistusse Veeteede Amet.

  (3) Minimaalse vabaparda määramise nõude kohaldamise korral väljastatakse laevale laadungimärgi tunnistus.

  (4) Kui välisriigi lippu kandva laeva minimaalne vabaparras on märgitud muus dokumendis, võib seda tunnustada kui laadungimärgi tunnistust, kui see vastab rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele.

  (5) Veeteede Amet tunnustab volitatud klassifikatsiooniühingu määratud minimaalset vabaparrast ja Eesti riigilippu kandvale laevale kantud volitatud klassifikatsiooniühingu vabaparda tähist, kui need vastavad rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele.

  (6) Alla 24-meetrise kogupikkusega laeva minimaalse vabaparda määramise nõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

  (7) Veeteede Amet võib laadungimärgi tunnistuse tunnistada kehtetuks, kui laeva peamõõtmeid või tühja laeva kaalu on oluliselt muudetud.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 44.  Laadungimärgi pardale kandmine

  (1) Kui laeva suhtes kohaldatakse minimaalse vabaparda määramise nõuet, tuleb mõlemale pardale kanda minimaalset vabaparrast tähistav püsiv laadungimärk. Veeteede Ameti määratud vabaparda tähis on «EV».

  (2) Laeva lastimine üle laadungimärgiga tähistatud piiri või üle sadama eeskirjaga lubatud suurima süvise on keelatud.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

11. peatükk VEETEEDEL MERESÕIDUOHUTUSE JA SISEVETEL SÕIDU OHUTUSE TAGAMINE 

§ 45.  Veeteel liiklemine

  (1) Laeva, väikelaeva või muu veesõidukiga merel või merega ühenduses olevatel laevatatavatel vetel liigeldes tuleb järgida laevakokkupõrgete vältimise 1972. aasta rahvusvahelise eeskirja kehtestamise konventsiooni nõudeid. Laeva, väikelaeva või muu veesõidukiga sisevetel liigeldes tuleb järgida laevatatavatel sisevetel liiklemise korda.

  (2) Laevatatavatel sisevetel liiklemise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

  (3) Veesõiduki omanik või omaniku volitatud isik on kohustatud tagama veesõiduki ohutuse ja tehnilise seisundi vastavuse nõuetele.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

  (4) Väikelaeva või muu veesõiduki juht ei või merel või sisevetel liigeldes olla narkootilise või psühhotroopse aine mõju all. Alkoholisisaldus väikelaeva või muu veesõiduki juhi veres ei või ületada 0,8 promilli. Alkoholisisaldus jetijuhi veres ei või ületada 0,2 promilli.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

  (5) Veeteede Ameti peadirektor võib üldkasutataval veeteel laevaliikluse ohutuse tagamiseks kehtestada ajutisi piiranguid.

  (5¹) Lähtudes reaalsest jääolukorrast võib Veeteede Ameti peadirektor kehtestada talvise navigatsiooni perioodil jäämurdja poolt teenindatavatele laevadele piiranguid, arvestades nende jääklassi, peamasina võimsust või vajaduse korral muid näitajaid, samuti on tal õigus katkestada mis tahes sadama teenindamine jäämurdja poolt, teatades sellest sadamavaldajale, laevakaptenile ja laevaagendile ning tagades sadamas töö lõpetanud laevade väljaviimise, kui reaalne jääolukord seda võimaldab.

  (6) Eesti vetes korraldab laevaliiklust ohustavate või segavate objektide kõrvaldamist üldkasutatavalt veeteelt Veeteede Amet.

  (7) Uurimistöödeks vajaliku teadusaparatuuri või muude seadmete paigaldamine territoriaal- või sisemerre, majandusvööndisse ja laevatatavatele sisevetele võib toimuda ainult Veeteede Ameti kirjaliku loa olemasolu korral.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

  (8) Merekaardil tähistatud kaablitrassile lähemal kui 0,5 meremiili ja sisevetel lähemal kui 100 meetrit on keelatud jääda ankrusse ja püüda kala põhjatraaliga. Kaabli valdaja on kohustatud kaablitrassi tähistama kitsuses, ranniku lähedal ja sisevetel.

  (9) Üldkasutataval veeteel, sealhulgas siseveeteel veespordi- või muu laevaliiklust takistava ürituse korraldamiseks on vaja Veeteede Ameti kirjalikku luba. Loa saamiseks esitab ürituse läbiviija vähemalt 30 päeva enne ürituse toimumist Veeteede Ametile kirjaliku taotluse, milles on näidatud kavandatud ürituse läbiviimise piirkond ja aeg. Veeteede Amet väljastab loa või keeldub loa väljastamisest ja näitab ära loa andmata jätmise põhjused seitsme tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Veeteede Amet teavitab üritusest veeliiklejaid navigatsiooniteadete vahendusel.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

  (10) Laeva kapten ja väikelaeva või muu veesõiduki juht on kohustatud esimesel võimalusel teatama kahjustatud või teisaldatud navigatsioonimärgist, navigatsioonimärgistuse tulede kustumisest, ettenähtud asukohast äratriivimisest või muudest veeteel avastatud ohtudest Veeteede Ametile ning avastatud reostusest politseiasutusele.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (11) Laeva või väikelaeva kinnitamine navigatsioonimärgi külge või muul moel navigatsioonimärgi kahjustamine on keelatud.

  (12) Hüdrotehnilise rajatise, veealuse kaabli või torujuhtme vigastamise korral on laeva kapten või väikelaeva juht kohustatud sellest kohe teatama politseiasutusele ja Veeteede Ametile ning võimaluse korral rajatise, kaabli või torujuhtme valdajale.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (13) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale ja väikelaevale ning muule veesõidukile.

§ 46.  [Kehtetu – RT I 2005, 31, 229 - jõust. 01.07.2005]

§ 47.  Veetee märgistamine ja kaardistamine

  (1) Veeteede Amet korraldab üldkasutatava veetee projekteerimist, rajamist ja rekonstrueerimist ning kontrollib veetee parameetrite ja märgistuse vastavust projektile. Veetee paiknemisest, selle parameetritest ja märgistusest ning nende muutustest teavitab Veeteede Amet veeliiklejaid navigatsiooniteabe vahendusel.

  (2) Navigatsioonimärgistuse kavandamise, rajamise, rekonstrueerimise, paigaldamise, järelevalve ja märgistusest teavitamise nõuded ning korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

  (3) Üldkasutatavate veeteede navigatsioonimärgistuse paigaldamist ja hooldamist korraldab Veeteede Amet. Ainult ühte sadamat teenindavate navigatsioonimärkide nõuetekohast paigaldamist ja hooldamist sadamaalal ja väljaspool sadamaala korraldab sadama pidaja kooskõlastatult Veeteede Ametiga.
[RT I 2009, 37, 251 - jõust. 10.07.2009]

  (4) Navigatsiooniteabe kogumise, koostamise, väljaandmise ja veeliiklejatele edastamise korraldab Veeteede Amet. Veeliiklejaile raadio teel navigatsioonihoiatuste edastamise tagab Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus.

  (5) [Kehtetu - RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

  (6) Sadama pidaja on kohustatud teatama Veeteede Ametile kõigist muudatustest ja kõrvalekalletest sadamat teenindavate navigatsioonimärkide paigutuses ja töös, samuti sadama akvatooriumi ja sissesõidutee sügavuste muutustest.
[RT I 2009, 37, 251 - jõust. 10.07.2009]

§ 47¹.  Eripiirkonnad ja varjumispaigad

  (1) Eesti merealadel meresõiduohutuse ja laevatatavatel sisevetel sõiduohutuse tagamiseks määrab eripiirkonna ning otsustab eripiirkonnas kehtivad piirangud Veeteede Amet.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

  (2) Varjumispaigad määrab Vabariigi Valitsus majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepanekul.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

  (3) Laeva suunamise varjumispaika otsustab politseiasutus, kooskõlastades selle Veeteede Ameti ja Keskkonnainspektsiooniga. Vajaduse korral osutab politseiasutus hädasolevatele laevadele rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel nõuete kohast mereabiteenust (Maritime Assistance Service – MAS).
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (4) Veeteede Amet kannab eripiirkonnad ja varjumispaigad navigatsioonikaartidele ning teavitab varjumispaigast ja eripiirkonnast ning eripiirkonnas kehtivatest piirangutest veeliiklejaid navigatsiooniteadete vahendusel.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 48.  Ehitustegevus veeteel ja navigatsioonimärgi läheduses

  (1) Ehitustegevust veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas piiratakse, kui ehitustegevus kahjustab meresõiduohutust või sisevetel sõidu ohutust.

  (2) Veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas ehitustegevuse korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

  (3) Hüdrograafiliste mõõdistustööde tegemise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

  (4) Navigatsioonimärgi lähedusse või mõjupiirkonda on keelatud paigaldada tulesid, mis segavad navigatsioonimärgi eristamist. Veeteede Ameti või sadamakapteni nõudmisel tuleb segavad tuled eemaldada.

  (5) Laevaliiklust reguleerivad signaalmärgid silla, õhuliini, veealuse kaabli, torujuhtme või muu objekti tähistamiseks paigaldab objekti valdaja. Paigaldamine kooskõlastatakse Veeteede Ametiga.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 49.  Ohutu pukseerimine

  (1) Eesti vetes pukseerival laeval või väikelaeval tuleb võtta tarvitusele kõik abinõud, et tagada pukseeriva laeva või väikelaeva ja pukseeritava laeva või väikelaeva või muu objekti ohutus.

  (2) Pukseerimise nõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

  (3) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale ja väikelaevale.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 49¹.  Hüdrometeoroloogiline teenindamine

  Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut on kohustatud koostama Eesti merealade ning laevatatavate sisevete ilmateated, ilmaprognoosid, tormihoiatused ning jääprognoosid ja jääkaardid ning edastama tasuta nimetatud teabe Veeteede Ametile ning avaldamiseks Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutusele ja Eesti Raadiole.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 50.  Jäämurdetööd

  (1) Jäämurdetööde korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

  (1¹) Jäämurdetööd loetakse kõrgendatud riskiga tegevuseks, mis toimub jäämurdja ja abistatava laeva kapteni vastastikusel kokkuleppel. Jäämurdetööde käigus jäämurdjale või jäämurdja poolt abistatavale laevale tekkinud varalise kahju kannab kahjusaaja, kui kahjusaaja ei tõenda, et kahju tekitati tahtlikult.

  (2) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

11¹. peatükk TULETORNITASU JA NAVIGATSIOONITASU 
[RT I 2004, 24, 164 - jõust. 25.04.2004]

§ 50¹.  Tuletornitasu ja navigatsioonitasu

  (1) Tuletornitasu on tasu üldkasutatavale veeteele meresõiduohutuse tagamiseks paigaldatud navigatsioonialase infrastruktuuri kasutamise eest.

  (2) Navigatsioonitasu on tasu üldkasutataval veeteel navigatsioonilise korraldamise, jäämurdeteenuse ja informatsiooniteenuse kasutamise eest.
[RT I 2004, 24, 164 - jõust. 25.04.2004]

§ 50².  Tasu maksja

  Tuletornitasu ja navigatsioonitasu tasub reeder või laevaagent.
[RT I 2004, 24, 164 - jõust. 25.04.2004]

§ 50³.  Tasu laekumine

  Tuletornitasu ja navigatsioonitasu laekuvad riigieelarvesse.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 50⁴.  Tuletornitasu ja navigatsioonitasu arvestamine
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

  (1) Veeteede Amet arvestab tuletornitasu ja navigatsioonitasu üks kord ööpäevas laeva saabumise eest sadamasse või sadama reidile, kui reidil olles laeva lastitakse, lossitakse, täiendatakse varudega (toit, vesi jms), remonditakse või on laev muul sellisel viisil seotud äritegevusega.

  (2) Veeteede Amet esitab reederile või laevaagendile tasumisele kuuluva tuletornitasu ja navigatsioonitasu kohta makseteatise, mis koostatakse laeva ülddeklaratsiooni või lootsikviitungi alusel. Regulaarliinil sõitva laeva kohta esitatakse makseteatis kalendrikuu kohta järgneva kuu 5. kuupäevaks, muude laevade kohta esitatakse makseteatis 30 päeva jooksul laeva sadamasse või sadama reidile saabumise päevast arvates.
[RT I 2008, 47, 263 - jõust. 16.11.2008]

  (3) Makseteatisel näidatakse:
  1) makseteatise koostanud ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;
  2) makseteatise koostamise kuupäev;
  3) maksja nimi ja aadress;
  4) tasumisele kuuluv tuletornitasu või navigatsioonitasu;
  5) makseteatise õiguslik ja faktiline alus, sealhulgas tasumisele kuuluva tuletornitasu või navigatsioonitasu arvutamise alused, tasumäära vähendused või suurendused;
  6) maksetähtpäev;
  7) hoiatus viivise maksmise kohustuse ja sundtäitmise rakendamise kohta tuletornitasu või navigatsioonitasu tähtaegselt tasumata jätmise korral.
[RT I 2008, 47, 263 - jõust. 16.11.2008]

  (4) Tuletornitasu ja navigatsioonitasu tasumise tähtaeg on kümme tööpäeva makseteatise saamisest arvates, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
[RT I 2008, 47, 263 - jõust. 16.11.2008]

  (5) Regulaarliinil sõitva laeva eest makstakse tuletornitasu ja navigatsioonitasu järgneva kuu 25. kuupäevaks.

§ 50⁵.  Tuletornitasu ja navigatsioonitasu määrad

  Tuletornitasu ja navigatsioonitasu makstakse järgmistes määrades:

§ 50⁶.  Tuletornitasu ja navigatsioonitasu maksmine
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

  (1) Reeder või laevaagent on kohustatud kandma tuletornitasu ja navigatsioonitasu makseteatisel näidatud pangakontole hiljemalt makseteatisel märgitud tähtpäevaks.
[RT I 2008, 47, 263 - jõust. 16.11.2008]

  (2) Veeteede Amet esitab reederile või laevaagendile tema nõudmisel saldoteatise tasu laekumise kohta.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 50⁷.  Viivis ja sundtäitmine
[RT I 2008, 47, 263 - jõust. 16.11.2008]

  (1) Kui reeder või laevaagent ei ole tasunud tuletornitasu või navigatsioonitasu tähtaegselt, on ta kohustatud maksma tähtpäevaks tasumata summalt viivist 0,019 protsenti päevas, kuid kogusummas mitte rohkem kui Veeteede Ameti poolt temale esitatud makseteatisel märgitud tuletornitasu või navigatsioonitasu.
[RT I 2008, 47, 263 - jõust. 16.11.2008]

  (2) Tuletornitasu ja navigatsioonitasu maksmise aluseks olev makseteatis on haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Kui reeder või laevaagent ei ole tasunud tuletornitasu või navigatsioonitasu tähtaegselt, on Veeteede Ametil õigus anda makseteatis sundtäitmiseks seitsme aasta jooksul tasumise tähtaja saabumisest arvates.
[RT I 2008, 47, 263 - jõust. 16.11.2008]

§ 50⁸.  Sadama pidaja kohustus
[RT I 2009, 37, 251 - jõust. 10.07.2009]

  (1) Sadama pidaja on kohustatud esitama Veeteede Ametile regulaarliinil sõitvate laevade sõidugraafikud.
[RT I 2009, 37, 251 - jõust. 10.07.2009]

  (2) Eelseisva kalendrikuu sõidugraafik esitatakse hiljemalt jooksva kuu viimasel tööpäeval.
[RT I 2004, 24, 164 - jõust. 25.04.2004]

§ 50⁹.  Vabastused

  (1) Tuletornitasu ja navigatsioonitasu maksmisest on vabastatud:
  1) Eesti Vabariigile kuuluvad haldusülesandeid täitvad laevad;
  2) Eesti Vabariigi sõjalaevad;
  3) ujuvhospitalid, õppelaevad ning Eestis teadusuuringuid tegevad laevad;
  4) Eestit hõlmavates rahvusvahelistes mitteärilistes koostööprogrammides osalevad laevad;
  5) riiklikule visiidile saabunud välisriikide laevad;
  6) laevad, mis on saabunud eesmärgiga tuua maale haigeid, laevaõnnetuse läbielanud isikuid või surnuid;
  7) kalapüügilaevad;
  8) Eesti mandri ja saarte vahel regulaarset ühendust pidavad laevad, kaasa arvatud postilaevad;
  9) reidil punkerdavad ning pilsi- ja tankipesuvett ning õlijääke äraandvad laevad, mis ei külasta Eesti sadamaid;
  10) laevad, mis on saabunud üksnes reidile tormivarju.

  (2) Reeder või laevaagent vabastatakse tuletornitasust iga regulaarsel liinil töötava uue laeva suhtes, mille ta toob täiendavalt liinile. Soodustus kehtib kalendriaasta lõpuni, arvates laeva liinile toomise kuupäevast. Liinil töötava laeva asendamine teise laevaga või laeva viimine ühelt liinilt teisele ei anna õigust soodustuste saamiseks.
[RT I 2004, 24, 164 - jõust. 25.04.2004]

§ 50¹⁰.  Tasumäära vähendamine

  (1) Eesti riigilippu kandvate laevade eest makstakse tuletornitasu ja navigatsioonitasu 75 protsenti käesoleva seaduse § -s 50⁵ sätestatud tasumääradest. Nimetatud tasumäära suuruse vähendamist rakendatakse kõigile Euroopa Liidu liikmesriigi lippu kandvatele laevadele alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga ja välislepingu alusel vastastikkuse põhimõttel kolmanda riigi lippu kandvatele laevadele.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laevadele ja teistele välisriigi lippu kandvatele tasu vähendamist taotlevatele ning allpool toodud nõuetele vastavatele laevadele kohaldatakse kõiki vähendusi järgmiselt:
  1) merematkeid teostava laeva või kiirlaeva eest tasutakse tuletornitasu ja navigatsioonitasu 60 protsenti tasumäärast;
  2) tugevdatud jääklassiga (1A ja 1A super või nendele vastav) laeva eest tasutakse navigatsioonitasu 50 protsenti tasumäärast;
  3) reidile saabunud laeva eest tasutakse tuletornitasu ja navigatsioonitasu 30 protsenti vastavatest tasumääradest tingimusel, et laev ei sisene sadamasse või tema seisuaeg reidil ei ületa 24 tundi.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vähenduste arvutamisel võetakse aluseks lõikes 1 sätestatud tasu vähendamine tulenevalt laeva lipuriigist. Ülejäänud vähendused arvutatakse kumuleeruvalt, lähtudes sellest vähendusest. Välisriigi lippu kandvale laevale kohaldatakse ainult lõikes 2 sätestatud vähendusi, kui Eesti Vabariigil ei ole selle riigiga lõikes 1 nimetatud lepingut.

  (4) Eraldatud ballasttankidega topeltpõhjaga naftatankeri tuletornitasu ja navigatsioonitasu arvutamisel võetakse aluseks laeva vähendatud kogumahutavus, mis on märgitud 1969. aasta rahvusvahelise laevade mõõtmise konventsiooni alusel väljastatud mõõtekirjas. Vähendatud kogumahutavust arvestatakse, kui laeva mõõtekirja lõigus «märkused» on tehtud vastav märge.

  (5) Kui sadam osutab jäämurdeteenust ise, maksab reeder või laevaagent navigatsioonitasu 50 protsenti käesoleva seaduse § -s 50⁵ sätestatud määrast talvise navigatsiooni perioodil. Talvise navigatsiooni perioodi kehtestab Veeteede Ameti peadirektor.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 50¹¹.  Tasumäära suurendamine

  (1) Laeva eest, mille jääklass on madalam Eesti vetes tervikuna või teatud piirkonna jaoks Veeteede Ameti peadirektori poolt talvise navigatsiooni perioodiks kehtestatud jääklassist, arvutatakse navigatsioonitasu juurdemakset, mis on 30 protsenti tasumäärast.

  (2) Laeva eest, mis on kohustatud vastavalt käesolevale seadusele kasutama kohustusliku lootsimise piirkonnas lootsi, kuid lootsiteenistuse loal ei kasuta nimetatud piirkonnas sadama akvatooriumi välisel veealal lootsi, arvutatakse navigatsioonitasu juurdemakset, mis on 20 protsenti tasumäärast, kui lootsita läbitud vahemaa on vahemikus kolm kuni viis meremiili, ning 40 protsenti, kui vahemaa on suurem kui viis meremiili. Juurdemakset ei arvutata, kui vahemaa on väiksem kui kolm meremiili. Juurdemakse arvutamise aluseks on laevaliikluse juhtimise keskuse operaatori kirjalik teatis. Väljaspool laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonda juurdemakset ei kohaldata.

  (3) Vastavalt käesoleva seaduse § -le 57 kohustuslikust lootsimisest vabastatud laeva eest ei pea maksma juurdemakset.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juurdemaksed arvutatakse lähtuvalt käesoleva seaduse § -s 50¹⁰ sätestatud vähendusest, kui see on antud laevale kohaldatav.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

12. peatükk LAEVALIIKLUSE KORRALDAMISE SÜSTEEM 

§ 51.  Laevaliikluse korraldamise süsteemi eesmärk

  (1) Laevaliikluse korraldamise süsteemi eesmärk on laevaliiklusega seonduva informatsiooni vahendamine laevaliikluse ohutuse tõhustamiseks ning keskkonnariskide vähendamiseks veeteedel ja sadamates.

  (2) Laevaliikluse juhtimise keskus korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud süsteemi tööd.

  (3) Laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonna piirid, liiklemise ning teadete ja informatsiooni edastamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

  (4) Laevaliikluse juhtimise keskuse operaatorina võib töötada Eesti kodanik, kellel on vähemalt 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva laevajuhi kvalifikatsioon ja kes valdab inglise keelt kõrgtasemel ning on sooritanud vastava eksami.

  (5) Laevaliikluse juhtimise keskuse operaatori koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, kutsetunnistuse vormi ja väljastamise korra ning operaatori atesteerimise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

  (6) Laevaliikluse juhtimise keskuse operaatori kvalifikatsioonieksami korraldab ja operaatori kutsetunnistuse väljastab Veeteede Amet.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 51¹.  Laevaettekannete süsteem

  (1) Laevaettekannete süsteem on rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja IMO kinnitatud kokkulepete kohane süsteem, mille eesmärgiks on koguda informatsiooni laevade, nende liikumistee ja ohtliku lasti kohta, samuti jälgida laevaliikluse vastavust eeskirjadele ning edastada asjakohast informatsiooni laevajuhtidele.

  (2) Laevaettekannete süsteemi tööd korraldab käesoleva seaduse § 51 lõikes 2 nimetatud laevaliikluse juhtimise keskus.

  (3) Laevaettekannete süsteemi tööpiirkond on mereala osa, kus kehtib laevaettekannete süsteem.

  (4) Laevaettekannete süsteemi tööpiirkonna piirid, liiklemise ning ettekannete ja informatsiooni edastamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 52.  Laevaliikluse juhtimise keskuse töökorraldus

  (1) Üle 24-meetrise kogupikkusega laeva kapten on laeva sisenemisel laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonda kohustatud teatama sellest laevaliikluse juhtimise keskuse operaatorile ning edastama andmed oma laeva kohta vastavalt kehtestatud korrale.

  (1¹) Laevaettekannete süsteemi tööpiirkonnas on ettekannete esitamine ja informatsiooni edastamine laevaliikluse juhtimise keskuse operaatorile kohustuslik järgmistele laevadele:
  1) laev kogumahutavusega 300 ja enam;
  2) laev kogumahutavusega alla 300 juhul, kui laev on juhtimisvõimetu, piiratud manööverdusvõimega või ankrus liikluseraldusskeemi alas või kui laeva navigatsioonivahendid ei ole töökorras.

  (2) Laevaliikluse juhtimise keskuse operaator annab kaptenile informatsiooni navigatsioonilise olukorra kohta laevaliikluse korraldamise süsteemi ja laevaettekannete süsteemi tööpiirkonnas. Kapteni soovil võib operaator anda laevaliikluse korraldamise süsteemi või laevaettekannete süsteemi kaudu abi navigeerimisel. Operaatori soovitused ei vabasta kaptenit vastutusest.

  (3) Laev, mille kapten laeva sisenemisel laevaliikluse korraldamise süsteemi või laevaettekannete süsteemi tööpiirkonda ei teata laevaliikluse juhtimise keskusele sisenemisest, ei täida liiklemise korda või ei pööra tähelepanu operaatori väljakutsetele, peetakse rikkumise põhjuste väljaselgitamiseks kinni politseiasutuse poolt.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 53.  Vastutus laevaliikluse korraldamise süsteemi eeskirjade rikkumise eest

  (1) Veeteede Ameti peadirektor võib peatada Eesti riigilippu kandva laeva kapteni meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnituslehe kehtivuse laevaliikluse korraldamise süsteemi või laevaettekannete süsteemi teadete või ettekannete edastamise või liiklemise korra tahtliku rikkumise eest vastavalt käesoleva seaduse § 21 lõikele 9.

  (2) Välisriigi lippu kandva laeva kapteni poolt laevaliikluse korraldamise süsteemi või laevaettekannete süsteemi tööpiirkonnas liiklemise korra või teadete või ettekannete edastamise korra rikkumise kohta edastatakse teave laeva lipuriigi mereadministratsioonile.

  (3) Veeteede Ameti peadirektor võib laevaliikluse juhtimise keskuse operaatori kutsetunnistuse peatada või kehtetuks tunnistada, kui operaator edastas laeva kaptenile tahtlikult või ekslikult informatsiooni, mille tagajärjel tekkis avariiohtlik olukord või toimus laevaõnnetus.

  (4) Laevaliikluse juhtimise keskuse operaator vastutab tema poolt tahtlikult või hooletuse tõttu kaptenile edastatud informatsiooni eest, mis põhjustas või võis põhjustada laevaõnnetuse.

  (5) Käesolevat peatükki kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvatele laevadele.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

12¹. peatükk LAEVADE SEIRE 
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 53¹.  Automaatse identifitseerimissüsteemi seade

  (1) Eesti sadamat külastav ning laevaliikluse korraldamise süsteemi või laevaettekannete süsteemi tööpiirkonnas sõitev reisilaev, 300-se ja suurema kogumahutavusega laev ning kalalaev kogupikkusega 45 meetrit ja enam, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud erand, peab olema varustatud automaatse identifitseerimissüsteemi (Automatic Identification System – AIS) (edaspidi AIS) seadmega, mis vastab käesoleva seaduse § 19¹ lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele.

  (2) Laeva AIS-seade peab olema sisse lülitatud, välja arvatud juhul, kui rahvusvahelised kokkulepped sätestavad navigatsiooniinfo kaitse.

  (3) AIS-seadet ei nõuta kohaliku rannasõidu piirkonnas sõitvatelt alla 300-se kogumahutavusega reisilaevadelt.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 53².  Reisiinfo salvesti

  (1) Eesti sadamat külastav reisilaev ning pärast 2002. aasta 1. juulit ehitatud 3000-se ja suurema kogumahutavusega laev peab olema varustatud reisiinfo salvestiga, mis on IMO asjakohaste nõuete ja Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni standardi nr 61996 kohane.

  (2) Järgmised Eesti sadamaid külastavad enne 2002. aasta 1. juulit ehitatud laevad peavad hiljemalt käesolevas lõikes nimetatud kuupäevadeks olema varustatud nõuetekohase reisiinfo salvestiga:
  1) kaubalaev, mille kogumahutavus on 20 000 ja enam, 2007. aasta 1. jaanuariks või IMO määratud varasemaks kuupäevaks;
  2) 3000-se ja suurema ning alla 20 000-se kogumahutavusega kaubalaev 2008. aasta 1. jaanuariks või IMO määratud varasemaks kuupäevaks.

  (3) Reisiinfo salvestit ei nõuta kohaliku rannasõidu piirkonnas sõitvatelt reisilaevadelt.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

13. peatükk LAEVA LOOTSIMINE 

§ 54.  Lootsimise eesmärk

  (1) Sisemeres ning sadama lähistel ja akvatooriumil ning sadamate vahel toimub kohustuslik lootsimine laeva ohutu meresõidu tagamiseks.

  (2) Käesolevat peatükki kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 55.  Lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad

  (1) Eesti sisemerd käsitatakse ühtse lootsimispiirkonnana.

  (2) Lootsimise korra ning lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

  (3) Lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku koht võib asuda sisemeres, kui navigeerimine selles piirkonnas ei ole keeruline. Lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad tähistatakse merekaartidel ning avaldatakse navigatsiooniteadetes ja lootsiraamatus.

  (4) Selles laevaliikluse piirkonnas, kus lootsimine ei ole kohustuslik, on kaptenil õigus nõuda laevale lootsi, kui ta peab lootsimist vajalikuks.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 56.  Lootsiteenus

  (1) Lootsiteenust osutab riigi poolt moodustatud äriühing.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

  (2) Sadama akvatooriumil võib lootsiteenust osutada sadama pidaja.
[RT I 2009, 37, 251 - jõust. 10.07.2009]

§ 57.  Kohustuslikust lootsimisest vabastamine

  (1) Kohustusliku lootsimise piirkonnas on lootsimisest vabastatud:
  1) riigihaldusülesandeid täitvad Eesti riigilippu kandvad laevad, kõik sadamateenuste osutamisega seotud laevad ja süvenduslaevastik, välja arvatud sadama akvatooriumilt väljuvad välisriigi lippu kandvad süvenduslaevastiku laevad;
  2) kõik väikelaevad ja Eesti riigilippu kandvad laevad kogumahutavusega alla 300;
  3) laev, mille kapten, või reisilaev, mille kapten ja vanemtüürimees on sooritanud lootsitasõidu eksami ning neil on lootsitasõidu luba;
  4) Eesti riigilippu kandvad laevad Väinamere ja Soela väina läbimisel ning seal töötavad Eesti riigilippu kandvad liinilaevad;
  5) laev inimelu päästmisel, õnnetusjuhtumi ärahoidmisel või sellest tuleneva kahju vähendamisel;
  6) laev, millel vääramatu jõu mõju tõttu ei ole võimalik lootsiteenust kasutada;
  7) Eesti Vabariigi sõjalaevad.

  (2) Eesti riigilippu kandev laev kogumahutavusega alla 20 000 on Muuga, Tallinna, Kopli, Paldiski, Kunda ja Hara lahel kohustusliku lootsimise piirkonnas lootsimisest vabastatud, välja arvatud sadama akvatooriumil.

  (3) Reeder võib taotleda lootsitasõidu luba reisilaeva kaptenile või vanemtüürimehele, kes on vastaval ametikohal viimase 12 kuu jooksul lootsi juhendamisel külastanud sama laevaga konkreetset sadamat vähemalt 50 korral, või kaubalaeva kaptenile, kes on kaptenina viimase 12 kuu jooksul lootsi juhendamisel külastanud sama laevaga konkreetset sadamat vähemalt 25 korral.

  (4) Lootsitasõidu luba on kehtiv ainult sellel laeval ja selles sadamas, kus anti lootsitasõidu eksam, kui kvalifikatsioonikomisjon ei otsusta teisiti.

  (5) Veeteede Ametil on õigus vabastada kohustuslikust lootsimisest jäämurdja, riigile teenust osutav välisriigi lippu kandev laev ja pärast vähemalt kümmet lootsimist süvendustööde ajal sadama akvatooriumilt väljuv välisriigi lippu kandev süvenduslaevastiku laev.

  (6) Kohustuslikust lootsimisest ei vabastata kemikaalitankereid ja üle 3000-se kogumahutavusega tankereid, mis veavad naftasaadusi.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 58.  Lootsile esitatavad nõuded

  (1) Loots on laevaliikluse piirkonna olusid tundev isik, kes annab kaptenile nõu laeva navigeerimiseks. Loots ei või olla lootsitava laeva laevapere liige.

  (2) Lootsina võib töötada Eesti kodanik, kellel on 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni või vanemtüürimehe meresõidudiplom või väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva kapteni meresõidudiplom.

  (3) Käesoleva seaduse § 56 lõikes 1 nimetatud lootsiteenuse osutaja teenistuses võib isik lootsina tegutseda 65-aastaseks saamiseni. Erandkorras võidakse töölepingut pikendada lootsi 68-aastaseks saamiseni, kui lootsil on kehtiv kutsetunnistus ning ta on läbinud kohustusliku meditsiinilise kontrolli ja tunnistatud lootsitööks kõlblikuks.

  (4) Lootsi kvalifikatsiooninõuded ning kutsetunnistuse ja lootsitasõidu loa vormi ning väljastamise tingimused kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

  (5) Lootsi kvalifikatsioonieksami ja lootsitasõidu eksami korraldab ning lootsi kutsetunnistuse ja lootsitasõidu loa väljastab Veeteede Amet.

  (6) Lootsi kutsetunnistuse ja lootsitasõidu loa võib Veeteede Amet kehtetuks tunnistada, kui lootsi või lootsitasõidu eksami sooritanud kapteni tegevuse või tegevusetuse tõttu sattus laev lootsimispiirkonnas avariiohtlikku olukorda või toimus laevaõnnetus.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 59.  Laeva lootsimine

  (1) Lootsi nõuanded on soovituslikku laadi. Loots peab andma kaptenile nõu õigel ajal.

  (2) Kapten ja vahitüürimees peavad tegema lootsiga koostööd. Nad peavad kontrollima laeva asukohta kõigi olemasolevate vahenditega.

  (3) Kui kapten navigatsioonisillalt lahkub, peab ta sellest lootsile teatama ning määrama isiku, kes vastutab laeva juhtimise eest tema äraolekul.

  (4) Kui laeval on mitu lootsi, siis üks neist on juhtloots, kes annab kaptenile teavet ja nõuandeid. Laevale tulles peab juhtloots kaptenile teatama, et tema on juhtloots.

  (5) Kapteni ja lootsi koostöösse sekkumine on keelatud.

§ 60.  Laeva lootsimine eritingimustes

  Kui halbade hüdrometeoroloogiliste olude tõttu või muul põhjusel ei ole lootsil võimalik laevale minna, korraldab loots kapteni nõusolekul laeva lootsimist lootsilaevalt või mõnelt teiselt laevalt. Lootsitava laeva ja lootsi vahel peab olema pidev raadioside.

§ 61.  Lootsimise lõpetamine

  (1) Laeva lootsimine lõpeb, kui laev on:
  1) ankrus või sildunud või
  2) kohustusliku lootsimise piirkonnast väljunud.

  (2) Loots võib hüdrometeoroloogiliste olude tõttu lahkuda laevalt enne selle väljumist kohustusliku lootsimise piirkonnast, kui kapten sellega nõustub.

  (3) Kui lootsil ei ole lootsimise sihtkohas võimalik temast sõltumata põhjusel laevalt lahkuda või kui kapten soovib lootsimise jätkamist, tasub lootsi lootsimise lähtekohta tagasisõidu kulud reeder.

  (4) Pärast lootsimise lõpetamist märgib kapten käesoleva seaduse § -s 67 nimetatud lootsikviitungile:
  1) lootsimise lõpetamise aja ja koha;
  2) lootsimisel läbitud meremiilid;
  3) märkused, mida kapten peab vajalikuks.

§ 62.  Lootsi kohustused ja vastutus

  (1) Lootsi ülesandeks on kaptenile laeva juhtimisel nõu anda.

  (2) Loots on kohustatud:
  1) kontrollima enne laevale saabumist laeva süvist ja vabaparrast ning juhul, kui laev on lastitud üle laadungimärgiga lubatud piiri või üle sadama eeskirjaga lubatud suurima süvise, teatama sellest Veeteede Ametile;
  2) esitama kaptenile tema nõudmisel lootsi kutsetunnistuse;
  3) tutvuma laeva kontroll-lehega. Kui loots avastab, et laeva seisund erineb kontroll-lehe sissekannete kohasest seisundist ja laeva tegelik seisund vähendab meresõiduohutust, on ta kohustatud sellest viivitamata teatama tööandjale, kes peab lootsi avastatud puudused tegema kohe teatavaks Veeteede Ametile;
  4) esitama lootsimiskava enne lootsimise alustamist ning teavitama laeva kaptenit lootsimispiirkonna hüdrograafilistest, navigatsioonilistest, meteoroloogilistest ja muudest oludest;
  5) kontrollima enne laeva sadamast väljumist, kas laeval ei ole sadamast väljumise keeldu;
  6) jälgima lootsimispiirkonna mere- ja kaldamärkide seisundit;
  7) teatama esimesel võimalusel oma tööandjale, Veeteede Ametile ja sadamakaptenile meresõitu ohustavast muutusest või takistusest lootsimispiirkonnas;
  8) teatama esimesel võimalusel oma tööandjale, Veeteede Ametile ja sadamakaptenile lootsitava laevaga juhtunud õnnetusest või vigastusest, mille on lootsitav laev tekitanud teisele laevale, sadamaobjektile või navigatsioonimärgile;
  9) teatama oma tööandjale, Veeteede Ametile ja sadamakaptenile merereostusest.

  (3) Kui laevaõnnetuse korral tõestatakse, et õnnetuse on põhjustanud lootsi tahtlik tegevus või tema tegevusetus või ekslik nõuanne, mida järgides ei saanud laeva kapten laevaõnnetust ette näha, vastutab loots.

  (4) Laeva kontroll-lehe vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 63.  Lootsi õigused

  Lootsil on õigus:
  1) saada laeva lootsimiseks vajalikku informatsiooni laeva kaptenilt ja sadamakaptenilt;
  2) kasutada laeva side- ja navigatsioonivahendeid;
  3) kontrollida lootsikviitungi täitmise õigsust;
  4) tasuta toitlustamisele ja majutamisele laeval;
  5) kaasa võtta lootsiõpilane, kellel on lootsi õigused, välja arvatud kaptenile informatsiooni ja nõuannete andmise õigus.

§ 64.  Lootsi õigus keelduda laeva lootsimisest

  (1) Enne lootsimise alustamist või lootsimise ajal on lootsil õigus keelduda laeva lootsimisest, kui:
  1) laeva süvis, kogupikkus või laius on suurem, kui selles lootsimise piirkonnas on lubatud;
  2) laeva kapten ei täida lootsi põhjendatud nõudmisi;
  3) lootsimise alustamine või jätkamine seaks ohtu lootsitava laeva ning laeval olevad inimesed ja laeval oleva vara või teised laevaliikluses osalejad või vähendaks ümbruskonna turvalisust.

  (2) Loots peab hoiatama kaptenit vahetu navigatsioonilise ohu eest, hoolimata sellest, et loots on lootsimisest keeldunud.

  (3) Kui kapteni tegevus lootsimise piirkonnas on kehtiva korraga vastuolus, peab loots nõudma rikkumise kohest lõpetamist. Kapteni keeldumise korral peab loots sellest viivitamata teatama oma tööandjale, Veeteede Ametile ja sadamakaptenile.

  (4) Lootsil ei ole õigust kapteni nõusolekuta lahkuda laevalt enne, kui laev on ohutult ankurdatud, kai äärde kinnitatud või kohustusliku lootsimise piirkonnast väljunud või kui teda on asendanud teine loots.

  (5) Lootsimisest keeldumise korral peab loots sellest kohe teatama tööandjale ja sadamakaptenile.

  (6) Kui kapten on keeldunud laeval oleva lootsi teenustest kohustusliku lootsimise piirkonnas, peab loots jääma laevale uue lootsi saabumiseni.

§ 65.  Kapteni kohustused ja vastutus

  (1) Kapten on kohustatud korraldama lootsi kiire ja ohutu laevale vastuvõtmise ning laevalt lahkumise.

  (2) Lootsi viibimine laeval ei vabasta kaptenit laeva juhtimise vastutusest.

  (3) Lootsi teenuseid kasutav kapten vastutab laeva juhtimise eest ka siis, kui tema nõusolekul annab loots laeva juhtimiseks vajalikke juhiseid otse täitjale.

  (4) Kapten vastutab selle eest, et lootsile edastataks teave laeva omaduste ja muude iseärasuste kohta, mis on olulised laeva lootsimisel.

  (5) Lootsi teenuseid kasutav kapten vastutab lootsi ja lootsiõpilase ohutuse eest nende laevale saabumise, laeval viibimise ja laevast lahkumise ajal.

§ 66.  Kapteni õigus keelduda lootsi teenuste kasutamisest

  Kapten võib loobuda laevale saadetud lootsi nõuannete kasutamisest, kui ta leiab, et nõuanded ei vasta tegelikule olukorrale või et loots ei ole võimeline oma kohustusi täitma. Sel juhul peab ta nõudma teise lootsi saatmist laevale.

§ 67.  Lootsikviitung

  (1) Laevale saabunud loots on kohustatud esitama kaptenile täitmiseks lootsikviitungi, mille kapten täidab ja kinnitab oma allkirjaga.

  (2) Lootsikviitungi vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

  (3) Lootsiteenuse osutaja esitab Veeteede Ametile kaks lootsikviitungi koopiat.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 68.  Lootsitasu

  (1) Lootsitasud peavad olema läbipaistvad ja avalikud. Lootsitasude elemendid peavad olema selgelt eristatavad ja kulude arvutamise metoodika avalikkusele kättesaadav.

  (2) Kohustusliku lootsimise piirkonnas lootsimise eest maksab reeder lootsitasu.

  (2¹) Lootsitasu määrad ja maksmise korra kehtestab käesoleva seaduse § -s 56 nimetatud lootsiteenuse osutaja. Lootsitasude määrad kehtestatakse kulupõhiselt ning need peavad tagama mõistliku kasumi.

  (3) Kui kapten on tellinud lootsi laevale selles laevaliikluse piirkonnas, kus lootsimine ei ole kohustuslik, ja loobub lootsi teenustest, maksab reeder lootsitasu kehtestatud tariifi järgi.

  (4) Reeder, kelle laev on vabastatud kohustuslikust lootsimisest ega kasuta lootsiteenust, ei maksa lootsitasu. Samuti on lootsitasu maksmisest vabastatud:
  1) ujuvhospitalid ning õppe- ja uurimisprogramme täitvad laevad;
  2) rahvusvahelistes koostööprogrammides osalevad laevad;
  3) riiklikule visiidile saabunud välisriikide laevad;
  4) laevad, mis on sisenenud sadamasse haigeid, laevaõnnetuse läbiteinud isikuid või surnuid maale tooma.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 68¹.  Lootsitasu maksmise erijuhud

  (1) Puksiirkoosseisu lootsimisel märgitakse lootsikviitungile iga puksiirkoosseisu kuuluva laeva kogumahutavus eraldi, lootsimistasu arvestatakse lähtuvalt laevade kogumahutavuste summast.

  (2) Regulaarreise tegeva reisilaeva, ro-ro-tüüpi kaubalaeva, konteineriveolaeva ja autoveolaeva reeder tasub lootsitasu 50 protsenti tasumäärast.

  (3) Merematkeid teostava reisilaeva reeder tasub lootsitasu 80 protsenti tasumäärast.

  (4) Kui laev on saabunud reidile oma ekspluatatsiooniliste varude (kütus, vesi, proviant) täiendamiseks, laeva veealuse osa ülevaatuseks või tekilaadungi täiendavaks kinnitamiseks, tasub reeder lootsitasu 50 protsenti tasumäärast, tingimusel et laev ei sisene sadamasse või laeva seisuaeg reidil ei ületa 24 tundi. Lootsitasu arvestuse aluseks on tegelik sadamaväline lootsimine, lähtudes laeva kogumahutavusest. Lootsikviitungil tehakse viide käesolevale lõikele.

  (5) Isoleeritud ballasttankidega naftatankeri lootsitasu suuruse arvutamisel võetakse aluseks laeva vähendatud kogumahutavus, mis on märgitud 1969. aasta rahvusvahelise laevade mõõtmise konventsiooni alusel väljastatud mõõtekirjas. Vähendatud kogumahutavust arvestatakse, kui laeva mõõtekirja lõigus «märkused» on tehtud vastav märge.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

14. peatükk LAEVAÕNNETUSTE JUURDLUS 

§ 69.  Laevaõnnetuse mõiste

  (1) Laevaõnnetus on sündmus, mille tagajärg on:
  1) laeva käitamisest tingitud inimese surm;
  2) laeva käitamisest inimesele põhjustatud tervisekahjustus, mille ravimiseks on vigastuse saamisest arvates seitsme ööpäeva jooksul vaja saada vähemalt 72 tunni pikkust haiglaravi;
  3) laeva meresõiduomaduste või sisevetel sõiduomaduste kaotus või laevahukk;
  4) vigastuse tekitamine oma laevale või teisele laevale;
  5) vigastuse tekitamine kaldaehitisele või navigatsioonimärgile;
  6) pukseeritava laeva või muu pukseeritava objekti meresõiduomaduste või sisevetel sõiduomaduste kaotus;
  7) keskkonnareostus.

  (2) Laevaõnnetusena ei võeta arvele laeva või selle seadme vigastust või riket, mis ei põhjusta laeva meresõiduomaduste või sisevetel sõiduomaduste kaotust, kui lisaülevaatuse või volitatud klassifikatsiooniühingu inspekteerimise tulemusena ei peatata tunnistuste kehtivust ja kui laeva ei ole vaja kohe remontida või kui kaldaehitist või navigatsioonimärki ei viida ekspluatatsioonist välja.

§ 70.  Laevaõnnetuse juurdluse eesmärk

  Laevaõnnetuse juurdluse eesmärk on:
  1) selgitada laevaõnnetuse asjaolud, põhjused ja tagajärjed;
  2) juurdlustulemuste põhjal kavandada laevaõnnetuste vältimise meetmed.

§ 71.  Laevaõnnetuse juurdluse korraldaja

  (1) Kui üle 24-meetrise kogupikkusega laevaga toimunud laevaõnnetusega kaasneb inimohver, korraldab laevaõnnetuse juurdluse majandus- ja kommunikatsiooniministri moodustatud komisjon, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 3¹ nimetatud juhtudel.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

  (2) Kui laevaõnnetusega ei kaasne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tagajärge, korraldab juurdluse Veeteede Amet. Veeteede Ametil on õigus juurdluse läbiviimiseks kaasata eksperte. Juurdlusel ilmneda võiva huvide konflikti korral moodustab juurdluskomisjoni majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

  (3) Kui laevaõnnetus seisneb üksnes käesoleva seaduse § 69 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud sündmuses laevapere liikmeks oleva töötajaga, korraldatakse juurdlus kooskõlas töötervishoiu ja tööohutuse seadusega. Kui laevaõnnetus seisneb üksnes § 69 lõike 1 punktis 7 nimetatud sündmuses, korraldab juurdluse Keskkonnainspektsioon. Käesolevas lõikes nimetatud laevaõnnetuste juurdluse läbiviimiseks on juurdluse korraldajal õigus kaasata eksperte. Juurdluse korraldaja esitab juurdluskokkuvõtte Veeteede Ametile.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

  (3¹) Kui laevaõnnetus seisneb üksnes käesoleva seaduse § 69 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud sündmuses reisijaga, korraldab juurdluse politseiasutus.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (4) Kerge laevaõnnetuse korral võib Veeteede Ameti peadirektor reederi taotlusel volitada laevaõnnetuse juurdluse korraldamise reederile, pannes talle juurdluskokkuvõtte esitamise kohustuse.

  (5) Väikelaevaga toimunud laevaõnnetuse juurdluse korraldab Veeteede Amet juhul, kui seda taotleb väikelaeva omanik või kindlustusandja. Kui väikelaevaga toimunud laevaõnnetusega kaasneb inimohver, korraldab juurdluse politseiasutus kriminaalmenetlust sätestavate seaduste kohaselt.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (6) Laevaõnnetuse juurdlust teostav isik on oma tegevuses sõltumatu.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 72.  Laevaõnnetusest teatamine

  (1) Laevaõnnetuse korral on kapten kohustatud õnnetuse asjaoludest teatama reederile, kes sellest viivitamata teatab Veeteede Ametile ja juhul, kui õnnetusega kaasneb merereostus Eesti vetes, ka politseiasutusele. Välisriigi lippu kandva laeva kapten või agent on kohustatud riigipiiri seaduses sätestatud korras teatama Eesti vetes toimunud laevaõnnetusest politseiasutusele, kes teatab sellest Veeteede Ametile.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

  (2) Veeteede Amet on kohustatud Eesti territoriaal- või sisemerel või sisevetel toimunud laevaõnnetusest teatama õnnetuse piirkonnas olevatele laevadele, kui õnnetus võib takistada laevaliiklust.

  (3) Kui laevaõnnetus toimub välisriigi territoriaal- või sisemerel või sisevetel, peab kapten või reeder lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustusele õnnetusest teatama ka Eesti Vabariigi välisesindusele selles riigis ja selle riigi mereadministratsioonile.
[RT I 2009, 29, 175 - jõust. 01.07.2009]

§ 73.  Laevaõnnetuse juurdluskokkuvõte

  (1) Laevaõnnetuse kohta koostab juurdluskokkuvõtte laevaõnnetuse juurdluse korraldaja.

  (2) Laevaõnnetuse juurdluskokkuvõttes peavad sisalduma:
  1) laevaõnnetuse toimumise aeg, koht ja asjaolud;
  2) laevaõnnetusele eelnenud reisi kulgu kajastavad andmed;
  3) laevaõnnetuse põhjuslike seoste kirjeldus;
  4) asjaosaliste tegevuse kirjeldus;
  5) hinnang selle kohta, kas laev ja laevapere vastavad õigusaktide ja rahvusvaheliste konventsioonide nõuetele;
  6) laevaõnnetuse tagajärgede kirjeldus ja laevaõnnetuse liigitus;
  7) laevaõnnetuse põhjused;
  8) laevaõnnetuse järeldused;
  9) ettepanekud.

  (3) Laevaõnnetuse juurdluskokkuvõte on avalik. Laevaõnnetuses osalejate ja tunnistajate isikuandmed, nende seletuskirjad, ettekanded ning küsitluse protokollid ei ole avalikud.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 74.  Välisriigi lippu kandva laevaga toimunud õnnetus

  Välisriigi lippu kandva laevaga Eesti Vabariigi territoriaal- või sisemerel, sisevetel või sadamas toimunud õnnetuse juurdlus korraldatakse käesoleva peatüki sätete kohaselt, kui välisriigi mereadministratsiooniga ei ole kokku lepitud teisiti.

§ 75.  Laevaõnnetuste liigitamine, juurdlemine ja arvelevõtmine

  Laevaõnnetuste liigitamise, juurdlemise ja arvelevõtmise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

15. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE JA LAEVA KASUTAMISE PIIRANGUD 

§ 76.  Riikliku järelevalve asutused

  (1) Käesoleva seaduse alusel teostavad meresõiduohutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle riiklikku järelevalvet Veeteede Amet ja teistes seadustes nimetatud riikliku järelevalve asutused.

  (1¹) Turule lastud või kasutusele võetud laeva ohutusvarustuse, väikelaeva, osaliselt valmis väikelaeva ja väikelaeva komponendi osas on turujärelevalveasutuse õigused ja kohustused Veeteede Ametil. Väikelaeva, osaliselt valmis väikelaeva ja väikelaeva komponendi osas on turujärelevalveasutuse õigused ja kohustused ka Maanteeameti kohalikul asutusel.
[RT I 2010, 31, 158 - jõust. 01.10.2010]

  (1²) Käesolevas seaduses sätestatud tunnustatud arsti tegevuse üle teostab järelevalvet Terviseamet tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud korras.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

  (2) Veeteede Ameti järelevalveametniku pädevuses on riiklik järelevalve laevade tehnilise seisukorra ning laevade turvalisuse üle ja Veeteede Ameti poolt tunnustatud isiku tegevuse üle kõigis tunnustuse saanud valdkondades. Veeteede Ameti, politseiasutuse ja muu seaduses sätestatud järelevalveasutuse järelevalveametniku pädevuses on riiklik järelevalve väikelaevade ja muude veesõidukite üle.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (2¹) Veeteede Amet teostab riiklikku järelevalvet laevaremondi üle klassifitseerimata laevadel.

  (3) Veeteede Ameti järelevalveametniku ametitõendi vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister . Järelevalveametniku ametitõendi väljastab Veeteede Ameti peadirektor.

  (4) Riiklikku järelevalvet teostavale ametiisikule tuleb kontrollimiseks võimaldada vaba pääs sadamasse, laevaehitus- ja laevaremondiettevõttesse ning mereõppeasutusse ja muusse käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkonnas tooteid valmistavasse või teenuseid osutavasse ettevõttesse ning laevale ja laevaruumidesse.

  (5) Laeva kapten on kohustatud riiklikku järelevalvet teostavat ametiisikut tehnilise ülevaatuse või kontrollimise ajal abistama ning andma talle vajalikku informatsiooni.

  (6) Välisriigi lippu kandvate laevade kontrollimise ja kinnipidamise korra ning laevakontrolli akti ja kinnipidamise akti vormid kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

  (6¹) Välisriigi lippu kandvaid laevu kontrolliva järelevalveametniku kvalifikatsiooninõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

  (7) Veeteede Ameti järelevalveametniku ametipalga määraks on riigiteenistujate ühtse palgaastmestiku kõrgeima astme palgamäär.

  (8) Veeteede Ameti järelevalveametnik kannab teenistuskohustusi täites vormiriietust.

  (9) Veeteede Ameti järelevalveametniku vormiriietuse kirjelduse ja eraldusmärgid kehtestab Vabariigi Valitsus .

  (10) [Kehtetu – RT I 2009, 29, 175 - jõust. 01.07.2009]

  (11) Käesolevat peatükki kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 77.  Riikliku järelevalve eesmärk ja objekt

  (1) Riikliku järelevalve eesmärk on:
  1) tagada laevade, väikelaevade ja muude veesõidukite meresõiduohutus ja sisevetel sõidu ohutus;
  2) vältida laevadelt ja väikelaevadelt merekeskkonna ja sisevete reostust ning õhusaastet;
  3) tagada laevadel töötervishoiu- ja tööohutusnõuete järgimine töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt;
  4) tagada laevadel tervisekaitsenõuete järgimine;
  5) tagada meremeeste nõuetekohane erialane ettevalmistamine;
  6) tagada tunnustuse saanud isiku tootmistegevuse või selle osa või tema valmistatavate toodete või osutatavate teenuste nõuetekohasus;
  7) tagada laevadel turvalisuse nõuete järgimine.

  (2) Riikliku järelevalve objekt on:
  1) laeva ja väikelaeva kere, mehhanismide, seadmete ning varustuse merekõlblikkus;
  2) laeva nõuetekohane mehitatus;
  3) laeva nõuetekohane lastimine, lossimine ja ballastimine;
  4) laeva elukeskkonna nõuetekohasus;
  5) laeva ja väikelaeva pääste- ning tuletõrjevahendite ja avariiseadmete nõuetekohasus;
  6) laeva vastavus töötervishoiu- ja tööohutusnõuetele;
  7) laeva vastavus tervisekaitsenõuetele;
  8) muude laeva ja väikelaeva organisatsiooniliste ja tehniliste asjaolude nõuetekohasus;
  9) laeva projekteerimine, ehitamine, remontimine ja seadistamine käesoleva seaduse § -des 19 ja 19¹ sätestatud nõuete kohaselt;
  10) meremeeste erialane ettevalmistamine;
  11) isiku tegevus tunnustuse saanud valdkondades;
  12) laeva vastavus turvalisuse nõuetele.

  (3) Riikliku järelevalve asutus kontrollib ülevaatustevahelisel ajal, kas:
  1) laeva tunnistused kehtivad;
  2) laeva seadmed, mehhanismid, päästevahendid ja varustus on komplektsed ning korras;
  3) laev on mehitatud nõuetekohaselt;
  4) laev on lastitud või ballastitud nõuetekohaselt;
  5) laeval järgitakse laevapere elukeskkonna kohta kehtestatud nõudeid;
  6) laevapere oskab häireolukorras laeval tegutseda;
  7) laeval täidetakse keskkonnaohutusnõudeid;
  8) laeval järgitakse muid meresõiduohutusnõudeid;
  9) laeval järgitakse turvalisuse nõudeid.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 78.  Laeva sadamast väljumise keeld

  (1) Veeteede Ameti järelevalveametnik võib keelata Eesti riigilippu kandval laeval ja välisriigi lippu kandval laeval sadamast väljuda järgmistel juhtudel:
  1) kapten keelab laeva kontrollimise;
  2) laev ei ole merekõlblik või sisevetel sõidukõlblik;
  3) laev ei ole nõuetekohaselt mehitatud ega nõuetekohaselt varustatud;
  4) laev ei ole nõuetekohaselt lastitud või ballastitud või last ei ole nõuetekohaselt kinnitatud;
  5) laeval on lubatust rohkem reisijaid;
  6) laeval on avastatud olulisi töötervishoiu-, tööohutus- või tervisekaitsenõuete rikkumisi;
  7) kapten keeldub laeva tunnistusi kontrollimiseks esitamast;
  8) laeva tunnistused puuduvad või on aegunud;
  9) tekilaadungi või viljalaadungiga laeval puudub püstuvusarvutus;
  10) merel pukseerimiseks puudub pukseerimisarvutus, kui see on nõutud, või ei täideta muid pukseerimise nõudeid;
  11) rikutakse keskkonnaohutusnõudeid;
  12) laeval on avastatud turvalisuse nõuete olulisi rikkumisi.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puuduse avastanud riikliku järelevalve asutus, loots või sadamakapten teeb Veeteede Ametile ettepaneku laev sadamas kinni pidada.

  (2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puuduste või laeva, inimesi, teist laeva või keskkonda ohustavate puuduste ilmnemise korral peab Veeteede Ameti järelevalveametnik, kellel on õigus ja kohustus kontrollida välisriigi lippu kandvaid laevu ning kes vastab käesoleva seaduse § 76 lõike 6¹ alusel kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele (edaspidi inspektor), laeva kinni pidama või rakendama käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kasutamise keeldu. Kinnipidamine või lõikes 4 nimetatud kasutamise keeld kehtivad seni, kuni Veeteede Amet on veendunud, et laev võib väljuda merele või laeva kasutamine võib jätkuda. Kinnipeetud laeva ümberpaigutamine teise kai äärde on ilma Veeteede Ameti vastava loata keelatud.

  (2²) Kinnipidamine käesoleva seaduse tähenduses on laeva sadamast väljumise keelamine kuni laeva kinnipidamist põhjustanud puuduste kõrvaldamiseni.

  (2³) Erandkorras, kui laeva üldine seisukord ei ole ilmselgelt vastav konventsioonide nõuetele, peab inspektor laeva kinni ja võib peatada kontrollimise, kuni reeder, klassifikatsiooniühing või laeva lipuriigi mereadministratsioon on rakendanud abinõusid vastavate konventsioonide nõuete täitmiseks laeval.

  (3) Veeteede Ameti järelevalveametniku otsus keelata laeval sadamast väljuda peab sisaldama kinnipidamise aluse ja ettekirjutuse selle kohta, mida on vaja teha puuduste kõrvaldamiseks.

  (3¹) Kui kontrollimise käigus selgunud asjaoludest tulenevalt laev kinni peetakse, teavitab Veeteede Amet laeva kinnipidamisest viivitamata kirjalikult laeva lipuriigi mereadministratsiooni ja lisab teatele käesoleva seaduse § 76 lõike 6 alusel kehtestatud vormile vastava akti. Kui see ei ole võimalik, saadetakse teade koos aktiga selle riigi diplomaatilisele esindajale. Teates tuuakse ära kõik kinnipidamise tinginud asjaolud. Vajaduse korral teavitatakse ka laevale tunnistused väljastanud klassifikatsiooniühingut või laeva ülevaatuse teostajat.

  (4) Riikliku järelevalve asutusel on õigus keelata laeva ruumide, seadmete ja töövahendite kasutamine, kui nende seisund ohustab laevapere liikmete või reisijate elu või tervist.

  (4¹) Riikliku järelevalve asutusel on õigus kõrvaldada isik ajutiselt laeva või väikelaeva juhtimiselt liiklusseaduse §-s 91 sätestatud alustel ja korras.
[RT I 2010, 44, 261 - jõust. 01.01.2011]

  (5) Kui laeval on keelatud sadamast väljuda, on Veeteede Amet kohustatud sellest viivitamata teatama politseile, tollile ja sadamakaptenile.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (6) Kapten on kohustatud teatama Veeteede Ametile laeva kontrollimisest, avastatud puudustest ja laeva kinnipidamisest välissadamas.

  (7) Veeteede Ameti järelevalveametnik ei ole kohustatud pärast laeva kinnipidamist seda kinnipidamisest vabastamiseks kontrollima töövälisel ajal.

  (8) Veeteede Amet teavitab viivitamata laeva lipuriigi mereadministratsiooni, Euroopa Liidu liikmesriike ja Paris MOU osalisriike välisriigi lippu kandvast laevast, mis väljus Eesti sadamast, eirates käesoleva paragrahvi lõike 1 kohast sadamast väljumise keeldu või lõike 4 kohaselt tehtud ettekirjutust, ning laeval keelatakse sisenemine Eesti sadamatesse. Laeva kaptenit teavitatakse keelust siseneda Euroopa Liidu liikmesriikide ja Paris MOU osalisriikide sadamatesse.

  (9) Kui kontrollimise käigus selgub, et laeval, millel peavad ISM koodeksi kohaselt olema reederile väljastatud vastavuse tunnistuse koopia (DOC) ja laeva meresõiduohutuse korraldamise tunnistus (SMC), nimetatud tunnistused puuduvad, peetakse laev kinni. Kui kontrollimise käigus ei tuvastata laeval teisi kinnipidamist põhjustavaid puudusi, võib Veeteede Ameti järelevalveametnik laeva kinnipidamisest vabastada sadama ülekoormamise vältimiseks. Kui laev vabastatakse kinnipidamisest ja laeval lubatakse sadamast lahkuda, teavitab Veeteede Amet sellest viivitamata laeva lipuriigi mereadministratsiooni, Euroopa Liidu liikmesriike ja Paris MOU osalisriike ning laeval keelatakse sisenemine Eesti sadamatesse, välja arvatud Eesti riigilippu kandev laev. Laeva kaptenit teavitatakse keelust siseneda Euroopa Liidu liikmesriikide ja Paris MOU osalisriikide sadamatesse.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 79.  Riikliku järelevalve asutuse ettekirjutused

  (1) Kui laeva puudused ei anna alust keelata laeval sadamast väljuda, võib riikliku järelevalve asutuse ametiisik või Veeteede Ameti järelevalveametnik teha puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutusi. Puuduste kõrvaldamise tähtajad ja viited seaduse või muu õigusakti sättele, mida rikuti, märgib Veeteede Ameti järelevalveametnik laevakontrolli akti.

  (2) Eesti riigilippu kandva laeva laevakontrolli akti vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 79¹.  Ühekordne ülesõit remondisadamasse

  (1) Laeva kinnipidamist tingivate puuduste ilmnemise korral ja juhul, kui nimetatud puudusi ei ole võimalik kõrvaldada sadamas, kus toimus kontrollimine, lubatakse laeval, mille merekõlblikkus seda võimaldab, suunduda kooskõlastatult lipuriigi mereadministratsiooniga lähimasse remondisadamasse, kus on võimalik laeva remontida.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teavitab Veeteede Amet sihtsadamariigi, laeva lipuriigi ja vajaduse korral teiste ülesõiduga seotud riikide mereadministratsioone.

  (3) Veeteede Amet jälgib, et laev, millel lubati pärast kontrollimist sõita lähimasse remondisadamasse, saabuks kokkulepitud kohta. Kui laev väljub sadamast, täitmata ülesõiduks tehtud ettekirjutust või ei saabu kokkulepitud sadamasse, teavitab Veeteede Amet sellest viivitamata laeva lipuriigi mereadministratsiooni, laeva remondi sihtsadama riigi mereadministratsiooni, Euroopa Liidu liikmesriike ja Paris MOU osalisriike ning laeval keelatakse sisenemine Eesti sadamatesse, välja arvatud Eesti riigilippu kandev laev. Laeva kaptenit teavitatakse keelust siseneda Euroopa Liidu liikmesriikide ja Paris MOU osalisriikide sadamatesse.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 79².  Reisiparvlaeva ja kiirreisilaeva tegevuse peatamine regulaarreisidel ning regulaarreiside alustamise keeld

  (1) Veeteede Amet peatab reisiparvlaeva või kiirreisilaeva tegevuse regulaarreisidel või keelab reisiparvlaeva või kiirreisilaevaga regulaarreiside alustamise, kui:
  1) laeval ei ole rahvusvaheliste konventsioonide või siseriiklike õigusaktide kohaselt nõutud laeva lipuriigi mereadministratsiooni või volitatud klassifikatsiooniühingu väljastatud kehtivaid tunnistusi;
  2) laev ei ole tunnistuste saamiseks läbinud nõuetekohast ülevaatust;
  3) laev ei vasta volitatud klassifikatsiooniühingu kehtestatud eeskirjadele ja normidele või laeva lipuriigi kehtestatud nõuetele konstruktsiooni, kere tehnilise seisukorra, mehhanismide ning elektri- ja teiste seadmete osas;
  4) laeval ei ole nõuetekohast reisiinfo salvestit (Voyage Data Recorder – VDR), mille informatsiooni saab kasutada võimaliku laevaõnnetuse juurdlusel;
  5) külastusriigile või muule asjassepuutuvale riigile ei ole tagatud juurdepääs reisiinfo salvesti informatsioonile ja muule informatsioonile, mis laevaõnnetuse korral võimaldab selgitada õnnetuse asjaolusid;
  6) laev ei vasta rahvusvaheliste kokkulepetega kehtestatud piirkondlikele püstuvusnõuetele, kui nimetatud nõuded on kohaldatavad;
  7) kontrollimise või külastusriigi poolse lisaülevaatuse käigus on ilmnenud puudusi, mis on ohtlikud reisiparvlaevale, kiirreisilaevale või laevapere liikmetele ja reisijatele;
  8) laev ei vasta ohutusnõuetele, ohtliku lasti veo nõuetele või laevaliikluse korraldamise süsteemi nõuetele;
  9) laevapere liikmed ei vasta kvalifikatsiooninõuetele ning see on ohtlik reisiparvlaevale, kiirreisilaevale või laevapere liikmetele ja reisijatele;
  10) välisriigi lippu kandva laeva lipuriik ei ole Veeteede Ametiga kooskõlastanud rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja selle konventsiooni kehtivate protokollide ning muudatuste alusel konventsiooni nõuete täitmisest vabastamise tunnistuse väljastamist või nimetatud konventsiooni alusel kehtestatud «Rahvusvahelise kiirlaevade ohutuse koodeksi» alusel kiirlaeva opereerimisloa (permit to operate) väljastamist.

  (2) Veeteede Amet teavitab reederit viivitamata kirjalikult otsusest peatada reisiparvlaeva või kiirreisilaeva tegevus regulaarreisidel või otsusest keelata reisiparvlaeva või kiirreisilaevaga regulaarreiside alustamine ja toob välja kõik põhjused.

  (3) Kui Veeteede Amet või külastusriigi mereadministratsioon avastab regulaarreise tegeval reisiparvlaeval või kiirreisilaeval puudusi, mis otseselt ei ohusta reisiparvlaeva, kiirreisilaeva või selle laevapere liikmeid ja reisijaid, tuleb laeval kasutusele võtta abinõud puuduste kõrvaldamiseks viivitamata või Veeteede Ameti poolt kindlaksmääratud mõistliku aja jooksul. Kui puuduste kõrvaldamine on ebapiisav, peatatakse reisiparvlaeva või kiirreisilaeva tegevus regulaarreisidel või keelatakse regulaarreiside alustamine.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 79³.  Laevade sadamasse sisenemise keeld

  (1) Veeteede Amet keelab Eesti sadamatesse sisenemise välisriigi lippu kandvatel gaasi-, keemia- ja naftatankeritel, puistlastilaevadel ning reisilaevadel juhul, kui laev:
  1) sõidab «Paris MOU» aastaaruandes avaldatud «musta nimekirja» kantud riigi lipu all ja on Paris MOU-ga ühinenud riikide sadamates viimase 24 kuu jooksul rohkem kui kahel korral kinni peetud;
  2) sõidab Paris MOU aastaaruandes avaldatud «väga suure riskiga» või «suure riskiga» riigi lipu all ja on Paris MOU-ga ühinenud riikide sadamates viimase 36 kuu jooksul rohkem kui üks kord kinni peetud;
  3) [kehtetu - RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keeld ei laiene vääramatu jõu korral suurema hädaohu ärahoidmiseks ja reostusohu vältimiseks või vähendamiseks laevale, mille sihtsadam ei asu Eestis ning mis suundub erakorralisse remonti mõne teise riigi loal, kui eelnevalt on teavitatud Veeteede Ametit. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keeld ei laiene samuti laevale, mis kooskõlastatult Veeteede Ametiga siseneb laeva remontimiseks Eesti sadamasse.

  (3) Sissesõidu keeld jõustub hetkest, kui laev lahkus sadamast, kus laev vastavalt kas teist või kolmandat korda kinni peeti.

  (4) Laeva sadamasse sisenemise keelust teavitab Veeteede Amet viivitamata kirjalikult laeva kaptenit ja reederit ning laeva lipuriigi mereadministratsiooni, asjaomast klassifikatsiooniühingut, asjaomast turvalisusorganisatsiooni, Paris MOU liikmesriike, Paris MOU laevakontrollialast andmebaasi ja teabesüsteemi (edaspidi SIReNaC süsteem) ning Paris MOU sekretariaati.

  (5) Raskeid naftasaadusi vedavate ühekordse põhjaga tankerite Eesti sadamatesse sisenemisele ja sadamast väljumisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määrust 417/2002/EÜ topeltpõhja ja -parraste või samaväärsete konstruktsiooninõuete kiirendatud järkjärgulise kasutuselevõtu kohta ühekordse põhja ja parrastega naftatankerite puhul, millega tunnistatakse kehtetuks EL Nõukogu määrus 2978/94/EÜ (EÜT L 64, 07.03.2002, lk 1–5) ning seda muutvaid Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määrust 2099/2002/EÜ (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 1–5), Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määrust 1726/2003/EÜ (ELT L 249, 01.10.2003, lk 1–4) ja EÜ Komisjoni määrust 2172/2004/EÜ (ELT L 371, 18.12.2004, lk 26–27).
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 79⁴.  Laevade sadamasse sisenemise keelu tühistamine

  (1) Sissesõidukeelu tühistamiseks peab laeva omanik või operaator esitama Veeteede Ametile kirjaliku taotluse. Taotlusele tuleb lisada lipuriigi mereadministratsiooni väljaantud tunnistus, mis kinnitab, et laev vastab täielikult kehtivate rahvusvaheliste konventsioonide nõuetele. Vajaduse korral peab sissesõidukeelu tühistamise taotlusele lisama klassifikatsiooniühingu tunnistuse, mis tõendab, et laev vastab klassifikatsiooniühingu kehtestatud eeskirjadele ja normidele.

  (2) Sissesõidukeelu tühistamiseks viiakse kokkulepitud sadamas laeval läbi käesoleva seaduse § 76 lõike 6 alusel kehtestatud korras laiendatud kontroll. Sadam võib Veeteede Ameti nõusolekul lubada laeval nimetatud sadamasse siseneda laevakontrolli läbiviimiseks.

  (3) Veeteede Amet tühistab sissesõidukeelu, kui laiendatud kontrolli tulemusel on inspektor veendunud, et laev vastab täielikult kehtivate rahvusvaheliste konventsioonide nõuetele. Veeteede Amet teavitab sissesõidukeelu tühistamisest viivitamata kirjalikult reederit ning lipuriigi mereadministratsiooni, asjaomast klassifikatsiooniühingut, Paris MOU liikmesriike, SIReNaC süsteemi ja Paris MOU sekretariaati.
[RT I 2004, 24, 164 - jõust. 25.04.2004]

§ 79⁵.  Vaidlustamine

  (1) Reederil või tema esindajal on õigus vaidlustada laeva kinnipidamine, sadamasse sissesõidu keelustamine, reisiparvlaeva või kiirreisilaeva tegevuse peatamine regulaarreisidel või regulaarreiside alustamise keelustamine. Vaidlustamine ei põhjusta kinnipidamise, sissesõidu keelustamise, regulaarreisidel tegevuse peatamise või regulaarreiside alustamise keelustamise lõpetamist vaidluse lahendamiseni.

  (2) Inspektor teavitab laeva kaptenit kinnipidamise, sissesõidu keelustamise või regulaarreisidel tegevuse peatamise või regulaarreiside alustamise keelu vaidlustamise võimalusest.

  (3) Vaide võib Veeteede Ameti meresõiduohutuse teenistuse juhatajale esitada 30 päeva jooksul kinnipidamise, sissesõidu keelustamise või regulaarreisidel tegevuse peatamise või regulaarreiside alustamise keelamise päevast arvates.

  (4) Kui Veeteede Ameti otsus ei rahulda reederit või tema esindajat, on tal õigus esitada kaebus halduskohtule.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

16. peatükk VASTUTUS 
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.01.2003]

§ 80.  Liiklusnõuete rikkumine sadamaalal

  Laevade ja väikelaevade ning muude veesõidukite sadamasse tuleku või sadamast väljumise nõuete või sadamavetes seismise või liiklemise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 80¹.  Sadamasse sisenemise keelu rikkumine

  (1) Laeva, millel on keelatud siseneda Eesti sadamatesse, sadamasse sisenemise eest või nimetatud laeva sadamasse sisenemise lubamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2004, 24, 164 - jõust. 25.04.2004]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 81.  Veeteel liiklemise nõuete rikkumine

  (1) Veeteedel liiklemise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 81¹.  Laeva- ja väikelaevaliikluse tahtlik takistamine ja segamine

  (1) Laeva- või väikelaevaliikluse tahtliku takistamise või segamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 81².  Sisselülitamata AIS-seadmega laeva käitamine

  (1) Sisselülitamata AIS-seadmega laeva käitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 82.  Reisijate ohutusnõuete rikkumine mere- ja siseveetranspordis

  (1) Reisijate nimekirja koostamise korra või laevale lubatust suurema arvu reisijate võtmise, samuti reisijate laevalemineku, teeloleku ja mahatuleku ohutust tagavate nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 83.  Ohutu liikluse nõuete rikkumine siseveeteedel

  Siseveeteedel laevade ja väikelaevade ning muude veesõidukite sulengutes, reididel või sadamates liiklemise, seismise või mitme aluse või parve pukseerimise nõuete, laevade laadimise, lossimise või veoste ladustamise korra rikkumise, samuti sadama- või hüdrotehniliste rajatiste, seadeldiste või seadmete kahjustamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 84.  Nõuetekohase loata tuukritööde tegemine

  Nõuetekohase loata tuukritööde tegemise, samuti nende tööde ajal signaalide andmise eeskirjade järgimata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

§ 85.  Tõkkeparvede ja palgisadamate ülesseadmise ning paigaldamise korra rikkumine

  Tõkkeparvede ja palgisadamate ülesseadmise ning paigaldamise korra rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 86.  Navigatsioonimärkide ja signaalmärkide kahjustamine, kooskõlastamata paigaldamine ning ümberpaigutamine

  Navigatsioonimärkide ja laevaliiklust reguleerivate signaalmärkide kahjustamise, Veeteede Ametiga kooskõlastamata paigaldamise või ümberpaigutamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 87.  Kalatõkete ja muude kalapüügiseadmete paigaldamine väljaspool selleks ettenähtud kohta

  Kalatõkete ja muude kalapüügiseadmete paigaldamise eest väljaspool selleks määratud kohti ja veetee tehnilise teenistusega kooskõlastamata – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 88.  Veesõiduki juhtimine joobeseisundis

  Veesõiduki, sealhulgas väikelaeva juhtimise eest lubatud normi ületavas joobeseisundis või narkootilise või psühhotroopse aine mõju all – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 89.  Isiku kõrvalehoidumine joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest

  Veesõidukit, sealhulgas väikelaeva juhtiva isiku kõrvalehoidumise eest joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 90.  Ohtlike ainete või esemete veosenõuete rikkumine sisevee- või meretranspordis

  (1) Siseveetranspordis või meretranspordis ohtlike ainete või esemete veosenõuete rikkumise, samuti lasti ohtlikkuse kohta käiva teabe edastamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 91.  Meretranspordivahendite kasutamise nõuete rikkumine

  Laevade sisseseade rikkumise, samuti laevades selleks mitteettenähtud kohtades suitsetamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

§ 92.  Meretranspordi signalisatsiooni- ja siderajatiste ning -seadeldiste kahjustamine

  Meretranspordi signalisatsiooni- ja siderajatiste ning -seadeldiste kahjustamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 93.  Mere- ja siseveetranspordivahendite registreerimise, arvestuse ja kasutamise nõuete rikkumine

  (1) Mere- ja siseveetranspordivahendite, sealhulgas väikelaevade ja jettide registreerimise, arvestuse või kasutamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui sellega on tekitatud:
  1) varaline kahju või
  2) oht inimeste tervisele või keskkonnale, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 93¹.  Laeva tehnilise ülevaatuse korra rikkumine

  (1) Laeva tehnilise ülevaatuse korra rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2004, 24, 164 - jõust. 25.04.2004]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 93².  Puistlastilaeva ohutu laadimise ja lossimise nõuete rikkumine

  (1) Puistlastilaeva ohutu laadimise või lossimise nõuete, puistlastilaevade terminali ohutusnõuete või laeva kapteni või terminali esindaja teavitamise korra rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 93³.  Reederi ja tema laeva meresõiduohutuse alase auditeerimise korra rikkumine

  (1) Reederi või tema laeva meresõiduohutuse alase auditeerimise korra rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 93⁴.  Välisriigi lippu kandvate laevade kontrollimise ja kinnipidamise korra rikkumine

  (1) Välisriigi lippu kandvate laevade kontrollimise ja kinnipidamise korra rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2009, 37, 251 - jõust. 10.07.2009]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 94.  Territoriaalvetes ning piiriveekogul sõitmise ja viibimise nõuete rikkumine

  Territoriaalvetes ning piiriveekogul sõitmise ja viibimise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 94¹.  Meresõiduohutusnõuete rikkumine

  Meresõiduohutusnõuete rikkumise eest, kui sellega tekitati oht laevale või selle reisijatele või mõnele teisele laevale, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 94².  Laeva lubatud süvisest ülelaadimine

  Laeva lubatud süvisest ülelaadimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 94³.  Laeva reisiks ettevalmistamata jätmine

  Laeva reisiks ettevalmistamata jätmise eest, kui see tõi kaasa tagajärje, mis põhjustas laeva kinnipidamise Eesti või välisriigi sadamas, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 94⁴.  Laevadokumentideta ja aegunud laevadokumentidega laevaga meresõit või sisevetel sõit

  Laevadokumentideta või aegunud laevadokumentidega laevaga meresõidu või sisevetel sõidu eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 94⁵.  Logi- või naftaraamatu või masina- või raadiojaama päevaraamatu pidamise nõuete rikkumine

  Logi- või naftaraamatu või masina- või raadiojaama päevaraamatu pidamise nõuete rikkumise või neisse ebaõigete andmete kandmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 94⁶.  [Kehtetu - RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 94⁷.  Laevaliikluse korraldamise süsteemis või laevaettekannete süsteemis kehtestatud liiklemise ja teadete või ettekannete edastamise korra rikkumine

  Laevaliikluse korraldamise süsteemis või laevaettekannete süsteemis kehtestatud liiklemise või teadete või ettekannete edastamise korra rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 94⁸.  Laevaõnnetuse või laeva tühiseisaku põhjustamine lootsimisel

  Lootsimisel lootsitava laeva laevaõnnetuse või tühiseisaku põhjustamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 94⁹.  Lootsimispiirkonnas meresõitu ohustavast muutusest, lootsitava laevaga juhtunud laevaõnnetusest või merereostusest teatamata jätmine

  Lootsimisel oma tööandjale, Veeteede Ametile ja sadamakaptenile lootsimispiirkonnas meresõitu ohustavatest muutustest või takistustest või lootsitava laevaga juhtunud laevaõnnetusest või merereostusest teatamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 94¹⁰.  Meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnituslehe saamiseks võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi esitamine

  Meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnituslehe saamiseks võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi esitamine eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

§ 94¹¹.  Laevatunnistusse märgitud sõidupiirkonna piiri ületamine

  (1) Laevatunnistusse märgitud sõidupiirkonna piiri ületamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 94¹².  Laeva mehitamisel tervisekontrollinõude rikkumine

  (1) Tervisekontrolli läbimata jätnud laevapere liikmega laeva mehitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 94¹³.  Kohustusliku lootsimise piirkonnas liiklemine lootsi laevale tellimata

  (1) Laevasõidu eest kohustusliku lootsimise piirkonnas ilma lootsi laevale tellimata, kui laev ei ole vabastatud kohustuslikust lootsimisest, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 94¹⁴.  Laevaõnnetusest või laeva vigastusest või rikkest teatamata jätmine

  (1) Veeteede Ametile laevaõnnetusest või avastatud vigastusest või rikkest, mis avaldab mõju laeva merekõlblikkusele või sisevetel sõidukõlblikkusele, teatamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 94¹⁵.  Tunnistuseta laeva kasutamine

  Merekõlblikkuse tunnistuseta või sõidukõlblikkuse tunnistuseta, samuti reisijateveo tunnistuseta või rahvusvaheliste konventsioonidega ettenähtud tunnistuseta või aegunud või kehtetu merekõlblikkuse tunnistusega, sõidukõlblikkuse tunnistusega, reisijateveo tunnistusega või rahvusvaheliste konventsioonidega ettenähtud tunnistusega laeva kasutamise eest juriidilise isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 94¹⁶.  Tunnustamise nõude rikkumine

  Juriidilise isiku poolt toodete valmistamise või teenuste osutamise eest käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkonnas ilma Veeteede Ameti tunnustamiseta – karistatakse rahatrahviga kuni 640 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 94¹⁷.  Ohutu mehitatuse nõuete rikkumine

  (1) Laeva, mille laevapere liikmete arv või laevapere koosseis ei vasta ohutu mehitatuse tunnistusega kehtestatud laevapere miinimumkoosseisule, välja arvatud käesoleva seaduse § -s 25 sätestatud erand, kasutamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 94¹⁸.  Diplomi või kutsetunnistuse puudumine

  Juriidilise isiku poolt laevapere liikme, kellel puudub ametikoha järgi nõutav diplom või meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnitusleht, tööle rakendamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 94¹⁹.  Laeva korduv kinnipidamine

  Juriidilist isikut, kelle Eesti riigilippu kandev laev on viimase 12 kuu jooksul laevakontrolli ajal kaks korda kinni peetud, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 94²⁰.  Üldkasutataval veeteel veespordi- ja muu laevaliiklust takistava ürituse loata korraldamine

  (1) Üldkasutataval veeteel veespordi- või muu laevaliiklust takistava ürituse loata korraldamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 94²¹.  Ehitustegevuse nõuete rikkumine veeteel ja navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas

  (1) Veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas ehitustegevuse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 94²².  Uurimistöödeks vajaliku teadusaparatuuri ja muude seadmete loata paigaldamine

  (1) Uurimistöödeks vajaliku teadusaparatuuri või muude seadmete territoriaal- või sisemerre, majandusvööndisse või laevatatavatele sisevetele Veeteede Ameti kirjaliku loata paigaldamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 94²³.  Sadamat teenindavate navigatsioonimärkide paigutuses ja töös esinevatest muudatustest ja kõrvalekalletest Veeteede Ametile teatamata jätmine

  (1) Sadamat teenindavate navigatsioonimärkide paigutuses või töös esinevatest muudatustest või kõrvalekalletest Veeteede Ametile teatamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 94²⁴.  Väikelaeva juhtimine ilma juhtimisõiguseta

  Väikelaeva juhtimise eest ilma nõuetekohase väikelaevajuhi tunnistuseta juhul, kui tunnistus on nõutav, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 94²⁵.  Laeva turvalisuse nõuete rikkumine

  (1) Laeva turvalisuse nõuete rikkumise eest, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 94²⁶.  Menetlus

  (1) Käesoleva seaduse §-des 80–94²⁵ sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

  (2) Käesoleva seaduse §-des 80–93⁴ ja 94¹–94²⁵ sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Veeteede Amet.
[RT I 2009, 37, 251 - jõust. 10.07.2009]

  (3) [Kehtetu – RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (4) Käesoleva seaduse §-des 88, 89, 93, 94, 94⁴, 94¹¹, 94²⁴ ja 94²⁵ sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on politseiasutus.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (5) Käesolevat paragrahvi ja käesoleva seaduse § 80–94¹⁸, 94²¹, 94²², 94²⁴ ja 94²⁵ kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvatele laevadele ja väikelaevadele, välja arvatud juhul, kui välisriigis, mille lippu väikelaev kannab, ei kohaldata käesolevas seaduses sätestatuga samaväärseid dokumendinõudeid.

17. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 95.  Käesoleva seaduse rakendamise erisused

  (1) Käesoleva seaduse § 12 lõike 3 teine lause kehtib nende laevade kohta, mis omandatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist.

  (2) Käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 ja § 32 lõikes 2 nimetatud tunnistused kuuluvad ümbervahetamisele uuele vormile vastavate tunnistuste vastu laeva järgmisel täisülevaatusel.

  (3) Käesoleva seaduse 11¹. peatüki navigatsioonitasusid puudutav osa jõustub 2004. aasta 1. juulil.

  (4) Arstil, kes käesoleva seaduse § 26¹ jõustumise ajal teeb tervisekontrolli kõigi sõidupiirkondade laevade laevapere liikmetele, tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asujatele ja seal õppijatele, on õigus jätkata tervisekontrolli tegemist kuue kuu jooksul, arvates nimetatud paragrahvi jõustumisest. Arst peab taotlema enda tunnustamist Tervishoiuametis kuue kuu jooksul § 26¹ jõustumisest arvates. Nimetatud tähtaja jooksul taotluse esitamata jätmisel kaotab arst õiguse teha tervisekontrolli. Tunnustamise taotlemisel ei kohaldata arstile § 26¹ lõike 1 punktis 2 sätestatud koolitusnõuet. Tunnustamise taotlemiseks esitab arst Tervishoiuametile tervishoiuteenuse osutaja väljastatud dokumendi, millest nähtub, et § 26¹ jõustumise ajal teeb arst tervisekontrolli kõigi sõidupiirkondade laevade laevapere liikmetele, tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asujatele ja seal õppijatele.

  (5) Arst, kes käesoleva seaduse § 26¹ jõustumise ajaks on läbinud Töötervishoiu Keskuse korraldatud tervisekontrolli tegijate 18-tunnise meremeditsiinialase koolituse, peab taotlema enda tunnustamist Tervishoiuametis kuue kuu jooksul § 26¹ jõustumisest arvates. Tunnustamise taotlemisel ei kohaldata arstile § 26¹ lõike 1 punktis 2 sätestatud 18-tunnise meremeditsiinialase koolituse nõuet. Tunnustamine annab arstile pädevuse kontrollida kohaliku rannasõidu ja laevatatavate sisevete laevade laevapere liikmete tervist. Tunnustamise taotlemiseks esitab arst Tervishoiuametile Töötervishoiu Keskuse korraldatud tervisekontrolli tegijate meremeditsiinialase koolituse läbimist tõendava tunnistuse koopia.

  (6) Alla 15 m kogupikkusega kalalaevadele antud mõõtekirjad tuleb käesoleva seaduse § 3 lõike 3 alusel kehtestatud tingimustele vastava mõõtekirja vastu ümber vahetada 2004. aasta 1. maiks.

  (7) Käesoleva seaduse § 20 lõiget 5³ ei rakendata isikute suhtes, kes on lõpetanud mereõppeasutuse või on asunud õppima mereõppeasutuses enne 2005. aasta 1. juulit.

  (8) Veeteede Amet on pädev asutus ja täidab administratsiooni kohustusi laevade osas järgmiste IMO konventsioonide mõistes, millega Eesti Vabariik on ühinenud:
  1) rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel;
  2) 1966. aasta rahvusvahelise laadungimärgi konventsioon ning selle konventsiooni kehtivad protokollid ja hilisemad muudatused;
  3) meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon;
  4) 1969. aasta rahvusvaheline laevade mõõtmise konventsioon;
  5) rahvusvaheline konventsioon merereostuse vältimiseks laevadelt;
  6) laevakokkupõrgete vältimise 1972. aasta rahvusvahelise eeskirja kehtestamise konventsioon.

  (9) Veeteede Amet on Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 725/2004/EÜ laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tõstmise kohta (EMP-s kohaldatav tekst) (ELT L 129, 29.04.2004, lk 6–91) mõistes pädev asutus ( competent authority for maritime security ) ja informatsiooni vahendav asutus (focal point for maritime security) ning täidab administratsiooni kohustusi laevade osas, välja arvatud turvatasandite kehtestamine.

  (10) Piirivalvelaeval, Veeteede Ameti laeval või muul käesoleva seaduse § -s 1 nimetamata riigihaldusülesandeid täitval laeval enne 2005. aasta 1. juulit meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis sätestatud laeva juhtkonna liikme kvalifikatsiooni saamiseks sooritatud meresõidupraktika arvatakse laevapere liikme meresõidudiplomi või kutsetunnistuse saamiseks vajaliku meresõidupraktika hulka.

  (11) Käesoleva seaduse § -d 37¹ ja 39¹jõustuvad 2005. aasta 1. juulil.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 95¹.  Väikelaevajuhi tunnistuse ja jetijuhi tunnistuse kehtivus

  (1) Enne 2005. aasta 1. juulit Veeteede Ameti väljastatud väikelaevajuhi tunnistused jäävad kehtima koos nendes sätestatud piirangutega.

  (2) Enne 1999. aasta 12. aprilli väljastatud väikelaevajuhi tunnistused kehtivad koos nendes sätestatud piirangutega kuni 2006. aasta 31. detsembrini.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tunnistuste asemel väljastatakse tunnistuse omaniku taotlusel käesoleva seaduse § 39 lõikes 4 nimetatud väikelaevajuhi tunnistus järgmiselt:
  1) väikelaevajuhile, kelle lubatud sõidupiirkonnaks oli meri ja laevatatavad siseveed, väljastatakse väikelaevajuhi tunnistus sõidupiirkonnaga meri ja siseveed;
  2) väikelaevajuhile, kelle lubatud sõidupiirkonnaks oli meri, väljastatakse väikelaevajuhi tunnistus sõidupiirkonnaga meri ja siseveed;
  3) väikelaevajuhile, kelle lubatud sõidupiirkonnaks oli laevatatavad siseveed, väljastatakse väikelaevajuhi tunnistus sõidupiirkonnaga siseveed.

  (4) Enne 2005. aasta 1. juulit väljastatud jetijuhi tunnistused kehtivad kuni 2006. aasta 31. detsembrini.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 nimetatud tunnistuste vahetamiseks tuleb taotlus esitada hiljemalt 2006. aasta 31. detsembriks.

  (6) Isikul, kes on alates 1999. aasta 1. jaanuarist kuni 2005. aasta 1. juulini sooritanud edukalt väikelaevajuhi eksami, kuid ei ole väikelaevajuhi tunnistust välja võtnud, on õigus esitada taotlus käesoleva seaduse § 39 lõikes 4 nimetatud väikelaevajuhi tunnistuse saamiseks kuni 2006. aasta 31. detsembrini.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 95².  Veeteede Ameti poolt reederile või laevaagendile esitatud arved

  (1) Veeteede Ametil on õigus käesoleva seaduse §-s 50¹ ettenähtud tuletorni- ja navigatsioonitasude kohta esitatud arve reederi või laevaagendi poolt tasumata jätmisel esitada reederile või laevaagendile käesoleva seaduse § 50⁴ lõikes 3 nimetatud makseteatis. Makseteatises kajastatud tasude tasumise tähtaeg on 30 päeva makseteatise saamisest arvates.

  – Riigikohtu 20.10.2009. a põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuotsus nr 3-4-1-14-09 tunnistas § 95² lõike 1 esimese lause osa «kaubandusliku meresõidu koodeksi 2004. aasta 24. aprillini kehtinud redaktsiooni § 6 punkti 1 alapunktis 13 ettenähtud tuletorni- ja jäämurdetasude ning» põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks.
[RT III 2009, 46, 342 - jõust. 20.10.2009]

  (2) Makseteatises kajastatud tasumisele kuuluvad tasud arvutatakse arvete esitamise ajal kehtinud õigusaktide alusel.
[RT I 2008, 47, 263 - jõust. 16.11.2008]

§ 96. – § 102. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

¹Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 94/25/EÜ väikelaevu käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 164, 30.06.1994, lk 15–38), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiviga 2003/44/EÜ (EMP-s kohaldatav tekst) (ELT L 214, 26.08.2003, lk 18–35);

EL Nõukogu direktiiv 94/57/EÜ laevade kontrolli ja ülevaatusega tegelevaid organisatsioone ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta (EÜT L 319, 12.12.1994, lk 20–27), mida on muudetud EÜ Komisjoni direktiiviga 97/58/EÜ (EMP-s kohaldatav tekst) (EÜT L 274, 07.10.1997, lk 8) ning Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiviga 2001/105/EÜ (EMP-s kohaldatav tekst) (EÜT L 19, 22.01.2002, lk 9–16);

EL Nõukogu direktiiv 95/21/EÜ laevaohutust, reostuse vältimist ning elu- ja töötingimusi laevadel käsitlevate rahvusvaheliste standardite rakendamise kohta ühenduse sadamaid kasutavate ja liikmesriikide jurisdiktsiooni all olevates vetes sõitvate laevade suhtes (sadamariigi kontroll) (EÜT L 157, 07.07.1995, lk 1–19), mida on muudetud EL Nõukogu direktiiviga 98/25/EÜ (EÜT L 133, 07.05.1998, lk 19–20) ning EÜ Komisjoni direktiividega 98/42/EÜ (EMP-s kohaldatav tekst) (EÜT L 184, 27.06.1998, lk 40–46), 1999/97/EÜ (EÜT L 331, 23.12.1999, lk 67–70) ja 2001/106/EÜ (EÜT L 19, 22.01.2002, lk 17–31);

EÜ Komisjoni direktiiv 96/40/EÜ sadamariigi laevakontrolli teostavate inspektorite ühtse ametitõendi vormi kehtestamise kohta (EÜT L 196, 07.08.1996, lk 8–9);

EL Nõukogu direktiiv 96/50/EÜ siseveeteedel kauba- ja reisijateveo siseriiklike laevajuhitunnistuste saamise tingimuste ühtlustamise kohta ühenduses (EÜT L 235, 17.09.1996, lk 31–38);

EL Nõukogu direktiiv 96/98/EÜ laevavarustuse kohta (EÜT L 46, 17.02.1997, lk 25–56), mida on muudetud EÜ Komisjoni direktiividega 98/85/EÜ (EMP-s kohaldatav tekst) (EÜT L 315, 25.11.1998, lk 14–34) ja 2002/75/EÜ (EMP-s kohaldatav tekst) (EÜT L 254, 23.09.2002, lk 1–46);

EL Nõukogu direktiiv 97/70/EÜ, millega kehtestatakse vähemalt 24 meetri pikkustele kalalaevadele ühtne ohutuskord (EÜT L 34, 09.02.1998, lk 1–29), mida on muudetud EÜ Komisjoni direktiividega 1999/19/EÜ (EMP-s kohaldatav tekst) (EÜT L 83, 27.03.1999, lk 48–49) ja 2002/35/EÜ (EMP-s kohaldatav tekst) (EÜT L 112, 27.04.2002, lk 21–33);

EL Nõukogu direktiiv 98/18/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta (EÜT L 144, 15.05.1998, lk 1–115), mida on muudetud EÜ Komisjoni direktiiviga 2002/25/EÜ (EÜT L 98, 15.04.2002, lk 1–126), Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiviga 2003/24/EÜ (ELT L 123, 17.05.2003, lk 18–21) ja EÜ Komisjoni direktiiviga 2003/75/EÜ (EMP-s kohaldatav tekst) (ELT L 190, 30.07.2003, lk 6–9);

EL Nõukogu direktiiv 98/41/EÜ ühenduse liikmesriikide sadamatesse sisenevate või neist lahkuvate reisilaevade pardal viibivate isikute registreerimise kohta (EÜT L 188, 02.07.1998, lk 35–39);

EL Nõukogu direktiiv 1999/35/EÜ regulaarselt liiklevate reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade ohutu käitamise kohustuslike kontrollimiste korra kohta (EÜT L 138, 01.06.1999, lk 1–19);

Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2000/59/EÜ laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates (EÜT L 332, 28.12.2000, lk 81–90);

Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2001/25/EÜ meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta (EÜT L 136, 18.05.2001, lk 17–41), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiviga 2003/103/EÜ (EMP-s kohaldatav tekst) (ELT L 326, 13.12.2003, lk 28–31);

Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2001/96/EÜ, millega kehtestatakse puistlastilaevade ohutu lastimise ja lossimise ühtlustatud nõuded ja protseduurid (EMP-s kohaldatav tekst) (EÜT L 13, 16.01.2002, lk 9–20);

Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem ning tunnistatakse kehtetuks EL Nõukogu direktiiv 93/75/EMÜ (EÜT L 208, 05.08.2002, lk 10–27);

Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2002/84/EÜ, millega muudetakse direktiive, mis käsitlevad laevade põhjustatud merereostuse vältimist ja meresõiduohutust (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 53–58);

Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2003/25/EÜ reisiparvlaevade täpsemate püstuvusnõuete kohta (EMP-s kohaldatav tekst) (ELT L 123, 17.05.2003, lk 22–41);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/45/EÜ, mis käsitleb liikmesriikide poolt välja antud meremeeste tunnistuste vastastikust tunnustamist ja millega muudetakse direktiivi 2001/25/EÜ (EMP-s kohaldatav tekst) (ELT L 255, 30.09.2005, lk 160–163).
[RT I 2008, 47, 263 - jõust. 16.11.2008]