Teksti suurus:

„2009. aasta riigieelarve seaduses” kohaliku omavalitsuse üksustele tasandusfondi määratud eraldiste jaotus ning jaotamise ulatus, tingimused ja kord

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:15.06.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:11.09.2009
Avaldamismärge:

„2009. aasta riigieelarve seaduses” kohaliku omavalitsuse üksustele tasandusfondi määratud eraldiste jaotus ning jaotamise ulatus, tingimused ja kord

Vastu võetud 05.03.2009 nr 49
RT I 2009, 17, 105
jõustumine 13.03.2009

Muudetud järgmise määrusega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

4.06.2009 nr 85 (RT I 2009, 30, 181) 15.06.2009

Määrus kehtestatakse «2009. aasta riigieelarve seaduse» § 4 lõike 2, «Riigieelarve seaduse» § 9 lõike 6 ja «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 321 lõike 3 alusel ning kooskõlas «2009. aasta riigieelarve seaduse» § 1 osa 6 artikliga 452.01.

1. peatükk
ÜLDOSA

§ 1. Tasandusfondi vahendite jaotamine

(1) Kohaliku omavalitsuse üksustele eelarvete tasandusfondi määratud vahendid kogusummas 1 101 500 000 krooni jaotatakse lähtuvalt «2009. aasta riigieelarve seaduse» § 4 lõikes 1 esitatud valemist vastavalt määruse lisale.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksustele hariduskuludeks, koolilõuna kuludeks, toimetulekutoetuseks, sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise kuludeks, omavalitsuste tulubaasi stabiliseerimise toetuseks ning täiendavaks toetuseks saarvaldadele ja saarelise osaga valdadele määratud vahendid summas 3 548 084 190 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt §-dele 2–19.

2. peatükk
HARIDUSKULUDEKS MÄÄRATUD VAHENDITE JAOTAMINE

§ 2. Hariduskuludeks määratud vahendite jaotamine

(1) Paragrahvi 1 lõike 2 alusel on kohaliku omavalitsuse üksustele hariduskuludeks määratud eraldiste summa 3 049 246 640 krooni, mis jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 ning §-dele 13 ja 14.

(2) Hariduskuludeks määratud eraldiste summast 3 004 010 865 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt määruse lisale ja lähtuvalt §-des 3–12 kehtestatud arvestuspõhimõtetest õpetajate, direktori (juhataja) ning tema asetäitja õppe- ja kasvatusalal palga ja täienduskoolituse, investeeringute, õpikute ning õppevahendite soetamise kulude toetuseks. Kohaliku omavalitsuse üksuste otsustada on vahendite jaotus õpetajate, direktori (juhataja) ning tema asetäitja õppe- ja kasvatusalal palga ja täienduskoolituse, investeeringute, õpikute ning õppevahendite soetamise kulude vahel.

§ 3. Hariduskulude vahendite jaotamisel aluseks võetavad määrad ning koefitsient

(1) Hariduskulude vahendite jaotamisel võetakse päevases õppes kooliastmeti aluseks järgmised pearaha määrad:

1) I kooliaste 11 858 krooni,
2) II kooliaste 14 473 krooni,
3) III kooliaste ja pikendatud õppeajaga klassid 16 740 krooni,
4) gümnaasium 14 822 krooni.

(2) Hariduskulude vahendite jaotamisel võetakse õhtuses õppes aluseks järgmised pearaha määrad:

1) I–III kooliastmes 12 555 krooni,
2) gümnaasiumis 10 164 krooni,
3) õhtuõpe vanglas 21 344 krooni.

(3) Hariduskulude vahendite jaotamisel võetakse aluseks järgmised arvestuslikud määrad:

1) klassijuhataja lisatasu 16 789 krooni,
2) juhtimiskoha lisatoetus 242 229 krooni,
3) lisatund 8 893 krooni,
4) õppetund 254 krooni.

§ 4. Arvestuslik klassikomplektide moodustamine kooliti

(1) Tavaõppe klassikomplektide arv leitakse klassiastmeti, jagades õpilaste koguarvu klassi täituvuse ülemise piirnormiga ja ümardades tulemuse ülespoole lähima täisarvuni. I–III kooliastme klasside täituvuse ülemiseks piirnormiks loetakse 24 õpilast. Sanatooriumiklassid loetakse käesoleva määruse tähenduses tavaõppe klassideks.

(2) Kui kahe või kolme tavaõppe klassi õpilaste arv kokku on 16 või vähem, moodustatakse nendest õpilastest liitklass. Liita tohib 1.–4. ja 3.–6. klasse.

(3) «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 15 lõikes 1 ja § 26 lõikes 1 nimetatud klassidesse (edaspidi hariduslike erivajadustega õpilaste klassid) arvatud õpilastest loetakse moodustatud klassikomplektide arvuks I–III kooliastme õpilaste koguarvu ja klassi täituvuse ülemise piirnormi jagatise ülespoole lähima täisarvuni ümardatud tulemust ning gümnaasiumi õpilaste arvu ja gümnaasiumi klassi täituvuse ülemise piirnormi jagatise täisarvuni üles ümardatud tulemust. Psüühikahäiretega laste klassi, tasandusklassi ja abiklassi puhul ei liideta omavahel 1.–6. ja 7.–9. klasse, kui ühes nendest gruppidest õpib rohkem kui 12 õpilast. Kui I ja II kooliastme peale kokku on nendes klassides üle 12 õpilase, siis liidetakse klasse vastavalt lõikes 2 toodud tingimusele. Liitpuuetega laste klassi, toimetulekuklassi ja hooldusklassi täituvuse ülemiseks piirnormiks loetakse 6 õpilast.

(4) Kooli poolt hariduslike erivajadustega õpilaste klassi määratud õpilastest ei loeta moodustatuks hariduslike erivajadustega õpilaste klasse I–III kooliastmes, kui sinna on määratud vähem kui 5 hariduslike erivajadustega õpilast, ning gümnaasiumis, kui sinna on määratud vähem kui 5 hariduslike erivajadustega õpilast.

(5) Õhtu- ja kaugõppe klassikomplektide arv leitakse klassiastmeti ja õppevormiti eraldi, jagades õpilaste arvu klassi täituvuse ülemise piirnormiga ja ümardades tulemuse ülespoole lähima täisarvuni. Juhul kui vastava õppevormi klassiastmes on vähem kui 10 õpilast, ümardatakse õpilaste koguarvu klassi täituvuse ülemise piirnormiga jagamise tulemus ülespoole ühe komakohani. Kui õhtuõppe III kooliastmes õpib vastavas klassiastmes vähem kui 10 õpilast, kuid kooliastmes kokku on vähemalt 30 õpilast, ümardatakse õpilaste koguarvu klassi täituvuse ülemise piirnormiga jagamise tulemus ülespoole lähima täisarvuni.

(6) Arvestuslike klassikomplektide moodustamisel lähtutakse põhimõttest, et erineva klassi täituvuse ülemise piirnormiga, õppevormiga ja õppekeelega klasside õpilasi ei arvestata ühte klassi. Eraldi moodustatakse eesti ja vene õppekeelega klassid ning keelekümblusklassid. Eesti ja vene keelest erinev õppekeel arvestatakse eesti õppekeeleks. Päevane õpe arvestatakse õhtu- ja kaugõppest eraldi. Tervislikel põhjustel koduõppel olevaid õpilasi arvestuslike klassikomplektide moodustamisel ei arvestata.

(7) Klasside moodustamisel arvestatakse ühe kooli erinevates õppehoonetes õppivad õpilased eraldi, kui õppehoonete vaheline kaugus sõiduvahendiga sõidetavat lühimat teed pidi on I ja II kooliastme puhul vähemalt 10 km ning III kooliastme puhul vähemalt 30 km ning omavalitsusüksus on eraldi arvestamiseks soovi avaldanud.

§ 5. Eriolukorras olevad koolid

Eriolukorras olevaks kooliks on:
1) kool, mis asub väikesaarel;
2) põhikool (või selle õppekeeleline osa), mille III kooliastmes õpib 10–29 õpilast ning mille sulgemine tooks kaasa vähemalt pooltele selle kooli III kooliastmes õppivatele õpilastele kooliteekonna pikenemise koduküla keskusest lähimasse teise kooli sõiduvahendiga sõidetavat teed pidi rohkem kui 30 kilomeetrit. Kõvakatteta tee pikkus korrutatakse koefitsiendiga 1,2. Kaugust arvestatakse III kooliastme või kogu kooli õpilasi arvesse võttes, olenevalt sellest, milline arvestus on kooli jaoks soodsam.

§ 6. Pearaha arvestamine

Iga päevases ja õhtuses õppes õppiva õpilase kohta arvestatakse pearaha § 3 lõigetega 1 ja 2 kehtestatud määras vastavalt õpilase õppevormile ja kooliastmele.

§ 7. Lisaraha arvestamine

(1) Lisaraha on täiendavalt arvestatud pearaha täitmata kohtade eest I–III kooliastme päevase õppevormiga klassidele ja III kooliastme õhtuse õppevormiga klassidele.

(2) Klassiastmele, mille õpilastest ei moodustata liitklassi, arvestatakse lisaraha päevase õppe korral järgmiselt:

1) 1–16 õpilase puhul (17–n)-kordne pearaha,
2) 18–24 õpilase puhul (24–n)-kordne pearaha,
3) 27–33 õpilase puhul (34–n)-kordne pearaha,

kus «n» on õpilaste arv sellel klassiastmel.

(3) Õhtuõppe III kooliastmes arvestatakse klassiastmele lisaraha 1–16 õpilase puhul mahus, mille võrra klassiastme õpilaste arv on väiksem kui seitseteist.

(4) Liitklassidele ja hariduslike erivajadustega klassidele arvestatakse lisaraha (17–n)-kordse pearahana, kus «n» on õpilaste arv liitklassis.

(5) Väikesaartel asuvate koolide puhul arvestatakse III kooliastme tavaõppe klassidele lisaraha vastavalt lõikele 1, välja arvatud juhul, kui III kooliastmes on kokku 1–3 õpilast, mille korral arvestatakse lisaraha (17–n)/3-kordse pearahana, kus «n» on õpilaste arv klassis.

§ 8. Lisaraha eraldamise tingimused

(1) Lisaraha ei eraldata omavalitsusüksustele eesti, soome ja inglise õppekeele klasside eest, kui neis klassides on õpilasi kokku 1600 või rohkem, ning keelekümblusklasside ja vene õppekeelega klasside eest, kui neis klassides on õpilasi kokku 1600 või rohkem. Asumitega omavalitsusüksuste puhul vaadatakse eraldi asetsevaid asumeid eraldi.

(2) Pea- ja lisaraha alusel arvestatakse vahendeid kuni kolmekordse I–III kooliastme tavaõppe klassides ja liitklassides õppivate õpilaste eest pearaha alusel arvestatud summa ulatuseni, arvestades § 4 lõikes 6 esitatud põhimõtet.

(3) Lisaraha ei eraldata III kooliastme tavaõppe klassidele, kui klassis õpib alla 10 õpilase ning õpilaste arv on madalam kõigis järgnevates gruppides: 1.–3. klassis 36 õpilasest, 2.–4. klassis 35 õpilasest, 3.–5. klassis 34 õpilasest, 4.–6. klassis 33 õpilasest, 5.–7. klassis 32 õpilasest, 6.–8. klassis 31 õpilasest ja 7.–9. klassis 30 õpilasest.

(4) Lisaraha ei eraldata III kooliastme õhtuõppe klassidele, kui klassis õpib alla 10 õpilase ning õhtuõppe õpilaste arv III kooliastmes on väiksem kui 30 õpilast klassis.

(5) Eriolukorras olevate koolide III kooliastme puhul ei arvestata lõigetes 2 ja 3 toodud kitsendusi.

(6) Pärast 1. jaanuari 2008. a asutatud erakoolidele lisaraha arvestamiseks peab kooli klasside keskmine täituvus I–III kooliastmes olema vähemalt 10 õpilast.

§ 9. Täiendavate palgavahendite arvestamine

(1) Tavakooli kaugõppes õppiva õpilase kohta arvestatakse vahendeid ühe lisatunni määra ulatuses ning vanglas kaugõppes õppiva õpilase kohta arvestatakse vahendeid pooleteise lisatunni määra ulatuses.

(2) Eksternõppes oleva õpilase kohta arvestatakse vahendeid viieteist õppetunni määra ulatuses.

(3) Üksikaineid õhtuses õppes õppiva õpilase kohta arvestatakse vahendeid kolme õppetunni määra ulatuses võetud kursuse kohta.

(4) Paralleelklassideta ja lisarahastatavatele tavaõppe 7.–9. klassidele arvestatakse täiendavalt vahendeid kahe lisatunni määra ulatuses nende klasside eest, mille õpilaste arv on 1–17.

(5) Iga § 4 lõike 2 alusel liitklassi arvatud klassi kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid kahe lisatunni määra ulatuses.

(6) Vene õppekeelega I–III kooliastme tava-, õhtuse ja kaugõppe puhul arvestatakse klassi kohta täiendavalt vahendeid ühe lisatunni määra ulatuses.

(7) Keelekümblusklassidele arvestatakse täiendavalt vahendeid 20% pea- ja lisaraha alusel arvestatud vahenditest.

(8) Iga hariduslike erivajadustega õpilaste klassi kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid ühe lisatunni määra ulatuses.

(9) Kooli poolt hariduslike erivajadustega õpilaste klassi määratud õpilase kohta, keda ei arvatud § 4 lõike 4 tingimusest tulenevalt hariduslike erivajadustega õpilaste klassi, arvestatakse täiendavalt vahendeid ühe lisatunni määra ulatuses.

(10) Uusimmigrandist õpilasele, kes õpib eesti koolis eesti õppekeelega klassis või keelekümblusklassis, arvestatakse täiendavalt vahendeid nelja lisatunni määra ulatuses.

(11) Lihtsustatud õppekava alusel õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid kahe lisatunni määra ulatuses, kui õpilane õpib klassis, kus õpe toimub erinevate õppekavade alusel.

(12) Lihtsustatud õppekava alusel õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid ühe lisatunni määra ulatuses, kui õpilane õpib klassis, kus õpe toimub lihtsustatud õppekava alusel.

(13) Toimetuleku riikliku õppekava alusel õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid nelja lisatunni määra ulatuses, kui õpilane õpib klassis, kus õpe toimub erinevate õppekavade alusel.

(14) Toimetuleku riikliku õppekava alusel õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid nelja lisatunni määra ulatuses, kui õpilane õpib klassis, kus õpe toimub toimetuleku riikliku õppekava alusel.

(15) Tervislikel põhjustel koduõppele määratud õpilase kohta arvestatakse vahendeid kaheksa lisatunni määra ulatuses.

(16) Iga § 4 alusel moodustatud arvestusliku klassikomplekti kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid ühe klassijuhataja lisatasu määra ulatuses. Vanglaõppes õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid 1/10 klassijuhataja lisatasu määrast.

(17) Juhtimiskoha toetuseks arvestatakse täiendavalt vahendeid, korrutades juhtimiskoha lisatoetuse määra õpilaste ja klassikomplektide arvust tuletatud arvestuslike ametikohtade arvuga. Seejuures vanglaõppe puhul arvutatakse juhtimiskulud eraldi koolist, mille juurde vanglaõppe õpilased on määratud. Juhtimise arvestuslike ametikohtade arv arvestatakse järgmiselt:

Õpilaste arv Klassikomplektide
arv
Arvestatud
ametikohti

1–199

    1 0,1
2–3   0,25
4–5 0,5
6–7 1   
  8–… 1,5

200–349

2   

350–599

2,5

600 ja rohkem

3   

(18) Pedagoog-metoodiku ametijärgu omandanud pedagoogi töö tasustamiseks arvestatakse täiendavad summad pedagoogi ametijärgule vastava palgamäära ja pedagoog-metoodiku ametijärgule vastava palgamäära vahe ulatuses. Kuni 0,5 koormusega õpetajana töötava pedagoog-metoodiku koormusnormiks loetakse 0,5. Rohkem kui 0,5 koormusega õpetajana töötava pedagoog-metoodiku koormusnormiks loetakse 1. Mitmes omavalitsusüksuses töötava pedagoog-metoodiku täiendavad vahendid jagatakse omavalitsusüksuste vahel võrdselt.

(19) Väikesaartel asuvate koolide III kooliastme tavaõppe klasside kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid 20% pea- ja lisaraha ning klassijuhataja lisatasu määra alusel arvestatud vahenditest.

§ 10. Muude täiendavate koolipõhiste toetuste arvestamine

(1) Õpikute soetamise toetuseks arvestatakse 282 krooni õpilase kohta. Eksternõppes õppiva õpilase kohta arvestatakse õpikute soetamise toetuseks vahendeid 5/24 tavapärasest õpikute toetuse määrast ja üksikaineid õhtuses õppes õppiva õpilase kohta õpikute tavapärase toetuse määrast vastavalt võetavate ainete arvu proportsioonile õhtuõppe nädalase õppekoormuse mahust.

(2) Õppevahendite soetamise toetuseks arvestatakse 458 krooni iga 1.–9. klassis õppiva õpilase kohta. Eksternõppes õppiva õpilase kohta arvestatakse õppevahendite soetamise toetuseks vahendeid 5/24 tavapärasest õppevahendite toetuse määrast ja üksikaineid õhtuses õppes õppiva õpilase kohta õppevahendite tavapärase toetuse määrast vastavalt võetavate ainete arvu proportsioonile õhtuõppe nädalase õppekoormuse mahust.

(3) Investeeringutoetusteks arvestatakse 4400 krooni § 4 alusel moodustatud klassi kohta ja 100 krooni õpilase kohta. Kodu-, haigla- ja vanglaõppel oleva õpilaste eest investeeringutoetust ei arvestata.

§ 11. Eritingimustel palgavahendite toetuste arvestamine

(1) Laste- ja üldhaiglas ning sõltuvushäiretega õpilaste klassis õppivate õpilaste eest eraldatakse palgavahenditeks toetust lähtuvalt arvestuslikust õpetajate ametikohtade arvust, mille määramisel lähtutakse õpilaste keskmisest õppel viibitud päevade arvust ning arvestuslikust konsultatsioonitunni vajadusest õpilase kohta päevas.

(2) Ühinemistoetusteks arvestatakse vahendeid lähtuvalt «Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse» § 6 lõikes 6 sätestatud tingimustest.

§ 12. Ülemineku kompensatsioon

(1) Kui § 4 alusel arvutatud hariduskulude vahenditest rahastatavate koolide arvestuslike klassikomplektide arv kohaliku omavalitsuse üksuses kokku on 2008/2009. õppeaastal eelmise õppeaastaga võrreldes vähenenud, siis palgavahenditeks arvestatud eraldis õpilase kohta kasvab 2009. aastal 50% riigi keskmisest palgavahendite kasvust.

(2) Kui § 4 alusel arvutatud hariduskulude vahenditest rahastatavate koolide arvestuslike klassikomplektide arv kohaliku omavalitsuse üksuses kokku ei ole 2008/2009. õppeaastal eelmise õppeaastaga võrreldes vähenenud, siis palgavahenditeks arvestatud eraldis kasvab 2009. aastal 50% riigi keskmisest palgavahendite kasvust.

§ 13. Muude täiendavate toetuste arvestamine

(1) Hariduskuludeks määratud vahenditest 33 726 420 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel ainesektsioonide ning õpilas- ja noorteürituste läbiviimiseks ning koolieelsete lasteasutuste pedagoogide täienduskoolitusteks vastavalt määruse lisale, lähtudes lõigetes 2–4 kehtestatud põhimõtetest.

(2) Ainesektsioonide läbiviimiseks arvestatakse vahendeid 52 krooni õpilase kohta.

(3) Õpilas- ja noorteürituste läbiviimiseks arvestatakse vahendeid 23,3 krooni vastava kohaliku omavalitsuse üksuse 0–26-aastase elaniku kohta.

(4) Eelkooliealiste lasteasutuste pedagoogide täienduskoolitusteks arvestatakse vahendeid 3% 2007. aasta tegelikest palgakuludest.

§ 14. Hariduskulude täiendavate vahendite jaotamine

(1) Hariduskuludeks määratud vahenditest 11 509 355 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel taotlusvoorude alusel vastavalt lõigetele 2–11.

(2) I taotlusvoorus on võimalik täiendavaid vahendeid taotleda koolivõrgu korrastamisega seotud pedagoogide koondamiskuludeks, klassikomplektide või õpilaste arvu muutustest tingitud suurenenud õpetajate palgakulude katteks ning palga alammäärade 8%-lisest tõusust tulenevate 2009. aasta I kvartalis tehtud kulude osaliseks katmiseks.

(3) II taotlusvoorus on võimalik täiendavaid vahendeid taotleda koolivõrgu korrastamisega seotud pedagoogide koondamiskuludeks, pärimuskultuurialase õppe toetuseks, pedagoog-metoodikute arvu suurenemisest tingitud kulude suurenemise katteks ning klassikomplektide või õpilaste arvu muutustest tingitud suurenenud õpetajate palgakulude, õppevahendite ja õpikute soetamise kulude katteks.

(4) Täiendavate vahendite eraldamise põhjendatust hinnatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate munitsipaal- ja eraüldhariduskoolide kulude koondmuutuste kaudu ning lähtudes käesoleva määrusega hariduskulude jaotamisele kehtestatud korrast ja määradest.

(5) Pedagoogide koondamiskuludeks eraldatakse täiendavaid vahendeid, kui koondamisega vabanenud palgavahenditest koondamiskulude tasumiseks ei piisa. Õppevahendite ja õpikute soetamise kulude katteks eraldatakse täiendavaid vahendeid, kui kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate munitsipaal- ja eraüldhariduskoolide õpilaste arv kokku on suurenenud vähemalt 12 õpilase võrra. Pärimuskultuurialase õppe toetuseks eraldatakse täiendavaid vahendeid, kui nimetatud valikainet õpib vähemalt 10 õpilast 1 tund nädalas, valikaine on sätestatud kooli tunniplaanis ning valikainet antakse vastava pärimuskultuuri piirkonna kultuuriinstituudi või kultuuriseltsi tunnustatud ainekava alusel ja pedagoogi poolt. Palga alammäärade 8%-lisest tõusust tulenevate 2009. aasta I kvartalis tehtud kulude osaliseks katmiseks eraldatakse täiendavaid vahendeid kohaliku omavalitsuse üksustele nende õpetajate eest, kellele maksti valla või linna volikogu enne 26. veebruari 2009. a tehtud otsuse ja õpetajaga sõlmitud töölepingu alusel 2009. aasta I kvartalis 8% kõrgemat palka kui 2008. aastal, kuid mitte rohkem kui 10 883 krooni kuus.

(6) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab taotluse täiendavate vahendite saamiseks asukohajärgsele maavalitsusele I taotlusvoorus 31. märtsiks 2009. a ja II taotlusvoorus 20. septembriks 2009. a.

(7) Taotluses tuleb põhjendada täiendavate vahendite vajadust, näidates seejuures ära õpilaste jaotuse klassiastmeti ja õppevormiti koolide lõikes. Palga alammäärade 8%-lisest tõusust tulenevate 2009. aasta I kvartalis tehtud kulude katteks toetuse taotlemisel tuleb esitada 2008. aastal miinimumpalka saanud õpetajate arv, kelle palka suurendati 2009. a I kvartalis 8%, ning volikogu otsus palga alammäärade suurendamise kohta.

(8) Maavalitsus kontrollib esitatud taotluste põhjendatust ja nende vastavust lõigetes 2–7 toodud tingimustele ning esitab maakonna omavalitsusliiduga kooskõlastatult kohaliku omavalitsuse üksuste taotluste koondi koos oma arvamusega ning põhjendustega vahendite ebapiisavuse kohta Haridus- ja Teadusministeeriumile I taotlusvooru korral 16. aprilliks 2009. a ja II taotlusvooru korral 6. oktoobriks 2009. a.

(9) Haridus- ja Teadusministeerium esitab hariduskulude täiendavate vahendite jaotamise ettepanekud koos seletuskirjaga vahendite eraldamise või eraldamata jätmise põhjuste kohta ning Omavalitsusliitude Koostöökogu ja Rahandusministeeriumi seisukohad Vabariigi Valitsusele otsustamiseks I taotlusvooru puhul hiljemalt 1. juuniks 2009. a ja II taotlusvooru puhul hiljemalt 15. novembriks 2009. a. Palga alammäärade 8%-lisest tõusust tulenevate 2009. aasta I kvartalis tehtud kulude katteks eraldatakse kohaliku omavalitsuse üksustele toetuseks vahendeid kokku kuni 50% lõikes 1 nimetatud hariduskulude täiendavate vahendite mahust.

3. peatükk
MUUDE TASANDUSFONDI VAHENDITE JAOTAMINE

§ 15. Omavalitsuste tulubaasi stabiliseerimise toetus

Paragrahvi 1 lõike 2 alusel on kohaliku omavalitsuse üksustele tulubaasi stabiliseerimise toetuseks määratud 30 000 000 krooni.

§ 16. Toimetulekutoetuseks määratud vahendite jaotamine

(1) Paragrahvi 1 lõike 2 alusel ja kooskõlas «Sotsiaalhoolekande seaduse» §-ga 224 ning § 42 lõigetega 3 ja 4 on kohaliku omavalitsuse üksustele toimetulekutoetuseks määratud 200 000 000 krooni, mis jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt lõigetele 2 ja 3.

(2) Toimetulekutoetuseks määratud summast 93 801 571 krooni jaotatakse järgmise valemi alusel (jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel on toodud lisas):

TTi = (TTi2009I + Üi2009I) / 0,3 –  (TTi2008 + Ü i2008) * 1,2 + Ji2008  – Ji2009, kus

TTi konkreetsele omavalitsuse üksusele eraldatavad toimetulekutoetuse vahendid 2009. aastal;
TTi2008 konkreetse omavalitsuse üksuse toimetulekutoetuse kulud toimetulekupiiri kindlustamiseks 2008. aastal vastavalt toimetulekutoetuse aruandele;
TTi2009I konkreetse omavalitsuse üksuse toimetulekutoetuse kulud toimetulekupiiri kindlustamiseks 2009. aasta I kvartalis vastavalt toimetulekutoetuse aruandele;
Üi2008 konkreetse omavalitsuse üksuse üksikvanema täiendava toetuse kulud 2008. aastal vastavalt toimetulekutoetuse aruandele;
Üi2009I konkreetse omavalitsuse üksuse üksikvanema täiendava toetuse kulud 2009. aasta I kvartalis vastavalt toimetulekutoetuse aruandele;
Ji2008 konkreetse omavalitsuse üksuse toimetulekutoetuse vahendite jääk 2008. aasta lõpu seisuga vastavalt toimetulekutoetuse aruandele;
Ji2009 konkreetse omavalitsuse üksuse toimetulekutoetuse vahendite jääk 2009. aasta alguse seisuga vastavalt toimetulekutoetuse aruandele.

[RT I 2009, 30, 181 – jõust. 15.06.2009]

(3) Toimetulekutoetuseks määratud vahenditest 106 198 429 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt lõigetele 4–9.

[RT I 2009, 30, 181 – jõust. 15.06.2009]

(4) Kohaliku omavalitsuse üksusel tekib õigus lõike 3 alusel jaotatavate toimetulekutoetuse täiendavate vahendite saamiseks, kui kohaliku omavalitsuse üksusel ei piisa käesoleva määruse alusel tasandusfondi toimetulekutoetuseks eraldatud vahenditest ja eelmiste aastate toimetulekutoetuse vahendite jääkidest toimetulekutoetuse väljamaksmiseks tingimusel, et toimetulekutoetuseks ettenähtud kulude tegemisel on lähtutud «Sotsiaalhoolekande seaduses» kehtestatud tingimustest.

(5) Toimetulekutoetuse täiendavate vahendite taotlemiseks esitab kohaliku omavalitsuse üksus vastava taotluse Sotsiaalministeeriumile 31. augustiks 2009. a. Taotluses näidatakse ära vahendite (sealhulgas kahel eelneval aastal kasutamata jäänud vahendite) kasutamine jooksval eelarveaastal, muudatused rahuldatud taotluste arvus ja kuludes taotluse kohta ning tuuakse ära vahendite ebapiisavuse põhjendused.

(6) Sotsiaalministeerium kontrollib esitatud taotluste põhjendatust ja vastavust lõigetes 4 ja 5 nimetatud tingimustele ning analüüsib toimetulekutoetuse vahendite kasutamist jooksval eelarveaastal võrrelduna kahe eelneva aastaga ning esitab Rahandusministeeriumile ettepaneku toimetulekutoetuse täiendavate vahendite jaotamiseks kohaliku omavalitsuse üksuste vahel hiljemalt 21. septembriks 2009. a, lisades selgituse vahendite eraldamise kohta ja taotluste rahuldamata jätmise põhjendused.

(7) Rahandusministeerium vaatab esitatud taotlused koos lisatud dokumentidega läbi, kontrollib taotluste põhjendatust ja esitab Vabariigi Valitsusele ettepaneku kohaliku omavalitsuse üksustele toimetulekutoetuse täiendavate vahendite eraldamiseks põhjendatuks hinnatud taotluste mahus koos Omavalitsusliitude Koostöökogu seisukohtadega hiljemalt 30. oktoobriks 2009. a. Rahandusministeeriumil on õigus kohaliku omavalitsuse üksusele tagastada lõigetes 4 ja 5 nimetatud tingimustele mittevastavad taotlused.

(8) Kui ilmneb, et kohaliku omavalitsuse üksusele käesoleva määrusega eraldatavatest toimetulekutoetuse vahenditest (koos eelmistel aastatel kasutamata jäänud vahenditega) ei piisa lõikes 7 nimetatud tähtajani ja vahendite puudujääk seab ohtu toetuste väljamaksmise, on Vabariigi Valitsusel õigus kohaliku omavalitsuse üksuse põhjendatud taotluse alusel otsustada vahendite eraldamine, arvestamata lõikes 7 sätestatud tähtaega.

(9) Lõikes 8 nimetatud juhul esitab kohaliku omavalitsuse üksus vastava taotluse koos asukohajärgse maavalitsuse arvamusega Rahandusministeeriumile. Rahandusministeerium kontrollib edastatud taotluse põhjendatust ning valmistab ette eelnõu raha eraldamiseks 10 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Rahandusministeerium esitab Vabariigi Valitsusele otsustamiseks Sotsiaalministeeriumi ja Omavalitsusliitude Koostöökoguga kooskõlastatud taotluse. Rahandusministeeriumil on õigus tagastada lõigetes 4, 5 ja 8 nimetatud tingimustele mittevastavad taotlused.

§ 17. Sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetuseks määratud vahendite jaotamine

(1) Paragrahvi 1 lõike 2 alusel on kohaliku omavalitsuse üksustele sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetuseks määratud 36 679 250 krooni, sealhulgas 23 879 250 krooni puuetega laste hooldajatoetusega seotud kulude katteks.

(2) Lõikes 1 toodud vahendid jaotatakse järgmise valemi alusel (jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel on toodud määruse lisas):

SKAi = 6040 + Pi2008 * A + Hi2008 * B, kus

SKAi konkreetsele omavalitsusüksusele eraldatavad vahendid sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetuseks;
Pi2008 2008. aastal toimetulekupiiri kindlustamiseks toimetulekutoetust saanud perekondade arv omavalitsusüksuses;
A arvestuslik väärtus 2008. aastal toimetulekupiiri kindlustamiseks toimetulekutoetust saanud ühe perekonna kohta kroonides;
Hi2008 hooldatavate puuetega laste arv 1. jaanuari 2009. aasta seisuga Sotsiaalkindlustusameti andmetel;
B arvestuslik väärtus 2009. aastal puudega lapse hooldaja kohta kroonides.

(3) Omavalitsusüksus võib lõike 2 alusel eraldatud vahendeid kasutada sotsiaaltoetuste maksmise või sotsiaalteenuste osutamise korraldamisega seotud kuludeks (sh projektide kaasfinantseerimiseks), täiendavate sotsiaaltoetuste maksmiseks, sotsiaalteenuste arendamise kuludeks ja puuetega laste hooldajatele toetuste maksmiseks.

§ 18. Saarvaldade ja saarelise osaga valdade täiendavaks toetuseks määratud vahendite jaotamine

(1) Paragrahvi 1 lõike 2 alusel ja kooskõlas «Püsiasustusega väikesaarte seaduse» § 12 alusel kehtestatud korraga on kohaliku omavalitsuse üksustele määratud saarvaldade ja saarelise osaga valdade täiendavaks toetuseks 6 500 000 krooni.

(2) Saarvaldade ja saarelise osaga valdade täiendav toetus arvutatakse järgmise valemi alusel (jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel on toodud lisas):

Si konkreetse saarvalla või saarelise osaga valla (i) täiendav toetus;
Ciy konkreetse väikesaare elanike arv rahvastikuregistri andmetel seisuga 01.01.2009 (y=1), arvestuslik teede pikkus (regulaarseks ühenduseks kasutatava laevatatava veetee pikkus kilomeetrites 0,8 osakaaluga ning maismaatee pikkus kilomeetrites saarvalla korral maavalitsuseni ja saarelise osaga valla korral vallamajani 0,2 osakaaluga, (y=2) kilomeetrites ning saare pindala ruutkilomeetrites (y=3);
Piy parameetri väärtus kroonides ühe elaniku (y=1), arvestusliku teede pikkuse ühe kilomeetri (y=2) ja pindalaühiku kohta kroonides (y=3).

§ 19. Koolilõuna toetuseks määratud vahendite jaotamine

(1) Paragrahvi 1 lõike 2 alusel ning kooskõlas «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 321 lõigetega 1–3 on kohaliku omavalitsuse üksustele tasandusfondi määratud 225 658 300 krooni kooli päevases õppevormis põhiharidust omandavate õpilaste, välja arvatud riigikoolide õpilaste, kelle toitlustuskulud kaetakse riigieelarvest, koolilõuna toetuseks.

(2) Koolilõuna arvestuslikuks maksumuseks ühe õpilase kohta kehtestatakse 11,47 krooni.

(3) Koolilõuna toetus jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel järgmise valemi alusel (jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel on toodud lisas):

Ki = (Õi1 + Õi2–8 + Õi9 + Õi+) * 100 * TI + (Õi1 * 2 + Õi2–8 + Õi+) * 75 * TII, kus

Ki konkreetsele kohaliku omavalitsuse üksusele eraldatav koolilõuna toetus;
Õi1 õpilaste arv 1. klassis päevases õppes konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses;
Õi2–8 õpilaste arv 2.–8. klassis päevases õppes konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses;
Õi9 õpilaste arv 9. klassis päevases õppes konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses;
Õi+ õpilaste arv põhiõppe pikendatud õppeajaga klassides (HEV +1, +2, +3 klassid) konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses;
TI koolilõuna arvestuslik maksumus ühe õpilase kohta.

4. peatükk
LÕPPSÄTTED

§ 20. Eraldiste ülekandmine

(1) Määruse lisas kohaliku omavalitsuse üksuste vahel «2009. aasta riigieelarve seaduse» § 4 lõigete 1 ja 2 alusel jaotatud tasandusfondi vahendid kantakse kohaliku omavalitsuse üksustele üle vahendite liike eristamata ühes summas.

(2) Määruse lisas toodud tabeli veerus «Tasandusfond kokku» nimetatud vahendid jaotatakse kvartalite lõikes järgmiselt: I kvartal 28%, II kvartal 34%, III kvartal 18% ja IV kvartal 20% kohaliku omavalitsuse üksusele määratud vahendite kogusummast. Kohaliku omavalitsuse üksus taotleb riigikassalt iga kuu 12. ja 25. kuupäevaks kvartaliks ettenähtud summast ühe kuuendiku ülekandmist vastavalt «Riigieelarve seaduse» § 32 lõike 1 alusel rahandusministri kehtestatud riigieelarve kassalise teenindamise eeskirjas sätestatud korrale.

(3) Kooskõlas «Riigieelarve seaduse» § 9 lõikega 7 võib rahandusministri nõusolekul kohaliku omavalitsuse üksuse põhjendatud taotluse alusel määruse lisas jaotatud vahendid avansiliselt üle kanda eelarveaasta eelseisvate perioodide arvel summas, mis ületab lõikes 2 toodud kvartaalset jaotust.

(4) Lõike 2 alusel kohaliku omavalitsuse üksusele kuude lõikes ülekantavate summade rahavoolise kasutamise käesoleva määruse lisas toodud tasandusfondi määratud eraldiste vahel otsustab kohaliku omavalitsuse üksus.




 

Vabariigi Valitsuse 5. märtsi 2009. a määruse nr 49
««2009. aasta riigieelarve seaduses» kohaliku omavalitsuse üksustele tasandusfondi määratud eraldiste jaotus ning jaotamise ulatus, tingimused ja kord»
lisa
(Vabariigi Valitsuse 4. juuni 2009. a määruse nr 85 sõnastuses)
[RT I 2009, 30, 181 – jõust. 15.06.2009]

«2009. aasta riigieelarve seaduses» eraldisteks kohaliku omavalitsuse üksustele tasandusfondi määratud vahendite jaotus (kroonides)

Omavalitsusüksused

 «2009. aasta riigieelarve seaduse» § 4 lõike 1 alusel jaotatavad tasandusfondi eraldised

«2009. aasta riigieelarve seaduse» § 4 lõike 2 alusel tasandusfondi määratud vahendite jaotus

TASANDUS-FOND KOKKU

Eraldised hariduskuludeks

Omavalitsuste tulubaasi stabiliseerimise toetus

Toimetuleku-toetus

Sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetus

Vahendid koolilõuna toetuseks

Saar-valdade ja saarelise osaga valdade täiendav toetus

KOKKU

sh muud haridus-korraldus-likud kulud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

TALLINN

0

796 813 564

10 668 467

 

13 060 423

4 092 210

60 703 535

0

874 669 732

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

HARJU MAAKOND

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Keila linn

0

32 709 631

285 898

 

592 547

217 520

2 109 238

0

35 628 936

Loksa linn

0

8 738 903

77 064

 

331 803

195 100

628 698

0

9 894 504

Maardu linn

0

30 273 222

379 297

 

3 795 416

514 940

2 186 964

0

36 770 542

Paldiski linn

0

11 512 738

108 788

 

1 274 227

138 130

757 192

0

13 682 287

Saue linn

0

14 957 920

190 224

 

90 237

44 710

1 279 195

0

16 372 062

Aegviidu vald

0

1 708 679

19 820

 

10 000

7 000

104 401

0

1 830 080

Anija vald

0

13 843 879

160 045

 

179 887

189 810

1 022 209

0

15 235 785

Harku vald

0

16 524 801

319 445

 

0

100 260

1 669 550

0

18 294 611

Jõelähtme vald

0

10 142 009

147 828

 

371 026

46 710

781 284

0

11 341 029

Keila vald

0

5 950 527

99 762

 

0

97 550

478 407

0

6 526 484

Kernu vald

0

5 670 599

44 983

 

0

39 420

421 905

0

6 131 924

Kiili vald

0

7 807 347

96 254

 

2 000

86 550

695 526

0

8 591 423

Kose vald

0

14 690 432

164 962

 

256 857

70 420

1 133 780

0

16 151 489

Kuusalu vald

497 000

14 185 620

161 054

 

106 000

71 130

1 076 417

0

15 936 167

Kõue vald

689 000

5 211 813

37 519

 

349 077

101 840

295 706

0

6 647 436

Nissi vald

194 000

8 341 076

78 702

 

466 217

110 840

624 396

0

9 736 529

Padise vald

0

4 844 312

39 329

 

178 530

36 710

331 271

0

5 390 823

Raasiku vald

0

10 834 287

118 694

 

26 000

29 710

937 311

0

11 827 308

Rae vald

0

20 527 877

256 599

 

0

68 840

1 877 491

0

22 474 208

Saku vald

0

18 657 011

251 594

 

81 929

108 260

1 696 224

0

20 543 424

Saue vald

0

12 292 128

180 287

 

552 000

213 550

1 215 235

0

14 272 913

Vasalemma vald

0

5 577 219

57 526

 

606 203

130 550

463 780

0

6 777 752

Viimsi vald

0

27 730 117

358 430

 

0

106 260

2 505 329

578 000

30 919 706

KOKKU

1 380 000

302 732 147

3 634 104

0

9 269 956

2 725 810

24 291 509

578 000

340 977 422

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

HIIU MAAKOND

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kärdla linn

1 317 000

10 966 616

97 513

 

906 071

96 710

786 447

0

14 072 844

Emmaste vald

0

2 824 302

33 587

 

115 000

38 710

195 321

0

3 173 333

Kõrgessaare vald

312 000

3 226 575

27 690

 

188 000

30 000

190 445

0

3 947 020

Käina vald

276 000

6 280 659

53 571

 

391 000

72 710

425 920

0

7 446 289

Pühalepa vald

0

3 103 466

24 099

 

446 000

44 000

188 724

0

3 782 190

KOKKU

1 905 000

26 401 618

236 460

0

2 046 071

282 130

1 786 857

0

32 421 676

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

IDA-VIRU MAAKOND

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kiviõli linn

15 678 000

13 921 265

123 272

 

784 693

302 550

1 127 757

0

31 814 265

Kohtla-Järve linn

83 835 000

81 295 786

930 777

 

0

2 235 300

6 406 874

0

173 772 960

Narva linn

155 730 000

109 591 326

1 590 538

 

81 344

2 162 850

9 665 092

0

277 230 612

Narva-Jõesuu linn

6 542 000

3 754 388

44 631

 

0

105 840

220 274

0

10 622 502

Püssi linn

1 586 000

29 245

29 245

 

0

87 130

0

0

1 702 375

Sillamäe linn

32 641 000

28 816 823

350 834

 

2 498 000

710 880

2 229 700

0

66 896 403

Alajõe vald

348 000

1 375

1 375

 

277 000

26 000

0

0

652 375

Aseri vald

2 572 000

4 332 916

36 093

 

327 902

72 130

247 808

0

7 552 756

Avinurme vald

4 010 000

5 159 274

35 102

 

113 000

65 130

315 497

0

9 662 901

Iisaku vald

1 724 000

4 076 185

38 200

 

74 000

39 710

293 412

0

6 207 307

Illuka vald

0

2 013 001

13 443

 

38 000

51 420

139 679

0

2 242 100

Jõhvi vald

15 815 000

27 118 305

291 127

 

0

659 720

1 839 631

0

45 432 656

Kohtla vald

0

13 071

13 071

 

0

124 970

0

0

138 041

Kohtla-Nõmme vald

2 244 000

2 831 627

18 019

 

24 454

47 420

177 825

0

5 325 326

Lohusuu vald

1 804 000

2 035 112

12 384

 

0

26 710

78 300

0

3 944 122

Lüganuse vald

1 730 000

4 211 802

19 854

 

0

68 840

301 729

0

6 312 371

Maidla vald

0

2 192 325

12 423

 

22 476

40 420

140 826

0

2 396 047

Mäetaguse vald

0

4 266 994

45 768

 

0

85 840

307 753

0

4 660 587

Sonda vald

0

950 446

12 708

 

0

44 420

56 789

0

1 051 655

Toila vald

0

5 634 914

58 863

 

321 050

94 130

366 836

0

6 416 930

Tudulinna vald

619 000

1 405 589

8 145

 

86 061

42 420

90 347

0

2 243 417

Vaivara vald

0

2 315 229

34 539

 

598 469

176 680

93 215

0

3 183 593

KOKKU

326 878 000

305 966 998

3 720 411

0

5 246 449

7 270 510

24 099 344

0

669 461 301

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

JÕGEVA MAAKOND

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Jõgeva linn

11 290 000

24 081 639

205 237

 

0

259 100

1 745 556

0

37 376 295

Mustvee linn

6 428 000

7 962 569

43 828

 

111 000

80 130

509 670

0

15 091 369

Põltsamaa linn

8 406 000

17 793 021

170 332

 

114 520

129 970

1 307 876

0

27 751 387

Jõgeva vald

9 436 000

6 408 278

87 132

 

0

204 100

434 238

0

16 482 616

Kasepää vald

5 201 000

297 517

17 327

 

181 000

75 130

12 046

0

5 766 693

Pajusi vald

0

1 320 862

23 318

 

126 888

40 710

106 408

0

1 594 868

Pala vald

2 892 000

3 212 491

27 337

 

52 000

80 130

221 708

0

6 458 329

Palamuse vald

4 993 000

7 233 460

51 796

 

421 647

139 260

510 818

0

13 298 185

Puurmani vald

3 579 000

5 112 074

37 816

 

324 000

49 710

311 194

0

9 375 978

Põltsamaa vald

7 792 000

7 097 925

68 695

 

507 260

206 390

522 864

0

16 126 439

Saare vald

4 127 000

2 511 384

21 084

 

236 270

34 710

175 531

0

7 084 895

Tabivere vald

3 894 000

6 455 636

46 835

 

251 000

86 130

446 284

0

11 133 050

Torma vald

6 154 000

5 131 834

49 989

 

393 768

133 260

422 765

0

12 235 627

KOKKU

74 192 000

94 618 690

850 726

0

2 719 353

1 518 730

6 726 958

0

179 775 731

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

JÄRVA MAAKOND

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Paide linn

2 248 000

26 425 178

287 632

 

1 569 902

325 940

1 846 228

0

32 415 248

Albu vald

1 677 000

2 952 027

26 267

 

68 243

29 710

205 933

0

4 932 913

Ambla vald

1 714 000

6 777 842

47 428

 

109 520

31 710

396 092

0

9 029 164

Imavere vald

671 000

2 785 025

25 434

 

102 777

35 710

175 244

0

3 769 756

Järva-Jaani vald

1 459 000

5 432 161

44 770

 

131 990

41 710

326 969

0

7 391 830

Kareda vald

752 000

1 699 052

13 348

 

0

38 420

88 626

0

2 578 098

Koeru vald

2 708 000

6 569 476

58 125

 

228 077

104 840

470 663

0

10 081 056

Koigi vald

586 000

3 171 093

20 843

 

0

28 710

217 119

0

4 002 922

Paide vald

0

1 376 397

33 427

 

0

40 420

119 889

0

1 536 706

Roosna-Alliku vald

1 819 000

2 692 693

28 621

 

280 000

105 550

175 818

0

5 073 061

Türi vald

9 776 000

27 678 154

252 168

 

791 047

425 070

1 908 467

0

40 578 738

Väätsa vald

0

3 357 769

33 345

 

0

29 710

267 312

0

3 654 791

KOKKU

23 410 000

90 916 867

871 408

0

3 281 556

1 237 500

6 198 360

0

125 044 283

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

LÄÄNE MAAKOND

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Haapsalu linn

1 784 000

31 210 616

282 579

 

0

300 100

2 143 082

0

35 437 798

Hanila vald

2 146 000

3 549 463

31 912

 

211 000

47 710

209 949

0

6 164 122

Kullamaa vald

2 596 000

4 652 389

23 238

 

197 000

35 710

246 948

0

7 728 047

Lihula vald

4 874 000

8 907 933

63 820

 

238 382

142 260

565 312

0

14 727 887

Martna vald

1 660 000

1 768 871

16 265

 

254 273

42 710

118 741

0

3 844 595

Noarootsi vald

0

2 464 796

15 251

 

69 000

31 710

144 268

202 000

2 911 774

Nõva vald

135 000

1 402 115

5 509

 

0

24 710

44 743

0

1 606 568

Oru vald

0

2 567 352

21 719

 

63 000

19 000

152 299

0

2 801 651

Ridala vald

2 706 000

6 424 754

52 820

 

349 260

71 710

530 895

0

10 082 619

Risti vald

265 000

1 906 320

15 769

 

0

10 000

123 617

0

2 304 937

Taebla vald

2 203 000

8 618 988

81 899

 

313 810

41 710

572 196

0

11 749 704

Vormsi vald

0

1 144 917

4 201

 

31 000

17 000

32 984

1 254 000

2 479 901

KOKKU

18 369 000

74 618 514

614 982

0

1 726 725

784 330

4 885 034

1 456 000

101 839 603

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

LÄÄNE-VIRU MAAKOND

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kunda linn

2 435 000

9 051 790

96 990

 

178 337

185 390

757 192

0

12 607 709

Rakvere linn

13 367 000

54 265 948

444 466

 

1 543 680

440 620

3 748 385

0

73 365 633

Haljala vald

2 852 000

7 016 617

71 286

 

220 377

77 840

540 646

0

10 707 480

Kadrina vald

6 081 000

14 320 063

149 838

 

361 781

147 970

1 083 587

0

21 994 401

Laekvere vald

3 078 000

4 616 986

32 416

 

28 424

145 680

340 449

0

8 209 539

Rakke vald

4 904 000

5 784 922

38 546

 

0

51 420

374 580

0

11 114 922

Rakvere vald

2 592 000

3 299 597

31 335

 

37 600

71 840

219 987

0

6 221 024

Rägavere vald

1 667 000

2 505 600

21 520

 

21 443

41 420

154 020

0

4 389 483

Sõmeru vald

0

7 358 653

84 097

 

0

127 970

540 359

0

8 026 982

Tamsalu vald

7 672 000

9 930 911

116 346

 

892 304

285 680

836 639

0

19 617 534

Tapa vald

15 038 000

25 647 386

213 069

 

1 330 823

288 390

1 781 982

0

44 086 581

Vihula vald

0

2 508 968

20 217

 

10 000

38 420

148 283

0

2 705 671

Vinni vald

8 546 000

12 782 962

134 428

 

284 465

188 100

939 319

0

22 740 846

Viru-Nigula vald

735 000

2 490 514

23 004

 

0

26 710

189 585

0

3 441 809

Väike-Maarja vald

8 675 000

12 172 216

111 284

 

148 860

233 100

906 335

0

22 135 511

KOKKU

77 642 000

173 753 133

1 588 842

0

5 058 094

2 350 550

12 561 348

0

271 365 125

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

PÕLVA MAAKOND

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Põlva linn

5 644 000

24 809 765

196 644

 

1 190 095

254 260

1 606 738

0

33 504 858

Ahja vald

3 098 000

3 614 173

19 726

 

0

30 710

235 475

0

6 978 358

Kanepi vald

7 221 000

6 580 687

54 164

 

474 000

145 260

411 580

0

14 832 527

Kõlleste vald

1 293 000

2 103 444

12 906

 

98 373

36 710

131 361

0

3 662 888

Laheda vald

3 144 000

4 108 069

23 410

 

57 000

42 710

237 770

0

7 589 549

Mikitamäe vald

4 334 000

2 126 109

13 809

 

0

63 130

123 330

0

6 646 569

Mooste vald

4 640 000

4 874 036

24 846

 

490 733

355 490

312 628

0

10 672 887

Orava vald

2 814 000

2 940 261

16 295

 

350 000

46 710

174 670

0

6 325 641

Põlva vald

7 407 000

5 811 543

78 821

 

960 000

155 260

392 650

0

14 726 453

Räpina vald

16 832 000

12 116 296

112 840

 

572 445

361 490

923 258

0

30 805 489

Valgjärve vald

2 612 000

2 885 927

23 270

 

242 227

33 000

209 949

0

5 983 103

Vastse-Kuuste vald

2 955 000

3 178 175

22 434

 

85 040

76 840

224 863

0

6 519 918

Veriora vald

4 788 000

3 280 712

24 788

 

0

145 680

257 847

0

8 472 239

Värska vald

3 568 000

5 182 230

29 303

 

213 173

53 420

251 824

0

9 268 647

KOKKU

70 350 000

83 611 427

653 256

0

4 733 086

1 800 670

5 493 943

0

165 989 126

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

PÄRNU MAAKOND

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Pärnu linn

24 395 000

123 542 908

1 332 436

 

4 408 714

1 052 820

8 755 315

0

162 154 757

Sindi linn

6 092 000

6 968 030

107 165

 

236 379

51 000

522 864

0

13 870 273

Are vald

3 005 000

3 656 699

30 446

 

46 183

18 000

240 064

0

6 965 946

Audru vald

9 178 000

11 640 785

126 618

 

1 699 000

369 390

862 166

0

23 749 341

Halinga vald

893 000

7 535 833

80 382

 

166 443

118 260

552 693

0

9 266 229

Häädemeeste vald

6 275 000

7 846 499

70 293

 

154 520

129 550

591 699

0

14 997 268

Kaisma vald

288 000

697 045

6 861

 

0

8 000

37 860

0

1 030 905

Kihnu vald

1 590 000

2 322 931

12 436

 

49 000

14 000

107 842

2 031 000

6 114 773

Koonga vald

3 076 000

2 947 727

25 839

 

460 410

45 000

184 422

0

6 713 559

Lavassaare vald

804 000

639 404

14 813

 

45 055

15 000

39 007

0

1 542 466

Paikuse vald

2 310 000

7 911 537

108 371

 

286 068

125 260

838 073

0

11 470 938

Saarde vald

11 105 000

13 489 166

97 261

 

1 620 000

226 130

809 392

0

27 249 688

Sauga vald

3 516 000

4 465 847

74 622

 

186 823

50 420

250 103

0

8 469 193

Surju vald

1 344 000

3 150 719

19 186

 

196 550

59 710

224 003

0

4 974 982

Tahkuranna vald

3 759 000

4 384 627

70 391

 

261 822

82 840

353 930

0

8 842 219

Tootsi vald

1 663 000

1 754 275

20 572

 

276 000

140 000

108 703

0

3 941 978

Tori vald

2 839 000

5 773 567

49 974

 

296 000

74 420

429 075

0

9 412 062

Tõstamaa vald

3 016 000

4 572 150

34 852

 

163 000

102 840

314 349

171 000

8 339 339

Varbla vald

1 314 000

2 399 905

10 485

 

310 277

47 000

156 027

0

4 227 209

Vändra alev

2 272 000

8 653 415

97 520

 

282 000

68 420

679 178

0

11 955 013

Vändra vald

5 532 000

5 518 440

36 243

 

218 000

246 230

360 526

0

11 875 196

KOKKU

94 266 000

229 871 509

2 426 766

0

11 362 244

3 044 290

16 417 291

2 202 000

357 163 334

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

RAPLA MAAKOND

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Juuru vald

1 671 000

5 175 942

35 989

 

252 881

53 710

370 852

0

7 524 385

Järvakandi vald

1 732 000

4 072 952

33 897

 

167 000

43 710

253 544

0

6 269 206

Kaiu vald

304 000

3 766 930

32 138

 

0

50 420

265 878

0

4 387 228

Kehtna vald

3 513 000

9 729 750

116 444

 

1 849 660

246 970

778 990

0

16 118 370

Kohila vald

1 292 000

13 271 057

169 124

 

654 773

186 680

1 198 313

0

16 602 823

Käru vald

952 000

1 927 406

15 875

 

47 483

14 000

127 346

0

3 068 235

Märjamaa vald

9 911 000

16 175 651

183 967

 

1 298 960

397 490

1 329 101

0

29 112 202

Raikküla vald

2 039 000

3 421 780

31 816

 

581 000

117 130

171 802

0

6 330 712

Rapla vald

0

29 768 655

292 171

 

1 662 033

270 100

2 115 834

0

33 816 622

Vigala vald

2 316 000

6 892 460

36 509

 

141 710

52 420

396 952

0

9 799 542

KOKKU

23 730 000

94 202 583

947 930

0

6 655 500

1 432 630

7 008 612

0

133 029 325

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

SAARE MAAKOND

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kuressaare linn

0

46 589 026

473 312

 

979 583

294 810

3 256 784

0

51 120 203

Kaarma vald

3 615 000

5 093 584

57 882

 

157 493

151 680

338 729

216 000

9 572 486

Kihelkonna vald

0

1 662 702

11 099

 

105 000

19 000

103 827

176 000

2 066 529

Kärla vald

2 473 000

3 362 631

31 673

 

185 000

32 000

243 793

0

6 296 424

Laimjala vald

1 070 000

1 357 115

16 246

 

44 000

45 420

90 060

0

2 606 595

Leisi vald

5 375 000

5 232 506

46 205

 

0

105 260

350 201

0

11 062 967

Lümanda vald

1 380 000

2 185 402

15 205

 

39 000

41 420

137 671

0

3 783 493

Muhu vald

3 074 000

3 349 758

28 340

 

101 674

23 000

249 816

116 000

6 914 248

Mustjala vald

1 458 000

1 472 830

12 182

 

260 000

46 710

95 509

0

3 333 049

Orissaare vald

1 881 000

6 060 535

46 414

 

61 863

45 420

411 580

144 000

8 604 398

Pihtla vald

511 000

1 938 828

24 577

 

86 777

53 420

107 842

0

2 697 867

Pöide vald

1 833 000

1 693 905

15 382

 

15 669

26 710

113 292

0

3 682 576

Ruhnu vald

25 000

819 516

1 273

 

0

6 000

13 193

1 114 000

1 977 709

Salme vald

1 083 000

3 296 515

31 468

 

21 549

11 000

257 560

0

4 669 624

Torgu vald

507 000

2 120

2 120

 

13 000

8 000

0

0

530 120

Valjala vald

1 552 000

3 214 943

34 217

 

134 000

48 420

238 343

0

5 187 706

KOKKU

25 837 000

87 331 916

847 595

0

2 204 608

958 270

6 008 200

1 766 000

124 105 994

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

TARTU MAAKOND

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Elva linn

10 083 000

16 602 773

179 895

 

330 292

140 970

1 337 132

0

28 494 167

Kallaste linn

3 805 000

3 021 198

21 738

 

25 262

47 420

150 578

0

7 049 458

Tartu linn

27 111 000

245 282 052

2 572 583

 

6 009 940

1 873 330

18 433 887

0

298 710 209

Alatskivi vald

4 784 000

5 116 288

40 404

 

49 185

77 840

376 875

0

10 404 188

Haaslava vald

2 664 000

2 158 944

31 144

 

278 000

71 130

132 795

0

5 304 869

Kambja vald

5 804 000

5 346 161

64 769

 

69 605

42 420

453 168

0

11 715 354

Konguta vald

2 234 000

1 817 301

23 285

 

24 050

14 000

118 168

0

4 207 519

Laeva vald

156 000

1 662 266

17 547

 

1 000

7 000

121 323

0

1 947 589

Luunja vald

3 290 000

5 243 867

62 176

 

103 775

105 260

339 015

0

9 081 917

Meeksi vald

2 105 000

1 358 809

6 541

 

193 000

41 710

86 905

0

3 785 424

Mäksa vald

3 183 000

1 830 760

32 544

 

159 000

151 680

129 067

0

5 453 507

Nõo vald

4 983 000

8 894 292

99 391

 

119 797

127 970

859 871

0

14 984 930

Peipsiääre vald

3 477 000

1 859 875

13 418

 

146 217

47 420

136 237

0

5 666 749

Piirissaare vald

489 000

70

70

 

47 000

13 000

0

498 000

1 047 070

Puhja vald

3 956 000

6 085 058

62 616

 

182 000

114 260

451 160

0

10 788 478

Rannu vald

2 319 000

4 784 461

39 329

 

52 370

65 130

331 558

0

7 552 519

Rõngu vald

5 807 000

6 411 125

60 325

 

145 568

67 130

471 811

0

12 902 634

Tartu vald

8 741 000

11 407 448

118 305

 

189 480

138 260

922 110

0

21 398 298

Tähtvere vald

0

3 989 189

50 371

 

187 240

14 000

285 668

0

4 476 097

Vara vald

4 870 000

3 089 127

41 839

 

333 940

181 970

217 979

0

8 693 016

Võnnu vald

2 359 000

4 338 022

32 537

 

312 000

47 710

288 823

0

7 345 555

Ülenurme vald

0

11 105 119

132 928

 

62 569

26 710

848 399

0

12 042 797

KOKKU

102 220 000

351 404 205

3 703 755

0

9 021 290

3 416 320

26 492 529

498 000

493 052 344

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

VALGA MAAKOND

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tõrva linn

4 992 000

9 639 018

85 118

 

99 697

78 840

806 524

0

15 616 079

Valga linn

38 119 000

32 584 630

357 139

 

5 234 377

860 010

2 669 961

0

79 467 978

Helme vald

6 075 000

2 829 849

41 755

 

177 660

121 260

198 763

0

9 402 532

Hummuli vald

2 856 000

2 694 502

16 836

 

74 916

45 420

171 515

0

5 842 353

Karula vald

3 193 000

1 456 400

18 768

 

159 932

67 130

95 509

0

4 971 971

Otepää vald

7 307 000

13 491 116

100 429

 

299 757

82 130

933 870

0

22 113 873

Palupera vald

2 370 000

2 157 762

13 111

 

0

41 710

140 253

0

4 709 725

Puka vald

4 548 000

4 695 101

39 809

 

0

76 840

295 706

0

9 615 647

Põdrala vald

2 369 000

2 496 755

15 152

 

230 632

56 420

149 431

0

5 302 238

Sangaste vald

4 007 000

3 567 573

32 884

 

25 000

70 420

274 195

0

7 944 188

Taheva vald

2 974 000

2 234 604

14 938

 

332 000

64 420

141 687

0

5 746 711

Tõlliste vald

5 320 000

4 705 760

37 833

 

0

76 130

343 318

0

10 445 208

Õru vald

1 530 000

627 794

8 243

 

69 000

26 000

30 402

0

2 283 196

KOKKU

85 660 000

83 180 864

782 015

0

6 702 971

1 666 730

6 251 134

0

183 461 699

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

VILJANDI MAAKOND

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Mõisaküla linn

2 772 000

1 846 806

14 372

 

0

17 000

110 137

0

4 745 943

Viljandi linn

17 998 000

60 067 351

581 566

 

3 098 247

793 880

4 244 862

0

86 202 340

Võhma linn

3 961 000

4 556 276

35 544

 

0

99 550

364 829

0

8 981 655

Abja vald

5 850 000

5 874 678

51 165

 

129 000

82 840

405 556

0

12 342 074

Halliste vald

3 403 000

2 937 593

26 150

 

0

241 940

207 080

0

6 789 613

Karksi vald

5 322 000

7 929 594

92 515

 

191 743

190 970

661 682

0

14 295 989

Kolga-Jaani vald

3 168 000

4 478 467

27 400

 

3 000

40 420

282 513

0

7 972 400

Kõo vald

2 613 000

2 505 107

18 353

 

6 000

57 130

157 461

0

5 338 698

Kõpu vald

1 182 000

1 587 833

11 706

 

7 194

40 420

103 253

0

2 920 700

Paistu vald

2 520 000

4 479 601

30 589

 

137 102

62 130

294 272

0

7 493 105

Pärsti vald

4 553 000

7 280 949

75 001

 

239 507

101 550

359 953

0

12 534 959

Saarepeedi vald

1 197 000

2 492 388

24 446

 

60 411

10 000

162 624

0

3 922 423

Suure-Jaani vald

11 621 000

18 978 480

128 301

 

77 274

192 100

1 163 322

0

32 032 176

Tarvastu vald

8 844 000

9 831 106

91 387

 

647 000

153 550

794 764

0

20 270 420

Viiratsi vald

5 632 000

5 034 820

70 848

 

842 551

268 680

385 479

0

12 163 530

KOKKU

80 636 000

139 881 049

1 279 343

0

5 439 029

2 352 160

9 697 787

0

238 006 025

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

VÕRU MAAKOND

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Võru linn

31 144 000

42 418 832

391 826

 

1 878 209

424 780

2 954 195

0

78 820 016

Antsla vald

10 058 000

8 843 983

92 929

 

322 182

183 970

682 333

0

20 090 468

Haanja vald

3 433 000

2 486 824

17 808

 

368 000

109 550

153 733

0

6 551 107

Lasva vald

6 007 000

4 582 126

35 355

 

0

83 130

370 278

0

11 042 534

Meremäe vald

4 503 000

1 565 375

18 691

 

321 000

63 710

96 370

0

6 549 455

Misso vald

2 163 000

2 239 035

10 116

 

369 000

37 000

89 486

0

4 897 521

Mõniste vald

3 698 000

2 542 737

16 885

 

48 000

186 100

170 942

0

6 645 779

Rõuge vald

5 596 000

3 981 889

43 700

 

83 000

131 260

324 388

0

10 116 537

Sõmerpalu vald

5 598 000

5 411 077

40 470

 

492 000

113 550

437 106

0

12 051 733

Urvaste vald

4 855 000

3 665 839

30 527

 

35 999

61 420

274 195

0

8 892 453

Varstu vald

2 986 000

6 367 064

26 530

 

275 000

59 420

353 356

0

10 040 840

Vastseliina vald

4 867 000

6 375 257

48 045

 

496 000

157 970

392 076

0

12 288 303

Võru vald

10 117 000

11 952 163

127 478

 

585 826

134 550

737 401

0

23 526 940

KOKKU

95 025 000

102 432 201

900 360

0

5 274 216

1 746 410

7 035 859

0

211 513 686

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KÕIK KOKKU

1 101 500 000

3 037 737 285

33 726 420

0

93 801 571

36 679 250

225 658 300

6 500 000

4 501 876 406

Omavalitsuste tulubaasi stabiliseerimise toetuse jaotamata vahendid

 

 

 

30 000 000

 

 

 

 

30 000 000

Hariduskulude täiendavad vahendid

 

11 509 355

 

 

 

 

 

 

11 509 355

Toimetulekutoetuse täiendavad vahendid

 

 

 

 

106 198 429

 

 

 

106 198 429

KÕIK KOKKU

1 101 500 000

3 049 246 640

33 726 420

30 000 000

200 000 000

36 679 250

225 658 300

6 500 000

4 649 584 190

[RT I 2009, 30, 181 – jõust. 15.06.2009]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json