Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord

Vastu võetud 26.05.2005 nr 43
RTL 2005, 60, 865
jõustumine 10.06.2005

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse «Maapõueseaduse» § 45 lõike 2 ja § 48 lõike 5 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Rikutud maa korrastamiseks tehtavad tööd

  (1) Rikutud maa korrastamiseks (edaspidi korrastamine) tehakse järgmist:
  1) suletakse maapõue uuringu käigus tehtud kaevandid ja puuraugud ning kohandatakse asupaiga keskkonnaga uuringu tarbeks tehtud rajatised;
  2) pealmaakaevandamisega rikutud maa muudetakse niisuguseks, et maaviljelus või metsakasvatus seal on võimalik või kujundatakse rikutud maa veekoguks, ehitusmaaks, mis tahes muuks tarbimisväärseks maaks või tunnustatud väärtusega maastikuks;
  3) taastatakse allmaakaevandamisel tekkinud vajumite alal maa endine viljakus;
  4) lammutatakse maavara kaevandamise tarbeks rajatud hooned, tasandatakse, täidetakse, puhastatakse teed, kraavid, tiigid ja puistangud ning haljastatakse ala selle kohandamiseks asukoha keskkonnaga;
  5) muid korrastamise projektis ettenähtud töid.

  (2) Korrastamisele kuuluvad:
  1) maa ning kõik geoloogiliste tööde kaevandid, puuraugud ja ehitised uuringuruumi teenindusalal;
  2) kogu mäeeraldise teenindusmaa;
  3) kõik kasutusel olnud mäeeraldisel allmaakaevandamisega tekkinud vajumid.

  (3) Geoloogiliste töödega rikutud ala korrastamine toimub uuringu projekti osa «Puuraukude ja kaevandite sulgemine ning uuringuga rikutud maa korrastamise projekt» alusel. Maavara kaevandamise korral koostatakse kaevandamisega rikutud maa korrastamise projekt või kasutatakse tüüpprojekti.

  (4) Mäeeraldise teenindusmaa korrastamine lõpeb maa kasutamise sihtotstarbe muutmise sissekandega maakatastris. Geoloogiliste tööde ja allmaakaevandamise käigus rikutud maa korrastamine lõpeb maa korrastamise akti koostamise ja allakirjutamisega vastavalt «Maapõueseaduse» § 46 lõikele 1.

2. peatükk GEOLOOGILISTE TÖÖDEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE 

§ 2.  Geoloogiliste tööde puuraukude sulgemine

  (1) Kõik geoloogiliste tööde käigus tehtud puuraugud ja kaevandid tuleb välitööde lõpetamisel sulgeda ning uuringutega rikutud maa korrastada. Puuraukude ja kaevandite sulgemine tähendab maapõue ja maapinna geoloogiliste tööde eelse seisundi võimalikult täpset taastamist.

  (2) Kvaternaarisetete uurimiseks rajatud puuraugud täidetakse kohe pärast tööde lõpetamist puurmete või pinnasega. Ülemine osa puuraugust täidetakse mullakihi paksuses mullaga.

  (3) Aluspõhja ja aluskorda ulatuvad puuraugud suletakse pärast uurimistööde lõpetamist hiljemalt ühe kuu jooksul, kui uuringuloa või -projektiga ei ole määratud nende kasutamist mõneks muuks otstarbeks.

  (4) Puuraugus oleva vee märgatava reostuse korral klooritakse puurkaevu vesi lahusega, milles 1 liitri vee kohta on 100–125 mg aktiivset kloori. Vee tugeva reostuse korral tuleb enne kloorimist teha puhastuspumpamine.

  (5) Kui puurauku on sattunud kõrvalisi esemeid, puhastatakse puurauk sellises ulatuses, et oleks võimalik isoleerida puuraugu vettandev osa.

  (6) Manteltorudega toestatud puuraukudest eemaldatakse torud. Kui see pole tehnilistel põhjustel võimalik, lõigatakse manteltoru ots allpool maapinda vähemalt 0,5 m sügavuselt maha.

  (7) Puurauk täidetakse vettandva osa ulatuses puhta loodusliku inertse puistematerjaliga, milleks võib olla jämeteraline liiv, kruus või killustik. Ülejäänud puuraugu õõs täidetakse kaljuses kivimis ehitusbetooniga, purdsetete osas puurmete või pinnasega. Puuraugu ülemine osa täidetakse mullakihi paksuses mullaga.

  (8) Kui puurauguga on avatud kaks või enam põhjaveekihti, eraldatakse need sulgemisel. Selleks täidetakse puuraugu vettandvad osad inertse puistematerjaliga, neid eraldava veepideme kohas täidetakse puurauk betooni või saviga.

  (9) Ülevooluga puuraukude sulgemiseks peatatakse ülevool enne täitmist. Kui staatiline veetase on maapinnast kuni 1,5 m kõrgemal, pikendatakse manteltoru ülevoolu lakkamiseni ja seejärel täidetakse puurauk lõikes 8 kirjeldatud viisil. Juhul kui veetase on kõrgemal kui 1,5 m maapinnast, pumbatakse ülevoolu sulgemiseks puuraugu vettandvasse ossa savipüdelikku ülevoolu lakkamiseni ja täidetakse puurauk lõikes 8 kirjeldatud viisil.

§ 3.  Geoloogiliste tööde kaevandite sulgemine

  Suletavad kaevandid täidetakse samast kohast väljatud materjaliga. Täidis tihendatakse mehaaniliselt või uhtmisega ja maapinnal taastatakse endise paksusega mullakiht. Kui kaevand on avanud ülemise põhjaveekihi või aluspõhja karstunud kivimid, täidetakse kaevandi alumine osa vettpidava materjaliga, milleks võib olla savi, savikas moreen või betoonisegu, ja tihendatakse, õõne ülemine osa täidetakse väljatud materjaliga.

§ 4.  Uuringuruumi teenindusala korrastamine

  Uuringuruumi teenidusalalt eemaldatakse tööde käigus tekkinud jäätmed. Maapind viiakse võimalikult uurimiseelsesse seisundisse.

§ 5.  Korrastamise akt

  Puuraukude ja kaevandite sulgemise kohta koostatakse määruse lisas 1 või 2 toodud vormi kohane akt.

3. peatükk KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE 

1. jagu Korrastamisprojekt 

§ 6.  Kaevandamisega rikutud maa korrastamise liigid

  (1) Kaevandamisega rikutud maa korrastamine on kas tehniline või bioloogiline.

  (2) Tehniline korrastamine on kaevandamisega rikutud maa tasandamine ja silumine, vajadusel ekraankihi ja viljaka kihiga katmine, maa- ja metsaviljeluseks vajalike teede, kraavide, sildade ja teiste rajatiste ehitamine ning muud sellekohased tööd.

  (3) Bioloogiline korrastamine koosneb agrotehnilistest, fütomelioratiivsetest ning muudest töödest, mis tagavad rekultiveeritud ala viljakuse, taimestiku ja loomastiku taastumise.

  (4) Bioloogiline korrastamine võib jätkuda pärast maa tehnilise korrastamise täidetuks tunnistamist.

  (5) Tehniliseks ja bioloogiliseks korrastamiseks koostatakse ühine projekt. Projekti koostamisele kaasatakse vastavate tööde alal pädevaid isikuid.

§ 7.  Korrastamisprojektile esitatavad nõuded

  (1) Kaevandamisega rikutud maa korrastamisprojekti koostamisel lähtutakse majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. novembri 2003. a määrusega nr 248 «Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise projektile esitatavad nõuded» (RTL 2003, 120, 1929) kehtestatud nõuetest niivõrd, kuivõrd käesolev määrus ei sätesta teisiti.

  (2) Korrastamisprojekt peab käsitlema järgmist:
  1) korrastatava maa sihtotstarvet, kõlvikute suurust ja vahekorda, arvestades maavara katendi ehk lasumi koostist, veerežiimi, üldplaneeringut või muid asjaolusid;
  2) uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõudeid;
  3) mulla kasutamise ja käitluse nõudeid;
  4) veerežiimi kujundamise nõudeid;
  5) vajaduse korral bioloogilise korrastamise nõudeid.

  (3) Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma kaevandamise keskkonnamõju hindamise soovitustest, arvestama maaomaniku poolt maa kasutada andmisel esitatud nõudeid, kohaliku omavalitsuse arvamust ning käesoleva korra nõudeid. Korrastatava maa kasutamise sihtotstarbe määramisel lähtutakse maavara kaevandamisloas märgitust.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 01.02.2009]

§ 8.  Korrastamisprojekti koosseis

  (1) Kaevandamisega rikutud maa korrastamisprojekt koosneb seletuskirjast, graafilisest osast ja lisadest.

  (2) Projekti seletuskiri peab sisaldama:
  1) tiitellehte, millel esitatakse mäeeraldise nimetus, kaevandamisloa omaniku, projekti koostaja ja korrastamise teostaja nimi, aadress, majandustegevuse registri registreeringu number ja kuupäev, vastutava spetsialisti nimi ja allkiri ning projekti koostamise aeg;
  2) korrastamistehnoloogia põhjendust lähtuvalt korrastamistingimustest ja majanduslikest kaalutlustest;
  3) korrastamistööde mahtu ja neid teostavate masinate andmeid;
  4) mullakäitlusviiside põhjendust ja kirjeldust, arvestades käesolevas määruses sätestatud mullakäitluse nõudeid;
  5) bioloogilist korrastamist käsitlevas osas istutatavate ja külvatavate taimede nimistut, nende külvamise ja istutamise korda, vajaduse korral väetiste koguseid ning muid andmeid;
  6) tööde kalenderplaani;
  7) tööohutusnõudeid;
  8) projektiga seotud majandusküsimuste osa.

  (3) Projekti graafilises osas tuleb esitada järgmised dokumendid:
  1) korrastatava maa plaanid;
  2) karjäärides vaalkaevandamise korral sisepuistangute moodustamise tehnoloogiline skeem;
  3) korrastamise tehnoloogiline skeem;
  4) korrastatud maa läbilõiked.

  (4) Lõike 3 punktis 1 nimetatud plaanide koostamisele ja esitamisele kohaldatakse järgmisi nõudeid:
  1) sõltuvalt mäeeraldise suurusest ja olukorra keerukusest koostatakse üks või mitu korrastatava maa plaani;
  2) kõiki korrastatavaid maatükke esitava plaani ehk põhiplaani mõõtkava, koordinaatsüsteem ja tingmärgid peavad olema samad, mis mäeeraldise plaanil;
  3) põhiplaani täpsustavad plaanid tuleb koostada mäetööde plaaniga või maakatastri koosseisu kuuluvate kaartidega sobivas mõõtkavas;
  4) kõik plaanid ja kaardid peavad olema ühtses koordinaatsüsteemis ja esitatud nii digitaalselt kui ka paberil.

  (5) Lõike 3 punktis 1 nimetatud plaanidele tuleb kanda järgmised andmed:
  1) mäeeraldise piir;
  2) hoidetervikute piirid;
  3) katastriüksuste piirid;
  4) kaevandamiseelset ja korrastatud maapõue iseloomustavate läbilõigete asukohad;
  5) korrastatud maatükkide piirid;
  6) korrastatud maa samakõrgusjooned lõikepindade vahega mitte rohkem kui 1 m. Seda nõuet ei pea järgima vaalkaevandamise korral;
  7) anda maa sihtotstarbelise kasutamise alade piiripunktide koordinaatide tabel.

  (6) Lõike 3 punktis 3 nimetatud korrastamise tehnoloogilistele skeemidele tuleb kanda puistangute ning mulla ladustamise kohad. Kui korrastamistingimused nõuavad, tuleb kirjeldada puistangute moodustamise, tasandamise, silumise, ekraankihi ja mulla veo ning silumise, teede, veekogude ja muude rajatiste või puude istutamise tehnoloogiat.

  (7) Lõike 3 punktis 4 nimetatud korrastatud maa läbilõiked tuleb esitada formaadis A4, mida vajadusel tuleb suurendada täisarv korda pikkuse või laiuse suunas. Läbilõigetel tuleb näidata kaevandamiseelse ja korrastatud maapõue koostis, uute pinnavormide nõlvused ning oodatav põhjaveetase pärast korrastamist.

  (8) Projekti igal dokumendil peavad olema andmed mäeeraldise, kaevandamisloa omaniku, projekti koostaja ja projekti koostamise aja kohta.

  (9) Projekti säilitatakse Keskkonnaametis, kohalikus omavalitsuses ja kaevandamisloa omaniku juures.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 01.02.2009]

§ 9.  Korrastamisprojekti lisad

  (1) Lisade hulgas esitatakse esimesena korrastamistingimuste loetelu.

  (2) Kui korrastamistingimused nõuavad, lisatakse projektile korrastatava maa kasutamist ja keskkonda käsitlev territooriumi maastiku kujundamise kava ja rajatiste joonised või ehitamise projektid. Tootmis- ja elamumaaks ning jäätmehoidla maaks korrastamisel lisatakse pinnase eeldatavate ehitus- ja hüdrogeoloogiliste omaduste andmed.

  (3) Kui maa korrastamine toimub seoses «Kaevandamisseaduse» §-s 5 sätestatud kaevandamise lõpetamisega, tuleb projektile lisada maa korrastamise keskkonnamõju hindamise aruanne.

2. jagu Avakaevandamisega rikutud maa korrastamine 

§ 10.  Avakaevandamise viisid

  Käesolevas määruses käsitletavad avakaevandamise viisid on:
  1) vaalkaevandamine, mille oluliseks tunnuseks on katendi paigaldamine kaevandamisel tekkinud laialdasele kaevandatud alale, mille keskmine kõrgus ei erine oluliselt kaevandamiseelsest;
  2) aukkaevandamine, mille oluliseks tunnuseks on maavara väljamisel tekkiv kaevand, mille täitmiseks ei piisa katendi materjalist;
  3) väljakkaevandamine, mille oluliseks tunnuseks on maavara väljamine õhukeste rõhtsate kihtidena suurel alal, mille tulemusena tekib kaevandamiseelsest madalam, tasane kaevandatud ala.

§ 11.  Vaalkaevandamisega rikutud maa korrastamine

  (1) Vaalkaevandamisel paigutatakse katendi alaosa moodustavad aluspõhjakivimid puistangu põhja, kuhu võib paigutada ka inertseid rikastamisjääke. Katendi ülaosa moodustavad setted paigutatakse aluspõhjakivimite peale. Sellisest paigutusest tohib projektis olla kõrvalekaldeid, kui need on tingitud katendi koostisest. Tasandatud ala läbivate kaevikute nõlvanurk peab olema väiksem kui väljatud katendi püsinurk.

  (2) Kaljuse kivimi karjääri küljed kujundatakse vastavalt korrastamistingimustele kas laugeks, kattes need taimestikule sobiva pinnasega nii, et nõlvanurk ei ületaks nõlva katvate kivimite püsinurka, või jäetakse järsuks, puhastades nad kivimi ebapüsivatest osadest nii, et oleks kõrvaldatud varinguoht. Järsk külg tuleb tõkestada ülevalt valli, põõsastiku, heki või piirdega.

§ 12.  Aukkaevandamisega rikutud maa korrastamine

  (1) Aukkaevandamisega käideldud purdkaeviste karjääri külje nõlv tuleb kujundada laugemaks kui on kaevisele iseloomuliku püsiva nõlva nurk.

  (2) Savikarjäärides tuleb välja selgitada külgede püsivustingimused ja arvutada nõlvanurgad lähtuvalt konkreetse maardla mäendustingimustest.

  (3) Haritava maa kujundamist tuleb kirjeldada ja põhjendada korrastamisprojekti mullakäitluse osas. Tasandatud puistangud tuleb jätta vähemalt aastaks vajuma, millele peab järgnema mullatamiseelne tasandamine.

  (4) Haritavaks maaks ja metsamaaks korrastatava ala reljeef ja põhjaveerežiim tuleb kujundada vastavalt korrastamistingimustele.

§ 13.  Väljakkaevandamisega rikutud maa korrastamine

  (1) Väljakkaevandamisega ammendatud jääksoo kujundamisel haritavaks maaks tuleb juhinduda korrastamistingimustest ja maaparanduse headest tavadest. Kui väljakkaevandamisega ammendatud jääksoo kujundatakse haritavaks maaks või metsamaaks, tuleb jätta kaevandamata vähemalt 0,3 m paksune turbakiht.

  (2) Karjääri rajatava veekogu sügavus tuleb kujundada valdavalt üle 2 meetri, jättes madalamad alad veetaimestiku arenemiseks. Kaldale tuleb jätta perv, mis peab jääma kõrgemale veetaseme oodatavast maksimaalsest seisust.

  (3) Veekogu korrastamisprojektis tuleb kavandada reostumist takistavad abinõud toite- ja reoainete sissevoolu tõkestamiseks.

3. jagu Allmaakaevandamisega rikutud maa korrastamine 

§ 14.  Allmaakaevandamise viisid

  Käesolevas määruses käsitletavad allmaakaevandamise viisid on järgmised:
  1) kamberkaevandamine lae hoidmisega, mille oluliseks tunnuseks on maapinna vajumise puudumine, kusjuures maapõue häiritusest või ettenägematutest asjaoludest tingitud vajumid ilmnevad vaid erandjuhtudel;
  2) lankkaevandamine lae langetamisega, mille juures vajumite sügavus, kuju ja nõlva nurk sõltuvad väljamise tehnoloogiast ja kaevandamiskoha mäendustingimustest.

§ 15.  Kamberkaevandamisega rikutud maa korrastamine

  Kamberkaevandamise kasutamisel tuleb vajumi ilmnemisel kasutada kaevandamisega rikutud maa korrastamise tüüpprojekti, mida on eelnevalt konkreetse koha mäendus- ja maakasutustingimustega kohandatud.

§ 16.  Lankkaevandamisega rikutud maa korrastamine

  Lankkaevandamisel käsitletakse maa korrastamisprojektina kaevelangi ehk ploki kaevandamise tehnoloogilise skeemi vastavat osa nimetusega «Kaevandamisega rikutud maa korrastamise projekt».

4. jagu Kaevandusehitiste korrastamise nõuded 

§ 17.  Kaevandusehitised

  (1) Määruses käsitletavad kaevandusehitised on karjääride veokaevikud ja nendes paiknevad teed, kraavid, settetiigid, hooned ja muud ehitised. Määrus ei reguleeri allmaakaevandusest väljuvate kaeveõõnte korrastamist, mida tehakse majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. novembri 2003. a määruse nr 244 «Kaevandamise peatamise ja lõpetamise kord» kohaselt koostatud projekti järgi.

  (2) Tehnoloogiliste puuraukude korrastamisel lähtutakse määruse §-s 2 sätestatust.

  (3) Kaevandusehitiste lammutamiseks koostatakse ehitusprojekt vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. detsembri 2002. a määruse nr 70 «Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile» §-le 11.

  (4) Lammutatava ehitise materjali käitlemiskõlbmatust osast moodustatud puistang tuleb korrastada vastavalt määruse §-s 11 sätestatule.

5. jagu Mullakäitluse nõuded 

§ 18.  Mulla koorimine

  (1) Mulla koorimisel tuleb lähtuda ala jaotusest kõlvikuteks ja korrastamistingimustega seatud mulla kasutamise viisist. Haritavalt maalt ja looduslikult rohumaalt tuleb koorida huumushorisontide A1 ja A1B ja järgneva rähavaba B horisondi materjal, koos või valikuliselt. Metsamaa haritavaks maaks korrastamisel kooritakse ainult viljakamate metsamuldade koresevaba või kuni keskmiselt koreseline huumushorisont või selle ja sellele järgneva B horisondi segu.

  (2) Koorimisele ei kuulu tugevalt koreseline ehk rähkne huumushorisont.

  (3) Kruusalt ja liivalt võib koorida ainult huumushorisondi.

  (4) Mulla koorimine ja käitlemine ning korrastatud ala mullatamine peab toimuma vahelaota, kuival aastaajal ning mulla normaalse niiskuse juures.

§ 19.  Mullakoguse arvestus

  (1) Kooritud ja käideldud mulla arvestust peab kaevandamisloa omanik.

  (2) Põhjendatud vajaduse korral võib mulda kuni kaheks aastaks ladustada tingimusel, et korrastamisprojektis kavandatud meetmed tagavad mulla põhiomaduste säilimise.

6. jagu Korrastamistööde vastuvõtukomisjoni töökord 

§ 20.  Korrastamistööde vastuvõtukomisjoni töökord

  (1) Korrastamistööde vastuvõtukomisjoni (edaspidi komisjon) moodustab loa andja lähtudes maavara kaevandamisloa omaniku taotlusest korrastamise lõpetamise vormistamiseks. Komisjoni koosseisu nimetatakse «Maapõueseaduse» § 50 lõikes 2 nimetatud isikud.

  (2) Komisjoni võib määrata ja korrastamist võib lõpetatuks tunnistada korrastamisjagude või kinnisasjade kaupa.

  (3) Maavara kaevandamisloa omanikul tuleb esitada komisjonile korrastatud maa mõõdistamistulemused ja katastriüksuse plaan.

  (4) Komisjoni kutsub kokku komisjoni juhataja.

  (5) Komisjoni otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Igal komisjoni liikmel on üks hääl. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab juhataja hääl. Komisjon on otsustusvõimeline, kui selle koosolekust võtab osa komisjoni juhataja ja vähemalt pool ülejäänud liikmetest.

  (6) Komisjon kontrollib korrastamistööde ja korrastatud maa vastavust kaevandamisega rikutud maa korrastamise korrale ning projektile. Vastavust tuleb mõõta pisteliselt juhuslikult valitud kohtades ja tingimused peavad olema täidetud vähemalt 85% ulatuses.

  (7) Komisjon teeb protokollilise otsusena ettepaneku lugeda maa nõuetekohaselt korrastatuks või motiveeritud ettepaneku jätta maa korrastatuks tunnistamata.

  (8) Kui komisjon teeb ettepaneku jätta maa korrastatuks tunnistamata, peab komisjon otsuse lisana koostama loetelu korrastamisel esinenud puudustest, millele lisatakse mõõtmistulemuste tabelid, mõõdistamisskeemid, fotod ning muud puudusi näitavad materjalid. Mõõdistamiskohtade paiknemine peab olema näidatud plaanil ja seotud geograafiliste koordinaatidega.

  (9) Komisjon saadab protokollilise otsuse Keskkonnaametile, kes loeb korrastuskohustuse täidetuks või määrab uue korrastamistähtaja ja -tingimused.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 01.02.2009]

  (10) Maavara kaevandamisloa andja maa korrastatuks tunnistamise otsuse koopia saadetakse kinnisasja omanikule.

7. jagu Maavaravaru kaevandamisega maa rikkumise ja rikutud maa korrastamise kohta andmete esitamine 

§ 21.  Maavaravaru kaevandamisega maa rikkumise ja maa korrastamise kohta andmete esitamise kord ning aruande vorm

  (1) Maavaravaru kaevandamisega maa rikkumise ja rikutud maa korrastamise kohta andmed esitab kaevandamise loa omanik kaevandamise loa andjale aruandena (edaspidi rikutud ja korrastatud maa aruanne) kord aastas eelmise aasta kohta järgneva aasta I kvartali jooksul.

  (2) Rikutud ja korrastatud maa aruanne koostatakse lisas 3 toodud vormi kohaselt.

  (3) Andmed rikutud ja korrastatud maa kohta märgitakse rikutud ja korrastatud maa aruandesse pindala täpsusega 0,01 ha.