Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Kalandus ja jahindus

Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Maksuõigus

Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Põllumajandus

Süstemaatiline liigitus: KESKKONNAÕIGUS → Keskkonnakaitse

Süstemaatiline liigitus: KARISTUSÕIGUS → Väärteod

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Jahiseadus

Vastu võetud 24.04.2002
RT I 2002, 41, 252
jõustumine 01.03.2003

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala ja eesmärk

  (1) Käesolev seadus sätestab jahiõiguse olemuse, reguleerib jahimaa, jahiulukivaru ja jahisaaduste kasutamist ning kehtestab jahipidamise korralduse ja jahiulukite kaitse abinõud.

  (2) Käesoleva seaduse eesmärk on tagada jahiulukivaru säilitamine taastusvaruna võimalikult suurele arvule isikutele.

§ 2.  Seaduse kohaldamine

  (1) Kaitstavate loodusobjektide piires rakendatakse jahipidamisel käesoleva seaduse nõudeid, kui seadus või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti.

  (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2¹.  Jahinduse korraldamine

  (1) Riigi ülesanded jahinduses on jahinduspoliitika kujundamine, järelevalve teostamine ning jahindustegevuse, ulukiseire ja jahimaade korraldamine.

  (2) Riik kaasab jahindustegevuse korraldamisse eraõiguslikul alusel toimivaid jahindusorganisatsioone. Jahindusorganisatsioonide kaasamiseks võib keskkonnaminister sõlmida jahindusorganisatsiooniga, mis koondab enamikku Eesti jahimeestest ja/või jahimehi koondavatest organisatsioonidest ning omab jahindusalast kogemust, halduslepinguid käesoleva seaduse § 29 lõike 2, § 36 lõike 2 ja § 45 lõike 2 alusel halduskoostöö seaduses sätestatud korras.

  (3) Järelevalvet käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt sõlmitud halduslepingu täitmise üle jahindusorganisatsiooni poolt teostab Keskkonnaministeerium.

  (4) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab jahindusorganisatsioonil jätkata haldusülesande edasist täitmist, on täitmise edasine korraldaja Keskkonnaamet.
[RT I 2009, 30, 179 - jõust. 22.06.2009]

§ 3.  Jahiõigus

  (1) Jahiõigus on maaomaniku õigus seadusega sätestatud ulatuses ja korras oma maal jahinduse korraldamiseks tingimusi seada, jahti pidada (küttida) või jahipidamist keelata.

  (2) Jahitunnistust omav maaomanik tohib oma kinnistul jahti pidada, välja arvatud suurulukitele, kui tema kinnisasja pindala ühes ringpiiris on enam kui 20 hektarit. Õigus jahti pidada laieneb maaomaniku vanematele, abikaasale ja lastele, kui nad omavad jahitunnistust.
[RT I 2005, 15, 83 - jõust. 03.04.2005]

§ 4.  Jahimaa korraldamine

  (1) Jahimaad korraldatakse eesmärgiga saada andmeid jahiulukivaru seisundi ja suuruse ning jahimaa kvaliteedi kohta, koostada jahimaakorralduskava ja nõustada jahimaa kasutajat, hinnata jahimaa kasutamist, jahiulukite hooldusvõtete sobivust ning jahindusalaste õigusaktide toimimist.

  (2) Jahimaa korraldamise käigus:
  1) tehakse ettepanekuid jahipiirkondade moodustamiseks või vajaduse korral olemasolevate jahipiirkondade piiride muutmiseks;
  2) hinnatakse jahipiirkonna jahimaa kvaliteeti suurulukite ja teiste olulisi jahiulukikahjustusi põhjustavate jahiulukite elupaiga kvaliteediklasside kaupa ning määratakse jahiulukite minimaalne ja maksimaalne lubatud arvukus liikide kaupa liigile sobiva ala 1000 hektari kohta;
  3) määratakse jahipiirkonnas jahiulukite hooldustööde olemus ja maht ning võimalike jahindusrajatiste asukohad;
  4) määratakse jahikoerte katsetusalad;
  5) arvutatakse jahipiirkonna kasutusõiguse tasu;
  6) antakse hinnang jahipiirkonna senisele kasutusele;
  7) antakse hinnang jahiulukikahjustustele jahipiirkonnas;
  8) koostatakse jahipiirkonna kaart ja piirikirjeldus.

  (3) Jahimaa korraldatakse jahimaakorraldusjuhendi alusel vähemalt iga kümne aasta järel jahipiirkondade kaupa. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2–7 sätestatu vormistatakse jahimaakorralduskavana, mille kinnitab keskkonnaminister.

  (4) Kui riigi võetud rahvusvahelised kohustused nõuavad jahiulukite asurkondade kasutamise ja kaitse korraldamist tegevuskava alusel, tuleb arvestada jahimaa korraldamisel jahiulukiliigi asurkonna kohta koostatud kasutamise ja kaitse tegevuskava.

  (5) Jahimaakorraldusjuhendi kehtestab ja jahimaid korraldama volitatud asutuse määrab keskkonnaminister määrusega.
[RT I 2010, 44, 259 - jõust. 19.07.2010]

  (6) [Kehtetu - RT I 2010, 44, 259 - jõust. 19.07.2010]

  (7) Jahimaa korraldamise kulud kaetakse riigieelarvest.
[RT I 2006, 30, 232 - jõust. 01.01.2007]

2. peatükk JAHIMAA 

§ 5.  Jahimaa mõiste

  (1) Jahimaa on jahiulukite vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala.

  (2) Jahimaa hulka ei kuulu:
  1) maakonnaplaneeringuga määratud tiheasustus- või puhkeala, kus ohutu jahipidamine ei ole võimalik;
  2) kaitseala vöönd, kus jahipidamine on seaduse või kaitse-eeskirjaga keelatud.

§ 6.  Jahimaa jaotus

  (1) Jahimaa jaotatakse jahipiirkondadeks.

  (2) Jahipiirkond on jahimaa, mille pindala ühes ringpiiris on vähemalt 5000 hektarit.

  (3) Jahipiirkonna moodustab ning selle suuruse ja piirikirjelduse kinnitab jahimaakorralduskava alusel keskkonnaminister määrusega, võttes arvesse:
  1) suurulukitele vajalike elupaikade olemasolu;
  2) jahiulukite hooldustööde optimaalse korraldamise võimalust;
  3) looduses äratuntavaid piire;
  4) seni kehtivat jahimaakorraldust.

  (4) Kui saare pindala ei võimalda käesolevas paragrahvis sätestatud suurusega jahipiirkonda moodustada ja saar ei ole liidetud mõne teise jahipiirkonnaga, võib moodustada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksema pindalaga jahipiirkonna.

  (5) Mere, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve, Võrtsjärve ja teiste veekogude, mis ei asu tervikuna ühes jahipiirkonnas, jahipidamiseks sobiv akvatooriumi osa jaotatakse jahimaakorralduse käigus akvatooriumiga piirnevate jahipiirkondade vahel võrdsete kauguste printsiibil.

§ 7.  Jahipiirkonna kasutusõigus

  (1) Jahipiirkonna kasutaja tohib maaomaniku nõusolekuta korraldada tema maadel jahiulukite loendust ning kasutada maad jahisaaduste jahipiirkonnast äraviimiseks.

  (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule lasub riigile jäetava jahipiirkonna kasutajal kohustus:
  1) korraldada jahindusalast väljaõpet ja teha jahiulukite asurkondade seiret;
  2) välja töötada ja katsetada jahiulukikahjustusi vähendavaid jahiulukite hooldamise võtteid;
  3) osaleda rahvusvahelistest lepetest tulenevate jahiulukiliikide kasutamise ja kaitse tegevuskavade koostamises;
  4) täiendada jahiulukite asurkondi keskkonnaministri kinnitatud programmide alusel;
  5) võimaldada jahimeeste väljaõppeks tasuta kasutada jahipiirkonnas rajatud jahindusrajatisi;
  6) võimaldada mitteärilistel eesmärkidel jahipidamist jahimeestele, kellel ei ole jahipiirkonna kasutamise õigust.

  (3) [Kehtetu - RT I 2009, 30, 179 - jõust. 22.06.2009]

§ 8.  Jahipiirkonna kasutusõiguse luba

  (1) Jahipiirkonna kasutusõiguse loaga määratakse:
  1) jahimaakorralduskava alusel jahiulukite hooldustööde olemus ja maht;
  2) jahimaakorralduskavast ja jahiulukite tõenäolisest arvukusest lähtuv jahiulukite küttimismaht ja -tingimused;
  3) jahimaakorralduskavast lähtuv jahiulukite minimaalne ja maksimaalne lubatud arvukus;
  4) kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast lähtuvad piirangud;
  5) jahiulukikahjustuste vältimise kohustused;
  6) jahiulukite seire ja loenduse korraldus;
  7) tabatud jahiulukitelt teadusmaterjali kogumise ja jahitrofeede ülevaatamiseks esitamise kord.

  (2) Jahipiirkonna kasutusõiguse loale lisatakse:
  1) jahipiirkonna piirikirjeldus ja kaart;
  2) maaomaniku või -valdaja ja jahipiirkonna kasutusõiguse saanud isiku (edaspidi jahipiirkonna kasutaja) vahel sõlmitud kirjalik leping või maaomaniku või -valdaja kirjalik nõusolek maade jahimaana kasutamise võimaluse ja jahipidamise tingimuste kohta või maaomaniku kirjalik jahipidamise keeld. Riigimaasse puutuvalt ei tohi nimetatud leping või nõusolek ette näha tasu võtmist maade jahimaana kasutusse andmise eest.
[RT I 2005, 15, 83 - jõust. 03.04.2005]

§ 9.  Jahimaa kasutusse andmine

  (1) Jahimaa antakse kasutusse jahipiirkondade kaupa jahipiirkonna kasutusõiguse loaga.

  (2) Jahipiirkonna kasutusõiguse luba on õigus saada:
  1) mittetulundusühingul, mille liikmed on füüsilised isikud, või äriühingul, mille vähemalt üheks põhikirjas nimetatud tegevusalaks on jahinduse korraldamine;
  2) riigiasutusel, mille põhimääruses märgitud tegevusaladeks on jahinduse, jahiulukite asurkondade seire ja jahindusalase väljaõppe korraldamine, jahipidamise heade tavade, viiside ja jahiulukite hooldamise tänapäeva kogemuste rakendamine;
  3) isikul, kelle omandis olev maa moodustab vähemalt kolm neljandikku jahipiirkonna pindalast.

§ 10.  Jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlemine

  (1) Käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 nimetatud isikud või riigiasutused peavad jahipiirkonna kasutusõiguse loa saamiseks esitama Keskkonnaametile (edaspidi loa andja) kirjaliku taotluse. Taotlus peab sisaldama:
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]
  1) taotleja ärinime või nimetust, registrikoodi selle olemasolu korral, asukohta ja kontaktandmeid või nime, isikukoodi, aadressi ning kontaktandmeid;
  2) taotletava jahipiirkonna nimetust;
  3) taotletava jahipiirkonna jahimaakorralduskavas määratud jahiulukite hooldustööde kohustuse täitmise kinnitust;
  4) taotleja liikmeteks olevate jahimeeste nimekirja koos jahimehele antud jahitunnistuse numbri ning taotletava jahipiirkonna piires jahimehele kuuluva kinnistu nime, numbri ja suuruse äranäitamisega;
[RT I 2009, 30, 179 - jõust. 22.06.2009]
  5) jahipiirkonna kasutusõiguse loa kättetoimetamise soovitavat viisi ning selleks vajalikke kontaktandmeid;
  6) taotluse esitamise kuupäeva ja taotleja allkirja.

  (1¹) Taotlusi võetakse vastu 14 päeva jooksul jahipiirkonda moodustava keskkonnaministri määruse jõustumisest või käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 sätestatud teate avaldamisest arvates.
[RT I 2009, 30, 179 - jõust. 22.06.2009]

  (2) Loa andja registreerib jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluse kohe pärast selle saamist.

  (3) Loa andja kontrollib jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluse nõuetekohasust selle saamisest arvates seitsme päeva jooksul.

  (4) Nõuetekohase taotluse menetlemisel kontrollib loa andja:
  1) taotleja vastavust käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 sätestatud nõuetele;
  2) taotluses esitatud andmete õigsust.

  (5) Kui jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluses puudusi ei ole, võtab loa andja selle menetlemiseks vastu ja teatab sellest taotlejale posti teel või elektrooniliselt seitsme päeva jooksul, arvates taotluse saamisest.

  (6) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõiv riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi.
[RT I 2006, 58, 439 - jõust. 01.01.2007]

§ 11.  Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmine

  (1) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa annab ja lubade arvestust peab Keskkonnaamet.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (2) [Kehtetu - RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (3) Loa andja annab jahipiirkonna kasutusõiguse loa või keeldub loa andmisest ühe kuu jooksul pärast nõuetekohase taotluse saamist. Loa andmisest keeldumise otsus tehakse taotluse esitajale teatavaks posti teel seitsme päeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

  (4) Kui ühe ja sama jahipiirkonna kasutusõiguse saamiseks on esitatud kaks või enam taotlust ja kõik taotlejad ei nõustu nendele ühise kasutusõiguse andmisega, eelistatakse taotlejat, kelle jahipidamisõigust omavatest füüsilistest isikutest liikmete maaomandi kogupindala taotletavas jahipiirkonnas on suurim ja sealjuures vähemalt 10 protsendi võrra suurem järgmise taotleja liikmete maaomandi kogupindalast samas jahipiirkonnas. Kui kahe pindalaliselt suurima taotleja jahipidamisõigust omavate füüsilisest isikust liikmete maaomandi kogupindalade erinevus taotletavas jahipiirkonnas ei ületa 10 protsenti, siis eelistatakse taotlejat, kes kaasab jahipiirkonna kasutamisele suurema arvu jahipidamisõigust omavaid füüsilisi isikuid, kelle maaomand asub taotletavas jahipiirkonnas.
[RT I 2009, 30, 179 - jõust. 22.06.2009]

§ 12.  Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmisest keeldumise alused

  Loa andja keeldub jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmisest, kui:
  1) jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlejal on kehtiv karistus jahindusalaste õigusaktide rikkumise eest või taotleja ei vasta käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 sätestatud nõuetele;
  2) jahipiirkond on juba kasutusel;
  3) jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluses on esitatud valeandmeid.

§ 13.  Jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluse ja kasutusõiguse loa andmise avalikustamine

  (1) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa saamiseks esitatud nõuetekohase taotluse avalikustab loa andja ühe kuu jooksul taotluse saamise päevast arvates ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teadaandes avaldatakse:
  1) taotletava jahipiirkonna nimetus ja taotleja nimi või ärinimi, registrikood selle olemasolu korral ja asukoht;
  2) omavalitsusüksused, mida jahipiirkond hõlmab;
  3) taotlusega tutvumise aeg ja koht ning viide ettepanekute ja seisukohtade esitamise võimalusele;
  4) jahipiirkonna kasutamisele kaasatavate jahimeeste arv.

  (3) Jahipiirkonna kasutusõiguse luba tehakse avalikult teatavaks 14 päeva jooksul, arvates loa andmisest, ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 14.  Jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivus

  (1) Jahipiirkonna kasutusõiguse luba antakse kümneks aastaks.

  (2) Jahipiirkonna kasutusõiguse luba pikendatakse järgmiseks kümneks aastaks, kui jahipiirkonna kasutaja on kuus kuud enne loa kehtivuse lõppemist esitanud loa andjale kirjaliku taotluse loa pikendamiseks.

  (3) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vormi kehtestab keskkonnaminister määrusega.

§ 14¹.  Jahipiirkonna kasutusõiguse loa muutmine

  (1) Jahipiirkonna kasutusõiguse luba muudetakse, kui:
  1) käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed on muutunud;
  2) jahipiirkonna kasutusõiguse loa nõuete aluseks olnud õigusnormid on muutunud ja avalik huvi jahipiirkonna kasutusõiguse loa muutmiseks kaalub üles isiku usalduse;
  3) jahiulukite tõenäoline arvukus on muutunud;
  4) loa omaja on esitanud selleks põhjendatud taotluse.

  (2) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa muutmise menetlemisele ei kohaldata haldusmenetluse seaduse avatud menetluse sätteid.
[RT I 2005, 15, 83 - jõust. 03.04.2005]

§ 15.  Jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse peatamine ja taastamine

  (1) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse peatab loa andja, kui jahipiirkonna kasutaja:
  1) ei rakenda jahimaakorralduskavas kavandatud abinõusid või ei täida jahipiirkonna kasutusõiguse loa nõudeid;
  2) ei ole tähtaegselt tasunud jahipiirkonna kasutusõiguse tasu.

  (2) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse peatamise otsus tehakse jahipiirkonna kasutajale teatavaks allkirja vastu kätteandmisega või saadetakse posti teel väljastusteatega.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuses peab olema:
  1) selle asutuse nimetus, kelle nimel otsus tehakse;
  2) otsuse tegija ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus;
  3) otsuse tegemise kuupäev ja vajaduse korral kellaaeg;
  4) selle füüsilise isiku nimi või juriidilise isiku nimetus või ärinimi, kelle kohta otsus tehakse;
  5) märgitud otsuse faktiline ja õiguslik alus;
  6) välja toodud otsuse sisu, milles märgitakse üheselt ja mõistetavalt otsusest tulenevad kohustused või keelud;
  7) selgitus otsuse täitmata jätmise võimalike tagajärgede kohta;
  8) otsuse vaidlustamise kord ja tähtaeg;
  9) otsuse tegija allkiri.

  (4) Loa andja on kohustatud langetama otsuse jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse taastamise või kehtetuks tunnistamise kohta kolme kuu jooksul, arvates jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse peatamisest.

§ 16.  Jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse lõppemine või kehtetuks tunnistamine

  (1) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivus lõpeb, kui:
  1) möödub loal märgitud tähtaeg;
  2) kasutusõiguse loa saanud mittetulundusühing või äriühing likvideeritakse või tema muudetud põhikiri ei sätesta enam jahinduse korraldamist;
[RT I 2009, 30, 179 - jõust. 22.06.2009]
  3) riigiasutus likvideeritakse või korraldatakse ümber ja tema muudetud põhimäärus ei sätesta enam käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktis 2 sätestatud ülesandeid;
  4) füüsiline isik on surnud;
[RT I 2009, 30, 179 - jõust. 22.06.2009]
  5) jahipiirkonna kasutaja teatab kasutusõigusest loobumisest.
[RT I 2009, 30, 179 - jõust. 22.06.2009]

  (2) Jahipiirkonna kasutusõiguse luba tunnistatakse kehtetuks, kui:
  1) jahipiirkonna kasutaja ei ole kolme kuu jooksul pärast kasutusõiguse loa kehtivuse peatamist kõrvaldanud peatamise aluseks olnud asjaolusid;
  2) jahipiirkonna kasutaja ei ole tasunud kasutusõiguse tasu kolme kuu jooksul pärast kasutusõiguse loa kehtivuse peatamist või ei ole esitanud kasutusõiguse andjale viimase poolt heaks kiidetud kasutusõiguse tasu maksmise graafikut, juhul kui kasutusõiguse loa kehtivuse peatamine oli tingitud kasutusõiguse tasu tasumata jätmisest;
  3) jahipiirkonna kasutajal on rohkem kui üks kehtiv karistus käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusaktide nõuete rikkumise eest;
  4) loa taotlemisel on teadlikult esitatud valeandmeid.

  (3) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse lõppemise või kehtetuks tunnistamise avalikustab loa andja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
[RT I 2005, 15, 83 - jõust. 03.04.2005]

§ 17.  Jahipiirkonna kasutaja ja maaomaniku suhted

  (1) Maaomanik või tema volitatud esindaja tohib jahipiirkonna piiresse jääval kinnistul rajada jahindusrajatisi, millest ta kohe teatab jahipiirkonna kasutajale.

  (2) Jahipiirkonna kasutaja on kohustatud:
  1) vältima maaomaniku vara kahjustamist ja teatama talle viivitamatult jahipidamise käigus tekitatud kahjustustest;
  2) võimaldama jahipidamisõigust kasutaval maaomanikul kasutada tema kinnistule rajatud jahindusrajatisi.
[RT I 2005, 15, 83 - jõust. 03.04.2005]

§ 18.  Jahindusrajatised
[RT I 2005, 15, 83 - jõust. 03.04.2005]

  (1) Jahindusrajatised käesoleva seaduse tähenduses on jahimaakorralduskavaga määratud jahiulukite hooldustöödeks või jahipidamiseks vajalikud hooned, jahikoerte katsetusalad, söödapõllud, ulukeid peletavad ja suunavad ning nende elutingimuste parandamiseks ettenähtud muud rajatised.

  (2) Jahipiirkonna kasutajal on õigus rajada muid keskkonnale ohutuid jahimaakorralduskavas kirjeldamata jahindusrajatisi.

  (3) [Kehtetu - RT I 2005, 15, 83 - jõust. 03.04.2005]

3. peatükk JAHIULUKIVARUD 

§ 19.  Jahiulukid

  (1) [Kehtetu - RT I 2004, 38, 258 - jõust. 10.05.2004]

  (2) Jahiulukite hulgas eristatakse suurulukeid. Jahiulukite loetelu kehtestab keskkonnaminister määrusega.

§ 20.  Jahiulukivaru arvestus

  (1) Jahipiirkonna kasutaja on kohustatud loendama jahiulukeid oma jahipiirkonna piires jahipiirkonna kasutusõiguse loaga määratud tähtaegadel ja ulatuses.

  (2) Jahipiirkonna kasutaja ning jahipidamisõigust kasutav kinnistu omanik on igal aastal kohustatud esitama jahiulukite küttimisandmed Keskkonnaametile.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (3) Jahiulukite loenduse metoodika, nõutavad küttimisandmed ja nende esitamise korra, aruandeperioodi ja tähtajad kinnitab keskkonnaminister määrusega.

  (4) Jahiulukite loenduse andmed koondab, nende vastavust õigusaktide ja jahiulukite loenduse metoodika nõuetele kontrollib ja need keskkonnaregistrile edastab Keskkonnaamet.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (5) Jahiulukite loendus- ja küttimisandmed on aluseks täiendavate hooldustööde ja küttimismahtude määramisel.

§ 21.  Jahiulukite lubatud arvukus

  (1) Jahipiirkonna kasutaja on kohustatud hoidma oma jahipiirkonnas jahiulukite arvukust lubatud piirides

  (2) Jahiulukite liikidele sobivate elupaikadega ala suuruse liigiti ning jahiulukite maksimaalse ja minimaalse lubatud arvukuse arvutamise alused kehtestab keskkonnaminister määrusega.

  (3) Jahiulukite maksimaalne lubatud arvukus on jahiulukite arv, mille ületamine võib põhjustada olulisi jahiulukikahjustusi.

  (4) Jahiulukite minimaalne lubatud arvukus on jahiulukite arv, millest väiksem arv seab ohtu jahiulukiliigi asurkonna säilimise.

  (5) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata jahilindude suhtes.

§ 22.  Jahiulukikahjustus

  Jahiulukikahjustus käesoleva seaduse tähenduses on jahiuluki poolt kalade kahjustamine kalakasvanduses või lõkspüünises, põllumajandusloomade, põllumajanduskultuuride, kasvava metsa ja kuivenduskraavide kahjustamine, üleujutuse põhjustamine ning koduloomi või inimesi ohustavate haiguste levitamine.
[RT I 2005, 15, 83 - jõust. 03.04.2005]

§ 23.  Jahiulukikahjustuste ärahoidmine

  (1) Jahiulukikahjustuste ärahoidmiseks rakendatakse:
  1) jahimaakorralduskavas nimetamata hooldustööde tegemist;
  2) jahipidamist väljaspool jahiaega;
  3) jahiuluki tekitatud rajatiste likvideerimist;
  4) jahipiirkonna kasutusõiguse loaga määratud jahiulukite küttimismahtude suurendamist;
  5) haigust levitavate jahiulukite arvukuse vähendamist.

  (2) Jahiulukite arvukusest või paiknemisest põhjustatud täiendavate hooldustööde nagu täiendavate lisasöötmiskohtade rajamise, jahindusrajatiste teise kohta viimise mahud määrab jahiulukikahjustuste ilmnemisel jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja. Täiendavad hooldustööd loaga määratud mahus on jahipiirkonna kasutusõiguse loa lahutamatu osa.

  (3) Keskkonnaamet korraldab:
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]
  1) jahiulukikahjustuste ilmnemisel jahipidamist väljaspool jahiaega ja jahiulukivaru kasutamist jahipiirkonna kasutusõiguse loaga määratud mahust suuremas mahus;
  2) inimest ja kodulooma ohustavat haigust levitavate jahiulukite arvukuse vähendamist;
  3) jahipidamist kaitstaval maa-alal, mis ei ole liidetud jahipiirkonnaga, ning jahiulukikahjustuste ilmnemisel kasutamiseks väljaandmata jahipiirkonnas;
[RT I 2005, 15, 83 - jõust. 03.04.2005]
  4) jahipidamist väljaspool jahiaega vigase jahiuluki surmamiseks.
[RT I 2005, 15, 83 - jõust. 03.04.2005]

  (4) Jahipiirkonna kasutaja on kohustatud likvideerima kopratammid Keskkonnaameti määratud tähtajaks ja viisil, kui need põhjustavad jahiulukikahjustusi.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (4¹) Maaomanik või -valdaja võib likvideerida kopratammi Keskkonnaameti loal viimase poolt määratud tähtajaks ja viisil, kui see põhjustab jahiulukikahjustusi.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (5) Ilmsete marutõvetunnustega jahiuluki võib surmata loata. Hukatud jahiulukist tuleb kohe ja ühe ööpäeva jooksul ka kirjalikult teatada veterinaarjärelevalve asutusele.

§ 24.  Jahiulukikahjustuste heastamine

  (1) Jahipiirkonna kasutaja on kohustatud maaomaniku või tema volitatud esindaja nõudmisel heastama jahiulukikahjustused, kui:
  1) tema tegevuse või tegevusetuse tõttu ületab jahiulukite arvukus maksimaalse lubatud arvukuse;
  2) ta ei ole hooldustöid teinud kasutusõiguse loaga määratud mahus;
  3) ta on jätnud täitmata kasutusõiguse loas nimetatud kohustused jahiulukikahjustuste vältimiseks.

  (2) Maaomaniku või tema volitatud esindaja ja jahipiirkonna kasutaja kokkuleppel heastatakse jahiulukikahjustused kas rahas või muul viisil.

§ 25.  Jahiulukite loodusest eemaldamine ja tehiskeskkonnas hoidmine

  (1) Jahiuluki tohib loodusest eemaldada:
  1) vigastuse või haiguse ravimiseks või hüljatud noorlooma üleskasvatamiseks;
  2) teadus-, õppe- või ärieesmärgil loomakogude asutamiseks või täiendamiseks;
  3) kohaliku asurkonna täiendamiseks;
  4) majanduseesmärgil loomafarmide asutamiseks või täiendamiseks.

  (2) Jahiulukite tehiskeskkonda viimine kooskõlastatakse Veterinaar- ja Toiduametiga.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhtudel tohib jahiuluki loodusest loata eemaldada ametiülesandeid täitev isik. Kui jahiulukite loodusest eemaldamise viis erineb jahipidamise lubatud viisidest, annab selleks nõusoleku Keskkonnaamet.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud eesmärkidel tohib jahiuluki loodusest eemaldada, kui jahiulukite tehiskeskkonnas hoidmise koht on registreeritud Keskkonnaametis.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (5) Jahiulukite tehiskeskkonnas hoidmise koha registreerimise taotluse esitamise, läbivaatamise ja registreerimise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega.

  (6) Jahiulukite tehiskeskkonnas hoidmise koha registreerimisest keeldutakse, kui see ei välista jahiulukite loodusesse sattumist või haiguste levimist ega vasta loomakaitseseaduse nõuetele.

  (7) Tehiskeskkonnas hoitud jahiuluki tohib loodusesse viia, kui ta loodusest oli eemaldatud:
  1) vigastuse või haiguse ravimise või hüljatud noorlooma üleskasvatamise eesmärgil;
  2) kohaliku asurkonna täiendamiseks.

4. peatükk JAHIPIDAMINE 

§ 26.  Jahipidamine

  (1) Jahipidamine on uluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine.

  (2) Jahipidamisega on võrdsustatud jahisaagi, jahirelva, jahikoera või püünistega looduses viibimine.

  (3) Jahipidamiseks ei loeta:
  1) linnadesse või teistele tiheasustusaladele tunginud ulukite jälitamist, püüdmist, tabamist või surmamist;
  2) liiklusõnnetuses või muus õnnetuses viga saanud uluki surmamist sündmuskohal;
[RT I 2005, 15, 83 - jõust. 03.04.2005]
  3) jahimaal viibimist püssikotis oleva laadimata jahirelva või lõastatud jahikoeraga;
  4) ametiisikute toiminguid keskkonnajärelevalvel;
  5) püütud uluki surmamist;
[RT I 2005, 15, 83 - jõust. 03.04.2005]
  6) uluki püüdmist märgistamise eesmärgil.
[RT I 2008, 34, 211 - jõust. 01.08.2008]

  (4) Jahipidamine suurulukile on lubatud jahipiirkonnas pindalaga vähemalt 5000 hektarit.

  (5) Jahipidamise loodusesse sattunud võõrliiki kuuluvale loomale otsustab Keskkonnaamet.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

§ 27.  Jahieeskiri

  (1) Jahipidamise korraldamiseks ja jahiohutuse tagamiseks kehtestab keskkonnaminister määrusega jahieeskirja.

  (2) Jahieeskirjas sätestatakse:
  1) jahiajad;
  2) jahipidamisvahendite kirjeldused;
  3) lubatud jahipidamisviiside kasutamise ajad ja erinõuded;
  4) jahiohutuse nõuded;
  5) jahikoeraga jahipidamise ajad ja tingimused;
  6) suuruluki laskekatse tunnistuse taotlemise, katse sooritamise ning tunnistuse andmise ja arvestusega seonduv;
  7) jahi korraldamise muud nõuded.

§ 28.  Jahipidamisõigust tõendavad dokumendid

  Jahipidamisõigust tõendavad dokumendid on:
  1) jahitunnistus;
  2) jahiluba;
  3) jahist osavõtjate nimekiri;
  4) suuruluki laskekatse tunnistus;
  5) jahikoerapass.

§ 29.  Jahitunnistus

  (1) Jahitunnistus on nimeline dokument, millega antakse jahipidamisõigus ja mis tõendab füüsilise isiku oskust iseseisvalt jahti pidada ning mis peab jahipidamise ajal kaasas olema, välja arvatud käesoleva seaduse § 35 lõikes 1 nimetatud juhul.

  (2) Jahitunnistuste andmist ja nende üle arvestuse pidamist, samuti jahindusalase koolituse, jahiteooriaeksami ja laskekatse läbiviimist korraldab Keskkonnaamet või keskkonnaministri volitatud isik (edaspidi tunnistuse andja) halduslepingu alusel.
[RT I 2009, 30, 179 - jõust. 22.06.2009]

  (3) Jahitunnistuse tohib anda vähemalt 16-aastasele isikule, kes on läbinud jahindusalase koolituse ning edukalt sooritanud jahiteooriaeksami ja laskekatse. Jahitunnistuse saamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määrade järgi või muud ettenähtud tasu.
[RT I 2009, 30, 179 - jõust. 22.06.2009]

  (4) Jahitunnistus antakse viieks aastaks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud juhul.

  (5) Jahitunnistust ei anta isikule, kellel on kehtiv karistus jahipidamisõiguse äravõtmise näol või kes ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuetele.

  (6) Jahitunnistust pikendatakse viieaastase kehtivusaja möödumisel pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud koolituse läbimist kümne päeva jooksul koolituse lõppemise päevast arvates.

  (7) Jahitunnistuse kaotamise või kasutamiskõlbmatuks muutumise, samuti jahitunnistuse kehtivuse peatamise korral antakse või vahetatakse jahitunnistus või taastatakse selle kehtivus kümne päeva jooksul pärast taotluse esitamist ja riigilõivu või muu tasu tasumist.
[RT I 2009, 30, 179 - jõust. 22.06.2009]

  (8) Jahitunnistuse vormi, samuti jahitunnistuse taotlemise, taotleja koolitamise, jahiteooriaeksami ja laskekatse sooritamise ning tunnistuse andmise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega.

  (9) Välisriigis antud kehtiva jahitunnistuse alusel antakse selle saanud isikule tema soovil, ilma et ta jahindusalase koolituse läbiks ning jahiteooriaeksami ja laskekatse sooritaks, jahitunnistus kehtivusajaga kuni üks aasta.

  (10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 7 nimetatud tasu peab olema kulupõhine, selge ja lähtuma võrdse kohtlemise põhimõtetest ning kujundatud selliselt, et kataks asjaomase teenusega seotud põhjendatud kulutused. Tasu suurus sätestatakse Keskkonnaministeeriumi ja tunnistuse andja vahel sõlmitud halduslepingus.
[RT I 2009, 30, 179 - jõust. 22.06.2009]

§ 30.  Jahitunnistuse kehtetuks tunnistamine

  (1) Jahitunnistus tunnistatakse kehtetuks, kui isik on selle saanud pettuse teel või kui talle on jahitunnistus antud võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi alusel.

  (2) Jahitunnistuse kehtetuks tunnistamise otsuse teeb tunnistuse andja.
[RT I 2009, 30, 179 - jõust. 22.06.2009]

  (3) Jahitunnistuse kehtetuks tunnistamise otsusest teatab tunnistuse andja kümne päeva jooksul asjaomasele isikule tähtkirjaga.
[RT I 2009, 30, 179 - jõust. 22.06.2009]

  (4) Jahitunnistuse kehtetuks tunnistamise korral on isik kohustatud jahitunnistuse üle andma otsuse tegijale.

§ 31.  Jahitunnistuse kehtivuse peatamine

  (1) Tunnistuse andja peatab jahitunnistuse kehtivuse kuni kolmeks aastaks, kui tunnistuse saanud isiku suhtes on jõustunud jahipidamisõiguse äravõtmise otsus.

  (2) Tunnistuse andja võib peatada jahitunnistuse kehtivuse kuni kolmeks aastaks, kui tunnistuse saanud isikut on karistatud käesoleva seaduse §-s 57, 57¹, 57², 57³, 57⁴, 58¹ või 58² nimetatud tegevuste eest.

  (3) Jahitunnistuse kehtivus peatatakse tunnistuse andja otsusega, mis tehakse viivitamatult tunnistuse omanikule teatavaks posti teel väljastusteatega.
[RT I 2009, 30, 179 - jõust. 22.06.2009]

§ 32.  Jahitunnistuse kehtivuse peatamise tagajärjed

  (1) Pärast jahitunnistuse kehtivuse peatamist on tunnistuse saanud isik kohustatud kehtivuse peatamise otsuse kättesaamisele järgneval tööpäeval jahitunnistuse üle andma tunnistuse andjale. Kehtivuse peatamise tähtaeg hakkab kulgema jahitunnistuse loovutamisest.

  (2) Kui jahitunnistuse kehtivuse peatamise otsuse peale esitati kaebus kohtule ja kohus tunnistas jahitunnistuse kehtivuse peatamise seadusega vastuolus olevaks, on tunnistuse andja kohustatud selle pärast kohtuotsuse jõustumist viivitamatult tagastama.
[RT I 2009, 30, 179 - jõust. 22.06.2009]

§ 33.  Jahitunnistuse kehtivuse taastamine ja uuendamine

  (1) Kui isiku jahitunnistuse kehtivus on peatatud kauemaks kui kolmeks kuuks, kuid mitte kauemaks kui 12 kuuks, saab ta jahitunnistuse kehtivuse taastada, kui sooritab edukalt jahiteooriaeksami.
[RT I 2009, 30, 179 - jõust. 22.06.2009]

  (2) Kui isiku jahitunnistuse kehtivus on peatatud kauemaks kui 12 kuuks, saab ta jahitunnistuse kehtivuse taastada, kui läbib jahindusalase koolituse, sooritab edukalt jahiteooriaeksami ja laskekatse.
[RT I 2009, 30, 179 - jõust. 22.06.2009]

  (3) Kui isik ei ole pikendanud jahitunnistust 12 kuu jooksul selle kehtivusaja möödumisest arvates, saab ta jahitunnistuse kehtivuse uuendada, kui läbib jahindusalase koolituse ning sooritab edukalt jahiteooriaeksami ja laskekatse.

§ 34.  Jahiluba

  (1) Jahiluba on ulukiküttimise õigust tõendav dokument, mis peab ulukile jahipidamisel kaasas olema. Jahiluba antakse jahitunnistust omavale isikule.

  (2) Jahilubadest eristatakse suurulukiküttimise luba.

  (3) Jahiloa annab, selle hinna kehtestab ja kehtivusaja lubatud jahiaja piires määrab jahipiirkonna kasutaja või tema volitatud esindaja, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel.

  (4) Keskkonnaamet annab jahiloa:
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]
  1) oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule, tema vanematele, abikaasale või lastele kehtivusajaga kuni üks aasta;
  2) jahipidamiseks rahvusvaheliselt reguleeritud kasutamisega ulukiliikide isenditele;
  3) jahipidamiseks kasutamiseks välja andmata jahipiirkonnas jahiulukikahjustuste ilmnemisel;
  4) jahipidamiseks kaitstaval maa-alal, mis ei ole liidetud jahipiirkonnaga, jahiulukite arvukuse reguleerimise eesmärgil.

  (5) Jahilubade vormid ja rahvusvaheliselt reguleeritud kasutamisega ulukiliikide isendite küttimise jahiloa hinna ja küttimismahu kehtestab keskkonnaminister määrusega.

  (6) Jahiloa andja peab jahilubade andmise, tagastamise ja jahiloale kantud andmete arvestust.

  (7) Jahiloale kantakse:
  1) loa andja nimi ja asukoht;
  2) loa saaja ees- ja perekonnanimi;
  3) loa andmise aeg ning loa kehtivusaeg;
  4) piirkond, kus jahipidamine on lubatud;
  5) suurulukiküttimise loale küttida lubatud suuruluki liik ning vajaduse korral vanus ja sugu, teiste jahiulukite korral liik;
  6) loa andnud isiku allkiri.

  (8) Jahiloa kehtivus ei kuulu pikendamisele.

  (9) Jahiluba ei kehti kolmandate isikute käes.

  (10) Suurulukiküttimise loale tohib loa andmisel kanda kuni kolm loa kasutajat.

  (11) Jahiluba ei nõuta ühisjahist osavõtvatelt isikutelt käesoleva seaduse § 35 lõikes 1 sätestatud juhul.

  (12) Kaitstaval maa-alal, mis ei ole liidetud jahipiirkonnaga, ning kasutamiseks välja andmata jahipiirkonnas jahipidamise korraldamise alused, ulukiliikide isendite küttimise jahiloa hinna ja aastase küttimismahu kehtestab keskkonnaminister määrusega.
[RT I 2005, 15, 83 - jõust. 03.04.2005]

§ 35.  Jahist osavõtjate nimekiri

  (1) Jahist osavõtjate nimekirja kantud isikul ei ole suurulukiküttimise loa omamine kohustuslik ega nõuta temalt ka teisi jahipidamist õigustavaid dokumente, kui ta ei kasuta dokumendi olemasolu eeldavat jahipidamisvahendit.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei kehti isiku suhtes, kellele antud suurulukiküttimise luba on lisatud jahist osavõtjate nimekirjale.

§ 36.  Suuruluki laskekatse tunnistus

  (1) Suuruluki laskekatse tunnistus on jahitunnistust omavale isikule antav dokument, mis tõendab tema õigust osaleda suurulukijahil kütina ja kasutada uluki laskmiseks jahipüssikuuliga laetud padrunit. Suurulukijahil peab kütil olema suuruluki laskekatse tunnistus kaasas.

  (2) Suuruluki laskekatse tunnistuse vormi kehtestab keskkonnaminister määrusega. Suuruluki laskekatsete läbiviimist korraldab ja suuruluki laskekatse tunnistusi annab Keskkonnaamet või keskkonnaministri volitatud isik halduslepingu alusel.
[RT I 2009, 30, 179 - jõust. 22.06.2009]

  (3) Suuruluki laskekatse tunnistus antakse kaheks aastaks.

  (4) Välisriigis antud kehtiva laskekatsetunnistuse alusel antakse selle saanud isikule tema soovil, ilma et ta katset sooritaks, suuruluki laskekatse tunnistus kehtivusajaga kuni üks aasta.

  (5) Suuruluki laskekatse tunnistuse kehtivusaja möödumisel uuendatakse tunnistuse kehtivusaeg pärast laskekatse sooritamist.

  (6) Suuruluki laskekatse tunnistuse kaotamise või kasutamiskõlbmatuks muutumise korral vastavalt antakse või vahetatakse laskekatsetunnistus laskekatse sooritamist nõudmata pärast taotluse esitamist kümne päeva jooksul.

§ 37.  Jahikoerapass

  (1) Jahikoerapass on koera omanikule antav dokument, mis tõendab temale kuuluva koera jahikõlblikkust.

  (2) Jahikoerapassi annab ja antud jahikoerapasside arvestust peab keskkonnaministri volitatud isik.

  (3) Jahikoerapassi saamise nõuded, taotlemise ja andmise korra ning passi vormi kehtestab keskkonnaminister määrusega.

  (4) Jahikoerapass on nõutav ainult jahikoeraga jahipidamise korral.

§ 38.  Relvaluba

  (1) Kui jahipidamisviis eeldab jahirelva kasutamist, ei tohi selleks jahiluba anda isikule, kes relvaluba ei oma.

  (2) Relvaluba peab olema jahil kaasas ainult jahirelvaga jahipidamise korral.

§ 39.  Jahipidamisvahendid

  (1) Lubatud jahipidamisvahendid on:
  1) sile- või vintraudne või kombineeritud tulirelv, välja arvatud täisautomaattulirelv;
  2) poolautomaattulirelv, mille salve mahub kuni kaks padrunit;
  3) püünis, välja arvatud taldrikraud;
  4) peibutusvahend;
  5) jahikoer;
  6) piirdelipud.

  (2) Tulirelv peab olema tunnistatud jahirelvaks relvaseaduses sätestatud korras.

  (3) Peibutusvahendid ei tohi olla elusad loomad.

§ 40.  Jahipidamisviisid

  (1) Lubatud jahipidamisviisid on:
  1) hiilimisjaht;
  2) varitsusjaht;
  3) peibutusjaht;
  4) ajujaht;
  5) otsijaht;
  6) urujaht;
  7) uluki püüdmine.

  (2) Keelatud on jahipidamine:
  1) looma elupaika kahjustaval või hävitaval viisil, kui seadus või selle alusel kehtestatud õigusakt ei sätesta teisiti;
  2) inimesele ohtlikul viisil;
  3) iselaskja, lõhkelaengu, elektri, linnuliimi, mürgi, silmuse või jahieeskirjas nimetamata muu püünise abil;
  4) mootorsõidukiga ulukit taga ajades, ulukit mootorsõidukist lastes või mootorsõidukit uluki laskmiseks muul viisil kasutades;
  5) kunstliku valgusallika või peegli abil;
  6) õhusõidukilt;
  7) vibu, ambu, õhkrelva, püstolit, revolvrit, helisummutit, laser- või öösihikut kasutades;
  8) loodusõnnetuse eest põgenevale ulukile;
  9) abitus seisundis olevale ulukile, kui seadus või jahieeskiri ei sätesta teisiti;
  10) jahikulle kasutades.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud keeld ei laiene veelinnu-, kopra- ning mingijahile seisva mootoriga mootorpaadist.
[RT I 2009, 30, 179 - jõust. 22.06.2009]

  (4) Käesoleva seaduse § 27 lõike 1 alusel kehtestatud jahieeskirjas nimetatud püünise kasutamisel sellesse sattunud ja surnud kaitsealusest loomast tuleb püünise kasutajal kohe ja ühe ööpäeva jooksul ka kirjalikult teatada Keskkonnaametile. Kaitsealuse looma võib püünise kasutaja oma valdusse jätta Keskkonnaameti kirjalikul nõusolekul. Kui püünise kasutajale kaitsealuse looma enda valdusse jätmiseks nõusolekut ei anta, toimetab Keskkonnaamet kaitsealuse looma riigi kulul keskkonnaministri määratud loomakogu valdajale.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

§ 41.  Jahikoera kasutamine jahipidamisel

  (1) Jahipidamisel tohib kasutada ainult jahikoerapassi ja punase kaelarihmaga jahikoera. Jahikoerale, keda kasutatakse urujahil, ei kohaldata kaelarihma kandmise nõuet.

  (2) Välisriigi kodanik tohib jahil kasutada kaasatoodud jahikoerapassita jahikoera, kui see on üle riigipiiri toimetatud õiguspäraselt.

  (3) Jahikoera tohib katsetada ja õpetada jahipidamiseks lubatud ajal või suurulukijahil jahijuhataja määratud tingimustel. Väljaspool jahipidamiseks lubatud aega tohib jahikoera katsetada ja õpetada jahipiirkonna kasutaja ettepanekul Keskkonnaameti kirjaliku loaga määratud ajal ja kohas.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (4) Ulukite sigimisperioodil on jahikoerte katsetamine ja õpetamine keelatud. Keskkonnaametil on õigus kirjaliku loa andmisega teha sellest keelust erandeid tingimusel, et katsetamisel ja õpetamisel tagatakse ulukite minimaalne häirimine.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (5) Jahimaakorralduskavaga määratud ja tarastatud jahikoerte katsetusaladel tohib jahikoera katsetada ja õpetada aastaringselt jahipiirkonna kasutaja määratud tingimustel.
[RT I 2005, 15, 83 - jõust. 03.04.2005]

  (6) Jahikoera katsetamise juhendi kinnitab käesoleva seaduse §-s 37 nimetatud volitatud isik.

§ 42.  Jahiajad

  (1) Jahipidamine väljaspool jahiaega on keelatud, kui seadus või selle alusel kehtestatud õigusakt ei sätesta teisiti.

  (2) Jahiulukikahjustuste korral ja teadustöö eesmärgil on Keskkonnaametil õigus lubada jahipidamist väljaspool jahiaega.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (3) Jahiajal on jahipidamist õigus keelata:
  1) jahipiirkonna kasutajal temale kasutada antud jahipiirkonna piires;
  2) Keskkonnaametil, kui ulukite elutingimused on erakorralistel asjaoludel häiritud või on seatud ohtu ulukite elupaik.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud keelu kestuse ja ulatuse üle otsustab Keskkonnaamet.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

§ 43.  Jahiohutus

  (1) Jahil jahipidamisvahendeid kasutav isik vastutab jahipidamisvahendite käsitsemisel ohutuse eest.

  (2) Ühisjahil tagab ohutusnõuete täitmise jahijuhataja.

  (3) Jahijuhatajal on õigus ajujahi korraldamisel keelata jahinimekirja kandmata isikute minek kütiliinile.

§ 44.  Jahi korraldamise nõuded

  (1) Jahi korraldamise käigus ei tohi kahjustada teiste isikute õigusi ega takistada maaomanikku või tema volitatud esindajat kinnisasja kasutamast.

  (2) Eraõigusliku isiku piiramata või tähistamata kinnisasjal, kus omanik ei ole jahipidamist keelanud, tohib jahti pidada päikesetõusust päikeseloojanguni, kui jahipiirkonna kasutaja ja kinnisasja omanik ei ole kokku leppinud teisiti.

  (3) Eraõigusliku isiku piiratud või tähistatud kinnisasjal või selle osal tohib jahti pidada selle kinnisasja omaniku loal, kui jahti ei peeta loomade kaudu levivate haiguste tõkestamiseks.

  (4) Jahi nõuetekohase korraldamise eest vastutab üksikjahil jahiloa saanud isik ja ühisjahil jahijuhataja.

§ 45.  Ühisjahi korraldamise nõuded

  (1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 44 sätestatud nõuetele järgitakse ühisjahil nõuet, et seda peetaks:
  1) atesteeritud jahijuhataja juhtimisel;
  2) suurulukile jahist osavõtjate nimekirja alusel, millele on lisatud vähemalt üks suurulukiküttimise luba, mis peab jahijuhatajal jahi ajal kaasas olema;
  3) teistele jahiulukitele jahist osavõtvate isikute jahilubade alusel, millele on lisatud osavõtjate nimekiri, mis peab jahijuhatajal jahi ajal kaasas olema.

  (2) Jahijuhataja koolituse ja atesteerimise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega. Jahijuhataja koolitust ja atesteerimist korraldab Keskkonnaamet või keskkonnaministri volitatud isik halduslepingu alusel.
[RT I 2009, 30, 179 - jõust. 22.06.2009]

  (3) Jahijuhataja on kohustatud:
  1) koostama jahist osavõtjate nimekirja ja kinnitama selle oma allkirjaga;
  2) avama ja sulgema jahiloa;
  3) teavitama jahist osavõtjaid jahiohutuse nõuetest, küttida lubatud jahiulukitest ja loale märgitud erinõuetest;
  4) kontrollima jahist osavõtvatel isikutel jahipidamist õigustavate dokumentide olemasolu ja jahipidamisvahendite vastavust nõuetele;
  5) kõrvaldama jahilt alkoholi, narkootiliste või psühhotroopsete ainete kasutamisest tingitud psüühika- või käitumishäirega või ilmsete haigustunnustega isikud;
  6) tarvitusele võtma vajalikud abinõud õnnetusjuhtumite korral;
  7) esitama jahipiirkonna kasutajale jahist osavõtjate nimekirja kümne päeva jooksul pärast jahi toimumist.

  (4) Ühisjahist osavõtja on kohustatud:
  1) täitma jahijuhataja õiguspäraseid korraldusi;
  2) andma jahist osavõtjate nimekirjale allkirja jahiohutuse ja jahipidamise nõuete teatavaks tegemise kohta.

§ 46.  Jahiloa avamine

  Jahipidamine algab jahiloa avamisega iga jahipäeva alguses. Jahiluba avatakse jahi korraldamise kuupäeva märkimisega jahiloale. Nimetatud kuupäeva kinnitab oma allkirjaga:
  1) ühisjahil jahijuhataja;
  2) üksikjahil jahiloa saanud isik.

§ 47.  Jahiloa sulgemine

  (1) Jahiluba suletakse tabatud jahiuluki märkimisega jahiloale. Jahiloa suleb:
  1) ühisjahi jahijuhataja viivitamatult pärast suuruluki surmamist või teistele ulukitele peetava jahi päeva lõpus;
  2) jahiloa omanik üksikjahil suurulukile viivitamatult pärast suuruluki surmamist või teistele jahiulukitele peetava jahi päeva lõpus.

  (2) Kui jahi käigus suurulukit haavati, siis jahiluba ei suleta. Suuruluki haavamisel märgitakse jahiloale viivitamatult haavamise kuupäev ja kellaaeg. Kui haavatud suurulukit 24 tunni jooksul ei tabata, lõpetatakse suurulukiküttimise loa kehtivus märkega, et haavatud suurulukit ei leitud.

  (3) Haavatud suuruluki jälitamisel võib jahipiirkonnast välja minna ning maaomanikul ja jahipiirkonna kasutajal ei ole õigust haavatud suuruluki jälitamist keelata. Haavatud suuruluki leidmisel märgitakse suurulukiküttimise loale lisaks tabamise ajale ka jahipiirkond, kus suuruluk tabati.

  (4) Suurulukit ei tohi tabamiskohast ära viia enne suurulukiküttimise loale tabamise kohta märke tegemist.

  (5) Jahiluba tagastatakse selle andjale kümne päeva jooksul, arvates suuruluki surmamisest või haavamisest või muudel juhtudel jahiloale märgitud tähtaja lõppemisest. Loa andja hoiab tagastatud jahiload ja temale saadetud jahist osavõtjate nimekirjad alles kolm aastat.
[RT I 2003, 13, 70 - jõust. 01.03.2003]

5. peatükk TASU JAHIPIDAMISÕIGUSE EEST 

§ 48.  Tasu jahipiirkonna kasutusõiguse eest

  Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu makstakse keskkonnatasude seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgi.
[RT I 2005, 67, 512 - jõust. 01.01.2006]

§ 48¹.  Jahilubade müügist laekunud raha

  (1) Jahipiirkonna kasutaja määratud hinnaga ja korras müüdud jahilubade eest laekunud raha jääb jahipiirkonna kasutaja käsutusse ning seda kasutatakse jahipiirkonna kasutaja määratud korras.

  (2) Keskkonnaministri määratud hinnaga ja korras müüdud jahilubade eest laekunud raha kantakse riigieelarvesse ning seda kasutatakse keskkonnatasude seaduse § 4 lõigetes 3 ja 4 sätestatu kohaselt.
[RT I 2005, 67, 512 - jõust. 01.01.2006]

§ 49.  Maaomaniku omal kinnistul tasuta jahipidamisõigus

  Jahipiirkonda jääval kinnistul võivad selle omanik, tema vanemad, abikaasa või lapsed jahti pidada tasuta.
[RT I 2005, 15, 83 - jõust. 03.04.2005]

§ 50.  [Kehtetu - RT I 2005, 67, 512 - jõust. 01.01.2006]

6. peatükk JAHISAADUSE KASUTAMINE 

§ 51.  Jahisaadus

  (1) Jahisaadus käesoleva seaduse tähenduses on:
  1) surmatud jahiuluk;
  2) tehiskeskkonda viidud jahiuluk;
  3) surmatud jahiuluki liha, nahk või muu toore või sellest valmistatud tooted.

  (2) Jahisaadus kuulub jahiloa saanud isikule, kui jahipidamise heade tavade või jahist osavõtnud isikute ja jahipiirkonna kasutaja vahelise kokkuleppe alusel ei toimita teisiti.

  (3) Jahimaadel surnuna leitud või liiklusõnnetuses hukkunud või liiklusõnnetuse tõttu hukatud suurulukist või selle osadest tuleb kohe teavitada päästeasutuse häirekeskust.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud suuruluk või selle osad kuuluvad jahipiirkonna kasutajale, kes tarbimisväärtust mitteomava surnud suuruluki hävitab või matab kohapeal.

  (5) Tehiskeskkonda viidud jahiuluki ristamine muu loomaga on keelatud.
[RT I 2005, 15, 83 - jõust. 03.04.2005]

§ 52.  Jahitrofee

  (1) Jahitrofee käesoleva seaduse tähenduses on jahipidamise käigus saadud jahisaadus, mida hinnatakse rahvusvaheliselt tunnustatud reeglite kohaselt.

  (2) Rahvusvaheliselt tunnustatud reeglite kohaselt hinnatavate jahitrofeede nimistu kehtestab keskkonnaminister määrusega.

  (3) Jahipiirkonna kasutaja on kohustatud korraldama jahitrofeede ülevaatamise ja medaliväärsete jahitrofeede hindamise.

  (4) Medaliväärsete jahitrofeede arvestust peetakse keskkonnaministri kehtestatud korras.
[RT I 2004, 38, 258 - jõust. 10.05.2004]

§ 53.  Jahisaaduse müük

  (1) Jahisaaduse müüjal ja säilitamiseks või töötlemiseks vastuvõtjal peab olema kirjalik jahisaaduse päritolu tõendav üleandmise-vastuvõtmise akt. Kui jahisaadust müüb isik, kelle nimele on antud jahiluba, võib jahisaaduse päritolu tõendada jahiloa koopiaga.
[RT I 2009, 30, 179 - jõust. 22.06.2009]

  (2) Üleandmise-vastuvõtmise akt peab sisaldama järgmisi jahisaaduse päritolu tõendavaid andmeid:
  1) jahiloa number, andmise kuupäev ja loa andja;
  2) jahiuluki liik;
  3) jahiuluki küttimise kuupäev ja koht;
  4) jahiuluki tehiskeskkonnas hoidmise korral hoidmiskoha nimetus ja registreerimise number.

  (3) Jahiuluki liha ja toornahkade müük nende veterinaarkontrollita on keelatud.

  (4) Jahisaaduse üleandmise-vastuvõtmise akte säilitavad üleandja ja vastuvõtja kolm aastat.

  (5) Surnuna leitud või liiklusõnnetuse tagajärjel hukkunud või hukatud suuruluki toorme müügile laienevad käesolevas paragrahvis sätestatud nõuded, kuid üleandmise-vastuvõtmise aktile kantakse küttimise kuupäeva asemel suuruluki leidmise või liiklusõnnetuse kuupäev ja koht.

§ 54.  [Kehtetu - RT I 2005, 15, 83 - jõust. 03.04.2005]

7. peatükk JÄRELEVALVE 

§ 55.  Järelevalve

  (1) Järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostavad keskkonnakaitseinspektorid ja seaduses nimetatud teised ametiisikud.

  (2) Jahipiirkonna kasutaja on kohustatud kontrollima jahipidamise nõuetest kinnipidamist temalt jahiloa saanud isikute poolt.

§ 56.  Jahiulukivarule tekitatud kahju

  Jahiuluki ebaseadusliku hukkamise või jahiuluki elupaiga hävitamise või kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju määrad kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

8. peatükk VASTUTUS 

§ 57.  Jahipidamine keelatud vahendiga või viisil või keelatud kohas

  (1) Keelatud vahendiga või viisil või keelatud kohas jahipidamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 57¹.  Jahiloa andmise, tagastamise ja jahiloale kantud andmete arvestuse nõuete rikkumine

  (1) Jahiloa andmise, tagastamise ja jahiloale kantud andmete arvestuse nõuete eiramise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
[RT I 2005, 15, 83 - jõust. 03.04.2005]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 57².  Jahiloa avamata jätmine või uluki tabamise või haavamise kohta jahiloale märke tegemata jätmine või teadvalt vale märke tegemine

  Jahiloa õigeaegse avamata jätmise või uluki tabamise või haavamise kohta jahiloale märke õigeaegse tegemata jätmise või teadvalt vale märke tegemise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
[RT I 2005, 15, 83 - jõust. 03.04.2005]

§ 57³.  Jahipidamise nõuete rikkumine

  Jahipidamise nõuete rikkumise eest suuruluki küttimisel või püünise kasutamisel või ajujahi korraldamisel või jahiohutuse nõuete või jahieeskirjas sätestatud jahipidamise muude nõuete eiramise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
[RT I 2005, 15, 83 - jõust. 03.04.2005]

§ 57⁴.  Ühisjahi korraldamise nõuete rikkumine jahijuhataja poolt

  Jahijuhataja poolt jahiloa õigeaegse avamata jätmise eest või uluki tabamise või haavamise kohta jahiloale märke õigeaegse tegemata jätmise või teadvalt vale märke tegemise eest, samuti käesoleva seaduse § 45 lõike 1 ja lõike 3 punktides 1, 3–7 sätestatud kohustuste rikkumise eest –
karistatakse jahijuhatajat rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2005, 15, 83 - jõust. 03.04.2005]

§ 58.  Jahitunnistuseta jahipidamine

  Jahitunnistuseta jahipidamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
[RT I 2005, 15, 83 - jõust. 03.04.2005]

§ 58¹.  Jahipidamine jahiloata, jahikoerapassita ja suuruluki laskekatse tunnistuseta

  Jahipidamise eest jahiloata, jahikoeraga jahipidamise eest jahikoerapassita või osalemise eest suurulukijahil kütina, kasutades uluki laskmiseks jahipüssikuuliga laetud padrunit ja omamata selleks suuruluki laskekatse tunnistust, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
[RT I 2005, 15, 83 - jõust. 03.04.2005]

§ 58².  Jahipidamine suurulukile suurulukiküttimise loata

  Jahipidamise eest suurulukile suurulukiküttimise loata, välja arvatud ühisjahil käesoleva seaduse § 35 kohaselt nimekirja kantud isikud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
[RT I 2005, 15, 83 - jõust. 03.04.2005]

§ 59.  Jahipiirkonna loata kasutamine

  (1) Jahipiirkonna loata kasutamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama tegevuse eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 60.  Jahiulukite loata tehistingimustes hoidmise või loodusesse viimise nõuete rikkumine

  (1) Jahiulukite loata tehistingimustes hoidmise või loodusesse viimise eest, kui luba oli nõutav, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama tegevuse eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 61.  Jahisaaduste müügiks, töötlemiseks või säilitamiseks vastuvõtmise nõuete rikkumine

  (1) Ebaseaduslikult loodusest hangitud jahisaaduse müügiks, töötlemiseks või säilitamiseks vastuvõtmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

  (2) Sama tegevuse eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 62.  Konfiskeerimine

  Keskkonnainspektsioon või kohus võib kohaldada käesoleva seaduse §-des 57, 57¹–57⁴, 58, 58¹, 58², 60 ja 61 sätestatu väärteo vahetuks objektiks olnud eseme või jahisaaduse konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83.
[RT I 2005, 15, 83 - jõust. 03.04.2005]

§ 63.  Menetlus

  (1) Käesoleva seaduse §-des 57, 57¹–57⁴, 58, 58¹, 58² ja 59–61 sätestatud väärtegude menetlemisele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

  (2) Käesoleva seaduse §-des 57, 57¹–57⁴, 58, 58¹, 58² ja 59–61 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon.
[RT I 2005, 15, 83 - jõust. 03.04.2005]

9. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 64.  Jahipiirkonna kasutusõiguse ümbervormistamine

  (1) Taotlus enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud ja jahipiirkonna kasutusõiguse aluseks oleva jahirendilepingu ümbervormistamiseks jahipiirkonna kasutusõiguse loaks tuleb esitada kahe aasta jooksul seaduse jõustumisest arvates. Ümbervormistamiseni on jahipiirkonna kasutusõiguse aluseks kehtiv jahirendileping.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jahirendilepingute ümbervormistamisel jahipiirkonna kasutusõiguse lubadeks on senisel jahipiirkonna kasutajal jahipiirkonna kasutusõiguse saamise eelisõigus.

  (3) Erajahipiirkondade kasutusõigus lõpeb senise kasutusõiguse aluseks oleva jahiulukivarude kasutamise lepingu kehtivuse lõppemisel.

  (4) Enne käesoleva seaduse jõustumist väljaantud jahipidamist õigustavate dokumentide kehtivus lõpeb nende kehtivusaja lõppemisega.

§ 65.  Seaduse jõustumise erijuht

  Keskkonnaminister moodustab jahipiirkonnad ja korraldab jahimaa korraldamise vastavalt käesoleva seaduse nõuetele kümne aasta jooksul seaduse jõustumisest arvates.

§ 66. – § 68. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 69.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2003. aasta 1. märtsil.