Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Hääletamise korraldamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemise kord rahvahääletusel

Vastu võetud 03.06.2003 nr 33
RTL 2003, 70, 1024
jõustumine 16.06.2003

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse rahvahääletuse seaduse (edaspidi seadus) § 17 lõike 4 punkti 3 alusel. Käesolevas määruses on sätestatud hääletamise kord Eestis ning rahvusvahelistes ja välisriigi vetes asuvatel Eesti riigilippu kandvatel laevadel (edaspidi laev), samuti hääletamistulemuste kindlakstegemise kord.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Jaoskonnad

  (1) Jaoskonnad on alalised. Riigikoguja kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ning rahvahääletusel korraldatakse hääletamine samades jaoskondades.

  (2) Valla- või linnavalitsus moodustab hääletamise korraldamiseks jaoskonnad oma määrusega. Varem vastuvõetud sellekohast määrust võib valla- või linnavalitsus muuta hiljemalt 50. päeval enne rahvahääletuse päeva, pärast nimetatud tähtpäeva üksnes erakorralistel juhtudel.

  (3) Valla- või linnavalitsus määrab vähemalt ühe jaoskonna, kus hääletajad saavad hääletada väljaspool oma elukohajärgset jaoskonda.

  (4) Valla- või linnavalitsus määrab vallas või linnas (Tallinnas igas linnaosas) jaoskonna, kus saavad hääletada hääletajad, kelle elukoha andmed selles vallas või linnas on rahvastikuregistrisse kantud valla või linna, Tallinnas linnaosa täpsusega.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määruse muudatustest teavitab valla- või linnavalitsus viivitamata Vabariigi Valimiskomisjoni ja Eesti rahvastikuregistri (edaspidi rahvastikuregister) vastutavat töötlejat.
[RTL 2006, 16, 298 - jõust. 20.02.2006]

§ 2.  Jaoskonnakomisjon

  (1) Hääletamist jaoskonnas korraldab kohaliku omavalitsuse volikogu poolt hiljemalt 20. päeval enne rahvahääletuse päeva moodustatud jaoskonnakomisjon.

  (2) Jaoskonnakomisjoni asjaajamise ja tehnilise teenindamise tagab valla- või linnavalitsus.

  (3) Jaoskonnakomisjoni ülesanne on korraldada hääletamine ja teha kindlaks hääletamistulemused jaoskonnas.

  (4) Jaoskonnakomisjon edastab operatiivteabe hääletamisest osavõtu ja hääletamistulemuste kohta vastavalt Vabariigi Valimiskomisjoni juhistele.

§ 3.  Hääletamistulemuste kindlakstegemine maakonna valimiskomisjonis ja Vabariigi Valimiskomisjonis

  Hääletamistulemused maakonnas, Tallinnas ja Tartu linnas teeb kindlaks maakonna valimiskomisjon. Üleriigilised hääletamistulemused teeb kindlaks Vabariigi Valimiskomisjon.

§ 4.  Kordushääletamine

  Lähtudes seaduse § 61 lõikest 2, kordushääletamisel seaduse §-des 33–38, 40 ja 8. peatükis ettenähtut ei kohaldata ning käesolevas korras eelhääletamise, väljaspool elukohajärgset jaoskonda hääletamisruumis ja hääletaja asukohas toimuva eelhääletamise, kinnipidamiskohas hääletamise, välisriigis hääletamise ja laeval hääletamise kohta sätestatut ei rakendata.

§ 5.  Mitme üheaegse rahvahääletuse või valimispäeval toimuva rahvahääletuse korraldamine

  Kui samal päeval korraldatakse mitu rahvahääletust või rahvahääletus toimub valimispäeval, täpsustab Vabariigi Valimiskomisjon käesolevas määruses sätestatud hääletamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemise korda.

2. peatükk HÄÄLETAMISE ETTEVALMISTAMINE 

§ 6.  Nõuded hääletamisruumile

  (1) Hääletamine jaoskonnas korraldatakse valla- või linnavalitsuse poolt seaduse § 11 lõikes 2 ettenähtud korras määratud hääletamisruumis, välja arvatud juhtudel, kui seaduse alusel võib hääletamist korraldada väljaspool hääletamisruumi.

  (2) Hääletamiseks rahvahääletuse päeval ja eelhääletamise päevadel võib määrata erinevad hääletamisruumid.

  (3) Hääletamisruumi asukoht märgitakse hääletajale saadetavale hääletajakaardile.

  (4) Hääletamisruumis on hääletamissedelite väljaandmise kohad, hääletamiskabiinid ja hääletamiskast.

  (5) Hääletamissedelite väljaandmise koht tähistatakse nii, et hääletaja näeks, kelle poole tuleb hääletamissedeli saamiseks pöörduda.

  (6) Hääletamiskabiine peab hääletamisruumis olema piisavalt, et nende kasutamisel ei tekiks järjekorda.

  (7) Hääletamisruumis, kus korraldatakse väljaspool elukohajärgset jaoskonda toimuvat eelhääletamist, on eelhääletamise ajal eraldi hääletamiskast väljaspool elukohajärgset jaoskonda hääletavate hääletajate jaoks.

  (8) Hääletamisruumis on väljas rahvahääletusele pandud seaduseelnõu.

§ 7.  Kord hääletamisruumis

  (1) Jaoskonnakomisjon valmistab hääletamisruumi hääletamiseks ette, tagab käesoleva korra paragrahvis 6 sätestatud nõuetest kinnipidamise ning peab seal korda. Jaoskonnakomisjoni liikme seaduslikud suulised korraldused on kohustuslikud kõigile hääletamisruumis viibivatele isikutele.

  (2) Hääletamisruumis ja ruumides, mille kaudu hääletaja siseneb hääletamisruumi, on igasugune agitatsioon keelatud. Agitatsioon on keelatud ka selle hoone välisseintel, milles asub hääletamisruum.
[RTL 2006, 16, 298 - jõust. 20.02.2006]

§ 8.  Nõuded hääletamiskabiinile

  (1) Hääletamiskabiin peab võimaldama salajast hääletamist.

  (2) Hääletamiskabiinis on laud ja kirjutusvahend, millega kirjutatu on selgesti loetav ning millega kirjutatut ei ole võimalik kustutada.

  (3) Hääletamiskabiin peab olema piisavalt valgustatud.

§ 9.  Nõuded hääletamiskastile

  (1) Hääletamiskasti mõõtmed on üldjuhul 85 cm (kõrgus) × 50 cm × 50 cm.

  (2) Käesoleva korra paragrahvi 11 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel võib kasutada väiksemat hääletamiskasti.

  (3) Hääletamiskasti kaas on ülestõstetav. Kaanes on ava hääletamissedelite kasti laskmiseks.

  (4) Hääletamiskasti ei kaunistata.
[RTL 2006, 16, 298 - jõust. 20.02.2006]

§ 10.  Hääletamiskasti pitseerimine ja hoidmine

  (1) Jaoskonnakomisjon kontrollib hääletamiskasti ja pitseerib selle vahetult enne hääletamise algust.

  (2) Hääletamiskast pitseeritakse valge paberiribaga, millele lüüakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning millele jaoskonnakomisjoni esimees, samuti vaatlejad, kui nad seda soovivad, kirjutavad oma allkirja ja kuupäeva. Hääletamiskast pitseeritakse selliselt, et pitserit rikkumata ei ole võimalik kasti avada.

  (3) Hääletamiskasti pitseerimise juures peab viibima vähemalt pool jaoskonnakomisjoni koosseisust.

  (4) Hääletamise ajal on hääletamiskasti kaanes olev ava kaetud. See avatakse üksnes hääletamissedeli kasti laskmiseks.

§ 11.  Hääletamiskasti kasutamine

  Hääletamiskaste kasutatakse hääletamisel järgmiselt:
  1) rahvahääletuse päeval hääletajate hääletamissedelite jaoks. Seda hääletamiskasti võib eelhääletamise ajal kasutada ka väljaspool elukohajärgset jaoskonda hääletajate hääletamissedelitega ümbrike jaoks, kui hääletaja hääletab hääletamisruumis. Sellisel juhul avatakse kast pärast eelhääletamise lõppemist, sealt võetakse välja hääletamissedelitega ümbrikud ja kast pitseeritakse uuesti rahvahääletuse päeval enne hääletamise algust;
  2) eelhääletamise päevadel hääletajate hääletamissedelite jaoks. Eraldi hääletamiskastid on oma elukohajärgses jaoskonnas hääletajate sedelite jaoks ning väljaspool oma elukohajärgset jaoskonda hääletajatele määratud jaoskonnas sedelitega ümbrike jaoks;
  3) kodus hääletajate hääletamissedelite jaoks. Seda hääletamiskasti võib eelhääletamise ajal kasutada ka väljaspool elukohajärgset jaoskonda hääletajate hääletamissedelitega ümbrike jaoks, kui hääletaja hääletab väljaspool hääletamisruumi, samuti kinnipidamiskohas hääletajate hääletamissedelitega ümbrike jaoks. Sellisel juhul avatakse kast pärast eelhääletamise lõppemist, sealt võetakse välja hääletamissedelitega ümbrikud ja kast pitseeritakse uuesti rahvahääletuse päeval enne hääletamise algust.

§ 12.  Hääletamissedel

  (1) Hääletamisel kasutatakse Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud vormi kohaseid hääletamissedeleid.

  (2) Vabariigi Valimiskomisjon korraldab hääletamissedelite jaoskonnakomisjonidele ja laevade kaptenitele kättetoimetamise.

  (3) Hääletamissedelid antakse jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt eelhääletamise algusele eelnevaks päevaks. Hääletamissedelite jaoskonnakomisjonile üleandmine ja üleantud hääletamissedelite arv dokumenteeritakse. Hääletamissedelite kättesaamise kohta annab jaoskonnakomisjoni esimees allkirja.

  (4) Pärast hääletamissedelite kättesaamist murrab jaoskonnakomisjon sedelid kokku, nii et trükitud tekst jääb sedeli sisekülgedele. Seejärel paneb jaoskonnakomisjon pitsati jäljendi hääletamissedeli esimesele leheküljele. Laeval hääletamisel kasutatavale hääletamissedelile paneb pitsati jäljendi Vabariigi Valimiskomisjon.

  (5) Jaoskonnakomisjonile üleantud hääletamissedelite hoidmist korraldab ja nende säilimise tagab jaoskonnakomisjoni esimees.

§ 13.  Hääletajakaart ja hääletajate nimekirjad

  (1) Hääletajakaardile kantakse seaduse § 22 lõikes 2 nimetatud andmed ning teabe saamiseks hääletamise korraldamise kohta hääletaja elukohajärgse maakonna valimiskomisjoni telefoninumber ning Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehe aadress.

  (2) Jaoskonna hääletajate nimekirja koostamise ja trükkimise korraldab rahvastikuregistri andmete alusel registri vastutav töötleja.

  (3) Hääletajate nimekiri antakse jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt eelhääletamise algusele eelnevaks päevaks.

  (4) Kodus hääletajate nimekiri on väljavõte käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud hääletajate nimekirjast.

  (5) Jaoskonnakomisjon, kes korraldab eelhääletamist väljaspool elukohajärgset jaoskonda, peab eraldi lehtedel järgmisi hääletajate nimekirju:
  1) väljaspool elukohajärgset jaoskonda hääletamisruumis hääletajate nimekirja;
  2) väljaspool elukohajärgset jaoskonda hääletaja asukohas hääletajate nimekirja, sealhulgas kinnipidamiskohas hääletajate nimekirja.

  (6) Laeval peab hääletajate nimekirja laeva kapten.

  (7) Hääletajate nimekirja kuupäevalahtrisse kirjutatakse rahvahääletuse päeva kuupäev. Jaoskonnakomisjon märgistab ristiga hääletajate nimekirja liiki tähistava lahtri.
[RTL 2006, 16, 298 - jõust. 20.02.2006]

§ 14.  Hääletajate nimekirja koostamine

  (1) Hääletajate nimekiri vormistatakse Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud vormi kohasele plangile või arvutiväljatrükina, järgides Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud hääletajate nimekirja vormi.

  (2) Hääletajate nimekirja kantakse järgmised hääletaja andmed:
  1) ees- ja perekonnanimi;
  2) isikukood;
  3) elukoha aadress.

  (3) Hääletajate nimekirja ei kanta isikut, kellel seaduse järgi ei ole õigust hääletamisest osa võtta.

  (4) Hääletajate nimekirja koostaja kannab hääletajate andmed hääletajate nimekirja perekonnanimede järgi.

  (5) Jaoskonnakomisjon kannab hääletajate andmed kodus hääletajate nimekirja kodus hääletamise taotluste jaoskonnakomisjonile laekumise järjekorras.

  (6) Jaoskonnakomisjon kannab hääletajate andmed käesoleva korra paragrahvi 13 lõikes 5 nimetatud hääletajate nimekirjadesse vastavalt sellele, millises järjekorras pöörduvad hääletajad hääletamissedeli saamiseks jaoskonnakomisjoni liikme poole.

  (7) Käesoleva korra paragrahvi 13 lõikes 2 nimetatud hääletajate nimekirjale kirjutab alla hääletajate nimekirja koostaja – rahvastikuregistri vastutava töötleja esindaja. Jaoskonnakomisjoni esimees kirjutab hääletajate nimekirjale alla rahvahääletuse päeval pärast hääletamise lõppemist.

  (8) Käesoleva korra paragrahvi 13 lõigetes 4 ja 5 nimetatud hääletajate nimekirjadele kirjutab pärast hääletamise lõppemist alla jaoskonnakomisjoni esimees.

  (9) Käesoleva korra paragrahvi 13 lõikes 6 nimetatud hääletajate nimekirjadele kirjutab pärast hääletamise lõppemist alla laeva kapten.
[RTL 2006, 16, 298 - jõust. 20.02.2006]

§ 15.  Hääletajate nimekirja kontrollimine

  (1) Hääletaja võib kontrollida enda kohta hääletajate nimekirja kantud andmete õigsust.

  (2) Pärast rahvahääletuse päeva võib hääletaja põhjendatud huvi korral tutvuda hääletajate nimekirjaga selleks vajalikus ulatuses, samuti võib nimekirja kasutada teaduslikul eesmärgil.

  (3) Valimiskomisjonid ei väljasta hääletajate nimekirja koopiaid.

§ 16.  Hääletajate nimekirja parandamine elukohajärgses jaoskonnas

  (1) Kui hääletaja leiab, et tema kohta hääletajate nimekirja kantud andmetes on vigu, esitab ta vigade parandamise avalduse jaoskonnakomisjonile, kes edastab selle viivitamata valla- või linnasekretärile.

  (2) Valla- või linnasekretär vaatab avalduse koos hääletajate nimekirja koostajaga läbi, vastab avaldajale ning teavitab avalduse läbivaatamise tulemustest jaoskonnakomisjoni.

  (3) Vea hääletajate nimekirjas parandab jaoskonnakomisjon valla- või linnasekretäri teatise alusel.

  (4) Kui jaoskonnakomisjonile esitatud dokumentidest nähtub üheselt, et hääletajate nimekirjas on viga, võib jaoskonnakomisjon selle parandada. Vea parandamisest tuleb viivitamata teatada valla- või linnasekretärile, kes teatab vea parandamisest viivitamata nimekirja koostajale – rahvastikuregistri vastutava töötleja esindajale.

  (5) Kui hääletaja andmetes olnud viga parandati esmalt rahvastikuregistris, teatab nimekirja koostaja tehtud parandusest valla- või linnasekretäri kaudu jaoskonnakomisjonile. Jaoskonnakomisjon teeb valla- või linnasekretäri teatise alusel paranduse viivitamata ka hääletajate nimekirjas.

  (6) Hääletajate nimekirjas vea parandanud jaoskonnakomisjoni liige kirjutab nimekirja märkuste lahtrisse märke «parandus õige», parandamise aluse ja kuupäeva ning oma allkirja.

§ 17.  Hääletajate nimekirja muutmine elukohajärgses jaoskonnas

  (1) Hääletaja võib taotleda hääletajate nimekirjas muudatuse tegemist. Pärast rahvahääletuse päevale eelnevat 30. päeva elukoha aadressiandmetes tehtud muudatust arvesse ei võeta ja hääletaja, kelle elukoha andmed muutuvad, jääb rahvastikuregistrijärgse eelmise elukoha jaoskonna hääletajate nimekirja.

  (2) Hääletajate nimekirjas tehakse muudatus üksnes juhul, kui:
  1) hääletajate nimekirja tuleb kanda isik, keda ei ole üheski hääletajate nimekirjas, kuid kellel seaduse kohaselt on õigus hääletamisest osa võtta;
  2) hääletajate nimekirjast tuleb kustutada isik, kellel ei ole õigust hääletamisest osa võtta.

  (3) Hääletajate nimekirjas muudatuse tegemiseks esitab isik rahvastikuregistrisse kandmiseks või hääletajate arvestuse aluseks olevate registriandmete muutmiseks avalduse valla- või linnasekretärile. Valla- või linnasekretär vaatab avalduse koos hääletajate nimekirja koostajaga läbi ja vastab isikule viivitamata.

  (4) Kui hääletaja esitab hääletajate nimekirja muutmise taotluse jaoskonnakomisjonile, edastab jaoskonnakomisjon selle viivitamata valla- või linnasekretärile.

  (5) Kui isik kantakse rahvastikuregistrisse või kui muudetakse hääletajate arvestuse aluseks olevaid registriandmeid selliselt, et see toob kaasa isiku kandmise hääletajate nimekirja, teavitab valla- või linnasekretär sellest jaoskonnakomisjoni viivitamata.

  (6) Jaoskonnakomisjoni liige kannab hääletaja valla- või linnasekretäri teatise alusel hääletajate nimekirja, kirjutades:
  1) hääletaja andmed Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud vormi kohasele hääletajate nimekirja plangile;
  2) märkuste lahtrisse hääletaja andmete nimekirja kandmise aluse, kuupäeva ja oma allkirja.

  (7) Jaoskonnakomisjoni liige kustutab hääletaja valla- või linnasekretärilt saadud teatise alusel hääletajate nimekirjast, kirjutades hääletajate nimekirja märkuste lahtrisse hääletaja nimekirjast kustutamise aluse, kuupäeva ja oma allkirja.

  (8) Kui valla- või linnasekretär jätab hääletajate nimekirjas muudatuse tegemiseks esitatud avalduse rahuldamata, teavitab ta sellest viivitamata avalduse esitanud isikut kirjalikult koos põhjendusega.

  (9) Hääletaja võib vastavalt seaduse § 26 lõikele 5 esitada valla- või linnasekretäri toimingu peale kaebuse oma elukohajärgsele halduskohtule. Kaebus esitatakse valla- või linnasekretärile, kes edastab kaebuse ja oma kirjaliku selgituse 24 tunni jooksul asukohajärgsele halduskohtule. Kui halduskohus kaebuse rahuldab, kantakse isik viivitamata rahvastikuregistrisse või muudetakse tema andmeid ning see tehakse jaoskonnakomisjonile viivitamata teatavaks.

§ 18.  Hääletamisdokumendid ja pitsatid

  Hääletajate nimekirjade plangid, ümbrikud hääletamissedelite jaoks, hääletamistulemuste protokolli plangid ning pitsati annab maakonna valimiskomisjon jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt eelhääletamise algusele eelnevaks päevaks. Hääletamisdokumentide ja valimiskomisjoni pitsati hoidmise ja kasutamise tagab komisjoni esimees.

3. peatükk HÄÄLETAMISE ÜLDEESKIRI 

§ 19.  Hääletamise üldeeskiri

  (1) Hääletamissedeli saamiseks esitab hääletaja jaoskonnakomisjoni liikmele kehtiva isikut tõendava dokumendi. Isikut tõendav dokument on riigiasutuse väljaantud dokument, kus on kasutaja nimi, sünniaeg või isikukood ja foto. Hääletaja võib oma isikut tõendada ka muu dokumendiga, kui dokument on kehtestatud seaduse või selle alusel antud õigusaktiga ning dokumendile on kantud kasutaja nimi, foto ja sünniaeg või isikukood ning dokument on kehtiv.

  (2) Jaoskonnakomisjoni liige annab hääletajale hääletamissedeli hääletajate nimekirja alusel.

  (3) Jaoskonnakomisjoni liige ei anna hääletajale defektiga hääletamissedelit.

  (4) Hääletamissedeli saamise kohta annab hääletaja allkirja hääletajate nimekirja allkirjalahtrisse.

  (5) Hääletaja täidab hääletamissedeli hääletamiskabiinis.

  (6) Hääletaja täidab hääletamissedeli ise.

  (7) Kui hääletaja ei ole füüsilise puude tõttu ise võimeline hääletamissedelit täitma, võib seda tema palvel ja juuresolekul teha teine hääletaja.

  (8) Hääletaja teeb hääletamissedelile risti või muu üheselt arusaadava märke vastuse «jah» või «ei» lahtrisse.

  (9) Kui hääletaja rikub hääletamissedeli või avastab, et sedel on defektiga, on tal õigus saada jaoskonnakomisjonilt uus sedel. Hääletaja peab rikutud või defektiga hääletamissedeli tagastama jaoskonnakomisjonile. Kui hääletaja on hääletamissedelile juba märkinud oma otsustuse, kriipsutab ta selle enne hääletamissedeli jaoskonnakomisjonile tagastamist läbi nii, et otsustus ei ole loetav.

  (10) Pärast hääletamissedeli täitmist murrab hääletaja sedeli kokku ning annab selle jaoskonnakomisjoni liikmele, kes paneb kokkumurtud hääletamissedeli neljandale leheküljele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi.

  (11) Hääletaja laseb hääletamissedeli hääletamiskasti ise. Kui hääletaja ei ole füüsilise puude tõttu ise võimeline hääletamissedelit hääletamiskasti laskma, võib seda tema palvel teha mõni teine hääletaja tema juuresolekul.

4. peatükk EELHÄÄLETAMINE 

§ 20.  Eelhääletamise üldeeskiri

  (1) Eelhääletamine algab kuuendal päeval enne rahvahääletuse päeva ning lõpeb neljandal päeval enne rahvahääletuse päeva. Igal eelhääletamise päeval algab hääletamine kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00.

  (2) Eelhääletamise õigus on hääletajate nimekirjas oleval hääletajal, kes selleks eelhääletamise päevaks on saanud 18-aastaseks.

  (3) Eelhääletamise ajal on võimalik hääletada:
  1) hääletajal elukohajärgses jaoskonnas asuvas hääletamisruumis;
  2) hääletajal väljaspool elukohajärgset jaoskonda hääletamisruumis või oma asukohas;
  3) kinnipidamiskohas isikul, kellel on õigus hääletamisest osa võtta.

  (4) Eelhääletamise ajal hääletaja elukohajärgses jaoskonnas kodus hääletamist ei korraldata.

  (5) Elukohajärgseks jaoskonnaks loetakse jaoskonda, mille hääletajate nimekirja on hääletaja kantud rahvastikuregistri andmete alusel.

§ 21.  Eelhääletamine oma elukohajärgses jaoskonnas asuvas hääletamisruumis

  (1) Eelhääletamist korraldavad vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget.

  (2) Eelhääletamine toimub käesoleva korra paragrahvis 19 ettenähtud korras.

  (3) Jaoskonnakomisjoni liige märgib hääletamissedeli saanud hääletaja kohta hääletajate nimekirja märkuste lahtrisse eelhääletamise kuupäeva.

  (4) Pärast eelhääletamise lõppemist pitseerib jaoskonnakomisjon hääletamiskasti ava ning hoiab hääletamiskasti ja hääletamisdokumente eelhääletamise päevadel ja sellele järgnevatel päevadel selliselt, et neile pääsevad ligi üksnes jaoskonnakomisjoni liikmed.

  (5) Hääletamiskasti ava pitseeritakse valge paberiribaga, millele lüüakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning millele jaoskonnakomisjoni esimees, samuti vaatlejad, kui nad seda soovivad, kirjutavad oma allkirja ja kuupäeva.

  (6) Järgmisel eelhääletamise päeval kontrollib jaoskonnakomisjon enne hääletamise algust hääletamiskasti ja selle ava pitseri ning hääletamisdokumentide seisukorda.

  (7) Kui pitser või hääletamisdokumendid on rikutud või hääletamisdokumendid kadunud, koostab jaoskonnakomisjon rikkumise kohta akti, milles märgitakse hääletajate nimekirja, hääletamissedelite ja muude hääletamisdokumentide ning hääletamiskasti seisukord. Aktile kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees. Jaoskonnakomisjon teavitab juhtunust viivitamata maakonna valimiskomisjoni, kes omakorda teavitab Vabariigi Valimiskomisjoni.

  (8) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 7 ettenähtud toiminguid teeb jaoskonnakomisjon otsuse hääletamise jätkamise või lõpetamise kohta. Hääletamist jätkatakse, kui hääletajate nimekirja rikkumine võimaldab hääletamist jätkata ning hääletamiskasti ega selle ava pitserit ei ole rikutud.

  (9) Kui hääletajate nimekirja rikkumine ei võimalda hääletamist jätkata või hääletamiskasti või selle ava pitser on rikutud, tühistab jaoskonnakomisjon kõik hääletamiskastis olevad hääletamissedelid, protokollides oma otsuse. Jaoskonnakomisjon teeb hääletamiseks vajalikud ettevalmistused ning hääletamist alustatakse uuesti. Oma otsusest teavitab jaoskonnakomisjon viivitamata maakonna valimiskomisjoni, kes omakorda teavitab Vabariigi Valimiskomisjoni. Hääletamise lõpetamisest ja selle uuesti alustamisest teavitavad valimiskomisjonid hääletajaid.
[RTL 2006, 16, 298 - jõust. 20.02.2006]

§ 22.  Eelhääletamine väljaspool elukohajärgset jaoskonda hääletamisruumis

  (1) Valla- või linnavalitsuse määratud jaoskonnas korraldab jaoskonnakomisjon hääletamise käesoleva korra paragrahvi 19 lõigetes 1, 3, 5–9 ja 11 ning paragrahvi 21 lõigetes 1 ja 4–9 sätestatut järgides.

  (2) Jaoskonnakomisjoni liige kirjutab hääletaja andmed hääletajate nimekirja plangile ning märkuste lahtrisse hääletamise kuupäeva.

  (3) Jaoskonnakomisjoni liige annab hääletajale hääletamissedeli ja kaks Vabariigi Valimiskomisjonilt saadud ümbrikku.

  (4) Hääletaja annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja väljaspool elukohajärgset jaoskonda hääletajate nimekirja allkirjalahtrisse.

  (5) Pärast hääletamissedeli täitmist paneb hääletaja sedeli ühte jaoskonnakomisjoni liikme antud ümbrikku. Viimase paneb hääletaja jaoskonnakomisjoni liikme antud välimisse ümbrikku. Välimisele ümbrikule kirjutab hääletaja või jaoskonnakomisjoni liige hääletaja nime, isikukoodi ja rahvastikuregistri järgse elukoha aadressi seisuga 30 päeva enne rahvahääletuse päeva. Samuti märgistab hääletaja või jaoskonnakomisjoni liige ümbrikul ristiga lahtri «väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuval eelhääletamisel». Ümbriku laseb hääletaja väljaspool elukohajärgset jaoskonda hääletajate sedelitele ettenähtud hääletamiskasti.
[RTL 2006, 16, 298 - jõust. 20.02.2006]

§ 23.  Eelhääletamine hääletaja asukohas

  (1) Kui väljaspool elukohajärgset jaoskonda hääletada sooviv hääletaja oma terviseseisundi või muu mõjuva põhjuse tõttu ei saa hääletada jaoskonnas asuvas hääletamisruumis, võib ta esitada lähimale väljaspool elukohajärgset jaoskonda eelhääletamist korraldavale jaoskonnakomisjonile või valla- või linnavalitsusele (Tallinnas linnaosavalitsusele) eelhääletamise viimase päeva kella 16.00-ni kirjaliku taotluse hääletamiseks oma asukohas (sealhulgas haiglas). Taotluses tuleb märkida hääletaja asukohas hääletamise taotlemise põhjus. Jaoskonnakomisjon registreerib taotluse. Valla- või linnavalitsus (Tallinnas linnaosavalitsus) registreerib taotluse ja edastab selle vastavale jaoskonnakomisjonile. Kui jaoskonnakomisjon leiab, et taotlus ei ole põhjendatud, teavitab ta võimaluse korral taotluse rahuldamata jätmisest selle esitajat.

  (2) Hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva korra paragrahvi 19 lõigetes 1, 3, 6–9 ja 11, paragrahvi 21 lõigetes 4–9 ning paragrahvi 22 lõigetes 3–5 sätestatut järgides.

  (3) Hääletajal võimaldatakse tutvuda rahvahääletusele pandud seaduseelnõuga.

  (4) Jaoskonnakomisjoni liige kirjutab hääletaja andmed hääletajate nimekirja plangile ning märkuste lahtrisse märke «hääletas oma asukohas» ja hääletamise kuupäeva.
[RTL 2006, 16, 298 - jõust. 20.02.2006]

§ 24.  Eelhääletamine kinnipidamiskohas

  (1) Kinnipidamiskohas korraldatakse hääletamine eelhääletamise päevadel kinnipidamiskoha juhtkonna kirjaliku taotluse alusel.

  (2) Kinnipidamiskoha juhtkond esitab hääletamise korraldamise taotluse lähimale eelhääletamist väljaspool elukohajärgset jaoskonda korraldavale jaoskonnakomisjonile hiljemalt eelhääletamise teisel päeval.

  (3) Eelhääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva korra paragrahvi 19 lõigetes 1, 3, 6–9 ja 11, paragrahvi 21 lõigetes 4–9, paragrahvi 22 lõigetes 3–5 ning paragrahvi 23 lõikes 3 sätestatut järgides.

  (4) Jaoskonnakomisjoni liige kirjutab hääletaja andmed vormikohasele hääletajate nimekirja plangile ning märkuste lahtrisse märke «hääletas kinnipidamiskohas» ja hääletamise kuupäeva.

  (5) Kinnipidamiskohas hääletanute hääletamissedelitega tehakse käesoleva korra paragrahvis 28 ettenähtud toimingud.
[RTL 2006, 16, 298 - jõust. 20.02.2006]

§ 25.  Välisriigis elava hääletaja hääletamine Eestis

  (1) Välisriigis elav hääletaja, kes on kantud alaliselt välisriigis elavate hääletajate nimekirja ja kes ei ole hääletanud välisriigis hääletamiseks ettenähtud korras, võib hääletada eelhääletamise ajal jaoskonnas, kus korraldatakse väljaspool elukohajärgset jaoskonda toimuvat hääletamist.

  (2) Hääletamissedeli saamiseks esitab hääletaja jaoskonnakomisjonile isikut tõendava dokumendi ning ta kantakse väljaspool elukohajärgset jaoskonda hääletajate nimekirja.

  (3) Jaoskonnakomisjoni liige annab hääletajale hääletamissedeli ja kaks ümbrikku. Hääletaja annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja väljaspool elukohajärgset jaoskonda hääletajate nimekirja.

  (4) Hääletaja täidab hääletamissedeli käesoleva korra paragrahvi 19 lõigetes 3, 5–9 ja 11 ettenähtut järgides.

  (5) Hääletaja paneb sedeli ühte jaoskonnakomisjoni liikme antud ümbrikku. Viimase paneb hääletaja jaoskonnakomisjoni liikme antud teise ümbrikku. Välimisele ümbrikule kirjutab hääletaja või jaoskonnakomisjoni liige hääletaja nime, isikukoodi ja elukoha aadressi. Samuti märgib hääletaja ümbrikul ristiga lahtri «välisriigis kirja teel hääletamisel». Ümbriku laseb hääletaja väljaspool elukohajärgset jaoskonda hääletajate sedelitele ettenähtud hääletamiskasti.
[RTL 2006, 16, 298 - jõust. 20.02.2006]

§ 26.  Hääletamine laeval

  (1) Kui Eesti riigilippu kandev laev, millel on hääletajaid, asub eelhääletamise päevadel ja rahvahääletuse päeval rahvusvahelistes või välisriigi vetes, võib selle laeva kapten esitada Vabariigi Valimiskomisjonile laeval hääletamise korraldamise taotluse.

  (2) Laeval hääletamise korraldamise taotluse esitab laeva kapten Vabariigi Valimiskomisjonile kirjalikult.

  (3) Taotluses märgib laeva kapten laeval viibivate hääletada soovivate hääleõiguslike Eesti kodanike arvu ja hääletamise aja.

  (4) Hääletamise aja määramisel peab laeva kapten arvestama, et hääletamissedelid laekuksid Vabariigi Valimiskomisjonile hiljemalt neljandal päeval enne rahvahääletuse päeva.

  (5) Vabariigi Valimiskomisjon annab taotluse esitanud laeva kaptenile hääletajate nimekirja plangid, hääletamissedelid ja ümbrikud.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 loetletud hääletamisdokumentide hoidmist korraldab ning nende säilimise eest vastutab laeva kapten.

  (7) Laeval korraldab hääletamist laeva kapten seaduses ja käesoleva korra paragrahvi 19 lõigetes 1, 3, 6–9 ja 11 ning paragrahvi 22 lõigetes 3 ja 5 ning paragrahvi 23 lõikes 3 sätestatut järgides. Hääletamissedeli saamise kohta annab hääletaja allkirja kapteni poolt koostatud hääletajate nimekirja allkirjalahtrisse.

  (8) Pärast hääletamise lõppemist saadab laeva kapten hääletajate nimekirjad ja hääletamissedelitega ümbrikud, samuti kasutamata jäänud ümbrikud Vabariigi Valimiskomisjonile. Kasutamata jäänud hääletamissedelid kustutab kapten sedeli nurga äralõikamisega.

  (9) Valimiskomisjonid teevad laeva kaptenitelt laekunud hääletamissedelitega käesoleva korra paragrahvi 27 või paragrahvi 28 vastavates sätetes ettenähtud toimingud.
[RTL 2006, 16, 298 - jõust. 20.02.2006]

§ 27.  Toimingud välisriigis elavate Eestis hääletanud hääletajate hääletamissedelitega

  (1) Pärast käesoleva korra paragrahvi 28 lõikes 1 ettenähtud korras hääletamiskasti avamist pakib jaoskonnakomisjon alaliselt välisriigis elavate, kuid Eestis hääletanud hääletajate hääletamissedelitega ümbrikud eraldi muudest ümbrikutest ning edastab need viivitamata oma asukohajärgse maakonna valimiskomisjonile.

  (2) Maakonna valimiskomisjon edastab jaoskonnakomisjonidelt laekunud käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud ümbrikud Vabariigi Valimiskomisjonile teisel päeval enne rahvahääletuse päeva kella 11.00-ks.

  (3) Vabariigi Valimiskomisjon kontrollib käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud ümbrikke ning edastab need maakonna valimiskomisjonile Vabariigi Valimiskomisjoni määruse «Välisriigis hääletamise kord rahvahääletusel» paragrahvi 8 lõigetes 6–9 sätestatut järgides. Edastamata ümbrike kohta koostatakse akt, milles märgitakse edastamata ümbrike arv, tuuakse ära ümbrikule kantud andmed ja põhjused, miks ümbrikke ei edastatud.

  (4) Saanud Vabariigi Valimiskomisjonilt alaliselt välisriigis elavate Eestis hääletanud hääletajate hääletamissedelitega ümbrikud, avab maakonna valimiskomisjon välimise ümbriku ning paneb sisemise, hääletamissedeliga ümbriku välisriigis hääletamiseks ettenähtud korras hääletanute hääletamissedeleid sisaldavate ümbrikute hulka ning korraldab nende hoidmist kuni nende avamiseni hääletamistulemuste kindlakstegemiseks.

  (5) Sisemised ümbrikud avab maakonna valimiskomisjon rahvahääletuse päeval kell 19.00. Seejärel paneb maakonna valimiskomisjon iga hääletamissedeli välisküljele temale Vabariigi Valimiskomisjoni poolt selleks antud jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi.
[RTL 2006, 16, 298 - jõust. 20.02.2006]

§ 28.  Toimingud väljaspool elukohajärgset jaoskonda eelhääletanud hääletajate hääletamissedelitega

  (1) Jaoskonnakomisjon avab eelhääletamise viimasel päeval pärast hääletamise lõppemist väljaspool elukohajärgset jaoskonda hääletanud hääletajate hääletamissedelitega ümbrikke sisaldavad hääletamiskastid. Avamise juures peab olema vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget.

  (2) Jaoskonnakomisjon kontrollib, kas väljaspool elukohajärgset jaoskonda hääletanud valija hääletamissedeliga ümbrikule on märgitud hääletaja rahvastikuregistri järgne elukoha aadress seisuga 30 päeva enne rahvahääletuse päeva. Hääletamissedeliga ümbrik saadetakse jaoskonnakomisjonile, mille hääletajate nimekirjas hääletaja on.

  (3) Jaoskonnakomisjon sorteerib ja pakib hääletamissedelitega ümbrikud maakondade ning Tallinna ja Tartu linna kaupa. Pakile kirjutatakse, millise maakonna (Tallinna, Tartu) hääletamissedelitega ümbrikud on ja kui palju ümbrikke on pakis. Kirjele kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees. Jaoskonnakomisjon edastab pakitud hääletamissedelitega ümbrikud koos väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanute nimekirjadega viivitamata oma asukohajärgse maakonna valimiskomisjonile. Maakonna valimiskomisjon kontrollib sorteerimise õigsust.

  (4) Maakonna valimiskomisjon edastab teiste maakondade hääletajate hääletamissedelitega ümbrikud koos eelmises lõikes nimetatud hääletajate nimekirjadega Vabariigi Valimiskomisjonile teisel päeval enne rahvahääletuse päeva kella 11.00-ks.

  (5) Sama maakonna hääletajate hääletamissedelitega ümbrikud edastab maakonna valimiskomisjon vastavatele jaoskonnakomisjonidele üheaegselt teistelt maakondadelt Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu saadud selle maakonna hääletajate hääletamissedelitega ümbrikega hiljemalt rahvahääletuse päevale eelnevaks päevaks.

  (6) Saanud maakonna valimiskomisjonilt hääletamissedelitega ümbrikud, kontrollib jaoskonnakomisjon, kas hääletaja on kantud jaoskonna hääletajate nimekirja ja kas hääletaja ei ole hääletanud mitu korda. Kontrollimise juures peab olema vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget.

  (7) Kui hääletaja ei ole kantud jaoskonna hääletajate nimekirja või on hääletanud mitu korda, jätab jaoskonnakomisjon kõik väljaspool elukohajärgset jaoskonda täidetud hääletamissedelid hääletamistulemuste kindlakstegemisel arvestamata, protokollides oma otsuse.

  (8) Kui jaoskonnakomisjon on saanud eksituse tõttu hääletamissedeliga ümbriku hääletajalt, kelle elukoht on teise jaoskonna piirides, saadab jaoskonnakomisjon ümbriku viivitamata maakonna valimiskomisjonile. Viimane edastab ümbriku viivitamata vastavale jaoskonnakomisjonile.

  (9) Kui hääletaja ei ole hääletanud elukohajärgses jaoskonnas, teeb jaoskonnakomisjoni liige hääletajate nimekirja märkuste lahtrisse märke «eelhääletanud», avab välimise ümbriku ning laseb sisemise, hääletamissedeliga ümbriku eelhääletamisel kasutatud hääletamiskasti. Kui hääletamiskasti ava pitseerimiseks kasutatud paberiribal on vaatlejate allkirjad, tuleb kasti avamisest vaatlejatele eelnevalt teatada. Vaatlejal on õigus viibida hääletamiskasti avamise juures. Kui vaatleja ei osale kasti avamisel, on jaoskonnakomisjonil õigus hääletamiskast avada. Hääletamiskasti ava pitseeritakse uuesti käesoleva korra paragrahvi 21 lõikes 5 ettenähtud korras.

  (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul jaoskonnakomisjon ümbrikku ei ava ning hääletamissedelit hääletamiskasti ei lase. Edastamata ümbrike kohta koostatakse akt, milles märgitakse edastamata ümbrike arv, ümbrikule kantud andmed ja põhjused, miks ümbrikke ei edastatud. Ümbrikke säilitatakse rahvahääletuse päevani ning saadetakse pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist koos muude hääletamisdokumentidega maakonna valimiskomisjonile, kes korraldab selle hävitamise käesoleva korra paragrahvi 38 lõike 1 kohaselt.
[RTL 2006, 16, 298 - jõust. 20.02.2006]

5. peatükk HÄÄLETAMINE RAHVAHÄÄLETUSE PÄEVAL 

§ 29.  Rahvahääletuse päeval hääletamise üldeeskiri

  (1) Rahvahääletuse päeval algab hääletamine kell 9.00 ja lõpeb kell 20.00.

  (2) Rahvahääletuse päeval saab hääletaja hääletada üksnes selles jaoskonnas, mille hääletajate nimekirja ta on kantud.

  (3) Hääletaja hääletab jaoskonnas asuvas hääletamisruumis või taotleb hääletamist kodus.

§ 30.  Hääletamine hääletamisruumis

  Hääletamine toimub käesoleva korra paragrahvis 19 ettenähtud korras.
[RTL 2006, 16, 298 - jõust. 20.02.2006]

§ 31.  Kodus hääletamine

  (1) Kui hääletaja terviseseisundi või muu mõjuva põhjuse tõttu ei saa hääletada hääletamisruumis, võib ta taotleda hääletamist kodus.

  (2) Kodus hääletamist korraldatakse jaoskonna territooriumil asuvas hääletaja eluruumis.

  (3) Kodus hääletamisega samal viisil korraldatakse hääletamist ka sama jaoskonna hääletajate nimekirja kantud hääletajatele selle jaoskonna piirides asuvas haiglas.

  (4) Kodus hääletamise korraldamiseks peab hääletaja esitama elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele (Tallinnas linnaosavalitsusele) või jaoskonnakomisjonile kuni rahvahääletuse päeva kella 16.00-ni kirjaliku taotluse. Taotluses tuleb märkida kodus hääletamise taotlemise põhjus. Valla- või linnavalitsus (Tallinnas linnaosavalitsus) või jaoskonnakomisjon registreerib taotluse. Valla- või linnavalitsus (Tallinnas linnaosavalitsus) edastab taotluse asjaomasele jaoskonnakomisjonile. Kui jaoskonnakomisjon leiab, et taotlus ei ole põhjendatud, teavitab ta võimaluse korral taotluse rahuldamata jätmisest selle esitajat.

  (5) Kodus hääletamise kirjalik taotlus saadetakse posti teel valla- või linnavalitsuse (Tallinnas linnaosavalitsuse) või hääletaja elukoha järgse jaoskonnakomisjoni aadressil või toimetatakse kohale muul viisil.

  (6) Jaoskonnakomisjon kannab kodus hääletamist taotlenud hääletaja andmed selle jaoskonna hääletajate nimekirja alusel kodus hääletajate nimekirja. Hääletaja järjekorranumbrina kodus hääletajate nimekirjas märgitakse tema järjekorranumber selle jaoskonna hääletajate nimekirjas.

  (7) Pärast hääletaja andmete kandmist kodus hääletajate nimekirja tehakse hääletaja kohta selle jaoskonna hääletajate nimekirja märkuste lahtrisse märge «hääletab kodus».

  (8) Kodus hääletamist korraldavad v��hemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva korra paragrahvi 19 lõigetes 1–3, 6–9, 11 ja paragrahvi 23 lõikes 3 sätestatut järgides.

  (9) Kodus hääletaja annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja kodus hääletajate nimekirja allkirjalahtrisse.

  (10) Pärast hääletamissedeli täitmist murrab hääletaja sedeli kokku ning laseb selle hääletamiskasti.

  (11) Kodus hääletanud hääletaja kohta teeb jaoskonnakomisjon selle jaoskonna hääletajate nimekirja allkirjalahtrisse märke «hääletas kodus». Kui hääletaja ei hääletanud kodus, kustutab jaoskonnakomisjon selle jaoskonna hääletajate nimekirja tehtud märke «hääletab kodus» läbikriipsutamisega ning teeb kodus hääletajate nimekirja märkuste lahtrisse märke «ei hääletanud kodus».

  (12) Kui kodus hääletamist taotlenud hääletaja ilmub hääletamisruumi hääletama ajal, mil jaoskonnakomisjoni liikmed läksid korraldama kodus hääletamist, ei lubata tal hääletada enne jaoskonnakomisjoni liikmete tagasitulekut.

  (13) Kodus hääletanute hääletamissedeleid sisaldav hääletamiskast avatakse rahvahääletuse päeval pärast hääletamise lõppemist.
[RTL 2006, 16, 298 - jõust. 20.02.2006]

6. peatükk HÄÄLETAMISTULEMUSTE KINDLAKSTEGEMINE 

§ 32.  Eelhääletamisel antud häälte lugemine

  (1) Jaoskonnakomisjon avab eelhääletamisel kasutatud hääletamiskasti eelhääletamisel antud häälte lugemiseks rahvahääletuse päeval varemalt kell 19.00, arvestusega, et lugemine lõpetatakse hiljemalt kell 20.00. Avamise juures peab olema vähemalt kolm komisjoni liiget või asendusliiget.

  (2) Eelhääletamisel antud hääled loetakse hääletamisruumist eraldi ruumis.

  (3) Väljaspool elukohajärgset jaoskonda hääletanute hääletamissedeleid sisaldavad sisemised ümbrikud avatakse ning neid arvestatakse eelhääletamise tulemuste kokkuvõtete tegemisel ja hoitakse eraldi teistest hääletamissedelitest.

  (4) Eelhääletamise tulemuste kohta koostatakse kokkuvõte, millele kirjutab alla komisjoni esimees. Eelhääletamise tulemused võib sisestada kohe valimiste infosüsteemi või edastatakse pärast kella 20.00 viivitamata maakonna valimiskomisjonile.

  (5) Eelhääletamise tulemusi ei avaldata enne kella 20.00.

  (6) Eelhääletamisel antud häälte lugemine jaoskonnas on avalik. Häälte lugemise juures viibivad isikud peavad täitma jaoskonnakomisjoni liikmete suulisi korraldusi. Häältelugemise juures viibivad isikud ei või võtta ruumi, kus hääli loetakse, kaasa sidevahendeid ega lahkuda sealt enne kella 20.00.

§ 33.  Hääletamistulemuste kindlakstegemine jaoskonnas

  (1) Jaoskonnakomisjon avab rahvahääletuse päeval kasutatud hääletamiskastid rahvahääletuse päeval pärast hääletamise lõppemist, see on pärast kella 20.00. Avamise juures peab olema üle poole jaoskonnakomisjoni koosseisust.

  (2) Enne hääletamiskastide avamist peab jaoskonnakomisjon üle lugema ja kustutama kõik hääletajatele välja andmata jäänud ning hääletajate tagastatud rikutud hääletamissedelid. Hääletamissedelid kustutatakse sedeli nurga äralõikamisega.

  (3) Enne hääletamiskasti avamist teeb jaoskonnakomisjon hääletajate nimekirjade alusel kindlaks nimekirjadesse kantud hääletajate arvu ja nimekirjadesse hääletamissedeli saamise kohta antud allkirjade alusel sedeli saanud hääletajate arvu ning kannab need vormikohasesse protokolli.

  (4) Hääletamiskasti avades kontrollitakse sellel oleva pitsati jäljendi seisukorda.

  (5) Kodus hääletanute hääletamissedelite välisküljele lüüakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning sedelid pannakse hääletamisruumis hääletanute hääletamissedelite hulka.

  (6) Väljaspool elukohajärgset jaoskonda hääletanute hääletamissedelite välisküljele lüüakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend.

  (7) Kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel:
  1) millel ei ole jaoskonnakomisjoni pitsati kaht jäljendit;
  2) sellel ei ole täidetud ühtegi vastuselahtrit või on täidetud mõlemad vastuselahtrid või
  3) sellel on vastus parandatud.

  (8) Hääletamissedel kehtib, kui sellel ei ole täidetud ühtegi vastuselahtrit, kuid hääletaja tahe on üheselt arusaadav.

  (9) Jaoskonnakomisjon teeb hääletamiskastides olnud sedelite alusel kindlaks hääletamisest osavõtnud hääletajate arvu, kehtetute sedelite arvu ning rahvahääletusele pandud küsimusele jaatavalt vastanud isikute ja eitavalt vastanud isikute arvu ning kannab andmed vormikohasesse protokolli, lähtudes käesoleva korra paragrahvis 34 sätestatust.

  (10) Hääletamistulemused tehakse jaoskonnakomisjonis kindlaks avalikult.
[RTL 2006, 16, 298 - jõust. 20.02.2006]

§ 34.  Hääletamistulemuste protokolli koostamine

  (1) Hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta koostatakse vormikohane protokoll.

  (2) Hääletamistulemuste protokoll täidetakse järgmiselt:
  1) lahtrisse «Kuupäev» kirjutatakse protokolli täitmise päev, kuu ja aasta;
  2) lahtrisse «Täitmise kellaaeg» kirjutatakse protokolli täitmise lõpetamise kellaaeg (näiteks 22.15);
  3) lahtrisse «A» kirjutatakse hääletajate arv hääletajate nimekirjas rahvahääletuse päeva kella 20.00 seisuga;
  4) lahtrisse «B» kirjutatakse maakonna valimiskomisjonilt saadud hääletamissedelite arv;
  5) lahtritesse «C» kirjutatakse elukohajärgses jaoskonnas hääletanutele välja antud hääletamissedelite arv (sealhulgas kodus hääletanud) hääletajate nimekirjades olevate allkirjade arvu järgi;
  6) lahtrisse «D» kirjutab jaoskonnakomisjon, kes korraldas hääletamist väljaspool elukohajärgset jaoskonda, eelhääletamise ajal väljaspool elukohajärgset jaoskonda hääletanutele antud sedelite arvu vastavates hääletajate nimekirjades olevate allkirjade arvu järgi. Lahter täidetakse pärast eelhääletamise lõppemist;
  7) lahtrisse «E» kirjutatakse hääletajate tagastatud rikutud hääletamissedelite arv;
  8) lahtrisse «F» kirjutatakse hääletajatele välja andmata jäänud hääletamissedelite arv;
  9) lahtrisse «G» kirjutatakse hääletamiskastis olevate hääletamissedelite arv;
  10) lahtrisse «H» kirjutatakse kehtivate hääletamissedelite arv;
  11) lahtrisse «I» kirjutatakse kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite arv;
  12) lahtrisse «J» kirjutatakse väljaspool elukohajärgset jaoskonda hääletanud selle jaoskonna hääletajate arv (maakonna valimiskomisjoni poolt jaoskonnakomisjonile edastatud ümbrikes olevate sedelite arv). Lahter täidetakse hiljemalt rahvahääletuse päevale eelneval päeval pärast ümbrike kättesaamist ja kontrollimist;
  13) lahtrisse «K» kirjutatakse eelhääletamise ajal hääletanute koguarv hääletajate nimekirjades olevate vastavate märgete arvu järgi (nii elukohajärgses jaoskonnas eelhääletanud kui ka selles jaoskonnas väljaspool oma elukohajärgset jaoskonda eelhääletanud kokku). Lahter täidetakse pärast eelhääletamise lõppemist;
  14) lahtrisse «L» kirjutatakse kodus hääletanute arv hääletajate nimekirjas olevate vastavate märgete arvu järgi;
  15) lahtritesse «Jah» ja «Ei» märgitakse vastavalt rahvahääletusele pandud küsimusele jaatavalt või eitavalt vastanud hääletajate arv;
  16) lahtrisse «Kokku» kirjutatakse kehtivate häälte koguarv;
  17) protokolli tühjaks jäänud lahtritesse kirjutatakse arv «0».

  (3) Hääletamistulemuste protokolli koostamisel kontrollib jaoskonnakomisjon protokollis olevate arvude õigsust järgmiselt:
  1) lahtris «B» olev arv peab olema võrdne lahtrites «C», «D», «E» ja «F» olevate arvude summaga;
  2) lahtris «G» olev arv peab olema võrdne lahtrites «H» ja «I» olevate arvude summaga;
  3) lahtris «H» olev arv peab olema võrdne lahtris «Kokku» oleva arvuga;
  4) lahtris «Kokku» olev arv peab olema võrdne lahtrites «Jah» ja «Ei» olevate arvude summaga.

  (4) Protokolli vastavasse lahtrisse kirjutab nime ja allkirja komisjoni esimees.

  (5) Protokolli märgitakse koostamise kuupäev ja kellaaeg.

§ 35.  Hääletamissedelite korrastamine jaoskonnakomisjonis

  (1) Pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist pakib jaoskonnakomisjon eraldi:
  1) hääletamiskastides olnud kehtivad hääletamissedelid vastusevariantide kaupa;
  2) kehtetud hääletamissedelid;
  3) hääletajatele välja andmata jäänud hääletamissedelid;
  4) hääletajate tagastatud rikutud hääletamissedelid.

  (2) Pakile kirjutatakse, millise valla ja jaoskonna hääletamissedelid, millised hääletamissedelid ja kui palju sedeleid on pakis. Kirjele kirjutab alla hääli lugenud jaoskonnakomisjoni liige ja komisjoni esimees.

  (3) Hääletamissedelid, hääletajate nimekirjad, hääletamistulemuste protokoll, komisjoni koosolekute protokollid, komisjoniliikmete eriarvamused ning komisjonile esitatud avaldused edastatakse viivitamata maakonna valimiskomisjonile. Dokumendid annab üle komisjoni esimees vähemalt kahe komisjoni liikme juuresolekul.

§ 36.  Alaliselt välisriigis elavate hääletajate hääletamistulemuste kindlakstegemine

  (1) Alaliselt välisriigis elavate hääletajate antud häälte lugemist alustab Vabariigi Valimiskomisjoni poolt määratud maakonna valimiskomisjon rahvahääletuse päeval kell 19.00. Häältelugemise juures võivad viibida kõik soovijad, kuid nad ei või lahkuda ruumist, kus hääli loetakse, enne kella 20.00 ega võtta kaasa kõnesolevasse ruumi sidevahendeid.

  (2) Alaliselt välisriigis elavate hääletajate hääletamissedeleid sisaldavad sisemised ümbrikud avatakse ning hääletamissedelite välisküljele pannakse pitsati jäljend.

  (3) Maakonna valimiskomisjon teeb hääletamissedelite alusel kindlaks hääletamisest osavõtnud alaliselt välisriigis elavate hääletajate arvu, kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite arvu ning rahvahääletusele pandud küsimusele jaatavalt vastanud isikute ning eitavalt vastanud isikute arvu. Hääletamissedeli kehtetuks tunnistamisel järgitakse käesoleva korra paragrahvi 33 lõigetes 7 ja 8 ettenähtut.

  (4) Maakonna valimiskomisjon loeb alaliselt välisriigis elavate hääletajate antud hääled ja koostab hääletamistulemuste kohta protokolli, lähtudes käesoleva korra paragrahvis 34 sätestatust. Protokolli pealdises tehakse märge «alaliselt välisriigis elavad hääletajad».

  (5) Eelhääletamise tulemused võib sisestada kohe valimiste infosüsteemi või edastatakse pärast kella 20.00 viivitamata Vabariigi Valimiskomisjonile.

  (6) Hääletamistulemusi ei avaldata enne kella 20.00.
[RTL 2006, 16, 298 - jõust. 20.02.2006]

§ 37.  Hääletamistulemuste kindlakstegemine maakonna valimiskomisjonis

  (1) Jaoskonnakomisjonidelt laekunud protokollide alusel teeb maakonna valimiskomisjon maakonnas kindlaks:
  1) hääletajate nimekirjadesse kantud hääletajate arvu;
  2) hääletamissedeli saanud hääletajate arvu;
  3) hääletamiskastides olnud hääletamissedelite alusel hääletamisest osavõtnud hääletajate arvu;
  4) kehtetute hääletamissedelite arvu;
  5) jaatavalt ja eitavalt vastanud isikute arvu.

  (2) Hääletamistulemused tehakse maakonna valimiskomisjonis kindlaks avalikult.

  (3) Jaoskonnakomisjonide protokollides olevate andmete õigsust kontrollib maakonnavalimiskomisjon hääletamissedelite ülelugemise teel.

  (4) Kui hääletamissedelite ülelugemisel saadud andmed erinevad jaoskonnakomisjoni protokollis olevatest, märgib maakonna valimiskomisjon oma protokolli lisas erinevused ning neid tinginud asjaolud. Jaoskonnakomisjoni protokolli ei muudeta. Lõplike hääletamistulemuste kohta teeb otsustuse maakonna valimiskomisjon.

  (5) Maakonna, Tallinna ja Tartu linna hääletamistulemuste kohta koostab maakonna valimiskomisjon vormikohase protokolli, lähtudes käesoleva korra paragrahvis 34 sätestatust. Maakonna valimiskomisjon edastab hääletamistulemuste protokollid Vabariigi Valimiskomisjonile.
[RTL 2006, 16, 298 - jõust. 20.02.2006]

§ 38.  Hääletamissedelite ja muude hääletamisdokumentide säilitamine

  (1) Maakonna valimiskomisjon säilitab hääletamissedelid ning kasutatud ümbrikud ühe kuu jooksul, arvates rahvahääletuse päevast. Pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid mitte enne kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused, korraldab maakonna valimiskomisjon hääletamissedelite ja kasutatud ümbrike hävitamise ning dokumenteerib selle.

  (2) Maakonnavalimiskomisjon edastab kahe nädala jooksul, arvates rahvahääletuse päevast, pitsatid, kasutamata ümbrikud ja jaoskonnakomisjonide hääletamistulemuste protokollide koopiad Vabariigi Valimiskomisjonile.

  (3) Maasekretär arhiveerib:
  1) jaoskonnakomisjonide hääletamistulemuste protokollid;
  2) valimiskomisjoni otsused, koosolekute protokollid ning komisjoniliikmete eriarvamused;
  3) avaldused ja kaebused.

  (4) Hääletajate nimekirjad edastatakse Vabariigi Valimiskomisjonile.

  (5) Hääletajate nimekirjad ning hääletamistulemuste protokollid säilitatakse alaliselt.

§ 39.  Hääletamistulemuste kindlakstegemine Vabariigi Valimiskomisjonis

  (1) Kõigilt maakonna valimiskomisjonidelt laekunud maakonna ning alaliselt välisriigis elavate hääletajate hääletamistulemuste protokollide alusel teeb Vabariigi Valimiskomisjon kindlaks hääletajate nimekirjadesse kantud hääletajate arvu, hääletamissedeli saanud hääletajate arvu, hääletamiskastides olnud sedelite arvu alusel hääletamisest osavõtnud hääletajate arvu, kehtetute hääletamissedelite arvu ning rahvahääletusele pandud küsimusele jaatavalt vastanud isikute ja eitavalt vastanud isikute arvu.

  (2) Hääletamistulemuste kohta koostab Vabariigi Valimiskomisjon protokolli, lähtudes käesoleva korra paragrahvis 34 sätestatust.

  (3) Hääletamistulemuste kindlakstegemine Vabariigi Valimiskomisjonis on avalik.
[RTL 2006, 16, 298 - jõust. 20.02.2006]

§ 40.  Rahvahääletuse tulemuse kindlakstegemine ja kinnitamine

  (1) Põhiseaduse muutmise seadus, muu seadus või muu riigielu küsimus on rahvahääletusel vastu võetud, kui rahvahääletusele pandud küsimuse poolt hääletanuid on enam kui vastu.

  (2) Vabariigi Valimiskomisjon kinnitab rahvahääletuse tulemused oma otsusega pärast rahvahääletuse päeva, kuid mitte enne, kui maakonna valimiskomisjonile, Vabariigi Valimiskomisjonile ja Riigikohtule kaebuste esitamise tähtaeg on möödunud või kui nimetatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused.