„2009. aasta riigieelarve seaduses” kohaliku omavalitsuse üksustele tasandusfondi määratud eraldiste jaotus ning jaotamise ulatus, tingimused ja kord
Vastu võetud 05.03.2009 nr 49
RT I 2009, 17, 105
jõustumine 13.03.2009
Muudetud järgmise määrusega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
4.06.2009 nr 85 (RT I 2009, 30, 181) 15.06.2009
Määrus kehtestatakse «2009. aasta riigieelarve seaduse» § 4 lõike 2, «Riigieelarve seaduse» § 9 lõike 6 ja «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 321 lõike 3 alusel ning kooskõlas «2009. aasta riigieelarve seaduse» § 1 osa 6 artikliga 452.01.
1. peatükk
ÜLDOSA
§ 1. Tasandusfondi vahendite jaotamine
(1) Kohaliku omavalitsuse üksustele eelarvete tasandusfondi määratud vahendid kogusummas 1 101 500 000 krooni jaotatakse lähtuvalt «2009. aasta riigieelarve seaduse» § 4 lõikes 1 esitatud valemist vastavalt määruse lisale.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksustele hariduskuludeks, koolilõuna kuludeks, toimetulekutoetuseks, sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise kuludeks, omavalitsuste tulubaasi stabiliseerimise toetuseks ning täiendavaks toetuseks saarvaldadele ja saarelise osaga valdadele määratud vahendid summas 3 548 084 190 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt §-dele 2–19.
2. peatükk
HARIDUSKULUDEKS MÄÄRATUD VAHENDITE JAOTAMINE
§ 2. Hariduskuludeks määratud vahendite jaotamine
(1) Paragrahvi 1 lõike 2 alusel on kohaliku omavalitsuse üksustele hariduskuludeks määratud eraldiste summa 3 049 246 640 krooni, mis jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 ning §-dele 13 ja 14.
(2) Hariduskuludeks määratud eraldiste summast 3 004 010 865 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt määruse lisale ja lähtuvalt §-des 3–12 kehtestatud arvestuspõhimõtetest õpetajate, direktori (juhataja) ning tema asetäitja õppe- ja kasvatusalal palga ja täienduskoolituse, investeeringute, õpikute ning õppevahendite soetamise kulude toetuseks. Kohaliku omavalitsuse üksuste otsustada on vahendite jaotus õpetajate, direktori (juhataja) ning tema asetäitja õppe- ja kasvatusalal palga ja täienduskoolituse, investeeringute, õpikute ning õppevahendite soetamise kulude vahel.
§ 3. Hariduskulude vahendite jaotamisel aluseks võetavad määrad ning koefitsient
(1) Hariduskulude vahendite jaotamisel võetakse päevases õppes kooliastmeti aluseks järgmised pearaha määrad:
1) I kooliaste | 11 858 krooni, |
2) II kooliaste | 14 473 krooni, |
3) III kooliaste ja pikendatud õppeajaga klassid | 16 740 krooni, |
4) gümnaasium | 14 822 krooni. |
(2) Hariduskulude vahendite jaotamisel võetakse õhtuses õppes aluseks järgmised pearaha määrad:
1) I–III kooliastmes | 12 555 krooni, |
2) gümnaasiumis | 10 164 krooni, |
3) õhtuõpe vanglas | 21 344 krooni. |
(3) Hariduskulude vahendite jaotamisel võetakse aluseks järgmised arvestuslikud määrad:
1) klassijuhataja lisatasu | 16 789 krooni, |
2) juhtimiskoha lisatoetus | 242 229 krooni, |
3) lisatund | 8 893 krooni, |
4) õppetund | 254 krooni. |
§ 4. Arvestuslik klassikomplektide moodustamine kooliti
(1) Tavaõppe klassikomplektide arv leitakse klassiastmeti, jagades õpilaste koguarvu klassi täituvuse ülemise piirnormiga ja ümardades tulemuse ülespoole lähima täisarvuni. I–III kooliastme klasside täituvuse ülemiseks piirnormiks loetakse 24 õpilast. Sanatooriumiklassid loetakse käesoleva määruse tähenduses tavaõppe klassideks.
(2) Kui kahe või kolme tavaõppe klassi õpilaste arv kokku on 16 või vähem, moodustatakse nendest õpilastest liitklass. Liita tohib 1.–4. ja 3.–6. klasse.
(3) «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 15 lõikes 1 ja § 26 lõikes 1 nimetatud klassidesse (edaspidi hariduslike erivajadustega õpilaste klassid) arvatud õpilastest loetakse moodustatud klassikomplektide arvuks I–III kooliastme õpilaste koguarvu ja klassi täituvuse ülemise piirnormi jagatise ülespoole lähima täisarvuni ümardatud tulemust ning gümnaasiumi õpilaste arvu ja gümnaasiumi klassi täituvuse ülemise piirnormi jagatise täisarvuni üles ümardatud tulemust. Psüühikahäiretega laste klassi, tasandusklassi ja abiklassi puhul ei liideta omavahel 1.–6. ja 7.–9. klasse, kui ühes nendest gruppidest õpib rohkem kui 12 õpilast. Kui I ja II kooliastme peale kokku on nendes klassides üle 12 õpilase, siis liidetakse klasse vastavalt lõikes 2 toodud tingimusele. Liitpuuetega laste klassi, toimetulekuklassi ja hooldusklassi täituvuse ülemiseks piirnormiks loetakse 6 õpilast.
(4) Kooli poolt hariduslike erivajadustega õpilaste klassi määratud õpilastest ei loeta moodustatuks hariduslike erivajadustega õpilaste klasse I–III kooliastmes, kui sinna on määratud vähem kui 5 hariduslike erivajadustega õpilast, ning gümnaasiumis, kui sinna on määratud vähem kui 5 hariduslike erivajadustega õpilast.
(5) Õhtu- ja kaugõppe klassikomplektide arv leitakse klassiastmeti ja õppevormiti eraldi, jagades õpilaste arvu klassi täituvuse ülemise piirnormiga ja ümardades tulemuse ülespoole lähima täisarvuni. Juhul kui vastava õppevormi klassiastmes on vähem kui 10 õpilast, ümardatakse õpilaste koguarvu klassi täituvuse ülemise piirnormiga jagamise tulemus ülespoole ühe komakohani. Kui õhtuõppe III kooliastmes õpib vastavas klassiastmes vähem kui 10 õpilast, kuid kooliastmes kokku on vähemalt 30 õpilast, ümardatakse õpilaste koguarvu klassi täituvuse ülemise piirnormiga jagamise tulemus ülespoole lähima täisarvuni.
(6) Arvestuslike klassikomplektide moodustamisel lähtutakse põhimõttest, et erineva klassi täituvuse ülemise piirnormiga, õppevormiga ja õppekeelega klasside õpilasi ei arvestata ühte klassi. Eraldi moodustatakse eesti ja vene õppekeelega klassid ning keelekümblusklassid. Eesti ja vene keelest erinev õppekeel arvestatakse eesti õppekeeleks. Päevane õpe arvestatakse õhtu- ja kaugõppest eraldi. Tervislikel põhjustel koduõppel olevaid õpilasi arvestuslike klassikomplektide moodustamisel ei arvestata.
(7) Klasside moodustamisel arvestatakse ühe kooli erinevates õppehoonetes õppivad õpilased eraldi, kui õppehoonete vaheline kaugus sõiduvahendiga sõidetavat lühimat teed pidi on I ja II kooliastme puhul vähemalt 10 km ning III kooliastme puhul vähemalt 30 km ning omavalitsusüksus on eraldi arvestamiseks soovi avaldanud.
§ 5. Eriolukorras olevad koolid
Eriolukorras olevaks kooliks on:
1) kool, mis asub väikesaarel;
2)
põhikool (või selle õppekeeleline osa), mille III kooliastmes õpib
10–29 õpilast ning mille sulgemine tooks kaasa vähemalt pooltele selle
kooli III kooliastmes õppivatele õpilastele kooliteekonna pikenemise
koduküla keskusest lähimasse teise kooli sõiduvahendiga sõidetavat teed pidi
rohkem kui 30 kilomeetrit. Kõvakatteta tee pikkus korrutatakse
koefitsiendiga 1,2. Kaugust arvestatakse III kooliastme või kogu kooli
õpilasi arvesse võttes, olenevalt sellest, milline arvestus on kooli jaoks
soodsam.
§ 6. Pearaha arvestamine
Iga päevases ja õhtuses õppes õppiva õpilase kohta arvestatakse pearaha § 3 lõigetega 1 ja 2 kehtestatud määras vastavalt õpilase õppevormile ja kooliastmele.
§ 7. Lisaraha arvestamine
(1) Lisaraha on täiendavalt arvestatud pearaha täitmata kohtade eest I–III kooliastme päevase õppevormiga klassidele ja III kooliastme õhtuse õppevormiga klassidele.
(2) Klassiastmele, mille õpilastest ei moodustata liitklassi, arvestatakse lisaraha päevase õppe korral järgmiselt:
1) 1–16 õpilase puhul | (17–n)-kordne pearaha, |
2) 18–24 õpilase puhul | (24–n)-kordne pearaha, |
3) 27–33 õpilase puhul | (34–n)-kordne pearaha, |
kus «n» on õpilaste arv sellel klassiastmel.
(3) Õhtuõppe III kooliastmes arvestatakse klassiastmele lisaraha 1–16 õpilase puhul mahus, mille võrra klassiastme õpilaste arv on väiksem kui seitseteist.
(4) Liitklassidele ja hariduslike erivajadustega klassidele arvestatakse lisaraha (17–n)-kordse pearahana, kus «n» on õpilaste arv liitklassis.
(5) Väikesaartel asuvate koolide puhul arvestatakse III kooliastme tavaõppe klassidele lisaraha vastavalt lõikele 1, välja arvatud juhul, kui III kooliastmes on kokku 1–3 õpilast, mille korral arvestatakse lisaraha (17–n)/3-kordse pearahana, kus «n» on õpilaste arv klassis.
§ 8. Lisaraha eraldamise tingimused
(1) Lisaraha ei eraldata omavalitsusüksustele eesti, soome ja inglise õppekeele klasside eest, kui neis klassides on õpilasi kokku 1600 või rohkem, ning keelekümblusklasside ja vene õppekeelega klasside eest, kui neis klassides on õpilasi kokku 1600 või rohkem. Asumitega omavalitsusüksuste puhul vaadatakse eraldi asetsevaid asumeid eraldi.
(2) Pea- ja lisaraha alusel arvestatakse vahendeid kuni kolmekordse I–III kooliastme tavaõppe klassides ja liitklassides õppivate õpilaste eest pearaha alusel arvestatud summa ulatuseni, arvestades § 4 lõikes 6 esitatud põhimõtet.
(3) Lisaraha ei eraldata III kooliastme tavaõppe klassidele, kui klassis õpib alla 10 õpilase ning õpilaste arv on madalam kõigis järgnevates gruppides: 1.–3. klassis 36 õpilasest, 2.–4. klassis 35 õpilasest, 3.–5. klassis 34 õpilasest, 4.–6. klassis 33 õpilasest, 5.–7. klassis 32 õpilasest, 6.–8. klassis 31 õpilasest ja 7.–9. klassis 30 õpilasest.
(4) Lisaraha ei eraldata III kooliastme õhtuõppe klassidele, kui klassis õpib alla 10 õpilase ning õhtuõppe õpilaste arv III kooliastmes on väiksem kui 30 õpilast klassis.
(5) Eriolukorras olevate koolide III kooliastme puhul ei arvestata lõigetes 2 ja 3 toodud kitsendusi.
(6) Pärast 1. jaanuari 2008. a asutatud erakoolidele lisaraha arvestamiseks peab kooli klasside keskmine täituvus I–III kooliastmes olema vähemalt 10 õpilast.
§ 9. Täiendavate palgavahendite arvestamine
(1) Tavakooli kaugõppes õppiva õpilase kohta arvestatakse vahendeid ühe lisatunni määra ulatuses ning vanglas kaugõppes õppiva õpilase kohta arvestatakse vahendeid pooleteise lisatunni määra ulatuses.
(2) Eksternõppes oleva õpilase kohta arvestatakse vahendeid viieteist õppetunni määra ulatuses.
(3) Üksikaineid õhtuses õppes õppiva õpilase kohta arvestatakse vahendeid kolme õppetunni määra ulatuses võetud kursuse kohta.
(4) Paralleelklassideta ja lisarahastatavatele tavaõppe 7.–9. klassidele arvestatakse täiendavalt vahendeid kahe lisatunni määra ulatuses nende klasside eest, mille õpilaste arv on 1–17.
(5) Iga § 4 lõike 2 alusel liitklassi arvatud klassi kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid kahe lisatunni määra ulatuses.
(6) Vene õppekeelega I–III kooliastme tava-, õhtuse ja kaugõppe puhul arvestatakse klassi kohta täiendavalt vahendeid ühe lisatunni määra ulatuses.
(7) Keelekümblusklassidele arvestatakse täiendavalt vahendeid 20% pea- ja lisaraha alusel arvestatud vahenditest.
(8) Iga hariduslike erivajadustega õpilaste klassi kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid ühe lisatunni määra ulatuses.
(9) Kooli poolt hariduslike erivajadustega õpilaste klassi määratud õpilase kohta, keda ei arvatud § 4 lõike 4 tingimusest tulenevalt hariduslike erivajadustega õpilaste klassi, arvestatakse täiendavalt vahendeid ühe lisatunni määra ulatuses.
(10) Uusimmigrandist õpilasele, kes õpib eesti koolis eesti õppekeelega klassis või keelekümblusklassis, arvestatakse täiendavalt vahendeid nelja lisatunni määra ulatuses.
(11) Lihtsustatud õppekava alusel õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid kahe lisatunni määra ulatuses, kui õpilane õpib klassis, kus õpe toimub erinevate õppekavade alusel.
(12) Lihtsustatud õppekava alusel õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid ühe lisatunni määra ulatuses, kui õpilane õpib klassis, kus õpe toimub lihtsustatud õppekava alusel.
(13) Toimetuleku riikliku õppekava alusel õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid nelja lisatunni määra ulatuses, kui õpilane õpib klassis, kus õpe toimub erinevate õppekavade alusel.
(14) Toimetuleku riikliku õppekava alusel õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid nelja lisatunni määra ulatuses, kui õpilane õpib klassis, kus õpe toimub toimetuleku riikliku õppekava alusel.
(15) Tervislikel põhjustel koduõppele määratud õpilase kohta arvestatakse vahendeid kaheksa lisatunni määra ulatuses.
(16) Iga § 4 alusel moodustatud arvestusliku klassikomplekti kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid ühe klassijuhataja lisatasu määra ulatuses. Vanglaõppes õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid 1/10 klassijuhataja lisatasu määrast.
(17) Juhtimiskoha toetuseks arvestatakse täiendavalt vahendeid, korrutades juhtimiskoha lisatoetuse määra õpilaste ja klassikomplektide arvust tuletatud arvestuslike ametikohtade arvuga. Seejuures vanglaõppe puhul arvutatakse juhtimiskulud eraldi koolist, mille juurde vanglaõppe õpilased on määratud. Juhtimise arvestuslike ametikohtade arv arvestatakse järgmiselt:
Õpilaste arv | Klassikomplektide arv |
Arvestatud ametikohti |
1–199 |
1 | 0,1 |
2–3 | 0,25 | |
4–5 | 0,5 | |
6–7 | 1 | |
8–… | 1,5 | |
200–349 |
2 | |
350–599 |
2,5 | |
600 ja rohkem |
3 |
(18) Pedagoog-metoodiku ametijärgu omandanud pedagoogi töö tasustamiseks arvestatakse täiendavad summad pedagoogi ametijärgule vastava palgamäära ja pedagoog-metoodiku ametijärgule vastava palgamäära vahe ulatuses. Kuni 0,5 koormusega õpetajana töötava pedagoog-metoodiku koormusnormiks loetakse 0,5. Rohkem kui 0,5 koormusega õpetajana töötava pedagoog-metoodiku koormusnormiks loetakse 1. Mitmes omavalitsusüksuses töötava pedagoog-metoodiku täiendavad vahendid jagatakse omavalitsusüksuste vahel võrdselt.
(19) Väikesaartel asuvate koolide III kooliastme tavaõppe klasside kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid 20% pea- ja lisaraha ning klassijuhataja lisatasu määra alusel arvestatud vahenditest.
§ 10. Muude täiendavate koolipõhiste toetuste arvestamine
(1) Õpikute soetamise toetuseks arvestatakse 282 krooni õpilase kohta. Eksternõppes õppiva õpilase kohta arvestatakse õpikute soetamise toetuseks vahendeid 5/24 tavapärasest õpikute toetuse määrast ja üksikaineid õhtuses õppes õppiva õpilase kohta õpikute tavapärase toetuse määrast vastavalt võetavate ainete arvu proportsioonile õhtuõppe nädalase õppekoormuse mahust.
(2) Õppevahendite soetamise toetuseks arvestatakse 458 krooni iga 1.–9. klassis õppiva õpilase kohta. Eksternõppes õppiva õpilase kohta arvestatakse õppevahendite soetamise toetuseks vahendeid 5/24 tavapärasest õppevahendite toetuse määrast ja üksikaineid õhtuses õppes õppiva õpilase kohta õppevahendite tavapärase toetuse määrast vastavalt võetavate ainete arvu proportsioonile õhtuõppe nädalase õppekoormuse mahust.
(3) Investeeringutoetusteks arvestatakse 4400 krooni § 4 alusel moodustatud klassi kohta ja 100 krooni õpilase kohta. Kodu-, haigla- ja vanglaõppel oleva õpilaste eest investeeringutoetust ei arvestata.
§ 11. Eritingimustel palgavahendite toetuste arvestamine
(1) Laste- ja üldhaiglas ning sõltuvushäiretega õpilaste klassis õppivate õpilaste eest eraldatakse palgavahenditeks toetust lähtuvalt arvestuslikust õpetajate ametikohtade arvust, mille määramisel lähtutakse õpilaste keskmisest õppel viibitud päevade arvust ning arvestuslikust konsultatsioonitunni vajadusest õpilase kohta päevas.
(2) Ühinemistoetusteks arvestatakse vahendeid lähtuvalt «Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse» § 6 lõikes 6 sätestatud tingimustest.
§ 12. Ülemineku kompensatsioon
(1) Kui § 4 alusel arvutatud hariduskulude vahenditest rahastatavate koolide arvestuslike klassikomplektide arv kohaliku omavalitsuse üksuses kokku on 2008/2009. õppeaastal eelmise õppeaastaga võrreldes vähenenud, siis palgavahenditeks arvestatud eraldis õpilase kohta kasvab 2009. aastal 50% riigi keskmisest palgavahendite kasvust.
(2) Kui § 4 alusel arvutatud hariduskulude vahenditest rahastatavate koolide arvestuslike klassikomplektide arv kohaliku omavalitsuse üksuses kokku ei ole 2008/2009. õppeaastal eelmise õppeaastaga võrreldes vähenenud, siis palgavahenditeks arvestatud eraldis kasvab 2009. aastal 50% riigi keskmisest palgavahendite kasvust.
§ 13. Muude täiendavate toetuste arvestamine
(1) Hariduskuludeks määratud vahenditest 33 726 420 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel ainesektsioonide ning õpilas- ja noorteürituste läbiviimiseks ning koolieelsete lasteasutuste pedagoogide täienduskoolitusteks vastavalt määruse lisale, lähtudes lõigetes 2–4 kehtestatud põhimõtetest.
(2) Ainesektsioonide läbiviimiseks arvestatakse vahendeid 52 krooni õpilase kohta.
(3) Õpilas- ja noorteürituste läbiviimiseks arvestatakse vahendeid 23,3 krooni vastava kohaliku omavalitsuse üksuse 0–26-aastase elaniku kohta.
(4) Eelkooliealiste lasteasutuste pedagoogide täienduskoolitusteks arvestatakse vahendeid 3% 2007. aasta tegelikest palgakuludest.
§ 14. Hariduskulude täiendavate vahendite jaotamine
(1) Hariduskuludeks määratud vahenditest 11 509 355 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel taotlusvoorude alusel vastavalt lõigetele 2–11.
(2) I taotlusvoorus on võimalik täiendavaid vahendeid taotleda koolivõrgu korrastamisega seotud pedagoogide koondamiskuludeks, klassikomplektide või õpilaste arvu muutustest tingitud suurenenud õpetajate palgakulude katteks ning palga alammäärade 8%-lisest tõusust tulenevate 2009. aasta I kvartalis tehtud kulude osaliseks katmiseks.
(3) II taotlusvoorus on võimalik täiendavaid vahendeid taotleda koolivõrgu korrastamisega seotud pedagoogide koondamiskuludeks, pärimuskultuurialase õppe toetuseks, pedagoog-metoodikute arvu suurenemisest tingitud kulude suurenemise katteks ning klassikomplektide või õpilaste arvu muutustest tingitud suurenenud õpetajate palgakulude, õppevahendite ja õpikute soetamise kulude katteks.
(4) Täiendavate vahendite eraldamise põhjendatust hinnatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate munitsipaal- ja eraüldhariduskoolide kulude koondmuutuste kaudu ning lähtudes käesoleva määrusega hariduskulude jaotamisele kehtestatud korrast ja määradest.
(5) Pedagoogide koondamiskuludeks eraldatakse täiendavaid vahendeid, kui koondamisega vabanenud palgavahenditest koondamiskulude tasumiseks ei piisa. Õppevahendite ja õpikute soetamise kulude katteks eraldatakse täiendavaid vahendeid, kui kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate munitsipaal- ja eraüldhariduskoolide õpilaste arv kokku on suurenenud vähemalt 12 õpilase võrra. Pärimuskultuurialase õppe toetuseks eraldatakse täiendavaid vahendeid, kui nimetatud valikainet õpib vähemalt 10 õpilast 1 tund nädalas, valikaine on sätestatud kooli tunniplaanis ning valikainet antakse vastava pärimuskultuuri piirkonna kultuuriinstituudi või kultuuriseltsi tunnustatud ainekava alusel ja pedagoogi poolt. Palga alammäärade 8%-lisest tõusust tulenevate 2009. aasta I kvartalis tehtud kulude osaliseks katmiseks eraldatakse täiendavaid vahendeid kohaliku omavalitsuse üksustele nende õpetajate eest, kellele maksti valla või linna volikogu enne 26. veebruari 2009. a tehtud otsuse ja õpetajaga sõlmitud töölepingu alusel 2009. aasta I kvartalis 8% kõrgemat palka kui 2008. aastal, kuid mitte rohkem kui 10 883 krooni kuus.
(6) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab taotluse täiendavate vahendite saamiseks asukohajärgsele maavalitsusele I taotlusvoorus 31. märtsiks 2009. a ja II taotlusvoorus 20. septembriks 2009. a.
(7) Taotluses tuleb põhjendada täiendavate vahendite vajadust, näidates seejuures ära õpilaste jaotuse klassiastmeti ja õppevormiti koolide lõikes. Palga alammäärade 8%-lisest tõusust tulenevate 2009. aasta I kvartalis tehtud kulude katteks toetuse taotlemisel tuleb esitada 2008. aastal miinimumpalka saanud õpetajate arv, kelle palka suurendati 2009. a I kvartalis 8%, ning volikogu otsus palga alammäärade suurendamise kohta.
(8) Maavalitsus kontrollib esitatud taotluste põhjendatust ja nende vastavust lõigetes 2–7 toodud tingimustele ning esitab maakonna omavalitsusliiduga kooskõlastatult kohaliku omavalitsuse üksuste taotluste koondi koos oma arvamusega ning põhjendustega vahendite ebapiisavuse kohta Haridus- ja Teadusministeeriumile I taotlusvooru korral 16. aprilliks 2009. a ja II taotlusvooru korral 6. oktoobriks 2009. a.
(9) Haridus- ja Teadusministeerium esitab hariduskulude täiendavate vahendite jaotamise ettepanekud koos seletuskirjaga vahendite eraldamise või eraldamata jätmise põhjuste kohta ning Omavalitsusliitude Koostöökogu ja Rahandusministeeriumi seisukohad Vabariigi Valitsusele otsustamiseks I taotlusvooru puhul hiljemalt 1. juuniks 2009. a ja II taotlusvooru puhul hiljemalt 15. novembriks 2009. a. Palga alammäärade 8%-lisest tõusust tulenevate 2009. aasta I kvartalis tehtud kulude katteks eraldatakse kohaliku omavalitsuse üksustele toetuseks vahendeid kokku kuni 50% lõikes 1 nimetatud hariduskulude täiendavate vahendite mahust.
3. peatükk
MUUDE TASANDUSFONDI VAHENDITE JAOTAMINE
§ 15. Omavalitsuste tulubaasi stabiliseerimise toetus
Paragrahvi 1 lõike 2 alusel on kohaliku omavalitsuse üksustele tulubaasi stabiliseerimise toetuseks määratud 30 000 000 krooni.
§ 16. Toimetulekutoetuseks määratud vahendite jaotamine
(1) Paragrahvi 1 lõike 2 alusel ja kooskõlas «Sotsiaalhoolekande seaduse» §-ga 224 ning § 42 lõigetega 3 ja 4 on kohaliku omavalitsuse üksustele toimetulekutoetuseks määratud 200 000 000 krooni, mis jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt lõigetele 2 ja 3.
(2) Toimetulekutoetuseks määratud summast 93 801 571 krooni jaotatakse järgmise valemi alusel (jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel on toodud lisas):
TTi = (TTi2009I + Üi2009I) / 0,3 – (TTi2008 + Ü i2008) * 1,2 + Ji2008 – Ji2009, kus
TTi | – | konkreetsele omavalitsuse üksusele eraldatavad toimetulekutoetuse vahendid 2009. aastal; |
TTi2008 | – | konkreetse omavalitsuse üksuse toimetulekutoetuse kulud toimetulekupiiri kindlustamiseks 2008. aastal vastavalt toimetulekutoetuse aruandele; |
TTi2009I | – | konkreetse omavalitsuse üksuse toimetulekutoetuse kulud toimetulekupiiri kindlustamiseks 2009. aasta I kvartalis vastavalt toimetulekutoetuse aruandele; |
Üi2008 | – | konkreetse omavalitsuse üksuse üksikvanema täiendava toetuse kulud 2008. aastal vastavalt toimetulekutoetuse aruandele; |
Üi2009I | – | konkreetse omavalitsuse üksuse üksikvanema täiendava toetuse kulud 2009. aasta I kvartalis vastavalt toimetulekutoetuse aruandele; |
Ji2008 | – | konkreetse omavalitsuse üksuse toimetulekutoetuse vahendite jääk 2008. aasta lõpu seisuga vastavalt toimetulekutoetuse aruandele; |
Ji2009 | – | konkreetse omavalitsuse üksuse toimetulekutoetuse vahendite jääk 2009. aasta alguse seisuga vastavalt toimetulekutoetuse aruandele. |
[RT I 2009, 30, 181 – jõust. 15.06.2009]
(3) Toimetulekutoetuseks määratud vahenditest 106 198 429 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt lõigetele 4–9.
[RT I 2009, 30, 181 – jõust. 15.06.2009]
(4) Kohaliku omavalitsuse üksusel tekib õigus lõike 3 alusel jaotatavate toimetulekutoetuse täiendavate vahendite saamiseks, kui kohaliku omavalitsuse üksusel ei piisa käesoleva määruse alusel tasandusfondi toimetulekutoetuseks eraldatud vahenditest ja eelmiste aastate toimetulekutoetuse vahendite jääkidest toimetulekutoetuse väljamaksmiseks tingimusel, et toimetulekutoetuseks ettenähtud kulude tegemisel on lähtutud «Sotsiaalhoolekande seaduses» kehtestatud tingimustest.
(5) Toimetulekutoetuse täiendavate vahendite taotlemiseks esitab kohaliku omavalitsuse üksus vastava taotluse Sotsiaalministeeriumile 31. augustiks 2009. a. Taotluses näidatakse ära vahendite (sealhulgas kahel eelneval aastal kasutamata jäänud vahendite) kasutamine jooksval eelarveaastal, muudatused rahuldatud taotluste arvus ja kuludes taotluse kohta ning tuuakse ära vahendite ebapiisavuse põhjendused.
(6) Sotsiaalministeerium kontrollib esitatud taotluste põhjendatust ja vastavust lõigetes 4 ja 5 nimetatud tingimustele ning analüüsib toimetulekutoetuse vahendite kasutamist jooksval eelarveaastal võrrelduna kahe eelneva aastaga ning esitab Rahandusministeeriumile ettepaneku toimetulekutoetuse täiendavate vahendite jaotamiseks kohaliku omavalitsuse üksuste vahel hiljemalt 21. septembriks 2009. a, lisades selgituse vahendite eraldamise kohta ja taotluste rahuldamata jätmise põhjendused.
(7) Rahandusministeerium vaatab esitatud taotlused koos lisatud dokumentidega läbi, kontrollib taotluste põhjendatust ja esitab Vabariigi Valitsusele ettepaneku kohaliku omavalitsuse üksustele toimetulekutoetuse täiendavate vahendite eraldamiseks põhjendatuks hinnatud taotluste mahus koos Omavalitsusliitude Koostöökogu seisukohtadega hiljemalt 30. oktoobriks 2009. a. Rahandusministeeriumil on õigus kohaliku omavalitsuse üksusele tagastada lõigetes 4 ja 5 nimetatud tingimustele mittevastavad taotlused.
(8) Kui ilmneb, et kohaliku omavalitsuse üksusele käesoleva määrusega eraldatavatest toimetulekutoetuse vahenditest (koos eelmistel aastatel kasutamata jäänud vahenditega) ei piisa lõikes 7 nimetatud tähtajani ja vahendite puudujääk seab ohtu toetuste väljamaksmise, on Vabariigi Valitsusel õigus kohaliku omavalitsuse üksuse põhjendatud taotluse alusel otsustada vahendite eraldamine, arvestamata lõikes 7 sätestatud tähtaega.
(9) Lõikes 8 nimetatud juhul esitab kohaliku omavalitsuse üksus vastava taotluse koos asukohajärgse maavalitsuse arvamusega Rahandusministeeriumile. Rahandusministeerium kontrollib edastatud taotluse põhjendatust ning valmistab ette eelnõu raha eraldamiseks 10 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Rahandusministeerium esitab Vabariigi Valitsusele otsustamiseks Sotsiaalministeeriumi ja Omavalitsusliitude Koostöökoguga kooskõlastatud taotluse. Rahandusministeeriumil on õigus tagastada lõigetes 4, 5 ja 8 nimetatud tingimustele mittevastavad taotlused.
§ 17. Sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetuseks määratud vahendite jaotamine
(1) Paragrahvi 1 lõike 2 alusel on kohaliku omavalitsuse üksustele sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetuseks määratud 36 679 250 krooni, sealhulgas 23 879 250 krooni puuetega laste hooldajatoetusega seotud kulude katteks.
(2) Lõikes 1 toodud vahendid jaotatakse järgmise valemi alusel (jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel on toodud määruse lisas):
SKAi = 6040 + Pi2008 * A + Hi2008 * B, kus
SKAi | – | konkreetsele omavalitsusüksusele eraldatavad vahendid sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetuseks; |
Pi2008 | – | 2008. aastal toimetulekupiiri kindlustamiseks toimetulekutoetust saanud perekondade arv omavalitsusüksuses; |
A | – | arvestuslik väärtus 2008. aastal toimetulekupiiri kindlustamiseks toimetulekutoetust saanud ühe perekonna kohta kroonides; |
Hi2008 | – | hooldatavate puuetega laste arv 1. jaanuari 2009. aasta seisuga Sotsiaalkindlustusameti andmetel; |
B | – | arvestuslik väärtus 2009. aastal puudega lapse hooldaja kohta kroonides. |
(3) Omavalitsusüksus võib lõike 2 alusel eraldatud vahendeid kasutada sotsiaaltoetuste maksmise või sotsiaalteenuste osutamise korraldamisega seotud kuludeks (sh projektide kaasfinantseerimiseks), täiendavate sotsiaaltoetuste maksmiseks, sotsiaalteenuste arendamise kuludeks ja puuetega laste hooldajatele toetuste maksmiseks.
§ 18. Saarvaldade ja saarelise osaga valdade täiendavaks toetuseks määratud vahendite jaotamine
(1) Paragrahvi 1 lõike 2 alusel ja kooskõlas «Püsiasustusega väikesaarte seaduse» § 12 alusel kehtestatud korraga on kohaliku omavalitsuse üksustele määratud saarvaldade ja saarelise osaga valdade täiendavaks toetuseks 6 500 000 krooni.
(2) Saarvaldade ja saarelise osaga valdade täiendav toetus arvutatakse järgmise valemi alusel (jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel on toodud lisas):
Si | – | konkreetse saarvalla või saarelise osaga valla (i) täiendav toetus; |
Ciy | – | konkreetse väikesaare elanike arv rahvastikuregistri andmetel seisuga 01.01.2009 (y=1), arvestuslik teede pikkus (regulaarseks ühenduseks kasutatava laevatatava veetee pikkus kilomeetrites 0,8 osakaaluga ning maismaatee pikkus kilomeetrites saarvalla korral maavalitsuseni ja saarelise osaga valla korral vallamajani 0,2 osakaaluga, (y=2) kilomeetrites ning saare pindala ruutkilomeetrites (y=3); |
Piy | – | parameetri väärtus kroonides ühe elaniku (y=1), arvestusliku teede pikkuse ühe kilomeetri (y=2) ja pindalaühiku kohta kroonides (y=3). |
§ 19. Koolilõuna toetuseks määratud vahendite jaotamine
(1) Paragrahvi 1 lõike 2 alusel ning kooskõlas «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 321 lõigetega 1–3 on kohaliku omavalitsuse üksustele tasandusfondi määratud 225 658 300 krooni kooli päevases õppevormis põhiharidust omandavate õpilaste, välja arvatud riigikoolide õpilaste, kelle toitlustuskulud kaetakse riigieelarvest, koolilõuna toetuseks.
(2) Koolilõuna arvestuslikuks maksumuseks ühe õpilase kohta kehtestatakse 11,47 krooni.
(3) Koolilõuna toetus jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel järgmise valemi alusel (jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel on toodud lisas):
Ki = (Õi1 + Õi2–8 + Õi9 + Õi+) * 100 * TI + (Õi1 * 2 + Õi2–8 + Õi+) * 75 * TII, kus
Ki | – | konkreetsele kohaliku omavalitsuse üksusele eraldatav koolilõuna toetus; |
Õi1 | – | õpilaste arv 1. klassis päevases õppes konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses; |
Õi2–8 | – | õpilaste arv 2.–8. klassis päevases õppes konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses; |
Õi9 | – | õpilaste arv 9. klassis päevases õppes konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses; |
Õi+ | – | õpilaste arv põhiõppe pikendatud õppeajaga klassides (HEV +1, +2, +3 klassid) konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses; |
TI | – | koolilõuna arvestuslik maksumus ühe õpilase kohta. |
4. peatükk
LÕPPSÄTTED
§ 20. Eraldiste ülekandmine
(1) Määruse lisas kohaliku omavalitsuse üksuste vahel «2009. aasta riigieelarve seaduse» § 4 lõigete 1 ja 2 alusel jaotatud tasandusfondi vahendid kantakse kohaliku omavalitsuse üksustele üle vahendite liike eristamata ühes summas.
(2) Määruse lisas toodud tabeli veerus «Tasandusfond kokku» nimetatud vahendid jaotatakse kvartalite lõikes järgmiselt: I kvartal 28%, II kvartal 34%, III kvartal 18% ja IV kvartal 20% kohaliku omavalitsuse üksusele määratud vahendite kogusummast. Kohaliku omavalitsuse üksus taotleb riigikassalt iga kuu 12. ja 25. kuupäevaks kvartaliks ettenähtud summast ühe kuuendiku ülekandmist vastavalt «Riigieelarve seaduse» § 32 lõike 1 alusel rahandusministri kehtestatud riigieelarve kassalise teenindamise eeskirjas sätestatud korrale.
(3) Kooskõlas «Riigieelarve seaduse» § 9 lõikega 7 võib rahandusministri nõusolekul kohaliku omavalitsuse üksuse põhjendatud taotluse alusel määruse lisas jaotatud vahendid avansiliselt üle kanda eelarveaasta eelseisvate perioodide arvel summas, mis ületab lõikes 2 toodud kvartaalset jaotust.
(4) Lõike 2 alusel kohaliku omavalitsuse üksusele kuude lõikes ülekantavate summade rahavoolise kasutamise käesoleva määruse lisas toodud tasandusfondi määratud eraldiste vahel otsustab kohaliku omavalitsuse üksus.
Vabariigi Valitsuse 5. märtsi 2009. a määruse nr 49 |
«2009. aasta riigieelarve seaduses» eraldisteks kohaliku omavalitsuse üksustele tasandusfondi määratud vahendite jaotus (kroonides)
Omavalitsusüksused |
«2009. aasta riigieelarve seaduse» § 4 lõike 1 alusel jaotatavad tasandusfondi eraldised |
«2009. aasta riigieelarve seaduse» § 4 lõike 2 alusel tasandusfondi määratud vahendite jaotus |
TASANDUS-FOND KOKKU | ||||||
Eraldised hariduskuludeks |
Omavalitsuste tulubaasi stabiliseerimise toetus |
Toimetuleku-toetus |
Sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetus |
Vahendid koolilõuna toetuseks |
Saar-valdade ja saarelise osaga valdade täiendav toetus | ||||
KOKKU |
sh muud haridus-korraldus-likud kulud | ||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
TALLINN |
0 |
796 813 564 |
10 668 467 |
|
13 060 423 |
4 092 210 |
60 703 535 |
0 |
874 669 732 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
HARJU MAAKOND |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keila linn |
0 |
32 709 631 |
285 898 |
|
592 547 |
217 520 |
2 109 238 |
0 |
35 628 936 |
Loksa linn |
0 |
8 738 903 |
77 064 |
|
331 803 |
195 100 |
628 698 |
0 |
9 894 504 |
Maardu linn |
0 |
30 273 222 |
379 297 |
|
3 795 416 |
514 940 |
2 186 964 |
0 |
36 770 542 |
Paldiski linn |
0 |
11 512 738 |
108 788 |
|
1 274 227 |
138 130 |
757 192 |
0 |
13 682 287 |
Saue linn |
0 |
14 957 920 |
190 224 |
|
90 237 |
44 710 |
1 279 195 |
0 |
16 372 062 |
Aegviidu vald |
0 |
1 708 679 |
19 820 |
|
10 000 |
7 000 |
104 401 |
0 |
1 830 080 |
Anija vald |
0 |
13 843 879 |
160 045 |
|
179 887 |
189 810 |
1 022 209 |
0 |
15 235 785 |
Harku vald |
0 |
16 524 801 |
319 445 |
|
0 |
100 260 |
1 669 550 |
0 |
18 294 611 |
Jõelähtme vald |
0 |
10 142 009 |
147 828 |
|
371 026 |
46 710 |
781 284 |
0 |
11 341 029 |
Keila vald |
0 |
5 950 527 |
99 762 |
|
0 |
97 550 |
478 407 |
0 |
6 526 484 |
Kernu vald |
0 |
5 670 599 |
44 983 |
|
0 |
39 420 |
421 905 |
0 |
6 131 924 |
Kiili vald |
0 |
7 807 347 |
96 254 |
|
2 000 |
86 550 |
695 526 |
0 |
8 591 423 |
Kose vald |
0 |
14 690 432 |
164 962 |
|
256 857 |
70 420 |
1 133 780 |
0 |
16 151 489 |
Kuusalu vald |
497 000 |
14 185 620 |
161 054 |
|
106 000 |
71 130 |
1 076 417 |
0 |
15 936 167 |
Kõue vald |
689 000 |
5 211 813 |
37 519 |
|
349 077 |
101 840 |
295 706 |
0 |
6 647 436 |
Nissi vald |
194 000 |
8 341 076 |
78 702 |
|
466 217 |
110 840 |
624 396 |
0 |
9 736 529 |
Padise vald |
0 |
4 844 312 |
39 329 |
|
178 530 |
36 710 |
331 271 |
0 |
5 390 823 |
Raasiku vald |
0 |
10 834 287 |
118 694 |
|
26 000 |
29 710 |
937 311 |
0 |
11 827 308 |
Rae vald |
0 |
20 527 877 |
256 599 |
|
0 |
68 840 |
1 877 491 |
0 |
22 474 208 |
Saku vald |
0 |
18 657 011 |
251 594 |
|
81 929 |
108 260 |
1 696 224 |
0 |
20 543 424 |
Saue vald |
0 |
12 292 128 |
180 287 |
|
552 000 |
213 550 |
1 215 235 |
0 |
14 272 913 |
Vasalemma vald |
0 |
5 577 219 |
57 526 |
|
606 203 |
130 550 |
463 780 |
0 |
6 777 752 |
Viimsi vald |
0 |
27 730 117 |
358 430 |
|
0 |
106 260 |
2 505 329 |
578 000 |
30 919 706 |
KOKKU |
1 380 000 |
302 732 147 |
3 634 104 |
0 |
9 269 956 |
2 725 810 |
24 291 509 |
578 000 |
340 977 422 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
HIIU MAAKOND |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kärdla linn |
1 317 000 |
10 966 616 |
97 513 |
|
906 071 |
96 710 |
786 447 |
0 |
14 072 844 |
Emmaste vald |
0 |
2 824 302 |
33 587 |
|
115 000 |
38 710 |
195 321 |
0 |
3 173 333 |
Kõrgessaare vald |
312 000 |
3 226 575 |
27 690 |
|
188 000 |
30 000 |
190 445 |
0 |
3 947 020 |
Käina vald |
276 000 |
6 280 659 |
53 571 |
|
391 000 |
72 710 |
425 920 |
0 |
7 446 289 |
Pühalepa vald |
0 |
3 103 466 |
24 099 |
|
446 000 |
44 000 |
188 724 |
0 |
3 782 190 |
KOKKU |
1 905 000 |
26 401 618 |
236 460 |
0 |
2 046 071 |
282 130 |
1 786 857 |
0 |
32 421 676 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
IDA-VIRU MAAKOND |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kiviõli linn |
15 678 000 |
13 921 265 |
123 272 |
|
784 693 |
302 550 |
1 127 757 |
0 |
31 814 265 |
Kohtla-Järve linn |
83 835 000 |
81 295 786 |
930 777 |
|
0 |
2 235 300 |
6 406 874 |
0 |
173 772 960 |
Narva linn |
155 730 000 |
109 591 326 |
1 590 538 |
|
81 344 |
2 162 850 |
9 665 092 |
0 |
277 230 612 |
Narva-Jõesuu linn |
6 542 000 |
3 754 388 |
44 631 |
|
0 |
105 840 |
220 274 |
0 |
10 622 502 |
Püssi linn |
1 586 000 |
29 245 |
29 245 |
|
0 |
87 130 |
0 |
0 |
1 702 375 |
Sillamäe linn |
32 641 000 |
28 816 823 |
350 834 |
|
2 498 000 |
710 880 |
2 229 700 |
0 |
66 896 403 |
Alajõe vald |
348 000 |
1 375 |
1 375 |
|
277 000 |
26 000 |
0 |
0 |
652 375 |
Aseri vald |
2 572 000 |
4 332 916 |
36 093 |
|
327 902 |
72 130 |
247 808 |
0 |
7 552 756 |
Avinurme vald |
4 010 000 |
5 159 274 |
35 102 |
|
113 000 |
65 130 |
315 497 |
0 |
9 662 901 |
Iisaku vald |
1 724 000 |
4 076 185 |
38 200 |
|
74 000 |
39 710 |
293 412 |
0 |
6 207 307 |
Illuka vald |
0 |
2 013 001 |
13 443 |
|
38 000 |
51 420 |
139 679 |
0 |
2 242 100 |
Jõhvi vald |
15 815 000 |
27 118 305 |
291 127 |
|
0 |
659 720 |
1 839 631 |
0 |
45 432 656 |
Kohtla vald |
0 |
13 071 |
13 071 |
|
0 |
124 970 |
0 |
0 |
138 041 |
Kohtla-Nõmme vald |
2 244 000 |
2 831 627 |
18 019 |
|
24 454 |
47 420 |
177 825 |
0 |
5 325 326 |
Lohusuu vald |
1 804 000 |
2 035 112 |
12 384 |
|
0 |
26 710 |
78 300 |
0 |
3 944 122 |
Lüganuse vald |
1 730 000 |
4 211 802 |
19 854 |
|
0 |
68 840 |
301 729 |
0 |
6 312 371 |
Maidla vald |
0 |
2 192 325 |
12 423 |
|
22 476 |
40 420 |
140 826 |
0 |
2 396 047 |
Mäetaguse vald |
0 |
4 266 994 |
45 768 |
|
0 |
85 840 |
307 753 |
0 |
4 660 587 |
Sonda vald |
0 |
950 446 |
12 708 |
|
0 |
44 420 |
56 789 |
0 |
1 051 655 |
Toila vald |
0 |
5 634 914 |
58 863 |
|
321 050 |
94 130 |
366 836 |
0 |
6 416 930 |
Tudulinna vald |
619 000 |
1 405 589 |
8 145 |
|
86 061 |
42 420 |
90 347 |
0 |
2 243 417 |
Vaivara vald |
0 |
2 315 229 |
34 539 |
|
598 469 |
176 680 |
93 215 |
0 |
3 183 593 |
KOKKU |
326 878 000 |
305 966 998 |
3 720 411 |
0 |
5 246 449 |
7 270 510 |
24 099 344 |
0 |
669 461 301 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
JÕGEVA MAAKOND |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Jõgeva linn |
11 290 000 |
24 081 639 |
205 237 |
|
0 |
259 100 |
1 745 556 |
0 |
37 376 295 |
Mustvee linn |
6 428 000 |
7 962 569 |
43 828 |
|
111 000 |
80 130 |
509 670 |
0 |
15 091 369 |
Põltsamaa linn |
8 406 000 |
17 793 021 |
170 332 |
|
114 520 |
129 970 |
1 307 876 |
0 |
27 751 387 |
Jõgeva vald |
9 436 000 |
6 408 278 |
87 132 |
|
0 |
204 100 |
434 238 |
0 |
16 482 616 |
Kasepää vald |
5 201 000 |
297 517 |
17 327 |
|
181 000 |
75 130 |
12 046 |
0 |
5 766 693 |
Pajusi vald |
0 |
1 320 862 |
23 318 |
|
126 888 |
40 710 |
106 408 |
0 |
1 594 868 |
Pala vald |
2 892 000 |
3 212 491 |
27 337 |
|
52 000 |
80 130 |
221 708 |
0 |
6 458 329 |
Palamuse vald |
4 993 000 |
7 233 460 |
51 796 |
|
421 647 |
139 260 |
510 818 |
0 |
13 298 185 |
Puurmani vald |
3 579 000 |
5 112 074 |
37 816 |
|
324 000 |
49 710 |
311 194 |
0 |
9 375 978 |
Põltsamaa vald |
7 792 000 |
7 097 925 |
68 695 |
|
507 260 |
206 390 |
522 864 |
0 |
16 126 439 |
Saare vald |
4 127 000 |
2 511 384 |
21 084 |
|
236 270 |
34 710 |
175 531 |
0 |
7 084 895 |
Tabivere vald |
3 894 000 |
6 455 636 |
46 835 |
|
251 000 |
86 130 |
446 284 |
0 |
11 133 050 |
Torma vald |
6 154 000 |
5 131 834 |
49 989 |
|
393 768 |
133 260 |
422 765 |
0 |
12 235 627 |
KOKKU |
74 192 000 |
94 618 690 |
850 726 |
0 |
2 719 353 |
1 518 730 |
6 726 958 |
0 |
179 775 731 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
JÄRVA MAAKOND |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Paide linn |
2 248 000 |
26 425 178 |
287 632 |
|
1 569 902 |
325 940 |
1 846 228 |
0 |
32 415 248 |
Albu vald |
1 677 000 |
2 952 027 |
26 267 |
|
68 243 |
29 710 |
205 933 |
0 |
4 932 913 |
Ambla vald |
1 714 000 |
6 777 842 |
47 428 |
|
109 520 |
31 710 |
396 092 |
0 |
9 029 164 |
Imavere vald |
671 000 |
2 785 025 |
25 434 |
|
102 777 |
35 710 |
175 244 |
0 |
3 769 756 |
Järva-Jaani vald |
1 459 000 |
5 432 161 |
44 770 |
|
131 990 |
41 710 |
326 969 |
0 |
7 391 830 |
Kareda vald |
752 000 |
1 699 052 |
13 348 |
|
0 |
38 420 |
88 626 |
0 |
2 578 098 |
Koeru vald |
2 708 000 |
6 569 476 |
58 125 |
|
228 077 |
104 840 |
470 663 |
0 |
10 081 056 |
Koigi vald |
586 000 |
3 171 093 |
20 843 |
|
0 |
28 710 |
217 119 |
0 |
4 002 922 |
Paide vald |
0 |
1 376 397 |
33 427 |
|
0 |
40 420 |
119 889 |
0 |
1 536 706 |
Roosna-Alliku vald |
1 819 000 |
2 692 693 |
28 621 |
|
280 000 |
105 550 |
175 818 |
0 |
5 073 061 |
Türi vald |
9 776 000 |
27 678 154 |
252 168 |
|
791 047 |
425 070 |
1 908 467 |
0 |
40 578 738 |
Väätsa vald |
0 |
3 357 769 |
33 345 |
|
0 |
29 710 |
267 312 |
0 |
3 654 791 |
KOKKU |
23 410 000 |
90 916 867 |
871 408 |
0 |
3 281 556 |
1 237 500 |
6 198 360 |
0 |
125 044 283 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
LÄÄNE MAAKOND |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Haapsalu linn |
1 784 000 |
31 210 616 |
282 579 |
|
0 |
300 100 |
2 143 082 |
0 |
35 437 798 |
Hanila vald |
2 146 000 |
3 549 463 |
31 912 |
|
211 000 |
47 710 |
209 949 |
0 |
6 164 122 |
Kullamaa vald |
2 596 000 |
4 652 389 |
23 238 |
|
197 000 |
35 710 |
246 948 |
0 |
7 728 047 |
Lihula vald |
4 874 000 |
8 907 933 |
63 820 |
|
238 382 |
142 260 |
565 312 |
0 |
14 727 887 |
Martna vald |
1 660 000 |
1 768 871 |
16 265 |
|
254 273 |
42 710 |
118 741 |
0 |
3 844 595 |
Noarootsi vald |
0 |
2 464 796 |
15 251 |
|
69 000 |
31 710 |
144 268 |
202 000 |
2 911 774 |
Nõva vald |
135 000 |
1 402 115 |
5 509 |
|
0 |
24 710 |
44 743 |
0 |
1 606 568 |
Oru vald |
0 |
2 567 352 |
21 719 |
|
63 000 |
19 000 |
152 299 |
0 |
2 801 651 |
Ridala vald |
2 706 000 |
6 424 754 |
52 820 |
|
349 260 |
71 710 |
530 895 |
0 |
10 082 619 |
Risti vald |
265 000 |
1 906 320 |
15 769 |
|
0 |
10 000 |
123 617 |
0 |
2 304 937 |
Taebla vald |
2 203 000 |
8 618 988 |
81 899 |
|
313 810 |
41 710 |
572 196 |
0 |
11 749 704 |
Vormsi vald |
0 |
1 144 917 |
4 201 |
|
31 000 |
17 000 |
32 984 |
1 254 000 |
2 479 901 |
KOKKU |
18 369 000 |
74 618 514 |
614 982 |
0 |
1 726 725 |
784 330 |
4 885 034 |
1 456 000 |
101 839 603 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
LÄÄNE-VIRU MAAKOND |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kunda linn |
2 435 000 |
9 051 790 |
96 990 |
|
178 337 |
185 390 |
757 192 |
0 |
12 607 709 |
Rakvere linn |
13 367 000 |
54 265 948 |
444 466 |
|
1 543 680 |
440 620 |
3 748 385 |
0 |
73 365 633 |
Haljala vald |
2 852 000 |
7 016 617 |
71 286 |
|
220 377 |
77 840 |
540 646 |
0 |
10 707 480 |
Kadrina vald |
6 081 000 |
14 320 063 |
149 838 |
|
361 781 |
147 970 |
1 083 587 |
0 |
21 994 401 |
Laekvere vald |
3 078 000 |
4 616 986 |
32 416 |
|
28 424 |
145 680 |
340 449 |
0 |
8 209 539 |
Rakke vald |
4 904 000 |
5 784 922 |
38 546 |
|
0 |
51 420 |
374 580 |
0 |
11 114 922 |
Rakvere vald |
2 592 000 |
3 299 597 |
31 335 |
|
37 600 |
71 840 |
219 987 |
0 |
6 221 024 |
Rägavere vald |
1 667 000 |
2 505 600 |
21 520 |
|
21 443 |
41 420 |
154 020 |
0 |
4 389 483 |
Sõmeru vald |
0 |
7 358 653 |
84 097 |
|
0 |
127 970 |
540 359 |
0 |
8 026 982 |
Tamsalu vald |
7 672 000 |
9 930 911 |
116 346 |
|
892 304 |
285 680 |
836 639 |
0 |
19 617 534 |
Tapa vald |
15 038 000 |
25 647 386 |
213 069 |
|
1 330 823 |
288 390 |
1 781 982 |
0 |
44 086 581 |
Vihula vald |
0 |
2 508 968 |
20 217 |
|
10 000 |
38 420 |
148 283 |
0 |
2 705 671 |
Vinni vald |
8 546 000 |
12 782 962 |
134 428 |
|
284 465 |
188 100 |
939 319 |
0 |
22 740 846 |
Viru-Nigula vald |
735 000 |
2 490 514 |
23 004 |
|
0 |
26 710 |
189 585 |
0 |
3 441 809 |
Väike-Maarja vald |
8 675 000 |
12 172 216 |
111 284 |
|
148 860 |
233 100 |
906 335 |
0 |
22 135 511 |
KOKKU |
77 642 000 |
173 753 133 |
1 588 842 |
0 |
5 058 094 |
2 350 550 |
12 561 348 |
0 |
271 365 125 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
PÕLVA MAAKOND |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Põlva linn |
5 644 000 |
24 809 765 |
196 644 |
|
1 190 095 |
254 260 |
1 606 738 |
0 |
33 504 858 |
Ahja vald |
3 098 000 |
3 614 173 |
19 726 |
|
0 |
30 710 |
235 475 |
0 |
6 978 358 |
Kanepi vald |
7 221 000 |
6 580 687 |
54 164 |
|
474 000 |
145 260 |
411 580 |
0 |
14 832 527 |
Kõlleste vald |
1 293 000 |
2 103 444 |
12 906 |
|
98 373 |
36 710 |
131 361 |
0 |
3 662 888 |
Laheda vald |
3 144 000 |
4 108 069 |
23 410 |
|
57 000 |
42 710 |
237 770 |
0 |
7 589 549 |
Mikitamäe vald |
4 334 000 |
2 126 109 |
13 809 |
|
0 |
63 130 |
123 330 |
0 |
6 646 569 |
Mooste vald |
4 640 000 |
4 874 036 |
24 846 |
|
490 733 |
355 490 |
312 628 |
0 |
10 672 887 |
Orava vald |
2 814 000 |
2 940 261 |
16 295 |
|
350 000 |
46 710 |
174 670 |
0 |
6 325 641 |
Põlva vald |
7 407 000 |
5 811 543 |
78 821 |
|
960 000 |
155 260 |
392 650 |
0 |
14 726 453 |
Räpina vald |
16 832 000 |
12 116 296 |
112 840 |
|
572 445 |
361 490 |
923 258 |
0 |
30 805 489 |
Valgjärve vald |
2 612 000 |
2 885 927 |
23 270 |
|
242 227 |
33 000 |
209 949 |
0 |
5 983 103 |
Vastse-Kuuste vald |
2 955 000 |
3 178 175 |
22 434 |
|
85 040 |
76 840 |
224 863 |
0 |
6 519 918 |
Veriora vald |
4 788 000 |
3 280 712 |
24 788 |
|
0 |
145 680 |
257 847 |
0 |
8 472 239 |
Värska vald |
3 568 000 |
5 182 230 |
29 303 |
|
213 173 |
53 420 |
251 824 |
0 |
9 268 647 |
KOKKU |
70 350 000 |
83 611 427 |
653 256 |
0 |
4 733 086 |
1 800 670 |
5 493 943 |
0 |
165 989 126 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
PÄRNU MAAKOND |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Pärnu linn |
24 395 000 |
123 542 908 |
1 332 436 |
|
4 408 714 |
1 052 820 |
8 755 315 |
0 |
162 154 757 |
Sindi linn |
6 092 000 |
6 968 030 |
107 165 |
|
236 379 |
51 000 |
522 864 |
0 |
13 870 273 |
Are vald |
3 005 000 |
3 656 699 |
30 446 |
|
46 183 |
18 000 |
240 064 |
0 |
6 965 946 |
Audru vald |
9 178 000 |
11 640 785 |
126 618 |
|
1 699 000 |
369 390 |
862 166 |
0 |
23 749 341 |
Halinga vald |
893 000 |
7 535 833 |
80 382 |
|
166 443 |
118 260 |
552 693 |
0 |
9 266 229 |
Häädemeeste vald |
6 275 000 |
7 846 499 |
70 293 |
|
154 520 |
129 550 |
591 699 |
0 |
14 997 268 |
Kaisma vald |
288 000 |
697 045 |
6 861 |
|
0 |
8 000 |
37 860 |
0 |
1 030 905 |
Kihnu vald |
1 590 000 |
2 322 931 |
12 436 |
|
49 000 |
14 000 |
107 842 |
2 031 000 |
6 114 773 |
Koonga vald |
3 076 000 |
2 947 727 |
25 839 |
|
460 410 |
45 000 |
184 422 |
0 |
6 713 559 |
Lavassaare vald |
804 000 |
639 404 |
14 813 |
|
45 055 |
15 000 |
39 007 |
0 |
1 542 466 |
Paikuse vald |
2 310 000 |
7 911 537 |
108 371 |
|
286 068 |
125 260 |
838 073 |
0 |
11 470 938 |
Saarde vald |
11 105 000 |
13 489 166 |
97 261 |
|
1 620 000 |
226 130 |
809 392 |
0 |
27 249 688 |
Sauga vald |
3 516 000 |
4 465 847 |
74 622 |
|
186 823 |
50 420 |
250 103 |
0 |
8 469 193 |
Surju vald |
1 344 000 |
3 150 719 |
19 186 |
|
196 550 |
59 710 |
224 003 |
0 |
4 974 982 |
Tahkuranna vald |
3 759 000 |
4 384 627 |
70 391 |
|
261 822 |
82 840 |
353 930 |
0 |
8 842 219 |
Tootsi vald |
1 663 000 |
1 754 275 |
20 572 |
|
276 000 |
140 000 |
108 703 |
0 |
3 941 978 |
Tori vald |
2 839 000 |
5 773 567 |
49 974 |
|
296 000 |
74 420 |
429 075 |
0 |
9 412 062 |
Tõstamaa vald |
3 016 000 |
4 572 150 |
34 852 |
|
163 000 |
102 840 |
314 349 |
171 000 |
8 339 339 |
Varbla vald |
1 314 000 |
2 399 905 |
10 485 |
|
310 277 |
47 000 |
156 027 |
0 |
4 227 209 |
Vändra alev |
2 272 000 |
8 653 415 |
97 520 |
|
282 000 |
68 420 |
679 178 |
0 |
11 955 013 |
Vändra vald |
5 532 000 |
5 518 440 |
36 243 |
|
218 000 |
246 230 |
360 526 |
0 |
11 875 196 |
KOKKU |
94 266 000 |
229 871 509 |
2 426 766 |
0 |
11 362 244 |
3 044 290 |
16 417 291 |
2 202 000 |
357 163 334 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
RAPLA MAAKOND |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Juuru vald |
1 671 000 |
5 175 942 |
35 989 |
|
252 881 |
53 710 |
370 852 |
0 |
7 524 385 |
Järvakandi vald |
1 732 000 |
4 072 952 |
33 897 |
|
167 000 |
43 710 |
253 544 |
0 |
6 269 206 |
Kaiu vald |
304 000 |
3 766 930 |
32 138 |
|
0 |
50 420 |
265 878 |
0 |
4 387 228 |
Kehtna vald |
3 513 000 |
9 729 750 |
116 444 |
|
1 849 660 |
246 970 |
778 990 |
0 |
16 118 370 |
Kohila vald |
1 292 000 |
13 271 057 |
169 124 |
|
654 773 |
186 680 |
1 198 313 |
0 |
16 602 823 |
Käru vald |
952 000 |
1 927 406 |
15 875 |
|
47 483 |
14 000 |
127 346 |
0 |
3 068 235 |
Märjamaa vald |
9 911 000 |
16 175 651 |
183 967 |
|
1 298 960 |
397 490 |
1 329 101 |
0 |
29 112 202 |
Raikküla vald |
2 039 000 |
3 421 780 |
31 816 |
|
581 000 |
117 130 |
171 802 |
0 |
6 330 712 |
Rapla vald |
0 |
29 768 655 |
292 171 |
|
1 662 033 |
270 100 |
2 115 834 |
0 |
33 816 622 |
Vigala vald |
2 316 000 |
6 892 460 |
36 509 |
|
141 710 |
52 420 |
396 952 |
0 |
9 799 542 |
KOKKU |
23 730 000 |
94 202 583 |
947 930 |
0 |
6 655 500 |
1 432 630 |
7 008 612 |
0 |
133 029 325 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
SAARE MAAKOND |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kuressaare linn |
0 |
46 589 026 |
473 312 |
|
979 583 |
294 810 |
3 256 784 |
0 |
51 120 203 |
Kaarma vald |
3 615 000 |
5 093 584 |
57 882 |
|
157 493 |
151 680 |
338 729 |
216 000 |
9 572 486 |
Kihelkonna vald |
0 |
1 662 702 |
11 099 |
|
105 000 |
19 000 |
103 827 |
176 000 |
2 066 529 |
Kärla vald |
2 473 000 |
3 362 631 |
31 673 |
|
185 000 |
32 000 |
243 793 |
0 |
6 296 424 |
Laimjala vald |
1 070 000 |
1 357 115 |
16 246 |
|
44 000 |
45 420 |
90 060 |
0 |
2 606 595 |
Leisi vald |
5 375 000 |
5 232 506 |
46 205 |
|
0 |
105 260 |
350 201 |
0 |
11 062 967 |
Lümanda vald |
1 380 000 |
2 185 402 |
15 205 |
|
39 000 |
41 420 |
137 671 |
0 |
3 783 493 |
Muhu vald |
3 074 000 |
3 349 758 |
28 340 |
|
101 674 |
23 000 |
249 816 |
116 000 |
6 914 248 |
Mustjala vald |
1 458 000 |
1 472 830 |
12 182 |
|
260 000 |
46 710 |
95 509 |
0 |
3 333 049 |
Orissaare vald |
1 881 000 |
6 060 535 |
46 414 |
|
61 863 |
45 420 |
411 580 |
144 000 |
8 604 398 |
Pihtla vald |
511 000 |
1 938 828 |
24 577 |
|
86 777 |
53 420 |
107 842 |
0 |
2 697 867 |
Pöide vald |
1 833 000 |
1 693 905 |
15 382 |
|
15 669 |
26 710 |
113 292 |
0 |
3 682 576 |
Ruhnu vald |
25 000 |
819 516 |
1 273 |
|
0 |
6 000 |
13 193 |
1 114 000 |
1 977 709 |
Salme vald |
1 083 000 |
3 296 515 |
31 468 |
|
21 549 |
11 000 |
257 560 |
0 |
4 669 624 |
Torgu vald |
507 000 |
2 120 |
2 120 |
|
13 000 |
8 000 |
0 |
0 |
530 120 |
Valjala vald |
1 552 000 |
3 214 943 |
34 217 |
|
134 000 |
48 420 |
238 343 |
0 |
5 187 706 |
KOKKU |
25 837 000 |
87 331 916 |
847 595 |
0 |
2 204 608 |
958 270 |
6 008 200 |
1 766 000 |
124 105 994 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
TARTU MAAKOND |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Elva linn |
10 083 000 |
16 602 773 |
179 895 |
|
330 292 |
140 970 |
1 337 132 |
0 |
28 494 167 |
Kallaste linn |
3 805 000 |
3 021 198 |
21 738 |
|
25 262 |
47 420 |
150 578 |
0 |
7 049 458 |
Tartu linn |
27 111 000 |
245 282 052 |
2 572 583 |
|
6 009 940 |
1 873 330 |
18 433 887 |
0 |
298 710 209 |
Alatskivi vald |
4 784 000 |
5 116 288 |
40 404 |
|
49 185 |
77 840 |
376 875 |
0 |
10 404 188 |
Haaslava vald |
2 664 000 |
2 158 944 |
31 144 |
|
278 000 |
71 130 |
132 795 |
0 |
5 304 869 |
Kambja vald |
5 804 000 |
5 346 161 |
64 769 |
|
69 605 |
42 420 |
453 168 |
0 |
11 715 354 |
Konguta vald |
2 234 000 |
1 817 301 |
23 285 |
|
24 050 |
14 000 |
118 168 |
0 |
4 207 519 |
Laeva vald |
156 000 |
1 662 266 |
17 547 |
|
1 000 |
7 000 |
121 323 |
0 |
1 947 589 |
Luunja vald |
3 290 000 |
5 243 867 |
62 176 |
|
103 775 |
105 260 |
339 015 |
0 |
9 081 917 |
Meeksi vald |
2 105 000 |
1 358 809 |
6 541 |
|
193 000 |
41 710 |
86 905 |
0 |
3 785 424 |
Mäksa vald |
3 183 000 |
1 830 760 |
32 544 |
|
159 000 |
151 680 |
129 067 |
0 |
5 453 507 |
Nõo vald |
4 983 000 |
8 894 292 |
99 391 |
|
119 797 |
127 970 |
859 871 |
0 |
14 984 930 |
Peipsiääre vald |
3 477 000 |
1 859 875 |
13 418 |
|
146 217 |
47 420 |
136 237 |
0 |
5 666 749 |
Piirissaare vald |
489 000 |
70 |
70 |
|
47 000 |
13 000 |
0 |
498 000 |
1 047 070 |
Puhja vald |
3 956 000 |
6 085 058 |
62 616 |
|
182 000 |
114 260 |
451 160 |
0 |
10 788 478 |
Rannu vald |
2 319 000 |
4 784 461 |
39 329 |
|
52 370 |
65 130 |
331 558 |
0 |
7 552 519 |
Rõngu vald |
5 807 000 |
6 411 125 |
60 325 |
|
145 568 |
67 130 |
471 811 |
0 |
12 902 634 |
Tartu vald |
8 741 000 |
11 407 448 |
118 305 |
|
189 480 |
138 260 |
922 110 |
0 |
21 398 298 |
Tähtvere vald |
0 |
3 989 189 |
50 371 |
|
187 240 |
14 000 |
285 668 |
0 |
4 476 097 |
Vara vald |
4 870 000 |
3 089 127 |
41 839 |
|
333 940 |
181 970 |
217 979 |
0 |
8 693 016 |
Võnnu vald |
2 359 000 |
4 338 022 |
32 537 |
|
312 000 |
47 710 |
288 823 |
0 |
7 345 555 |
Ülenurme vald |
0 |
11 105 119 |
132 928 |
|
62 569 |
26 710 |
848 399 |
0 |
12 042 797 |
KOKKU |
102 220 000 |
351 404 205 |
3 703 755 |
0 |
9 021 290 |
3 416 320 |
26 492 529 |
498 000 |
493 052 344 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
VALGA MAAKOND |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tõrva linn |
4 992 000 |
9 639 018 |
85 118 |
|
99 697 |
78 840 |
806 524 |
0 |
15 616 079 |
Valga linn |
38 119 000 |
32 584 630 |
357 139 |
|
5 234 377 |
860 010 |
2 669 961 |
0 |
79 467 978 |
Helme vald |
6 075 000 |
2 829 849 |
41 755 |
|
177 660 |
121 260 |
198 763 |
0 |
9 402 532 |
Hummuli vald |
2 856 000 |
2 694 502 |
16 836 |
|
74 916 |
45 420 |
171 515 |
0 |
5 842 353 |
Karula vald |
3 193 000 |
1 456 400 |
18 768 |
|
159 932 |
67 130 |
95 509 |
0 |
4 971 971 |
Otepää vald |
7 307 000 |
13 491 116 |
100 429 |
|
299 757 |
82 130 |
933 870 |
0 |
22 113 873 |
Palupera vald |
2 370 000 |
2 157 762 |
13 111 |
|
0 |
41 710 |
140 253 |
0 |
4 709 725 |
Puka vald |
4 548 000 |
4 695 101 |
39 809 |
|
0 |
76 840 |
295 706 |
0 |
9 615 647 |
Põdrala vald |
2 369 000 |
2 496 755 |
15 152 |
|
230 632 |
56 420 |
149 431 |
0 |
5 302 238 |
Sangaste vald |
4 007 000 |
3 567 573 |
32 884 |
|
25 000 |
70 420 |
274 195 |
0 |
7 944 188 |
Taheva vald |
2 974 000 |
2 234 604 |
14 938 |
|
332 000 |
64 420 |
141 687 |
0 |
5 746 711 |
Tõlliste vald |
5 320 000 |
4 705 760 |
37 833 |
|
0 |
76 130 |
343 318 |
0 |
10 445 208 |
Õru vald |
1 530 000 |
627 794 |
8 243 |
|
69 000 |
26 000 |
30 402 |
0 |
2 283 196 |
KOKKU |
85 660 000 |
83 180 864 |
782 015 |
0 |
6 702 971 |
1 666 730 |
6 251 134 |
0 |
183 461 699 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
VILJANDI MAAKOND |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mõisaküla linn |
2 772 000 |
1 846 806 |
14 372 |
|
0 |
17 000 |
110 137 |
0 |
4 745 943 |
Viljandi linn |
17 998 000 |
60 067 351 |
581 566 |
|
3 098 247 |
793 880 |
4 244 862 |
0 |
86 202 340 |
Võhma linn |
3 961 000 |
4 556 276 |
35 544 |
|
0 |
99 550 |
364 829 |
0 |
8 981 655 |
Abja vald |
5 850 000 |
5 874 678 |
51 165 |
|
129 000 |
82 840 |
405 556 |
0 |
12 342 074 |
Halliste vald |
3 403 000 |
2 937 593 |
26 150 |
|
0 |
241 940 |
207 080 |
0 |
6 789 613 |
Karksi vald |
5 322 000 |
7 929 594 |
92 515 |
|
191 743 |
190 970 |
661 682 |
0 |
14 295 989 |
Kolga-Jaani vald |
3 168 000 |
4 478 467 |
27 400 |
|
3 000 |
40 420 |
282 513 |
0 |
7 972 400 |
Kõo vald |
2 613 000 |
2 505 107 |
18 353 |
|
6 000 |
57 130 |
157 461 |
0 |
5 338 698 |
Kõpu vald |
1 182 000 |
1 587 833 |
11 706 |
|
7 194 |
40 420 |
103 253 |
0 |
2 920 700 |
Paistu vald |
2 520 000 |
4 479 601 |
30 589 |
|
137 102 |
62 130 |
294 272 |
0 |
7 493 105 |
Pärsti vald |
4 553 000 |
7 280 949 |
75 001 |
|
239 507 |
101 550 |
359 953 |
0 |
12 534 959 |
Saarepeedi vald |
1 197 000 |
2 492 388 |
24 446 |
|
60 411 |
10 000 |
162 624 |
0 |
3 922 423 |
Suure-Jaani vald |
11 621 000 |
18 978 480 |
128 301 |
|
77 274 |
192 100 |
1 163 322 |
0 |
32 032 176 |
Tarvastu vald |
8 844 000 |
9 831 106 |
91 387 |
|
647 000 |
153 550 |
794 764 |
0 |
20 270 420 |
Viiratsi vald |
5 632 000 |
5 034 820 |
70 848 |
|
842 551 |
268 680 |
385 479 |
0 |
12 163 530 |
KOKKU |
80 636 000 |
139 881 049 |
1 279 343 |
0 |
5 439 029 |
2 352 160 |
9 697 787 |
0 |
238 006 025 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
VÕRU MAAKOND |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võru linn |
31 144 000 |
42 418 832 |
391 826 |
|
1 878 209 |
424 780 |
2 954 195 |
0 |
78 820 016 |
Antsla vald |
10 058 000 |
8 843 983 |
92 929 |
|
322 182 |
183 970 |
682 333 |
0 |
20 090 468 |
Haanja vald |
3 433 000 |
2 486 824 |
17 808 |
|
368 000 |
109 550 |
153 733 |
0 |
6 551 107 |
Lasva vald |
6 007 000 |
4 582 126 |
35 355 |
|
0 |
83 130 |
370 278 |
0 |
11 042 534 |
Meremäe vald |
4 503 000 |
1 565 375 |
18 691 |
|
321 000 |
63 710 |
96 370 |
0 |
6 549 455 |
Misso vald |
2 163 000 |
2 239 035 |
10 116 |
|
369 000 |
37 000 |
89 486 |
0 |
4 897 521 |
Mõniste vald |
3 698 000 |
2 542 737 |
16 885 |
|
48 000 |
186 100 |
170 942 |
0 |
6 645 779 |
Rõuge vald |
5 596 000 |
3 981 889 |
43 700 |
|
83 000 |
131 260 |
324 388 |
0 |
10 116 537 |
Sõmerpalu vald |
5 598 000 |
5 411 077 |
40 470 |
|
492 000 |
113 550 |
437 106 |
0 |
12 051 733 |
Urvaste vald |
4 855 000 |
3 665 839 |
30 527 |
|
35 999 |
61 420 |
274 195 |
0 |
8 892 453 |
Varstu vald |
2 986 000 |
6 367 064 |
26 530 |
|
275 000 |
59 420 |
353 356 |
0 |
10 040 840 |
Vastseliina vald |
4 867 000 |
6 375 257 |
48 045 |
|
496 000 |
157 970 |
392 076 |
0 |
12 288 303 |
Võru vald |
10 117 000 |
11 952 163 |
127 478 |
|
585 826 |
134 550 |
737 401 |
0 |
23 526 940 |
KOKKU |
95 025 000 |
102 432 201 |
900 360 |
0 |
5 274 216 |
1 746 410 |
7 035 859 |
0 |
211 513 686 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KÕIK KOKKU |
1 101 500 000 |
3 037 737 285 |
33 726 420 |
0 |
93 801 571 |
36 679 250 |
225 658 300 |
6 500 000 |
4 501 876 406 |
Omavalitsuste tulubaasi stabiliseerimise toetuse jaotamata vahendid |
|
|
|
30 000 000 |
|
|
|
|
30 000 000 |
Hariduskulude täiendavad vahendid |
|
11 509 355 |
|
|
|
|
|
|
11 509 355 |
Toimetulekutoetuse täiendavad vahendid |
|
|
|
|
106 198 429 |
|
|
|
106 198 429 |
KÕIK KOKKU |
1 101 500 000 |
3 049 246 640 |
33 726 420 |
30 000 000 |
200 000 000 |
36 679 250 |
225 658 300 |
6 500 000 |
4 649 584 190 |
[RT I 2009, 30, 181 – jõust. 15.06.2009]