Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Erastamise aruandluse esitamise ja aruandevormide täitmise korra kinnitamine

Vastu võetud 30.06.1997 nr 41
RTL 1997, 109, 647
jõustumine 18.07.1997

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Vastavalt erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse paragrahv 10 lõikele 9 määran:

1. Kinnitada „Erastamise korraldajate poolt esitatava erastamisest raha laekumise, jaotamise ja kasutamise aruandluse kord” (juurde lisatud).

2. Kinnitada „Erastamise korraldajate poolt esitatava erastamisest raha laekumise, jaotamise ja kasutamise aruandevormide täitmise kord” (juurde lisatud).

3. Kehtestada, et perioodi 3. maist 1996. a. kuni 31. märtsini 1997. a. kohta peavad erastamise korraldajad käesoleva määruse punktides 1 ja 2 nimetatud korra kohaselt esitama 10. augustiks 1997. a järgmised aruanded:

1) RM-3, RM-4, MV-4 ja RE-4;

2) RM-1, RM-2, RV-1, RV-2, MV-1, MV-2, RE-1, RE-2 juhul, kui vastavaid aruandeid ei ole osaliselt või täielikult esitatud rahandusministri 24. septembri 1993. a määrusega nr 135 kinnitatud „Riigi- ja munitsipaalvara erastamisest laekuva raha jaoks eriarvete avamise, raha kasutamise ja jaotamise ning raha kasutamise ja jaotamise kontrolli korra” (RTL 1993, 28, lk. 771) kohaselt.

4. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

 

Kinnitatud rahandusministri 30. juuni 1997. a määrusega nr 41 [RT I, 9.11.2010, 1 - jõust. 1.01.2011]

Erastamise korraldajate poolt esitatava erastamisest raha laekumise, jaotamise ja kasutamise aruandluse kord

 

1. Käesolev kord reguleerib erastamise korraldaja poolt erastamisest raha laekumise, jaotamise ja kasutamise kohta aruandluse esitamist. Aruanded esitatakse vastavalt käesolevas korras määratud tähtaegadel ning täidetakse vastavalt käesolevale korrale lisatud aruandevormidele.

 

2. Erastamise korraldajateks käesoleva korra kohaselt on:
1) riigimaa erastamisel asukohajärgsed maavalitsused ja vastavalt «Erastamisseaduse» § 11 lõike 1 punktil  1 ja Vabariigi Valitsuse 22. oktoobri 2001. a määruse nr 323 «Eesti Erastamisagentuuri vara, õiguste ja kohustuste üleandmise kord» § 2 lõike 1 punktile 1 enne 2002. aastat Eesti Erastamisagentuuri poolt sõlmitud järelmaksuga maa erastamise lepingute puhul, millele seatud hüpoteek ulatub järelmaksuga erastatud riigivarale, Rahandusministeerium;
[RTL 2002, 51, 725 – jõust. 25.04.2002]

2) riigimaa erastamisel enne maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse (RT I 1996, 36, 738) jõustumist Vabariigi Valitsuse korralduste alusel sõlmitud erastamise ostu-müügilepingute puhul – Keskkonnaministeerium;

3) kaasomandis oleva elamu mõtteliste osade (edaspidi elamu mõtteline osa) ja eluruumide erastamisel eluruumide erastamise seaduse paragrahv 6 punktides 1–3 nimetatud kohustatud subjektid;

4) mitteeluruumide erastamisel mitteeluruumide erastamise seaduse paragrahv 4 lõikes 1 nimetatud kohustatud subjektid;

5) vastavalt «Erastamisseaduse» § 11 lõike 1 punktile 1 ja Vabariigi Valitsuse 22. oktoobri 2001. a määruse nr 323 «Eesti Erastamisagentuuri vara, õiguste ja kohustuste üleandmise kord» § 2 lõike 1 punktile 1 riigivara järelmaksuga erastamise ostu-müügilepingute puhul Rahandusministeerium;
[RTL 2002, 51, 725 – jõust. 25.04.2002]

6) munitsipaalomandis oleva vara erastamisel erastamisseaduse kohaselt - kohaliku omavalitsuse volikogu poolt määratud erastamise korraldaja;

7) põllumajandusreformi seaduse paragrahv 25 lõikes 6 nimetatud juhtudel - Põllumajandusministeerium.

 

3. Käesoleva korra punkti 2 alapunktides 1-5 loetletud erastamise korraldajad esitavad aruandeperioodile järgneva kuu 12. kuupäevaks erastamise aruanded järgmiselt:
1) alapunktis 1 nimetatud maavalitsused Rahandusministeeriumile üks kord kuus aruande «Riigimaa erastamine» (elektroonilisel teel) ja kord kvartalis aruandevormi RM-4 ning Rahandusministeerium – üks kord kuus aruandevormi RM-2;
[RTL 2002, 51, 725 – jõust. 25.04.2002]

2) [Kehtetu – RTL 2001, 44, 633 – jõust. 06.04.2001]

3) alapunktides 3 ja 4 nimetatud erastamise korraldajad riigi või riigi äriühingute omandis olevate elu- ja mitteeluruumide ning elamu mõtteliste osade puhul - üks kord kvartalis Majandusministeeriumile aruandevormi RE-3;

4) alapunktides 3 ja 4 nimetatud erastamise korraldajad kohaliku omavalitsusüksuse või aktsiaseltsi, kelle kõik aktsiad kuuluvad kohalikule omavalitsusüksusele, või osaühingu, kelle ainuke osa kuulub kohalikule omavalitsusüksusele, omandis olevate elu- ja mitteeluruumide ning elamu mõtteliste osade puhul - üks kord kvartalis asukohajärgsele maavalitsusele aruandevormi ME-3;

5) alapunktis 5 nimetatud erastamise korraldaja - Rahandusministeeriumile üks kord kuus aruandevormi RV-2;
[RTL 2002, 51, 725 – jõust. 25.04.2002]

6) alapunktis 6 nimetatud erastamise korraldaja - asukohajärgsele maavanemale üks kord kuus aruandevormid MV-1 ja MV-2.

 

4. Käesoleva punkti 2 alapunktis 7 nimetatud erastamise korraldaja esitab Rahandusministeeriumile kord kvartalis aruandeperioodile järgneva kuu 12. kuupäevaks aruande, mis sisaldab järgmisi andmeid:
1) riigi kasuks võlakohustuse vormistanud isikute arv aruandeperioodi lõpuks;

2) vormistatud võlakohustuste summa kasvavalt aruandeperioodi lõpu seisuga;

3) tasutud võlakohustuste summa kasvavalt, sh. eraldi rahas ja erastamisväärtpaberiarvele tasutud summa;

4) aruandeperioodil tasutud võlakohustuste summa, sh. eraldi rahas ja erastamisväärtpaberiarvele tasutud summa.

 

5. Maavalitsused ja Majandusministeerium esitavad üks kord kvartalis aruandeperioodile järgneva teise kuu 5. kuupäevaks Rahandusministeeriumile vastavalt koondaruande vormidel MV-4 ja RE-4 ning maavalitsused Majandusministeeriumile aruandevormi ME-4.

 

6. Aruandevormid MV-1 ja MV-2 esitatakse kõigil munitsipaalvara erastamise juhtudel, välja arvatud elu- ja mitteeluruumide ja elamu mõtteliste osade erastamisel.
[RTL 2001, 44, 633 – jõust. 06.04.2001]

 

7. Aruandevormi ja RM-4 puhul tuuakse eraldi real välja andmed järgmiste linnade kohta:
[RTL 2001, 44, 633 – jõust. 06.04.2001]

1) Narva;
2) Kohtla-Järve;
3) maakonnakeskused.

8. Aruandevorme täidab ja kirjutab neile alla aruande esitaja asutuse või isiku tegevjuhi poolt selleks volitatud isik.

 

 

Kinnitatud rahandusministri 30. juuni 1997. a määrusega nr 41 [RT I, 9.11.2010, 1 - jõust. 1.01.2011]

Erastamise korraldajate poolt esitatava erastamisest raha laekumise, jaotamise ja kasutamise aruandevormide täitmise kord

1. ÜLDPÕHIMÕTTED

1. Iga aruandevormi täitmisel tuleb näidata, millise perioodi kohta andmed esitatakse, täites vastavad tühikud vormi nimekirjas.

2. Andmed tuleb esitada aruandeperioodi viimase kuupäeva seisuga.

3. Vormis ja MV-2 tuleb märkida, millised on erastamise korraldaja erastamise eriarvete numbrid ning samuti, milliste pankade millistes kontorites on nad avatud.
[RTL 2001, 44, 633 – jõust. 06.04.2001]

4. Registri numbri all mõistetakse vastavat äriregistri numbrit, selle puudumisel ettevõtteregistri või muu riikliku registri numbrit.

5. Aruandevormides kajastatakse vastav informatsioon ainult aruandeperioodil sõlmitud lepingute, aruandeperioodil eriarvele laekunud või eriarvelt teostatud ülekannete kohta.

6. Kõik esitatavad arvulised andmed on ümardatud kaks kohta pärast koma, kui see ei ole teisiti ette nähtud vastava vormi täitmise korras.

7. Aruandevormi alumises osas märgitakse vastutava täitja ees- ja perekonnanimi, tema ametikoha nimetus ja telefoninumber.

 

2. RIIGIMAA ERASTAMISE ARUANDE TÄITMINE
[RT I, 9.11.2010, 1 - jõust. 1.01.2011]

Aruande «Riigimaa erastamine» elektroonilisel kujul esmasel esitamisel pöördutakse Rahandusministeeriumi poole vastava kasutajatunnuse ja parooli saamiseks.

Andmed esitatakse kõikide riigimaa erastamise lepingute kohta elektroonilisel teel. Kõik arvud ümardatakse keskbaasis automaatselt täisarvudeni.

Maatüki erastamise etapp (väli: toimiku etapp) – valitakse vastav etapp toodud loetelust:
toimik – maa erastamise eeltoimingute etapp;
leping – maa erastamise lepingu sõlmimise etapp;
järelmaks – ette nähtud ainult järelmaksuga maksmisel ostja poolt tehtavate maksete fikseerimiseks;
lõpetatud – leping on sõlmitud ja ostja poolt on täidetud kõik lepingust tulenevad kohustused.

Lepingu number (väli: lepingu number) peab olema unikaalne.

Erastatava maa asukoht ja aadress – märgitakse maatüki vastavad andmed; mitme maatüki korral suurema müügihinnaga maatüki andmed.

Juhul kui maatükk asub mitmes vallas ja tal on erinevad katastritunnused, märgitakse need kõik väljas katastritunnus.

Erastajatüüp (väli: isiku tüüp) – tuleb valida vastava isiku tüüp loetelust, mis on koostatud vastavalt maa ostu-müügilepingus kasutatud soodustustele «Maareformi seaduses» sätestatud alustel.

Kui erastajatüübiks on füüsilisest isikust ettevõtja, siis tuleb sisestada tema isikukood, äriregistri kood ja võimalusel ärinimi.

Registri kood – juriidilise isiku puhul märgitakse äri- või muu registri kood.

Rakendatud soodustuste loetelu (väli: kasutatud soodustused) – märgitakse soodustused vastavalt «Maareformi seaduse» paragrahvis 22³ sätestatud alustele.

Kui on rakendatud soodustused vastavalt «Maareformi seaduse» paragrahvi 22³ lõigetele 9–11, tuleb märkida lapse (laste) perekonna-, eesnimi ja isikukood vastavatesse väljadesse. Välja lapse soodustus eurodes märgitakse summa, mille võrra vastavalt ülalmainitud soodustus(t)ele on vähendatud maa müügihinda.

Lepingu kohaselt tasumisele kuuluv summa eurodes (väli: sellest tuleb maksta eurodes) ja maksmiseks lubatud EVP-de summa (väli: sellest võib maksta EVP-des) märgitakse kaasomandi puhul kaasomanike lõikes.

Toimiku memoväljas märgitakse muu oluline informatsioon lepingu kohta, mille jaoks ei ole ette nähtud eraldi väljasid.
[RT I, 9.11.2010, 1 - jõust. 1.01.2011]

3. [Kehtetu – RTL 2001, 44, 633 – jõust. 06.04.2001]

4. [Kehtetu – RTL 2001, 44, 633 – jõust. 01.10.2001]

 

5. ARUANDEVORMI RM-4 TÄITMINE

Selles aruandevormis märgitakse koondandmed maakonna ning eraldi real maakonna territooriumil asuvate linnade kohta. Nendeks linnadeks on kõik maakonnakeskused, Kohtla-Järve ja Narva.

1. Rida KOKKU - summeeritakse esitatud andmeid nii eluruumide kui ka mitteeluruumide korteriomandi seadmise kohta.

2. Aruandeperioodil kinnistatud korteriomandi koormatud avalik-õiguslike reaalkoormatiste summaarne väärtus - märgitakse aruandeperioodil vormistatud reaalkoormatiste summaarne väärtus.

3. Aruandeperioodil korteriomandite eest tasutud summa - märgitakse summa, mis antud aruandeperioodil laekus erastamise eriarvele kõikide korteriomandi seadmise lepingute alusel, sõltumata sellest millal nad sõlmiti.

 

6. [Kehtetu – RTL 2002, 51, 725 – jõust. 25.04.2002]

 

7. ARUANDEVORMI RV-2 TÄITMINE

1. Andmed ostu-müügilepingu kohta
ostu-müügilepingu number - märgitakse lepingu number;
ostu-müügilepingu kuupäev - märgitakse lepingu sõlmimise kuupäev, kuu ja aasta.

2. [Kehtetu – RTL 2002, 51, 725 – jõust. 25.04.2002]

3. [Kehtetu – RTL 2002, 51, 725 – jõust. 25.04.2002]

4. [Kehtetu – RTL 2002, 51, 725 – jõust. 25.04.2002]

5. Raha jääk eriarvel - märgitakse summa, mis jäi aruandeperioodi lõpuks jaotamata fondidesse. Jäägi tekkimise põhjus märgitakse tabeli all ettenähtud kohas.

6. KOKKU - märgitakse eelnevates ridades toodud numbrite summad.

 

8. [Kehtetu – RTL 2002, 51, 725 – jõust. 25.04.2002]

 

9. ARUANDEVORMI MV-1 TÄITMINE

1. Andmed erastamise korraldaja kohta

2. Andmed erastatud vara kohta
asukoht - märgitakse erastatud objekti täielik aadress ning asukohajärgne kood;
vara koosseis - informatsiooni edastamiseks kasutatakse sõnalist teksti ja 3-kohalist koodi - ABC, kus:
A - näitab, mis on erastamise objektiks:
1 - vara;
2 - aktsiad või osad;
B - iseloomustab ehitis(te) või ruumide kuulumist erastatud vara koosseisu:
0 - ehitis(te)ta;
1 - ehitis(te)ga;
C - näitab maa kuulumist erastatud vara koosseisu:
0 - maata;
1 - maaga.

Näide 1. Vara koosseisu koodile 211 vastavad sellise äriühingu aktsiad, mille omandisse kuuluvad nii ehitised kui maa.

Näide 2. Vara koosseisu koodile 110 vastab vara (kas tervikvara või mitte, täpsustatakse eelnevas sõnalises tekstis) koos ehitiste, kuid ilma maata.

3. Andmed tehingu kohta

ostu-müügilepingu number - märgitakse viiekohaline lepingu number;
ostu-müügilepingu kuupäev - pannakse lepingu sõlmimise kuupäev, kuu ja aasta;

Näide. Ostu-müügileping nr. 345 oli sõlmitud 22. jaanuaril 1997. a. Aruandes näeb see välja järgmiselt:

0 0 3 4 5 2 2 0 1 1 9 9 7

4. Andmed müügitingimuste kohta

objekti müügihind - vastab erastatud objekti maksumusele, mis on määratud ostu-müügilepingus;
lepingu järgi võib tasuda EVP-des - märgitakse maksimaalne summa, mis vastavalt ostu-müügilepingule võib olla tasutud erastamisväärtpaberites;
müügihinna tasumise viimane tähtaeg - märgitakse ostu-müügilepingu kohaselt tähtaeg, millal kogu summa peab olema tasutud;
esmase sissemakse suurus - näitab summat, mis on esmakordselt makstud ostja poolt, sh. ka EVP-des;
tasutud EVP-dega - näitab, kui palju maksis ostja erastamisväärtpaberitega esmase sissemakse tasumisel;
ostu-müügilepingu kohaselt välistatud võlad - märgitakse võlgade summa, mis välistati erastatud vara hulgast ning mis kuulub tasumisele müüja poolt erastamisest laekuvast rahast.

 

10. ARUANDEVORMI MV-2 TÄITMINE

munitsipaalvara erastamise eriarve number - märgitakse vastava arve number, panga nimi ning selle allasutuse (kontori) nimetus;
EVP arve (tunnusega 3) number - märgitakse erastamise korraldaja erastamisväärtpaberi arve number, panga nimi ning selle allasutuse (kontori) nimetus.

1. Andmed ostu-müügilepingu kohta

ostu-müügilepingu number - märgitakse lepingu number;
ostu-müügilepingu kuupäev - märgitakse lepingu sõlmimise kuupäev, kuu ja aasta.

2. Erastamise eriarvele laekunud raha kokku

esmane sissemakse - täidetakse, kui vara ostja maksab korraga (s.t. mitte järelmaksuga) või järelmaksu korral, kui tegemist on esmakordse maksega;
järelmaks - järelmaksu korral märgitakse erastamise eriarvele aruandeperioodil laekunud summa, sh. ka intressid ja viivised (lahter 5), kui need olid tasutud.

3. Mahaarvamised eriarvelt enne sealt raha jaotamist
kokku (lahter 6) - vastavalt erastamisest laekuva raha seaduse paragrahv 2 lõikele 2 erastamise eriarvelt tehtud mahaarvamised, kusjuures lahter 6 võrdub lahtrite 7 ja 8 summaga.

4. [Kehtetu – RTL 2002, 51, 725 – jõust. 25.04.2002]

5. Raha jääk eriarvel - märgitakse summa, mis jäi aruandeperioodi lõpuks jaotamata fondidesse. Jäägi tekkimise põhjus märgitakse tabeli all ettenähtud kohas.

6. KOKKU - märgitakse eelnevates ridades toodud numbrite summad.

 

11. ARUANDEVORMI MV-4 TÄITMINE

Käesolevas aruandevormis märgitakse andmed kogu munitsipaalvara kohta, lähtudes aruandevormides MV-1, MV-2, ME-3 ja ME-4 toodust.

Aruandevormi täitmine on analoogne aruandevormi MV-2 täitmisega.

Lahtrites 4–9 nimetatud summad peavad kajastama aruandeperioodi jooksul asetleidnud toiminguid mitte ainult aruandeperioodil sõlmitud lepingute, vaid ka enne aruandeperioodi sõlmitud lepingute kohta.
[RTL 2002, 51, 725 – jõust. 25.04.2002]

 

12. ARUANDEVORMI RE-3 TÄITMINE
[RT I, 9.11.2010, 1 - jõust. 1.01.2011]

Aruandevormides RE-3 ja RE-4 märgitakse andmed riigi või riigi äriühingute omandis olevate eluruumide, mitteeluruumide ning kaasomandis olevate elamute mõtteliste osade (edaspidi eluruumid) erastamise kohta, sõltumata sellest kas eluruumid või mitteeluruumid erastatakse vallasasjadena või korteriomanditena.

1. Erastatavate eluruumide ja mitteeluruumide asukoht - märgitakse kohaliku omavalitsuse, kelle maa-alal asuvate elu- ja mitteeluruumide müügi kohta erastamise korraldaja esitab aruande, nimetus ja neljakohaline asukohakood. Kui erastatud elu- ja mitteeluruumid asuvad mitmes vallas (linnas), siis märgitakse aruandes nende nimekiri koos vastavate asukohakoodidega.

2. Erastatavate elamute (hoonete) arv - märgitakse erastamise korraldaja tegevuse algusest tema valduses olevate elamute arv, milles asuvad erastatud või erastamisele kuuluvad eluruumid või mitteeluruumid.

3. Erastatavate eluruumide arv - alapunktis 2 nimetatud elamutes erastatud ja erastamisele kuuluvate eluruumide arv kokku.

4. Erastatavate mitteeluruumide arv - alapunktis 2 nimetatud elamutes erastatud ja erastamisele kuuluvate mitteeluruumide arv kokku.

5. Elamute arv, kus on erastatud elu- või mitteeluruume

esimesel real - alapunktis 2 nimetatud elamute hulgast nende elamute arv, milles erastamise korraldaja tegevuse algusest kuni aruandeperioodi viimase kuupäevani erastati vähemalt üks eluruum või mitteeluruum (sõltumata kasutatud maksevahendist ja järelmaksu rakendamist);
teisel real - aruandeperioodi jooksul erastatavate elamute arv omavalitsuse maa-alal, milles erastati (järelmaksuga või ilma) vähemalt üks eluruum või mitteeluruum (sõltumata kasutatud maksevahendist ja järelmaksu rakendamisest) aruandeperioodi jooksul.

6. Erastatud eluruumide arv

esimesel real - alapunktis 3 nimetatud eluruumide hulgast nende eluruumide arv, mis erastamise korraldaja tegevuse algusest kuni aruandeperioodi viimase kuupäevani on sõlmitud vähemalt üks eluruumi ostu-müügileping (sõltumata kasutatud maksevahendist ja järelmaksu rakendamisest);
teisel real - sama aruandeperioodi kohta.

7. Erastatud mitteeluruumide arv

esimesel real - alapunktis 4 nimetatud mitteeluruumide hulgast nende mitteeluruumide arv, mis erastamise korraldaja tegevuse algusest kuni aruandeperioodi viimase kuupäevani on sõlmitud vähemalt üks mitteeluruumi ostu-müügileping (sõltumata kasutatud maksevahendist ja järelmaksu rakendamist);
teisel real - sama aruandeperioodi kohta.

Sh. korteriomanditena ning sh. elamu mõttelise osana - märgitakse alapunktides 2-8 toodud andmed vastavalt korterimanditena või elamu mõttelise osana erastatavate elamute ning eluruumide või mitteeluruumide kohta.

8. Eluruumide müügihind

kokku müügihind - summeeritakse erastamise korraldaja poolt omavalitsuse maa-alal asuvate erastamise korraldaja tegevuse algusest aruandeperioodi viimase päeva seisuga erastatud eluruumide müügihinnad (sõltumata erastamise viisist ning müügihinna tasumiseks kasutatud maksevahendist);
tasutud rahas - märgitakse erastatud eluruumide ostu-müügilepingute kohaselt rahas makstud müügihinna osa.

Näide. 2,5-aastase tegevuse jooksul müüs erastamise korraldaja 72 eluruumi (kaasa arvatud järelmaksuga) summaarse müügihinnaga 945,7 tuh., millest tasuti rahas 32 tuh.
[RT I, 9.11.2010, 1 - jõust. 1.01.2011]

Aruandevormis märgitakse järgmiselt:

0 0 0 9 4 5 , 7 0 0 0 0 0 3 2 , 0 0

kokku müügihind tasuti rahas

Sh. reaalkoormatis - kui eluruum erastati korteriomandina, märgitakse maa mõttelise osa summaarne maksumus erastamise korraldaja tegevuse algusest kuni aruandeperioodi viimase kuupäevani, sõltumata sellest kas reaalkoormatist vormistati või mitte; eraldi märgitakse rahas tasutud reaalkoormatise osa.

10. Mitteeluruumide müügihind

kokku müügihind - summeeritakse erastamise korraldaja poolt omavalitsuse maa-alal asuvate korraldaja tegevuse algusest aruandeperioodi viimase päeva seisuga erastatud mitteeluruumide müügihinnad (sõltumata erastamise viisist ning müügihinna tasumiseks kasutatud maksevahendist);
tasutud rahas - märgitakse erastatud mitteeluruumide ostu-müügilepingute kohaselt rahas makstud müügihinna osa.

Sh. reaalkoormatis - kui mitteeluruumi erastati korteriomandina, märgitakse maa mõttelise osa summaarne maksumus erastamise korraldaja tegevuse algusest kuni aruandeperioodi viimase kuupäevani, sõltumata sellest kas reaalkoormatist vormistati või mitte; eraldi märgitakse rahas tasutud reaalkoormatise osa.

Tabeli täitmine

	Aasta algusest	sh. aruandeperioodil
1	2	3
I.	Punktide 1.1 ja 1.2 summa	Analoogselt veeruga 2, ainult aruandeperioodi kohta
1.1.	Aasta algusest aruandeperioodi viimase päeva seisuga eluruumide erastamisest laekunud raha	Analoogselt veeruga 2, ainult aruandeperioodi kohta
1.2.	Aasta algusest aruandeperioodi viimase päeva seisuga mitteeluruumide erastamisest laekunud raha	Analoogselt veeruga 2, ainult aruandeperioodi kohta
II.	Punktide 2.1, 2.2 ja 2.3 summa	Analoogselt veeruga 2, ainult aruandeperioodi kohta
2.1.	Mitteeluruumide erastamise seaduse paragrahv 6 lõike2 kohaselt maha arvatud summa aasta algusest aruandeperioodi viimase päeva seisuga	Analoogselt veeruga 2, ainult aruandeperioodi kohta
2.2	Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse paragrahv 9 lõike 2 alusel kulude katteks tasutud summa aasta algusest aruandeperioodi viimase päeva seisuga	Analoogselt veeruga 2, ainult aruandeperioodi kohta
2.3.	Panga teenustasu ning erastamise aruande koostamise tasu	Analoogselt veeruga 2, ainult aruandeperioodi kohta
III.	Aasta algusest aruandeperioodi viimase päeva seisuga kohaliku omavalitsuse eelarvesse tegelikult ülekantud summa	Analoogselt veeruga 2, ainult aruandeperioodi kohta
IV.	Ei täideta	Summa, mis aruandeperioodi lõpuks jäi erastamise eriarve(te)le

[RTL 2002, 51, 725 – jõust. 25.04.2002]

 

13. ARUANDEVORMI RE-4 TÄITMINE

Selles aruandevormis märgitakse kõikide riiklike elu- ja mitteeluruumide kohustatud subjektide koondaruanne.

1. Erastamise kohustatud subjektide arv kokku - aruandeperioodi viimase kuupäeva seisuga erastamise kohustatud subjektide arv kokku.

Sh. aruande esitanud – alapunktis 1 nimetatud kohustatud subjektide arvust nende kohustatud subjektide arv, kes esitasid andmed aruandeperioodi kohta.

Ülejäänud osas on käesoleva vormi täitmine analoogne aruandevormi RE-3 alapunktidega 2-10.

 

14. ARUANDEVORMI ME-3 TÄITMINE

Aruandevormides ME-3 ja ME-4 märgitakse andmed kohaliku omavalitsuse või munitsipaaläriühingute omandis olevate eluruumide, mitteeluruumide ning kaasomandis olevate elamute mõtteliste osade (edaspidi eluruumid) erastamise kohta, sõltumata sellest kas eluruumid või mitteeluruumid erastatakse vallasasjadena või korteriomanditena.

Aruandevormi ME-3 tabelieelse osa täitmine on analoogne aruandevormi RE-3 täitmisega.

Tabeli täitmine

	Aasta algusest	sh. aruandeperioodil
1	2	3
	Veergude I, II ja IV täitmine on analoogne aruandevormi RE-3 vastavate veergude täitmisega
III.	Aasta algusest aruandeperioodi viimase päeva seisuga erastamise eriarvelt tegelikult Stabiliseerimisreservi jaotatud summa	Aruandeperioodi jooksul erastamise eriarvelt tegelikult Stabiliseerimisreservi jaotatud summa
3.1.	Aasta algusest aruandeperioodi viimase päeva seisuga elu- ja mitteeluruumide erastamisest erastamise eriarvele laekunud summast tegelikult kohaliku omavalitsuse eluasemefondi ülekantud summa	Aruandeperioodi jooksul elu- ja mitteeluruumide erastamisest erastamise eriarvele laekunud summast tegelikult kohaliku omavalitsuse eluasemefondi ülekantud summa
3.2.	Aasta algusest aruandeperioodi viimase päeva seisuga elu- ja mitteeluruumide erastamisest erastamise eriarvele laekunud summast tegelikult Stabiliseerimisreservi ülekantud summa	Aruandeperioodi jooksul elu- ja mitteeluruumide erastamisest erastamise eriarvele laekunud summast tegelikult Stabiliseerimisreservi ülekantud summa
3.3.	Aasta algusest aruandeperioodi viimase päeva seisuga elu- ja mitteeluruumide erastamisest erastamise eriarvele laekunud summast tegelikult kohaliku omavalitsuse reservfondi ülekantud summa	Aruandeperioodi jooksul elu- ja mitteeluruumide erastamisest erastamise eriarvele laekunud summast tegelikult kohaliku omavalitsuse reservfondi ülekantud summa
3.4.	Aasta algusest aruandeperioodi viimase päeva seisuga elu- ja mitteeluruumide erastamisest erastamise eriarvele laekunud summast tegelikult kohaliku omavalitsuse eelarvesse ülekantud summa	Aruandeperioodi jooksul elu- ja mitteeluruumide erastamisest erastamise eriarvele laekunud summast tegelikult kohaliku omavalitsuse eelarvesse ülekantud summa

[RTL 2002, 51, 725 – jõust. 25.04.2002]

 

15. ARUANDEVORMI ME-4 TÄITMINE

Aruandevormis ME-4 märgitakse koondandmed maakonna kohta.

1. Erastamise kohustatud subjektide arv kokku - märgitakse maakonna territooriumil asuvate kohustatud subjektide arv.

2. Sh. aruande esitanud - alapunktis 1 nimetatud arvust aruande esitanud kohustatud subjektide arv.

Ülejäänud osas aruandevormi täitmine on analoogne aruandevormi ME-3 täitmisega.

 

Lisa Kuuaruande „Riigimaa erastamine” andmed

Lisa [Kehtetu - RTL 2001, 44, 633 – jõust. 6.04.2001]

Lisa Vorm RM-2

Lisa Vorm RM-3 [Kehtetu - RTL 2001, 44, 633 – jõust. 1.10.2001]

Lisa Vorm RM-4

Lisa Vorm RV-1 [Kehtetu - RTL 2002, 51, 725 - jõust. 23.04.2002]

Lisa Vorm RV-2

Lisa Vorm RV-4 [Kehtetu - RTL 2002, 51, 725 - jõust. 23.04.2002]

Lisa Vorm MV-1

Lisa Vorm MV-2

Lisa Vorm MV-4

Lisa Vorm RE-3

Lisa Vorm RE-4

Lisa  Vorm ME-3

Lisa Vorm ME-4