Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Kohtutäiturimäärustik

Vastu võetud 22.12.2005 nr 58
RTL 2005, 125, 1984
jõustumine 01.01.2006

Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

28.03.2006 nr 8 (RTL 2006, 30, 527) 10.04.2006

28.12.2006 nr 40 (RTL 2006, 93, 1722) 1.01.2007

11.01.2007 nr 2 (RTL 2007, 8, 124) 29.01.2007

28.05.2007 nr 29 (RTL 2007, 45, 764) 4.06.2007 (rakendatakse alates 1.06.2007)

2.01.2008 nr 1 (RTL 2008, 5, 50) 20.01.2008

Määrus kehtestatakse «Kohtutäituri seaduse» § 2 lõigete 5 ja 6, § 3 lõigete 1 ja 2, § 4 lõike 7, § 12 lõike 1, § 13 lõike 1, § 15 lõike 2, § 16¹ lõike 7, § 18 lõike 1, § 31 lõike 3, § 58², § 59 lõike 2⁸, «Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse» § 37 lõike 1, «Laeva asjaõigusseaduse» § 85 lõike 2, «Täitemenetluse seadustiku» § 23 lõike 6, § 24 lõigete 1 ja 5, § 33 lõike 6, § 34 lõike 3, § 37 lõike 3, § 63 lõike 4, § 75 lõike 1, § 78 lõike 3, § 95 lõike 1, § 96 lõike 1, § 101 lõike 6, § 115 lõike 7 ja § 216 lõike 1 alusel.

[RTL 2006, 30, 527 – jõust 10.04.2006]

1. peatükk
KOHTUTÄITURI AMETITEGEVUSE ALUSED

§ 1. Kohtutäiturite tööpiirkonnad

Kohtutäiturite tööpiirkonnad on järgmised:
1) Harju tööpiirkond, mis hõlmab Harju maakonda;
2) Viru tööpiirkond, mis hõlmab Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonda;
3) Tartu tööpiirkond, mis hõlmab Tartu, Viljandi, Jõgeva, Põlva, Valga ja Võru maakonda;
4) Pärnu tööpiirkond, mis hõlmab Pärnu, Saare, Hiiu, Lääne, Järva ja Rapla maakonda.

§ 2. Kohtutäiturite ametikohtade arv

Kohtutäiturite ametikohtade arv tööpiirkondades on järgmine:
1) Harju tööpiirkond – 19 kohtutäiturit;
2) Viru tööpiirkond – 9 kohtutäiturit;
3) Tartu tööpiirkond – 11 kohtutäiturit;
4) Pärnu tööpiirkond – 13 kohtutäiturit.

§ 3. Kohtutäituri ametinimetus

(1) Kohtutäituri ametinimetus koosneb omastavas käändes asula nimest, kus kohtutäituri büroo asub, ja sõnast «kohtutäitur».

(2) Kui kohtutäituril on mitu bürood eri asulates, siis valib ta, millise asula nime oma ametinimetuses kasutada.

(3) Kohtutäitur, kellel on õigus tegutseda pankrotihaldurina, võib oma ametinimetuse ette lisada sõnad «pankrotihaldur ja». Näide: «Pankrotihaldur ja Võru kohtutäitur».

§ 4. Kohtutäituri büroo

(1) Kohtutäituri büroo asukoht peab olema tähistatud. Teave büroo lahtioleku- ja kohtutäituri vastuvõtuaegade kohta pannakse kohtutäituri büroo sissepääsu juures nähtavale kohale.

(2) Bürooruume ei tohi kasutada muul otstarbel kui kohtutäituri ametitegevuseks ja «Kohtutäituri seaduses» lubatud kõrvaltegevusteks. Kohtutäituril ei ole lubatud töötada ühes ruumis teiste elukutsete esindajatega.

(3) Ühise büroo korral peab olema tagatud isikute teenindamine viisil, mis võimaldab neil valida kohtutäiturit ning pöörduda seoses toimingutega vahetult valitud kohtutäituri poole.

§ 5. Kohtutäituri ametimärk

(1) Kohtutäiturile antakse ametimärk. Ametimärgi valmistab, registreerib ja annab välja Justiitsministeerium.

(2) Ümara kujuga ametimärgi läbimõõt on 45 mm ning sellel on metalli värvi emailtagapõhi ja väljapressitud äär. Märgi ülaservas on kaarekujuliselt pressitud tähtedega sõna «kohtutäitur». Asendaja ametimärgi ülaservas on kaarekujuliselt pressitud tähtedega sõna «kohtutäituri asendaja». Ametimärgi keskel on kollasest metallist Eesti väikese riigivapi kujutis. Ametimärgi alumises servas on kolmekohaline sisselõigatud number. Numeratsioon algab 001-st.

(3) Ametimärki kasutab kohtutäitur isiklikult koos isikut tõendava dokumendiga. Ametimärgi esitab kohtutäitur täitetoimingute tegemisel.

(4) Kohtutäituri asendaja kasutab asendamise ajal asendatava kohtutäituri ametimärki. Vabale ametikohale nimetatud kohtutäituri asendajale antakse kohtutäituri asendaja ametimärk.

(5) Ametist lahkumise korral tuleb ametimärk tagastada Justiitsministeeriumile.

(6) Ametimärgi kaotamisest tuleb viivitamata teatada. Kasutamiskõlbmatuks muutunud või kaotatud ametimärk asendatakse uuega. Kasutamiskõlbmatu ametimärk tagastatakse Justiitsministeeriumile.

§ 6. Kohtutäituri ametipitsatid ja templid

(1) Kohtutäituril on Eesti riigivapi kujutisega värvipitsat, millel on kohtutäituri nimi ja tema büroo asukoht ning tunnus, mis võimaldab seda eristada kehtetuks tunnistatud või tulevikus registreeritavatest sama tekstiga pitsatitest. Pitseri sõõri läbimõõt on 35 mm. Pitsatil kasutatav tint on punast värvi.

(2) Kohtutäituril võib olla riigivapi kujutisega reljeefpitsat.

(3) Kohtutäituril võib olla mõlemast pitsati liigist kaks pitsatit.

(4) Kohtutäitur kasutab ametipitsatit isiklikult. Kohtutäituri asendaja kasutab asendamise ajal asendatava kohtutäituri pitsatit. Vabale ametikohale nimetatud kohtutäituri asendajal on isiklik ametipitsat.

(5) Kohtutäituri abil võib olla Eesti riigivapi kujutisega värvipitsat ametitoimingute tegemiseks. Pitsatile tuleb kanda märge «kohtutäituri abi». Kohtutäituri abi märgib pitsati kasutamisel dokumendile lisaks allkirjale loetavalt oma ees- ja perekonnanime.

(6) Kohtutäituril võivad olla büroo asjaajamise korraldamiseks riigivapita templid. Templile märgitavad andmed, kasutamise tingimused ja korra määrab kohtutäitur. Templil kasutatav tint on sinist värvi.

§ 7. Pitsati registreerimine

(1) Enne riigivapiga pitsati kasutusele võtmist korraldab kohtutäitur pitsati registreerimise «Riigivapi seaduses» ettenähtud korras.

(2) Kohtutäitur ja kohtutäituri asendaja esitab Justiitsministeeriumile, krediidiasutusele, maakohtule ja nõudmisel muule asutusele ametipitseri ja allkirja näidise. Allkirja näidise on kohustatud esitama ka kohtutäituri abi, kui ta teeb seaduses lubatud ametitoiminguid kohtutäituri nimel.

§ 8. Pitsatite hoidmine ja hävitamine

(1) Kohtutäitur peab ametipitsateid hoidma nii, et oleks välistatud nende hävimine, kaotsiminek ja kuritarvitamine. Kohtutäitur vastutab pitsatite kasutamise korra täitmise eest.

(2) Riigivapiga pitsati kaotsimineku korral peab kohtutäitur teatama sellest viivitamata Justiitsministeeriumile ja Riigikantseleile pitsati kehtetuks tunnistamiseks.

(3) Kohtutäituri ametist vabastamise, tema ametinimetuse või nime muutumise korral või ametipitsati kasutamiskõlbmatuks muutumise korral antakse riigivapiga pitsat üle Justiitsministeeriumile, kes korraldab pitsati kehtetuks tunnistamise ja hävitamise. Hävitamise kohta koostatakse hävitamise akt.

§ 9. Kohtutäituri ametialane elektronpost

(1) Kohtutäitur võib vastu võtta ja edastada ametitoimingutega seotud dokumente ja kirjavahetust ametialase elektronposti vahendusel. Kohtutäituri kinnitust vajavad dokumendid peavad olema esitatud digitaalallkirjastatult käesolevas määruses sätestatud korras, kui adressaat ei nõua teisiti.

(2) Kohtutäituri ametialane elektronposti aadress avaldatakse Justiitsministeeriumi kodulehel ja kohtutäituri poolt vormistatavates dokumentides.

§ 10. Täitedokumentide menetluskorraldus ja andmete avaldamine

(1) Täitedokument täidetakse nii kiiresti kui võimalik, ilma põhjendamatu viivituseta.

(2) Kohtutäitur on kohustatud täitedokumendi menetlemisel kasutama kõiki seaduses lubatud abinõusid, et vältida olukorda, kus sissenõudmine osutub võimatuks nõude aegumise tõttu.

(3) Ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatavas täitmisteates esitatakse järgmised andmed:
1) kohtutäituri nimi ja büroo andmed;
2) võlgniku nimi ja isikukood või sünniaeg, juriidilise isiku registrikood;
3) sissenõudja nimi;
4) sissenõudja nõude summa koos kohtutäituri täitekulude summaga;
6) vabatahtliku täitmise tähtaeg;
7) hoiatus, et täitedokumendi vabatahtlikult täitmata jätmisel võib võlgniku suhtes teha täitetoiminguid;
8) viide võlgniku õigusele ilmuda kohtutäituri vastuvõtule, et saada vajalikku teavet täitemenetluse kohta;
9) viide võlgniku õigusele tasuda kohtutäituri tasu pooles ulatuses, kui ta täidab täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul.

§ 11. Ametiasutuste teavitamiskohustus

(1) Kohtutäitur teavitab maakohut, kui talle on teatavaks saanud, et kohtus peetava registri andmed on ebaõiged või puudulikud või et äriühingu netovara suurus ei vasta seaduse nõuetele.

(2) Kohtutäitur teavitab maakohut osaühingu osa müügist notarile kehtestatud teate vormi kasutades.

(3) Kohtutäitur teavitab Rahvusarhiivi avaliku arhivaali arestimisest ja müügist.

(4) Kohtutäitur teavitab Justiitsministeeriumi kohtulahendist, mis on tehtud kohtutäituri otsuse peale, esitades ministeeriumile kohtulahendi koopia kahe nädala jooksul alates lahendi jõustumisest.

(5) Kohtutäitur teavitab Justiitsministeeriumi «Võlaõigusseaduse» § 514 lõigetes 1 ja 3 loetletud asjaoludest kahe nädala jooksul arvates nimetatud asjaoludest teadasaamisest. Kindlustusandja poolt kahjustatud isikule kindlustussumma väljamaksmisest, kindlustusjuhtumi põhjustanud sündmusest ja väljamakstud kindlustussumma suurusest teatab kohtutäitur Justiitsministeeriumile kahe nädala jooksul arvates kindlustussumma väljamaksmisest. Nimetatud teadete kohta kehtib «Kohtutäituri seaduse» § 8, avalikustada võib vaid kohtutäituri ja kindlustusandjaga seostamata üldisi arvnäitajaid.

§ 11¹. Kohtutäituri abi ja abide nimekirja pidamine

(1) Justiitsministeerium peab nimekirja kohtutäituri büroos töötavatest abidest, kellele kohtutäitur on andnud õiguse teha täitetoiminguid täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

(2) Kohtutäitur edastab Justiitsministeeriumile andmed oma büroos töötava abi kohta ning teavitab viivitamata Justiitsministeeriumi andmete muutumisest või töösuhte lõppemisest.

(3) Kohtutäituri abide nimekiri avaldatakse Justiitsministeeriumi kodulehel. Avaldatavasse nimekirja kantakse kohtutäituri abi kohta järgmised andmed:
1) kohtutäituri abi ees- ja perekonnanimi ning sünniaeg;
2) kohtutäituri nimi, kelle büroos kohtutäituri abi töötab.

[RTL 2006, 30, 527 – jõust 10.04.2006]

2. peatükk
KOHTUTÄITURI DOKUMENDID JA ASJAAJAMINE

1. jagu
Dokumentide vastuvõtt

§ 12. Kohtutäituri dokumendid

(1) Kohtutäituri dokumendid on kohtutäituri poolt ametitoimingute raames loodud või saadud dokumendid.

(2) Kohtutäituri dokumentideks loetakse ka kohtutäituri asendaja vastavad dokumendid.

§ 13. Dokumentide vastuvõtmine

(1) Vastu võetud paberdokumendile tehakse viivitamata vastuvõtupealdis, milles märgitakse:
1) vastuvõtmise päev, kuu ja aasta;
2) vastuvõtja nimi ja allkiri.

(2) Vastuvõtupealdis tehakse põhidokumendi esimesele leheküljele. Pealdise tegemiseks võib kasutada templit.

(3) Kui dokumentide kontrollimisel ilmneb puudusi, registreeritakse dokument üldises korras ja dokumentide esitajale saadetakse teade, milles antakse aega kümme päeva puuduste kõrvaldamiseks.

(4) Kohtutäitur ei või nõuda isikult paberväljatrükke andmetest või dokumentidest, mis on kohtutäiturile kättesaadavad arvutivõrgu vahendusel ning mille õigsust võib eeldada.

§ 14. Dokumentide elektrooniline esitamine

(1) Isik võib esitada ja kohtutäitur on kohustatud vastu võtma digitaalallkirjaga dokumente.

(2) Digitaalallkirjaga dokument peab olema andmete turvalisuse kaalutlusel *.txt, *.rtf, *.pdf, *.jpg või *.xml failitüübis ega tohi sisaldada kirja sisu muutvaid linke.
[RTL 2006, 93, 1722 – jõust. 1.01.2007]

(3) Digitaalallkirjaga elektronposti võetakse vastu lihtteksti vormingus või *.rtf vormingus ning see ei tohi sisaldada muutuvaid osi (kirja sisu muutvaid linke).

(4) Digitaalallkirjaga dokumendi saamisest teavitab kohtutäitur või kohtutäituri poolt määratud isik dokumendi saatjat elektroonilise kinnitusega.

(5) Digitaalallkirjaga dokumente salvestatakse ja säilitatakse nagu paberdokumente käesoleva määruse kohaselt, vajadusel tehakse dokumendist väljatrükid. Kohtutäitur kinnitab väljatrüki õigsust oma allkirja ja pitseriga.

(6) Elektroonilise enampakkumise korral, kui see toimub kohtutäituri ametialase elektronposti vahendusel, tuleb esitada pakkumine digitaalallkirjastatult käesolevas paragrahvis sätestatud nõuete kohaselt. Kohtutäitur edastab igale pakkujale digitaalallkirjaga kinnituse pakkumise vastuvõtmise kohta.

(7) Elektrooniline enampakkumine võib toimuda internetioksjonina avaliku enampakkumissüsteemi vahendusel, kui kasutatav keskkond on üldteada, turvaline ja võimaldab tuvastada enampakkumisosalised ning kontrollida ja edastada dokumente elektrooniliselt turvaliselt käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

§ 14¹. Täitedokumendi elektrooniline esitamine

(1) Elektrooniline, avalikustatud täitedokument tuleb võtta täitmisele dokumendi füüsilise esitamiseta.

(2) Täitedokument on avalikustatud, kui see on kättesaadav selle teinud organi kodulehel või infosüsteemis, millele kohtutäituril on juurdepääs või kui pädeva isiku või asutuse poolt digitaalallkirjastatud täitedokument on elektrooniliselt  edastatud kohtutäituri ametialasele e-posti aadressile.

(3) Täitedokumenti sisaldav veebileht või infosüsteemikirje peab seaduses ettenähtud juhtudel sisaldama andmeid täitedokumendi jõustumise ja jõustumismärke kohta. Täitedokumendi väljaprintimisele ei tohi seada tehnilisi takistusi.

(4) Kohtutäitur märgib viite täitedokumendile täitmisavalduse elektroonilisel registreerimisel täitemenetlusregistris.

(5) Kohtutäituril on õigus lõpetada menetlus, kui selgub, et täitedokument on menetlusse võetud käesoleva paragrahvi nõudeid rikkudes.

[RTL 2006, 93, 1722 – jõust. 1.01.2007]

§ 15. Dokumentide registreerimine

(1) Kohtutäiturile esitatud täitmisavaldused ja täitedokumendid registreeritakse elektrooniliselt täitemenetlusregistris käesolevas määruses sätestatud korras.

(2) Kohtutäiturile esitatud kaebus või kahju hüvitamise taotlus registreeritakse kaebuste raamatus, märkides järgmised andmed:
1) kaebuse või taotluse esitamise kuupäev;
2) kaebuse või taotluse esitaja nimi;
3) kaebuse või taotluse sisu lühikirjeldus;
4) kaebuse või taotluse läbivaatamise aeg ja koht;
5) kohtutäituri otsuse kuupäev ja resolutsioon.

(3) Kaebused ja taotlused ning nende osas tehtud kohtutäituri otsused ja koostatud vastused lisatakse koos vajaliku ja olulise dokumentatsiooniga asjaomasesse täitetoimikusse.

(4) Tehnilise võimaluse olemasolul peetakse täitemenetlusregistris lõikes 2 märgitud registrit elektrooniliselt.

2. jagu
Täitetoimik

§ 16. Täitetoimik

(1) Täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel avatakse täitetoimik.

(2) Täitetoimikut peetakse elektrooniliselt täitemenetlusregistris ning paralleelselt paberkandjal käesolevas määruses sätestatud ulatuses.

(3) Paberkandjal olevasse täitetoimikusse lisatakse sisukord täitetoimikus sisalduvate dokumentide loeteluga. Kui dokument on jäädvustatud täitemenetlusregistris või elektrooniliselt, siis kantakse sisukorda vastav viide elektroonilisel kujul hoitava dokumendi asukoha kohta ning märgitakse dokumendi nimetus ja koostamise või registreerimise kuupäev. Sisukorda peetakse ajalises järjestuses.

(3¹) Täitetoimiku sisukorda võib pidada ka elektrooniliselt. Elektroonilise sisukorra pidamisele kohaldatakse samu põhimõtteid kui paberkandjal sisukorra pidamisele. Täitemenetluse lõpetamisel lisatakse elektrooniliselt peetava sisukorra väljatrükk paberkandjal olevasse täitetoimikusse. Täitemenetluse kestel peab elektrooniliselt peetav täitetoimiku sisukord olema igal ajal väljatrükitav.

[RTL 2008, 5, 50 − jõust. 20.01.2008]

(4) Täitetoimingut kajastav akt tuleb talletada paberkandjal täitetoimikus, kui seda ei ole võimalik jäädvustada täitemenetlusregistris. Digitaalallkirjaga dokument loetakse võrdseks paberkandjal oleva dokumendiga.

(5) Paberkandjal olevasse täitetoimikusse paigutatakse vähemalt järgmised dokumendid:
1) sissenõudja avaldus, kui avalduse esitamine on täitemenetluse alustamiseks ette nähtud seaduses;
2) täitedokument või selle koopia või väljatrükk, mis on nõuetekohaselt kinnitatud, välja arvatud täitedokument, käesoleva määruse § 14¹ kohaselt;3) teadete leht lõikes 8 nimetatud märgetega;
4) kohtutäituri päringud ja nende vastused, elektrooniliste päringute korral vastuse väljatrükk või märge päringu teostamise ja tulemuse kohta;
5) menetlusosaliste kaebused, avaldused ja selgitustaotlused ning nendega seotud kohtutäituri otsused ja vastused;
6) menetlusosaliste kokkulepped;
7) menetluses tehtud kohtulahendid;
8) võlgniku vanne;
9) täiteasjas toiminud laekumisi ja väljamakseid kajastav dokument.

(6) Digitaalallkirjaga sissenõudja avalduse kohta märgitakse täitetoimikusse viide dokumendile lõike 3 kohaselt.

(7) Laekumisi ja väljamakseid kajastava dokumendi võib lisada täitetoimikusse menetluse lõpetamisel, milleks võib olla ka vastav väljatrükk täitemenetlusregistrist või raamatupidamisprogrammist.

(8) Kohtutäitur teeb täitetoimikusse märkeid menetlusosaliste suuliste avalduste ja kokkulepete ning muu olulise info kohta.

§ 17. Dokumentide vormistamine

(1) Kohtutäituri poolt koostatav dokument ja täitetoimingut kajastav akt peab olema vormistatud nõuetekohaselt ja loetavalt. Kohtutäituri poolt koostatavas toimingut kajastavas aktis peab olema märgitud:
1) kohtutäituri nimi ja tööpiirkond;
2) kohtutäituri kontaktandmed;
3) täiteasja (täitetoimiku) number;
4) dokumendi ja akti koostamise kuupäev;
5) kohtutäituri ametialase arvelduskonto number;
6) dokumendi või akti adressaat.

(2) Kohtutäitur kasutab ametitoimingute vormistamisel käesoleva määruse lisades nr 5–40 olevaid aktivormide tekste. Kohtutäiturid võivad vajadusel lisada aktivormidele täiendavat teavet täitemenetluse kohta.

(3) Kui menetlustoimingu kohta ei ole kehtestatud aktivormi, koostab kohtutäitur ise vastava akti.

(4) Akti tekst peab olema keeleliselt täpne ja üheselt mõistetav ning stiililt korrektne. Tekstis on lubatud kasutada ainult üldtuntud lühendeid.

(5) Kohtutäituri koostatud akt peab olema trükikirjas. Akt võib olla käsikirjas, kui ei ole võimalik kasutada printerit, kuid akt toimingu kohta tuleb vormistada kohe.

(6) Aktis tehtav hilisem parandus peab olema õiendatud. Kohtutäitur märgib õienduses paranduse tegemise aja ja allkirjastab õienduse. Parandus peab jätma ka esialgse teksti loetavaks.

[RTL 2006, 30, 527 – jõust 10.04.2006]

3. jagu
Juurdepääs kohtutäituri dokumentidele

§ 18. Dokumentidega tutvumine

(1) Juurdepääs kohtutäituri dokumentidele on:
1) täitemenetlusosalistel või nende esindajatel nendega seotud täiteasjas kogutud täitetoimiku materjalidele;
2) kohtutel nende menetluses olevates kriminaal-, tsiviil- või haldusasjades;
3) uurimisorganitel kohtu määruse alusel;
4) kohtutäituri tegevuse üle järelevalvet teostavatel isikutel.

(2) Kolmandal isikul on juurdepääsuõigus kohtutäituri dokumentidele ainult seaduses sätestatud juhtudel või täitemenetlusosalise nõusolekul.

(3) Täitemenetlusosalisel on õigus tutvuda teda puudutavate dokumentidega kohtutäituri büroos vastuvõtuaegadel. Tutvumise kohta tehakse märge täitetoimikusse.

§ 19. Dokumentide büroost väljaviimine

(1) Täitetoimikuid ning kohtutäiturile esitatud või saadetud, kuid toimikutesse köitmata dokumente, ei tohi kohtutäituri büroost välja viia, välja arvatud juhul, kui dokument on vajalik täitetoimingu läbiviimisel.

(2) Kui dokument osutub vajalikuks dokumentaalseks tõendiks kohtumenetluses või kohtueelses uurimismenetluses, siis väljastatakse dokumendist kohtutäituri kinnitatud ärakiri või nõudmisel dokumendi originaal. Originaali väljastamisel tehakse täitetoimikusse märge, et originaaldokument on väljastatud kohtumenetluse või kohtueelse uurimismenetluse läbiviimiseks.

§ 20. Menetlusosalise avaldustele ja selgitustaotlustele vastamine

(1) Kohtutäitur on kohustatud vastama menetlusosalise esitatud avaldustele ja selgitustaotlustele, kui need on seotud kohtutäituri menetluses oleva täiteasjaga, sealhulgas kohtutäituri poolt lõpetatud täiteasjaga ning isikul on õigus antud täiteasja raames kohtutäiturilt infot saada.

(2) Kohtutäitur eeldab, et avalduse või selgitustaotluse esitanud isik on tuvastatud, kui isik edastab digitaalallkirjaga dokumendi või on avaldusele lisanud asjakohaseid dokumente või andmeid.

(3) Kohtutäitur vastab nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva möödumisel avalduse või selgitustaotluse laekumisest arvates. Erilise vajaduse korral, lähtuvalt vastamise keerukusest, võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Isikut teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest.

(4) Vastamisest võib loobuda, kui:
1) isikut ei ole võimalik tuvastada;
2) puuduvad isiku kontaktandmed;
3) isikul puudub õigus nõutavat teavet saada;
4) isik on piiratud teovõimega ja talle on kohtu poolt määratud eestkostja ning märgukiri või selgitustaotlus on esitatud esindaja eelneva nõusolekuta;
5) isik on selgelt väljendanud seisukohta, et ta ei soovi pöördumisele vastust;
6) pöördumine ei ole esitatud eesti keeles ja «Keeleseaduse» § 8 kohaselt ei ole adressaat kohustatud sellele vastama;
7) pöördumise sisu ei ole loetav või arusaadav;
8) pöördumine on deklaratiivse tähendusega;
9) vastamine nõuab teabe suure mahu tõttu kohtutäituri töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi.

(5) Avaldused ja selgitustaotlused ning neile esitatud vastused lisatakse täitetoimikusse.

§ 21. Õiendi väljastamine

(1) Täitemenetluse läbiviimist puudutava õiendi väljastab kohtutäitur õigustatud isiku nõudel viie tööpäeva jooksul nõude esitamisest alates.

(2) Õiendit võib nõuda ja kohtutäitur võib selle esitada posti, telefaksi või elektronposti kaudu. Õiendi väljastamise kohta tehakse märge täitetoimikusse.

(3) Õiendid võib isikule edastada elektrooniliselt ning saaja nõudel digitaalallkirjastatult.

§ 22. Dokumendi ärakirja kinnitamine

(1) Kohtutäitur kinnitab isiku soovil dokumendi ärakirja või elektroonilise dokumendi väljatrüki oma allkirja ja pitseriga. Dokumendi elektroonilise edastamise korral asendab allkirja ja pitserit kohtutäituri digitaalallkiri.

(2) Dokumendi ärakirja või väljatrüki väljastamisel tehakse täitetoimikusse sellekohane märge.

§ 23. Dokumentide tagastamine

(1) Täitedokumendi tagastamisel või üleandmisel jätab kohtutäitur täitetoimikusse dokumendi kinnitatud ärakirja.

(2) Dokumendi tagastamise või üleandmise kohta tehakse täitetoimikusse märge, mis sisaldab kuupäeva ja isiku või asutuse nime, kellele dokument üle anti või edastati.

(3) Menetlusosalise nõudel tagastab kohtutäitur menetlusosalise poolt esitatud dokumendi originaali, jättes täitetoimikusse dokumendi kinnitatud ärakirja ja lisades toimikusse märke, et originaaldokument on selle esitajale tagastatud.

3. peatükk
DOKUMENTIDE HOIDMINE, ÜLEANDMINE JA HÄVITAMINE

§ 24. Dokumentide hoidmine

(1) Kohtutäitur on kohustatud ametisoleku ajal korrastama ning säilitama oma ametitegevuse tulemusena loodud ja saadud dokumendid, sealhulgas elektroonilised dokumendid. Elektroonilised dokumendid tuleb salvestada viisil, mis tagab nende säilimise.

(2) Lõpetatud täitetoimikud, kaebuste raamat, arvelduskontoraamat ning muud täitemenetlusega seotud asjaajamise dokumendid antakse hoiule kohtutäituri büroo arhiiviruumi alates ühe aasta jooksul nende lõpetamise kuupäevast. Kui dokumente hoitakse väljaspool arhiiviruume, tuleb sellele vaatamata täita kõiki hoiu- ja ohutusnõudeid, et tagada dokumentide säilimine.

(3) Lõikes 2 nimetatud dokumendid võib üle anda mitme kohtutäituribüroo ühisesse arhiivihoidlasse või säilitamisluba omavale arhiiviteenust pakkuvale ettevõttele, kes hoiab neid kuni säilitustähtaja möödumiseni.

§ 25. Dokumentide loetelu

Kohtutäitur kehtestab «Arhiivieeskirja» kohaselt ja käesoleva määruse sätteid arvestades dokumentide loetelu oma ametitegevuse käigus loodud või saadud dokumentide liigitamiseks ja neile säilitustähtaja määramiseks.

§ 26. Dokumentide säilitustähtaeg

(1) Dokumentide säilitamisel tuleb järgida järgmisi tähtaegu:
1) kirjavahetust, mida ei lisata täitetoimikusse, säilitatakse kolm aastat;
2) kaebuste raamatut säilitatakse kümme aastat viimase sissekande tegemisest;
3) arvelduskontoraamatut säilitatakse kümme aastat viimase sissekande tegemisest või dokumendi lisamisest.

(2) Lõpetatud täitetoimikud säilitatakse vastavalt täitedokumendi liigile järgmiselt:
1) «Täitemenetluse seadustiku» § 2 lõike 1 punktides 1–7, 14, 15, 18 ja 19 nimetatud täitedokumendi alusel menetletud täitetoimikut säilitatakse 10 aastat, välja arvatud punktis 2 nimetatud juhul;
2) «Täitemenetluse seadustiku» § 2 lõike 1 punktides 8–13, 16, 17, 20 ja 21 nimetatud täitedokumendi alusel menetletud täitetoimikut ning käesoleva lõike punktis 1 nimetatud täitedokumentide alusel menetletud täitetoimikut avalik-õiguslikus rahalises nõudes säilitatakse viis aastat.

(3) Täitetoimiku säilitustähtaega arvutatakse alates menetluse lõpetamisele järgnevast kalendriaastast.

§ 27. Täitedokumendi üleandmine teisele kohtutäiturile

(1) Täitedokumendi üleandmisel teisele kohtutäiturile täitemenetluse jätkamiseks edastab kohtutäitur täitedokumendi ja täitetoimikus olevate dokumentide ja aktide kinnitatud ärakirjad sissenõudja poolt näidatud kohtutäiturile.

(2) Dokumentide üleandmine toimub viie tööpäeva jooksul üleandmise aluseks oleva asjaolu teadasaamisest arvates.

(3) Dokumentide üleandmise kohta koostatakse kahes eksemplaris akt dokumentide loeteluga, millest üks eksemplar jääb üleandjale ja teine vastuvõtjale. Dokumentide üleandmise kohta tehakse märge täitemenetlusregistrisse ning elektrooniline toimik ja toimikuga seotud elektroonilised dokumendid edastatakse ülevõtvale kohtutäiturile.

(4) Üleandva kohtutäituri poolt avatud täitetoimik selles sisalduvate dokumentidega, sissenõudja avaldusega ja lõikes 3 nimetatud aktiga arhiveeritakse käesolevas määruses sätestatud korras.

(5) Üleandev kohtutäitur kohustub menetlusosalist teavitama täitedokumendi üleandmisest, kui ei ole alust eeldada, et ta on üleandmisest teadlik.

§ 28. Täitetoimikute ja asjaajamise üleandmine kohtutäituri ametist vabastamisel

(1) Kohtutäituri ametist vabastamisel annab lahkuv kohtutäitur justiitsministri käskkirja alusel tema menetluses olevad täitetoimikud ja nendega seotud asjaajamise, sealhulgas täitetoimikutega seotud elektroonilised dokumendid, üle teisele sama piirkonna kohtutäiturile või ametisse nimetatavale uuele kohtutäiturile (edaspidi ülevõttev kohtutäitur).

(2) Vajadusel annab lahkuv kohtutäitur ülevõtvale kohtutäiturile üle ametialase arvelduskonto. Ametialane arvelduskonto vormistatakse ümber ülevõtva kohtutäituri nimele justiitsministri käskkirja alusel.

(3) Lahkuva kohtutäituri poolt sissenõudjalt nõutud kohtutäituri tasu ettemaks tagastatakse sissenõudjale või antakse koos seotud täitetoimikuga üle ülevõtvale kohtutäiturile viimase nõusolekul ning teavitatakse sellest sissenõudjat. Ettemaksu üleandmisel kohustub ülevõttev kohtutäitur selle seaduses ettenähtud korras tagastama sissenõudjale.

(4) Lahkuva kohtutäituri poolt «Täitemenetluse seadustiku» alusel koostatud täitekulu väljamõistmise otsuse kohaselt sissenõudmisele kuuluv summa hüvitatakse lahkuvale kohtutäiturile kohtutäiturite omavahelise kokkuleppe alusel.

(5) Lahkuv kohtutäitur ja ülevõttev kohtutäitur koostavad kohtutäituri menetluses olevate täitetoimikute, sealhulgas peatatud täitetoimikud, ning nendega seotud asjaajamise ja menetluses olevate nõuetega seotud ettemaksude üleandmise kohta üleandmise ja vastuvõtmise akti. Ülevõttev kohtutäitur edastab akti koopia Justiitsministeeriumile.

(6) Täitetoimikute ja nendega seotud asjaajamise üleandmine toimub vahetult enne kohtutäituri ametist vabastamist.

(7) Vajadusel või lahkuva kohtutäituri või ülevõtva kohtutäituri nõudel osaleb täitetoimikute ja asjaajamise üleandmisel Justiitsministeeriumi järelevalve ja õigusteenindusetalituse ametnik. Kohtutäitur peab tagama juurdepääsu kohtutäituri büroo ruumidesse ja täitetoimikute ning nendega seotud asjaajamise üleandmiseks vajalikule teabele.

[RTL 2008, 5, 50 − jõust. 20.01.2008]

(8) Ülevõttev kohtutäitur on kohustatud teavitama võlgnikku ja sissenõudjat kohtutäituri vahetumisest hiljemalt ühe kuu jooksul üleandmisest arvates. Selleks edastab kohtutäitur neile vastava teate, kasutades kohtutäiturile teadaolevaid kontaktandmeid, ning avaldab vastavasisulise teate ka ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 29. Lõpetatud täitetoimikute üleandmine kohtutäituri ametist vabastamisel

(1) Kohtutäituri ametist lahkumisel on kohtutäitur kohustatud lõpetatud täitetoimikud ja nendega seotud asjaajamise, mille säilitustähtaeg ei ole möödunud, üle andma tegevusluba omavale arhiiviteenust osutavale ettevõttele edasiseks säilitamiseks ning hävitamise korraldamiseks. Kohtutäituri surma või raske haiguse korral teeb seda kohtutäituri asendajaks määratud isik, asendaja puudumisel Justiitsministeerium.

(2) Lahkuva ja ülevõtva kohtutäituri vahelisel kokkuleppel võib lõikes 1 nimetatud dokumendid edasiseks hoidmiseks üle anda ametis oleva või ametisse asuva kohtutäituri büroosse või kohtutäiturite ühisesse arhiivihoidlasse. Sellisel juhul on ülevõtval kohtutäituril õigus nõuda lahkuvalt täiturilt kompensatsiooni dokumentide hoidmise, hilisema hindamisotsuse taotlemise ja hävitamise eest.

(3) Dokumentide üleandmise akti koopia edastatakse Justiitsministeeriumile.

(4) Dokumentide üleandmiseks ettevalmistamine ja üleandmine toimub üleandja kulul enne tema ametist vabastamist.

§ 30. Täitetoimiku taastamine

(1) Kaotatud või hävinud täitetoimik tuleb taastada täielikult või osas, mis on vajalik täitemenetluse jätkamiseks või teatud asjaolude tõendamiseks muus menetluses. Kohtutäitur võib täitetoimiku taastada oma algatusel või täitemenetlusosalise nõudel.

(2) Täitetoimiku taastamisel kasutab kohtutäitur säilinud dokumente ja andmeid, sealhulgas elektroonilisi dokumente, enne toimiku kadumist isikutele välja antud dokumente või nende ärakirju ning teisi asjasse puutuvaid materjale.

(3) Vajadusel võib kohtutäituri büroosse kutsuda täitetoimingute juures viibinud tunnistajaid ja teisi isikuid ning võtta nendelt seletusi.

§ 31. Dokumentide hävitamine

(1) Dokumentide kohta, mille säilitustähtaeg on möödunud, koostab kohtutäitur või dokumentide hoidja hävitamisakti kavandi ja esitab selle hindamise läbiviimiseks avalikule arhiivile, mille järelevalve alla ta kuulub.

(2) Hävitamiseks eraldamise ettevalmistamine ja hävitamine toimub arhiivieeskirja kohaselt, kohtutäituri või dokumentide hoidja vastutusel ja kulul.

(3) Koopia hävitamise aktist edastatakse teadmiseks Justiitsministeeriumile.

4. peatükk
TÄITEMENETLUSREGISTER, ANDMETÖÖTLUS JA ANDMETE VÄLJASTAMISE KORD

1. jagu
Üldsätted

§ 32. Täitemenetlusregister

(1) Täitemenetlusregistrisse kantakse täitemenetluses osalevate isikute andmed, täitetoimingud, täitedokumendid vastavalt käesoleva määruse lisadele nr 1–4 ja muud käesoleva määrusega sätestatud andmed.

(2) Andmekogu eesmärk on tagada täitemenetluse järjepidevus, menetlusteabe kättesaadavus õigustatud isikutele ja riiklik järelevalve täitemenetluse üle.

§ 33. Täitemenetlusregistri ülesehitus ja sisu

(1) Täitemenetlusregister on Justiitsministeeriumi ühetasandiline elektrooniline andmekogu. Infosüsteemide ja tööprotsesside talitus (edaspidi ITT) määratleb andmekogu arengusuunad ning koordineerib ja korraldab Registrite ja Infosüsteemide Keskuse tööd andmekogu haldamisel.

[RTL 2008, 5, 50 − jõust. 20.01.2008]

(2) Täitemenetlusregistri oluline ja lahutamatu osa on tarkvara. Tarkvara on ette nähtud täitemenetlusregistri andmete töötlemiseks. Töötlemine käesoleva määruse tähenduses on andmete sisestamine, muutmine, kopeerimine ja kustutamine.

(3) Tarkvaraga on võimalik ühendada ajutiselt või püsivalt arvutiprogramme, teisi andmekogusid ja andmevahetussüsteeme. Ühendatud arvutiprogrammid, andmekogud ja andmevahetussüsteemid ei ole täitemenetlusregistri lahutamatud osad, vaid nende eesmärk on andmekogu töötlejate ja asutuste töö lihtsustamine. Arvutiprogrammi ühendamisest peab kohtutäitur teavitama Registrite ja Infosüsteemide Keskust (edaspidi RIK).

§ 34. Täitemenetlusregistri töötlejad ja haldur

(1) Täitemenetlusregistri töötlejad on kohtutäiturid ja «Kohtutäituri seaduse» kohaselt määratud asendajad. Kohtutäituri ja kohtutäituri asendaja vastutuse määrab kindlaks «Kohtutäituri seadus».

(2) Täitemenetlusregistri töötleja on ka:
1) kohtutäituriga töösuhtes olev isik;
2) kohtutäituri juures väljaõppel olev kohtutäiturikandidaat.

(3) RIK on täitemenetlusregistri haldur. RIK töötleb täitemenetlusregistrit vastavalt oma pädevusele ja Justiitsministeeriumi korralduste ulatuses.
[RTL 2007, 8, 124 – jõust. 29.01.2007]

2. jagu
Andmetöötlus ja töötlemisõiguse andmine

§ 35. Andmetöötluse nõuded

(1) Andmeid töödeldakse täitemenetlusregistris üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu tarkvara kasutades või sellega püsivalt või ajutiselt ühendatud arvutiprogramme kasutades.

(2) Töötlemine toimub tarkvara väljatöötaja poolt tarkvara versiooniga kaasa antud, RIKi poolt testitud ning Justiitsministeeriumi poolt kinnitatud ja kohtutäiturile saadetud kasutusjuhendi kohaselt. Vigade või häirete eest täitemenetlusregistri töös, mis tulenevad kasutusjuhendi mittejärgimisest, vastutab töötleja, kes ise andmeid töötleb või kelle nimel andmetöötlus toimub. Vigade või häirete parandamise või eemaldamise kulud kannab vastutav isik.
[RTL 2007, 8, 124 – jõust. 29.01.2007]

(3) Kasutusjuhend saadetakse kohtutäiturile elektrooniliselt kohtutäituri ametialasele elektronposti aadressile. Kohtutäitur on kohustatud edastama kasutusjuhendi § 34 lõikes 2 sätestatud isikutele. Kasutusjuhendi edastamine teistele isikutele ilma Justiitsministeeriumi loata on keelatud.

(4) Andmed sisestatakse täitemenetlusregistrisse kolme tööpäeva jooksul, alates andmete sisestamise aluseks oleva sündmuse toimumisest või menetlustoimingu või -otsuse tegemisest, kui dokumenti ei koostata täitemenetlusregistri abil. Täitemenetlusregistri andmed peavad vastama tegelikule olukorrale.

§ 36. Andmete töötlemise ulatus ja isikute pädevus

(1) Kohtutäituritel, kohtutäituriga töösuhetes olevatel isikutel ja kohtutäituri juures väljaõppel olevatel kohtutäiturikandidaatidel on õigus töödelda täitemenetlusregistri andmeid kohtutäituri lõpetatud ja menetluses olevate ning seotud toimikute andmete ulatuses.

(2) Justiitsministeerium ei sekku andmetöötlusse, välja arvatud töötlemisvigade esinemisel nende kõrvaldamiseks või kohtutäituri taotlusel. Justiitsministeerium informeerib kohtutäitureid kontaktisikutest, kelle poole pöörduda elektronposti vahendusel. Igasuguse juurdepääsu lubamine täitemenetlusregistrile on Justiitsministeeriumi pädevuses. ITTi pädevuses on teha RIKile ettepanekuid täitemenetlusregistrit haldava RIKi töötaja osas.

[RTL 2008, 5, 50 − jõust. 20.01.2008]

(3) RIKi pädevuses on:
1) tark- ja riistvaraga seotud probleemide ja vigade lahendamine;
2) infotehnoloogilise ja RIKisisese organisatsioonilise andmeturbe korraldamine ning kohtutäituritele andmeturbealaste soovituste ja info andmine;
3) kasutajajuhendi kontrollimine ja testimine;
4) tarkvara versiooniuuenduste ja uute registriandmeväljade testimine;
5) andmeside ja süsteemi töö tagamine vastavalt Justiitsministeeriumi kehtestatud nõuetele;
6) kasutajatoe organiseerimine;
7) kasutajatunnuste ja salasõnade andmine;
8) andmevahetuse süsteemide ja andmekogude tehniline ühendamine täitemenetlusregistriga;

9) ITTi korraldusel tarkvaraarenduste või registri muudatuste tellimine või ise nende tegemine;

[RTL 2008, 5, 50 − jõust. 20.01.2008]

10) riskide hindamine arvutiprogrammide ühendamisel;

11) ITTi informeerimine täitemenetlusregistriga seonduvast;

[RTL 2008, 5, 50 − jõust. 20.01.2008]

12) ITTi korraldusel erinevate andmetöötlusfunktsioonide täitmine;

[RTL 2008, 5, 50 − jõust. 20.01.2008]

13) ITTile nende isikute nimede teatamine, kes RIKis omavad juurdepääsu täitemenetlusregistrile või kellel on oma tööülesannete täitmiseks vastavat juurdepääsu vaja.

[RTL 2008, 5, 50 − jõust. 20.01.2008]

§ 37. Töötlejatele juurdepääsu andmine

(1) Täitemenetlusregistri töötlemisõiguse üleandmise korraldab RIK, kes annab, muudab, peatab ja lõpetab ITTi korralduse alusel täitemenetlusregistri kasutajatunnuse ja salasõna. Salasõna saanud isik on kohustatud esialgse salasõna viivitamata välja vahetama.

[RTL 2008, 5, 50 − jõust. 20.01.2008]

(2) Määruse § 34 lõikes 2 sätestatud töötlejatele antakse juurdepääsu tagav salasõna kohtutäituri taotluse alusel. Taotlus adresseeritakse ITTile ning see peab sisaldama selle isiku nime ja isikukoodi, kellele juurdepääsu taotletakse. Paragrahvi 34 lõike 2 punktis 1 nimetatud isikule juurdepääsu õiguse andmiseks peab olema taotlusele lisatud tööleping.

[RTL 2008, 5, 50 − jõust. 20.01.2008]

(3) Kohtutäitur on kohustatud ITTile teatama kohtutäituri asendaja või isiku asendus- või töösuhte või väljaõppe lõppemisest vastava suhte või väljaõppe lõppemise kuupäeval.

[RTL 2008, 5, 50 − jõust. 20.01.2008]

(4) Salasõna koosneb kaheksast märgist, millest vähemalt kaks peavad olema numbrid. Salasõnad, mida on võimalik seostada töötleja või RIKi teenistuja enda või tema perekonnaliikmete nime, aadressi või muu sarnasega, ei ole lubatud. Salasõnana ei tohi kasutada ühesuguseid sümboleid, klaviatuurijärjestuses tähti ega numbriga täiendatud eelmist salasõna. Salasõna ei tohi kõrvalisele isikule kättesaadav olla ning kirjalikult üles märgitud salasõna peab hoidma kasutajatunnusest eraldi. Ühelgi muul viisil (näiteks arvutisse jms) ei tohi salasõna üles märkida. Uus salasõna peab erinema eelmisest vähemalt 75% ulatuses.

(5) Salasõna ei tohi olla identne kasutajatunnusega.

§ 38. Salasõna muutmine

(1) Töötleja muudab salasõna iga kahe kuu möödudes. Süsteemitehniliselt tagatakse, et kahe kuu möödumisel salasõna viimasest muutmisest ei ole võimalik senist salasõna kasutada.

(2) Kui töötleja salasõna on teistele isikutele teatavaks saanud või on tekkinud sellekohane kahtlus, muudab töötleja salasõna ja teavitab RIKi. Vastasel juhul võib RIK ette hoiatamata töötleja kasutajaõigused peatada.

(3) Lõikes 2 sätestatud sündmustest teavitab RIK ITTi.

[RTL 2008, 5, 50 − jõust. 20.01.2008]

§ 39. Salasõna teatavakstegemine ja teise isiku poolt kasutamine

(1) Salasõna teisele isikule teatavakstegemine ning selle kasutamine teise isiku poolt on keelatud ning salasõna teatavakstegemist loetakse distsiplinaarsüüteoks.

(2) Iga töötleja on kohustatud viivitamata teavitama RIKi, kui isikud, kellel puudub selleks vastav luba, kasutavad või üritavad kasutada andmetöötlusseadmeid (näiteks personaalarvutit, monitoriseadmeid).

(3) RIK registreerib eksimused andmekaitse-eeskirjade vastu ja teavitab eksimustest ITTi.

[RTL 2008, 5, 50 − jõust. 20.01.2008]

§ 40. Tarkvaraprogrammi ajutine sulgemine

(1) Kui töötleja lahkub töökohalt, on ta kohustatud arvutisüsteemist väljuma nii, et tarkvaraprogrammi avamiseks tuleb uuesti sisestada kasutajanimi ja salasõna. Väljumiseks tuleb kasutada funktsionaalsust Töö lõpp või Logout.

(2) Lühiajalisel töökohalt lahkumisel võib kasutada muid arvutisüsteemi sissepääsupiiranguid (nt screensaver’i salasõna kaitse).

§ 41. Vastutus andmete töötlemise eest

(1) Täitemenetlusregistrisse kantavate andmete õigsuse ja täielikkuse eest ning andmetöötluse kehtestatud nõuetele vastavuse eest vastutab kohtutäitur. Andmetöötluse eest, mida teeb määruse § 34 lõikes 2 sätestatud isik, vastutab kohtutäitur, kellega töösuhetes või kelle juures väljaõppel isik on.

(2) Töötlejad on vastavalt oma pädevusele ja oma valduses olevate töövahendite osas kohustatud järgima «Isikuandmete kaitse seaduse» § 19 lõigete 1 ja 2 nõudeid. Töötleja on ühtlasi kohustatud järgima «Andmekogude seaduse» § 7 lõigete 3, 4 ja 6 nõudeid.

(3) Vigade või probleemide tekkimisest, mida kohtutäitur ei ole võimeline iseseisvalt parandama, tuleb viivitamata informeerida RIKi. RIK peab vastavatest vigadest või probleemidest koos nende võimalike lahendustega informeerima ITTi.

[RTL 2008, 5, 50 − jõust. 20.01.2008]

§ 42. Töötleja andmekaitsealased kohustused

(1) Töötleja on kohustatud:
1) arvutisüsteemi sisenemiseks sisestama oma kasutajatunnuse ja salasõna nii, et see ei saaks teatavaks kolmandatele isikutele;
2) töökohalt lahkudes väljuma tarkvarast;
3) tegema kõik temast oleneva, et tema töökohast ei sisene arvutivõrku volitamata kasutaja;

4) teatama sellest viivitamata RIKile, kui õigesti sisestatud parool ei võimalda arvutit kasutada;

[RTL 2007, 8, 124 – jõust. 29.01.2007]

5) tagama oma pädevuse raames andmete täieliku ja õige käsitlemise, töötlemise, väljastamise ja edastamise;
6) järgima tarkvaraprogrammi kasutamisjuhendi nõudeid;
7) vältima pädevusevälist andmete arvutisse sisestamist, nende muutmist või kustutamist ning arvutisse sisestatud andmete rikkumist või hävimist.

(2) Andmeid või programme, samuti salvestatud või salvestatavat informatsiooni ja ametialast juurdepääsu teistele registritele ei ole lubatud muul kui tööalasel eesmärgil paljundada ega kasutada. Samuti ei võimaldata neile juurdepääsu selleks luba mitteomavatel isikutel.

3. jagu
Andmete väljastamine ja vaatlemisõigus

§ 43. Andmete väljastamine täitemenetlusregistrist

(1) Täitemenetlusregistrist andmeid ei väljastata, kui seadusest, välislepingust või käesolevast määrusest ei tulene teisiti.

(2) Täitemenetlusregistrisse kantud isikul on õigus saada teavet temaga seotud andmetest. Justiitsministeeriumil ja kohtutäituril on õigus väljastada andmeid isikule, kellel on selleks õigus seaduse või käesoleva määruse järgi.

(3) Täitemenetlusregistrisse kantud isik võib Justiitsministeeriumile isikukoodi, ees- ja perekonnanime esitamisel saada teavet täiteasja menetleva kohtutäituri nime ja täiteasja numbri kohta.

(4) Täitemenetlusregistrisse kantud isik võib teabe saamiseks esitada kirjaliku taotluse Justiitsministeeriumile.

(5) Taotluses märgitakse:
1) taotleja ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
2) teabe taotlemise eesmärk;
3) milliseid andmeid soovitakse.

(6) Võimalusel edastatakse taotlejale teave viivitamata. Kui see ei ole võimalik, edastatakse taotletud teave taotleja kontaktaadressile, «Avaliku teabe seaduses» sätestatud tähtaegu järgides.

(7) Andmevaldaja võib keelduda väljavõtte tegemisest ja teabe edastamisest, kui taotlus ei vasta lõike 5 nõuetele, taotluses on esitatud valeandmeid või kui taotlejal ei ole seaduslikku alust andmete saamiseks. Keeldumine tehakse isikule kirjalikult teatavaks viivitamata, kuid mitte hiljem, kui kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

(8) Täitemenetlusregistrist võib avalikustada statistilisi andmeid.

§ 44. Asutustele vaatlemisõiguse andmise, peatamise ja äravõtmise kord

(1) Vaatlemisõigus antakse asutuse juhi taotluse alusel. Vaatlemisõiguse andmist või sellest keeldumist korraldab infosüsteemide ja tööprotsesside talitus.

[RTL 2008, 5, 50 − jõust. 20.01.2008]

(2) Asutuse juht esitab juurdepääsu saamiseks kirjaliku taotluse Justiitsministeeriumile. Taotluses märgitakse:
1) taotleva asutuse andmed;
2) vaatlemisõiguse taotlemise eesmärk ja alus;
3) isikute nimed ja ametikohad, kellele vaatlemisõigust taotletakse;
4) kontaktisiku nimi, kelle käest taotluse ja vaatlemisõiguse asjaolude kohta informatsiooni saab.

(3) Justiitsministeeriumil on õigus hinnata vaatlemisõiguse taotlemise eesmärgi ja aluse põhjendatust ning vajadusel küsida täiendavat informatsiooni.

(4) Vaatlemisõigust tagavad salasõnad ja kasutajatunnused antakse vaid isikutele, kellele vaatlemisõigust taotletakse. Vaatlemisõiguse saanud isikud ei või paroole kolmandatele isikutele edasi anda. Vaatlemisõigust tagav tarkvara paigaldatakse vaid vaatlemisõiguse saanud isikute arvutisse ja seda on keelatud paigaldada mujale.

(5) Asutus on kohustatud viivitamata teatama Justiitsministeeriumi kontaktisikule vaatlemisõigust omanud isikuga töö- või teenistussuhte lõppemisest. Kui asutus vajab jätkuvalt juurdepääsu täitemenetlusregistrile oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, tuleb teatada uue isiku andmed, kellele taotletakse juurdepääsu tagamiseks salasõna ja kasutajatunnust.

§ 45. Vaatlemisõiguse kasutamise kord

(1) Vaatlemisõiguse saanud isik on kohustatud kasutama vaatlemisõigust eesmärgipäraselt. Vaatlemisõiguse ulatus sätestatakse käesolevas määruses. Vaatlemisõiguse saanud isik on kohustatud hoidma saladuses täitemenetlusregistrist saadud informatsiooni. Vaatlemisõiguse saanud isik võib anda informatsiooni edasi kolmandatele isikutele vaid juhul, kui see tuleneb informatsiooni vaatlemise eesmärgist, seadusest ja on vajalik vaatlemisõigusega isiku töö- või teenistusülesannete täitmiseks.
[RTL 2007, 8, 124 – jõust. 29.01.2007]

(2) Vaatlemisõiguse mitte-eesmärgipärase kasutamise, vaatlemisõigust tagavate salasõnade ja kasutajatunnuste edasiandmise ja täitemenetlusregistrist saadud informatsiooni edasiandmise eest võetakse isikult vaatlemisõigus. Asutuse kontaktisik on kohustatud nimetatud sündmustest informeerima Justiitsministeeriumi. Asutuse taotlusel antakse vaatlemisõigus teisele töötajale.

(3) Kui asutuses lõikes 2 kirjeldatud rikkumised korduvad, võib Justiitsministeerium võtta asutuselt vaatlemisõigused ja valida sobivama viisi asutuse tööks vajaliku informatsiooni andmiseks.

§ 46. Juurdepääs infosüsteemide andmevahetuskihile

(1) Kohtutäituri taotlusel võib Justiitsministeerium korraldada infosüsteemide andmevahetuskihi (edaspidi x-tee) kaudu kohtutäiturile ja määruse § 34 lõikes 2 sätestatud isikutele erinevatest registritest ja andmekogudest päringute tegemise õiguse andmise.

(2) Juurdepääs antakse eesmärgiga lihtsustada kohtutäituri tööd täitemenetluse läbiviimisel ja täitemenetluse tarbeks info kogumisel.

(3) Kohtutäitur ja kolmas isik on kohustatud järgima seadusega sätestatud turvanõudeid ja kasutama päringu tegemise õigust eesmärgipäraselt.

(4) Juurdepääs võetakse ära:
1) kohtutäiturilt ja määruse § 34 lõikes 2 sätestatud isikutelt kohtutäituri ametist vabastamisel;
2) määruse § 34 lõikes 2 sätestatud isikult kohtutäituriga alluvus- või väljaõppesuhte lõppemisel;
3) isikult, kes ei ole kasutanud juurdepääsu õigust eesmärgipäraselt.

(5) Kohtutäitur vastutab määruse § 34 lõikes 2 nimetatud isikutele antud juurdepääsu kasutamise eesmärgipärasuse eest, arvestades «Kohtutäituri seaduses» ja käesolevas määruses kehtestatud piiranguid.

(6) Kohtutäitur on kohustatud viivitamata informeerima Justiitsministeeriumi lõike 4 punktides 2 ja 3 nimetatud sündmuse toimumisest.

(7) Lõikes 1 nimetatud taotlus peab § 34 lõikes 2 sätestatud isikute osas sisaldama:
1) isiku ees- ja perekonnanime;
2) isikukoodi;
3) alluvussuhet tõendava dokumendi olemasolul selle dokumendi koopiat.

§ 47. Tööalasel otstarbel kasutamise nõue

Ametialast juurdepääsu teistele andmekogudele või infosüsteemide andmevahetuskihile võib kasutada üksnes tööalasel otstarbel. Juurdepääsu kuritarvitamist loetakse distsiplinaarsüüteoks.

4. jagu
Järelevalve täitemenetlusregistri haldamise ja andmetöötluse üle

§ 48. Järelevalvet teostavad isikud

(1) Järelevalvet täitemenetlusregistri pidamise üle teostavad järelevalve ja õigusteeninduse talituse ametnikud ja andmekaitse järelevalveasutus vastavalt oma pädevusele.

[RTL 2008, 5, 50 − jõust. 20.01.2008]

(2) Täitemenetlusregistrisse kantavate andmete õigsuse ja terviklikkuse üle teostab järelevalvet Justiitsministeerium määruse 7. peatükis sätestatud korras.

(3) RIK aitab Justiitsministeeriumi järelevalve teostamisel.

(4) ITT teostab järelevalvet RIKi pädevuses olevate ülesannete eesmärgipärase täitmise üle.

[RTL 2008, 5, 50 − jõust. 20.01.2008]

§ 49. Järelevalve pädevus

(1) Täitemenetlusregistrisse kantavate andmete õigsuse ja terviklikkuse üle järelevalvet teostaval isikul on õigus tutvuda registrisse kantud andmetega ja nende alusdokumentidega, siseneda ruumidesse, kus andmeid töödeldakse või kus paiknevad töötlemiseks kasutatavad seadmed, ja saada kohtutäiturilt teavet andmete väljastamise, kasutamise ja andmetöötluse kohta.

(2) Täitemenetlusregistri pidamise üle järelevalvet teostaval isikul on õigus siseneda ruumidesse, kus andmeid töödeldakse või kus paiknevad töötlemiseks kasutatavad seadmed, ja saada kohtutäiturilt teavet andmetöötluse ja kehtestatud korra täitmise kohta.

(3) Kohtutäitur on kohustatud kõrvaldama järelevalvet teostava isiku osundatud puudused määratud tähtajaks.

4¹. peatükk
Elektroonilise arestimise kord ja tehnilised nõuded

[RTL 2006, 30, 527 – jõust 10.04.2006]

§ 49¹. Elektrooniline arestimissüsteem ja arestimisakt

(1) Elektrooniline arestimissüsteem on täitemenetlusregistri ja krediidiasutuse infosüsteemi vahel loodud infokanal, mille kaudu edastatakse krediidiasutusele elektrooniliselt info võlgniku konto arestimise kohta.

(2) Elektroonilise arestimissüsteemiga liitumiseks sõlmib krediidiasutus Eesti Vabariigiga Justiitsministeeriumi kaudu liitumislepingu. Justiitsministeerium teavitab kohtutäitureid krediidiasutuse liitumisest arestimissüsteemiga kohtutäiturite ametialase elektronposti vahendusel.

(3) Elektrooniline arestimisakt on andmete kogum, mis edastatakse krediidiasutusele elektroonilise arestimissüsteemi vahendusel.

[RTL 2006, 30, 527 – jõust 10.04.2006]

§ 49². Elektroonilise arestimise kord

(1) Kohtutäitur on kohustatud elektroonilise arestimissüsteemiga liitunud krediidiasutusele edastama konto arestimisakte elektrooniliselt täitemenetlusregistri kaudu. Hagi tagamisel või juhul, kui arestimisaktis tuleb märkida mittearestitavad summad viisil, mida arestimissüsteem ei võimalda, esitatakse arestimisakt paberkandjal kuni vastava tehnilise võimaluse loomiseni. Tehnilise võimaluse loomisest teavitab RIK kohtutäitureid viivitamata.

(2) Kohtutäitur võib koostada elektroonilisi arestimisakte tarkvaraga ühendatud arvutiprogrammis eeldusel, et elektrooniline arestimisakt laetakse täitemenetlusregistrisse. Täitemenetlusregistrisse laetud elektroonilise arestimisakti andmed peavad olema eristamatud täitemenetlusregistris koostatud elektroonilise arestimisakti andmetest.

(3) Arvutiprogrammis koostatud elektrooniline arestimisakt edastatakse krediidiasutusele pärast selle laadimist täitemenetlusregistrisse.

[RTL 2006, 30, 527 – jõust 10.04.2006]

§ 49³. Elektroonilise arestimise tehnilised tingimused

(1) Täitemenetlusregistris või arvutiprogrammis koostatud elektroonilised arestimisaktid koondatakse täitemenetlusregistri automatiseeritud protsessi tulemusena arestimisfaili.

(2) Arestimisfail edastatakse krediidiasutusele igal tööpäeval. Liitumislepingu sõlmimisel lepitakse krediidiasutusega kokku täpne edastamise kellaaeg.

(3) Edastamise kellaaega on võimalik muuta Justiitsministeeriumi ja krediidiasutuse vahelise kokkuleppega. Kokkulepitud või muudetud kellaajast teavitatakse kohtutäitureid vähemalt 5 tööpäeva ette.

(4) Enne edastamise kellaaega täitemenetlusregistris koostatud või sinna laetud elektroonilised arestimisaktid edastatakse krediidiasutusele samal tööpäeval. Pärast edastamise kellaaega täitemenetlusregistris koostatud või sinna laetud elektroonilised arestimisaktid edastatakse krediidiasutusele järgmisel tööpäeval.

(5) RIK on pärast elektroonilise arestimissüsteemi riketest teadasaamist kohustatud viivitamata sellest teavitama kohtutäitureid ametialase elektronposti vahendusel. Rikke tekkimiseni koostatud ja krediidiasutusele edastamata elektroonilised arestimisaktid edastatakse krediidiasutusele pärast rikke kõrvaldamist. Kuni rikete kõrvaldamiseni võib kohtutäitur edastada krediidiasutusele konto arestimisakte paberkandjal.
[RTL 2007, 8, 124 – jõust. 29.01.2007]

5. peatükk
AMETIALANE ARVELDUSKONTO

§ 50. Ametialane arvelduskonto

(1) Kohtutäitur on kohustatud avama hiljemalt ametisse asumisele järgneval tööpäeval Finantsinspektsiooni tegevusluba omavas krediidiasutuses vähemalt ühe ametialase arvelduskonto.

(2) Kohtutäitur avab arvelduskonto enda nimel. Arvelduskonto avamisel on kohtutäitur kohustatud märkima konto avamise lepingu lisatingimustes, et:
1) arvelduskonto on avatud kohtutäituri ametialaseks tegevuseks ja kontole laekuvad summad ei kuulu kohtutäituri pärandvara hulka;
2) ametialane arvelduskonto ei kogu intresse;
3) justiitsministri käskkirjaga määratud isikul on järelevalve teostamiseks õigus kontrollida ametialase konto käivet, omamata sekkumise õigust. Justiitsministri käskkirjaga määratud isikul on õigus saada ametialasele kontole elektrooniline juurdepääs, kui krediidiasutus on loonud selleks tehnilise võimaluse, või nõuda krediidiasutuselt selle puudumisel ametialase arvelduskonto väljavõtet.

(3) Kohtutäitur avab vajadusel Eesti Panga tegevuslitsentsi omavas krediidiasutuses ametialase väärtpaberikonto. Konto avamisele ja lepingu tingimustele kohaldatakse lõikes 2 kehtestatud korda.

(4) Kohtutäituri ametialane arvelduskonto suletakse hiljemalt kohtutäituri ametist lahkumise päeval, välja arvatud § 28 lõikes 2 sätestatud juhul.

[RTL 2006, 30, 527 – jõust 10.04.2006]

§ 51. Ametialase arvelduskonto kasutamine

(1) Ametialast arvelduskontot võib kasutada ainult ametitoimingute tegemisel. Ametialase konto andmed märgitakse kõikidesse kohtutäituri poolt koostatud aktidesse. Täitemenetlusest saadud raha (tulem) ning kohtutäituri tasu ja täitekulude ettemaks kantakse kohtutäituri ametialasele arvelduskontole.

(2) Ametialasele arvelduskontole laekunud kohtutäituri tasu ja täitekulude hüvitise kannab kohtutäitur ametialaselt kontolt kohtutäituri ettevõtluskontole. Ametialasele arvelduskontole laekunud kohtutäituri tasu ja täitekulude ettemaksu võib kanda edasi kohtutäituri ettevõtluskontole.

(3) Ametialasele arvelduskontole laekunud raha ei või kohtutäitur kasutada büroo ülalpidamise kulude katmiseks ega muul otstarbel, kui sissenõudja nõude rahuldamiseks.

(4) Kohtutäitur peab eraldi arvestust ametialasel arvelduskontol seisva raha kohta, eelkõige selle raha kohta, mis on jäänud sissenõudjal või võlgnikul vastu võtmata.

§ 52. Tagatisraha ja enampakkumise tulemi vastuvõtmine

(1) Sularahas tasutud tagatisraha kohta väljastab kohtutäitur maksjale kviitungi ning kohustub tasutud tagatisraha kandma ametialasele arvelduskontole. Sularahas tasutud tagatisraha tagastab kohtutäitur ametialaselt arvelduskontolt tagatisraha maksnud isiku poolt näidatud kontole.

(2) Enampakkumise tulem kantakse kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Kui tulem tasutakse sularahas, väljastab kohtutäitur isikule kviitungi ning kohustub tasutud summa kandma ametialasele arvelduskontole hiljemalt järgmisel tööpäeval.

(3) Enampakkumisest saadud tulemi väljamaksmine toimub «Täitemenetluse seadustiku» § 43 lõike 2 kohaselt.

§ 53. Sularaha vastuvõtmine

(1) Sularaha vastuvõtmise korral koostab kohtutäitur kviitungi kahes eksemplaris, millest üks väljastatakse rahasumma tasunud isikule ja teine hoiustatakse täitetoimikus või eraldi kohtutäituri määratud korras.

(2) Kviitungile märgitakse järgmised andmed:
1) kohtutäituri tööpiirkond, ees- ja perekonnanimi ning büroo aadress;
2) kviitungi väljaandmise kuupäev ja number;
3) raha maksja ees- ja perekonnanimi ning kohustatud isiku ees- ja perekonnanimi, kui maksja ja kohustatud isik ei ole üks ja sama;
4) täiteasja number või muu raha tasumise alus;
5) vastuvõetud summa suurus;
6) raha vastu võtnud isiku ees- ja perekonnanimi, kui tegemist ei ole kohtutäituri endaga;

(3) Kviitungi allkirjastab sularaha vastuvõtnud isik.

(4) Vastuvõetud sularaha kohta peab kohtutäitur jooksvat arvestust, märkides lisaks § 54 lõikes 2 toodud andmetele sularaha vastuvõtmise kuupäeva ja kviitungi numbri. Arvestust võib pidada arvelduskontoraamatus.

(5) Kui sularaha kviitungeid hoitakse väljaspool täitetoimikut, tuleb neid säilitada määruse § 26 lõike1 punktis 3 sätestatud tähtaja jooksul koos arvelduskontoraamatuga.

§ 54. Arvelduskontoraamat

(1) Ametialasel arvelduskontol oleva raha liikumise kohta peab kohtutäitur arvelduskontoraamatut ning registreerib laekumised ja väljamaksed täitemenetlusregistris.

(2) Arvelduskontoraamatusse märgitakse raha laekumise ja ülekande kuupäev, raha maksja ja raha saaja nimed, raha tasumise alus, laekunud summa suurus ja väljamaksete summad, märkides eraldi arvestatud kohtutäituri tasu ja täitekulu suuruse.

(3) Arvelduskontoraamatut tuleb pidada jooksvalt.

(4) Arvelduskontoraamatut võib pidada elektrooniliselt, kui on tagatud arvepidamise tulemusel loodud andmete säilimine § 26 lõike 1 punktis 3 sätestatud tähtaja jooksul. Elektrooniliste dokumentide teisendamise korral tuleb tagada esialgsete andmete loetavus.

(5) Elektroonilist arvelduskontoraamatut pidav kohtutäitur on kohustatud nõudmisel ja mõistliku aja jooksul esitama järelevalve teostamiseks arvestuse tulemusel loodud dokumendid elektrooniliselt. Dokumendid peavad olema loetavad. Elektroonilisel kujul säilitatavaid dokumente peab olema võimalik teisendada loetava kujuga elektrooniliseks andmestikuks üldkasutatavas formaadis kogu § 26 lõike 1 punktis 3 sätestatud tähtaja jooksul.

(6) Elektroonilise arvelduskontoraamatuna käsitatakse raamatupidamisprogrammi, kui see kajastab lõikes 2 nimetatud andmeid ning võimaldab loodud dokumentide säilitamist muutmatul kujul ja taasesitamist võimaldaval viisil käesoleva määruse kohaselt.

6. peatükk
TÄITEKULUD

§ 55. Täitekulude hüvitamise ulatus

(1) Kohtutäitur peab täitekulude kandmisel arvestama võimaliku väiksema kuluga, mis saab teha, et säästa võlgnikku liigselt koormavatest kohustustest. Kohtutäitur lähtub kulutuste suuruse arvestamisel heast raamatupidamistavast ja säästlikkuse põhimõttest.

(2) Täitekuludeks ei loeta kohtutäituri büroo majandamise kulusid, nagu näiteks bürooruumide rent, laenumaksed, liisingumaksed, kommunaalkulud, tehniliste seadmete amortisatsioon, töötajate palk ja dokumentide hoidmise kulud.

§ 56. Täitekulude arvestamise alused ja kord

(1) Kohtutäitur peab täitekulude kohta täpset arvestust ning säilitab kuludokumendid.

(2) Täitekulude väljamõistmisel tuleb vastav kohtutäituri otsus võlgnikule viivitamata kätte toimetada. Täitekulude otsuses tuleb esitada kulude loetelu, märkides ära iga erineva kulu summa, viidata võlgniku õigusele tutvuda kuludokumentidega ning selgitada talle kaebamise korda.

§ 57. Sõidu- ja majutuskulude hüvitamise ülempiir

(1) Kohtutäituril on õigus nõuda sõidu- ja majutuskulude hüvitamist seoses täitetoimingute tegemisega väljaspool kohtutäituri büroo asukohta.

(2) Sõidu- ja majutuskulud hüvitatakse «Avaliku teenistuse seaduse» § 40 lõike 1 alusel kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega.

(3) Isikliku sõiduauto kasutamise korral on õigus nõuda sõidukulusid arvestusega kuni 4 krooni kilomeeter.

(4) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui täitetoimingu viis läbi kohtutäituri büroo töötaja või tema juures väljaõppel olev kohtutäiturikandidaat.

7. peatükk
JÄRELEVALVE TEOSTAMISE KORD

§ 58. Järelevalvet teostavad isikud

(1) Järelevalvet teostavad justiitsministri määratud isikud. Justiitsminister võib vajadusel järelevalve teostamisse kaasata kohtutäiturite täiskogu esindaja, kelle määrab täiskogu juhatus.

(2) Järelevalvet teostavatel isikutel on õigus:
1) siseneda kohtutäituri büroo kõikidesse ruumidesse;
2) tutvuda kõigi kohtutäituri büroo töötajate tööga;
3) nõuda kõigi järelevalve teostamiseks vajalike dokumentide esitamist;
4) nõuda järelevalve teostamiseks vajalikke andmeid kolmandatelt isikutelt.

(3) Järelevalvet teostavad isikud on kohustatud saladuses hoidma neile järelevalve käigus teatavaks saanud andmeid, mis on seadusega kaitstud.

(4) Järelevalve teostamine ei tohi oluliselt häirida kohtutäituri büroo tööd klientide teenindamisel.

§ 59. Järelevalve liigid

(1) Järelevalve kohtutäituri ametitegevuse üle toimub korralise kontrolli, erakorralise kontrolli ja järelkontrollina.

(2) Esimene korraline järelevalve toimub kohtutäituri teise ametiaasta jooksul. Korralist järelevalvet viiakse läbi Justiitsministeeriumi tööplaaniga kinnitatud järelevalvegraafiku alusel.

(3) Erakorraline kontroll toimub põhjendatud juhtudel, kui on alust arvata, et kohtutäituri või kohtutäituri asendaja ametitegevuses esineb olulisi kiiret kõrvaldamist vajavaid puudusi.

(4) Järelkontroll toimub korralise või erakorralise kontrolli tulemusena tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks antud ettekirjutuse nõuetekohase täitmise kontrollimiseks.

§ 60. Kontrollist teatamine

(1) Korralisest kontrollist teatatakse kohtutäiturile või kohtutäituri asendajale ette vähemalt kaks nädalat enne selle algust.

(2) Erakorralisest ja järelkontrollist ei pea ette teatama.

§ 61. Kohtutäituri kohustused järelevalve korral

(1) Kohtutäitur on kohustatud järelevalve käigus osutama järelevalvet teostavatele isikutele igakülgset abi, andma vajalikku informatsiooni ja nõutud asjade kohta õigeks tähtajaks aru andma.

(2) Kohtutäitur on kohustatud esitama järelevalve käigus kontrollimiseks nõutud dokumendid ja muud ametitegevust kajastavad materjalid ning tagama järelevalve teostamiseks vajaliku juurdepääsu elektroonilistele dokumentidele ja registritele.

(3) Kohtutäitur eraldab vajadusel järelevalvet teostavatele isikutele tööks vajaliku ruumi.

(4) Kohtutäituril ei ole kohustust viibida järelevalvet läbi viivate isikutega ühes ruumis ja vastata kohe tekkinud küsimustele. Küsimused, millele kohtutäitur või tema abipersonal ei oska kohe vastata, kirjutatakse üles ja esitatakse kohtutäiturile hiljem vastamiseks kas suuliselt või kirjalikult.

§ 62. Järelevalve akt

(1) Järelevalve käigu ja tulemuste kohta koostatakse järelevalve akt, millele kirjutavad alla järelevalvet läbiviinud isikud.

(2) Akt esitatakse kohtutäiturile tutvumiseks nelja nädala jooksul järelevalve lõpupäevast arvates. Kohtutäituril on õigus kolme nädala jooksul akti saamise päevast arvates esitada aktis märgitu kohta kirjalikke selgitusi ja vastuväiteid.

§ 63. Järelevalve tulemused

(1) Järelevalve käigus tuvastatud ametitegevuse puuduste kohta teeb järelevalvet teostanud isik kohtutäiturile ettekirjutuse, andes tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Ettekirjutuses kohtutäiturile antud juhised ja korraldused puuduste kõrvaldamiseks on kohtutäiturile täitmiseks kohustuslikud.

(2) Ettekirjutuses ei tohi anda kohtutäiturile juhiseid õiguse rakendamiseks ja tõlgendamiseks täitetoimingute tegemisel.

(3) Kui kohtutäitur jätab järelevalve materjalide alusel tehtud ettekirjutuse täitmata või ei täida seda nõuetekohaselt, võib see olla kohtutäituri suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks.

§ 64. Distsiplinaarmenetluse algatamine järelevalve käigus

Kui järelevalve käigus avastatakse asjaolud, mis annavad alust arvata, et kohtutäitur on jätnud ametikohustused täitmata või ei ole neid täitnud nõuetekohaselt ning tegemist on puudusega, mille kõrvaldamine ei ole võimalik, algatab justiitsminister distsiplinaarmenetluse. Muus osas jätkub järelevalve käesolevas määruses sätestatud korras.

8. peatükk
KOHTUTÄITURIKANDIDAADI KONKURSS JA ETTEVALMISTUSTEENISTUS NING KOHTUTÄITURI EKSAM

§ 65. Konkursi väljakuulutamine

(1) Konkursi vabadele kohtutäiturikandidaatide kohtadele kuulutab välja Justiitsministeerium.

(2) Konkursi teade avaldatakse Justiitsministeeriumi kodulehel Internetis ja üleriigilise levikuga päevalehes. Teates märgitakse konkursi korras täidetavate kohtutäiturikandidaatide kohtate arv, konkursi toimumise aeg ja koht, avaldusega koos esitatavate dokumentide loetelu ning avalduse esitamise tähtpäev.

§ 66. Konkursil osalemine

(1) Konkursil osalemiseks esitatakse avaldus konkursikomisjonile.

(2) Komisjonile esitatakse koos avaldusega järgmised dokumendid:
1) isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi ärakiri;
2) kohtutäituri seaduses nõutava hariduse olemasolu tõendava dokumendi ärakiri;
[RTL 2007, 45, 764 − jõust. 4.06.2007] − rakendatakse alates 1.06.2007
3) senist töö- ja teenistuskäiku tõendava dokumendi ärakiri;
4) elulookirjeldus;
5) kandideerija omakäeline kinnitus selle kohta, et ta vastab «Kohtutäituri seaduse» §-s 10 sätestatud tingimustele.

(3) Avalduste esitamise tähtaeg peab olema vähemalt kaks nädalat konkursiteate avaldamise päevast arvates.

§ 67. Konkursi läbiviimine

Konkursi viib läbi ja kohtutäiturikandidaadiks taotlejaid hindab konkursikomisjon.

§ 68. Konkursi osad

(1) Kohtutäiturikandidaadi konkurss toimub kolmes osas: õigusteadmiste test, kaasuste lahendamine (õigusliku arvamuse koostamine) ja vestlus. Kaasused lahendatakse testiga samal päeval.

(2) Õigusteadmiste testi küsimused ning kaasused koostab konkursikomisjon.
[RTL 2007, 45, 764 − jõust. 4.06.2007] − rakendatakse alates 1.06.2007

(3) Õigusteadmiste testi ning kaasuste lahendamisega kontrollitakse kohtutäiturikandidaadiks taotleja teadmisi järgmistes valdkondades:
1) tsiviilõiguse üldosa;
2) võlaõigus;
3) asjaõigus, sealhulgas laeva asjaõigus
[RTL 2007, 45, 764 − jõust. 4.06.2007] − rakendatakse alates 1.06.2007
4) perekonnaõigus;
5) pärimisõigus;
6) ühinguõigus;
7) tsiviilkohtu- ja täitemenetlusõigus;
8) pankrotiõigus.

(4) Vestlusele pääsevad üksnes need kohtutäiturikandidaadiks taotlejad, kelle õigusteadmiste testi ja kaasuste lahendusi hindab komisjon vähemalt hindega «rahuldav».

(5) Vestluse käigus hinnatakse kohtutäiturikandidaadi isikuomaduste sobivust kohtutäituri ametikohustuste täitmiseks, lähtudes «Kohtutäituri seaduses» sätestatud kohtutäiturile esitatavatest nõuetest. Vestlusel käsitletakse kohtutäiturikandidaadi poolt kirjutatud kaasuste lahendusi, et hinnata kohtutäiturikandidaadiks taotleja oskust oma mõtteid loogiliselt, argumenteeritult ja arusaadavalt väljendada.

(6) Konkursi osade kestuse määrab kindlaks konkursikomisjon.

§ 69. Hindamine

(1) Vastuseid õigusteadmiste testi küsimustele, iga kaasuse lahendust ning vestlust hindab eksamikomisjon eraldi §-s 107 sätestatud hindamissüsteemi järgi.

(2) Kui õigusteadmiste testi koondhinne on alla 3 palli, siis kaasuste lahendusi ei hinnata. Sel juhul loetakse kandidaat konkursi mitteläbinuks. Vestlusele lubatakse üksnes need kandidaadid, kelle õigusteadmiste testi ja kaasuste lahendust on hinnatud vähemalt 3 palliga („rahuldav“).

(3) Konkursi eksam on sooritatud, kui õigusteadmiste testi koondhinne, iga kaasuse koondhinne ja vestluse koondhinne on vähemalt 3 palli („rahuldav“). Konkursi eksami koondhinne on eri osade koondhinnete aritmeetiline keskmine.

(4) Kohtutäiturikandidaatide kohad täidetakse konkursi eksami koondhinde alusel koostatud pingerea järgi.

[RTL 2007, 45, 764 − jõust. 4.06.2007] − rakendatakse alates 1.06.2007

§ 70. Kohtutäiturikandidaadi ettevalmistusteenistusse nimetamine

Konkursi edukalt läbinud kandidaadid nimetab justiitsminister kohtutäiturikandidaadi ettevalmistusteenistusse.

§ 71. Ettevalmistusteenistuse eesmärk

Ettevalmistusteenistus on justiitsministri kinnitatud kava alusel toimuv väljaõpe, mille eesmärk on anda teoreetilisi teadmisi ja arendada praktilisi oskusi töötamiseks kõigis kohtutäituri tegevusvaldkondades ning kujundada kohtutäituri ametiseisusele väärilisi tõekspidamisi.

§ 72. Ettevalmistusteenistuse kestus

(1) Kohtutäituri ettevalmistusteenistus kestab ühe aasta.

(2) Justiitsminister võib ettevalmistusteenistuse kestust lühendada ning lubada kohtutäiturikandidaadi kohtutäituri eksamile eelnevalt kandidaadiarvestust sooritamata ja kõiki ettevalmistusteenistuse osasid läbimata, eelkõige juhul kui kandidaat on:
[RTL 2007, 45, 764 − jõust. 4.06.2007] − rakendatakse alates 1.06.2007
1) töötanud kohtutäituri abina vähemalt kaks aastat;
2) tegutsenud kohtutäituri asendajana või pankrotihaldurina;
3) töötanud vähemalt kolm aastat muul õigusalaseid teadmisi nõudval ameti- või töökohal.
[RTL 2007, 45, 764 − jõust. 4.06.2007] − rakendatakse alates 1.06.2007

(3) Ettevalmistusteenistuse kestust võib ettevalmistusteenistuse kestel lühendada kohtutäiturikandidaadi taotlusel, kui ta on sooritanud kandidaadiarvestuse ning on juhendaja või eksamikomisjoni hinnangul omandanud vajalikud teadmised ja oskused.

§ 73. Ettevalmistusteenistuse korraldamine

Ettevalmistusteenistust korraldab ja viib läbi Justiitsministeerium koos kohtutäiturite täiskoguga.

§ 74. Ettevalmistusteenistuse osad

(1) Ettevalmistusteenistuse kestel peab kohtutäiturikandidaat läbima järgmised ettevalmistusteenistuse osad:
1) praktika kohtutäituri büroos;

[RTL 2007, 45, 764 − jõust. 4.06.2007] − rakendatakse alates 1.06.2007

2) tutvumine maakohtu tööga Justiitsministeeriumi korraldamisel;
3) osavõtt õppepäevadest ja seminaridest;
4) kohtutäiturite täiskogu poolt antud ülesannete täitmine.

(2) Kohtutäiturikandidaadil ei ole ettevalmistusteenistuse ajal õigust teha enda nimel täitetoiminguid.

§ 75. Kohtutäiturikandidaadi arvestus

(1) Kohtutäiturikandidaadi arvestus toimub hiljemalt kuue kuu möödumisel ettevalmistusteenistusse nimetamisest arvates.

(2) Kohtutäiturikandidaadi arvestuse võtab vastu eksamikomisjon.

(3) Arvestuse toimumise aja ja koha ning arvestuse teemad ja kasutada lubatud õigusaktide nimekirja teeb kohtutäiturikandidaatidele teatavaks eksamikomisjon.

[RTL 2006, 30, 527 – jõust 10.04.2006]

§ 76. Arvestuse sisu

(1) Arvestus on kirjalik ja koosneb kaasuste lahendamisest.

(2) Arvestuse kaasused koostab eksamikomisjon.

§ 77. Arvestuse tulemused

(1) Arvestustööd hinnatakse kas «arvestatud» või «mittearvestatud».

(2) Arvestustööd hindab vähemalt kolm komisjoni liiget.

(3) Eksamikomisjon teeb otsuse arvestuse tulemuste kohta kolme nädala jooksul arvestuse toimumisest arvates ning teeb tulemused teatavaks kohtutäiturikandidaatidele.

§ 78. Järelarvestus

(1) Arvestusel negatiivse tulemuse saanud kohtutäiturikandidaadil on õigus sooritada järelarvestus.

(2) Arvestuse ja järelarvestuse vahele peab jääma vähemalt üks kuu.

§ 79. Arvestuse mittesooritamise tagajärjed

(1) Mõjuva põhjuseta kohtutäiturikandidaadi arvestusele mitteilmunud kohtutäiturikandidaadi järelarvestusele lubamise otsustab eksamikomisjon.

(2) Arvestuse negatiivselt sooritanud ja järelarvestusele mitteilmunud kohtutäiturikandidaat, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohtutäiturikandidaat, keda järelarvestusele ei lubatud ning järelarvestuse negatiivselt sooritanud kohtutäiturikandidaat vabastatakse ettevalmistusteenistusest.

§ 80. Kohtutäituri eksam

(1) Ettevalmistusteenistuse sisulise osa lõppedes sooritab kohtutäiturikandidaat kohtutäituri eksami.

(2) Kohtutäituri eksami viib läbi eksamikomisjon. Teade eksami toimumise aja, koha ja korra kohta edastatakse kohtutäiturikandidaadile vähemalt kümme päeva enne eksami toimumist.

§ 81. Eksamile lubamine

(1) Eksamil osalemiseks esitab kohtutäiturikandidaat eksamikomisjonile ülevaate ettevalmistusteenistuse käigus saadud ülesannetest ja nende täitmisest ning aruande õppepäevadest ja seminaridest osavõtu ning seal omandatud teadmiste kohta. Kohtutäiturikandidaadi juhendaja esitab eksamikomisjonile oma arvamuse isiku kohtutäituriks sobivuse kohta.

(2) Kohtutäiturite täiskogu esindaja esitab eksamikomisjonile ülevaate kohtutäiturikandidaadile antud ülesannetest ja nende täitmisest ning hinnangu kohtutäiturikandidaadi kohtutäituriks sobivuse kohta. Justiitsministeerium esitab eksamikomisjonile kohtutäiturikandidaati puudutavad distsiplinaarmenetluse materjalid nende olemasolul ja muud andmed, mis võivad olla olulised kohtutäiturikandidaadi sobivuse hindamisel.

(3) Eksamikomisjon teeb esitatud materjalide põhjal otsuse kohtutäiturikandidaadi eksamile lubamise kohta. Kohtutäiturikandidaati ei lubata eksamile, kui:
1) kohtutäiturikandidaat tunnistatakse kohtutäituri ameti pidamise jaoks sobimatuks;
2) komisjon peab vajalikuks pikendada kohtutäiturikandidaadi ettevalmistusteenistust.

[RTL 2007, 45, 764 − jõust. 4.06.2007] − rakendatakse alates 1.06.2007

§ 82. Eksami sisu

(1) Eksam koosneb kaasuste lahendamisest.

(2) Eksami kaasused koostab eksamikomisjon, kaasates koostamisse kõrgkoolide õppejõude ja tunnustatud õigusteadlasi.

(3) Eksami kestuse määrab eksamikomisjon.

§ 83. Hindamine

(1) Kaasuste lahendusi hinnatakse vastavalt § 107 lõikes 1 sätestatud hindamissüsteemile.
[RTL 2007, 45, 764 − jõust. 4.06.2007] − rakendatakse alates 1.06.2007

(2) Eksami iga kaasust hinnatakse eraldi.

(3) Iga kaasuse eest antud hinded liidetakse ja saadud arvu hindajate arvuga jagades saadakse kaasuse hinne.

(4) Eksami koondhinne on kaasuste hinnete aritmeetiline keskmine.

(5) Kohtutäituri eksam on sooritatud, kui iga kaasuse hinne ja eksami koondhinne on vähemalt 3 palli.
[RTL 2007, 45, 764 − jõust. 4.06.2007] − rakendatakse alates 1.06.2007

(6) Kohtutäituri eksami sooritamisega loetakse sooritatuks ka kohtutäituri asendaja eksam.

§ 84. Eksami mittesooritamine ja selle tagajärjed

(1) Kohtutäituri eksami mittesooritanud kohtutäiturikandidaadil on võimalus sooritada uus eksam ühe kuu möödudes eksami mittesooritamisest.

(2) Pärast teistkordset kohtutäituri eksami mittesooritamist ei ole kohtutäiturikandidaadil võimalik kohtutäituriks kandideerida.

(3) Teistkordse kohtutäituri eksami mittesooritanud kohtutäiturikandidaat ning kohtutäituri eksami mittesooritanud ja mõjuva põhjuseta uuele eksamile mitteilmunud kohtutäiturikandidaat vabastatakse ettevalmistusteenistusest. Mõjuva põhjuse olemasolul otsustab kohtutäiturikandidaadi teistkordse eksami toimumise aja eksamikomisjon.

§ 85. Kohtutäiturikandidaadi ettevalmistusteenistusest vabastamine

(1) Justiitsminister vabastab kohtutäiturikandidaadi ettevalmistusteenistusest:
1) seoses kohtutäiturikandidaadi nimetamisega kohtutäituriks;
2) kohtutäiturikandidaadi omal soovil;
3) seoses kohtutäiturikandidaadi tunnistamisega kohtutäituri tööks sobimatuks tervisliku seisundi tõttu;
3¹) seoses kohtutäiturikandidaadi tunnistamisega kohtutäituri tööks sobimatuks isikuomaduste tõttu;
[RTL 2007, 45, 764 − jõust. 4.06.2007] − rakendatakse alates 1.06.2007
4) seoses kohtutäiturikandidaadi arvestuse mittesooritamisega;
5) seoses kohtutäituri eksami mittesooritamisega;
6) distsiplinaarkaristusena vastavalt «Kohtutäituri seadusele».

(2) Kohtutäiturikandidaat, kes on edukalt sooritanud kohtutäituri eksami, peab kandideerima vabale kohtutäituri ametikohale. Kui ta ei osutu valituks, siis jätkub ettevalmistusteenistus, mille käigus võib kohtutäiturikandidaat töötada kohtutäituri abina, asendada kohtutäiturit või täita Justiitsministeeriumi või kohtutäiturite täiskogu poolt antud ülesandeid.
[RTL 2007, 45, 764 − jõust. 4.06.2007] − rakendatakse alates 1.06.2007

(2¹) Kohtutäiturikandidaat, kes mõjuva põhjuseta ei taotle konkursi alusel täidetavat kohtutäituri ametikohta, vabastatakse ettevalmistusteenistusest. Mõjuva põhjuse olemasolu hindab justiitsminister oma otsusega kohtutäiturikandidaadi poolt antud seletustest lähtuvalt.
[RTL 2007, 45, 764 − jõust. 4.06.2007] − rakendatakse alates 1.06.2007

(3) Kui kohtutäiturikandidaat soovib enda vabastamist ettevalmistusteenistusest omal soovil, peab ta edaspidi kohtutäituri ametikoha taotlemiseks uuesti asuma ettevalmistusteenistusse ja sooritama kohtutäituri eksami.

(4) Kohtutäiturikandidaat, kes soovib enda vabastamist ettevalmisteenistusest omal soovil või kes vabastatakse ettevalmistusteenistusest lõikes 2¹ nimetatud põhjusel, peab hüvitama tema väljaõppe korraldamiseks ettevalmistusteenistuse käigus kantud kulud. Ettevalmistusteenistuse maksumuse kinnitab justiitsminister käskkirjaga enne kohtutäiturikandidaadi ettevalmistusteenistusse asumist.
[RTL 2007, 45, 764 − jõust. 4.06.2007] − rakendatakse alates 1.06.2007

9. peatükk
KOHTUTÄITURI AMETIKOHA TÄITMISE KONKURSS

§ 86. Konkursi väljakuulutamine

(1) Kohtutäituri vaba ametikoht täidetakse konkursi alusel. Konkurss kuulutatakse välja kindla tööpiirkonna kohtutäituri ametikohale.

(2) Vaba kohtutäituri ametikoha täitmise vajaduse üle otsustab ning kohtutäituri ametikoha täitmise konkursi kuulutab välja Justiitsministeerium.

(3) Justiitsministeerium teavitab kohtutäitureid ja kohtutäituri eksami sooritanud kohtutäiturikandidaate kohtutäituri ametikoha täitmise konkursist. Teade konkursi väljakuulutamise kohta avaldatakse ka Justiitsministeeriumi kodulehel Internetis.

§ 87. Konkursil osalemine

(1) Kohtutäituri ametikohale võivad konkursi korras kandideerida kohtutäiturid ja kohtutäituri eksami sooritanud kohtutäiturikandidaadid.

(2) Konkursil osalemiseks esitatakse avaldus, milles märgitakse piirkond, kuhu soovitakse kandideerida. Kui konkurss kuulutatakse välja mitmes tööpiirkonnas asuvate kohtutäituri ametikohtade täitmiseks, võib esitada avalduse mitmes tööpiirkonnas kandideerimiseks. Avalduses nimetatakse tööpiirkondade eelistus.

§ 88. Konkursi korraldamine ja konkursil osalejate hindamine

(1) Konkursi viib läbi konkursikomisjon.

(2) Konkursi pingerea moodustamise alus on kohtutäituri eksami hinne.
[RTL 2007, 45, 764 − jõust. 4.06.2007] − rakendatakse alates 1.06.2007

(3) Kui kohtutäituri ametikoha täitmise konkursil osaleb ametis olev kohtutäitur, võetakse pingerea moodustamisel arvesse kohtutäiturile viimasel korralisel atesteerimisel antud koondhinne. Kui kohtutäitur ei ole atesteerimist läbinud, lähtutakse kohtutäituri eksami hindest.
[RTL 2007, 45, 764 − jõust. 4.06.2007] − rakendatakse alates 1.06.2007

(4) Kui mitu ühte tööpiirkonda kandideerijat saavad võrdse arvu punkte, otsustab komisjon nende omavahelise järjestamise hääletamise teel. Otsuse tegemisel võib komisjon arvestada konkursil osaleja tööpiirkonna eelistust ja muid tähtsust omavaid asjaolusid.

§ 89. Konkursi tulemused

(1) Komisjon teeb konkursi tulemuste kohta otsuse konkursi toimumisest alates kahe nädala jooksul.

(2) Kohtutäituri ametikoha täitmise konkursi on läbinud konkursil osaleja, kes on sellesse kohtutäituri tööpiirkonda kandideerijate pingereas parimal kohal.

(3) Kui konkursil osaleb ainult üks kohtutäituri ametikoha taotleja, loetakse ta konkursi läbinuks.

(4) Konkursikomisjon teatab konkursi tulemused konkursil osalenutele viivitamata.

(5) Konkursikomisjoni otsuse alusel nimetab justiitsminister kandideerija kohtutäituri ametisse.

10. peatükk
KOHTUTÄITURI ASENDAJA EKSAM

§ 90. Kohtutäituri asendaja eksami korraldus

(1) Kohtutäituri asendaja eksami korraldab eksamikomisjon, kui Justiitsministeeriumile on laekunud vähemalt üks sooviavaldus või seda taotleb kohtutäiturite täiskogu esindaja. Justiitsministeerium võib omal algatusel kuulutada välja kohtutäituri asendaja eksami avaldades vastavasisulise teate Justiitsministeeriumi kodulehel.
[RTL 2007, 45, 764 − jõust. 4.06.2007] − rakendatakse alates 1.06.2007

(2) Eksamikomisjoni esimees otsustab eksami toimumise aja ja koha. Teade nimetatud andmetega saadetakse avaldajatele hiljemalt kümme päeva enne eksami toimumist.

§ 91. Eksamil osalemiseks esitatavad dokumendid

(1) Eksamil osalemiseks tuleb esitada Justiitsministeeriumile avaldus, milles märgitakse avaldaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress ja töökoht.

(2) Avaldusele lisatakse:
1) isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi ärakiri;
2) senist töö- ja teenistuskäiku tõendava dokumendi ärakiri;
3) haridust tõendava dokumendi ärakiri;
4) elulookirjeldus;
5) omakäeline kinnitus selle kohta, et isik vastab «Kohtutäituri seaduse» § 10 lõikes 2 toodud tingimustele.

(3) Kui käesolevas paragrahvis nimetatud dokumendid on esitatud või vormistatud puudulikult, antakse isikule tähtaeg nõuetekohaste dokumentide esitamiseks. Kui isik seda määratud tähtajaks ei tee, siis ei lubata teda eksamile.

§ 92. Eksami osad

(1) Kohtutäituri asendaja eksam toimub kolmes osas: õigusteadmiste test (küsimused valikvastustega või lühivastuseid eeldavad küsimused), kaasuste lahendamine ja vestlus. Kaasused lahendatakse testiga samal päeval.
[RTL 2007, 45, 764 − jõust. 4.06.2007] − rakendatakse alates 1.06.2007

(1¹) Eksami küsimused ja kaasused koostab eksamikomisjon.
[RTL 2007, 45, 764 − jõust. 4.06.2007] − rakendatakse alates 1.06.2007

(2) Vestlusel hinnatakse isikuomaduste sobivust kohtutäituri asendaja ametikohustuste täitmiseks, lähtudes «Kohtutäituri seaduses» kohtutäiturile esitatavatest nõuetest. Vestluse hindamisel võtab eksamikomisjon arvesse eksamineeritava erialast ettevalmistust ning varasemat töökogemust.
[RTL 2007, 45, 764 − jõust. 4.06.2007] − rakendatakse alates 1.06.2007

§ 93. Hindamine ning eksamitulemuste teatamine

(1) Vastuseid õigusteadmiste testi küsimustele ja kaasuste lahendamist hindab eksamikomisjon eraldi vastavalt §-s 107 sätestatud hindamissüsteemile.

(2) Kui õigusteadmiste testi koondhinne on alla 3 palli, loetakse kohtutäituri asendaja eksam mittesooritatuks ning kaasuste lahendusi ei hinnata. Kui õigusteadmiste testi koondhinne on 3 palli („rahuldav“) või rohkem, hinnatakse iga kaasuse lahendust eraldi. Kui iga kaasuse lahenduse eest antud koondhinne on 3 palli („rahuldav“) või rohkem, loetakse eksami kirjalik osa sooritatuks ning isik kutsutakse vestlusele.
[RTL 2007, 45, 764 − jõust. 4.06.2007] − rakendatakse alates 1.06.2007

(3) Vestlust hinnatakse arvestuslikult.
[RTL 2007, 45, 764 − jõust. 4.06.2007] − rakendatakse alates 1.06.2007

(4) Kohtutäituri asendaja eksam on sooritatud, kui eksami kirjalik osa on sooritatud vastavalt lõikele 2 ning vestlus on hinnatud „arvestatuks“.
[RTL 2007, 45, 764 − jõust. 4.06.2007] − rakendatakse alates 1.06.2007

(5) Eksamikomisjon teeb otsuse eksami tulemuste kohta kolme nädala jooksul eksami toimumisest ning teavitab tulemusest eksamil osalenud isikut.
[RTL 2007, 45, 764 − jõust. 4.06.2007] − rakendatakse alates 1.06.2007

(6) Eksamikomisjon teatab eksami sooritanud isikute andmed Justiitsministeeriumile ja kohtutäituritele.

11. peatükk
KOHTUTÄITURI JA KOHTUTÄITURI ASENDAJA ATESTEERIMINE

§ 94. Atesteerimise eesmärk

Kohtutäituri ja kohtutäituri asendaja atesteerimise eesmärgiks on hinnata nimetatud isikute erialaste teadmiste sobivust kohtutäituri ameti pidamiseks ja kohtutäituri asendajana tegutsemiseks. Atesteerimisel hinnatakse erialast enesetäiendamist ja vastavust ametipidajale esitatavatele nõuetele kohtutäituri tööga seotud valdkondades.

§ 95. Atesteerimise korraldus

(1) Kohtutäituri ja kohtutäituri asendaja atesteerimise viib läbi eksamikomisjon.

(2) Eksamikomisjon atesteerib kohtutäiturit ja kohtutäituri asendajat üks kord viie aasta jooksul alates kohtutäituri ametisse nimetamisest, kohtutäituri asendaja eksami sooritamisest või viimasest atesteerimisest.

(3) Kohtutäitur või kohtutäituri asendaja võib omal algatusel atesteerimist taotleda, kui tema ametisse nimetamisest, kohtutäituri asendaja eksami sooritamisest või viimasest atesteerimisest on möödunud vähemalt neli aastat.

(4) Eksamikomisjoni esimees otsustab atesteerimise toimumise aja ja koha ning teatab need atesteeritavale vähemalt 30 päeva enne atesteerimise toimumist.

§ 96. Atesteerimise sisu

(1) Atesteerimine toimub eksami vormis kahes osas: õigusteadmiste test (küsimused valikvastustega või lühivastuseid eeldavad küsimused) ja kaasuste lahendamine.
[RTL 2007, 45, 764 − jõust. 4.06.2007] − rakendatakse alates 1.06.2007

(2) Eksami teemad kinnitab justiitsminister käskkirjaga vähemalt 6 kuud enne atesteerimist.
[RTL 2007, 45, 764 − jõust. 4.06.2007] − rakendatakse alates 1.06.2007

(3) Eksami küsimused ja kaasused koostab Justiitsministeerium, kaasates koostamisse kõrgkoolide õppejõude ja tunnustatud õigusteadlasi.

(4) Atesteeritav kirjutab eksamitööle ainult märgusõna ja esitab koos eksamitööga komisjonile kinnises ümbrikus märgusõna oma nimega. Märgusõna ei tohi viidata eksamitöö kirjutanud isikule. Märgusõna ja kirjaliku eksamitöö kirjutanud isiku nimi viiakse kokku pärast hindamist.

§ 97. Atesteerimise hindamine

(1) Teoreetiliste küsimuste ja kaasuste vastuseid hinnatakse vastavalt §-s 107 sätestatud hindamissüsteemile.

(2) [Kehtetu − RTL 2007, 45, 764 − jõust. 4.06.2007] − rakendatakse alates 1.06.2007

(3) Atesteerimine on läbitud, kui õigusteadmiste testi koondhinne ja iga kaasuse hinne on vähemalt 3 palli („rahuldav“). Atesteerimise koondhinne on õigusteadmiste testi koondhinde ja kaasuste hinnete aritmeetiline keskmine.
[RTL 2007, 45, 764 − jõust. 4.06.2007] − rakendatakse alates 1.06.2007

§ 98. Atesteerimise tulemused

Eksamikomisjon teeb otsuse atesteerimise tulemuste kohta nelja nädala jooksul atesteerimise toimumisest ning teavitab tulemusest eksamil osalenud isikut ja Justiitsministeeriumi.
[RTL 2007, 45, 764 − jõust. 4.06.2007] − rakendatakse alates 1.06.2007

§ 99. Kordusatesteerimine

(1) Kordusatesteerimine toimub mitte enne kui 60 päeva möödudes eksamikomisjoni otsusest atesteerimistulemuste kohta.
[RTL 2007, 45, 764 − jõust. 4.06.2007] − rakendatakse alates 1.06.2007

(1¹) Kordusatesteerimisel tuleb uuesti sooritada eksami osa, mis hinnati mittesooritatuks.
[RTL 2007, 45, 764 − jõust. 4.06.2007] − rakendatakse alates 1.06.2007

(2) Kordusatesteerimise mittesooritamise korral või mõjuva põhjuseta kordusatesteerimisele mitteilmumise korral vabastab justiitsminister kohtutäituri või «Kohtutäituri seaduse» alusel vabale ametikohale nimetatud kohtutäituri asendaja ametist.

(3) Kohtutäituri asendaja, kes ei läbi atesteerimist, ei või edaspidi kohtutäiturit asendada.

§ 100. Atesteerimisele mitteilmumine

Mõjuva põhjuseta atesteerimisele mitteilmumise korral loetakse atesteeritav mitteatesteerituks ja lubatakse kordusatesteerimisele. Mõjuva põhjuse olemasolul otsustab kohtutäituri atesteerimise toimumise aja eksamikomisjon.

12. peatükk
KONKURSIKOMISJONI JA EKSAMIKOMISJONI TÖÖKORD, EKSAMIKAVAD JA HINDAMISSÜSTEEM

§ 101. Konkursikomisjon

Konkursikomisjon viib läbi kohtutäiturikandidaadi konkursi ning kohtutäituri ametikoha täitmise konkursi.

§ 102. Eksamikomisjon

Eksamikomisjon viib läbi kohtutäiturikandidaadi arvestuse, kohtutäituri eksami, kohtutäituri asendaja eksami ning kohtutäituri ja kohtutäituri asendaja atesteerimise.

§ 103. Komisjonide koosseis

(1) Konkursikomisjon ja eksamikomisjon koosnevad seitsmest liikmest.
[RTL 2007, 45, 764 − jõust. 4.06.2007] − rakendatakse alates 1.06.2007

(2) Komisjoni liikmed on kolm Justiitsministeeriumi ametnikku, kolm erapooletut juristi, kellele teeb ettepaneku komisjoni töös osalemiseks justiitsminister, ning kohtutäiturite täiskogu valitud kohtutäitur. Komisjoni esimehe nimetab justiitsminister ministeeriumi ametnike hulgast.
[RTL 2007, 45, 764 − jõust. 4.06.2007] − rakendatakse alates 1.06.2007

(3) Eksamikomisjoni ja konkursikomisjoni vähemalt kolm liiget peavad olema erinevad.

(4) Komisjoni liige ei tohi olla kohtutäitur:
1) kes osaleb ise konkursil, sooritab eksamit või kelle suhtes viiakse läbi atesteerimist;
2) kes on konkursil osaleva või arvestust või eksamit sooritava isiku tööandja.

(5) Komisjoni asendusliikmed määratakse vastavalt justiitsministri või kohtutäiturite täiskogu poolt.

§ 104. Komisjonide töökord

(1) Komisjoni kutsub kokku komisjoni esimees. Komisjoni koosolekud toimuvad vajaduse järgi.

(2) Komisjoni teenindab Justiitsministeerium. Komisjonile määratud andmed ja dokumendid edastatakse Justiitsministeeriumi postiaadressil.

(3) Komisjonil on õigus saada kohtutelt, ametiasutustelt ja kohtutäiturite täiskogult informatsiooni, mis on vajalik kohtutäituri või kohtutäituri asendaja poolt esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks ja kohtutäituri või kohtutäituri asendaja isikuomaduste hindamiseks.

(4) Komisjon võib vajadusel ise määrata oma töökorra.

(5) Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt neli liiget. Komisjoni otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral on määravaks komisjoni esimehe hääl.
[RTL 2007, 45, 764 − jõust. 4.06.2007] − rakendatakse alates 1.06.2007

(6) Komisjon võib vajadusel teha otsuseid koosolekuta, kasutades elektronposti või muud viisi. Otsuse tegemise viisi määrab komisjoni esimees.

(7) Kui komisjoni liikmel on komisjoni seisukohaga võrreldes eriarvamus, lisatakse see tema taotlusel protokollile. Kui komisjoni liige ei taotle eriarvamuse lisamist protokolli või otsusesse, siis loetakse ta nõustunuks komisjoni seisukohaga.
[RTL 2007, 45, 764 − jõust. 4.06.2007] − rakendatakse alates 1.06.2007

(8) Justiitsministeerium rahastab komisjoni oma eelarvest.

§ 105. Komisjoni dokumendid

(1) Komisjoni koosolekud ja otsused protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla komisjoni esimees ja protokollija.

(2) Komisjoni koosoleku protokollis esitatakse järgmised andmed:
1) koosoleku toimumise aeg ja koht;
2) koosolekul osalevate komisjoniliikmete ja teiste isikute nimed;
3) koosoleku juhataja ja protokollija nimed;
4) koosoleku päevakord;
5) koosolekul tehtud otsused;
6) komisjoni liikme eriarvamuse sisu, kui otsuse kohta eriarvamuse esitanud komisjoniliige seda taotleb;
7) muud olulised andmed.

(3) Koosoleku protokolle ning komisjoni tööga seotud dokumente ja muud materjali säilitatakse Justiitsministeeriumis.

(4) Komisjonile saadetud kirjadele ja pöördumistele vastab komisjoni esimees. Vajaduse korral küsib esimees komisjoni liikmete arvamust.

§ 106. Eksamikavad

(1) Kohtutäiturikandidaadi arvestuse, kohtutäituri eksami ja kohtutäituri asendaja eksami eksamikavad (teemade valdkonnad) kinnitab justiitsminister, kuulates ära kohtutäiturite täiskogu koolituskomisjoni arvamuse.
[RTL 2007, 45, 764 − jõust. 4.06.2007] − rakendatakse alates 1.06.2007

(2) Eksamikavad avaldatakse Justiitsministeeriumi kodulehel Internetis.

§ 107. Hindamissüsteem

(1) Eksamiküsimuste vastuseid ja kaasuste lahendusi hinnatakse kuue palli süsteemis järgmiselt:
6 palli – suurepärane
5 palli – väga hea
4 palli – hea
3 palli – rahuldav
2 palli – kasin
1 pall – puudulik.

(2) Õigusteadmiste testi hindamiseks kinnitab komisjon või eksamitöö koostaja koos õigusteadmiste testi küsimustega vajalike punktide arvu eri pallide saamiseks. Õigusteadmiste testi koondhinne on komisjoniliikmete antud pallide kogusumma jagatud testi hinnanud liikmete arvuga.

(3) Iga kaasuse lahendust hindab komisjoniliige eraldi. Iga kaasuse eest antud pallid liidetakse ja saadud arvu hindajate arvuga jagades saadakse kaasuse hinne.

(4) Kui komisjoniliikmete antud hinded erinevad rohkem kui 2 palli võrra, loetakse testi või kaasuste vastused ühiselt läbi ning hinnatakse enamuse otsuse alusel.

(5) Koondhinded arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma.

[RTL 2007, 45, 764 − jõust. 4.06.2007] − rakendatakse alates 1.06.2007

§ 108. Konkursitulemuste vaidlustamine

Komisjoni otsuse peale võib esitada vaide «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras. Esitatud vaide vaatab läbi komisjon.

13.peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 109. Määruste kehtetuks tunnistamine

Kehtetuks tunnistatakse järgmised justiitsministri määrused:
1) 16. veebruari 2001. a määrus nr 17 «Kohtutäituri ametimärgi ja -pitsati kirjeldus ja kasutamise kord»;
2) 16. veebruari 2001. a määrus nr 18 «Kohtutäituri asendaja eksami tingimused ja kord»;
3) 27. veebruari 2001. a määrus nr 24 «Kohtutäituri ametitegevuse ja selle üle järelevalve teostamise kord»;
4) 3. augusti 2001. a määrus nr 56 «Kohtutäituri ettevalmistusteenistuse kord»;
5) 8. novembri 2001. a määrus nr 73 «Kohtutäiturite atesteerimise komisjoni koosseis ning atesteerimise nõuded ja viis»;
6) 8. aprilli 2003. a määrus nr 25 «Kohtutäituri ametikoha täitmise konkursi tingimused ja kord»;
7) 8. mai 2003. a määrus nr 32 «Kohtutäituri täitetoimiku ja ametialase arveldusarve pidamise kord»;
8) 16. juuni 2005. a määrus nr 26 «Kohtutäiturite tööpiirkonnad, ametikohtade arv ja ametinimetus».

§ 110. Määruse rakendamine

(1) Kohtutäitur on kohustatud viima oma büroo dokumentide säilitamise korra, ametipitsatid ning büroo sildid käesolevas määruses sätestatud korraga kooskõlla hiljemalt 1. jaanuariks 2007.

(2) Kuni pitsatite väljavahetamiseni nimetavad kohtutäiturid end kehtival ametipitsatil oleva tööpiirkonna nimetuse järgi.

(3) Kuni siltide väljavahetamiseni kasutavad kohtutäiturid seni kehtinud silte.

(4) Kohtutäitur on kohustatud viima oma ametialase arvelduskonto ja väärtpaberikonto lepingu tingimused vastavusse käesolevas määruses sätestatud korraga 1. veebruariks 2006.

(5) Kohtutäitur on kohustatud viima oma arvelduskontoraamatu pidamise korra vastavusse käesolevas määruses sätestatud korraga 1. veebruariks 2006.

(6) Kohtutäiturid, kelle ametialane arvelduskonto asub täitemenetlusregistri tarkvaraga liidestatud pangas, võib registreerida ja jaotada laekumisi ning teostada ülekandeid tarkvara vahendusel. Ametialase arvelduskonto liidese aktiveerimisest ja üleminekuajast teavitab Justiitsministeerium kohtutäitureid ametialase elektronposti vahendusel.

§ 111. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2006. a.

Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisa 1

Andmed füüsiliste isikute kohta

Täitemenetlusega seotud füüsiliste isikute kohta kantakse täitemenetlusregistrisse järgmised andmed:
1) eesnimi;
2) perekonnanimi;
3) vajadusel isanimi;
4) isikukood või sünniaeg;
5) telefon;
6) elektronposti aadress;
7) faks;
8) märge isiku surma kohta;
9) aadressid (tänav, haldusüksus, postiindeks, riik, kehtivuse algus, kehtivuse lõpp);
10) pangakontod (konto number, panga nimetus, pangakood, kehtivuse lõpp);
11) varad (vara olek, vara liik, vara nimetus, keelumärke olemasolu, arestimishind, müügihind);
12) vara asukohad (tänav, haldusüksus, postiindeks, riik, kehtivuse algus, kehtivuse lõpp);
13) võlgniku vanne.

Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisa 2

Andmed juriidiliste isikute kohta

Täitemenetlusega seotud juriidiliste isikute kohta kantakse täitemenetlusregistrisse järgmised andmed:
1. ärinimi;
2. registrikood;
3. staatus;
4. telefon;
5. faks;
6. elektronposti aadress;
7. aadressid (tänav, haldusüksus, postiindeks, riik, kehtivuse algus, kehtivuse lõpp);
8. pangakontod (konto number, panga nimetus, pangakood, kehtivuse lõpp);
9. varad (vara olek, vara liik, vara nimetus, keelumärke olemasolu, arestimishind, müügihind);
10. vara asukohad (tänav, haldusüksus, postiindeks, aadress, riik, kehtivuse algus, kehtivuse lõpp);
11. võlgniku vanne.

Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisa 3

Andmed dokumentide kohta

1. Täitemenetlusega seotud loodava dokumendi kohta kantakse täitemenetlusregistrisse järgmised andmed:
1.1. dokumendi tüüp;
1.2. dokumendi liik;
1.3. dokumendi staatus;
1.4. dokumendi olek;
1.5. dokumendi meie number;
1.6. dokumendi nende number;
1.7. dokumendi registreerija;
1.8. menetlust läbiviiva kohtutäituri nimi;
1.9. dokumendi autor;
1.10. dokumendi eest vastutaja;
1.11. dokumendi loomise kuupäev;
1.12. dokumendile reageerimise kuupäev;
1.13. märkus;
1.14. viide dokumendi asukohale.

2. Täitemenetlusega seotud dokumendi aluseks oleva täitedokumendi kohta kantakse täitemenetlusregistrisse järgmised andmed:
2.1. täitedokumendi liik;
2.2. täitedokumendi number;
2.3. täitedokumendi tegemise kuupäev;
2.4. täitedokumendi tegija;
2.5. täitedokumendi õiguslik alus;
2.6. täitedokumendi saabumise kuupäev;
2.7. täitedokumendi saatja nimi;
2.8. täitedokumendi edasisaatmise kuupäev.

Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisa 4

Andmed täitetoimikus

1. Täitetoimikute kohta kantakse täitemenetlusregistrisse järgmised andmed:
1.1. täitetoimiku number;
1.2. täitetoimiku seisund;
1.3. täitetoimiku avamise aluseks oleva lahendi liik;
1.4. täitetoimiku avamise kuupäev;
1.5. võlgniku ees- ja perekonnanimi;
1.6. võlgniku aadress;
1.7. kohtutäituri ees- ja perekonnanimi;
1.8. kohtutäituri asendaja ees- ja perekonnanimi;
1.9. täitemenetluse läbiviimise piirkond;
1.10. võlgniku esindaja ees- ja perekonnanimi;
1.11. täitetoimiku ühendamise kuupäev;
1.12. täitetoimiku solidaarseks muutmise kuupäev;
1.13. märge kohtutäituri vahetumise kohta;
1.14. märge viimase sissenõude pööramise kohta.

2. Täitetoimikus sisalduvate nõuete kohta kantakse täitemenetlusregistrisse järgmised andmed:
2.1. märge/märked nõude/nõuete olemuse kohta (nt perioodiline, rahaline, kohustav);
2.2. nõude olek;
2.3. nõude täitmise tähtaeg;
2.4. nõude suurus;
2.5. rahuldamata nõude suurus;
2.6. sissenõudja.

3. Täitetoimikus sisalduvate toimingute kohta kantakse täitemenetlusregistrisse järgmised andmed:
3.1. toimingu sooritamise kuupäev;
3.2. toimingu registreerimise kuupäev;
3.3. toimingu olek;
3.4. toimingu liik;
3.5. toimingu sooritaja ees- ja perekonnanimi;
3.6. toimingu sisu;
3.7. märkus toimingu tegemise kohta.

4. Täitetoimikus sisalduvate saajate kohta kantakse täitemenetlusregistrisse järgmised andmed:
4.1. märge saaja kehtivuse kohta;
4.2. saaja nimi või nimetus;
4.3. saaja esindaja;
4.4. saaja kehtivuse lõpp.

5. Ühendatud nõuete kohta kantakse täitemenetlusregistrisse järgmised andmed:
5.1. ühendatud nõuete kogumi number;
5.2. selgitus nõuete ühinemise kohta;
5.3. ühendatud nõuet sisaldava toimiku number;
5.4. ühendatud nõuet sisaldava toimiku seisund;
5.5. ühendatud nõuet sisaldava toimiku aluseks oleva lahendi liik;
5.6. ühendatud nõuet sisaldava toimiku avamise kuupäev;
5.7. ühendatud nõuet sisaldava toimiku võlgnik;
5.8. ühendatud nõuet sisaldava toimiku kohtutäitur.

6. Solidaarsete nõuete kohta kantakse täitemenetlusregistrisse järgmised andmed:
6.1. solidaarsete nõuete kogumi number;
6.2. selgitus nõuete solidaarsuse kohta;
6.3. solidaarset nõuet sisaldava toimiku number;
6.4. solidaarset nõuet sisaldava toimiku seisund;
6.5. solidaarset nõuet sisaldava toimiku aluseks oleva lahendi liik;
6.6. solidaarset nõuet sisaldava toimiku avamise kuupäev;
6.7. solidaarset nõuet sisaldava toimiku võlgnik;
6.8. solidaarset nõuet sisaldava toimiku kohtutäitur.

7. Täitetoimikus sisalduvate dokumentide kohta kantakse täitemenetlusregistrisse järgmised andmed:
7.1. dokumendi meie number;
7.2. dokumendi nende number;
7.3. dokumendi olek;
7.4. dokumendi staatus;
7.5. dokumendi liik;
7.6. dokumendi loomise kuupäev;
7.7. dokumendi registreerimise kuupäev;
7.8. dokumendi saabumise kuupäev;
7.9. dokumendi saatmise kuupäev;
7.10. dokumendile reageerimise kuupäev;
7.11. dokumendi aluseks oleva lahendi number;
7.12. dokumendi aluseks oleva lahendi tegemise kuupäev.

8. Täitetoimikus sisalduvate andmete ajaloo kohta kantakse täitemenetlusregistrisse järgmised andmed:
8.1. toimiku seisundi muutmise kuupäev;
8.2. toimiku number;
8.3. toimiku uus ja vana seisund;
8.4. võlgniku ees- ja perekonnanimi;
8.5. sissenõudja ees- ja perekonnanimi;
8.6. kohtutäituri ees- ja perekonnanimi;
8.7. kohtutäituri asendaja ees- ja perekonnanimi.

9. Täitemenetluse käigus laekunud ja ülekantud raha kohta kantakse täitemenetlusregistrisse järgmised andmed:
9.1. raha laekumise kuupäev;
9.2. rahasumma suurus;
9.3. raha maksja nimi või nimetus;
9.4. ülekande kuupäev;
9.5. sissenõudjale ülekantava summa suurus;
9.6. laekumisest eraldatud täitekulude, sealhulgas kohtutäituri tasu, suurus;
9.7. raha saaja nimi või nimetus.

Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisa 5

TÄITMISAVALDUS

TÄITEMENETLUSE LÄBIVIIJA

Kohtutäitur ___________________________________________________________

SISSENÕUDJA

___________________________________________________________________________

Nimi	Isikukood (selle puudumisel sünniaeg) või registrikood

___________________________________________________________________________

Elu- või asukoht

___________________________________________________________________________

Sidevahendid (telefon, faks, e-post)

___________________________________________________________________________

Panga rekvisiidid

___________________________________________________________________________

Muud andmed

SISSENÕUDJA ESINDAJA

___________________________________________________________________________

Nimi	Isikukood (selle puudumisel sünniaeg) või registrikood

___________________________________________________________________________

Elu- või asukoht

___________________________________________________________________________

Sidevahendid (telefon, faks, e-post)

___________________________________________________________________________

Panga rekvisiidid

___________________________________________________________________________

Muud andmed

VÕLGNIK

___________________________________________________________________________

Nimi	Isikukood (selle puudumisel sünniaeg) või registrikood

___________________________________________________________________________

Elu- või asukoht

___________________________________________________________________________

Sidevahendid (telefon, faks, e-post)

___________________________________________________________________________

Panga rekvisiidid

___________________________________________________________________________

Muud andmed

VÕLGNIKU ESINDAJA

___________________________________________________________________________

Nimi	Isikukood (selle puudumisel sünniaeg) või registrikood

___________________________________________________________________________

Elu- või asukoht

___________________________________________________________________________

Sidevahendid (telefon, faks, e-post)

___________________________________________________________________________

Panga rekvisiidid

___________________________________________________________________________

Muud andmed

Palun pöörata täitmisele täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p _______ alusel ________________

___________________________________________________________________________

Nõude sisu:

Nõude suurus:

VÕLGNIKU KINNISVARA

Kinnisvara liik

Aadress

......

Soovin pöörata sissenõuet võlgniku kinnisasjale (alus: TMS § 23 lg 3):

                     jah           ei

Soovin pöörata sissenõuet võlgniku vallasvarale:

                     jah           ei

Soovin pöörata sissenõuet võlgniku nõudeõigustele:

                     jah           ei

Avaldusele lisatud dokumendid:

Kuupäev __________________

Avaldaja allkiri _______________________________

Avaldaja andmete muutumisest palun kohe teavitada kohtutäiturit. Mitteteatamise tagajärjel tekkinud arusaamatuste eest kohtutäitur ei vastuta.

Märkused (täidab büroo töötaja):

Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisa 6 (justiitsministri 28.05 2007. a määruse nr 29 sõnastuses)

 

TÄITMISTEADE VÕLGNIKULE

Sissenõudja ________nimi_____________ (___isikukood/registrikood___) on esitanud _kuupäev_ kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks.

Täitedokumendiks on _______________________________

Võlgnikuks on ____________________ (isikukood/registrikood)

Nõude sisu on __________________

Nõude summale lisandub täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri tasu vastavalt täitmisteatele lisatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusele.

Teen Teile ettepaneku täita täitedokument vabatahtlikult. Vabatahtliku täitmise tähtaeg on _______ päeva täitmisteate kättetoimetamise päevast arvates.

Kui täitedokumenti ei ole vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul täidetud, kohustub kohtutäitur tarvitusele võtma kõik täitemenetluse seadustikus lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks (eelkõige sissenõude pööramine võlgniku varale) ning nõuab kohtutäituri tasu kohtutäituri seaduses sätestatud täies määras. Täitemenetluse käigus võivad nõudele lisanduda täiendavad täitekulud, sealhulgas kohtutäituri lisatasu täitetoimingute läbiviimise eest. Täitekulud kannab võlgnik.

Kõik sissenõutavad summad (sealhulgas täitekulud) tuleb tasuda kohtutäituri ametialasele arvelduskontole ____________pangas nr _______________________________. Maksekorralduse selgitusse palun märkida _______________________________.

Täitedokumendi täitmisel vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul tuleb Teil tasuda koos täitekuludega _________ krooni. Vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel on võlgnetava summa suurus koos täitekuludega __________________ krooni.

Kui olete täitedokumendist tuleneva nõude tasunud enne täitmisteate kättetoimetamist otse sissenõudjale, siis palun esitage kohtutäiturile tasumist tõendav dokument. Täitedokumendi täitmine otse sissenõudjale ei vabasta võlgnikku täitekulude tasumise kohustusest, kui tasumine toimus pärast sissenõudja avalduse esitamist kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

Seoses täitedokumendiga võib võlgnik taotleda kohtutäituri vastuvõtule saamist, selleks palume võlgnikul ühendust võtta kohtutäituri bürooga.

Palun teavitage esimesel võimalusel kohtutäiturit Teie ülalpidamisel olevatest isikutest või muudest olulistest asjaoludest, mis võivad mõjutada täitemenetluse läbiviimist, eelkõige info mittearestitava sissetuleku kohta. Mittearestitavate sissetulekute loetelu on „Täitemenetluse seadustiku“ §-s 131.

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib esitada kohtutäiturile kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, kui menetlusosaline sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kohtutäiturile võib esitada taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kui menetlusosaline ei esita tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse hiljem tugineda asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul selle saamisest ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäituri otsuse peale võib 10 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates esitada kaebuse maakohtule.

Võlgnikul on õigus esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Hagi rahuldamise korral jäävad täitekulud sissenõudja kanda.

Kohtutäituri tasu ebaõige määramise kohta võib kohustatud isik esitada kaebuse kohtutäituri büroo asukohajärgsele maakohtule ühe kuu jooksul kohtutäituri otsuse esitamisest arvates.

Täitmisteade toimetatakse kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kättetoimetamine on dokumendi üleandmine selliselt, et saajal on võimalik dokumendiga õigeaegselt tutvuda oma õiguste teostamiseks ja kaitsemiseks. Täitmisteate võib kätte toimetada igal ajal igas kohas, kus isik viibib. Täitmisteate võib kätte toimetada ka esindajale, kes on võlgnikku esindanud eelnenud kohtumenetluses. Täitmisteate võib kätte toimetada ka võlgniku eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt 14-aastasele isikule. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud juhtudel võib lugeda dokumendi kätteantuks ka muul viisil kui vahetu üleandmisega saajale. Alus: „Täitemenetluse seadustiku“ §-d 10 ja 24 ning „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku“ 33. peatükk.

Täiendavad märkused:

Lisad:

Kohtutäitur

[RTL 2007, 45, 764 − jõust. 4.06.2007] − rakendatakse alates 1.06.2007

MAKSEKORRALDUS

Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisa 7

TÄITMISTEATE KÄTTETOIMETAMISE AKT

_____________________ (isikukood/registrikood) suhtes on sissenõudja ______________________ avalduse ja __________________________________________ alusel algatatud täitemenetlus.

Täitmisteade ja täitedokumendi ärakiri toimetati võlgnikule kätte _____________________________.

Täitmisteate kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks.

Võlgnik või võlgniku esindaja kinnitab oma allkirjaga, et on täitmisteate ja täitedokumendi ärakirja kätte saanud ning on teadlik algatatud täitemenetlusest ning õigustest ja kohustustest seoses täitemenetlusega.

_______________________

          /nimi ja allkiri/

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisana.

Märkused:

Kohtutäitur:

Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisa 8

KORDUV TEADE

Esmane täitmisteade edastatud: ______________________

_____________________ (isikukood/registrikood) suhtes on sissenõudja ______________________ avalduse ja __________________________________________ alusel algatatud täitemenetlus.

Nõude sisu:

Nõude suurus:

Nõude summale lisandub täitemenetluse alustamise tasu ___________ krooni (sh käibemaks 18%: ______ krooni) ja kohtutäituri tasu ____________ krooni (sh käibemaks 18%: _______ krooni) ning täitekulud __________ krooni (sh käibemaks 18%: _______).

Võlgnetava summa suurus kokku:

Täitmisteates märgitud summade vabatahtliku täitmise tähtaeg oli _______________________ (alus: täitemenetluse seadustiku § 25 lg 1).

Selgitused:

Täitemenetluse jooksul võib tekkida täiendavaid täitekulusid. Täitekulud kannab võlgnik (alus: täitemenetluse seadustik § 38 lg 1). Kõik sissenõutavad summad võib tasuda ühe ülekandega.

Kui olete nõude eelnevalt täitnud, palun esitada kohtutäiturile tasumist tõendav dokument.

Seoses täitedokumendiga võib võlgnik taotleda kohtutäituri vastuvõtule saamist (alus: täitemenetluse seadustik § 24 lg 3 p 5).

Märkused:

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisana.

Lisad:

Kohtutäitur:

MAKSEKORRALDUS

Justiitsministri 22. detsembri 2005.a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisa 9 (justiitsministri 2. jaanuari 2008. a määruse nr 1 sõnastuses) [RTL 2008, 5, 50 − jõust. 20.01.2008]

KOHTUTÄITURI TASU VÄLJAMÕISTMISE OTSUS

Võlgnik _________________________ (isikukood/registrikood) suhtes on algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on ______________________ ja sissenõudja ______________________ avaldus.

Kohtutäituri seaduse (edaspidi KTS) § 21 lõike 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline. KTS § 22¹ lõike 1 kohaselt on kohustatud kohtutäituri tasu maksma isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (täitedokument). Seaduses sätestatud juhul on kohustatud isikuks sissenõudja või muu isik. Kohtutäituri tasu sissenõudmise aluseks on kohtutäituri tasu otsus.

KTS § 22 kohaselt koosneb kohtutäituri tasu täitemenetluse alustamise tasust ja põhitasust. Seaduses sätestatud juhtudel on kohtutäituril õigus saada täitetoimingute tegemise eest lisatasu. KTS § 25¹¹ lõike 1 kohaselt sõltub täitemenetluse alustamise tasu täitmisteate kättetoimetamise viisist. Kohtutäituri põhitasu määr on kehtestatud rahalise nõude suurusest või täitetoimingu sisust lähtudes või mõlemast lähtudes kindla summana. KTS § 24² kohaselt lisandub kohtutäituri tasule käibemaks.

KTS § 23 kohaselt muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kätetoimetamisega võlgnikule. Mitterahaliste nõuete täitmisel muutuvad nimetatud tasud sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisel. Lisatasud muutuvad sissenõutavaks pärast täitetoimingu tegemist.

Kui täitedokument täidetakse enne vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist, võib võlgnikult nõuda täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust.

Arvestades eeltoodut ning vastavalt kohtutäituri seaduse §-le 21, __________________ otsustas kohtutäitur nõuda võlgnikult/sissenõudjalt ____________________________:

    1) täitemenetluse alustamise tasu summas __________________ krooni, millele lisandub
        käibemaks _______ krooni, kokku summas __________________ krooni;

    2) kohtutäituri põhitasu summas __________________ krooni, millele lisandub
        käibemaks ________ krooni, kokku summas __________________ krooni;

    3) kohtutäituri lisatasu summas __________________ krooni, millele lisandub
        käibemaks ________ krooni, kokku summas __________________ krooni.

Märkused:

Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse võib kohustatud isik vaidlustada täitemenetluse seadustikus kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks ettenähtud korras (alus: kohtutäituri seaduse § 28).

Akti (otsuse) vorm on kehtestatud justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisana.

Kohtutäitur

[RTL 2008, 5, 50 − jõust. 20.01.2008]

Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisa 10

TÄITEKULU VÄLJAMÕISTMISE OTSUS

_____________________ (isikukood/registrikood) suhtes on sissenõudja ______________________ avalduse ja __________________________________________ alusel algatatud täitemenetlus.

Kohtutäitur ja/või sissenõudja _______________________ on täitemenetluse läbiviimiseks teinud järgmised vajalikud kulutused:

......

Täitekulude väljamõistmise aluseks on täitemenetluse seadustiku § 37 ja § 38. Võlgniku või sissenõudja nõudel peab kohtutäitur esitama täitekulude kohta dokumentaalseid tõendeid (alus: täitemenetluse seadustik § 39).

Kohtutäitur ________________ koostanud täitekulu arvestuse otsustas võlgnikult _______________ välja mõista täitekulu summas ____________ krooni (sh käibemaks 18%: _____ krooni).

Selgitus:

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: täitemenetluse seadustik § 217).

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, mille tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: täitemenetluse seadustik § 218).

Akti (otsuse) vorm on kehtestatud justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisana.

Otsuse koostas kohtutäitur:

Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisa 11

TÄITETOIMINGUST TEATAMINE

_____________________ (isikukood/registrikood) suhtes on sissenõudja ______________________ avalduse ja __________________________________________ alusel algatatud täitemenetlus.

Nõude sisu:

Nõude suurus:

Nõude summale lisandub täitemenetluse alustamise tasu ___________ krooni (sh käibemaks 18%: ______ krooni) ja kohtutäituri tasu ____________ krooni (sh käibemaks 18%: _______ krooni) ning täitekulud ___________ krooni (sh käibemaks 18%: _______).

Käesolevaga teavitab kohtutäitur võlgnikku järgmisest täitetoimingust: __________________ (alus: täitemenetluse seadustik § __________).

Märkused:

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: täitemenetluse seadustik § 217).

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: täitemenetluse seadustik § 218).

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisana.

Kohtutäitur:

Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisa 12

JÄRELEPÄRIMINE KREDIIDIASUTUSELE

Palun avaldada pangasaladusena käsitletavaid andmeid täitemenetluses võlgniku konto(de) olemasolu kohta. Kohtutäitur võib krediidiasutuselt nõuda andmeid võlgniku kontode kohta (alus: täitemenetluse seadustik § 26 lg 3). Andmete nõudmise eesmärgiks on võlgniku konto arestimine (alus: krediidiasutuste seadus § 88 lg 5 punkt 3).

Täitemenetluse algatamise aluseks on _______________________________________________ ja sissenõudja _______________________________________________ avaldus.

Võlgniku nimi:

Võlgniku isikukood/registrikood:

Selgitused:

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisana.

Kohtutäitur:

Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisa 13 (justiitsministri  28. märtsi 2006. a määruse nr 8 sõnastuses)

VARA KONTOL ARESTIMISAKT

Võlgnik _________________ (isikukood/registrikood) suhtes on algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on _______________ ja sissenõudja _______________ avaldus.

Nõude sisu:

Nõude suurus: __________ krooni, milles sisalduvad täitekulud, mis koosnevad:

1) kohtutäituri tasust summas__________ krooni (alus: kohtutäituri seadus § 21 ja ______);

2) täitemenetluse läbiviimise kuludest summas _____ krooni (alus: täitemenetluse seadustik § 37).

Krediidiasutuse poolt kuulub arestimisele:

Arestimisele ei kuulu igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale (alus: täitemenetluse seadustik § 133 lõige 1). Mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus.

Arestimisele ei kuulu igakuiselt ______ miinimumpalka.

Täitemenetluse seadustiku §-st 131 tulenevalt ei kuulu täiendavalt arestimisele igakuiselt ____ krooni.

Märkused:

Täitetoimingu läbiviimise aluseks on täitemenetluse seadustiku § 115 ja krediidiasutuste seaduse § 88 lõike 5 punkt 3 ja § 89 lõige 8.

Konto arestitakse arestimisakti alusel selles näidatud ulatuses. Kontol olev raha kantakse vastavalt arestimisaktile arestitud ulatuses üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, välja arvatud juhul, kui täitedokumendiks on hagi tagamise määrus. Kui arestimise hetkel ei ole võlgniku kontol arestimisaktis näidatud ulatuses raha, loetakse puudujäävas osas arestituks ka pärast arestimise hetke kontole laekuvad summad. Pärast arestimise hetke kontole laekuvad summad kantakse üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole kuni arestimisakti täitmiseni. Konto on arestitud, kui krediidiasutus on arestimisakti kätte saanud. Krediidiasutus ei või avada kontot võlgnikule, kelle konto arestimise kohta on samas krediidiasutuses täitmisel kohtutäiturilt saadud arestimisakt.

Arestimisakti täitmise järel vabastatakse isiku konto aresti alt.

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: täitemenetluse seadustik § 217).

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: täitemenetluse seadustik § 218).

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 22.12. 2005. a määruse nr 58 „Kohtutäiturimäärustik“ lisana.

Kohtutäitur

[RTL 2006, 30, 527 – jõust 10.04.2006]

Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisa 14

KONTO ARESTIMISE AKT HAGI TAGAMISE MÄÄRUSE ALUSEL

Võlgnik __________________ (isikukood/registrikood) suhtes on algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on ___________________ ja sissenõudja ____________________ avaldus.

Hagi tagamise abinõuna palun võlgniku konto(d) arestida summas _____________ krooni.

Täitetoimingu läbiviimise aluseks on täitemenetluse seadustiku § 115 ja krediidiasutuste seaduse § 88 lõige 5 punkt 3 ja § 89 lõige 8.

Märkused:

Konto arestitakse arestimisakti alusel selles näidatud ulatuses. Juhul kui isiku kontol puuduvad kohtumääruse täitmiseks vajalikud rahalised vahendid, siis palun sellest viivitamata teavitada kohtutäiturit.

Aresti seadmisel palun teatada võlgniku arvelduskonto kontojääk.

Kui täitedokumendiga nähakse hagi tagamiseks ette võlgniku konto arestimine, arestib krediidiasutus kohtutäituri poolt edastatud arestimise akti alusel vajaliku summa võlgniku kontol, kuid ei kanna raha kohtutäituri ametialasele arvelduskontole (alus: täitemenetluse seadustik § 115 lõige 5).

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: täitemenetluse seadustik § 217).

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: täitemenetluse seadustik § 218).

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisana.

Kohtutäitur:

Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisa 15

RAHALISE NÕUDE ARESTIMISE AKT

Võlgnik __________________ (isikukood/registrikood) suhtes on algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on ___________________ ja sissenõudja ___________________ avaldus.

Nõude sisu:

Nõude suurus: _________ krooni, millele lisanduvad täitekulud, mis koosnevad: kohtutäituri tasust summas _________ krooni (sh käibemaks 18%: _____ krooni) (alus: kohtutäituri seaduse § 21 ja ______) ja täitemenetluse läbiviimise kuludest summas _________ krooni (sh käibemaks 18%: _____ krooni) (alus: täitemenetluse seadustik § 37).

Võlgnetava summa suurus kokku:

Selgitus:

Olete kohustatud Teie poolt eespool nimetatud isikule võlgu olevat summat mitte maksma käesoleva nõude rahuldamiseni. See summa palun kanda kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Samuti olete kohustatud mitte maksma ka võlgu olevat summat, mis muutub sissenõutavaks tulevikus.

Nõue on arestitud, kui arestimisakt on võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule kätte toimetatud (alus: täitemenetluse seadustik § 114 lg 4). Ebaõige arestimisakt kehtib võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku ja võlgniku vahelises suhtes seni, kuni see tühistatakse ja kuni võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik saab tühistamisest teada (alus: täitemenetluse seadustik § 114 lg 5).

Ilmnenud takistavatest asjaoludest palun kohe teatada.

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: täitemenetluse seadustik § 217).

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: täitemenetluse seadustik § 218).

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisana.

Kohtutäitur:

Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisa 16 (justiitsministri  28. märtsi 2006. a määruse nr 8 sõnastuses)

SISSETULEKU (TÖÖTASU) ARESTIMISAKT

Võlgnik _________________ (isikukood) suhtes on algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on _________________ ja sissenõudja ________________ avaldus.

Nõude sisu:

Nõude suurus: __________ krooni, milles sisalduvad täitekulud, mis koosnevad:

1) kohtutäituri tasust summas__________ krooni (alus: kohtutäituri seadus § 21 ja ______);

2) täitemenetluse läbiviimise kuludest summas _____ krooni (alus: täitemenetluse seadustik § 37).

Sissetulekust kuulub kinnipidamisele:

Selgitus:

Olete kohustatud teostama kinnipidamisi Teie poolt eespool nimetatud isikule võlgu olevast töötasust või sellesarnasest sissetulekusummast käesoleva nõude rahuldamiseni. Kinnipeetav summa palun kanda kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Samuti olete kohustatud mitte maksma ka võlgu olevat summat, mis muutub sissenõutavaks tulevikus.

Nõue on arestitud, kui arestimisakt on võlgniku suhtes kolmandale isikule kätte toimetatud (alus: täitemenetluse seadustik § 114 lg 4).

Sissetuleku arestimisel ei loeta sissetuleku hulka makse ega kohustusliku kogumispensioni, ravikindlustuse ning töötuskindlustuse makseid (alus: täitemenetluse seadustik § 130 lg 4).

Sissetulekut ei arestita, kui see on väiksem kui kuupalga alammäär või vastav osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgnik peab üleval teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra kuupalga alammäärast. Sissetuleku osast, mis ületab mittearestitavat summat, võib kuni 5 palga alammäära suurusele summale vastavale osale arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust (alus: täitemenetluse seadustik § 132).

Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, siis peab sellest informeerima kohtutäiturit. Arestimisaktis märgib kohtutäitur talle teadaolevate andmete põhjal võlgniku ülalpeetavate kohta arestimisele mittekuuluva summa.

Märkused:

Töötasust kinnipidaja ei või iseseisvalt muuta kinnipeetava summa suurust. Kui muutuvad tingimused, millest lähtudes on arvestatud sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, muudab kohtutäitur arestimisakti võlgniku või sissenõudja avalduse alusel. Võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik võib kuni muudetud akti kättetoimetamiseni täita kohustuse varasema akti järgi (alus: täitemenetluse seadustik § 134).

Kui sisstulek kantakse võlgniku pangakontole, tühistab kohtutäitur võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku (alus: täitemenetluse seadustik § 133 lg 1).

Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, võib sissenõudja avalduse alusel pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustiku §-s 131 sätestatud sissetulekutele.

Ilmnenud takistavatest asjaoludest palun kohe teatada.

Võlgniku töölt lahkumise või nõude rahuldamise korral teavitage sellest kohtutäiturit ning edastage informatsioon kinnipeetud summade kohta. Ühtlasi palun teatada võlgniku uus töökoht, kui see on Teile teada. Kui võlgnik asub töö- või teenistussuhte lõppemisest arvates kuue kuu jooksul uuesti tööle sama tööandja juures, loetakse varasem arestimisakt tööandja suhtes jõus olevaks.

Kohtutäiturile ebaõigete andmete esitamise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahalise karistusega (alus: karistusseadustik § 281).

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: täitemenetluse seadustik § 217).

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: täitemenetluse seadustik § 218).

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisana.

Kohtutäitur

[RTL 2006, 30, 527 – jõust 10.04.2006]

Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisa 17

RIIKLIKUST PENSIONIST KINNIPIDAMISE AKT

Võlgnik ____________________ (isikukood) suhtes on algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on ___________________________ ja sissenõudja ___________________________ avaldus.

Nõude sisu:

Nõude suurus: _________ krooni, millele lisanduvad täitekulud, mis koosnevad: kohtutäituri tasust summas _________ krooni (sh käibemaks 18%: _____ krooni) (alus: kohtutäituri seaduse § 21 ja ______) ja täitemenetluse läbiviimise kuludest summas _________ krooni (sh käibemaks 18%: _____ krooni) (alus: täitemenetluse seadustik § 37).

Võlgnetava summa suurus kokku:

Selgitus:

Olete kohustatud teostama kinnipidamisi võlgniku pensionist kuni nõude rahuldamiseni.

Kinnipeetud summad palun kanda kohtutäituri ametialasele arvelduskontole (alus: riikliku pensionikindlustuse seadus § 47 lg 6).

Riiklikust pensionist kinnipeetav osa arvutatakse pensionärile väljamaksmiseks ettenähtud pensionist, lähtudes riikliku pensioni üldsummast ja arvestades pensionikindlustuse seaduse § 47 lõikes 3 märgitud piiranguid.

Ilmnenud takistavatest asjaoludest palun kohe teatada.

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: täitemenetluse seadustik § 217).

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: täitemenetluse seadustik § 218).

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisana.

Kohtutäitur:

Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisa 18 (justiitsministri  28. märtsi 2006. a määruse nr 8 sõnastuses)

KEELUMÄRKE SEADMISE AVALDUS

Võlgnik _________________ (isikukood/registrikood) suhtes on algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on _______________ ja sissenõudja _______________ avaldus.

Nõude sisu:

Nõude suurus:

Palun kanda käsutamise keelumärge võlgniku nimele registrisse kantud varale, milleks on _________________.

Võlgniku valduses olevate vallasasjade arestimiseks kirjutab kohtutäitur asjad üles ja keelab nende käsutamise (alus: täitemenetluse seadustik § 64 lg 1).

Kinnisasja arestimiseks keelab kohtutäitur vara käsutamise ja laseb kinnistusraamatusse kanda kinnistu käsutamise keelumärke viivitamata pärast kinnisasja arestimise akti koostamist (alus: täitemenetluse seadustik § 142 lg 1 ja 145 lg 1).

Kui täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist, võib kohtutäitur lasta keelumärke registrisse kanda ka enne täitmisteate saatmist.

Keelumärke seadmist takistavatest asjaoludest palume viivitamata teatada kohtutäiturile.

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: täitemenetluse seadustik § 217).

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: täitemenetluse seadustik § 218).

Lisad:

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisana.

Kohtutäitur

[RTL 2006, 30, 527 – jõust 10.04.2006]

Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisa 19 justiitsministri  28. märtsi 2006. a määruse nr 8 sõnastuses

VALLASVARA ARESTIMISAKT

Võlgnik _________________ (isikukood/registrikood) suhtes on algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on _______________ ja sissenõudja _______________ avaldus.

Nõude sisu:

Nõude suurus: __________ krooni, milles sisalduvad täitekulud, mis koosnevad:

1) kohtutäituri tasust summas__________ krooni (alus: kohtutäituri seadus § 21 ja ______);

2) täitemenetluse läbiviimise kuludest summas _____ krooni (alus: täitemenetluse seadustik § 37).

Täitetoimingu läbiviimise aluseks on täitemenetluse seadustiku § 52, 64 ja 74.

Isik	Kohalviibimine
Võlgnik	jah           ei
Aadress
Sissenõudja	jah           ei
Aadress

Manukad, politseiametnikud ja kolmandad isikud:

Informatsioon võlgniku suhtes esitatud teiste nõuete kohta:

Asi on eelnevalt arestitud:	jah           ei
Sissenõudja, kelle kasuks eelnev arestimine toimus:

Arestitud vara

Jrk nr	Arestitud vara nimetus, lühikirjeldus ja asukoht	Ühikute arv	Ühiku hind	Summa
	.........
Arestitud vara väärtus kokku:

Arestitud vallasvara hindamine ja hinna vaidlustamise kord

Arestitud asjad hinnatakse võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. Kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta asjade hindamises kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest ei ole arestimise juures, hindab vara kohtutäitur. Kohtutäitur lähtub asja hindamisel selle harilikust väärtusest, arvestades muu hulgas asja koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku lõppemist. Kui asja hindamine osutub raskeks, laseb kohtutäitur vara väärtuse hinnata eksperdil (alus: täitemenetluse seadustik § 74).

Võlgnik ja sissenõudja võivad kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada täitemenetluse seadustiku §-s 217 sätestatud korras. Hinna vaidlustamise korral taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. Kohtu määratud eksperdi hindamiskulud kannab isik, kes hindamise on vaidlustanud. Hindamise vaidlustanud isik tasub hindamiskulud ette. Kui ta ei tasu kulusid kohtu määratud ajaks, loetakse, et ta ei ole hindamist vaidlustanud.

Käsutuskeeld

Käesoleva aktiga keelab kohtutäitur vara käsutamise ning registreerimisele kuuluva asja korral esitab registripidajale avalduse registrisse asja käsutamise keelumärke tegemiseks (alus: täitemenetluse seadustik § 64 lg 1).

Arestitud vallasvara hoidmine

Kohtutäitur võib jätta arestitud asja võlgniku valdusse, kui see ei ohusta sissenõudja nõude rahuldamist. Võlgniku valdusse ei jäeta sularaha, väärisesemeid ega dokumendi kujul olevaid väärtpabereid. Kui asi jäetakse võlgniku valdusse, tuleb see arestimise nähtavuse tagamiseks pitseerida või muul viisil märgistada (alus: täitemenetluse seadustik § 71).

Kui kohtutäitur ei võta arestitud asja enda valdusse ega jäta seda võlgniku valdusse, võib ta asja anda hoiule kolmandale isikule. Vara hoidja määratakse võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. Kui võlgnik ja sissenõudja vara hoidja suhtes kokkuleppele ei jõua, määrab vara hoidja kohtutäitur. Kohtutäitur ei või vara hoidjaks määrata sissenõudjat või temaga samaväärse majandusliku huviga isikut ega ka kohtutäituri või sissenõudja sugulast või hõimlast (alus: täitemenetluse seadustik § 72).

Asi antakse hoiule arestimisakti alusel. Hoiuleandmisel selgitab kohtutäitur hoidjale tema kohustusi ning kohustuste rikkumise tagajärgi. Kui hoidja õigustamatult ei tagasta hoitavat asja kohtutäituri nõudel, võib sissenõudja taotleda selle äravõtmist hoidjalt. Kui äravõtmiseks on vaja siseneda hoidja kasutuses olevatesse ruumidesse või maatükile, võib seda teha kohtumääruse alusel. Kohtumäärus tehakse kohtutäituri avalduse alusel (alus: täitemenetluse seadustik § 72).

Hoidja tasu ja asja hoidmiseks tehtud kulutused arvatakse täitekulude hulka. Hoidja vastutusele asja säilimise ja tagastamise eest kohaldatakse võlaõigusseaduses hoidja vastutuse kohta sätestatut. Vara hoiuleandjaks loetakse sissenõudja (alus: täitemenetluse seadustik § 72).

Võtsin vastutavale hoiule arestimise aktis märgitud vara, sealhulgas dokumendid. Kinnitan oma allkirjaga, et minule on selgitatud minu õigusi ja kohustusi vara hoiul ning olen teadlik hoiulevõetud vara võõrandamise, varjamise ja raiskamise eest kohaldatavast karistusest.

Vara hoidja:

Kolmandate isikute vastuväited arestimisele:

Kui kolmas isik nimetab vara enda omandis olevaks, kantakse arestimisakti märge vastuväite kohta. Kohtutäitur selgitab kolmandale isikule tema õigust esitada kohtule hagi vara arestist vabastamiseks (alus: täitemenetluse seadustik § 73 lg 2).

Muud avaldused ja märkused:

Kui võlgnik või sissenõudja, kes viibisid vara arestimise juures, ei teinud avaldusi ega märkusi arestitava vara kohta, ei ole neil õigust kaevata akti ebaõige koostamise peale ega hiljem akti ebaõigsusele tugineda (alus: täitemenetluse seadustik § 75 lg 5).

Kaebamise kord

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: täitemenetluse seadustik § 217).

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: täitemenetluse seadustik § 218).

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisana.

Lisad:

Akti koostamise juures viibisid:

Kohtutäitur

[RTL 2006, 30, 527 – jõust 10.04.2006]

Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisa 20 (justiitsministri  28. märtsi 2006. a määruse nr 8 sõnastuses)

KINNISASJA ARESTIMISAKT

Võlgnik _________________ (isikukood/registrikood) suhtes on algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on _______________ ja sissenõudja _______________ avaldus.

Nõude sisu:

Nõude suurus: __________ krooni, milles sisalduvad täitekulud, mis koosnevad:

1) kohtutäituri tasust summas__________ krooni (alus: kohtutäituri seadus § 21 ja ______);

2) täitemenetluse läbiviimise kuludest summas _____ krooni (alus: täitemenetluse seadustik § 37).

Täitetoimingu läbiviimise aluseks on täitemenetluse seadustiku §-d 142, 144 ja 145.

Isik	Kohalviibimine
Võlgnik	jah           ei
Aadress
Sissenõudja	jah           ei
Aadress

Manukad, politseiametnik ja kolmas isik:

Kinnisasja üleskirjutamine

Kinnistusraamatu andmed kinnisasja kohta:

Kinnisasja päraldised ja olulised osad:

Kinnisasja hind:

Ehitise mõõtmed, ruumide arv ja otstarve:

Kinnisasja hindamine ja hinna vaidlustamise kord

Arestitud asjad hinnatakse võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. Kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta asjade hindamises kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest ei ole arestimise juures, hindab vara kohtutäitur. Kohtutäitur arvestab kinnisasja hindamisel kinnistustraamatusse enne keelumärke kandmist kantud õigusi vastavalt kinnistusraamatu sisule. Eelmärke või vastuväitena kinnistusraamatusse kantud õigusi arvestatakse hindamisel sissekantud õigustena. Kui asja hindamine osutub raskeks, laseb kohtutäitur vara väärtuse hinnata eksperdil (alus: täitemenetluse seadustik §-d 74 ja 144).

Võlgnik ja sissenõudja võivad kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada täitemenetluse seadustiku §-s 217 sätestatud korras. Hinna vaidlustamise korral taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. Kohtu määratud eksperdi hindamiskulud kannab isik, kes hindamise on vaidlustanud. Hindamise vaidlustanud isik tasub hindamiskulud ette. Kui ta ei tasu kulusid kohtu määratud ajaks, loetakse, et ta ei ole hindamist vaidlustanud.

Käsutuskeeld

Käesoleva dokumendiga keelan üleskirjutatud vara käsutamise (alus: täitemenetluse seadustik § 142 lg 1). Kohtutäitur edastab viivitamata kinnistusosakonnale täitedokumendi ärakirja ja ühepoolse avalduse kinnisasja käsutamise keelumärke kandmiseks kinnistusraamtusse (alus: täitemenetluse seadustik § 145 lg 1).

Arestitud kinnisasi jäetakse võlgniku valdusse ning korrapärase majandamise piires võlgniku valitseda ja kasutada, välja arvatud kinnisasja sundvalitsemisele määramise puhul. Kui võib eeldada, et võlgnik ohustab korrapärast majandamist või teeb seda tulevikus, määrab kohus sissenõudja avalduse alusel ohu kõrvaldamiseks vajaliku abinõu. Abinõuna võib eelkõige määrata kinnisasjale järelevaataja või sundvalitseja. Järelevaataja valvab võlgniku kohustuste täitmise üle ja teatab kohtutäiturile kohustuste rikkumistest. Järelevaataja määramisel kinnitab kohus talle mõistliku tasu, mis arvatakse täitekulude hulka (alus: täitemenetluse seadustik § 147).

Avaldused ja märkused:

Kui võlgnik või sissenõudja, kes viibisid vara arestimise juures, ei teinud avaldusi ega märkusi arestitava vara kohta, ei ole neil õigust kaevata akti ebaõige koostamise peale ega hiljem akti ebaõigsusele tugineda (alus: täitemenetluse seadustik § 75 lg 5).

Arestimise kehtivus

Arestimine loetakse kehtivaks alates ajast, kui arestimisakt on võlgnikule kätte toimetatud, või ajast, kui kinnistusraamatusse kantakse keelumärge, kui see toimub enne akti võlgnikule kättetoimetamist. Kui arestimine ulatub kinnisasja omaniku nõudele kolmanda isiku vastu ja kohtutäitur keelab kolmandal isikul võlgnikule maksta, loetakse arestimine kolmanda isiku suhtes kehtivaks alates ajast, kui arestimine saab talle teatavaks või kui nõude rahuldamist keelav dokument on talle kätte toimetatud. Kohtutäitur võib korraldada nõude eelarestimise (alus: täitemenetluse seadustik § 148).

Kaebamise kord

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: täitemenetluse seadustik § 217).

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: täitemenetluse seadustik § 218).

Kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. Hagi võib kolmas isik esitada ka juhul, kui täitemenetluses rikutakse tema kasuks tehtud tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 88 nimetatud käsutuskeeldu (alus: täitemenetluse seadustik § 222).

Akti lisad:

Akti koostamise juures viibisid:

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisana.

Kohtutäitur

[RTL 2006, 30, 527 – jõust 10.04.2006]

Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisa 21

LAEVA ARESTIMISE AKT

STATEMENT OF SEIZURE OF SHIP

Menetluse aluseks on täitedokument / Proceedings on the basis of enforcement instrument:

Sissenõudja / Claimant:

Võlgnik / Debtor:

Nõude suurus / Amount of claim:

Kohtutäituri täitekulud / Bailiff’s fee / enforcement expenses:

1. Arestitud laeva kirjeldus ja hind / Description and value of the seizured ship:

Laeva nimi / Name of the ship       Eelmine nimi / Former name       Laeva hind / Value

......

Reg nr / Official No.    IMO nr / IMO No.    Kutsung / Call Sign    Kodusadam / Home port

2. Andmed laeva registreerimise kohta / Information on the registration of the ship:

	Kantud laeva kinnistusraamatusse / Registered in the Estonian Ship Register
	Kantud laevapereta prahitud laevade registrisse / Registered in the Estonian Register of Bareboat Charter Ships
	Kantud väikelaeva registrisse / Registered in the Estonian Register of Small Craft
	Välismaine laev, lipuriigiks on: / Foreign vessel / ship, flag state:
	Registreerimata laev / Unregistered vessel / ship

3. Laeva arestija võtab laevalt ära laeva dokumendid (laeva asjaõigusseaduse § 85 lg 3) The person who seizes the ship shall remove the ship documents from the ship (§ 85 (3) of the Law of Maritime Property Act).

Laevalt kohtutäituri poolt äravõetud dokumendid / Documents removed from the ship by the bailiff:

Dokumendi nimetus / Name of the document   Nr, väljastusaeg / Number, date of issue

1. Eesti lipudokument, sh merelaeva liputunnistus / Estonian Paper of Nationality, incl. Certificate of Nationality

2. Mõõtekiri / Tonnage Certificate

3. Klassitunnistus / Certificate of Class

4. Logiraamat / Log-book

5. Munsterroll / Crew List

6. Mere- või sõidukõlblikkuse tunnistus või reisijateveo tunnistus / Trade Certificate or Passenger Certificate

Eesti lipudokumendiks on mere- või siseveelaevatunnistus, laevapilet, väikelaevatunnistus või ajutine liputunnistus / Certificates of sea-going vessels, certificates of inland vessels, ship’s letters, certificates of small crafts and provisional certificates of nationality are Estonian papers of nationality.

Märkused äravõetud dokumentide kohta / Remarks concerning the removed documents:

4. Laeva päraldiste üleskirjutamine / Recording of the ship accessories:

	Akti lisana kirjutati üles laeva päraldised / The list of ship accessories is annexed to the statement of seizure
	Laeva päraldisi ei kirjutatud üles / Ship accessories were not recorded

5. Laeva hoidja: / Ship’s Administrator:

Laeva hoidja määrab kohus. Hoidja allub kohtu kontrollile ning on seotud kohtu ettekirjutustega. Hoidja ei või laeva kasutada. / A ship’s administrator is appointed by the court.The administrator is subject to judicial control and is bound by the instructions of the court. The administrator shall not use the ship.

Hoidja vastutusele asja säilimise ja tagastamise eest kohaldatakse võlaõigusseaduses hoidja vastutuse kohta sätestatut. Vara hoiuleandjaks loetakse sissenõudja (alus: täitemenetluse seadustik § 72). / The liability of a depository provided for in the Law of Obligations Act applies to the liability of a ship’s administrator for the preservation and return of the thing. The claimantis deemed to be the depositor of the property (basis: § 72 of the Code of Enforcement Procedure).

Tsiviilhagi, täitemenetluse, konfiskeerimise, rahatrahvi, rahalise karistuse, varalise karistuse või kohtukulude hüvitamise tagamiseks üleskirjutatud vara õigustatud isiku loata kasutamise või käsutamise eest isiku poolt, kelle vastutavale hoiule vara oli antud, – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega (alus: karistusseadustik § 308). / Use or disposal, without the authorisation of the entitled person, of property recorded in order to secure a civilaction, execution proceeding, confiscation, fine, pecuniary punishment, fine to the extent of assets or compensation for legal costs, by a person who is responsible for the administration of the property is punishable by a pecuniary punishment or up to one year of imprisonment (basis: § 308 of the Penal Code). Käesolevas aktis ja selle lisas (vt p 4) märgitud vara on antud hoiule kohtu poolt nimetatud laeva hoidjale / The property listed in this statement of seizure and in its annex (see clause 4) is deposited with the ship’s administrator appointed by the court.

Hoiule võetud vara kasutamise, võõrandamise, varjamise ja raiskamise eest kohaldatavast vastutusest ja kriminaalkaristusest olen teadlik. / I am aware of the liability and criminal punishment applicable for the use, transfer, concealment or squandering of the property under my administration.

Laeva hoidja nimi ja allkiri / Name and signature of the ship’s administrator ___________________

6. Juuresviibinud isikute märkused: / Remarks of the persons present at the seizure:

.......

	Täiendavad märkused on lisatud aktile / Additional remarks are annexed to the statement
	Rohkem märkusi ei tehtud / No additional remarks

7. Õigused ja kohustused / Rights and obligations

Kui võlgnik või sissenõudja, kes viibisid vara arestimise juures, ei teinud avaldusi ega märkusi arestitava vara kohta, ei ole neil õigust kaevata akti ebaõige koostamise peale ega hiljem akti ebaõigsusele tugineda (alus: täitemenetluse seadustik § 75 lg 5). / If a debtor or claimant who is present at the seizure of the property has not made any statements or remarks concerning the seized property, he or she has no right to appeal against the incorrect preparation of the statement of seizure or to laterrely on the incorrect preparation of the statement of seizure (basis: § 75 (5) of the Code of Enforcement Procedure).

Kui kolmas isik nimetab vara enda omandis olevaks, kantakse arestimisakti märge vastuväite kohta. Kohtutäitur selgitab kolmandale isikule tema õigust esitada kohtule hagi vara arestist vabastamiseks (alus: täitemenetluse seadustik § 73 lg 2). / If a third party alleges that the thing subject to seizure is in the ownership of the third party, a notation concerning such objection shall be entered in the statement of seizure. The bailiff shall explain to the third party the right of the party to file an action with the court for the release of the property from seizure (basis: § 73 (2) of the Code of Enforcement Procedure).

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: täitemenetluse seadustik § 217). / A complaint may be filed to the bailiff against a decision made or act performed by the bailiff within ten days as of the day on which the complainant becomes or should have become aware of the decision made or the act performed. A bailiff shall review the complaint against the activities of the bailiff in the presence of the participants in the proceedings within fifteen days and make a decision within ten days after the review. The bailiff shall inform the participants in the proceedings of the time of there view of the complaint. Failure of the participants in the proceedings to be present at the review of the complaint does not constitute an impediment to the review of the complaint (basis: § 217 of the Code of Enforcement Procedure).

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: täitemenetluse seadustik § 218). / A participant in the proceedings may file an appeal against a decision of a bailiff made regarding the complaint to a county court in the jurisdiction of which the bailiff’s office is located within ten days as of the delivery of the decision. An appeal against a decision made or act performed by a bailiff can not be filed with a court without prior filing of a complaint to the bailiff (basis: § 218 of the Code of Enforcement Procedure).

Kohtutäitur: / Bailiff: ___________________________________
                                              Nimi, allkiri / Name, signature

Juures viibinud isikud: / Persons who were present:

Nimi / Name	Aadress / Address	Allkiri / Signature
1) Võlgnik: / Debtor:
2) Sissenõudja: / Claimant:
3) Manukad / Witnesses / Impartial observer:
4) Politseiametnik(ud) / Police officer(s):
5) Kolmandad isikud: / Third persons:

Kohtutäitur ja juuresviibinud isikud peavad alla kirjutama nii aktile kui selle lisadele. Kui akt ja selle lisad ei ole nööri ja reljeefpitsati abil kokku köidetud, tuleb täiendavalt alla kirjutada igale akti ja selle lisade leheküljele. The bailiff and persons in whose presence the ship was seized shall sign both the statement of seizure and the annexes to the statement. If the statement of seizure or its annexes are not bound by string and embossing press, each page of the statement and of its annexes shall be signed separately.

Akti lisad: / Annexes:

Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisa 22 (justiitsministri  28. märtsi 2006. a määruse nr 8 sõnastuses)

VARA ENAMPAKKUMISE AKT

Täitetoimingu läbiviimise aluseks on täitemenetluse seadustiku § 78 ja § 96.

Enampakkumisel osalevad isikud

Isik	Kohalviibimine
Võlgnik	jah           ei
Aadress
Sissenõudja	jah           ei
Aadress

Manukad, politseiametnikud ja kolmandad isikud:

Enampakkumisest osavõtjad (ees- ja perekonnanimi, aadress, isikukood, vajadusel volitust tõendava dokumendi nimetus, number, väljaandmise kuupäev ning arvelduskonto number):

.........

Tagatisraha ei pea maksma riik, kohaliku omavalitsuse üksus või Eesti Pank ega ka sissenõudja ja pandipidaja, kui nende nõue katab nõutava tagatisraha (alus: täitemenetluse seadustik § 83 lg 4).

Ostja makstud tagatisraha arvatakse ostuhinna sisse, teistele enampakkumisest osavõtnutele tagastatakse see enampakkumise päevale järgneval tööpäeval (alus: täitemenetluse seadustik § 83 lg 5).

Enampakkumisel müüdav vara

Jrk nr

Müüdava vara nimetus, lühikirjeldus ja asukoht

Kogus

Alghind

............

Enampakkumise tulemused

Jrk nr

Müüdud vara nimetus ja kogus

Parima pakkumise hind

Ostja nimi ja isikukood/registrikood

.............

Enampakkumisel viibivate isikute vastuväited:

Enampakkumisel kohalviibivad isikud võivad esitada vastuväiteid enampakkumise läbiviimise kohta pärast viimase ülepakkumise teatavaks tegemist. Kui kohalviibijad vastuväiteid ei esita, ei ole neil õigust kaevata akti ebaõige koostamise peale ega akti ebaõigsusele ega enampakkumisel oluliste tingimuste rikkumisele hiljem tugineda (alus: täitemenetluse seadustik § 92).

Ostja peab ostuhinna tasuma kohe pärast enampakkumise lõppemist. Kui ostuhind ületab 200 000 krooni, peab ostja kohe pärast enampakkumise lõppemist tasuma ühe kümnendiku ostuhinnast, ülejäänud hind tuleb tasuda 15 päeva jooksul. Kui ostjaks on võlgnik, peab ta tasuma kohe kogu ostuhinna (alus: täitemenetluse seadustik § 93 lg 1 ja 2).

Koheseks tasumiseks eelkirjeldatud korra tähenduses loetakse sularahas, maksekaardiga või elektroonilise rahavahendiga maksmist või muu raha kohest laekumist kontrollida võimaldava vahendi abil tasumist. Kohtutäitur võib kohese tasumisena aktsepteerida ka vähemalt ostuhinna suuruses antud Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutuse tähtajatut, tagasivõtmatut ja tingimusteta maksegarantiid (alus: täitemenetluse seadustik § 93 lg 3).

Vallasasi antakse ostjale üle pärast kogu ostuhinna tasumist (alus: täitemenetluse seadustik § 93 lg 5). Omand enampakkumisel müüdud vallasasjale tekib asja üleandmisega enampakkumise akti alusel (alus: täitemenetluse seadustik § 98 lg 1).

Omand enampakkumisel müüdud kinnisasjale tekib enampakkumise akti alusel kinnistusraamatusse kande tegemisega (alus: täitemenetluse seadustik § 156).

Enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi (alus: täitemenetluse seadustik § 223 lg 1).

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisana.

Lisad:

Märkused:

Akti koostamise juures viibisid:

Kohtutäitur

[RTL 2006, 30, 527 – jõust 10.04.2006]

Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisa 23

ENAMPAKKUMISE NURJUNUKS KUULUTAMISE AKT

Kohalviibivad isikud

Isik	Kohalviibimine
Võlgnik	jah           ei
Aadress
Sissenõudja	jah           ei
Aadress

_____________ toimunud enampakkumise nurjunuks kuulutamise põhjus: _______________________

(alus: täitemenetluse seadustik § 99 lõige 1 p ____).

Enampakkumise nurjumise korral võib sissenõudja nõuda kordusenampakkumise korraldamist. Kui ostja rikub enampakkumisel ostetud asja eest ostuhinna või sellest ühe kümnendiku tasumise kohustust, pannakse asi kohe kordusenampakkumisele (alus: täitemenetluse seadustiku § 100 lg 1 ja 3).

Sissenõudja või võlgniku avalduse alusel võib kohtutäitur arestitud asjad müüa muul viisil kui suulisel enampakkumisel, kui enampakkumine on nurjunud või võib eeldada, et asja ei õnnestu enampakkumisel müüa või asja enampakkumisel eeldatavalt saadav tulem on oluliselt väiksem, võrreldes asja muul viisil müües saadava tulemiga. Kui enampakkumine on nurjunud ostuhinna maksmise kohustuse rikkumise tõttu, võib kohtutäitur müüa vara muul viisil kui enampakkumisel üksnes siis, kui nurjunud on ka kordusenampakkumine (alus: täitemenetluse seadustiku § 101 lg 1 ja 2).

Võlgniku avalduse alusel ja sissenõudja nõusolekul võib kohtutäitur lubada võlgnikul endal müüa arestitud asja kohtutäituri kontrolli all. Kohtutäitur võib lubada võlgnikul asja müüa ka sõltumata sissenõudja nõusolekust, kui enampakkumine on nurjunud või võib eeldada, et asja ei õnnestu enampakkumisel müüa või asja enampakkumisel eeldatavalt saadav tulem on oluliselt väiksem, võrreldes võlgniku poolt korraldatavast müügist saadava tulemiga. Kui enampakkumine on nurjunud ostuhinna maksmise kohustuse rikkumise tõttu, võib kohtutäitur lubada võlgnikul asju müüa ilma sissenõudja nõusolekuta üksnes siis, kui nurjunud on ka kordusenampakkumine (alus: täitemenetluse seadustiku § 102 lg 1 ja 2).

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: täitemenetluse seadustik § 217).

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: täitemenetluse seadustik § 218).

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisana.

Kohtutäitur:

Akti koostamise juures viibisid:

Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisa 24

VARA ÜMBERHINDAMISE AKT

Kohalviibivad isikud

Isik	Kohalviibimine
Võlgnik	jah           ei
Aadress
Sissenõudja	jah           ei
Aadress
Vara valitseja või järelevaataja	jah           ei
Aadress

Nõude sisu:

Võlgnetava summa suurus kokku:

Täitetoimingu läbiviimise aluseks on täitemenetluse seadustiku § 94, § 100 lg 5 ja § 101 lg 4 vallasasjade puhul ning kinnisasjade puhul täiendavalt § 137.

Vara loetelu                            Vara alghind          Vara hind pärast ümberhindamist

........

Avaldused ja märkused:

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: täitemenetluse seadustik § 217).

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: täitemenetluse seadustik § 218).

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisana.

Kohtutäitur:

Akti lisad:

Akti koostamise juures viibisid:

Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisa 25

KORDUSENAMPAKKUMISE AKT

Kordusenampakkumisel osalevad isikud

Isik	Kohalviibimine
Võlgnik	jah           ei
Aadress
Sissenõudja	jah           ei
Aadress

Manukad, politseiametnikud ja kolmandad isikud:

Kordusenampakkumisest osavõtjad (ees- ja perekonnanimi, aadress, isikukood, vajadusel volitust tõendava dokumendi nimetus, number, väljaandmise kuupäev ning arvelduskonto number):

......

Tagatisraha ei pea maksma riik, kohaliku omavalitsuse üksus või Eesti Pank ega ka sissenõudja ja pandipidaja, kui nende nõue katab nõutava tagatisraha (alus: täitemenetluse seadustik § 83 lg 5).

Ostja makstud tagatisraha arvatakse ostuhinna sisse, teistele enampakkumisest osavõtnutele tagastatakse see enampakkumise päevale järgneval tööpäeval (alus: täitemenetluse seadustik § 83 lg 5).

Kordusenampakkumisel müüdav vara

Jrk nr

Müüdava vara nimetus, lühikirjeldus ja asukoht

Kogus

Alghind

.........

Kordusenampakkumise tulemused

Jrk nr

Müüdud vara nimetus ja kogus

Parima pakkumise hind

Ostja nimi ja isikukood/registrikood

..........

Avaldused ja märkused:

Ostja peab ostuhinna tasuma kohe pärast enampakkumise lõppemist. Kui ostuhind ületab 200 000 krooni, peab ostja kohe pärast enampakkumise lõppemist tasuma ühe kümnendiku ostuhinnast, ülejäänud hind tuleb tasuda 15 päeva jooksul. Kui ostjaks on võlgnik, peab ta tasuma kohe kogu ostuhinna (alus: täitemenetluse seadustik § 93 lg 1 ja 2).

Koheseks tasumiseks eelkirjeldatud korra tähenduses loetakse sularahas, maksekaardiga või elektroonilise rahavahendiga maksmist või muu raha kohest laekumist kontrollida võimaldava vahendi abil tasumist. Kohtutäitur võib kohese tasumisena aktsepteerida ka vähemalt ostuhinna suuruses antud Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutuse tähtajatut, tagasivõtmatut ja tingimusteta maksegarantiid (alus: täitemenetluse seadustik § 93 lg 3).

Asi antakse ostjale üle pärast kogu ostuhinna tasumist (alus: täitemenetluse seadustik § 93 lg 5).

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: täitemenetluse seadustik § 217).

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: täitemenetluse seadustik § 218).

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisana.

Kohtutäitur:

Akti lisad:

Akti koostamise juures viibisid:

Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisa 26

KORDUSENAMPAKKUMISE NURJUNUKS KUULUTAMISE AKT

Isik	Kohalviibimine
Võlgnik	jah           ei
Aadress
Sissenõudja	jah           ei
Aadress

______________ toimunud kordusenampakkumise nurjunuks kuulutamise põhjus: _______________ (alus: täitemenetluse seadustik § 99 lõige 1 p _______).

Sissenõudja või võlgniku avalduse alusel võib kohtutäitur arestitud asjad müüa muul viisil kui suulisel enampakkumisel, kui enampakkumine on nurjunud või võib eeldada, et asja ei õnnestu enampakkumisel müüa või asja enampakkumisel eeldatavalt saadav tulem on oluliselt väiksem, võrreldes asja muul viisil müües saadava tulemiga. Kui enampakkumine on nurjunud ostuhinna maksmise kohustuse rikkumise tõttu, võib kohtutäitur müüa vara muul viisil kui enampakkumisel üksnes siis, kui nurjunud on ka kordusenampakkumine (alus: täitemenetluse seadustiku § 101 lg 1 ja 2).

Võlgniku avalduse alusel ja sissenõudja nõusolekul võib kohtutäitur lubada võlgnikul endal müüa arestitud asja kohtutäituri kontrolli all. Kohtutäitur võib lubada võlgnikul asja müüa ka sõltumata sissenõudja nõusolekust, kui enampakkumine on nurjunud või võib eeldada, et asja ei õnnestu enampakkumisel müüa või asja enampakkumisel eeldatavalt saadav tulem on oluliselt väiksem, võrreldes võlgniku poolt korraldatavast müügist saadava tulemiga. Kui enampakkumine on nurjunud ostuhinna maksmise kohustuse rikkumise tõttu, võib kohtutäitur lubada võlgnikul asju müüa ilma sissenõudja nõusolekuta üksnes siis, kui nurjunud on ka kordusenampakkumine (alus: täitemenetluse seadustiku § 102 lg 1 ja 2).

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: täitemenetluse seadustik § 217).

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: täitemenetluse seadustik § 218).

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisana.

Kohtutäitur:

Akti koostamise juures viibisid:

Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisa 27

VARA MÜÜGI AKT

Osapooled:

Võlgnik/müüja:

Nimi:
Isikukood/registrikood:
Aadress:
Sissenõudja:
Aadress:

Ostja:

Nimi:
Isikukood/registrikood:
Aadress:
Volitust tõendav dokument:
Arvelduskonto number:

Omand müüdud asjale tekib asja üleandmisega käesoleva akti alusel. Akti ärakirja alusel toimub omandiõiguse sissekandmine registrisse (alus: täitemenetluse seadustik § 101 lg 6 ja 7; § 137).

Jrk nr

Vara nimetus, kirjeldus ja asukoht

Kogus

Hind

......

Ostja on kohustatud tasuma asja hinna alljärgnevalt:

______________ krooni kohtutäituri ametialasele arvelduskontole nr __________________

______________ krooni müüja arvelduskontole nr ________________________________

Avaldused ja märkused:

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: täitemenetluse seadustik § 217).

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: täitemenetluse seadustik § 218).

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisana.

Kohtutäitur:

Akti lisad:

Akti koostamise juures viibisid:

Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisa 28

TÄITEDOKUMENDIS MÄRGITUD VALLASASJA SISSENÕUDJALE ÜLEANDMISE AKT

Võlgnik _________________ (isikukood/registrikood) suhtes on algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on ____________________ ja sissenõudja ___________________ avaldus.

Isik	Kohalviibimine
Võlgnik	jah           ei
Aadress
Sissenõudja	jah           ei
Aadress

Manukad, politseiametnik ja kolmandad isikud:

Täitetoimingu läbiviimise aluseks on täitemenetluse seadustiku § 178.

Üleantavad esemed:

Jrk nr

Eseme nimetus, lühikirjeldus

Arv

Märkused

..........

Võlgniku kohustused

Võlgnik peab täitedokumendi kohaselt välja andma konkreetse vallasasja või kindla koguse asendatavaid asju või dokumendi kujul olevaid väärtpabereid, võtab kohtutäitur need temalt ära ja annab üle sissenõudjale.

Kui asja ei leita, peab võlgnik teatama kohtutäiturile asja asukoha. Kui võlgnik ei teata asja asukohta, siis taotleb kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel kohtult võlgniku trahvimist täitemenetluse seadustiku § 183 sätete kohaselt (alus: täitemenetluse seadustik § 178).

Juhul kui väljanõutav asi on kolmanda isiku otseses valduses ja ta ei nõustu seda välja andma, arestitakse sissenõudja avalduse alusel asja väljanõudeõigus. Kui on täiesti ilmne, et väljanõutav asi on antud kolmanda isiku otsesesse valdusse väljanõudmise vältimiseks, on kohtutäituril õigus asi kolmanda isiku valdusest ära võtta (alus: täitemenetluse seadustik § 181).

Avaldused ja märkused:

Täiendav informatsioon:

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: täitemenetluse seadustik § 217).

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: täitemenetluse seadustik § 218).

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisana.

Kohtutäitur:

Akti koostamise juures viibisid:

Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisa 29

KINNISASJA VÄLJAANDMISE TÄITMISTEADE

Võlgnik _________________ (isikukood/registrikood) suhtes on algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on ___________________ ja sissenõudja __________________ avaldus.

Nõude sisu:

_______________________ alusel olete kohustatud vabastama kinnisasjad aadressil ____________________________________________________.

Teen Teile ettepaneku ülalnimetatud täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Vabatahtliku täitmise tähtaeg on ______________________. Tähtaja möödumisel toimub kinnisasja sundkorras äravõtmine või võlgniku ja temaga koosolevate inimeste väljatõstmine.

Täitedokumendi vabatahtlikust täitmisest palun teatada kohtutäiturile viivitamata. Kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Vajaduse korral kaasab kohtutäitur kinnisasja väljaandmiseks politsei.

Kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, toimub kinnisasja äravõtmine ja sundkorras väljatõstmine ________________________.

Võlgniku kohustused:

1. anda kinnisasja valdus üle;

2. muretseda ruum vara paigutamiseks;

3. teatada selle asukoht kohtutäiturile;

4. väljatõstmist takistavate asjaolude ilmnemisel teatada sellest kohtutäiturile.

Alus: täitemenetluse seadustik § 180 lg 2.

Kohtutäitur eraldab vallasasjad, mis ei ole sundtäitmise esemeks, ning annab need võlgnikule üle või tema käsutusse, võlgniku äraolekul tema esindajale või võlgniku täiskasvanud perekonnaliikmele. Kui kohal ei viibi ühtegi nimetatutest, paigutab kohtutäitur asjad arestitud asjade hoiuruumi võlgniku kulul või korraldab nende hoidmise muus kohas. Kohtutäitur ei korralda niisuguse vara hoidmist, mille müümine ei ole väikese väärtuse tõttu otstarbekas, välja arvatud mittearestitavad asjad. Nimetatud vara tõstetakse välja (alus: täitemenetluse seadustik § 180 lg 4).

Kui võlgnik ei nõua hoiustatud asju tagasi ruumide vabastamisest alates kahe kuu jooksul või nõuab neid ilma kulusid tasumata, siis müüb kohtutäitur asjad ja hoiustab saadud tulemi. Asjad, mida ei õnnestu müüa, hävitatakse (alus: täitemenetluse seadustik § 180 lg 5).

Kui väljanõutav asi on kolmanda isiku otseses valduses ja ta ei nõustu seda välja andma, arestitakse sissenõudja avalduse alusel asja väljanõudeõigus. Kui on täiesti ilmne, et väljanõutav asi on antud kolmanda isiku otsesesse valdusesse väljanõudmise vältimiseks, on kohtutäituril õigus asi kolmanda isiku valdusest ära võtta (alus: täitemenetluse seadustik § 181 lg 1 ja 2).

Kinnitan oma allkirjaga, et olen teadlik minule pandud kohustuste mittetäitmise tagajärgedest:

Märkused:

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: täitemenetluse seadustik § 217).

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: täitemenetluse seadustik § 218).

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisana.

Kohtutäitur:

Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisa 30

KINNISASJA VALDUSE ÄRAVÕTMISE AKT

Võlgnik _________________ (isikukood/registrikood) suhtes on algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on ___________________ ja sissenõudja __________________ avaldus.

Isik	Kohalviibimine
Võlgnik	jah           ei
Aadress
Sissenõudja	jah           ei
Aadress

Politseiametnik, kolmandad isikud:

Kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Vajaduse korral kaasab kohtutäitur kinnisasja väljaandmiseks politsei (alus: täitemenetluse seadustik § 180 lg 3).

Kohtutäitur eraldab vallasasjad, mis ei ole sundtäitmise esemeks, ning annab need võlgnikule üle või tema käsutusse, võlgniku äraolekul tema esindajale või võlgniku täiskasvanud perekonnaliikmele. Kui kohal ei viibi ühtegi nimetatutest, paigutab kohtutäitur asjad arestitud asjade hoiuruumi võlgniku kulul või korraldab nende hoidmise muus kohas. Kohtutäitur ei korralda niisuguse vara hoidmist, mille müümine ei ole väikese väärtuse tõttu otstarbekas, välja arvatud mittearestitavad asjad. Nimetatud vara tõstetakse välja (alus: täitemenetluse seadustik § 180 lg 4).

Kui väljanõutav asi on kolmanda isiku otseses valduses ja ta ei nõustu seda välja andma, arestitakse sissenõudja avalduse alusel asja väljanõudeõigus. Kui on täiesti ilmne, et väljanõutav asi on antud kolmanda isiku otsesesse valdusesse väljanõudmise vältimiseks, on kohtutäituril õigus asi kolmanda isiku valdusest ära võtta (alus: täitemenetluse seadustik § 181 lg 1 ja 2).

Kui võlgnik ei nõua hoiustatud asju tagasi ruumide vabastamisest alates kahe kuu jooksul või nõuab neid ilma kulusid tasumata, siis müüb kohtutäitur asjad ja hoiustab saadud tulemi. Asjad, mida ei õnnestu müüa, hävitatakse (alus: täitemenetluse seadustik § 180 lg 5).

Väljatõstmise lühikirjeldus:

Väljatõstetav vara

Jrk nr

Eseme nimetus

Kogus

Avaldused ja märkused:

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: täitemenetluse seadustik § 217).

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: täitemenetluse seadustik § 218).

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisana.

Kohtutäitur:

Akti koostamise juures viibinud isikud:

Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisa 31

SUNDVÕÕRANDATAVA KINNISASJA VALDUSE ÜLEVÕTMISE AKT

Sundvõõrandamismenetluse läbiviimise aluseks on __________________________________ korraldus.

Sundvõõranditasu ja hüvitis(ed) on makstud kohtutäitur ______________________ ametialasele arvelduskontole __________________________________.

Isik	Kohalviibimine
Sundvõõrandiandja ________________	jah           ei
Aadress
Sundvõõrandiandja ________________	jah           ei
Aadress
Tunnistaja _______________________	jah           ei
Aadress
Tunnistaja _______________________	jah           ei
Aadress

Sundvõõrandatava kinnisasja kirjeldus:

Sundvõõrandisaaja pretensioonid üleantava asja suhtes:

Avaldused ja märkused:

Sundvõõrandisaajal on õigus sundvõõrandatava kinnisasja valduse ülevõtmise ja -andmise akti kantud pretensioonide alusel taotleda akti koostamisest arvates 10 päeva jooksul sundvõõranditasu vähendamist. Tasu vähendamise aluseks on sundvõõrandiandja süül tekkinud kinnisasja väärtust vähendavad ja sundvõõrandamise eesmärgi saavutamist raskendavad kahjustused, nagu keskkonnareostus, ulatuslikud puurimised, kaevamised ja raiumised (alus: kinnisasja sundvõõrandamise seadus § 38 lg 1).

Sundvõõrandamistasu vähendamise avaldus esitatakse kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras.

Akt saadetakse sundvõõrandiandjale, sundvõõrandisaajale, kohtutäiturile ja maavanemale, sundvõõrandamisel riigimaantee või avaliku raudtee ehitamiseks või omandamiseks majandus- ja kommunikatsiooniministrile ja sundvõõrandamisel kohaliku tee ehitamiseks või omandamiseks valla- või linnavalitsusele (alus: kinnisasja sundvõõrandamise seadus § 37 lg 1).

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisana.

Kohtutäitur:

Sundvõõrandiandja:

Sundvõõrandisaaja:

Tunnistajad:

Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisa 32

TÄITEMENETLUSE PEATAMISE OTSUS

Võlgnik:

Sissenõudja:

Kohtutäitur ________________________________ läbi vaadanud ________________________

____________________________________________________________________________

____________________________________________________________________________

leidis:

Juhindudes täitemenetluse seadustiku § 46 lõikest ________________________

otsustas:

peatada täitemenetlus __________________ peatamise tinginud asjaolude äralangemiseni.

Täitemenetluse peatamise korral jäävad tehtud täitetoimingud jõusse. Täitemenetlus uuendatakse pärast selle peatamist tinginud asjaolu äralangemist (alus: täitemenetluse seadustik § 47 lg 1 ja 2).

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: täitemenetluse seadustik § 217).

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: täitemenetluse seadustik § 218).

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisana.

Kohtutäitur:

Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisa 33

TÄITEMENETLUSE UUENDAMISE OTSUS

Võlgnik:

Sissenõudja:

Kohtutäitur _______________________________ läbi vaadanud __________________________

_____________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________

leidis:

Juhindudes täitemenetluse seadustiku § 47 lõikest 2 otsustas kohtutäitur uuendada täitemenetlus peatamise tinginud asjaolude äralangemise tõttu.

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: täitemenetluse seadustik § 217).

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: täitemenetluse seadustik § 218).

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisana.

Kohtutäitur:

Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisa 34

TÄITEMENETLUSE LÕPETAMISE OTSUS

Võlgnik:

Sissenõudja:

Kohtutäitur _______________________________ läbi vaadanud ________________________

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

leidis:

Juhindudes täitemenetluse seadustiku § 48 punktist    otsustas kohtutäitur lõpetada täitemenetluse.

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: täitemenetluse seadustik § 217).

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: täitemenetluse seadustik § 218).

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisana.

Kohtutäitur:

Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisa 35

KEELUMÄRKE KUSTUTAMISE AVALDUS

Võlgnik _________________________ (isikukood/registrikood), elukoht/asukoht ________________________ vara on aresti alt vabastatud.

Keelumärge on seatud kohtutäitur ____________________ poolt keelumärke seadmise esildisega ______________________.

Täiendav informatsioon:

Olete kohustatud kustutama Teie poolt eespool nimetatud isiku varale seatud keelumärke, kuna täitemenetlus on lõpetatud (alus: täitemenetluse seadustik § 49 lg 1) või isiku vara on aresti alt vabastatud.

Keelumärke kustutamisest keeldumise kohta palun saatke kohtutäiturile teade, milles sisaldub täiteasja number ja informatsioon keelumärke mittekustutamise põhjuste kohta.

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: täitemenetluse seadustik § 217).

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: täitemenetluse seadustik § 218).

Lisad:

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisana.

Kohtutäitur:

Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisa 36

DOKUMENTIDE JA VARA ÜLEANDMISE AKT

Kohtutäitur _____________________________ läbi vaadanud _______________________________ kohtumääruse nr ______________ võlgnik ____________________________ pankroti väljakuulutamise kohta, juhindudes täitemenetluse seadustiku §-st 51 ja pankrotihalduri taotlusest, annab käesoleva aktiga pankrotihaldur ______________________ kontaktandmetega _______________________ üle täitemenetluse dokumendid ja kohtutäituri valduses oleva või kolmandale isikule hoiule antud võlgnikule kuuluva vara.

Vara loetelu:

......

Üleantavate dokumentide loetelu:

......

Märkused:

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisana.

Kohtutäitur:

Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisa 37

TEADE TÄITEMENETLUSE KOHTA

Võlgnik _________________ (isikukood/registrikood) suhtes on algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on ___________________ ja sissenõudja __________________ avaldus.

Täiendav info:

Teate väljastamise põhjus:

Teate koostas kohtutäitur:

Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisa 38

AVALDUS ASENDUSKARISTUSE MÄÄRAMISEKS

Võlgnik _________________ (isikukood/registrikood) suhtes on algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on ___________________ ja sissenõudja __________________ avaldus.

Rahatrahvi nõude suurus: _______ krooni. Võlgnik on rahatrahvi tasunud kokku _______ krooni.

Täitemenetlus võlgniku suhtes on algatatud ___________________ ning täitmisteade on kätte toimetatud ____________________.

Kohtutäitur on täitemenetluse jooksul teinud järgmiseid täitetoiminguid:

......

Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid.

Eeltoodu alusel ja juhindudes täitemenetluse seadustiku § ______ lg _____ palun otsustada rahatrahvi jäägi asendamine.

Lugupidamisega

Kohtutäitur:

Lisad:

Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» lisa 39

TAHTEAVALDUSE VÕI DOKUMENDI KÄTTETOIMETAMISE AKT

_________________ (isikukood/registrikood), Teie suhtes on algatatud tahteavalduse või dokumendi kättetoimetamise menetlus. Menetluse algatamise aluseks on ______________ avaldus.

Kättetoimetamiseks antud tahteavalduse või dokumendi nimetus:

Tahteavaldus või dokument toimetati kätte ___________________, aadressil _________________________.

Kinnitan oma allkirjaga, et olen saanud avalduse/dokumendi kätte käesolevas aktis osundatud kuupäeval ja kohas.

_______________________

/nimi ja allkiri/

Kohtutäitur/kättetoimetaja:

Justiitsministri 22.12.2005. a määrusele nr 58 „Kohtutäiturimäärustik“ lisa 40

 

NÕUDE ARESTIMISE AKT KINNIPEETAVA SISSETULEKUST

Võlgnik _________________ (isikukood/registrikood) suhtes on algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on _______________ ja sissenõudja _______________ avaldus.

Nõude sisu:

Nõude suurus: __________ krooni, millele lisanduvad täitekulud, mis koosnevad: kohtutäituri tasust summas______________ krooni (alus: kohtutäituri seadus § 21 ja ______) ja täitemenetluse läbiviimise kuludest summas _________krooni (alus: täitemenetluse seadustik § 37), kokku summas ____________ krooni (koos käibemaksuga).

Palun teostada nõude täitmiseks kinnipidamisi võlgniku sissetulekutest kuni nõude rahuldamiseni. Kinnipeetavad summad palun kanda kohtutäituri ametialasele arvelduskontole.

Täitemenetluse seadustiku § 31 lõike kohaselt kannab vangla kinnipeetava töötasust või muust kinnipeetavale laekuvast rahast kinnipeetud osa igas kuus kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Kinnipeetava osa arvutab vangla vastavalt vangistusseaduse §-le 44.

Märkused:

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: täitemenetluse seadustik § 217).

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: täitemenetluse seadustik § 218). 

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 22.12. 2005. a määruse nr 58 „Kohtutäiturimäärustik“ lisana.

Kohtutäitur

[RTL 2006, 30, 527 – jõust 10.04.2006]