Teksti suurus:

Kutsehaiguste loetelu

Väljaandja:Sotsiaalminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:20.05.2005
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2022
Avaldamismärge:RTL 2005, 51, 722

Kutsehaiguste loetelu

Vastu võetud 09.05.2005 nr 66

Määrus kehtestatakse «Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» (RT I 1999, 60, 616; 2000, 55, 362; 2001, 17, 78; 2002, 47, 297; 63, 387; 2003, 20, 120; 2004, 54, 389; 86, 584; 89, 612) § 23 lõike 1 alusel.

§ 1. Kutsehaiguse mõiste

Haigus loetakse kutsehaiguseks, kui see on nimetatud §-des 2–4 või kui §-des 5–6 nimetatud töökeskkonna ohutegur on põhjustanud töötaja haigestumise.

§ 2. Respiratoorsed kutsehaigused ja -kasvajad

Respiratoorsed kutsehaigused ja -kasvajad on:
1) silikoos;
2) silikoos kombineeritult kopsutuberkuloosiga;
3) asbestoos;
4) mesotelioom, mis on põhjustatud asbestitolmu sissehingamisest;
5) pneumokonioos, mis on põhjustatud silikaattolmu sissehingamisest;
6) asbestoosi tüsistusena tekkinud kopsukasvaja;
7) bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud metallitolmust;
8) kaasuv allergiline alveoliit;
9) kopsuhaigused, mis on põhjustatud puuvilla, lina, kanepi, džuudi, sisali ja suhkruroo tolmude ja kiudude sissehingamisest;
10) respiratoorsed haigused, mis on põhjustatud koobalti, tina, baariumi ja grafiidi tolmu sissehingamisest;
11) sideroos;
12) allergiline astma, mis on põhjustatud töö iseloomust tulenevalt tuntud allergeenide pidevast sissehingamisest;
13) allergiline riniit, mis on põhjustatud töö iseloomust tulenevalt tuntud allergeenide pidevast sissehingamisest;
14) ülemiste hingamisteede kantserogeensed haigused, mis on põhjustatud puidutolmust;
15) asbestist põhjustatud pleura fibroossed haigused;
16) krooniline obstruktiivne bronhiit või kopsuemfüseem kaevuritel, kes töötavad maa-alustes kivisöekaevandustes;
17) kopsukasvaja, mis on põhjustatud asbestitolmu sissehingamisest;
18) bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud alumiiniumi või selle ühendite tolmu või aurude sissehingamisest;
19) bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud šlaki tolmu sissehingamisest;
20) respiratoorsed haigused, mida põhjustavad muud eespool nimetamata taimse ja loomse päritoluga tolmud (jahutolm, loomade epiteelitolm, puuvillatolm ja muud orgaanilised tolmud);
21) respiratoorsed haigused, mida põhjustavad muud eespool nimetamata mineraalse päritoluga tolmud (kvartsitolm, asbestitolm, tsemenditolm);
22) respiratoorsed haigused, mida põhjustavad söetolm ja tahm;
23) muud respiratoorsed haigused ja kasvajad, mida põhjustavad töökeskkonna keemilised, füüsikalised või bioloogilised ohutegurid.

§ 3. Kutsenakkushaigused ja kutseparasiithaigused

Kutsenakkushaigused ja kutseparasiithaigused on:
1) loomadelt või loomsetelt jäätmetelt ülekandunud infektsioon- ja parasiithaigused;
2) teetanus;
3) brutselloos;
4) viiruslik hepatiit;
5) tuberkuloos;
6) amöbiaas;
7) muud nakkus- ja parasiithaigused, mida põhjustavad töökeskkonna bioloogilised ohutegurid.

§ 4. Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused

Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused on:
1) soojuskiirgusest põhjustatud kataraktid;
2) ultraviolettkiirgusest põhjustatud silma sidekesta haigused;
3) ioniseeriva kiirguse poolt põhjustatud haigused;
4) haigused, mis on põhjustatud kõrgest või madalast õhurõhust;
5) osaline kuulmislangus või kurdistumine müra tagajärjel;
6) angioneurootilised haigused, mis on põhjustatud kohtvibratsioonist;
7) liigeseümbrise pauna haigused, mis on põhjustatud ülepingest;
8) põlvekedraesine ja põlvekedraalune bursiit;
9) küünarliigese bursiit;
10) õlaliigese bursiit;
11) kõõlustupe haigused füüsilise ülekoormuse tagajärjel;
12) kõõluseümbrise haigused füüsilise ülekoormuse tagajärjel;
13) lihaste ja kõõluste kinnituskohtade haigused füüsilise ülekoormuse tagajärjel;
14) põlvemeniski vigastused pikaajalise põlvili või kükitavas asendis töötamise tagajärjel;
15) rõhust põhjustatud närvihalvatused;
16) lihaste ja kõõluste kahjustused, mis on põhjustatud roteeruvatest liigutustest tingitud füüsilisest ülekoormusest;
17) lülisamba vaheketaste haigused, mis on põhjustatud korduvatest vertikaalsetest liigutustest kehale mõjuva üldvibratsiooni tingimustes;
18) häälepaelte sõlmekesed, mis on põhjustatud tööga seotud püsivast pingest häälepaeltele (häälega seotud tööst);
19) karpaalkanali sündroom;
20) Miner’i nüstagm;
21) käte ja randmete osteoartikulaarsed haigused, mis on põhjustatud füüsilisest ülekoormusest ja kohtvibratsioonist;
22) muud haigused, mida põhjustavad töökeskkonna füüsikalised või füsioloogilised ohutegurid.

§ 5. Kutsenahahaigused ja -kasvajad

(1) Kutsenahahaigused ja -kasvajad, mida põhjustavad:
1) tahm;
2) tõrv;
3) bituumen;
4) pigi;
5) antratseen või tema ühendid;
6) mineraalõlid ja teised õlid;
7) toorparafiin;
8) karbasool (difenüleenimiin, dibensopürrool) või selle ühendid;
9) kivisöe destillatsiooni kõrvalproduktid;
10) muud töökeskkonna keemilised, füüsikalised või bioloogilised ohutegurid.

(2) Kutsenahahaigused, mis on tekkinud teaduslikult tõestatud allergiat tekitavate või ärritavate ainete tagajärjel.

§ 6. Töökeskkonna keemilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused

Kutsehaigused, mis on põhjustatud järgmistest töökeskkonna keemilistest ohuteguritest:
1) akrüülnitriil;
2) arseen ja selle ühendid;
3) berüllium ja selle ühendid;
4) süsinikmonooksiid;
5) süsinikoksükloriid (karbonüültrikloriid, fosgeen);
6) vesiniktsüaniidhape;
7) tsüaniidid ja nende ühendid;
8) isotsüanaadid;
9) kaadmium ja selle ühendid;
10) kroom ja selle ühendid;
11) elavhõbe ja selle ühendid;
12) mangaan ja selle ühendid;
13) lämmastikhape;
14) lämmastikoksiidid;
15) ammoniaak;
16) nikkel ja selle ühendid;
17) fosfor ja selle ühendid;
18) plii ja selle ühendid;
19) tsink ja selle ühendid;
20) vask ja selle ühendid;
21) vääveloksiidid;
22) väävelhape;
23) süsinikdisulfiid;
24) vanaadium ja selle ühendid;
25) kloor;
26) broom;
27) jood;
28) fluor ja selle ühendid;
29) alifaatsed ja alitsüklilised petroolpiirituse või bensiini süsivesinike derivaadid;
30) alifaatsete ja alitsükliliste süsivesinike halogeenderivaadid;
31) butüül-, metüül- ja isopropüülalkohol;
32) etüleenglükool, dietüleenglükool, 1,4-butaandiool ja glükooli ning glütserooli nitraatderivaadid;
33) metüüleeter, etüüleeter, isopropüüleeter, vinüüleeter, dikloroisopropüüleeter, guajakool (2-metoksüfenool), etüleenglükooli metüül- ja etüüleetrid;
34) atsetoon, kloroatsetoon, bromoatsetoon, heksafluoroatsetoon, metüületüülketoon, metüül n-butüülketoon, metüülisobutüülketoon, diatsetoonalkohol, mesitüüloksiid, 2-metüültsükloheksanoon;
35) fosfororgaanilised estrid;
36) orgaanilised happed;
37) formaldehüüd;
38) alifaatsed nitraatderivaadid;
39) benseen ja selle ühendid (benseeniühendid valemiga CnH2n-6 );
40) naftaleen ja selle ühendid (naftaleeniühendid valemiga CnH2n-12);
41) vinüülbenseen ja divinüülbenseen;
42) aromaatsete süsivesinike halogeenderivaadid;
43) fenoolid ja nende ühendid ning nende halogeenderivaadid;
44) naftoolid ja nende ühendid ning nende halogeenderivaadid;
45) alküülarüüloksiidide halogeenderivaadid;
46) alküülarüülsulfonaatide halogeenderivaadid;
47) bensokinoonid;
48) aromaatsed amiinid ja aromaatsed hüdrasiinid ning nende halogeen-, fenool-, nitriid-, nitraat- ja sulfoderivaadid;
49) alifaatsed amiinid ja nende halogeenderivaadid;
50) aromaatsete süsivesinike nitraatderivaadid;
51) fenoolide nitraatderivaadid ja nende ühendid;
52) antimon ja selle derivaadid;
53) lämmastikhappe estrid;
54) vesiniksulfiid;
55) põlevkiviõli, bituumen, tõrv, kummi, plastmassid, tehisvaigud;
56) antibiootikumid ja ravimpreparaadid;
57) pestitsiidid;
58) keemilised ained, mida klassifitseeritakse 1. kategooria kantserogeenideks ja mutageenideks vastavalt sotsiaalministri 3. detsembri 2004. a määrusele nr 122 «Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning kord» (RTL 2004, 154, 2326);
59) orgaanilised lahustid, millega kokkupuute tagajärjel võivad tekkida entsefalopaatiad ja polüneuropaatiad;
60) muud keemilised ohutegurid, mida ei ole esitatud punktides 1–59, kuid mis võivad põhjustada haigestumist.

§ 7. Määruse kehtetuks tunnistamine

Sotsiaalministri 7. juuni 2000. a määrus nr 42 «Kutsehaiguste loetelu» (RTL 2000, 64, 1018) tunnistatakse kehtetuks.

Minister Jaak AAB

Kantsler Maarja MÄNDMAA

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json