Teksti suurus:

Eesti Haigekassa poolt kindlustatud isikult teisese arvamuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tingimused ja kord

Väljaandja:Sotsiaalminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.10.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:08.12.2013
Avaldamismärge:RTL 2002, 111, 1615

Eesti Haigekassa poolt kindlustatud isikult teisese arvamuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tingimused ja kord

Vastu võetud 24.09.2002 nr 111

Määrus kehtestatakse «Ravikindlustuse seaduse» (RT I 2002, 62, 377) § 40 lõike 3 alusel.

§ 1. Üldsätted

(1) Käesolev määrus sätestab Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) poolt kindlustatud isikult teisese arvamuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise (edaspidi tasu maksmise kohustuse ülevõtmine) tingimused ning korra.

(2) Teisene arvamus on asjakohase eriarsti arvamusest sõltumatu teise eriarsti arvamus, mille eesmärgiks on «Ravikindlustuse seaduse» § 40 lõikes 1 sätestatud esimese arvamuse andnud eriarsti poolt kindlustatule diagnoosi õigsuse kohta, määratud ravimi või tervishoiuteenuse vajalikkuse, selgitatud alternatiivide ja oodatava mõju ning tervishoiuteenuse osutamisega seotud riskide kohta hinnangu andmine, mille eest tasumise kohustuse võtab Haigekassa üle käesolevas määruses sätestatud korras.

(3) Teisese arvamuse võimaldamine ei ole tervishoiuteenus «Ravikindlustuse seaduse» § 30 lõigete 1 ja 2 mõistes.

§ 2. Teisese arvamuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tingimused

(1) Teisese arvamuse saamine toimub kindlustatu ettepanekul eriarsti ja patsiendi või tema seadusliku esindaja kokkuleppel teise tervishoiuteenuse osutaja juures töötava eriarsti poolt. Esmase arvamuse andja on kohustatud edastama teisese arvamuse andjale kõik kindlustatud isikule osutatud tervishoiuteenuseid kajastavad dokumendid või nende koopiad ning väljastama patsiendile saatekirja teisese arvamuse osutaja juurde.

(2) Teisese arvamuse saamisel üldarstiabi teenuse korral võtab haigekassa tasumise kohustuse üle ühekordselt ühe haigusjuhu korral vastavalt haigekassa tervishoiuteenuste loetelus kinnitatud üldarstiabi rahastamise tingimustele.

(3) Teisese arvamuse saamisel eriarstiabi teenuse korral võtab haigekassa tasumise kohustuse üle ühekordselt ühe haigusjuhu korral haigekassa tervishoiuteenuste loetelus nimetatud eriarsti ambulatoorse vastuvõtu piirhinna ulatuses.

(4) Teisese arvamuse korduval saamisel patsiendi või tema esindaja taotluse alusel võtab haigekassa tervishoiuteenuste eest tasumise kohustuse üle käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud ulatuses ja tingimustel ühekordselt, kui esmase ja teisese arvamuse tulemusel ei ole võimalik anda ühest hinnangut diagnoosi, ravimi või tervishoiuteenuse vajalikkuse, alternatiivide, oodatava mõju ning tervishoiuteenuse osutamisega seotud riskide kohta.

(5) Kui Eestis puudub võimalus sõltumatu teisese arvamuse saamiseks vastava eriarsti puudumise tõttu, pöördub esmase arvamuse andnud eriarst patsiendi soovil kirjaliku taotlusega haigekassa poole teisese arvamuse saamiseks välismaalt.

(6) Teisese arvamuse võimaldamiseks välismaal sõlmivad teisese arvamuse andja ja haigekassa kirjaliku lepingu «Ravikindlustuse seaduse» § 27 lõikes 2 ja § 37 sätestatud tingimustel.

(7) Teisese arvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutajalt, kellel puudub raviteenuste rahastamise leping haigekassaga, sõlmivad haigekassa ja tervishoiuteenuse osutaja lepingu.

(8) Teisese arvamuse tulemused ja antud selgitused märgitakse tervishoiuteenuse osutamist tõendavasse dokumenti, mida patsient või tema seaduslik esindaja tõendab oma allkirjaga.

§ 3. Teisese arvamuse saamise tähtaeg

(1) Teisese arvamuse saamine peab toimuma 180 päeva jooksul alates haigusjuhu lõppdiagnoosist või ravi määramisest (esmane arvamus).

(2) Teisese arvamuse korduv saamine peab toimuma mitte hiljem kui 60 päeva teisese arvamuse esmasest saamisest.

§ 4. Teisese arvamuse andja

(1) Teisese arvamuse andjaks võib olla Eestis sama eriala tegevusluba omav eriarst.

(2) Üldarstiabis võib teisese arvamuse anda vaid perearstiabi tegevusluba omav eriarst.

(3) Teisese arvamuse andja välismaal peab omama vastavas riigis välja antud eriala tegevusluba või samaväärset dokumenti, mis tõendab tema erialast kvalifikatsiooni.

§ 5. Eritingimused

(1) Käesolevas määruses kehtestatud korda ei rakendata vältimatu abi andmisel tehtud otsuste ja osutatud teenuste korral.

(2) Teisese arvamuse saamine võib toimuda anonüümselt järgnevatel juhtudel:
1) esmase arvamuse andnud eriarsti ja patsiendi või tema esindaja soovil;
2) korduva teisese arvamuse andmise korral.

(3) Anonüümse teisese arvamuse andmise korraldamise palvega pöördub esmase arvamuse andnud eriarst haigekassa piirkondliku osakonna poole.

(4) Teisene arvamus on anonüümne, kui teisese arvamuse andja ei tea esmase arvamuse andnud eriarsti või patsiendi isikuandmeid. Kõik osapooled on kohustatud hoidma esmase arvamuse andja või patsiendi anonüümsust.

§ 6. Määruse jõustumine

Käesolev määrus jõustub 1. oktoobril 2002. a.

Minister Siiri OVIIR

Kantsler Maarja MÄNDMAA

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json