Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Eelarveklassifikaator ja riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri
[RT I, 29.12.2011, 36 - jõust. 01.01.2012]

Vastu võetud 02.01.2006 nr 1
RTL 2006, 5, 83
jõustumine 14.01.2006

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse „Riigieelarve seaduse” § 4 lõike 9, § 8 lõike 4¹, § 23 lõike 1¹ ja § 32 lõike 1 ning „Täitemenetluse seadustiku” § 211 alusel.
[RT I, 29.12.2011, 36 - jõust. 01.01.2012]

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Riigieelarve kassaline teenindamine

  (1) Riigieelarve kassalist teenindamist korraldab Rahandusministeeriumi riigikassa osakond (edaspidi riigikassa). Riigieelarve kassareservi vahendite kasutamist välisabi sildfinantseerimiseks korraldab ning eraldatud summade üle peab arvestust Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakond.
[RT I, 29.12.2011, 36 - jõust. 01.01.2012]

  (2) Riigieelarve kassaline teenindamine toimub e-riigikassa vahendusel. Riigieelarve kassareservi vahendite kasutamine välisabi sildfinantseerimiseks toimub käesoleva eeskirja peatükis 3¹ sätestatud korras.
[RT I, 29.12.2011, 36 - jõust. 01.01.2012]

  (3) Laekumised riigieelarvesse ja väljamaksed riigieelarvest tehakse riigieelarvet teenindavates pankades avatud riigikassa ühendkontserni (edaspidi kontsernikonto) koosseisu kuuluvate arvelduskontode kaudu vastavalt käesolevale eeskirjale ning kooskõlas pangaga sõlmitud lepingu tingimustega.

  (4) «Riigieelarve seaduse» § 23 lõike 1 kohaselt võib erandjuhtudel rahandusminister oma käskkirjaga riigiasutustele anda eriloa riigikassa kontserniväliste arvelduskontode kasutamiseks. Eriluba kehtib ühe eelarveaasta ning tähtaja pikendamise taotlused tuleb jooksval eelarveaastal esitada riigikassale hiljemalt 15. novembriks.

  (5) Riigiasutuse reorganiseerimise või tegevuse lõpetamise korral edastab asutus viivitamatult riigikassale:
  1) vastava õigusakti;
  2) § 2 lõikes 2 nimetatud e-riigikassa kontode sulgemise taotluse;
  3) § 2 lõikes 7 nimetatud volikirjade kehtetuks tunnistamise taotluse;
  4) § 7 lõikes 3 nimetatud krediit- ja deebetkaartide sulgemise taotluse.
[RT I, 29.12.2011, 36 - jõust. 01.01.2012]

  (6) Riigikassa säilitab riigieelarve kassalise täitmisega seotud dokumentatsiooni seitse aastat.

§ 1¹.   Eelarveklassifikaator
[Kehtetu – RT I, 30.08.2012, 1 - jõust. 02.09.2012]

§ 2.   E-riigikassa

  (1) E-riigikassa on Interneti rakendus, mille vahendusel riigikassa teenindamisele kuuluvatel riigiasutustel, valitsussektorisse kuuluvatel isikutel ning riigi asutatud sihtasutustel (edaspidi asutused) on võimalik sooritada makseid, jälgida laekumisi, esitada ja saada teatiseid ning aruandeid.
[RTL 2007, 36, 633 - jõust. 06.05.2007]

  (1¹) E-riigikassa süsteemi on võimalik makseid edastada ja saada teateid kontodel toimunud muutuste kohta ka sõnumipõhist andmevahetust kasutades. Sõnumipõhine andmevahetus on asutuse ja riigikassa infosüsteemide vaheline info vahetamine fikseeritud tingimustel.
[RTL 2007, 87, 1464 - jõust. 24.11.2007]

  (2) Asutusele avatakse e-riigikassas arveldamiseks kontod – põhikonto ehk kulukonto (edaspidi e-riigikassa kulukonto) ja lisakonto ehk tulukonto (edaspidi e-riigikassa tulukonto). Tulukontosid on võimalik avada määruse lisas 16 toodud liikides. Kõik liikumised kontodel toimuvad eurodes.
[RT I, 29.12.2011, 36 - jõust. 01.01.2012]

  (3) [Kehtetu – RT I, 29.12.2011, 36 - jõust. 01.01.2012]

  (4) Asutuse identifitseerimisnumbriks e-riigikassas on tema registrikood.

  (5) E-riigikassa vahendusel esitatud maksekorraldused, teatised ja aruanded on samaväärse juriidilise jõuga kui riigikassale paberkandjal esitatavad dokumendid. Asutus vastutab oma ametnike poolt teostatud tehingute eest täies ulatuses.

  (6) Riigikassa poolt asutusele e-riigikassa vahendusel esitatud e-riigikassa tegevust puudutavad korraldused on kohustuslikuks täitmiseks.

  (7) E-riigikassa kasutamiseks esitab asutus riigikassale vastavalt määruse lisas 1 toodud vormile volikirja, milles määratakse kindlaks isik, kes on volitatud asutuse nimel e-riigikassa teenuseid administreerima. Volikiri esitatakse elektrooniliselt digitaalallkirjaga või paberkandjal kahes eksemplaris ja sellele lisatakse volitatud isiku isikut tõendava dokumendi koopia. Juhul kui volikirja kinnitab isik, kes on asutuse juhi ülesannetes, esitatakse riigikassale vastavat volitust tõendav dokument. Sõnumipõhise andmevahetuse käivitamiseks esitab asutus riigikassale vastavalt määruse lisas 12 toodud vormile taotluse elektrooniliselt digitaalallkirjaga või paberkandjal kahes eksemplaris, milles on fikseeritud sõnumipõhise andmevahetuse tingimused ning asutuse poolt määratud vajalikud turvaelemendid, mis annavad asutusele õiguse kasutada taotluses märgitud riigikassa poolt pakutavaid teenuseid kontode ja tehingute liikide lõikes.
[RT I, 29.12.2010, 138 - jõust. 01.01.2011]

  (8) E-riigikassa teenuste administreerimise ja sõnumipõhise andmevahetuse kasutamise õigus jõustuvad lõikes 7 nimetatud volikirja ja taotluse alusel vastavate õiguste andmisest riigikassa poolt ning on kehtivad seni, kuni riigikassa vastavad õigused asutuse kirjaliku taotluse alusel lõpetab.
[RT I, 29.12.2011, 36 - jõust. 01.01.2012]

  (9) Riigikassa teavitab asutust e-riigikassa teenuste administreerimise ja sõnumipõhise andmevahetuse kasutamise õigusest e-kirja vahendusel või lõikes 7 nimetatud volikirja ja taotluse ühe eksemplari tagastamisega.
[RT I, 29.12.2010, 138 - jõust. 01.01.2011]

1¹. peatükk EELARVEKLASSIFIKAATOR JA SELLE RAKENDAMINE 
[RT I, 30.08.2012, 1 - jõust. 02.09.2012]

§ 2¹.   Eelarveklassifikaator

  (1) Eelarveklassifikaatori alusel toimub eelarvestamine, finantsarvestuse korraldamine ja kassapõhiste piirmäärade seadmine.

  (2) Eelarveklassifikaator kehtestab ühtsed nõuded eelarvestamises ja finantsarvestuses kasutatavatele arvestusobjektidele.

  (3) Eelarveklassifikaator on toodud määruse lisas 14¹.

  (4) Rahandusministeerium avaldab oma veebilehel eelarveklassifikaatori kasutamise juhendi, mille võib ühendada rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Riigi raamatupidamise üldeeskiri” § 56 lõike 2 alusel avaldatava kontoplaani kasutamise juhendiga.

§ 2².   Üldpõhimõtted

  (1) Eelarveklassifikaatori kasutamisel järgitakse järgmisi üldpõhimõtteid:
  1) arusaadavuse põhimõte, mille kohaselt esitatakse teave ülevaatlikult ja piisavaid finantsalaseid teadmisi omavale kasutajale üheselt mõistetavalt;
  2) järjepidevuse ja võrreldavuse põhimõte, mille kohaselt teabe esitamisel rakendatakse jätkuvalt samu arvestuspõhimõtteid ja esitlusviise ning nende muutumisel luuakse seosed eelnevalt kasutatud arvestuspõhimõtete ja esitlusviisidega;
  3) läbipaistvuse põhimõte, mille kohaselt teave on selleks õigustatud isikutele korrapäraselt kättesaadav;
  4) objektiivsuse põhimõte, mille kohaselt teave esitatakse neutraalselt ja usaldusväärselt;
  5) optimaalsuse põhimõte, mille kohaselt teave esitatakse detailsuseni, mille puhul teabe saamisest saadav kasu ületab teabe esitamiseks tehtavad kulutused;
  6) sisu ülimuslikkuse põhimõte, mille kohaselt kulude, tulude, nõuete, kohustuste, investeeringute ja finantseerimistehingute kajastamisel lähtutakse nende majanduslikust sisust, mitte alusdokumendi õiguslikust vormist;
  7) vastutavuse põhimõte, mille kohaselt on asutusel ja isikul kohustus anda aru oma tegevusest, aktsepteerida vastutust selle eest ja avalikustada saavutatud tulemused.

  (2) Eelarveklassifikaatori kasutamisel järgitakse järgmisi arvestuspõhimõtteid:
  1) kassapõhine arvestuspõhimõte, mille rakendamisel planeeritakse ja kajastatakse tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud raha liikumise hetkel ehk perioodil, millal raha laekub või välja makstakse;
  2) tekkepõhine arvestuspõhimõte, mille rakendamisel planeeritakse ja kajastatakse tulud, kulud, nõuded, kohustused, investeeringud ja finantseerimistehingud nende tekkimise hetkest lähtuvalt, sõltumata raha laekumisest või väljamaksmisest;
  3) tegevuspõhine arvestuspõhimõte, mille rakendamisel planeeritakse ja kajastatakse ressursside kaudu tegevuste tekkepõhised tulud ja kulud.

§ 2³.   Arvestusobjektide liigitus

  (1) Arvestusobjektid kassapõhise arvestuse pidamiseks ja kassapõhiste piirmäärade seadmiseks on:
  1) eelarve liik;
  2) eelarve konto;
  3) eelarve objekt.

  (2) Arvestusobjektid kassa- ja tekkepõhise arvestuse pidamiseks ja piirmäärade seadmiseks on:
  1) organisatsioon;
  2) toetus;
  3) eelarveüksus;
  4) tegevusala.

  (3) Arvestusobjektid tekkepõhise arvestuse pidamiseks ja piirmäärade seadmiseks on:
  1) tulu-/ kuluüksus;
  2) projekt;
  3) majanduslik sisu.

  (4) Arvestusobjektid tegevuspõhise arvestuse pidamiseks ja piirmäärade seadmiseks on:
  1) programm;
  2) ressurss/kulukoht.

  (5) Arvestusobjektid, mida kasutatakse tekkepõhise arvestuse pidamiseks:
  1) tehingupartner;
  2) põhivara;
  3) rahavoo kood;
  4) allikas.

§ 2⁴.   Kassapõhise arvestuspõhimõtte rakendamisel arvestusobjektide kasutamine

  (1) Kassapõhise arvestuse alusel planeeritakse eelarvesse kõik tulud ja finantseerimistehingud, mis asutusele laekuvad ning kõik kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud, mille eest asutus teostab makseid.

  (2) Arvestusobjektid „eelarve liik”, „eelarve konto” ja „eelarve objekt” moodustavad eelarve kassapõhiste piirmäärade seadmise klassifikaatori. Eelarve kassapõhiste piirmäärade seadmise klassifikaator on toodud määruse lisas 15.

  (3) Eelarve kassapõhiste piirmäärade seadmise klassifikaatori alusel peetakse eelarvestamisel ja finantsarvestuses kassapõhist arvestust ning seatakse riigieelarves ja Vabariigi Valitsuse või ministri täiendavas liigenduses asutustele kassapõhised piirmäärad.

  (4) Eelarve liigi alusel liigendatakse riigieelarve vahendid riigieelarve seadusest tulenevatele kassapõhiste piirmäärade seadmise ja järgmisse eelarveaastasse ülekandmise põhimõtetele vastavalt.

  (5) Eelarve konto alusel peetakse arvestust majandusliku sisu järgi ning seatakse eelarvele kassapõhised piirmäärad riigieelarve seaduses nõutud detailsuses.

  (6) Eelarve objekti alusel on võimalik pidada täiendavat arvestust lisaks eelarve liigi ja eelarve konto alusel liigendamisele ning seada eelarves vastavad kassapõhised piirmäärad. Eelarve objekti kasutatakse juhul kui konkreetse aasta riigieelarves või Vabariigi Valitsuse poolt riigieelarve seaduse § 6 lõike 1 alusel kinnitatavas liigenduses soovitakse kassapõhise eelarve sihtotstarvet täiendavalt määratleda lisaks eelarve liigile ja eelarve kontole.

  (7) Eelarve objekti kasutatakse majandusliku sisu järgi investeeringute arvestuse pidamiseks ning tegevuskulude arvestuse pidamiseks juhul kui eelarve konto detailsuses ei ole eelarvestamise protsessis võimalik planeeritavaid kulusid määratleda.

  (8) Eelarve objekt esitatakse kaheksakohalise koodina, milles:
  1) esimene ja teine koht näitavad lisas 15 toodud tähekombinatsioonina, kas tegu on Riigikogu, Vabariigi Valitsuse või ministri liigendusega või tehingupartneri koodiga;
  2) kolmas ja neljas koht näitavad objekti kasutajat lisas 15 toodud tähe- või numbrikombinatsioonina või tehingupartneri koodi vastavaid numbrikohti;
  3) viies kuni kaheksas koht näitavad objekti järjekorranumbrit objektide järjestikusel numereerimisel tekkiva numbrikombinatsioonina või tehingupartneri koodi vastavaid numbrikohti.

  (9) Tehingupartneri koode kasutatakse eelarve objektina kassapõhise eelarve ja selle täitmise aruande konsolideerimiseks.

  (10) Eelarve kassapõhiste piirmäärade seadmise klassifikaatori alusel liigendatud tulusid, kulusid, investeeringuid ja finantseerimistehinguid liigendatakse täiendavalt rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Riigi raamatupidamise üldeeskiri” lisa 1 „Kontode koodid”, lisa 2 „Tehingupartneri koodid” ja lisa 3 „Tegevusalade koodid” kohaselt.

§ 2⁵.   Kassa- ja tekkepõhise arvestuspõhimõtte rakendamisel arvestusobjektide kasutamine

  (1) Organisatsiooni tasemete lõikes peetakse kassa- ja tekkepõhist arvestust ja seatakse eelarve kasutamiseks kassapõhised piirmäärad.

  (2) Toetuste tasemete lõikes peetakse kassa- ja tekkepõhist arvestust. Toetuse kassapõhine piirmäär avatakse Rahandusministeeriumi poolt pärast toetuse saamise lepingu sõlmimist ja saadud toetuste arvestussüsteemi sisestamist.

  (3) Eelarveüksuste lõikes peetakse kassa- ja tekkepõhist arvestust ja seatakse eelarve kasutamiseks tekkepõhised piirmäärad. Asutusel on võimalus seada kassapõhised piirmäärad.

  (4) Tegevusala kasutatakse kassa- ja tekkepõhise arvestuse pidamiseks ja aruandluse saamiseks rahvusvahelise Classification of the Functions of Government (edaspidi COFOG) klassifikaatori lõikes.

§ 2⁶.   Tekkepõhise arvestuspõhimõtte rakendamisel arvestusobjektide kasutamine

  (1) Tulu-/kuluüksuste lõikes peetakse tekkepõhist arvestust ja seatakse eelarve kasutamiseks tekkepõhised piirmäärad.

  (2) Projektide kohta peetakse arvestust tekkepõhiselt lähtuvalt asutuse vajadustest. Keskse projektiarvestuse vajaduse korral määrab Rahandusministeerium projekti grupi, millisel juhul on asutustele projektiarvestus kohustuslik.

  (3) Majanduslik sisu klassifitseeritakse tekkepõhise arvestuse pidamiseks vajaliku detailsusega rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Riigi raamatupidamise üldeeskiri” lisa 1 „Kontode koodid” alusel.

§ 2⁷.   Tegevuspõhise arvestuspõhimõtte rakendamisel arvestusobjektide kasutamine

  (1) Programme kasutatakse tegevuste või teenuste maksumuse arvestamiseks. Tegevuste või teenuste maksumusi arvestatakse asutuses väljatöötatud kuluarvestuse mudeli alusel. Programmide arvestust peetakse tekkepõhiselt.

  (2) Ressurss/kulukoht kirjeldab asutuse kasutuses olevaid vahendeid kuluarvestuse teostamiseks.

  (3) Tegevuspõhisele arvestusele üleminekul luuakse riigiasutuste tegevuste või teenuste vahel seos COFOG-i klassifikaatoriga.

§ 2⁸.   Arvestusobjektide kodeerimine ja haldamine

  (1) Arvestusobjektide kasutamiseks on ühtsed koodid (edaspidi kodeerimine). Koodid sisestatakse maksete teostamise ja arvestuse pidamise infosüsteemidesse ning muudetakse vastavalt vajadusele (edaspidi haldamine).

  (2) Rahandusministeerium kodeerib ja haldab järgmiseid arvestusobjekte ja nende tasemeid:
  1) eelarve liik;
  2) eelarve konto;
  3) eelarve objekt;
  4) organisatsioon;
  5) toetus;
  6) projekt käesoleva määruse § 2⁶ lõikes 2 nimetatud keskse projektiarvestuse korral;
  7) majanduslik sisu;
  8) tehingupartner;
  9) põhivara tase 1 "põhivara klass";
  10) rahavoo kood;
  11) programm tasemed 1 ja 2;
  12) ressurss/kulukoht tasemed 1, 2 ja 3 "ressursi liik", "ressursi klass" ja "ressursi grupp";
  13) allikas;
  14) tegevusala.

  (3) Asutus kodeerib ja haldab järgmiseid arvestusobjekte ja nende tasemeid:
  1) eelarveüksus;
  2) tulu-/kuluüksus;
  3) projekt;
  4) põhivara tase 2 "põhivara objekt";
  5) programm tasemed 3, 4 ja 5;
  6) ressurss/kulukoht tase 4 "ressurss/tegevus/kulukogum".
[RT I, 30.08.2012, 1 - jõust. 02.09.2012]

2. peatükk RIIGIEELARVE TULUDE LAEKUMINE JA NENDE ARVESTUS 

§ 3.   Riigieelarve tulude laekumine

  (1) Riigieelarve tulud laekuvad kontsernikonto koosseisu kuuluvatele arvelduskontodele pankades. Asutus näeb laekumisi oma e-riigikassa tulukontode ja kulukonto vahendusel.
[RT I, 29.12.2010, 138 - jõust. 01.01.2011]

  (2) Riigieelarvesse tulu kandmisel märgitakse maksekorralduse viitenumbri lahtrisse vastava asutuse e-riigikassa tulukonto number. Asutus on kohustatud oma e-riigikassa tulukonto numbri riigieelarvesse tulu kandjale teatavaks tegema.

  (2¹) Mittesihtotstarbeliste rahaliste annetuste riigieelarvesse kandmisel märgitakse maksekorralduse viitenumbriks 2800081858.
[RTL 2009, 76, 1113 - jõust. 10.10.2009]

  (3) Laekumised kontsernikonto koosseisus olevatele arvelduskontodele, millel puudub e-riigikassa tulukonto number või mis on mittekorrektse e-riigikassa tulukonto numbriga, loetakse riigikassa selgitamata laekumisteks. Selgitamata laekumiste saaja selgumisel kannab riigikassa laekumise vastavale asutusele. Kui selgitamata laekumise saajat ei ole 60 tööpäeva jooksul võimalik tuvastada pangale esitatud järelpärimise kaudu, tagastatakse summa maksjale, välja arvatud summad, mis on väiksemad, kui järelpärimisega ning ülekande kuludega seotud pankade poolt võetavad teenustasud kokku ja sularahas tasutud summad.
[RT I, 29.12.2010, 138 - jõust. 01.01.2011]

  (4) Asutus on kohustatud igapäevaselt e-riigikassas jälgima lõikes 3 nimetatud laekumisi ning need kas aktsepteerima, lisades maksekorraldusele vastava e-riigikassa kontonumbri või neist keelduma.
[RTL 2009, 76, 1113 - jõust. 10.10.2009]

§ 4.   Tulude riigieelarvesse kandmine

  (1) Asutused kannavad § 1 lõikes 4 nimetatud arvelduskontodele laekunud ja sularahas kogutud riigieelarve tulud riigieelarvesse vähemalt kaks korda kuus 5. ja 20. kuupäeval. Kui ülekandmisele kuuluv summa on alla 13 eurot, kantakse summa üle üks kord kuus 20. kuupäeval. Aasta lõpus laekunud summad kantakse riigieelarvesse 31. detsembriks. Sätestatu ei kehti § 6 lõikes 2 nimetatud kontode kohta, mille kasutamise pikendamise kohta esitatud taotlus on rahandusministri poolt rahuldatud.
[RT I, 09.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (2) Riigi äriühingud ja äriühingud, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, kannavad dividendid riigieelarvesse viie tööpäeva jooksul pärast majandusaasta aruande kinnitamist, kui rahandusminister ei otsusta vastava riigivara valitseja põhjendatud taotlusel lubada dividende tasuda täielikult või osaliselt pärast nimetatud tähtaega, kuid mitte hiljem kui eelarveaasta 30. novembriks.

  (3) Välisesindused kannavad neile laekunud tulud riigieelarvesse hiljemalt tulu laekumisele järgneva kuu 10. kuupäevaks. Ülekandmisele kuuluvad välisesindustele laekunud tulud, mis ületavad tulu laekumise kuul tehtud tegelikke kulutusi.

  (4) Kohtuotsustest tulenevad tulud kantakse riigieelarvesse jooksvalt.

  (5) Paragrahvi 3 lõikes 3 nimetatud selgitamata laekumised, mis ei kuulu maksjale tagastamisele, kantakse riigieelarvesse pärast eelarveaasta lõpetamist.
[RT I, 29.12.2010, 138 - jõust. 01.01.2011]

  (6) Riigimetsa Majandamise Keskus kannab «Metsaseaduse» § 48 lõike 5 alusel riigieelarvesse kandmisele kuuluva summa riigieelarvesse 20 tööpäeva jooksul Vabariigi Valitsuse otsuse vastuvõtmisest arvates, kui rahandusminister ei otsusta Keskkonnaministeeriumi põhjendatud taotlusel lubada nimetatud tulu tasuda täielikult või osaliselt pärast nimetatud tähtaega, kuid mitte hiljem kui eelarveaasta 30. novembriks.
[RTL 2009, 76, 1113 - jõust. 10.10.2009]

§ 5.   Kohtutäiturite poolt kogutavate rahaliste sissenõuete ülekandmine

  (1) Kriminaalasjades, halduskohtumenetluses ja väärteoasjades kohaldatud või muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuetega seotud tulude ülekandmisel neid koguvatele asutustele märgib kohtutäitur maksekorralduse selgituse lahtrisse nõude liigi, võlgniku nime ja avalik-õigusliku rahalise sissenõude kohta otsustuse teinud asutuse ja isiku otsuse või määruse numbri.

  (2) Ülekannete puhul, millele ei ole lisatud lõikes 1 nimetatud selgitusi, on asutused, kellele ülekanne tehti, kohustatud kohtutäitureid eelnimetatud puudustest teavitama. Kohtutäiturid on kohustatud viie tööpäeva jooksul, alates asutuse poolt puuduste kohta saadetud teate saamisest, esitama asutusele puuduste kõrvaldamiseks vajalikud selgitused.

§ 6.   Riigieelarve tulude arvestus ja aruandlus

  (1) Riigieelarve tulude kassapõhist koondarvestust korraldab riigikassa.

  (2) Paragrahvi 1 lõikes 4 nimetatud asutused, kes kasutavad kontserniväliseid arvelduskontosid projektide ja programmide sihtfinantseerimiseks, sisestavad riigieelarve tulude laekumised e-riigikassasse jooksvalt. Välisesindused sisestavad riigieelarve tulude laekumised e-riigikassasse järgneva kuu kümnendaks tööpäevaks.

  (3) [Kehtetu – RTL 2009, 22, 280 - jõust. 13.03.2009– rakendatakse alates 1.01.2009]

  (4) Maksu- ja Tolliamet esitab riigieelarve tulude laekumise kuuaruande riigikassale hiljemalt järgneva kuu neljandal tööpäeval ja nädalaaruande hiljemalt järgneva nädala kolmapäeval. Aruandes esitatakse andmed kasvavalt aasta algusest arvates.

  (5) Riigikassa koostab e-riigikassa tulukontodel teostatud tehingute ja riigieelarve tulude aruannete alusel riigieelarve kassalise täitmise aruande.

3. peatükk KULUDE TEOSTAMINE JA NENDE ARVESTUS 

§ 7.   Riigieelarvest väljamaksete teostamise kord

  (1) Asutus teeb väljamakseid riigieelarvest e-riigikassa vahendusel.
[RTL 2006, 64, 1175 - jõust. 25.08.2006]

  (2) [Kehtetu – RT I, 29.12.2010, 138 - jõust. 01.01.2011]

  (2¹) Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi välisabi programmi vahendite väljamaksete teostamisel lähtutakse käesolevast määrusest küsimustes, mida ei ole reguleeritud Vabariigi Valitsuse 14. juuni 2006. a määrusega nr 137 «Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi vahendite taotlemise, kasutamise, järelevalve ja tulemuste hindamise tingimused ja kord».
[RTL 2006, 64, 1175 - jõust. 25.08.2006]

  (2²) Struktuuritoetuse väljamaksete teostamisel lähtutakse käesolevast määrusest küsimustes, mida ei ole reguleeritud rahandusministri 19. augusti 2005. a määrusega nr 59 „Struktuuritoetuse väljamaksmise üldised tingimused ja kord” ja rahandusministri 1. märtsi 2007. a määrusega nr 15 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord.
[RT I, 29.12.2010, 138 - jõust. 01.01.2011]

  (3) Väljamaksete tegemiseks riigikassa kontsernikonto koosseisus oleva arvelduskontoga seotud deebet- või krediitkaardi saamiseks või pangakaardi sulgemiseks esitab asutus riigikassale taotluse vastavalt määruse lisas 2 toodud vormile. Riigikassa taotluse alusel väljastab pank asutusele vastava kaardi või sulgeb selle. Asutus vastutab oma ametnike poolt teostatud kaarditehingute eest täies ulatuses (sealhulgas kaardi varguse ajal teostatud tehingud) ning peab tagama rahaliste vahendite olemasolu vastaval eelarveklassifikaatoril ning riigi sihtasutus e-riigikassa tulukontol. Pangakaardi varguse või kaotamise korral teavitab asutus sellest koheselt kaardi väljastanud panka ning seejärel Rahandusministeeriumit.
[RT I, 29.12.2010, 138 - jõust. 01.01.2011]

§ 7¹.   Materiaalsete ja immateriaalsete varade müügist laekuvate vahendite kasutamiseks taotluse esitamine

  (1) Asutustel on materiaalsete ja immateriaalsete varade müügist laekuvaid vahendeid õigus kasutada iga-aastasest riigieelarve seadusest tulenevatel juhtudel, tingimustel ja korras.

  (2) Lõikes 1 nimetatud vahendite kasutamise eelduseks on taotluse esitamine Rahandusministeeriumile.

  (3) Põhiseaduslikud institutsioonid esitavad enda, riigikantselei enda ja oma hallatavate asutuste ning ministeeriumid enda ja oma valitsemisala asutuste taotlused Rahandusministeeriumile määruse lisas 13 toodud vormil elektrooniliselt pärast tulu, mida soovitakse kasutada, laekumist e-riigikassa tulukontole «Tulu riigivara müügist».
[RTL 2009, 96, 1428 - jõust. 01.01.2010]

  (4) Taotluses märgitakse:
  1) taotlust esitava asutuse nimi ja kuupäev;
  2) laekunud tulu andmed laekumiste lõikes: eelarve konto majandusliku sisu järgi, e-riigikassa konto, tulu saanud asutuse nimi, tulu laekumise kuupäev, laekunud tulu suurus eurodes, taotletav summa eurodes;
[RT I, 30.08.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]
  3) eelarve kulude andmed: asutuse registrikood, asutuse nimi, e-riigikassa konto, taotletava kulu liigenduse tunnus vastavalt määruse lisale 3, taotletava kulu liigendus eelarve liigi, eelarve konto ja eelarve objekti järgi ning taotletava kulu suurus eurodes.
[RT I, 30.08.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (5) Rahandusministeerium kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ning teeb vahendite kasutamise võimalikuks või keeldub sellest 14 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse laekumisest arvates.

  (6) Kui taotluses esitatud andmetes esinevad olulised puudused, mis takistavad vahendite kasutamise võimalikuks tegemise või sellest keeldumise otsuse tegemist, teavitab Rahandusministeerium sellest viivitamatult taotluse esitajat. Puudused taotluses tuleb kõrvaldada 5 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise teate saamist.
[RTL 2008, 28, 418 - jõust. 12.04.2008]

§ 8.   Väljamaksete broneerimine

  (1) Riigieelarvest väljamaksete tegemiseks peab asutus broneerima riigikassas väljamaksete tegemiseks vajalikud summad. Tegelikud väljamaksed ei tohi ületada päeva üldbroneeringut. Paragrahvi 10 lõikes 2 nimetatud sisemiste arvlemiste tegemiseks vajalikke summasid ei broneerita.
[RTL 2009, 96, 1428 - jõust. 01.01.2010]

  (2) Riigieelarvest väljamaksete tegemiseks esitab asutus riigikassale e-riigikassa vahendusel väljamaksmisele kuuluvate summade kohta broneeringu päevade ja valuutade lõikes hiljemalt kaks tööpäeva enne väljamaksete tegemist.
[RTL 2009, 22, 280 - jõust. 13.03.2009– rakendatakse alates 1.01.2009]

  (3) Struktuuritoetuse väljamaksete tegemiseks esitab asutus Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakonnale e-posti teel prognoosi järgmisel kuul asutuse poolt väljamaksmisele kuuluvate summade kohta e-riigikassa kontode ja valuutade lõikes hiljemalt jooksva kalendrikuu kahekümne kolmandal kuupäeval.
[RTL 2006, 64, 1175 - jõust. 25.08.2006]

  (4) Riigieelarvesse enammakstud ja valesti laekunud riigitulude tagastamiseks riigieelarvest väljamaksete tegemiseks esitab Maksu- ja Tolliamet riigikassale e-postiga broneeringu hiljemalt kaks tööpäeva enne tagastamisele kuuluvate summade väljamaksete tegemist (juhul, kui broneeringu esitamise päev on rahvuspüha või riigipüha, siis sellele eelneval tööpäeval).
[RTL 2009, 22, 280 - jõust. 13.03.2009– rakendatakse alates 1.01.2009]

  (5) Maksu- ja Tolliamet edastab tema poolt kogutavate edasikantavate maksude, tasude ja maksete edasikandmiseks broneeringu e-posti teel vastavalt kokkuleppele riigikassaga.
[RT I, 29.12.2011, 36 - jõust. 01.01.2012]

  (6) Sotsiaalkindlustusamet edastab riikliku pensionikindlustuse väljamaksete kohta broneeringu e-posti teel vastavalt kokkuleppele riigikassaga.

  (7) Riigieelarve kassavoogude efektiivsemaks juhtimiseks võib riigikassa küsida vajadusel asutustelt täiendavat informatsiooni planeeritavate kulude ja nende ajalise jaotuse ning riigieelarve tuludesse kantud summade kohta.
[RTL 2006, 64, 1175 - jõust. 25.08.2006]

§ 9.   Riigieelarve klassifikaatori kood

  (1) Maksekorraldusele märgitakse riigieelarve klassifikaatori kood, mis koosneb:
  1) eelarveaasta numbrist;
  2) määruse lisas 3 toodud tunnusest;
  3) eelarve liigist;
[RT I, 30.08.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]
  4) [Kehtetu – RT I, 30.08.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]
  5) eelarve kontost;
[RT I, 30.08.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]
  6) eelarve objektist.
[RT I, 30.08.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (2) [Kehtetu – RT I, 30.08.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (3) Riigieelarve klassifikaatori koodis kasutatakse käesoleva määruse lisaga 15 kehtestatud eelarve kontot vähemalt kahekohalises detailsuses. Maksekorraldustel tuleb esitada vastava kulu detailsema liigenduse klassifikaator.
[RT I, 30.08.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (4) Riigi sihtasutused ei kasuta väljamakse tegemisel riigieelarve klassifikaatori koodi.
[RT I, 29.12.2010, 138 - jõust. 01.01.2011]

§ 10.   Maksekorralduste liigid

  (1) Väljamakseid riigieelarvest tehakse asutuse poolt e-riigikassas täidetud maksekorralduse alusel. Maksekorralduse liigid käesoleva eeskirja tähenduses on:
  1) siseriiklik maksekorraldus;
  2) koondmaksekorraldus;
  3) välismaksekorraldus;
  4) massmaksekorraldus;
  5) väärtpaberikorraldus;
  6) koondvälismaksekorraldus.
[RTL 2009, 22, 280 - jõust. 13.03.2009– rakendatakse alates 1.01.2009]

  (2) Siseriiklik maksekorraldus käesoleva eeskirja tähenduses on Eesti Vabariigi sisene kas eurodes või välisvaluutas tehtav maksekorraldus. Siseriiklikul maksekorraldusel täidetakse e-riigikassas järgmised kohustuslikud väljad: dokumendi number, e-riigikassa konto number, millelt makse sooritatakse, saaja nimi, saaja konto number (välisvaluutas tehtava maksekorralduse saaja konto peab olema rahandusministeeriumi kontsernikonto korrespondentpangas), valuuta, summa, makse väärtuspäev, maksekorraldust selgitav tekst ning maksekorralduse aluseks oleva alusdokumendi number ja väljaandmise kuupäev ning riigieelarve klassifikaatori kood. Paragrahvi 2 lõikes 1 nimetatud asutuste vahel teostatakse siseriiklik maksekorraldus e-riigikassas ilma pangaülekannet tegemata sisemise arvlemisena. Sisemise arvlemise korral on saaja konto numbriks vastava asutuse e-riigikassa konto number. Siseriiklikku maksekorraldust on võimalik e-riigikassasse saata ka failina.
[RT I, 09.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (3) Koondmaksekorraldus käesoleva eeskirja tähenduses on ühele makse saajale mitme erineva riigieelarve klassifikaatori ja erinevate e-riigikassa kontode alt tehtav Eesti Vabariigi sisene kas eurodes või välisvaluutas tehtav maksekorraldus. Koondmaksekorraldusel täidetakse järgmised kohustuslikud väljad: dokumendi number, e-riigikassa konto number, millelt makse sooritatakse, saaja nimi, saaja konto number (välisvaluutas tehtava maksekorralduse saaja konto peab olema rahandusministeeriumi kontsernikonto korrespondentpangas), valuuta, makse väärtuspäev, maksekorraldust selgitav tekst ning maksekorralduse aluseks oleva alusdokumendi number ja väljaandmise kuupäev ning riigieelarve klassifikaatori kood ja nendele vastavad summad.
[RT I, 09.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (4) Välismaksekorraldus käesoleva eeskirja tähenduses on välisvaluutas tehtav maksekorraldus. Välismaksekorraldusel täidetakse järgmised kohustuslikud väljad: dokumendi number, e-riigikassa konto number, millelt makse sooritatakse, saaja nimi, saaja riigi kood, saaja konto number (vajadusel saaja rahvusvaheline pangakonto number ehk IBAN), saaja panga nimi (vajadusel saaja panga identifitseerimise kood ehk BIC kood), valuutakood, summa, makse väärtuspäev, maksekorraldust selgitav tekst ning maksekorralduse aluseks oleva alusdokumendi number ja väljaandmise kuupäev, makse tüüp, laekumise kulude kandja, Eesti Panga poolt kehtestatud maksebilansi kood ning riigieelarve klassifikaatori kood. Välismaksekorraldust on võimalik e-riigikassasse saata ka failina.
[RTL 2009, 22, 280 - jõust. 13.03.2009– rakendatakse alates 1.01.2009]

  (4¹) Koondvälismaksekorraldus käesoleva eeskirja tähenduses on ühele makse saajale mitme erineva riigieelarve klassifikaatori ja erinevate e-riigikassa kontode alt välisvaluutas tehtav maksekorraldus. Maksekorraldusel täidetakse järgmised kohustuslikud väljad: dokumendi number, e-riigikassa konto number, millelt makse sooritatakse, saaja nimi, saaja riigi kood, saaja konto number (vajadusel saaja rahvusvaheline pangakonto number ehk IBAN), saaja panga nimi (vajadusel saaja panga identifitseerimise kood ehk BIC kood), valuutakood, summa, makse väärtuspäev, maksekorraldust selgitav tekst ning maksekorralduse aluseks oleva alusdokumendi number ja väljaandmise kuupäev, makse tüüp, laekumise kulude kandja, Eesti Panga poolt kehtestatud maksebilansi kood ning riigieelarve klassifikaatori kood ja nendele vastavad summad.
[RTL 2009, 22, 280 - jõust. 13.03.2009– rakendatakse alates 1.01.2009]

  (5) Mitme makse ülekandmiseks, mida tehakse nimekirja alusel ühe maksena, saadab asutus e-riigikassasse massmaksekorralduse faili. e-riigikassas lisatakse failile e-riigikassa konto, millelt makse sooritatakse. Failid moodustatakse asutuse poolt pankade lõikes.

  (6) Väärtpaberikorraldus käesoleva eeskirja tähenduses on makseta väärtpaberiülekande ostu- või müügitehing. Väärtpaberikorraldusel täidetakse järgmised kohustuslikud väljad: dokumendi number, e-riigikassa väärtpaberikonto, väärtpaberi nimetus, rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumber (ISIN kood), tehingu tüüp, väärtuspäev, vastaspoole nimi, vastaspoole väärtpaberikonto, vastaspoole väärtpaberikonto haldur, väärtpaberite kogus ning korraldust selgitav tekst.

§ 11.   Riigieelarvest väljamaksete teostamine

  (1) Asutus vastutab maksekorralduse seadusele vastavuse ja esitatud andmete õigsuse eest, samuti tema eelarves vajalike vahendite olemasolu ning antud riigieelarve klassifikaatori koodi arvelt väljamaksete tegemise õigsuse eest.

  (2) Riigikassa teeb maksekorralduse alusel väljamakse makse saajale pangaülekandena või sisemise arvlemise korras.

  (3) Asutuse poolt edastatud maksekorralduse väljamakse tähtaeg on makse alusdokumendil näidatud maksetähtaeg.

  (4) Maksetele, mille tähtaeg on nädalavahetusel või riigipühal, märgitakse väljamakse tähtajaks nädalavahetusele või riigipühale järgnev tööpäev.
[RT I, 29.12.2011, 36 - jõust. 01.01.2012]

  (5) Asutus esitab riigikassale maksekorralduse e-riigikassa vahendusel vastavalt riigikassa poolt kehtestatud tähtajaks. Tähtaegade kohta esitab riigikassa informatsiooni asutustele e-posti teel.
[RTL 2009, 22, 280 - jõust. 13.03.2009– rakendatakse alates 1.01.2009]

  (6) E-riigikassasse sisestatud maksekorraldus läbib süsteemis järgmised kontrollid:
  1) maksekorralduse vormikohase täitmise kontroll;
  2) asutuse riigieelarve vabade vahendite olemasolu kontroll, riigi sihtasutuste puhul e-riigikassa tulukonto jäägi;
  3) et väljamakse miinimum suurus makse saajale pangaülekandena Eesti Vabariigi piires on 0,05 eurot ning välisriiki 1,90 eurot (väljamakse summa arvutatakse välisvaluutasse ümber Euroopa Keskpanga noteeritud päevakursi alusel).
[RT I, 29.12.2010, 138 - jõust. 01.01.2011]

  (7) [Kehtetu – RT I, 29.12.2010, 138 - jõust. 01.01.2011]

  (8) Riigikassaga kooskõlastatakse eelnevalt akreditiivide kasutamine ning vastavate tehingute tegemine, tagatisdeposiitide andmine ja tšekkidega arveldamine.

  (9) Riigikassal on õigus kontrolli teostamise eesmärgil nõuda asutuselt (välja arvatud riigi sihtasutuselt) tema esitatud maksekorralduse aluseks olevaid asutuse juhi poolt viseeritud raamatupidamisenõuetele vastavaid finantsdokumente või nende koopiaid.
[RT I, 29.12.2010, 138 - jõust. 01.01.2011]

  (10) [Kehtetu – RT I, 29.12.2010, 138 - jõust. 01.01.2011]

  (11) [Kehtetu – RT I, 29.12.2010, 138 - jõust. 01.01.2011]

  (12) [Kehtetu – RT I, 29.12.2010, 138 - jõust. 01.01.2011]

§ 11¹.   Riigieelarvest väljamaksete teostamisega seotud kulude katmine

  (1) Kontsernikonto koosseisu kuuluvate Rahandusministeeriumi nimele avatud arvelduskontode avamisega, sulgemisega, hooldustasude ning maksekorralduste edastamisega seotud kulud kaetakse Rahandusministeeriumi eelarvest.

  (2) Akreditiivide kasutamisega, tšekkide ja pangakaartidega arveldamisega, välisarveldustega seotud järelpärimiste ja lisatasude ning pangalingi teenuste, autentimisega, makseterminalide kasutamisega ja andmete vahetusega seotud kulud kaetakse asutuse eelarvest ja riigi sihtasutuste puhul e-riigikassa tulukontol olevate rahaliste vahendite arvelt.
[RT I, 29.12.2010, 138 - jõust. 01.01.2011]

§ 12.   Maksekorralduste annulleerimine

  (1) Riigikassa poolt panka edastamata maksekorraldusi saab annulleerida e-riigikassa vahendusel või paberkandjal maksekorralduse annulleerimise teatisel vastavalt määruse lisas 4 toodud vormile.
[RT I, 29.12.2010, 138 - jõust. 01.01.2011]

  (2) [Kehtetu – RTL 2009, 96, 1428 - jõust. 01.01.2010]

  (3) [Kehtetu – RTL 2006, 64, 1175 - jõust. 25.08.2006]

§ 13.   Maksekorralduses esitatud riigieelarve klassifikaatori koodi muutmine

  (1) Asutuse juba teostatud maksekorralduse riigieelarve klassifikaatori koodi muutmiseks esitab asutus riigikassale e-riigikassa vahendusel maksekorralduse, põhjendades muutmise vajadust. Maksekorraldusel täidetakse järgmised kohustuslikud väljad: dokumendi number, e-riigikassa tulu- või kulukonto number, riigieelarve klassifikaatori kood, summa (pluss- ja miinusmärgiga summade liitmisel peab kogusumma olema väärtusega 0) ja kommentaar, milles asutus on kohustatud viitama maksekorraldusele ja muule dokumendile, mille alusel riigieelarve klassifikaatori koodi muutmine teostatakse.
[RTL 2009, 96, 1428 - jõust. 01.01.2010]

  (2) Riigikassal on õigus keelduda klassifikaatori koodi muutmisest, kui see ei ole piisavalt põhjendatud.

§ 14.   Kulude vähendamine

  (1) Laekumisi on lubatud kajastada asutuse e-riigikassa kulukontol kulude vähendusena tulusid kajastamata juhul, kui:
  1) riigieelarvesse tagastatakse ekslikult väljamakstud vahendid;
  2) toimub ettemaksete tagastamine;
  3) laekumine on seotud riigivara müügiga „Riigivaraseaduse” § 64 alusel;
  4) laekumine on seotud asutuse ametnikele või töötajatele asutuse poolt kehtestatud kululimiite ületavate summade tagastamisega ametnike või töötajate poolt;
  5) laekumine toimub Euroopa Liidu vahenditest, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt või välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt asutusele tema poolt varem teostatud lähetuskulude hüvitamiseks;
  6) laekumine toimub Sotsiaalkindlustusametilt „Töölepinguseaduse” §-des 56 või 57 nimetatud pikendatud põhipuhkuste hüvitamiseks, „Töölepinguseaduse” §-des 60, 63, 65 ja 135 nimetatud puhkuste hüvitamiseks, „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse” § 10 lõikes 5 nimetatud lapsetoitmise lisavaheaja kasutamise hüvitamiseks;
  7) laekumine toimub ühelt riigiasutuselt teisele tema poolt varem teostatud ühistest koostööprojektidest, kirjalikest kokkulepetest, ühishangetest ja –koolitustest ning lähetustest tulenevate kulude hüvitamiseks;
  8) laekumine on seotud maksude tagastamisega;
  9) laekumine on seotud üürimisel või rentimisel rendileandjale laekuvate kommunaalkuludega.
[RT I, 29.12.2011, 36 - jõust. 01.01.2012]

  (2) Riigikassa teavitab asutust lõikes 1 nimetatud summade laekumisest e-riigikassa vahendusel.

  (3) Asutus on kohustatud igapäevaselt e-riigikassas jälgima lõikes 1 nimetatud summade laekumisi ja kohe lisama neile vastava riigieelarve klassifikaatori ning selgitamata kulu kannetele (kaardimaksed ja pankade teenustasud) määrama e-riigikassa kontonumbri ja vastava riigieelarve klassifikaatori.

§ 15.   Väärtpaberitega seotud toimingud

  Asutus, jõudes eelnevalt tehingu vastaspoolega kokkuleppele väärtpaberite koguses ning väärtuspäeva osas, esitab riigikassale vastava ostu- või müügitehingu korralduse e-riigikassa vahendusel vähemalt üks tööpäev enne korraldusel näidatud väärtuspäeva. Väärtpaberist tuleneva hääleõiguse ja muude õiguste teostamisel peab riigikassa järgima asutuse korraldusi. Väärtpaberitest tulenevate õiguste teostamiseks väljastab Rahandusministeerium asutusele nõutavas vormis volituse.

§ 16.   Erandkorras teatiste ja maksekorralduste edastamine

  (1) Tehniliste häirete korral e-riigikassas on erandkorras broneeringuid ja maksekorraldusi võimalik riigikassasse edastada elektrooniliselt digitaalallkirjaga või paberkandjal kahes eksemplaris:
[RT I, 29.12.2010, 138 - jõust. 01.01.2011]
  1) määruse lisas 5 toodud broneeringu teatise vormil;
  2) määruse lisas 6 toodud siseriikliku maksekorralduse vormil;
  3) määruse lisas 7 toodud koondmaksekorralduse vormil;
  4) määruse lisas 8 toodud välismaksekorralduse vormil;
  5) määruse lisas 9 toodud väärtpaberikorralduse vormil;
  6) määruse lisas 14 toodud koondvälismaksekorralduse vormil.
[RTL 2009, 22, 280 - jõust. 13.03.2009 – rakendatakse alates 1.01.2009]

  (2) Riigikassa tagastab asutusele pärast maksekorralduse või teatise täitmist paberkandjal esitatud broneeringu või maksekorralduse ühe eksemplari.

§ 17.   Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses toodud valitsusasutuste rahastamine

  Tulenevalt „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse” § 9 punktist 2 kannavad Kaitsevägi, Kaitsepolitseiamet ja Teabeamet kontsernikontovälistele arvelduskontodele e-riigikassa vahendusel väljamaksete tegemiseks vajalikud vahendid. Rahandusministeeriumi esindajatel on vastava juurdepääsuloa olemasolul õigus küsida vastavaid maksekorraldusi ja nende alusdokumente „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse” sätteid arvestades.
[RT I, 29.12.2011, 36 - jõust. 01.01.2012]

§ 18.   Keskkonnatasude ja pakendiaktsiisi ülekandmine
[RT I, 29.12.2011, 36 - jõust. 01.01.2012]

  (1) [Kehtetu – RT I, 29.12.2011, 36 - jõust. 01.01.2012]

  (2) [Kehtetu – RT I, 29.12.2011, 36 - jõust. 01.01.2012]

  (3) [Kehtetu – RTL 2009, 22, 280 - jõust. 13.03.2009 – rakendatakse alates 1.01.2009]

  (4) [Kehtetu – RT I, 29.12.2011, 36 - jõust. 01.01.2012]

  (5) [Kehtetu – RT I, 29.12.2011, 36 - jõust. 01.01.2012]

  (6) Riigikassa kontsernikonto koosseisu kuuluvale tulukontole laekunud keskkonnatasud ja pakendiaktsiis kantakse iga kuu 20. kuupäeval sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus arvele tulu kogumise eest vastutavate riigiasutuste koostatud laekumiste suurust kinnitavate teatiste alusel. Riigiasutused koostavad teatised järgmiselt:
  1) Maksu- ja Tolliamet – pakendiaktsiisi, saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu kohta;
  2) Põllumajandusministeerium – kutselise kalapüügi tasu kohta;
  3) Keskkonnaministeerium – harrastuskalapüügi ja eripüügi tasu, jahipiirkonna kasutusõigusetasu ning keskkonnale tekitatud kahju hüvitise kohta.
[RT I, 29.12.2011, 36 - jõust. 01.01.2012]

§ 19.   Riigieelarvesse enammakstud ja valesti laekunud summad

  (1) Eelarveaastal ja eelnevatel eelarveaastatel riigieelarvesse enammakstud ja valesti laekunud summade tagastamine toimub jooksva eelarveaasta vastava tulu laekumise arvelt.

  (2) Riigieelarvest enammakstud ja valesti laekunud summade tagastamine toimub asutuste, kes õigusaktidest tulenevalt koguvad trahve, lõive, tasusid ja muid riigieelarve tulusid, algatusel.

  (3) Riigieelarvesse tasutud rahaliste annetuste tagastamist saab taotleda kuni kolm kuud pärast makse teostamist.
[RTL 2009, 96, 1428 - jõust. 01.01.2010]

§ 20.   Kulude kandmine arvestusse ja aruandluse korraldamine riigikassas

  (1) Riigieelarve kulude kassapõhist arvestust korraldab riigikassa.

  (2) Käesoleva määruse § 1 lõikes 4 nimetatud asutused, kes kasutavad kontserniväliseid arvelduskontosid, sisestavad riigieelarve kulud e-riigikassasse jooksvalt. Välisesindused sisestavad riigieelarve kulud e-riigikassasse järgneva kuu kümnendaks tööpäevaks.
[RT I, 29.12.2011, 36 - jõust. 01.01.2012]

  (3) [Kehtetu – RTL 2009, 22, 280 - jõust. 13.03.2009 – rakendatakse alates 1.01.2009]

  (4) Riigikassa arvestab pärast pangatehingu kinnituse saamist teostatud väljamaksed ning § 20 lõikes 2 nimetatud kulud riigieelarve kassalise täitmise aruandesse.
[RT I, 29.12.2011, 36 - jõust. 01.01.2012]

3¹. peatükk VÄLISABI SILDFINANTSEERIMINE 
[RT I, 29.12.2011, 36 - jõust. 01.01.2012]

§ 20¹.   Välisabi sildfinantseerimise kasutamine

  (1) Kui välisabi laekub riigiasutusele eelnevalt tehtud kulude hüvitamisena, tuleb eelnevate kulude tegemiseks riigiasutusel kasutada üldjuhul välisabi sildfinantseerimist.

  (2) Eelnevalt teostatud lähetuskulude hüvitamisena laekuva välisabi korral sildfinantseerimist kasutada ei tule, kui rakendatakse käesoleva määruse § 14 lõike 1 punktis 5 nimetatud kulude vähendamist.
[RT I, 29.12.2011, 36 - jõust. 01.01.2012]

§ 20².   Välisabi sildfinantseerimise taotlemine

  (1) Välisabi sildfinantseerimiseks esitab taotleja igal eelarveaastal Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakonnale põhjendatud taotluse konkreetsesse eelarveaastasse planeeritud välisabi kulude ulatuses.

  (2) Välisabi sildfinantseerimise taotlejaks (edaspidi käesolevas peatükis taotleja) on riigiasutus, kes on välisabi saaja või vahendaja. Välisabi vahendajaks on struktuuritoetuste korral Rahandusministeerium, üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” fondide korral Siseministeerium ja Kultuuriministeerium, Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi programmide ja Euroopa Naabrusinstrumendi piiriülese koostöö programmide korral Siseministeerium ning põllumajandustoetuste korral Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet.

  (3) Kui taotlejaks on valitsusasutus või valitsusasutuse hallatav asutus, edastab taotluse Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakonnale ministeerium või Riigikantselei, kelle valitsemis- või haldusalasse asutus kuulub. Valitsemis- või haldusala asutuse taotlusele lisab ministeerium või Riigikantselei kooskõlastuse, mis kinnitab, et ministeerium või Riigikantselei on nõus tähtaegselt tagastama vahendite kinnipidamisega oma eelarvelistest vahenditest.

  (4) Välisabi sildfinantseerimise taotlus peab sisaldama:
  1) välisabi sildfinantseerimise vajaduse põhjendust;
  2) välisabi andja nime;
  3) välisabi saamise alust (välisabi leping, rahastamisotsus vms);
  4) taotletavat summat;
  5) vahendite kasutamise perioodi;
  6) e-riigikassa konto numbrit, kust väljamakseid teha soovitakse;
  7) eeldatavat välisabi laekumise tähtaega;
  8) esmakordsel sildfinantseerimise taotlemisel konkreetse fondi või projekti raames välisabi saamist tõendavaid dokumente;
  9) välisabi saajast taotleja korral kinnitust, et ollakse nõus tähtaegselt tagastamata vahendite kinnipidamisega oma eelarve vahenditest.
[RT I, 29.12.2011, 36 - jõust. 01.01.2012]

§ 20³.   Välisabi sildfinantseerimise eelnõu ettevalmistamine

  (1) Välisabi sildfinantseerimise korralduse eelnõu valmistab ette Rahandusministeerium. Korralduse eelnõus sätestatakse:
  1) välisabi sildfinantseerimise saaja;
  2) välisabi sildfinantseerimise maht;
  3) vahendite kasutamise ja tagastamise tähtajad;
  4) vahendite tagastamise eest vastutav asutus;
  5) tingimused tähtaegselt tagastamata jäänud vahendite kinnipidamiseks taotleja või valitsemisala ministeeriumi või Riigikantselei eelarvelistest vahenditest.

  (2) Välisabi sildfinantseerimine toimub Vabariigi Valitsuse korralduse alusel välisabi saaja e-riigikassa kontole arvelduskrediidi limiidi lisamise kaudu.
15.01.2013 12:29
Veaparandus - Lõike 2 tekst viidud vastavaks RT I, 29.12.2011, 36 tehtud muudatusele. Alus: „Riigi Teataja seadus“ § 10 lõige 4.

  (3) Välisabi sildfinantseerimise lisamisest välisabi saaja e-riigikassa kontole teavitab Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakond samal päeval taotlejat ja edastab talle Vabariigi Valitsuse korralduse sildfinantseerimise kohta.
[RT I, 29.12.2011, 36 - jõust. 01.01.2012]

§ 20⁴.   Välisabi sildfinantseerimise tagastamine vahendite laekumisel

  (1) Taotleja on kohustatud Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakonda informeerima sildfinantseerimise katteks välisabi vahendite laekumisest ning sildfinantseerimise kasutamise vajaduse lõppemisest e-posti teel hiljemalt 7 tööpäeva jooksul vahendite laekumisest arvates. Edastada tuleb informatsioon projekti kohta, e-riigikassa konto number, kuhu vahendid laekusid, ning laekunud summa.

  (2) Taotlejalt saadud info alusel vähendab Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakond 3 tööpäeva jooksul e-riigikassa kontole lisatud arvelduskrediidi limiiti laekumise võrra ning teavitab sellest taotlejat e-posti teel.
[RT I, 29.12.2011, 36 - jõust. 01.01.2012]

§ 20⁵.   Välisabi sildfinantseerimise vahendite arvelt väljamaksete tegemise tähtaeg

  (1) Välisabi sildfinantseerimise arvelt on õigus teha väljamakseid ainult välisabi sildfinantseerimise taotlemise eelarveaasta jooksul.

  (2) Taotleja on kohustatud Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakonda e-posti teel informeerima kasutamata välisabi sildfinantseerimise jäägist eelarveaasta lõpu seisuga hiljemalt aasta eelviimaseks tööpäevaks. Edastada tuleb projekti nimi, konto number, kuhu vahendid taotleti ning kasutamata summa.

  (3) Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakond vähendab hiljemalt aasta viimasel tööpäeval e-riigikassa kontoga seotud arvelduskrediidi limiiti eelarveaasta lõpu seisuga kasutamata välisabi sildfinantseerimise jäägi võrra ning informeerib sellest taotlejat e-posti teel.
[RT I, 29.12.2011, 36 - jõust. 01.01.2012]

§ 20⁶.   Välisabi sildfinantseerimise tagastamine kui vahendid ei laeku

  (1) Välisabi andjalt välisabi sildfinantseerimise vahenditest väljamakstud summade osaliselt, täismahus või tähtaegselt laekumata jäämisel peab taotleja kandma laekumata summa või korraldama laekumata summa tagastamise välisabi sildfinantseerimisega seotud kontole.

  (2) Tähtaegselt tagastamata välisabi sildfinantseerimise summad võib Rahandusministeerium kinni pidada taotleja või ministeeriumi või Riigikantselei, kelle valitsemis- või haldusalasse asutus kuulub, eelarvelistest vahenditest.
[RT I, 29.12.2011, 36 - jõust. 01.01.2012]

4. peatükk ÜLEKANTAVATE VAHENDITE JÄRGMISSE EELARVEAASTASSE ÜLEKANDMISE KORD 

§ 21.   Ülekantav kulu

  Ülekantavad kulud on:
  1) kulud, mis on ülekantavad «Riigieelarve seaduse» alusel;
  2) kulud, mille ülekantavus on sätestatud riigieelarves (iga-aastane riigieelarve seadus);
  3) kuni 3% riigieelarves kindlaksmääratud kulust vastava aasta riigieelarve seaduse liigenduse alusel, välja arvatud õppelaenude põhiosa kustutamiseks ja maksudeks õppelaenudega seotud erisoodustustelt planeeritud kulud;
[RT I, 29.12.2011, 36 - jõust. 01.01.2012]
  4) kulud, mis on ülekantavad «Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse» alusel;
  5) [kehtetu – RT I, 29.12.2011, 36 - jõust. 01.01.2012]

§ 22.   Taotluste esitamine kulude ülekandmiseks

  (1) Põhiseaduslikud institutsioonid esitavad enda, Riigikantselei enda ja oma hallatavate asutuste ning ministeeriumid enda ja oma valitsemisala asutuste taotlused kulude ülekandmiseks Rahandusministeeriumile määruse lisas 11 toodud vormil elektrooniliselt hiljemalt eelarveaastale järgneva aasta jaanuari 10. tööpäevaks.
[RTL 2009, 96, 1428 - jõust. 01.01.2010]

  (2) Taotlustes märgitakse:
  1) asutuse registrikood, asutuse nimetus, e-riigikassa konto, ülekantava kulu liigenduse tunnus vastavalt määruse lisale 3, ülekantava kulu liigendus eelarve liigi järgi, eelarve konto majandusliku sisu järgi ja eelarve objekti olemasolul eelarve objekt. Ülekantava kulu liigendus esitatakse võrdlevana taotletava eelarve klassifikaatorite ja selle kasutamise aasta klassifikaatorite lõikes;
[RT I, 30.08.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]
  2) ülekantava kulu suurus eurodes eurosendi täpsusega;
[RT I, 29.12.2010, 138 - jõust. 01.01.2011]
  3) selgitused, kus on ära toodud ülekantava kulu alused (välisabileping või muu alus) ning põhjendus kulu ülekandmise vajaduse ja suuruse kohta.

  (3) Järgmisesse eelarveaastasse kuuluvad ülekandmisele summad alates 65 eurost. Nimetatud piirmäära ei rakendata käesoleva määruse:
  1) lisaga 15 kehtestatud eelarve kassapõhise piirmäära seadmise klassifikaatori eelarve liigi 40 laekumiste arvelt tehtavatele kuludele;
  2) lisas 16 kehtestatud e-riigikassa tulukontodele laekunud vahenditele.
[RT I, 30.08.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (4) Lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud laekumiste arvelt tehtavad kulud on järgmisse eelarveaastasse ülekantavad vastavate tulude eelarveaasta lõpuks tegelikult laekunud ja kasutamata jäänud summade ulatuses. Nende kulude ülekandmist ei pea taotlema ning vastavad kasutamata jäänud summad kantakse automaatselt üle järgmisse eelarveaastasse.
[RT I, 29.12.2011, 36 - jõust. 01.01.2012]

  (5) Kasutamata jäänud laekumiste korral riigilt ja riigiasutustelt, mis ei olnud seotud riigiväliselt organisatsioonilt saadud toetuste vahendamise või nende kaasfinantseerimisega või mis ei olnud ette nähtud arvestuslike kulude tegemiseks, taotleb nende ülekandmist toetuse andnud riigiasutus.
[RT I, 29.12.2011, 36 - jõust. 01.01.2012]

§ 23.   Kulu ülekandmise otsustamine

  (1) Otsuse kulu ülekandmise kohta teeb rahandusminister hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates nõuetekohase taotluse laekumisest Rahandusministeeriumi.
[RTL 2009, 96, 1428 - jõust. 01.01.2010]

  (2) Kui rahandusminister leiab, et taotluses esitatud andmetes või selgitustes esinevad olulised puudused, mis takistavad ülekandmise otsuse tegemist, teavitab ta viivitamatult taotluse esitajat vastavatest puudustest. Puudused taotluses tuleb kõrvaldada viie tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise teate saamist.

  (3) Kulu ei kanta üle, kui taotlus ei ole esitatud Rahandusministeeriumile § 22 lõikes 1 toodud tähtajaks või selles esinevaid olulisi puudusi ei ole kõrvaldatud lõikes 2 toodud tähtaja jooksul.
[RTL 2009, 96, 1428 - jõust. 01.01.2010]

  (4) Erandkorras võib rahandusminister kulu üle kanda ka § 22 lõikes 1 toodud tähtajast hiljem esitatud nõuetekohase taotluse alusel. Taotluse esitaja märgib taotluses selle tähtajaks esitamata jätmise põhjendused.
[RT I, 17.04.2012, 1 - jõust. 20.04.2012]

§ 24.   Riigieelarves kohalikele omavalitsustele mittesihtotstarbeliste eraldistena ette nähtud vahendite, Vabariigi Valitsuse reservi, hasartmängumaksu, alkoholi- ja tubakaaktsiisi, keskkonnakasutuse tasude, metsatulu, sotsiaalmaksu ravi- ja pensionikindlustuse ning Euroopa Liidu välisabi eraldamata jäägi ülekandmine

  (1) Riigieelarves kohalikele omavalitsustele mittesihtotstarbeliste eraldistena ette nähtud vahendite, Vabariigi Valitsuse reservi, hasartmängumaksu, alkoholi- ja tubakaaktsiisi, keskkonnakasutuse tasude, metsatulu, sotsiaalmaksu ravi- ja pensionikindlustuse ning Euroopa Liidu välisabi eraldamata jäägi järgmisse eelarveaastasse ülekandmisel ei kohaldata paragrahvides 22 ja 23 sätestatut

  (2) Lõikes 1 nimetatud eraldamata jääk kantakse tervikuna üle järgmisse eelarveaastasse.
[RTL 2007, 36, 633 - jõust. 06.05.2007]

§ 25.   Muud ülekantavad vahendid

  Tagatiste- ja väärtpaberikontodele ning riigi sihtasutuste e-riigikassa tulukontodele laekuvate vahendite tagastamata jäägid kuuluvad ülekandmisele automaatselt.
[RT I, 29.12.2010, 138 - jõust. 01.01.2011]

§ 26.   Ülekantavate vahendite kasutamine

  (1) Ülekantavat kulu saab kasutada alates neljandast tööpäevast rahandusministri kulu ülekandmise otsuse tegemisest arvates. Paragrahvides 24 ja 25 nimetatud vahendite jääke saab kasutada alates järgmise eelarveaasta algusest.
[RT I, 29.12.2011, 36 - jõust. 01.01.2012]

  (2) Järgmisesse eelarveaastasse ülekantavaid kulusid võib kasutada samaks otstarbeks ja üksnes järgmise eelarveaasta jooksul. Paragrahvis 25 nimetatud vahendite jääkide kasutamisel puudub ajaline piirang.

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 27.   Rahandusministri määruste kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 27¹.   Keskkonnatasude ülekandmine

  Enne 2011. aasta 1. aprilli alanud aruandeperioodide aruannetest tulenevalt Riigikassa kontsernikonto koosseisu kuuluvale tulukontole laekunud saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu ülekandmisele kohaldatakse käesoleva määruse § 18 lõiget 6 enne 2011. aasta 1. juulit kehtinud redaktsioonis.
[RT I, 28.06.2011, 28 - jõust. 01.07.2011]

§ 27².   2012. aastal kasutatav eelarveklassifikaator

Rahandusministri 22. detsembri 2011. a määrusega nr 60 „Rahandusministri 2. jaanuari 2006. a määruse nr 1 „Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri” muutmine” kinnitatud määruse lisa 15 „Eelarveklassifikaator” kasutatakse 2012. aasta riigieelarve eelarveklassifikaatorina. Nimetatud eelarveklassifikaatori alusel koostatakse ka 2012. aasta riigieelarve aruandlus.
[RT I, 30.08.2012, 1 - jõust. 02.09.2012]

§ 27³.   Määruse lisa 16 "E-riigikassa tulukontod" rakendamine

Põllumajandusministeeriumil ja tema valitsemisala asutusel on piimaanalüüside tasude ja loodusressursside kasutamise tulude laekumiseks e-riigikassasse õigus 30. novembrini 2012. a kasutada määruse lisas 16 „E-riigikassa tulukontod” tulude kontot „Muud tulud” algusnumbriga 280.
[RT I, 17.04.2012, 1 - jõust. 20.04.2012]

§ 27⁴.   Määruse lisa 14¹ „Eelarveklassifikaator” rakendamine

Määruse lisa 14¹„Eelarveklassifikaator” rakendavad kõikide arvestusobjektide lõikes asutused, mis on üle viidud Rahandusministeeriumi poolt standardiseeritud ühisele majandusarvestustarkvarale SAP. Ülejäänud asutused rakendavad määruse lisa 14¹ ”Eelarveklassifikaator” liigendust arvestusobjektide „eelarve liik”, „eelarve konto ja eelarve objekt” kohta.
[RT I, 30.08.2012, 1 - jõust. 02.09.2012]

§ 27⁵.   2012. aasta riigieelarve ülekantavate vahendite järgmisesse eelarveaastasse ülekandmise kord

2012. aasta riigieelarve ülekantavate vahendite järgmisesse eelarveaastasse ülekandmiseks esitatakse taotlus 2012. aastal kasutatava eelarveklassifikaatori ja määruse lisas 15 esitatud klassifikaatori võrdlusena.
[RT I, 30.08.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

§ 28.   Määruse jõustumine

  Määrust kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2006. aasta 1. jaanuarist.

Lisa 1 Volikiri

Lisa 2 Pangakaardi taotlus

Lisa 3 Administratiivne tunnus

Lisa 4 Maksekorralduse annulleerimise teatis

Lisa 5 Broneeringu teatis

Lisa 6 Siseriiklik maksekorraldus

Lisa 7 Koondmaksekorraldus

Lisa 8 Välismaksekorraldus

Lisa 9 Väärtpaberikorraldus

Lisa 10 [Kehtetu - RT I, 29.12.2010, 138 - jõust. 01.01.2011]

Lisa 11  Taotlus kulude ülekandmiseks järgmisse eelarveaastasse

Lisa 12 Taotlus

Lisa 13 Taotlus materiaalsete ja immateriaalsete varade müügist laekuvate vahendite kasutamiseks

Lisa 14 Koond-välismaksekorraldus

Lisa 14¹ Eelarveklassifikaator

Lisa 15 Eelarve kassapõhise piirmäära seadmise klassifikaator

Lisa 16 E-riigikassa tulukontod