Anatoomilise õppematerjali hankimise, hoidmise, kasutamise tingimused ja kord
Vastu võetud 10.01.2006 nr 5
Määrus kehtestatakse «Surma põhjuste tuvastamise seaduse» § 26 lõike 3 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
(1) Käesolev määrus reguleerib surnukehade kui anatoomiliste õppematerjalide hankimist, hoidmist ja kasutamist.
(2) Anatoomilise õppematerjali kasutamise eesmärk on tervishoiutöötajate erialane koolitamine ja teaduslike uuringute teostamine.
§ 2. Anatoomilise õppematerjali hankimine
(1) Anatoomilise õppematerjali hankimisel lähtutakse «Surma põhjuse tuvastamise seadusega» sätestatud põhimõtetest.
(2) Anatoomilist õppematerjali hangitakse:
1) vabatahtlike
annetuste kaudu isikutelt, kes eluajal esitasid oma surnukeha õppe- ja
teadustöös kasutamiseks annetamise avalduse või
2)
surnu omastelt, kui isik eluajal otseselt ei keeldunud surnukeha
üleandmisest õppe- ja teadustöös kasutamiseks;
3)
eestkosteasutuselt, kellel on piiratud teovõimega isikuks tunnistatud
isikute seaduslike esindajatena õigus annetada õppeotstarbeliseks
kasutamiseks pärijateta isikute surnukehi, kui isik eluajal otseselt ei
keeldunud surnukeha üleandmisest õppe- ja teadustöös kasutamiseks.
§ 3. Anatoomilise õppematerjali annetamise avaldus
(1) Surnukeha annetamiseks täidab isik kahes eksemplaris surnukeha annetamise avalduse.
(2) Avalduses tuleb esitada järgmised andmed:
1) ees- ja
perekonnanimi;
2) sünniaeg;
3) isikukood;
4) elukoht;
5)
perearsti nimi ja tegevuskoht ning
6) selgelt väljendatud nõusolek
surnukeha õppe- ja teadustöös kasutamiseks annetamise kohta.
(3) Avalduse mõlemad eksemplarid saadetakse Tartu Ülikoolile (edaspidi ülikool).
(4) Avaldus registreeritakse ja üks avalduse eksemplar saadetakse avalduse saatnud isikule.
(5) Ülikool teavitab avalduse saamisest isiku perearsti.
(6) Surnukeha annetamise avalduse võib isik igal ajal tagasi võtta. Avalduse tagasivõtmisest teavitatakse viivitamata isiku perearsti.
(7) Ülikoolile edastatud surnukehade annetamise avalduste põhjal moodustatakse delikaatsete isikuandmete andmekogu «Andmekogude seadusega» sätestatud korras. Andmekogu vastutavaks töötlejaks on ülikool.
§ 4. Isiku surmast teavitamine
Isiku surmast teavitab ülikooli viivitamata:
1) surnukeha
annetuse avalduse esitanud isiku perearst, kui perearst oli teadlik
isiku soovist annetada surnukeha anatoomiliseks õppematerjaliks;
2)
kui isik suri haiglas, siis isiku raviarst, kui raviarst oli teadlik
isiku soovist annetada surnukeha anatoomiliseks õppematerjaliks;
3)
surnu omaksed või piiratud teovõimega isikuks tunnistatud omasteta isiku
surma korral eestkosteasutus.
§ 5. Surnukeha anatoomiliseks õppematerjaliks vastuvõtmisest keeldumine
Ülikoolil on õigus keelduda surnukeha vastuvõtmisest järgmistel
põhjustel:
1) ülikoolil on olemas õppeotstarbeks piisavalt
surnukehi;
2) surnukeha ei suudeta õigeaegselt balsameerida;
3)
surnukehale on tehtud patoanatoomiline või kohtuarstlik lahang;
4)
surnukehast on eemaldatud elundeid siirdamiseks või teaduslikeks
uuringuteks;
5) surnud isik põdes ohtlikku nakkushaigust.
§ 6. Surnukeha vastuvõtmisest keeldumisest teavitamine
Surnukeha vastuvõtmisest keeldumisest teavitab ülikool viivitamata:
1)
isiku perearsti või kui isik suri haiglas, teda ravinud arsti, kes
kohustub sellest kohe teavitama surnud isiku pärijaid või
2)
eestkosteasutust või isiku omakseid.
§ 7. Surnukeha hoidmine
(1) Surnukeha hoidmine käesoleva korra mõttes on surnu balsameerimine.
(2) Kuni surnukeha ülikoolile üleandmiseni tuleb surnukeha hoida morgis temperatuuril 4 °C.
§ 8. Surnukeha kasutamine
(1) Surnukeha kasutamine on lubatud ainult arstiteaduslikuks õppe- ja teadustööks.
(2) Pärast surnukeha õppe- ja teadustöös kasutamist antakse surnukeha matmiseks surnu omastele nende soovil. Juhul kui surnu omaksed ei soovi surnu matmist korraldada, surnukeha tuhastatakse ja urn maetakse üldtuntud tavade kohaselt ülikoolile kuuluvale kalmistuplatsile.
| Minister Jaak AAB |
| Kantsler Maarja MÄNDMAA |
Facebook
Twitter