Teksti suurus:

Erilise tuvastusmeetme kohaldamise kord

Väljaandja:Siseminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2014
Avaldamismärge:RTL 2009, 97, 1447

Erilise tuvastusmeetme kohaldamise kord

Vastu võetud 22.12.2009 nr 89

Määrus kehtestatakse «Politsei ja piirivalve seaduse» § 719 lõike 5 alusel.

§ 1.  Üldsätted

  (1) Määrusega kehtestatakse kord isikusamasuse tuvastamiseks erilise tuvastusmeetmega.

  (2) Eriline tuvastusmeede on:
  1) sõrme- ja peopesajälje võtmine;
  2) isiku või tema kehaosa fotografeerimine või filmimine;
  3) DNA proovi võtmine;
  4) muu välise kehalise tunnuse kindlakstegemine, sealhulgas mõõtmine;
  5) hambumuse ja hammastiku kindlakstegemine;
  6) hääleproovi salvestamine;
  7) käekirjaproovi võtmine;
  8) silmaiirisekujutise kindlakstegemine;
  9) jalatsijälje võtmine ja selle võrdlemine politseil olemasolevate andmetega.

  (3) Erilist tuvastusmeedet kohaldatakse politsei ametiruumis, vajadusel välitingimustes. Juhul kui meetme kohaldamine eeldab eritingimusi või vahendeid, võib toimingu läbi viia mujal.

  (4) Erilist tuvastusmeedet kohaldab politseiametnik või politseiasutuse muu vastavate oskustega isik. Eriomaseid oskusi, materjale või vahendeid nõudva tuvastusmeetme kohaldamisel kaasatakse toimingule vastavate eriteadmiste ja oskustega spetsialist.

  (5) Enne erilise tuvastusmeetme kohaldamist tuleb isikule selgitada meetme eesmärki ja selle õiguslikku alust ning kirjeldada kohaldamise viisi.

  (6) Erilise tuvastusmeetme kohaldamisel on ametnikul õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

  (7) Isikusamasuse tuvastamiseks võib ühe isiku suhtes kohaldada mitut erilist tuvastusmeedet.

§ 2.  Sõrme- ja peopesajälje võtmine

  (1) Sõrme- ja peopesajälje võtmise all mõistetakse isikult tema mõlema käe sõrme-, peopesa- ja kirjutaja-peopesa vajutusjälgede võtmist.

  (2) Sõrme- ja peopesajäljed võetakse kas:
  1) sõrmejälgede kaardile või
  2) digitaalselt AFIS (Automated Fingerprint Identification System) registreerimisjaamal.

  (3) Välitingimustes võetakse isikult tema sõrmejäljed digitaalselt AFIS kontrolljaamal.

  (4) AFIS registreerimisjaam ja AFIS kontrolljaam on riikliku sõrmejälgede registri vastava funktsionaalsusega klientseadmed sõrme- ja peopesajälgede võtmiseks.

  (5) Sõrmejälgede kaardile jälgede võtmiseks kasutatakse sõrmejäljepastat ja -rullikut.

  (6) Enne jälgede võtmist võib isiku käte naha papillaarkurrustikku töödelda jäljekujutise kvaliteeti parandavate vahenditega.

  (7) Juhul kui mõnelt sõrmelt või peopesalt ei ole võimalik jälge võtta, märgitakse vastavasse lahtrisse selle põhjus (nt sõrm puudub, vigastatud, sidemes jne) ning võetakse nii mitme sõrme jäljed kui võimalik.

  (8) Võetav jäljekujutis peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) olema terviklik ja kontrastne;
  2) kajastama võimalikult maksimaalselt sõrme esimese lüli või peopesa naha papillaarkurrustiku ala;
  3) kujutisel ei tohi olla määrdumist ega libisemist.

§ 3.  Isiku või tema kehaosa fotografeerimine või filmimine

  (1) Isiku fotografeerimise all mõistetakse temast isikukirjeldusfotode tegemist.

  (2) Isikust tehakse kohustuslikult järgmised isikukirjeldusfotod:
  1) signaleetiline foto otsevaates eest ja
  2) külgvaates paremalt.

  (3) Kui isiku vasakul näopoolel või kaelal on iseloomulikke eritunnuseid, fotografeeritakse isikut ka külgvaates vasakult.

  (4) Isikut fotografeeritakse üldjuhul mõõtkavata.

  (5) Isiku kujutis fotol peab olema terav ja varjuta.

  (6) Isiku kehaosa fotografeerimise all mõistetakse lisaks näole ja kaelale tema keha muudel piirkondadel olevate eritunnuste (tätoveeringud, eriomased armid jms) fotografeerimist.

  (7) Eritunnused fotografeeritakse mõõtkavaga.

  (8) Isiku või tema kehaosa fotod võib valmistada ka filmisalvestise üksikutest kaadritest.

§ 4.  DNA proovi võtmine

  (1) DNA proovi võtmise all mõeldakse isikult süljeproovi võtmist.

  (2) Proov võetakse isiku suuõõne kaapimise teel ühekordse kasutusega vatitikuga viisil, mis väldib proovi saastumise (kontaminatsiooni).

  (3) Isikult võetakse kaks proovi, mis pannakse eraldi paigutatuna ja kinnitatuna ühte proovi hoidmiseks ettenähtud ühekordse kasutusega karpi. Karp tuleb sulgeda selle vigastusteta avamist välistaval viisil. Karbile märgitakse isiku nimi ja isikukood ning proovide võtmise kuupäev.

  (4) Proovi võtmise kohta täidetakse ja allkirjastatakse Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2006. a määrusega nr 259 «Riikliku DNA registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus» kehtestatud DNA proovi võtmise vorm.

  (5) Pakendatud proovi tuleb hoida jahedas, kaitstuna otsese päikesevalguse ja soojus- või niiskusallika eest, samuti pakendit kahjustava mehaanilise mõjutuse eest. Pakendatud proove ei tohi paigutada kilekotti.

§ 5.  Muu välise kehalise tunnuse kindlakstegemine

  (1) Muu välise kehalise tunnuse kindlakstegemise all mõistetakse isiku läbivaatust, mille eesmärgiks on tuvastada isiku kehal iseloomulikke tunnuseid, mis võimaldaksid tema isikusamasust tuvastada.

  (2) Läbivaatust teostakse «Politsei ja piirivalve seaduse» §-s 735 sätestatud korras.

  (3) Läbivaatuse kohta koostatakse protokoll, milles märgitakse:
  1) isik, kelle suhtes läbivaatust teostatakse;
  2) läbivaatuse põhjendus;
  3) sedastatud tunnuse nimetus, asukoht, kuju ja mõõdud;
  4) kasutatud tehnilised vahendid;
  5) läbivaatuse juures viibivad isikud;
  6) läbivaatuse teostaja ees- ja perekonnanimi, ametinimetus, telefoninumber ja elektronposti aadress.

  (4) Läbivaatusel sedastatud tunnused fotografeeritakse mõõtkavaga.

§ 6.  Hambumuse ja hammastiku kindlakstegemine

  (1) Hambumuse ja hammastiku kindlakstegemise all mõistetakse hammaste järgi hambakaardi koostamist või hammastikust jäljendi tegemist.

  (2) Hambakaardi täitmisel juhindutakse sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määrusest nr 56 «Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord».

  (3) Jäljend hammastikust võetakse jäljendlusikaga hammaste kokkuhammustamisel.

  (4) Hambakaardi koostab ja jäljendi hammastikust võtab tervishoiuteenuse osutajana registrisse kantud stomatoloog.

§ 7.  Hääleproovi salvestamine

  (1) Hääleproovi salvestamise all mõistetakse isiku kõne salvestamist.

  (2) Hääleproov salvestatakse märksõnu sisaldava etteantud teksti või vabateksti isiku poolt ettelugemise teel või isiku vabakõnena.

  (3) Minimaalsed tehnilised nõuded salvestisele on:
  1) 11025 Hz;
  2) 16 bitti;
  3) mono.

  (4) Hääleproov peab olema sarnane võrreldavale materjalile. Kui võrreldava materjali puhul kasutati telefoni, siis tuleb ka hääleproov salvestada telefoni teel.

  (5) Kõne kestus salvestisel peab olema minimaalselt 30 sekundit.

  (6) Hääleproov salvestatakse akustilises või muus taustamürast vabas ruumis.

  (7) Hääleproovi salvestamisel dokumenteeritakse tingimused, milles salvestus tehti, ning kasutatud salvestusseadme andmed ja seadistused.

§ 8.  Käekirjaproovi võtmine

  (1) Käekirjaproovi võtmise all mõistetakse isikult käekirja või allkirja eksperimentaalproovi võtmist.

  (2) Käekirjaproov võetakse tingimustes, mis vastavad või on lähedased tingimustele, milles on kirjutatud tuvastamise alusena kasutatav tekst või allkiri, samas tähestikus ja keeles ning analoogsele alusmaterjalile.

  (3) Käekirjaproov võetakse kas märksõnu sisaldava teksti või vabateksti dikteerimise teel.

  (4) Kui isik kasutab erinevaid allkirjavariante, võetakse temalt kõik allkirjavariandid.

§ 9.  Silmaiirisekujutise kindlakstegemine

  Silmaiirisekujutise kindlakstegemise all mõistetakse isiku silmaiirise skaneerimist.

§ 10.  Jalatsijälje võtmine

  (1) Jalatsijälje võtmise all mõistetakse isiku kantava jalatsi tallamustri jäljendi võtmist.

  (2) Jalatsijälje võtmiseks alusmaterjalile töödeldakse jalatsi tallamustrit jäljeainega.

  (3) Võetav jäljend peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) olema terviklik ja kontrastne;
  2) kajastama võimalikult maksimaalselt jalatsi tallamustrit;
  3) jäljendil ei tohi olla määrdumist ega libisemist.

  (4) Enne jäljendi võtmist puhastatakse jalatsi tallamuster kõrvalistest osakestest.

  (5) Jalatsijälje võtmisel jalats fotografeeritakse ja jalatsi tallamustri kujutis talletatakse jäljeainega alusmaterjalile.

§ 11.  Andmete võrdlemine

  Erilise tuvastusvahendiga saadud andmeid võrreldakse politsei andmekogus «infosüsteem POLIS» olevate andmetega. Käesoleva määruse §-de 2, 4 ja 6–8 alusel saadud andmed edastatakse Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile riiklikus sõrmejälje registri ja riiklikus DNA-registris olevate andmetega võrdlemiseks või võrdlusuuringute tegemiseks.

§ 12.  Dokumenteerimine

  (1) Erilise tuvastusmeetme kohaldamine protokollitakse «Haldusmenetluse seaduse» §-s 18 sätestatud alusel ja korras käesolevas määruses sätestatud erisustega.

  (2) Kui erilise tuvastusmeetme kohaldamisel kasutatakse vahetut sundi, märgitakse protokollis lisaks «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud andmetele kohaldatud vahetu sunni vahend, sunnivahendit kohaldanud ametiisik ja isik, kelle suhtes on vahetut sundi kohaldatud.

  (3) Isikule, kelle suhtes erilist tuvastusmeedet on kohaldatud, antakse tema nõudmisel esimesel võimalusel protokolli ärakiri.

§ 13.  Andmete säilitamine

  Käesoleva määruse alusel saadud andmeid säilitatakse kuni erilise tuvastusmeetme kohaldamise aluse ära langemiseni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 14.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. jaanuaril 2010. a.

Minister Marko POMERANTS


Kantsler Märt KRAFT

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json