Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamine

Vastu võetud 01.04.2003 nr 23
RTL 2003, 45, 658
jõustumine 12.04.2003

Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

19. 01. 2004 nr 9 (RTL 2004, 8, 120) 26.01.2004

14.02.2007 nr 13 (RTL 2007, 18, 280) 26.02.2007

30.05.2008 nr 28 (RTL 2008, 46, 636) 9.06.2008 (rakendatakse alates 1.06.2008)

12.06.2008 nr 32 (RTL 2008, 50, 700) 21.06.2008

29.12.2008 nr 55 (RTL 2009, 1, 4) 10.01.2009  (rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1.01.2009)

 

Määrus kehtestatakse «Vangistusseaduse» § 66 lõike 1¹ ja § 71 lõike 8 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala ja kohaldamine

(1) Määruses sätestatakse kinnipeetava ja vahistatu vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamine.

(2) Kinnipeetava kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka vahistatule, kui määruses ei ole sätestatud teisiti.

(3) Vangistuse kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka eelvangistusele, kui määruses ei ole sätestatud teisiti.

(4) Käesoleva määruse 2. ja 3. peatükki kohaldatakse avavangla ja kinnise vangla avavangla osakonna suhtes niivõrd, kui see on vangistuse avatud täideviimise eesmärkidega kooskõlas.

§ 2. Järelevalve eesmärk

Kinnipeetava vangistuse nõuetekohaseks täideviimiseks korraldatakse vanglas järelevalve vangistuse täideviimise tingimuste üle, mis on sätestatud «Vangistusseaduses», justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72 kinnitatud «Vangla sisekorraeeskirjas», «Vangla kodukorras» ja teistes õigusaktides.

§ 3. Välis- ja sisevalve

(1) Vangla järelevalve jaguneb välis- ja sisevalveks.

(2) Välisvalve tagab vangla perimeetri ööpäevase valve. Välisvalveks võib ette näha järelevalveseadmed või mehitatud valvepiirkonnad.

(3) Valvepiirkond on mõtteliselt või tegelikult eraldatud ala, mida valvab järelevalveseade või vanglaametnik.

(4) Sisevalve tagab kinnipeetavate ööpäevase jälgimise ja vanglasisese saatmise.

(5) Sisevalveks võib osaliselt kasutada järelevalveseadmeid.

(6) Vangla võib sise- ja välisvalvedokumentatsiooni vajaduse korral ühendada.

[RTL 2004, 8, 120 – jõust. 26.01.2004]

§ 4. Järelevalvetoimingud

Järelevalves tehakse järgmisi toiminguid:
1) korraldatakse kinnipeetavate visuaalne või elektrooniline jälgimine;
2) pidevalt kontrollitakse kinnipeetavate arvu vangla kõigil objektidel;
3) korraldatakse vangla territooriumi, ruumide, transpordivahendite ning isikute plaanilisi ja plaaniväliseid läbiotsimisi ;
4) kontrollitakse, kas vanglateenistujate ja muude isikute ning kinnipeetavate sisenemine vangla territooriumile ja sealt väljumine on seaduslik;
5) tagatakse kõigi vanglas viibivate isikute julgeolek;
6) rakendatakse abinõusid kinnipeetavate põgenemise, allumatuse ja muude õigusrikkumiste ärahoidmiseks ja tõkestamiseks;
7) kontrollitakse relvade ja erivahendite hoidmist, väljastamist, kandmist ning kasutamist;
8) jälgitakse valvepiirkondades ööpäev läbi vangla perimeetrit;
9) korraldatakse isikute ja transpordivahendite vanglasisest saatmist.

[RTL 2004, 8, 120 – jõust. 26.01.2004]

2. peatükk
VANGLA VÄLISVALVE KORRALDAMINE

1. jagu
Valvemeeskonna ülesanded

§ 5. Ülesanded

(1) Vangla perimeetri valve ja julgeolekuga seotud ülesandeid täidab relvastatud valvemeeskond.

(2) Valvemeeskonna ülesanne on:
1) jälgida vangla perimeetrit;
2) ennetada või takistada kinnipeetava põgenemist ning lahendada muid erakorralisi olukordi;
3) tõrjuda vanglaväliseid rünnakuid;
4) maha suruda massilisi rahutusi.

§ 6. Valvemeeskonna ülesannete täitmine

Valvemeeskonna ülesanded, mida ta täidab vanglaväliste rünnakute tõkestamiseks ja massiliste rahutuste mahasurumiseks ning muude hädaolukordade lahendamiseks, nähakse ette vangla kaitseplaanis. Kaitseplaani üks eksemplar on hoiul vangla peavalvekeskuses ning teine Justiitsministeeriumis.

2. jagu
Välisvalve korraldamine ja välisvalve territoorium

§ 7. Välisvalve korraldamine

(1) Vangla valvemeeskond jaguneb toimkondadeks, kes täidavad välisvalveülesandeid vahetustes.

(2) Toimkonna koosseisus on peaspetsialist-korrapidaja (edaspidi korrapidaja), inspektor-korrapidaja abi (edaspidi korrapidaja abi ), vanemvalvurid, valvurid ja koerajuht.

(3) Toimkondade tööd koordineerib ja nende töö eest vastutab korrapidaja.

(4) Toimkonnal võib vangla teenistujate koosseisu eripärast tulenevalt olla teistsugune koosseis kui see, mis on ette nähtud käesoleva paragrahvi lõikes 2.

(5) Vangla direktor või tema määratud isik määrab kindlaks vangla toimkondade koosseisud ja valvegraafiku, arvestades kinnipeetavate arvu, perimeetri pikkust ja selle iseärasusi ning muid asjaolusid. Korrapidaja teeb toimkondade koosseisud ja valvegraafiku valvemeeskonnale teatavaks.

[RTL 2004, 8, 120 –jõust. 26.01.2004]

§ 8. Välisvalveterritoorium

Välisvalveterritoorium jaguneb valvepiirkondadeks. Välisvalveterritooriumi kohta koostatakse plaan, kus on kujutatud vangla perimeetri valvepiirkonnad ning välispiirde muud ehitised ja objektid. Plaani kinnitab vangla direktor. Plaan asub vangla kaitseplaanis.

§ 9. Vangla perimeeter

(1) Vangla perimeeter koosneb järgmistest osadest:
1) sisemine hoiatuspiire eraldab vangla sisevalveterritooriumi vangla perimeetrist ning on kogu pikkuses iga 20 meetri tagant tähistatud hoiatustahvlitega «Seis! Vangla perimeeter! Läheneda keelatud!». Kui sisemine hoiatuspiire puudub, tähistatakse hoiatustahvlitega põhipiire;
2) põhipiire asub sisemise ja välimise hoiatuspiirde vahel;
3) välimine hoiatuspiire eraldab välisterritooriumi vangla perimeetrist ning on kogu pikkuses iga 20 meetri tagant tähistatud hoiatustahvlitega «Seis! Vangla perimeeter! Läheneda keelatud!».

(2) Vangla ehitusest tulenevalt võib perimeeter erineda lõikes 1 kirjeldatud perimeetrist.

(3) Turvalisuse kaalutlusel võib perimeetrile rajada lisarajatisi.

§ 10. Valvepiirkond

Valvepiirkond on valvamiseks määratud hoone, rajatis või territoorium või nende osad ja seal valvatavad objektid.

§ 11. Peavalvekeskus

(1) Peavalvekeskus on ruum, kuhu on koondatud kõigi valvesüsteemide häire-, monitooringu- ja juhtseadmed. Valvesüsteemide keskseadmed, serverid ja salvestusseadmed paigutatakse eraldi serveriruumi, mis võimaluse korral paikneb peavalvekeskuse kõrval. Serveriruumi sissepääs on autoriseeritud.

(2) Peavalvekeskuses valvatakse valvepiirkondi või jälgitakse valvamist valvesüsteemide abil. Vajaduse korral koordineeritakse peavalvekeskusest välis- ja sisevalve tööd mobiil- ja kohtsidevahendite abil.

(3) Peavalvekeskusesse sisenetakse korrapidaja loal. Peavalvekeskuses on samal ajal vähemalt kaks vanglaametnikku.

§ 12. Valvemeeskonna relvade hoidmine

Valvemeeskonna tulirelvi hoitakse üldrelvakapist eraldi asuvas relvakapis (edaspidi relvakapp ), mis peab vastama siseministri 22. märtsi 2002. aasta määrusega nr 53 «Teenistusrelvade liigid ja nende käitlemise kord» kehtestatud nõuetele.

§ 13. Välisvalveplaan

(1) Välisvalveplaan sisaldab toimkonna valveülesandeid ja nende täitmise kava.

(2) Välisvalveplaani koostab korrapidaja või tema abi ja kinnitab direktor või tema määratud isik. Plaani esimene osa koostatakse ja kinnitatakse enne toimkonna vahetuse algust. Teine osa koostatakse vahetuse vältel ja kinnitatakse vahetult enne vahetuse üleandmist järgmisele toimkonnale.

(3) Välisvalveplaani esimesse ossa märgitakse järgmised andmed:
1) valvepiirkondadest teabe saamise ajad ja korrapidajale teabe edastamise ajad;
2) toimkonna koosseisu kuuluvate vanglaametnike nimed;
3) ajutiste valvepiirkondade moodustamine;
4) valvurite ning koerajuhtide ja teenistuskoerte paigutuse kirjeldus;
5) valvurite vahetumise sagedus ja graafik, mis sisaldab vahetatavatesse toimkondadesse kuuluvate vanglaametnike nimesid;
6) toimkonnale antavad muud juhised.

(4) Välisvalveplaani teise ossa märgitakse:
1) ohu- ja muu teabe saabumise aeg ning teabe sisu;
2) toimkonna vahetuse ajal toimunud sündmuste ning rakendatud abinõude kirjeldus;
3) andmed valvepiirkondade kontrollimise tulemuste kohta;
4) märge korrapidajale tehtud ettekande kohta.

(5) Välisvalveplaan ja välisvalve toimkonnaraamat on hoiul vangla direktori või tema määratud isiku määratud valvepiirkonnas.

[RTL 2004, 8, 120 – jõust. 26.01.2004]

3. jagu
Toimkonna ettevalmistamine

§ 14. Toimkonna ettevalmistamine vahetuse vastuvõtmiseks

Korrapidaja või tema abi teeb toimkonna ettevalmistamiseks järgmised toimingud:
1) rivistab toimkonna liikmed üles;
2) kontrollib toimkonna liikmete kohalolekut;
3) teeb kindlaks, kas toimkonna liige või teenistuskoer on vaja asendada;
4) kannab vangla direktori määratud isikule ette kohalolevatest, puuduvatest ja asendatavatest liikmetest;
5) koostab välisvalveplaani esimese osa;
6) võtab vajaduse korral tarvitusele abinõud valve tõhustamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks ning teeb vajalikud parandused välisvalveplaani esimeses osas;
7) teavitab toimkonna liikmeid valvurite paigutusest valvepiirkondades ning valveülesandest ja kui see on vajalik, siis selle täitmise eripärast.

§ 15. Toimingud enne vahetuse algust

Vangla direktor või tema määratud isik teeb enne vahetuse algust järgmised toimingud:
1) määrab toimkonnast puuduvatele ametnikele asendajad või kui see ei ole võimalik, annab korrapidajale korralduse muuta valveplaani;
2) kinnitab välisvalveplaani esimese osa;
3) teavitab toimkonda vangla operatiivolukorrast ja eelmise toimkonna vahetuse ajal ilmnenud tähtsatest asjaoludest;
4) annab korralduse toimkondade vahetuseks, kui ta on saanud vahetust üle andva toimkonna ja vastu võtva toimkonna korrapidajalt teate, et toimkonnad on vahetuseks valmis.

4. jagu
Toimkondade vahetus

§ 16. Peavalvekeskuse üleandmine

(1) Vahetust lõpetava toimkonna korrapidaja abi annab peavalvekeskuse ning seal oleva inventari nimekirja järgi ja välisvalve toimkonnaraamatu üle vahetust alustava toimkonna korrapidaja abile, kes kontrollib üleantud asjade korrasolekut ja teatab avastatud puudustest korrapidajale.

(2) Vahetust lõpetava toimkonna korrapidaja annab vahetust alustava toimkonna korrapidajale teenistusrelvad ja laskemoona üle siseministri 22. märtsi 2002. aasta määruse nr 53 «Teenistusrelvade liigid ja nende käitlemise kord» nõuete kohaselt.

(3) Korrapidaja annab oma abile ja koerajuhile üle sidevahendid ning seejärel toimub mõlema toimkonna korrapidaja abide juhtimisel valvurite vahetus.

§ 17. Mehitatud valvepiirkondade üleandmine

(1) Mehitatud valvepiirkonna valvurite vahetus toimub järgmiselt:
1) kui vahetust alustav toimkond on jõudnud valvepiirkonna valvurist kuuldekaugusele, peatab piirkonnas olev valvur toimkonna hüüdega «Seis! Kes tuleb?»;
2) valvuri hüüdele vastab vahetust alustava toimkonna korrapidaja abi hüüdega «Korrapidaja abi koos uue vahetusega!»;
3) vahetust alustava toimkonna korrapidaja abi annab oma toimkonna valvuritele käskluse «Vahetus, seis!» ja määrab ühe valvuritest valvepiirkonda;
4) valvepiirkonnas olev valvur annab korralduse «Korrapidaja abi minu juurde, ülejäänutel paigale jääda!»;
5) vahetust lõpetava toimkonna korrapidaja abi läheneb valvurile ja valvur kannab talle lühidalt ette valvepiirkonna olukorrast. Seejärel annab valvur korralduse «Jätkata liikumist!» ning vahetust alustava toimkonna korrapidaja abi ja valvur saabuvad valvepiirkonda;
6) toimub valvurite vahetus;
7) vahetust lõpetava toimkonna valvur pöördub vahetust alustava valvuri poole näoga ja võtab relva asendist «Rinnal!» asendisse «Rihmal!»;
8) vahetust alustava toimkonna korrapidaja abi kontrollib valvepiirkonda ning valveseadmete ja sidevahendite korrasolekut;
9) vahetust lõpetava toimkonna valvur teatab vahetust alustava toimkonna valvurile erakorralistest sündmustest, mis on toimunud tema valve ajal;
10) vahetust alustav valvur kontrollib samuti punktis 8 nimetatud asjaolusid ja kannab avastatud puudustest kohe ette oma vahetuse korrapidaja abile;
11) kumbki valvur kannab oma vahetuse korrapidaja abile ette vastavalt kas «Valvepiirkond üle antud!» või «Valvepiirkond vastu võetud!».

(2) Vahetust alustava toimkonna korrapidaja abi kannab pärast valvepiirkondade vahetust korrapidajale ette valvepiirkondade olukorrast ning seal avastatud puudustest.

[RTL 2004, 8, 120 – jõust. 26.01.2004]

§ 18. Relvastuse hilisem üleandmine

Pärast vahetuse üleandmist panevad vahetust lõpetava toimkonna valvurid tühjakslaetud, salvedeta ja riivistatud teenistusrelvad toimkonna relvakappi ning annavad salved koos laskemoona ja salvetaskutega oma vahetuse korrapidajale või korrapidaja abile. Korrapidaja või tema abi kontrollib teenistusrelvade ja laskemoona korrasolekut ning annab need üle järgmise vahetuse korrapidajale või tema abile.

§ 19. Välisvalve toimkonnaraamat

(1) Välisvalve toimkonnaraamat on dokument, mis kajastab välisvalveterritooriumi, valve- ja sidevahendite ning muu inventari ja relvastuse olukorda, nagu see oli vahetuste üleandmise ja vastuvõtmise ajal.

(2) Pärast valvepiirkondade, kogu välisvalveterritooriumi, peavalvekeskuse ja neis asuva inventari ning relvastuse kontrollimist ja vastuvõtmist märgib vahetust alustava toimkonna korrapidaja või tema abi välisvalve toimkonnaraamatusse kontrollimise ja vastuvõtmise käigus avastatud puudused ning teatab neist vangla direktorile või tema määratud isikule.

(3) Seejärel allkirjastavad korrapidajad või nende abid välisvalve toimkonnaraamatu.

(4) Välisvalve toimkonnaraamat on hoiul direktori või tema määratud isiku määratud valvepiirkonnas.

(5) Välisvalve toimkonnaraamatut võib pidada elektroonselt.

[RTL 2004, 8, 120 – jõust. 26.01.2004]

5. jagu
Toimkonna vahetus ja vaba vahetus

§ 20. Valvepiirkonna valvamine

(1) Valvepiirkonnas olev valvur täidab järgmisi ülesandeid:
1) jälgib oma välisvalvepiirkonda, lähtudes välisvalveplaanist;
2) teatab ettenähtud aegadel peavalvekeskusele olukorrast oma välisvalvepiirkonnas;
3) tõrjub välisvalvepiirkonnas toimepandavad rünnakud ja kinnipeetavate põgenemiskatsed;
4) teatab peavalvekeskusele kohe hädaolukorrast või muust olukorrast või avastatud puudusest, mis nõuab viivitamatut tegutsemist.

(2) Kui vanglas on sisse seatud tehniline valve, jälgitakse välisvalvepiirkonda peavalvekeskusest.

[RTL 2004, 8, 120 – jõust. 26.01.2004]

§ 21. Välisvalvepiirkonna valvuri vahetamine mehitatud valve korral

[RTL 2004, 8, 120 – jõust. 26.01.2004]

(1) Korrapidaja või tema abi annab korralduse vahetada välisvalvepiirkonna valvurid.

(2) Vaba vahetuse valvurid, kes asuvad vahetusse, riietuvad ja relvastuvad ning rivistuvad korrapidaja abi korraldusel. Korrapidaja abi kontrollib valvurite valmisolekut vahetuseks.

(3) Korrapidaja või tema abi annab korralduse asuda vahetusse.

(4) Vahetus toimub korrapidaja abi saatel käesoleva peatüki 4. jaos sätestatud korras.

(5) Korrapidaja abi teavitab korrapidajat vahetusest ja olukorrast välisvalveterritooriumil. Korrapidaja talletab saadud teabe välisvalveplaani teises osas.

(6) Toimkonna vahetuse jooksul vahetatakse valvureid välisvalveplaanis ettenähtud aegadel, kuid mitte harvemini kui iga nelja tunni järel.

(7) Pärast vahetuse lõppemist panevad valvurid tühjakslaetud, salvedeta ja riivistatud teenistusrelvad ja laskemoona korrapidaja või tema abi korraldusel toimkonna relvakappi.

§ 22. Korrapidaja või tema abi ülesanded vahetuse ajal

Korrapidaja või tema abi talletab välisvalveplaani teises osas vahetuse ajal välisvalvepiirkonnas toimunud sündmused, vahetused ja erakorralised juhtumid ning teabe välisvalveterritooriumi üldise olukorra kohta.

§ 23. Koerajuhi ülesanded

Koerajuht täidab järgmisi ülesandeid:
1) jälgib välisvalvepiirkonda, lähtudes valveülesandest;
2) paigutab teenistuskoerad välisvalveplaanis ettenähtud kohtadele ja kontrollib neid kindlaksmääratud aegadel;
3) teeb graafiku järgi teenistuskoeraga kontrollkäike välisvalveplaanis määratud välisvalvepiirkonnas ja objektidel;
4) kontrollib põhjalikult üle kohad, kus teenistuskoer ilmutab ärevust või veab ninaga õhku, ning muud kahtlustäratavad paigad;
5) ettenähtud aegadel teatab peavalvekeskusele olukorrast valvepiirkonnas;
6) täidab muid ametijuhendis ettenähtud ülesandeid.

§ 24. Toimkonnaliikme relvakandmine

(1) Korrapidaja ja tema abi ning koerajuht kannavad teenistusrelva ja laskemoona väljaspool perimeetrit viibides ning side- ja erivahendeid kannavad nad kogu vahetuse vältel.

(2) Kui toimkonna liikmed ei ole välisvalvepiirkonnas täitmas valveülesannet (edaspidi vaba vahetuse liige), hoitakse tema tühjakslaetud, salvedeta ja riivistatud relva relvakapis.

§ 25. Toimkonna vaba vahetus

(1) Vaba vahetuse liikmed viibivad selleks ettenähtud ruumis.

(2) Vaba vahetuse liikmel on lubatud vaadata televiisorit ja kuulata raadiot, lugeda ja kirjutada ning mängida lauamänge.

(3) Peavalvekeskuses ja puhkeruumis on lubatud viibida peakateteta ja üleriieteta.

(4) Kahekümne nelja tunnise vahetuse ajal võivad korrapidaja ja tema abi ning vaba vahetuse liikmed puhata võimaluse korral pikaliasendis vähemalt kuus tundi.

(5) Hämaras ja pimedas on peavalvekeskus valgustatud. Ruumis, kus vaba vahetuse liikmed puhkavad pikaliasendis, on valvevalgustus.

§ 26. Välisvalvepiirkonnast lahkumine

Toimkonna liikmel on keelatud välisvalvepiirkonnast lahkuda ilma korrapidaja loata.

6. jagu
Toimkonna vahetuse lõppemine

§ 27. Valveülesande täitmise kontroll

(1) Korrapidaja teeb välisvalveplaani teises osas valveülesande täitmise kokkuvõtte ja annab selle direktorile või tema määratud isikule kinnitada ning teatab toimkonna valmisolekust vahetuse üleandmiseks.

(2) Direktor või tema määratud isik tutvub toimkonna välisvalveplaaniga, hindab valveülesande täitmist ja küsitleb korrapidajat või tema abi. Seejärel kinnitab direktor või tema määratud isik välisvalveplaani teise osa ja annab pärast järgmise vahetuse juhendamist korralduse alustada toimkondade vahetust.

[RTL 2004, 8, 120 – jõust. 26.01.2004]

3. peatükk
VANGLA SISEVALVE KORRALDAMINE

1. jagu
Sisevalve korraldamine ja sisevalveterritoorium

§ 28. Sisevalve korraldamine

(1) Vangla sisevalve jaguneb toimkondadeks, kes vahetustes täidavad sisevalveülesandeid.

(2) Toimkonna koosseisus on korrapidaja ja korrapidaja abi, inspektorid, vanemvalvurid, valvurid, saatjad ja koerajuht.

(3) Toimkonnal võib vangla teenistujate koosseisu eripärast tulenevalt olla teistsugune koosseis, kui on ette nähtud käesoleva paragrahvi lõikes 2.

(4) Toimkondade tööd koordineerib ja nende töö eest vastutab korrapidaja.

§ 29. Sisevalveterritoorium

Sisevalveterritoorium ja selle sisevalvepiirkonnad määratakse kindlaks sisevalveplaanis.

§ 30. Sisevalvepiirkond

Sisevalvepiirkond on valvamiseks määratud ala või hoone või selle korrus või nende mõttelised osad.

§ 31. Sisevalveplaan

(1) Sisevalveplaan sisaldab toimkonna tööülesannete kirjeldust ja ülesannete täitmise kava.

(2) Sisevalveplaani koostab korrapidaja ja kinnitab vangla direktor või tema määratud isik. Sisevalveplaani esimene osa koostatakse ja kinnitatakse enne toimkonna vahetuse algust. Teine osa koostatakse vahetuse vältel ja kinnitatakse vahetult enne vahetuse üleandmist järgmisele toimkonnale. Sisevalveplaani juurde kuulub sisevalvepiirkondade skeem.

(3) Sisevalveplaani esimesse ossa märgitakse järgmised andmed:
1) toimkonna koosseisu kuuluvate vanglaametnike nimed;
2) alaliste ja ajutiste valvepiirkondade moodustamise andmed;
3) toimkonna liikmete paigutuse kirjeldus;
4) toimkonna liikmete vahetumise sagedus ning nimeline graafik toimkonna vahetuse ajal;
5) korrapidajale teabe edastamise ajad;
6) põgenemiste ennetamiseks rakendatavate abinõude kirjeldus;
7) teiste osakondade ja ametkondadega tehtavat koostööd käsitlevad märkmed;
8) toimkonnale antavad muud juhised.

(4) Sisevalveplaani teises osas esitatakse järgmised andmed:
1) ohu- ja muu teabe saabumise aeg ja teabe sisu kirjeldus;
2) toimkonna vahetuse ajal toimunud sündmused ning rakendatud abinõud;
3) sisevalvepiirkondade kontrollimise tulemused;
4) erakorralise saatmise andmed;
5) korrapidajale tehtud ettekannete sisu.

[RTL 2004, 8, 120 – jõust. 26.01.2004]

2. jagu
Toimkonna ettevalmistamine

§ 32. Toimkonna ettevalmistamine vahetuse vastuvõtmiseks

Korrapidaja teeb toimkonna ettevalmistamiseks järgmised toimingud:
1) koostab sisevalveplaani esimese osa;
2) rivistab toimkonna liikmed üles;
3) kontrollib toimkonna liikmete kohalolekut;
4) teeb kindlaks, kas toimkonna liige on vaja asendada;
5) teatab vangla direktori määratud isikule kohalolevatest, puuduvatest ja asendatavatest liikmetest;
6) võtab vajaduse korral tarvitusele abinõud valve tõhustamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks ning teeb vajalikud parandused sisevalveplaani esimeses osas;
7) teeb toimkonna liikmetele teatavaks valvurite paigutuse sisevalve piirkondades ning valveülesande ja selle täitmise eripära, kui see on vajalik.

[RTL 2004, 8, 120 – jõust. 26.01.2004]

§ 33. Toimingud enne vahetuse algust

Vangla direktor või tema määratud isik teeb enne vahetuse algust järgmised toimingud:
1) kontrollib, kas toimkond on vahetuseks valmis;
2) määrab toimkonnast puuduvatele ametnikele asendajad või kui see ei ole võimalik, annab korrapidajale korralduse muuta valveplaani;
3) kinnitab sisevalveplaani esimese osa;
4) teavitab toimkonda operatiivolukorrast vanglas ja eelmise vahetuse ajal ilmnenud tähtsatest asjaoludest;
5) annab korralduse toimkondade vahetuseks, kui ta on saanud vahetust üle andva toimkonna ja vastu võtva toimkonna korrapidajalt teate selle kohta, et toimkonnad on vahetuseks valmis.

3. jagu
Toimkondade vahetus

§ 34. Sisevalvepiirkonna üleandmine

(1) Vahetust alustav ametnik kontrollib sisevalvepiirkonna olukorda ning kannab puudustest ette korrapidajale.

(2) Vahetust lõpetava ja vahetust alustava toimkonna liige kannab oma vahetuse korrapidajale või tema abile ette, kas vahetus on üle antud ja vastu võetud.

[RTL 2004, 8, 120 – jõust. 26.01.2004]

§ 35. Sisevalve toimkonnaraamat

(1) Sisevalve toimkonnaraamat on dokument, mis kajastab sisevalveterritooriumi ning eri- ja sidevahendite ning muu inventari olukorda, nagu see oli vahetuste üleandmise ja vastuvõtmise ajal.

(2) Pärast toimkonna, sisevalvepiirkonna, inventari ning eri- ja sidevahendite kontrollimist ja vastuvõtmist märgib vahetust alustava toimkonna korrapidaja või tema abi sisevalve toimkonnaraamatusse kontrollimise ja vastuvõtmise käigus avastatud puudused ning teatab neist vangla direktorile või tema määratud isikule.

(3) Seejärel allkirjastavad korrapidajad või nende abid sisevalve toimkonnaraamatu.

(4) Sisevalve toimkonnaraamat on hoiul direktori või tema määratud isiku määratud valvepiirkonnas.

(5) Sisevalve toimkonnaraamatut võib pidada elektroonselt.

[RTL 2004, 8, 120 – jõust. 26.01.2004]

4. jagu
Vanglasisene saatmine

§ 36. Mõiste

(1) Vanglasisene saatmine on kinnipeetava saatmine vangla territooriumil ühest piirkonnast teise (edaspidi saateülesanne ).

(2) Kinnipeetavat saatev ametnik (edaspidi saatja) on sisevalvetoimkonna liige, kes täidab saateülesannet. Saatja tööd korraldab korrapidaja või tema abi, kes vastutab saateülesande täitmise eest.

§ 37. Saateülesande kava

(1) Saateülesande kava (edaspidi kava) käsitleb tööle ja kooli saatmist ning kava koostatakse kalendrikuu kohta. Kava kinnitab vangla direktor või tema määratud isik.

(2) Kavas märgitakse samasse piirkonda tööle ja kooli pidevalt saadetavate kinnipeetavate kohta järgmised andmed:
1) kinnipeetava ees- ja perekonnanimi;
2) paiknemine osakonnas ja kambris või toas;
3) selle piirkonna nimetus, kuhu kinnipeetav saadetakse ja kellele ta üle antakse;
4) saatmise aeg;
5) saatmise põhjus;
6) saatjate arv.

§ 38. Saateülesande täitmise alus

Saateülesande täitmise alus on:
1) saateülesande kava;
2) korrapidaja või tema abi korraldus.

§ 39. Kinnipeetava järelevalve saatmise ajal

(1) Korrapidaja peab kinnipeetavate arvestust.

(2) Kinnipeetavat saadetakse, kui ta osakonnast väljub. Saatjate arvu määrab korrapidaja või tema abi.

(3) Saatja peab saatmise ajal jälgima kinnipeetava käitumist ning välistama kinnipeetava suhtlemise kõrvaliste isikutega.

(4) Saatmise ajal toimunud rikkumise teeb saatja viivitamata korrapidajale teatavaks.

(5) Hädaolukorrast teavitab saatja viivitamata korrapidajat ning abi saabumiseni võtab meetmeid rikkumise lõpetamiseks.

[RTL 2004, 8, 120 – jõust. 26.01.2004]

§ 40. Saadetava üleandmine

(1) Saateülesande täitmise järel antakse kinnipeetav üle saateülesande kavas märgitud ametnikule.

(2) Kinnipeetavat ei tohi sihtpunktis jätta järelevalveta.

§ 41. Saatmine öörahu ajal

(1) Meditsiinilistel või muudel näidustustel võib kinnipeetavat erandkorras saata öörahu ajal.

(2) Erandkorras saatmine toimub korrapidaja suulise korralduse alusel.

5. jagu
Toimkonna vahetuse lõppemine

§ 42. Valveülesande täitmise kontroll

(1) Korrapidaja teeb sisevalveplaani teises osas valveülesande täitmise kokkuvõtte ja annab selle vangla direktorile või tema määratud isikule kinnitada ning teatab toimkonna valmisolekust vahetuse üleandmiseks.

(2) Vangla direktor või tema määratud isik tutvub toimkonna sisevalveplaaniga, hindab valveülesande täitmist ja küsitleb korrapidajat. Seejärel kinnitab vangla direktor või tema määratud isik sisevalveplaani teise osa ja annab pärast järgmise vahetuse juhendamist korralduse alustada toimkondade vahetust.

[RTL 2004, 8, 120 – jõust. 26.01.2004]

4. peatükk
LÄBIOTSIMINE

1. jagu
Mõiste ja liigid

§ 43. Mõiste

(1) Läbiotsimine on tegevus, mille käigus kontrollitakse vangla territooriumile sisenevat või väljuvat või seal viibivat isikut või kinnipeetavat, kinnipeetavate elu- või olmeruume või vangla territooriumil paiknevaid teisi ruume.

(2) Läbiotsimise eesmärk on avastada ning ära võtta keelatud esemed ja ained ning avastada peidik või varjatud käik ning kontrollida ruumide tehnilist seisundit. Läbiotsimise ajal kontrollitakse ka vangla vara seisundit.

§ 44. Läbiotsimise liigid

(1) Läbiotsimine jaguneb plaaniliseks ja plaaniväliseks läbiotsimiseks.

(2) Plaanilise läbiotsimise kohta koostab vangla direktori asetäitja või tema määratud isik läbiotsimisplaani kalendrikuu kohta. Plaani kinnitab vangla direktor.

(3) Läbiotsimisplaani ei või enne läbiotsimise algust avalikustada.

(4) Plaanivälise läbiotsimise kohta koostatakse tegevusplaan vajaduse korral.

2. jagu
Läbiotsimise ettevalmistamine

§ 45. Tegevusplaan

(1) Läbiotsimist ette valmistades koostatakse tegevusplaan, milles esitatakse järgmised andmed:
1) läbiotsimise eesmärgi kirjeldus;
2) läbiotsimise aeg;
3) läbiotsimise objekti nimetus ja objekti iseloomustavad andmed;
4) läbiotsimistoimingute järjekord;
5) läbiotsimise tulemuste talletamise kord;
6) andmed läbiotsimist toimetavate ametnike toitlustamisvõimaluste kohta;
7) läbiotsimist toimetavate ametnike ja julgestajate ning läbiotsimise juhi nimed ja läbiotsimise abivahendite loetelu;
8) muud asjakohased andmed.

(2) Läbiotsimist ette valmistades täidetakse ka järgmised ülesanded:
1) täpsustatakse eelmiste läbiotsimiste tulemused ja probleemseimad objektid;
2) analüüsitakse objektiga seotud operatiivinformatsiooni;
3) kooskõlastatakse läbiotsimist teiste teenistuste või asutustega;
4) koostatakse läbiotsimise ajakava, mis vajaduse korral kooskõlastatakse teiste asutustega.

3. jagu
Objekti ja isiku läbiotsimine

§ 46. Objekti läbiotsimine

(1) Vahetult enne plaanilise läbiotsimise algust tutvustab läbiotsimise juht tegevusplaani.

(2) Vahetult enne plaanivälise läbiotsimise algust teeb juht järgmised toimingud:
1) otsustab, kas jagada läbiotsijate grupp mitmeks grupiks, ning jagamise korral määrab alagruppidele juhid;
2) määrab igale grupile objektiosa, mis tuleb läbi otsida;
3) määrab igale läbiotsijale hoone või ruumi, mis tuleb läbi otsida;
4) lepib kokku stardisignaali;
5) lepib kokku valmisolekusignaali;
6) määrab korra, kuidas toimida leitud esemetega läbiotsimise ajal ja pärast seda;
7) lepib kokku tähtsate asjaolude ettekandmise korra;
8) lahendab muud küsimused.

(3) Läbiotsimise tulemuste kokkuvõte koostatakse vahetult pärast läbiotsimist ajal ja kohas, mille määrab juht.

§ 47. Isiku läbiotsimine

(1) Isik otsitakse läbi kas täielikult või mittetäielikult.

(2) Isiku täielik läbiotsimine toimetatakse kohas, kus on tagatud isiku privaatsus.

(3) Isiku läbiotsimist toimetavad läbiotsitavaga samast soost isikud.

(4) Isikule tehakse korraldus vabatahtlikult anda ära vanglas keelatud esemed. Kui isik annab esemed ära vabatahtlikult, siis tehakse akti (lisa 1) sellekohane märge.

[RTL 2004, 8, 120 – jõust. 26.01.2004]

§ 48. Kinnipeetava läbiotsimine

(1) Kinnipeetava läbiotsimine on kohustuslik järgmistel juhtudel:
1) vanglasse sisenemisel ja vanglast väljumisel;
2) enne ja pärast kokkusaamist;
3) objekti läbiotsimise ajal, kui kinnipeetav viibib läbiotsimise ajal objektil;
4) enne saatmist.

(2) Vanglaametnikul on õigus kinnipeetav läbi otsida ka juhul, mis on lõikes 1 nimetamata.

[RTL 2004, 8, 120 – jõust. 26.01.2004]

§ 49. Muude isikute läbiotsimine

(1) Vanglaametnikul on õigus vanglateenistuja või vanglat külastav isik läbi otsida.

[RTL 2008, 46, 636 − jõust. 9.06.2008] − rakendatakse alates 1.06.2008

(2) Kui isik on lubatud pikaajalisele kokkusaamisele, siis tavaliselt toimetatakse täielik läbiotsimine enne ja pärast kokkusaamist.

(3) Kui vanglateenistuja keeldub läbiotsimisest, võib vangla juhtkond kõrvaldada ta teenistuskohustuste täitmisest.

(4) Kui vanglat külastav isik keeldub läbiotsimisest, võib vangla juhtkond keelata tal vanglasse siseneda.

5. peatükk
ISIKULE JA SÕIDUKILE KOHALDATAV PÄÄSLAKORD

1. jagu
Üldsätted

§ 50. Mõisted

(1) Pääsla on ruum või selle mõtteline osa, mille kaudu isikud ja sõidukid vanglasse sisenevad ja vanglast väljuvad.

(2) Isik käesoleva peatüki tähenduses on vanglateenistuja ja vanglat külastav isik.

(3) Pääsla tööruumidesse võivad siseneda teenistusülesandeid täitev vanglaametnik ja teenistuslikku järelevalvet teostav ametnik.

(4) Pääslas on paigaldatud teadetetahvel.

[RTL 2004, 8, 120 – jõust. 26.01.2004]

2. jagu
Isikule kohaldatav pääslakord

§ 51. Vanglasse sisenevale ja vanglast väljuvale isikule kohaldatav pääslakord

(1) Isikul lubatakse vanglasse siseneda ja vanglast väljuda järgmiste dokumentide alusel:
1) töötõend või liikmetunnistus (edaspidi töötõend );
2) vangla sissepääsuluba (edaspidi sissepääsuluba ) ja isikut tõendav dokument.

(2) Töötõendi alusel on lubatud vanglasse siseneda järgmistel isikutel:
1) vanglateenistuja;
2) Justiitsministeeriumi ametnik;
3) kohtunik;
4) prokurör;
5) Eesti Advokatuuri liige;
6) politseiametnik.
7) notar.

(2¹) Vanglakomisjoni liige siseneb vanglasse tema liikmesust tõendava fotoga tõendi ning isikut tõendava dokumendi alusel.

[RTL 2007, 18, 280 − jõust. 26.02.2007]

(3) Ühekordne sissepääsuluba annab õiguse vanglasse siseneda isikul, kes on tulnud kinnipeetavaga kokkusaamisele või vangla juhtkonna vastuvõtule või kellel on muu põhjus vanglas viibida.

(4) Ühekordse sissepääsuloa väljastab vangla direktor või tema määratud isik «Isikut tõendavate dokumentide seaduse» alusel välja antud isikut tõendava dokumendi alusel või välisriigi kodaniku passi alusel.

§ 52. Vanglasse sisenemine

(1) Vanglasse sisenev isik jätab sisenemise aluseks oleva dokumendi pääslasse. Erandkorras võivad töötõendi vanglasse kaasa võtta kinnipeetava suhtes uurimistoiminguid tegema tulnud ametnik ning Eesti Advokatuuri liige.

(2) Pääslas peavad olema § 51 lõikes 2 loetletud isikute töötõendite näidised, mille alusel kontrollitakse esitatud dokumendi ehtsust. Kahtluse korral otsustab isikul lubada vanglasse siseneda kõrgeim kohalviibiv ametnik.

(3) Vajaduse korral väljastatakse isikule külastajakaart, mis kinnitatakse riietusel nähtavale kohale.

(4) Isikule tehakse ettepanek anda hoiule vanglas keelatud esemed ja ained ning muud ebaotstarbekad, suuremõõtmelised või vangla julgeolekut ohustavad asjad.

(5) Hoiule antud esemete, ainete ja asjade kuuluvuse tuvastamiseks antakse isikule number.

(6) Mobiiltelefoniga võivad vanglasse siseneda järgmised isikud:
1) vangla direktori või tema määratud isiku määratud vanglateenistuja;
2) Justiitsministeeriumi ametnik;

2¹) relvastatud üksuse ülem;

[RTL 2008, 50, 700 − jõust. 21.06.2008]


3) vanglakomisjoni liige;
4) muu isik vangla direktori või tema määratud isiku loal.

(7) Justiitsministeeriumi ametnikul ja relvastatud üksuse ülemal on õigus vanglasse siseneda foto-, filmi-, heli- ja videosalvestusseadmetega ning neid vangla territooriumil kasutada. Vanglateenistujal on õigus vanglasse siseneda foto-, filmi-, heli- ja videosalvestusseadmetega vangla direktori või tema määratud isiku loal. Muudel isikutel on õigus vanglasse siseneda foto-, filmi-, heli- ja videosalvestusseadmetega ja neid vangla territooriumil kasutada direktori või tema määratud isiku loal, mis on eelnevalt kooskõlastatud Justiitsministeeriumiga. Muude tehnikavahenditega võib vanglasse siseneda vangla direktori või tema määratud isiku loal.

[RTL 2008, 50, 700 − jõust. 21.06.2008]

(8) Isikule määratakse vanglas viibimise ajaks saatja. Justiitsministeeriumi ametnik ja relvastatud üksuse ülem võib liikuda saatjata, kui ta on selleks soovi avaldanud.

[RTL 2008, 50, 700 − jõust. 21.06.2008]

(9) Kui see on tehniliselt võimalik, läbib isik turvavärava.

(10) Vanglaametnikul on õigus koos asjadega läbi otsida vanglasse sisenev isik, välja arvatud ametiülesannete täitmisega seoses vanglasse sisenev Justiitsministeeriumi ametnik, relvastatud üksuse ülem, kohtunik, prokurör, Eesti Advokatuuri liige ja politseiametnik.

[RTL 2008, 50, 700 − jõust. 21.06.2008]

(11) Korraga võib vanglasse siseneda kuni kolm isikut.

(12) Grupikülastusel vormistatakse ühes eksemplaris sissepääsuluba vangla direktori poolt kinnitatud külastajate nimekirja alusel.

§ 53. Vanglasse sisenemise registreerimine

Vanglasse siseneva isiku kohta registreeritakse järgmised andmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) ametikoha ja ametiasutuse nimetus;
3) saabumise põhjus;
4) vanglasse sisenemise aluseks oleva dokumendi identifitseerimise tunnus;
5) vanglasse sisenemise kuupäev ja kellaaeg.

6) isikuga kaasas oleva mobiiltelefoni või muu tehnikavahendi nimetus.

[RTL 2008, 46, 636 − jõust. 9.06.2008] − rakendatakse alates 1.06.2008

§ 54. Vanglast väljumine

(1) Kui isik vanglast väljub, tagastatakse talle isikut tõendav dokument.

(2) Pääslasse hoiule antud esemed ja asjad tagastatakse isikule numbri vastu.

(3) Korraga võib vanglast väljuda kuni kolm isikut.

§ 55. Vanglast väljumise registreerimine

Vanglast väljuva isiku kohta registreeritakse järgmised andmed:
1) vanglast väljumise kuupäev ja kellaaeg;
2) isikuga kaasas oleva mobiiltelefoni või muu tehnikavahendi nimetus.

3. jagu
Kinnipeetavale kohaldatav pääslakord

§ 56. Vanglasse sisenevale ja vanglast väljuvale kinnipeetavale kohaldatav pääslakord

(1) Kui vangistus on lõppenud, läbib isik pääsla vabastamisõiendi alusel.

(2) Lühiajalise väljasõidu korral on pääsla läbimise alus kinnipeetava väljasõidutunnistus. Lühiajalise väljaviimise korral läbib kinnipeetav pääsla vangla direktori või uurija või kohtu loa alusel.

(3) Väljaspool vanglat järelevalveta töötamise või õppimise korral läbib kinnipeetav pääsla vangla direktori loa või väljasõidutunnistuse alusel.

(4) Järelevalve all väljaspool vanglat töötav kinnipeetav läbib pääsla vangla direktori loa alusel.

(5) Teise vanglasse või kohtusse saadetav kinnipeetav läbib pääsla vangla direktori korralduse alusel.

(6) Ositi määratud karistuse kandmise korral läbib kinnipeetav pääsla kohtuotsuse ja isikut tõendava dokumendi alusel.

[RTL 2004, 8, 120 – jõust. 26.01.2004]

4. jagu
Sõidukile kohaldatav pääslakord

§ 57. Vanglasse sisenevale ja vanglast väljuvale sõidukile kohaldatav pääslakord

(1) Sõidukijuht siseneb vanglasse ja väljub vanglast käesoleva peatüki 2. jaos sätestatud korras.

(2) Sõiduki läbimise aluseks olev luba sisaldab järgmisi andmeid:
1) sõiduki mark;
2) sõiduki registreerimisnumber;
3) juhi ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
4) vanglasse sisenemise põhjus.

(3) Veos toimetatakse vanglasse ja sealt välja asjakohase loa või saatelehe alusel.

§ 58. Sõiduki sisenemine vanglasse ja vanglast väljumine

(1) Vanglasse sisenev ja vanglast väljuv sõiduk ja selle veos otsitakse läbi pääsla transpordilüüsis või muus selleks sobivas kohas, kui lüüs puudub.

(2) Kui sõiduk vanglasse siseneb ja vanglast väljub, registreeritakse järgmised andmed:
1) sõiduki mark ja registreerimisnumber;
2) vanglasse sisenemise kuupäev ja kellaaeg;
3) vanglasse ja sealt välja toimetatud veose liik;
4) veose sihtkoht vanglas.

§ 59. Sõiduki liikumine vanglas

(1) Korrapidaja või korrapidaja abi määrab sõiduki saatja.

(2) Sõiduk liigub vanglas kindlal marsruudil vanglaametniku saatel.

(3) Sõidukijuht võib kinnipeetavatega suhelda üksnes põhjusel, mis tuleneb sõiduki viibimisest vangla territooriumil.

5. jagu
Pääsla läbimise erandjuhud

§ 60. Relvastatud üksusele kohaldatav pääslakord

(1) Relvastatud üksus läbib pääsla asekantsleri korralduse alusel.

[RTL 2009, 1, 4 − jõust. 10.01.2009] - rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1.01.2009

(2) Kui relvastatud üksus vanglasse siseneb ja vanglast väljub, registreeritakse relvastatud üksuse liikmete arv.

§ 61. Erakorralise teenistusvalve läbiviijale kohaldatav pääslakord

(1) Erakorralise teenistusvalve läbiviija läbib pääsla justiitsministri käskkirja alusel.

(2) Pääslas registreeritakse vanglasse siseneja ees- ja perekonnanimi, töötõendi identifitseerimistunnus ning justiitsministri käskkirja number.

§ 62. Muudel erakorralistel juhtudel kohaldatav pääslakord

Kiirabi ja päästeteenistuse väljakutsete korral või muudel erakorralistel juhtudel lubatakse pääsla läbida korrapidaja või tema abi loal viivitamatult.

6. peatükk
ERIVAHENDITE JA TEENISTUSRELVADE KASUTAMISE KORD

§ 63. Teenistusrelva kandmise õigus

(1) Teenistusrelva on teenistusülesannete täitmisel õigus kanda järgmistel vanglaametnikel:
1) vangla direktor ja tema asetäitja;
2) vangla valvemeeskonna liige;
3) muu vanglaametnik vangla direktori loal.

(2) Teenistusrelva kandmise õigus antakse vanglaametnikule vangla direktori käskkirjaga pärast teenistusrelva ja laskemoona käsitsemise, kandmise ja kasutamise korra tundmise kontrolli ja väljaõppeprogrammiga ettenähtud laskeharjutuste edukat sooritamist.

(3) Teenistusrelva kandmise õigust andev dokument on ametitunnistus, millel on märge relvakandmise õiguse kohta.

§ 64. Teenistusrelvade ja laskemoona arvestus ja hoidmine

(1) Vanglas organiseerib ja kontrollib teenistusrelvade ja laskemoona arvestust, hoidmist ja väljastamist relvade eest vastutav isik (relvur), kes määratakse vangla direktori käskkirjaga.

(2) Vangla direktor kontrollib selleks moodustatud komisjoni kaudu vähemalt kaks korda aastas teenistusrelvade ja laskemoona hoidmist, olemasolu ja arvestust ning rakendab meetmeid avastatud puuduste kiireks kõrvaldamiseks.

§ 65. Erivahendi ja teenistusrelva kasutamise eeldused

(1) Vanglaametnik, kellele väljastatakse erivahend või teenistusrelv või kes neid kasutab:
1) peab tundma erivahendite ja teenistusrelvade toimet ja nende kasutamise eeskirju;
2) peab olema läbinud teenistusrelva ja laskemoona käsitsemise, kandmise ja kasutamise korra tundmise kontrolli ning edukalt sooritanud väljaõppeprogrammiga ettenähtud laskeharjutused;
3) vastutab erivahendi või teenistusrelva kasutamise või kasutamata jätmise tagajärgede eest seaduse kohaselt.

(2) Teenistusrelva ja laskemoona käsitsemise, kandmise ja kasutamise korra tundmise kontrolli ning väljaõppeprogrammiga ettenähtud laskeharjutuste sooritamist korraldab vangla direktori käskkirjaga määratud komisjon.

(3) Kui vanglaametnikul puuduvad nõutavad teadmised erivahendite ja teenistusrelvade kasutamise korra ja toime kohta, on keelatud talle erivahendit või teenistusrelva väljastada.

§ 66. Erivahendi ja teenistusrelva kasutamise otstarbekuse hindamine

(1) Vanglaametnik kasutab erivahendit või teenistusrelva, arvestades sündmuse laadi ja õigusrikkuja isikut ning sündmuse toimumise ajal valitsenud olukorda.

(2) Erivahendi või teenistusrelva kasutamise korral tuleb hoiduda inimeste tervise kahjustamisest suuremal määral, kui see on vältimatu.

§ 67. Teenistusrelva väljastamine

(1) Teenistusrelva ja laskemoona väljastab teenistusülesannete täitmisele asuvale vanglaametnikule vangla korrapidaja või vangla direktori määratud isik.

(2) Teenistusrelv ja laskemoon väljastatakse teenistuse või õppuse ajaks allkirja vastu «Teenistusrelvade ja laskemoona väljaandmise raamatus», kuhu märgitakse väljaantud teenistusrelva liik ja number ning laskemoona liik ja kogus.

(3) Erandkorras võib vangla direktor lubada teatud kategooria töötajatel neile kinnistatud teenistusrelva ja kaht salvetäit padrunit kanda teenistusvälisel ajal ja hoida alaliselt oma elukohas. See ei kehti automaattulirelva kohta. Luba vormistatakse vangla direktori käskkirjaga, mille üks koopia asub relvaruumis või relvuri käes ning teine koopia Justiitsministeeriumi vanglate osakonnas.

(4) Väljastatud teenistusrelv peab olema tehniliselt korras.

§ 68. Teenistusrelva hoiuleandmine

(1) Kui teenistus on lõppenud, laeb ametnik tulirelva tühjaks ning sooritab kontroll-lasu selleks määratud kohas korrapidaja või muu volitatud isiku käskluste järgi ja ohutusnõudeid järgides.

(2) Ametnik puhastab relva ja annab selle üle vangla korrapidajale või selleks volitatud isikule.

(3) Kui teenistuse lõpetanud ametnik ei anna teenistusrelva ära samal päeval, kannab vangla korrapidaja või muu selleks volitatud isik sellest viivitamata ette vangla direktorile. Vangla direktor rakendab abinõud teenistusrelva ja laskemoona hoiulevõtmiseks.

(4) Vanglaametnik, kellel on lubatud hoida teenistusrelva oma elukohas, tagab teenistusrelva ja laskemoona säilimise viisil, mis välistab nende sattumise kõrvalise isiku kätte.

§ 69. Teenistusrelva kandmine

(1) Valvepiirkonnas olev vanglaametnik kannab automaattulirelva asendis «Rinnal». Valvepiirkonnas olev teenistusrelv peab olema laetud salvega, kaitseriivistatud ja kasutusvalmis. Padrunit ei tohi padrunipesas olla.

(2) Püstoliga relvastatud vanglaametnikul peab püstol olema kabuuris.

(3) Keelatud on:
1) kanda teenistusrelva teenistusvälisel ajal, välja arvatud käesoleva määruse § 67 lõikes 3 nimetatud juhul;
2) anda teenistusrelva kõrvalise isiku kätte;
3) jätta teenistusrelv valveta;
4) kanda teenistusrelva, olles alkoholijoobes või narkootilise, psühhotroopse või toksilise aine mõju all.

[RTL 2004, 8, 120 – jõust. 26.01.2004]

§ 70. Pärast teenistusrelva kasutamist tehtavad toimingud

(1) Kui isik saab teenistusrelva kasutamise tagajärjel haavata, on vanglaametnik kohustatud ettevaatusabinõusid rakendades osutama haavatule esmaabi ja tagama sündmuskoha puutumatuse.

(2) Isiku surmasaamise korral peab vanglaametnik tagama sündmuskoha puutumatuse kuni uurija õigustega isiku saabumiseni.

(3) Vanglaametnik teatab teenistusrelva kasutamisest ja selle tagajärgedest viivitamata korrapidajale, kes teavitab kohe vangla direktorit.

ISIKU/OBJEKTI LÄBIOTSIMISE AKT
Läbiotsimisele kuuluv isik/objekt: ___________________________________
Läbiotsimisel avastatud vanglas lubamatud asjad: _______________________
______________________________________________________________
______________________________________________________________
Avaldused ja pretensioonid läbiotsimise kohta: _________________________
______________________________________________________________
Kinnitan üleskirjutatu õigsust: ______________________________________
(isiku allkiri)
Läbiotsimise viisid läbi: ____________________________________________
(läbiotsija ametikoht, ees- ja perekonnanimi)
_____________________________________________________________
(läbiotsija allkiri)
___________________200___. a.
______________________________ (vangla nimetus)