Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Ülikerglennuki käitamise eeskiri

Vastu võetud 12.08.2003 nr 119
RTL 2003, 94, 1405
jõustumine 25.08.2003

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse «Lennundusseaduse» (RT I 1999, 26, 376; 2001 87, 525; 2002 47, 297; 61, 375; 63, 387; 2003, 23, 138 ja 143) § 56 lõike 1 alusel.

§ 1.  Määruse reguleerimisala

  (1) Määrus sätestab nõuded Eesti tsiviilõhusõidukite riiklikusse registrisse kantud ülikerglennukite käitamisele ja nende lendudele Eesti õhuruumis.

  (2) Ülikerglennukiks loetakse kuni 2 istekohaga mootorlennukit, mille varisemiskiirus (V_so) ei ületa 35 sõlme (65 km/h) ja mille suurim lubatud stardimass (MTOM) ei ületa:
  1) 300 kg üheistmelise maalennuki puhul;
  2) 450 kg kaheistmelise maalennuki puhul;
  3) 330 kg üheistmelise amfiib- või vesilennuki puhul;
  4) 495 kg kaheistmelise amfiib- või vesilennuki puhul.

§ 2.  Ülikerglennukite liigitus

  Ülikerglennukid liigitatakse:
  1) A klassi ülikerglennukiteks, mille juhtimine toimub kas osaliselt või täielikult ülikerglennuki raskuskeskme asendi muutmise teel kandepinna suhtes;
  2) B klassi ülikerglennukiteks, mille kandepind (kandepinnad) on lennuki kerega ühendatud jäigalt ja mille juhtimine toimub juhtpindade abil.

§ 3.  Nõuded ülikerglennuki varustusele

  (1) Ülikerglennuk peab olema varustatud vähemalt järgmiste mõõteriistade ja varustusega:
  1) kõrgusemõõtja;
  2) kiirusemõõtja;
  3) magnetkompass;
  4) kütusevaru näitur;
  5) mootori heitgaaside või silindripeade temperatuuri näitur (kahetaktilise mootori puhul);
  6) töökorras raadiosidevahend ja transponder (lendamisel kontrollitavas õhuruumis, lendamisel veekogu kohal, maandumisel või startimisel veepinnalt).

  (2) B klassi ülikerglennuk peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mõõteriistadele ja varustusele olema varustatud ka järgmiste mõõteriistadega :
  1) libisemisnäitaja;
  2) tahhomeeter.

  (3) Amfiib- ja vesilennukid peavad olema varustatud istekohtade arvule vastava arvu päästevestidega.

  (4) Tüübisertifikaati mitteomava ülikerglennuki kabiinis peab olema nähtaval kohal informatsioon «Õhusõiduk kuulub eksperimentaalkategooriasse ja ei ole ette nähtud inimeste vedamiseks», kui lennukäsiraamat ei sätesta teisiti.
[RTL 2004, 71, 1175 - jõust. 07.06.2004]

§ 4.  Ülikerglennuki hooldus

  (1) Ülikerglennukit võib hooldada sertifitseeritud hooldusorganisatsioon, lennundusloaga lennundustehniline töötaja või ülikerglennuki piloot Lennuameti poolt heaks kiidetud hooldusprogrammi järgi.

  (2) Vähemalt üks kord aastas tuleb ülikerglennukile teha baashooldus (baashoolduseks loetakse 100 või enama lennutunni järgne hooldus, kui hooldusprogrammis ei ole sätestatud teisiti), mille teostab sertifitseeritud hooldusorganisatsioon või lennundusloaga lennundustehniline töötaja. Baashooldust võib teostada litsentseeritud piloot, kui lennuki või mootori hoolduskäsiraamat ei sätesta teisiti.

  (3) Pärast ülikerglennuki esmakordset kokkupanemist, olulisi remondi- ja muudatustöid, värvimist, uute täiendavate seadmete ja agregaatide paigaldamist või olemasolevate mahavõtmist teostatakse ülikerglennuki massi- ja massikeskme asukoha kontroll, mille kohta vormistatakse kaalumistunnistus. Valmistajatehases kokku pandud ning kaalumistunnistust omavale ülikerglennukile täiendavat kontrolli ei tehta. Ülikerglennuki kaalumistunnistuse kehtivusaeg on 4 aastat.
[RTL 2004, 71, 1175 - jõust. 07.06.2004]

§ 5.  Nõuded ülikerglennuki käitamisele

  (1) Ülikerglennuki käitamisel kohaldatakse «Lennundusseadust» (RT I 1999, 26, 376; 2001 87, 525; 2002 47, 297; 61, 375; 63, 387; 2003, 23, 138 ja 143) ja kõiki sellest tulenevaid õigusakte koos käesolevas eeskirjas sätestatuga.

  (2) Eesti tsiviilõhusõidukite riiklikusse registrisse kantud ülikerglennukit võib juhtida piloot, kellel on Lennuameti poolt väljastatud ülikerglennuki piloodiluba või mõne teise riigi lennundusvõimu poolt väljastatud ja Lennuameti poolt tunnustatud ülikerglennuki piloodiluba.

  (3) Eesti õhuruumis võib lennata :
  1) Eesti tsiviilõhusõidukite riiklikusse registrisse kantud ülikerglennukil;
  2) välisriigi õhusõidukite registrisse kantud ülikerglennukil, millel on Lennuameti poolt välja antud lennuluba.

  (4) Ülikerglennukeid ei või kasutada ärilistel eesmärkidel.

  (5) Ülikerglennukil lendamiseks Eesti õhuruumis peavad olema täidetud lennundusseaduses sätestatud kindlustusnõuded.
[RTL 2004, 71, 1175 - jõust. 07.06.2004]

§ 6. 

[Kehtetu - RTL 2004, 71, 1175 - jõust. 07.06.2004]

§ 7.  Üldnõuded lendamisel ülikerglennukiga

  (1) Ülikerglennukiga Eesti õhuruumis lendamisel tuleb järgida lennundusseaduse § 4 lõike 3 alusel kehtestatud lennureegleid ja lennundusseaduse § 4 lõike 1 alusel kehtestatud Eesti õhuruumi kasutamise korda koos käesoleva määruse sätetega.

  (2) Ülikerglennukil võib lennata ainult visuaallennureeglite (VFR) järgi päevasel ajal.

§ 8.  Erinõuded lendamisel ülikerglennukiga

  (1) Maismaa A klassi ülikerglennuk ei tohi veekogu kohal lennata kaldajoonest kaugemal kui lauglemiskaugus seiskunud mootoriga.

  (2) Maismaa B klassi ülikerglennukiga võib lennata veekogu kohal kaldajoonest kuni 50 meremiili kaugusele.

  (3) Veekogu kohal lendamisel, veepinnale maandumisel või veepinnalt startimisel tuleb täita järgmisi nõudeid:
  1) piloodil ja kaassõitjal peavad olema seljas päästevestid;
  2) transponder ja raadiosidevahendid peavad olema sisse lülitatud;
  3) käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 esitatud nõuded ei laiene lendudele, mis ei eemaldu veekogu kohal kaldajoonest kaugemale kui lauglemiskaugus seiskunud mootoriga.

  (4) Lahtise kabiiniga ülikerglennukil peavad piloot ja kaassõitja kandma ohutusprille ning kaitsekiivrit.

§ 9.  Lennueelne ettevalmistus

  (1) Enne väljalendu peab ülikerglennuki piloot veenduma et:
  1) tal on kaasas piloodiluba, tervisetõend ja isikut tõendav dokument;
  2) kaassõitjal on kaasas isikut tõendav dokument;
  3) ülikerglennuk on hooldatud ja lennukõlblik;
  4) ülikerglennuki pardal on määruse § 3 lõikes 1 loetletud varustus, ülikerglennuki registreerimissertifikaat, ülikerglennuki kehtiv lennukõlblikkussertifikaat, ülikerglennuki lennupäevik ja ülikerglennuki lennukäsiraamat või lendamisjuhend, raadioluba (kui ülikerglennuk on varustatud raadiojaamaga), ülikerglennuki kontrollkaardid, andmed ilmastikutingimuste kohta (lendudel kestusega üle 2 tunni) ning lennuplaanile vastav kütusevaru, millele lisandub lennuvälja ringlendudel kütusevaru vähemalt 15-minutiliseks lennuks ja marsruutlennul vähemalt 45-minutiliseks lennuks.

  (2) Marsruutlennul peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule lennuki pardal olema:
  1) lennukaart mõõtkavas vähemalt 1:500 000, mis hõlmab planeeritud lennupiirkonda ja marsruute tagavaralennuväljadele;
  2) vajalik aeronavigatsiooniline informatsioon.

§ 10.  Piloodi kohustused lennu ajal

  Lennu ajal on ülikerglennuki piloot kohustatud:
  1) jälgima pidevalt ilmastikutingimusi ja nende halvenemisel võtma vastu otsuse lennu katkestamiseks või suundumiseks varulennuväljale;
  2) jälgima pidevalt kütusekulu ja planeerima sellest tulenevalt edasist lendu.