Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord

Vastu võetud 06.02.2015 nr 16
RT I, 10.02.2015, 8
jõustumine 13.02.2015

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 48 lõike 4, perekonnaseisutoimingute seaduse § 3 lõike 3¹, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 42 lõike 4 ja § 82 lõike 3, sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõike 4 ning püsiasustusega väikesaarte seaduse § 12 alusel.
[RT I, 23.02.2016, 1 - jõust. 26.02.2016, rakendatakse 1. jaanuarist 2016. a.]

§ 1.   Üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus

  (1) Üldhariduskoolide pidamiseks antavat toetust antakse kohaliku omavalitsuse üksustele üldhariduskoolide õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuludeks ja täienduskoolituseks, õppekirjanduseks ja koolilõunaks.
[RT I, 23.02.2016, 1 - jõust. 26.02.2016, rakendatakse 1. jaanuarist 2016. a.]

  (2) Õpetajate tööjõukulude toetuse arvutamiseks korrutatakse õpilaste arv määruse lisas õppevormiti ja -liigiti toodud kohaliku omavalitsuse üksuse põhise koefitsiendi ja 1229,18 euroga.
[RT I, 23.02.2016, 1 - jõust. 26.02.2016, rakendatakse 1. jaanuarist 2016. a.]

  (3) Lõike 2 alusel saadud korrutis korrutatakse gümnaasiumiastmes täiendava koefitsiendiga kohaliku omavalitsuse üksuses:
  1) kus valla või linna haldusterritooriumil tegutseb üks munitsipaalgümnaasium ja statsionaarne õpe toimub vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 lõikele 1 60/40 printsiibil eesti ja vene keeles või eelmise eelarveaasta 10. novembri seisuga on tehtud otsus sellise õppekorralduse rakendamiseks eelarveaasta jooksul, vastavalt määruse lisa tabelile 3;
  2) kus gümnaasiumiastme õpilaste arv valla või linna haldusterritooriumil peetavas ainsas munitsipaalgümnaasiumis on 43–250 õpilast ja kus gümnaasiumiharidust antakse statsionaarses õppes, vastavalt määruse lisa tabelile 4.
[RT I, 23.02.2016, 1 - jõust. 26.02.2016, rakendatakse 1. jaanuarist 2016. a.]

  (4) Õpetajate tööjõukulude toetust kasutatakse eraldi põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate töö tasustamiseks. Kohaliku omavalitsuse üksus võib põhikooli õpetajate tööjõukulude toetust kasutada gümnaasiumiastme õpetajate töö tasustamiseks volikogu iga-aastase otsuse alusel. Otsuses põhjendatakse, kui suures ulatuses ja millistest kohaliku omavalitsuse üksuse koolivõrgu kujundamise otsustest tulenevatel asjaoludel kaetakse gümnaasiumiastme õpetajate tööjõukulusid põhikooli õpetajate tööjõukulude toetuse arvelt.

  (5) Direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude toetuseks antakse 92 eurot õpilase kohta.
[RT I, 23.02.2016, 1 - jõust. 26.02.2016, rakendatakse 1. jaanuarist 2016. a.]

  (6) Õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate täienduskoolituse toetuseks antakse 12 eurot õpilase kohta. Kui õpetajate, õppealajuhatajate ja direktorite täienduskoolituse vajadus on kaetud, võib toetust kasutada nende tööjõukuludeks.

  (7) Õppekirjanduse toetuseks antakse 57 eurot õpilase kohta. Eksternõppe ja üksikainete õppijate toetamiseks antakse toetust 1/5 sellest määrast.
[RT I, 23.02.2016, 1 - jõust. 26.02.2016, rakendatakse 1. jaanuarist 2016. a.]

  (8) [Kehtetu - RT I, 29.12.2015, 69 - jõust. 01.01.2016]

  (9) Koolilõuna toetust antakse 136,5 eurot statsionaarse õppe õpilase kohta.

  (10) Põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate tööjõukulude toetuse andmisel arvestatakse, et see ei väheneks õpilase kohta võrreldes eelmisel eelarveaastal antud toetusega.

  (11) Lõikes 5 toodud direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude ja lõikes 6 toodud täienduskoolituse toetuse andmisel arvestatakse, et see võrreldes 2014. aastal antud toetusega ei väheneks.

§ 2.   Toimetulekutoetuse maksmise hüvitis

  (1) Toimetulekutoetuse maksmise hüvitise arvutamiseks lahutatakse kohaliku omavalitsuse üksuse jooksvale aastale eelnenud aasta toimetulekutoetuse maksmise kuludest eelmistel aastatel saadud toimetulekutoetuse vahendite jääk. Kui eelarveaastal on suurenenud toimetulekupiir, võetakse selle mõju arvesse hüvitise jaotamisel.

  (2) Rahandusministeerium jälgib jooksvalt toimetulekutoetuse maksmise hüvitise kasutamist. Kui rohkem kui ühel kohaliku omavalitsuse üksusel toimetulekutoetuse maksmise hüvitise aasta alguse jäägist ja jooksval aastal juurde antud vahenditest toetuse maksmiseks aasta lõpuni ei piisa, on Rahandusministeeriumil õigus ette valmistada ja Vabariigi Valitsusele otsustamiseks esitada korraldus täiendavate vahendite andmiseks eeldatava puudujäägi ulatuses. Täiendavate vahendite andmisel võetakse arvesse iga kohaliku omavalitsuse üksuse kulude muutust eelneva eelarveaastaga võrreldes ja toimetulekutoetuse väljamaksmiseks kasutada olevate vahendite mahtu.

  (3) Kui kohaliku omavalitsuse üksusel lõigete 1 ja 2 alusel antud vahenditest ning eelmistel aastatel toimetulekutoetuse maksmiseks saadud vahendite jäägist toimetulekutoetuse maksmiseks ei piisa, võib ta esitada täiendavate vahendite saamiseks taotluse Rahandusministeeriumile.

  (4) Rahandusministeerium kontrollib lõike 3 alusel esitatud taotluse põhjendatust, analüüsib vahendite kasutamist jooksval ja kahel eelneval aastal ning valmistab ette eelnõu täiendava hüvitise andmiseks. Rahandusministeerium esitab eelnõu viivitamata otsustamiseks Vabariigi Valitsusele.
[RT I, 23.02.2016, 1 - jõust. 26.02.2016, rakendatakse 1. jaanuarist 2016. a.]

  (5) Rahandusministeeriumil on õigus põhjendamata taotlused kohaliku omavalitsuse üksusele tagastada.

§ 3.   Vajaduspõhise peretoetuse maksmise hüvitis

  (1) Vajaduspõhise peretoetuse maksmise hüvitise arvutamiseks lahutatakse kohaliku omavalitsuse üksuse eelneva aasta vajaduspõhise peretoetuse maksmise kuludest eelmistel aastatel vajaduspõhise peretoetuse maksmiseks saadud vahendite jääk. Kui eelarveaastal on muudetud vajaduspõhise peretoetuse makseid mõjutavaid määrasid, võetakse selle mõju arvesse hüvitise jaotamisel.
[RT I, 10.02.2015, 8 - jõust. 13.02.2015, rakendatakse 1. jaanuarist 2016. a.]

  (2) Rahandusministeerium jälgib jooksvalt vajaduspõhise peretoetuse maksmise hüvitise kasutamist. Kui rohkem kui ühel kohaliku omavalitsuse üksusel vajaduspõhise peretoetuse maksmise hüvitise aasta alguse jäägist ja jooksval aastal juurde antud vahenditest toetuse maksmiseks aasta lõpuni ei piisa, on Rahandusministeeriumil õigus ette valmistada ja Vabariigi Valitsusele otsustamiseks esitada korraldus täiendavate vahendite andmiseks eeldatava puudujäägi ulatuses. Täiendavate vahendite andmisel võetakse arvesse iga kohaliku omavalitsuse üksuse kulude muutust eelneva eelarveaastaga võrreldes ja vajaduspõhise peretoetuse väljamaksmiseks kasutada olevate vahendite mahtu.

  (3) Kui kohaliku omavalitsuse üksusel lõigete 1 ja 2 alusel antud vahenditest ning eelmistel aastatel vajaduspõhise peretoetuse maksmiseks saadud vahendite jäägist vajaduspõhise peretoetuse maksmiseks ei piisa, võib ta esitada täiendavate vahendite saamiseks taotluse Rahandusministeeriumile.

  (4) Rahandusministeerium kontrollib lõike 3 alusel esitatud taotluse põhjendatust, analüüsib vahendite kasutamist jooksval ja kahel eelneval aastal ning valmistab ette eelnõu täiendava hüvitise andmiseks. Rahandusministeerium esitab eelnõu viivitamata otsustamiseks Vabariigi Valitsusele.
[RT I, 23.02.2016, 1 - jõust. 26.02.2016, rakendatakse 1. jaanuarist 2016. a.]

  (5) Rahandusministeeriumil on õigus põhjendamata taotlused kohaliku omavalitsuse üksusele tagastada.

§ 4.   Sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetus

  (1) Sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetus jaotatakse järgmiselt:
  1) sotsiaalteenuste arendamise ja täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise toetuseks antakse 350 eurot iga kohaliku omavalitsuse üksuse kohta ning summa 368 718 eurot jaotatakse proportsionaalselt eelarveaastale eelneval aastal toimetulekutoetust saanud perekondade arvuga;
  2) puuetega laste hooldamise toetus 1 998 418 eurot jaotatakse proportsionaalselt nende laste arvuga, kelle hooldamise eest maksti toetust eelarveaastale eelnenud aasta lõpu seisuga;
  3) toimetulekutoetuse maksmise korraldamise kulude hüvitiseks antakse igale kohaliku omavalitsuse üksusele jooksvale aastale eelneval aastal esitatud toimetulekutoetuse taotluse kohta 3,91 eurot;
[RT I, 23.02.2016, 1 - jõust. 26.02.2016, rakendatakse 1. jaanuarist 2016. a.]
  4) vajaduspõhise peretoetuse maksmise korraldamise kulude hüvitiseks antakse igale kohaliku omavalitsuse üksusele jooksvale aastale eelneval aastal esitatud vajaduspõhise peretoetuse taotluse kohta 3,42 eurot.
[RT I, 23.02.2016, 1 - jõust. 26.02.2016, rakendatakse 1. jaanuarist 2016. a.]

  (2) Kohaliku omavalitsuse üksus võib sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetust kasutada sotsiaalteenuste arendamise ja käivitamise kuludeks, täiendavate sotsiaaltoetuste maksmiseks ja sotsiaaltoetuste maksmise või sotsiaalteenuste osutamise korraldamisega seotud kuludeks.
[RT I, 29.12.2015, 69 - jõust. 01.01.2016, rakendatakse 1. jaanuarist 2015. a.]

§ 5.   Saarvaldade ja saarelise osaga valdade täiendav toetus

  (1) Saarvaldade ja saarelise osaga valdade täiendav toetus 415 426 eurot jaotatakse igale kohaliku omavalitsuse üksusele, mille koosseisus on väikesaar, järgmiselt:
  1) väikesaare pindala ruutkilomeetri kohta antakse 153 eurot;
  2) regulaarseks ühenduseks kasutatava laevatatava veetee või väikesaarel asuva sadama ja mandril või suursaarel asuva sadama vahelise vahemaa pikkus kilomeetrites korrutatakse kaaluga 0,8 ja 717 euroga;
  3) mandril või suursaarel asuvast sadamast lühima tee pikkus mööda riigimaanteed või linnatänavat saarvalla puhul maavalitsuse hooneni ja saarelise osaga valla puhul vallamajani kilomeetrites korrutatakse kaaluga 0,2 ja 717 euroga;
  4) punktide 1–3 jaotusest üle jääv summa jaotatakse proportsionaalselt püsiasustusega väikesaare ja saarelise osaga valla koosseisu kuuluva väikesaare elanike arvuga jooksva aasta alguse seisuga.

  (2) Saarvaldade ja saarelise osaga valdade täiendavat toetust kasutatakse püsiasustusega väikesaarte seaduse §-s 3 nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

§ 6.   Sündide ja surmade registreerimise kulude hüvitis

  (1) Sündide ja surmade registreerimise kulude hüvitiseks antakse jooksvale aastale eelneval aastal kohaliku omavalitsuse üksuse registreeritud sünni ja surma juhtumi kohta 1,96 eurot. Kui eelarves planeeritud vahenditest toetuse maksmiseks ei piisa, vähendatakse proportsionaalselt hüvitise määra ning vähendamisega tekkinud vahe kaetakse järgmisel aastal.
[RT I, 23.02.2016, 1 - jõust. 26.02.2016, rakendatakse 1. jaanuarist 2016. a.]

  (2) Hüvitise kasutamise otsustab kohaliku omavalitsuse üksus.

§ 7.   Keskkonnatasude jaotuspõhimõtte muutmise kompensatsioon

  (1) Keskkonnatasude jaotuspõhimõtte muutmise kompensatsiooni arvutamisel võetakse aluseks üleriigilise tähtsusega maardla asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse kaevandamisõiguse tasu ning sellega seotud karjääri- ja kaevandusvee erikasutuse tasude muudatuse eeldatud mõju 2013. aastal võrreldes 2011. aastaga. Vahe kompenseeritakse 2015. aastal 30% ulatuses ja 2016. aastal 10% ulatuses.

  (2) Kompensatsiooni kasutamise otsustab kohaliku omavalitsuse üksus.

§ 8.   Kohalike teede hoiu toetus

  (1) Kohalike teede hoiu toetus jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt kohalike maanteede ja tänavate pikkusega, seejuures tänavate pikkus korrutatakse viiega. Teede pikkuse andmed saadakse teeregistrist.
[RT I, 23.02.2016, 1 - jõust. 26.02.2016, rakendatakse 1. jaanuarist 2016. a.]

  (2) Toetust kasutatakse kohalike teede hoiuks.

§ 9.   Ümardamine, toetuse rahavooline kasutamine ja piirangud toetuse arvestamisel

  (1) Riigieelarve seaduse § 48 lõike 6 alusel kehtestatavas Vabariigi Valitsuse korralduses määratakse toetused ja hüvitised euro täpsusega.

  (2) Toetusfondi vahendite rahavoolise kasutamise aasta jooksul otsustab kohaliku omavalitsuse üksus.

  (3) Käesoleva määruse alusel arvestatud kindlaks määratud toetusi vähendatakse proportsionaalselt, kui vastava aasta riigieelarves ette nähtud toetusfondi summa on väiksem käesoleva määruse alusel jaotatavast summast.

§ 10.   Määruse rakendamine

  (1) Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2015. a.

  (2) 2015. aasta vajaduspõhise peretoetuse maksmise hüvitise arvutamiseks korrutatakse 2014. aasta vajaduspõhise peretoetuse maksmise kulud kümnega ja lahutatakse saadud tulemusest eelmistel aastatel vajaduspõhise peretoetuse maksmiseks saadud vahendite jääk.

  (2¹) Vajaduspõhise peretoetuse maksmise korraldamise kulude hüvitiseks antakse 2015. aastal toetust § 4 lõike 1 punktis 4 toodud määra kolmekordses suuruses.
[RT I, 29.12.2015, 69 - jõust. 01.01.2016, rakendatakse 1. jaanuarist 2015. a.]

  (3) Määruse § 3 lõiget 1 rakendatakse 1. jaanuarist 2016. a.

§ 11.   Määruse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

Lisa Valdade ja linnade üldhariduskoolide toetuse arvestamise aluseks olevad koefitsiendid