Lennundusspetsialistide vanusele ja kvalifikatsioonile, nende koolitusele ja eksamineerimisele esitatavad nõuded ning lennundusspetsialistidele lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides väljaantud lennunduslubade tunnustamise eeskiri1
Vastu võetud 21.12.2001 nr 125
RTL 2002, 5, 52
jõustumine 12.01.2002
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 29.08.2002 | RTL 2002, 98, 1529 | 12.09.2002 |
| 11.07.2003 | RTL 2003, 85, 1250 | 26.07.2003 |
| 22.08.2005 | RTL 2005, 93, 1411 | 01.08.2006 |
| 02.09.2005 | RTL 2005, 95, 1434 | 11.09.2005 |
| 10.09.2008 | RTL 2008, 77, 1063 | 21.09.2008 |
Määrus kehtestatakse «Lennundusseaduse» § 24 lõike 2 alusel ja kooskõlas 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisaga 1 ja 1990. aasta Küprose ühtsete lennundusnõuete väljatöötamise, vastuvõtmise ja rakendamise kokkuleppest tulenevate nõuetega (Joint Aviation Requirements - JAR).
1. peatükk LENNUNDUSLOAD
§ 1. Üldsätted
(1) Eesti riikkondsusega õhusõiduki meeskonnaliige võib olla isik, kellel on kehtiv ja Eestis tunnustatud lennundusluba.
(2) Eesti õhusõidukit võib ärilistel eesmärkidel käitada isik, kellel on Eestis välja antud või välisriigis väljaantud ja Eestis tunnustatud kehtiv lennundusluba. Välisriigi õhusõidukit võib Eestis ärilistel eesmärkidel käitada isik, kellel on selles välisriigis väljaantud või selles välisriigis tunnustatud lennundusluba.
(3) Lennuamet annab välja lennundusspetsialistide lennunduslubasid ja peab nende üle arvestust, tunnustab välisriigis väljaantud lennunduslubasid ja annab välja kehtivustõendeid.
(4) Lennundusspetsialist peab tööülesannete täitmisel kaasas kandma lennundusluba ning nõudmisel esitama selle kontrollivale isikule.
§ 2. Pädevuste kohustuslikkus
(1) Lennundusspetsialist võib täita oma tööülesandeid vastavalt tema lennundusloale kantud pädevustele.
(2) Lennundusloa omanik ei või tegutseda õhusõiduki meeskonnaliikmena, kui tema loale ei ole kantud § 3 lõigetes 2, 3 ja 4 toodud vähemalt ühte vastavat liigi-, klassi- või tüübi- ja meeskonnaliikme pädevust.
(3) Instrumentaallendude teostamiseks peab õhusõiduki kaptenil ja teisel piloodil olema instrumentaallennu- (IFR-) pädevus.
(4) Lennundusloa omanik ei või anda teisele isikule lennuõpetust, kui tema loale ei ole kantud lennuõpetaja pädevust.
§ 3. Lennundusloale kantavad pädevused
(1) Lennundusloale kantavad pädevused jagunevad:
1) õhusõiduki liigipädevused;
2) õhusõiduki klassipädevused;
3) õhusõiduki tüübipädevused.
(2) Õhusõiduki liigipädevused käsitlevad järgmisi õhusõidukite liike:
1) lennukid (A);
2) rootorõhusõidukid (H);
3) purilennukid (G);
4) vabalennuõhupallid (FB).
(3) Klassipädevused käsitlevad järgmisi ühe piloodiga lendamiseks sertifitseeritud lennukite klasse:
1) kõik ühe kolbmootoriga maalennukid ja vesilennukid (SEP(A) land/sea);
2) kõik mitme kolbmootoriga maalennukid ja vesilennukid (MEP(A) land/sea);
3) kõik ühe turbopropellermootoriga maalennukid ja vesilennukid (SET(A) land/sea);
4) kõik motopurilennukid (TMG).
(4) Õhusõidukid, mille käitamisel nõutakse vastavat tüübipädevust:
1) kõik mitme piloodiga lendamiseks sertifitseeritud lennukid (MPA);
2) kõik ühe piloodiga lendamiseks sertifitseeritud mitme turbopropellermootoriga lennukid SP MET;
3) kõik ühe piloodiga lendamiseks sertifitseeritud ühe või mitme turboreaktiivmootoriga lennukid SP SEJ(A), SP MEJ(A);
4) kõik kopteri või autožiiro tüübid H;
5) kõik ebaharilike omadustega või Lennuameti poolt keeruliseks hinnatud õhusõiduki tüübid.
(5) Meeskonnaliikmete pädevused lubavad neil õhusõiduki pardal täita kas:
1) kapteni;
2) teise piloodi;
3) navigaatori;
4) pardainseneri või
5) lennuõpilase ülesandeid.
§ 4. Lennundusloa kehtetuks tunnistamine
(1) Luba või kehtivustõend tunnistatakse kehtetuks või selle kehtivus peatatakse, kui selle omanik on:
1) rikkunud lennuohutuse nõudeid, sealhulgas juhtinud õhusõidukit või täitnud ametiülesandeid alkoholi, narkootikumide, psühhotroopsete, psühhotoksiliste või teiste lennuohutust mõjutada võivate ainete mõju all, käitanud õhusõidukit haigena, väsinuna või muul põhjusel seisundis, kui ta ei saanud täita oma ülesandeid ohutul viisil;
2) rikkunud lennundusõigusaktide sätteid;
3) tunnistatud tervislikel põhjustel sobimatuks täitma oma ülesandeid;
4) eksamite või kontroll-lendude alusel tunnistatud oma teadmiste või oskuste poolest lennundusloas või kehtivustõendis märgitud tegevusele mittevastavaks.
(2) Lennuamet võib loa või kehtivustõendi kehtivuse peatada ametkondliku uurimise ajaks kuni uurimise lõpuni.
(3) Kui Lennuamet on tunnistanud loa kehtetuks või peatanud selle kehtivuse, ei või loa omanik käitada õhusõidukit isegi mitte lennuõpetaja ega kontrollpiloodi juhendamisel.
§ 5. 60-aastaste ja vanemate isikute lennunduslubade piirangud
Lennundusloa omanik, kes on saanud 60-aastaseks, ei tohi tegutseda piloodina ärilises lennutegevuses, välja arvatud mitme piloodiga õhusõiduki meeskonnaliikmena tingimusel, et ta on ainus 60-64-aastane piloot meeskonnas.
Lennundusloa omanik, kes on saanud 65-aastaseks ei tohi tegutseda piloodina ärilises lennutegevuses.
2. peatükk VÄLISRIIGI LENNUNDUSLOA TUNNUSTAMINE JA VAHETAMINE EESTI LENNUNDUSLOA VASTU
[RTL 2003, 85, 1250 - jõust. 26.07.2003]
§ 6. Ühinenud Lennuametite (Joint Aviation Authorities – JAA) liikmesriigis väljaantud lennundusload, pädevused, sertifikaadid ja tunnistused
JAA liikmesriigi lennuameti väljaantud, JAR-FCL, JAR-147 ja JAR-66 nõuetele vastavaid lennunduslube, pädevusi, volitusi, sertifikaate ja tunnistusi tunnustab Lennuamet täiendavaid tingimusi seadmata.
[RTL 2003, 85, 1250 - jõust. 26.07.2003]
§ 7. Muus riigis väljaantud lennundusload
(1) JAA liikmesriikide hulka mittekuuluva riigi lennuameti väljaantud lennundusloa võib Lennuamet tunnistada kehtivaks Eestis registreeritud õhusõiduki käitamiseks ja hooldamiseks.
(2) Piloodiloa omanikud, kes soovivad loa kehtivustõendit, peavad vastama JAR-FCL 1.0151 lisas 1 kehtestatud nõuetele. Kehtivustõend antakse kuni üheks aastaks, tingimusel, et põhiluba on sellel ajal kehtiv.
(3) Lennundusluba ei vahetata ümber ja kehtivustõendit ei anta välja ajutisele lennundusloale ega lennundusloale, mis on ümber vahetatud kolmandas riigis väljaantud lennundusloa alusel.
(4) JAA liikmesriikide hulka mittekuuluva riigi poolt Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisa 1 alusel väljaantud lennundusloa võib ümber vahetada JAR-FCL või JAR-66 nõuetele vastavaks loaks kahe riigi vahel sõlmitud lepingu alusel. Sellisel alusel ümbervahetatud lennundusloale tuleb märkida, millise riigi loa alusel vahetus toimus. Ühtsetes lennundusnõuetes sätestatud lennundusspetsialisti luba vahetatakse ümber ainult kooskõlas JAR-FCL ja JAR-66 nõuetega. Lennundusluba vahetatakse ümber, kui loa omanik tõestab dokumentaalselt oma vastavust taotletava loa väljaandmiseks Eestis kehtestatud nõuetele (vanus, koolitus, lennuoskus ja töökogemus, terviseseisund) ning kui omanik on edukalt läbinud kõik Lennuameti poolt määratud teoreetilised ja praktilised testid. Sellisel alusel ümbervahetatud luba ei ole tingimusteta kehtiv teistes JAA liikmesriikides.
[RTL 2003, 85, 1250 - jõust. 26.07.2003]
§ 71. Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi (ECAC) liikmesriikides väljaantud lennujuhtide ja -informaatorite load
ECAC’i liikmesriigi lennuameti poolt ühtse litsentsimisskeemi alusel ja vastavalt Euroopa Lennunavigatsiooni Ohutuse Organisatsiooni (Eurocontrol) ohutusnõuetele ESARR 5 väljaantud lennujuhtide ja -informaatorite lube ja pädevusi tunnustab Lennuamet täiendavaid tingimusi seadmata.
[RTL 2005, 93, 1411 - jõust. 01.08.2006]
§ 8. Erivolitused ja -pädevused
Lennundusloaga kaasnevaid erivolitusi ja -pädevusi (demonstratsioonlennud, õhusõiduki pukseerimine, vigurlennud, langevarjuhüpped vms) võib Lennuamet välja anda kasutamiseks ainult Eesti õhuruumis. Sellise erivolituse või -pädevuse kasutamiseks teise JAA liikmesriigi õhuruumis on tarvis selle riigi eelnevat nõusolekut, kui Eesti ja selle riigi vahel ei ole sõlmitud asjakohast kokkulepet.
[RTL 2003, 85, 1250 - jõust. 26.07.2003]
3. peatükk LENNUKI ERAPILOODILUBA – PRIVATE PILOT LICENCE (AEROPLANE) – PPL(A)
§ 9. Loa taotlemine
(1) Loa taotlemine toimub kooskõlas Ühinenud Lennuametite ( Joint Aviation Authorities - JAA) ühtsete lennundusnõuetega ( Joint Aviation Requirements Flight Crew Licensing JAR-FCL 1)2 .
(2) Taotleja peab olema vähemalt 17-aastane.
(3) Erapiloodiloa taotleja peab esitama Lennuametile kirjaliku taotluse, millele tuleb lisada:
1) isikuandmed ning elukoht;
2) nõuetekohane kehtiv tervisetõend;
3) üks passipilt (esmakordsel taotlusel);
4) tunnistus või tõend vastava lennukoolituse läbimise kohta;
5) andmed lennukogemuse kohta (õppe-, soolo-, marsruut-, instrumentaal- ja öölennutundide arv ning õhusõidukite liigid, klassid ja tüübid, millel on lennatud);
6) lennuõpetaja järeldus;
7) kontrollpiloodi järeldus;
8) lennundusraadioside luba;
9) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti toimingute eest.
(4) Taotleja peab olema lõpetanud Lennuameti poolt heakskiidetud Ühinenud Lennuametite (JAA) ühtsetele lennundusnõuetele (JAR-FCL 1) vastava teoreetilise kursuse ja sooritanud eksamid järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2) õhusõidukite üldehitus, aerodünaamika;
3) lennu planeerimine ja teostamine, navigatsioon, meteoroloogia ja õhusõidukite käitamine;
4) inimfaktor ja sellest tulenevad piirangud;
5) lennundusraadioside.
(4) Taotleja peab olema lõpetanud ühtsetele lennundusnõuetele (JAR-FCL 1) vastava praktilise lennukoolituse Eestis või Ühinenud Lennuametite (JAA) liikmesriigis väljaantud või tunnustatud lennukõlblikkussertifikaadiga lennukitel ja tal peab olema vähemalt:
1) 45 tundi üldlennuaega lennukitel piloodina, kusjuures üldlennuaja hulgas võib olla kuni 5 lennutundi simulaatoril lennuõpetajaga. Kui taotlejal on vastav kopteri, B-klassi ülikerglennuki, purilennuki või motopurilennuki piloodiluba, võib üldlennuaja hulka arvestada nendel õhusõidukitel kaptenina lennatud ajast 10%, kuid mitte rohkem kui 10 tundi;
2) 25 tundi lennuaega lennuõpetajaga. Kui taotleja arvestab käesoleva lõike punktis 1 nõutud üldlennuaja hulka kaptenina lennatud aega teistel õhusõidukitel, siis võib lennuõpetajaga nõutud lennuaega vähendada kuni 20 tunnini;
3) 10 tundi soololendu lennuõpetaja juhendamisel, mille hulgas on vähemalt viis tundi marsruutlendu, sealhulgas vähemalt üks kahe vahemaandumisega lend marsruudil, mille pikkus on vähemalt 270 km (150 NM – meremiili);
4) öölendude pädevusmärke saamiseks viis tundi öölendu, millest kolm tundi lennuõpetajaga, kaasa arvatud üks tund marsruutlendu ning viis soololendu.
(5) Taotleja peab sooritama lennuki erapiloodi lennuoskustesti ühe- või mitmemootorilisel lennukil ühtsete lennundusnõuete (JAR-FCL 1) järgi. Oskustest tuleb sooritada kuue kuu jooksul pärast praktilise koolitusprogrammi lõpetamist.
(6) Taotleja terviseseisund peab vastama esimese või teise klassi tervisenõuetele.
§ 10. Erapiloodi õigused
(1) Erapiloodil on õigus tegutseda kaptenina või teise piloodina mitteärilistel lendudel loale kantud klassi- või tüübipädevusmärgetele vastavatel lennukitel.
(2) Erapiloot ei tohi tegutseda kaptenina reisijateveol, kui ta 90 päeva jooksul ei ole iseseisvalt sooritanud kolme starti ja maandumist sama tüüpi või klassi lennukil.
(3) Öölendude sooritamiseks peab erapiloot läbi tegema § 9 lõike 5 punktis 4 nõutud lennukoolituse.
§ 11. Loa kehtivusaeg
Erapiloodiluba kehtib kuni viis aastat kehtiva tervisetõendi ja vähemalt ühe kehtiva pädevuse korral.
§ 12. Loa pikendamine
(1) Loa pikendamiseks tuleb Lennuametile esitada:
1) taotlus;
2) erapiloodi luba;
3) nõuetekohane kehtiv tervisetõend;
4) lennuraamat;
5) aruanne sooritatud kontroll-lennu kohta, juhul kui viimase 12 kuu jooksul taotleja ei ole saanud lennupraktikat vähemalt 12 tundi, sellest vähemalt 6 tundi kaptenina;
6) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti toimingute eest.
(2) Loa pikendamiseks tuleb taotlejal sooritada lennundusõigusaktide tundmise test.
§ 13. Erapiloodiloa uuendamine
(1) Kui piloodiluba on olnud kehtetu kuni 12 kuud, tuleb taotlejal selle uuendamiseks sooritada kontroll-lend.
(2) Kui piloodiluba on olnud kehtetu 12 kuni 24 kuud, peab taotleja selle uuendamiseks sooritama kontroll-lennu ühtsete lennundusnõuete (JAR-FCL 1) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2) lennu planeerimine ja teostamine.
(3) Kui lennundusluba on olnud kehtetu 24 kuni 48 kuud, peab taotleja selle uuendamiseks sooritama kontroll-lennu ühtsete lennundusnõuete (JAR-FCL 1) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2) lennu planeerimine ja teostamine;
3) navigatsioon;
4) meteoroloogia;
5) õhusõiduki käitamine.
(4) Kui lennundusluba on olnud kehtetu üle 48 kuu, peab selle uuendamiseks läbima ühtsetele lennundusnõuetele (JAR-FCL 1) vastava teooriakursuse, sooritama kontroll-lennu ühtsete lennundusnõuete (JAR-FCL 1) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2) õhusõiduki üldehitus;
3) aerodünaamika;
4) lennu planeerimine ja teostamine;
5) navigatsioon;
6) meteoroloogia;
7) õhusõiduki käitamine;
8) inimfaktor ja sellest tulenevad piirangud;
9) lennundusraadioside.
4. peatükk KOPTERI ERAPILOODILUBA – PRIVATE PILOT LICENCE (HELICOPTER) – PPL(H)
§ 14. Loa taotlemine
(1) Loa taotlemine toimub kooskõlas Ühinenud Lennuametite (JAA) ühtsete lennundusnõuetega (JAR-FCL 2)2.
(2) Taotleja peab olema vähemalt 17-aastane.
(3) Kopteri erapiloodiloa taotleja peab esitama Lennuametile kirjaliku taotluse, millele tuleb lisada:
1) isikuandmed ning elukoht;
2) nõuetekohane kehtiv tervisetõend;
3) üks passipilt (esmakordsel taotlusel);
4) andmed lennukogemuse kohta (õppe-, soolo-, marsruut-, instrumentaal- ja öölennutundide arv ning õhusõidukite liigid, klassid ja tüübid, millel on lennatud);
5) lennuõpetaja järeldus;
6) kontrollpiloodi järeldus;
7) tõend lennundusloa saamiseks nõutava koolituse läbimise kohta;
8) lennundusraadioside luba;
9) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti toimingute eest.
(4) Taotleja peab olema lõpetanud Lennuameti poolt heakskiidetud Ühinenud Lennuametite (JAA) ühtsetele lennundusnõuetele (JAR-FCL 2) vastava teooriakursuse ja sooritanud eksamid järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2) õhusõidukite üldehitus, aerodünaamika;
3) lennu planeerimine ja teostamine, navigatsioon, meteoroloogia ja õhusõidukite käitamisprotseduurid;
4) inimfaktor ja sellest tulenevad piirangud;
5) lennundusraadioside.
(5) Taotleja peab olema lõpetanud ühtsetele lennundusnõuetele (JAR-FCL 2) vastava praktilise lennukursuse Eestis või Ühinenud Lennuametite (JAA) liikmesriigis väljaantud või tunnustatud lennukõlblikkussertifikaadiga ühemootorilistel kuni nelja istekohaga kopteritel ja tal peab olema vähemalt:
1) 45 tundi üldlennuaega kopteritel piloodina, kusjuures üldlennuaja hulgas võib olla kuni 5 lennutundi simulaatoril lennuõpetajaga. Kui taotlejal on vastav lennuki-, B-klassi ülikerglennuki-, autožiiro-, purilennuki- või motopurilennuki piloodiluba, võib ta üldlennuaja hulka arvestada nendel õhusõidukitel kaptenina lennatud ajast 10%, kuid mitte rohkem kui 6 tundi;
2) 25 tundi lennuaega lennuõpetajaga;
3) 10 tundi soololendu lennuõpetaja kontrolli all, mille hulgas on vähemalt 5 tundi marsruutlendu, sealhulgas vähemalt üks kahe vahemaandumisega lend marsruudil pikkusega vähemalt 185 km (100 NM – meremiili);
4) öölendude pädevuse saamiseks 5 tundi öölendu, millest 3 tundi lennuõpetajaga, sealhulgas 1 tund marsruutlendu, ning 5 soololendu.
(6) Taotleja peab sooritama kopteri erapiloodi oskustesti ühtsete lennundusnõuete (JAR-FCL 2) järgi. Oskustest tuleb sooritada vähemalt 6 kuu jooksul pärast praktilise koolitusprogrammi lõpetamist.
(7) Taotleja terviseseisund peab vastama esimese või teise klassi tervisenõuetele.
§ 15. Kopteri erapiloodi õigused
(1) Kopteri erapiloodil on õigus tegutseda kaptenina või teise piloodina mitteärilistel lendudel loale kantud tüübipädevustele vastavatel kopteritel.
(2) Kopteri erapiloot ei tohi tegutseda kaptenina reisijateveol, kui ta 90 päeva jooksul ei ole iseseisvalt sooritatud kolme starti ja maandumist seda tüüpi kopteril. Samad nõuded kehtivad ka reisijateveoks öösel.
§ 16. Loa kehtivusaeg
Kopteri erapiloodiluba kehtib kuni viis aastat kehtiva tervisetõendi ja vähemalt ühe kehtiva pädevuse korral.
§ 17. Loa pikendamine
(1) Loa pikendamiseks tuleb Lennuametile esitada:
1) taotlus;
2) kopteri erapiloodiluba;
3) nõuetekohane kehtiv tervisetõend;
4) lennuraamat või väljavõte sellest lennutundide kohta;
5) aruanne edukalt sooritatud kontroll-lennu kohta juhul, kui taotleja lennukogemus kopteritel on vähem kui 150 lennutundi, millest viimase 24 kuu jooksul on vähem kui 20 lennutundi ning viimase 12 kuu jooksul on vähem kui 10 lennutundi;
6) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti toimingute eest.
(2) Loa pikendamiseks tuleb taotlejal sooritada lennundusõigusaktide tundmise test.
§ 18. Kopteri erapiloodiloa uuendamine
(1) Kui kopteri erapiloodiluba on olnud kehtetu kuni 12 kuud, tuleb taotlejal selle uuendamiseks sooritada kontroll-lend.
(2) Kui piloodiluba on olnud kehtetu 12 kuni 24 kuud, peab selle uuendamiseks sooritama kontroll-lennu ühtsete lennundusnõuete (JAR-FCL 2) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2) lennu planeerimine ja teostamine.
(3) Kui lennundusluba on olnud kehtetu 24 kuni 48 kuud, peab taotleja selle uuendamiseks sooritama kontroll-lennu ühtsete lennundusnõuete (JAR-FCL 2) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2) lennu planeerimine ja teostamine;
3) navigatsioon;
4) meteoroloogia;
5) õhusõiduki käitamine.
(4) Kui lennundusluba on olnud kehtetu üle 48 kuu, peab selle uuendamiseks läbima ühtsetele lennundusnõuetele (JAR-FCL 2) vastava teooriakursuse, sooritama kontroll-lennu ühtsete lennundusnõuete (JAR-FCL 2) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2) õhusõiduki üldehitus;
3) aerodünaamika;
4) lennu planeerimine ja teostamine;
5) navigatsioon;
6) meteoroloogia;
7) õhusõiduki käitamine;
8) inimfaktor ja sellest tulenevad piirangud;
9) lennundusraadioside.
5. peatükk LENNUKI AMETPILOODILUBA – COMMERCIAL PILOT LICENCE (AEROPLANE) – CPL(A)
§ 19. Loa taotlemine
(1) Loa taotlemine toimub kooskõlas Ühinenud Lennuametite ( Joint Aviation Authorities –JAA) ühtsete lennundusnõuetega ( Joint Aviation Requirements –Flight Crew Licensing JAR-FCL 1).
(2) Taotleja peab olema vähemalt 18-aastane.
(3) Lennuki ametpiloodiloa taotleja peab esitama Lennuametile kirjaliku taotluse, millele tuleb lisada:
1) isikuandmed ning elukoht;
2) nõuetekohane kehtiv tervisetõend;
3) üks passipilt (esmakordsel taotlusel);
4) tunnistus või tõend vastava lennukoolituse läbimise kohta;
5) andmed lennukogemuse kohta (õppe-, soolo-, marsruut-, instrumentaal- ja öölennutundide arv ning õhusõidukite liigid, klassid ja tüübid, millel on lennatud);
6) lennuõpetaja järeldus;
7) kontrollpiloodi järeldus;
8) tõend lennundusloa saamiseks nõutava koolituse läbimise kohta;
9) lennundusraadioside luba;
10) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti toimingute eest.
(4) Taotleja peab olema lõpetanud Lennuameti poolt heakskiidetud Ühinenud Lennuametite (JAA) ühtsetele lennundusnõuetele (JAR-FCL 1) vastava ametpiloodi teooriakursuse ja sooritanud eksamid järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2) õhusõiduki üldehitus (plaaner, süsteemid, jõuseadmed, mõõturid, elektroonika);
3) lennu planeerimine ja teostamine (mass ja tsentreering, lennu sooritamine, lennu planeerimine ja jälgimine);
4) inimfaktor ja sellest tulenevad piirangud;
5) meteoroloogia;
6) navigatsioon (üldnavigatsioon, raadionavigatsioon);
7) õhusõidukite käitamisprotseduurid;
8) aerodünaamika;
9) lennundusraadioside (visuaallennureeglite (VFR-) raadioside).
(5) Kui taotleja on lõpetanud ametpiloodi teooriakursuse ja praktilise õppe tervikkursuse Eestis või JAA liikmesriigis väljaantud või tunnustatud lennukõlblikkussertifikaadiga lennukitel, peab tal olema vähemalt 150 tundi üldlennuaega, mille hulka võib lugeda kuni 20 lennutundi kopteritel või motopurilennukitel ja 10 instrumentaallennutundi simulaatoril.
(6) Kui taotleja ei ole lõpetanud käesoleva eeskirja § 19 lõikes 5 toodud ametpiloodi praktilist õpet, peab tal olema Eestis või Ühinenud Lennuametite (JAA) liikmesriigis väljaantud või tunnustatud lennukõlblikkussertifikaadiga lennukitel vähemalt 200 tundi üldlennuaega, mille hulgas võib olla kuni:
1) 10 instrumentaallennutundi simulaatoril;
2) 30 tundi kaptenina kopteril juhul, kui taotlejal on kopteri erapiloodi luba;
3) 100 tundi kaptenina kopteril juhul, kui taotlejal on kopteri ametpiloodi luba;
4) 30 tundi kaptenina motopurilennukil või purilennukil.
(7) Käesoleva eeskirja § 19 lõigetes 5 ja 6 toodud taotleja üldlennuaeg 150 või 200 tundi peab sisaldama vähemalt:
1) 100 lennutundi õhusõiduki kaptenina. Kui taotleja on lõpetanud § 19 lõikes 5 nimetatud ametpiloodi praktilise õppe, piisab 70 lennutunnist õhusõiduki kaptenina;
2) 20 tundi marsruutlendu õhusõiduki kaptenina, millest vähemalt üks on kahe vahemaandumisega lend marsruudil pikkusega vähemalt 540 km (300 NM – meremiili);
3) 10 tundi instrumentaallennuaega, millest 5 tundi võib olla instrumentaallennuaeg simulaatoril;
4) viis tundi öölendu lennukitel, millest 3 tundi võib olla lennatud lennuõpetajaga, sealhulgas üks tund marsruutlendu ning viis soololendu.
(8) Taotleja peab sooritama lennuki ametpiloodi oskustesti ühtsete lennundusnõuete (JAR-FCL 1) järgi. Oskustest tuleb sooritada vähemalt 6 kuu jooksul pärast praktilise koolitusprogrammi lõpetamist.
(9) Taotleja terviseseisund peab vastama esimese klassi tervisenõuetele.
§ 20. Ametpiloodi õigused
(1) Ametpiloodil on õigus tegutseda:
1) erapiloodina;
2) kaptenina või teise piloodina mitteärilistel lendudel loale kantud õhusõiduki klassi- või tüübipädevusele vastavatel lennukitel;
3) kaptenina ärilises lennutegevuses lennukitel, mis on sertifitseeritud lendamiseks ühe piloodiga;
4) teise piloodina ärilises lennutegevuses lennukitel, mis on sertifitseeritud lendamiseks kahe piloodiga.
§ 21. Loa kehtivusaeg
Ametpiloodiluba kehtib kuni viis aastat kehtiva tervisetõendi ja vähemalt ühe kehtiva pädevuse korral.
§ 22. Loa pikendamine
(1) Loa pikendamiseks tuleb Lennuametile esitada:
1) taotlus;
2) ametpiloodiluba;
3) nõuetekohane kehtiv tervisetõend;
4) lennuraamat või väljavõte sellest sooritatud lennutundide kohta;
5) aruanne mitte varem kui nelja kuu eest edukalt sooritatud kontroll-lennu kohta, kui loa uuendamist taotletakse selle alusel või kui kontroll-lend on kohustuslik;
6) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti toimingute eest.
(2) Loa uuendamiseks tuleb taotlejal sooritada lennundusõigusaktide tundmise test.
§ 23. Ametpiloodiloa uuendamine
(1) Kui ametpiloodiluba on olnud kehtetu kuni 12 kuud, peab taotleja selle uuendamiseks sooritama kontroll-lennu.
(2) Kui ametpiloodiluba on olnud kehtetu 12 kuni 24 kuud, peab taotleja selle uuendamiseks: sooritama kontroll-lennu ühtsete lennundusnõuete (JAR-FCL 1) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2) lennu planeerimine ja teostamine.
(3) Kui lennundusluba on olnud kehtetu 24 kuni 48 kuud, peab taotleja selle uuendamiseks: sooritama kontroll-lennu ühtsete lennundusnõuete (JAR-FCL 1) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2) lennu planeerimine ja teostamine;
3) navigatsioon;
4) meteoroloogia;
5) õhusõiduki käitamine.
(4) Kui lennundusluba on olnud kehtetu üle 48 kuu, peab selle uuendamiseks läbima ühtsetele lennundusnõuetele (JAR-FCL 1) vastava teooriakursuse, sooritama edukalt kontroll-lennu ühtsete lennundusnõuete (JAR-FCL 1) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2) õhusõiduki üldehitus;
3) aerodünaamika;
4) lennu planeerimine ja teostamine;
5) navigatsioon;
6) meteoroloogia;
7) õhusõiduki käitamine;
8) inimfaktor ja sellest tulenevad piirangud;
9) lennundusraadioside.
6. peatükk KOPTERI AMETPILOODILUBA – COMMERCIAL PILOT LICENCE (HELICOPTER) – CPL(H)
§ 24. Loa taotlemine
(1) Loa taotlemine toimub kooskõlas Ühinenud Lennuametite (JAA) ühtsete lennundusnõuetega (JAR-FCL 2).
(2) Taotleja peab olema vähemalt 18-aastane.
(3) Kopteri ametpiloodiloa taotleja peab esitama Lennuametile kirjaliku taotluse, millele tuleb lisada:
1) isikuandmed ning elukoht;
2) nõuetekohane kehtiv tervisetõend;
3) üks passipilt (esmakordsel taotlusel);
4) tunnistus või tõend vastava lennukoolituse läbimise kohta;
5) andmed lennukogemuse kohta (õppe-, soolo-, marsruut-, instrumentaal- ja öölennutunnid ning õhusõidukite liigid, klassid ja tüübid, millel on lennatud);
6) lennuõpetaja järeldus;
7) kontrollpiloodi järeldus;
8) tõend lennundusloa saamiseks nõutava koolituse läbimise kohta;
9) lennundusraadioside luba;
10) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti toimingute eest.
(4) Taotleja peab olema lõpetanud Lennuameti poolt heakskiidetud Ühinenud Lennuametite (JAA) ühtsetele lennundusnõuetele (JAR-FCL 2) vastava kopteri ametpiloodi teooriakursuse ja sooritanud eksamid järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2) õhusõiduki üldehitus (plaaner, süsteemid, jõuseadmed, mõõturid, elektroonika);
3) lennu planeerimine ja teostamine (mass ja tsentreering, lennu sooritamine, lennu planeerimine ja jälgimine);
4) inimfaktor ja sellest tulenevad piirangud;
5) meteoroloogia;
6) navigatsioon: üldnavigatsioon, raadionavigatsioon;
7) õhusõidukite käitamisprotseduurid;
8) aerodünaamika;
9) lennundusraadioside: visuaallennureeglite (VFR) ja instrumentaallennureeglite (IFR) raadioside.
(5) Kui taotleja on lõpetanud kopteri ametpiloodi teooriakursuse ja praktilise õppe tervikkursuse Eestis või JAA liikmesriigis väljaantud või tunnustatud lennukõlblikkussertifikaadiga kopteritel, peab tal olema vähemalt 135 tundi üldlennuaega, mille hulka võib lugeda kuni 15 lennutundi lennukitel või motopurilennukitel ja 10 instrumentaallennutundi simulaatoril.
(6) Kui taotleja ei ole lõpetanud kopteri ametpiloodi teooria ja praktilise õppe tervikkursust, peab tal olema Eestis või Ühinenud Lennuametite (JAA) liikmesriigis väljaantud või tunnustatud lennukõlblikkussertifikaadiga kopteritel vähemalt 185 tundi üldlennuaega, mille hulgas võib olla kuni:
1) 10 instrumentaallennutundi simulaatoril;
2) 20 tundi kaptenina lennukitel, kui taotlejal on lennuki erapiloodiluba;
3) 50 tundi kaptenina lennukitel, kui taotlejal on lennuki ametpiloodiluba;
4) 10 tundi kaptenina motopurilennukil või purilennukil.
(7) Taotleja kopteritel lennatud 135 või 185 tunni üldlennuaja hulgas peab olema vähemalt:
1) 50 tundi kaptenina; kui taotleja on lõpetanud § 24 lõikes 5 toodud kopteri ametpiloodi tervikkursuse, siis piisab 35 lennutunnist kaptenina;
2) 10 tundi marsruutlendu kaptenina, millest vähemalt üks on kahe vahemaandumisega lend marsruudil pikkusega vähemalt 185 km (100 NM – meremiili);
3) 10 tundi instrumentaallennuaega, millest mitte rohkem kui viis tundi instrumentaallennuaega simulaatoril;
4) viis tundi öölendu kopteritel, sellest kolm tundi lennuõpetajaga, sealhulgas üks tund marsruutlendu, ning viis soololendu.
(8) Taotleja peab kontroll-lennul olema võimeline tegutsema kopteri kaptenina, sooritama protseduure ja manöövreid kopteril vastavalt ametpiloodile ühtsetes lennundusnõuetes (JAR-FCL 2) ettenähtud tasemel.
(9) Taotleja terviseseisund peab vastama esimese klassi tervisenõuetele.
§ 25. Kopteri ametpiloodi õigused
(1) Kopteri ametpiloodil on õigus tegutseda:
1) kopteri erapiloodina;
2) kaptenina või teise piloodina mitteärilistel lendudel loale kantud tüübipädevusele vastavatel kopteritel;
3) kaptenina ärilises lennutegevuses kopteritel, mis on sertifitseeritud lendamiseks ühe piloodiga;
4) teise piloodina ärilises lennutegevuses kopteritel, mis on sertifitseeritud lendamiseks kahe piloodiga.
§ 26. Loa kehtivusaeg
Kopteri ametpiloodiluba kehtib kuni viis aastat kehtiva tervisetõendi ja vähemalt ühe kehtiva pädevuse korral.
§ 27. Loa pikendamine
(1) Loa pikendamiseks tuleb Lennuametile esitada:
1) taotlus;
2) kopteri ametpiloodiluba;
3) nõuetekohane kehtiv tervisetõend;
4) lennuraamat või väljavõte lennutundide kohta;
5) aruanne sooritatud kontroll-lennu kohta juhul, kui loa pikendamist taotletakse selle alusel või kui kontroll-lend on kohustuslik;
6) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti toimingute eest.
(2) Loa pikendamiseks tuleb taotlejal sooritada lennundusõigusaktide tundmise test.
§ 28. Kopteri ametpiloodiloa uuendamine
(1) Kui kopteri ametpiloodiluba on olnud kehtetu kuni 12 kuud, peab taotleja selle uuendamiseks edukalt sooritama kontroll-lennu.
(2) Kui kopteri ametpiloodiluba on olnud kehtetu 12 kuni 24 kuud, peab ta selle uuendamiseks (sooritama edukalt kontroll-lennu ühtsete lennundusnõuete (JAR-FCL 2) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes):
1) lennundusõigusaktid;
2) lennu planeerimine ja teostamine.
(3) Kui piloodiluba on olnud kehtetu 24 kuni 48 kuud, peab taotleja selle uuendamiseks: sooritama edukalt kontroll-lennu ühtsete lennundusnõuete (JAR-FCL 2) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2) lennu planeerimine ja teostamine;
3) navigatsioon;
4) meteoroloogia;
5) õhusõiduki käitamine.
(4) Kui kopteri ametpiloodiluba on olnud kehtetu üle 48 kuu, peab selle uuendamiseks läbima ühtsetele lennundusnõuetele (JAR-FCL 2) vastava teooriakursuse, sooritama kontroll-lennu ühtsete lennundusnõuete (JAR-FCL 2) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2) õhusõiduki üldehitus;
3) aerodünaamika;
4) lennu planeerimine ja teostamine;
5) navigatsioon;
6) meteoroloogia;
7) õhusõiduki käitamine;
8) inimfaktor ja sellest tulenevad piirangud;
9) lennundusraadioside.
7. peatükk LENNUKI LIINIPILOODILUBA – AIR TRAFFIC PILOT LICENCE (AEROPLANE) – ATPL(A)
§ 29. Loa taotlemine
(1) Loa taotlemine toimub kooskõlas Ühinenud Lennuametite ( Joint Aviation Authorities – JAA) ühtsete lennundusnõuetega ( Joint Aviation Requirements – Flight Crew Licensing – JAR-FCL 1).
(2) Taotleja peab olema vähemalt 21-aastane.
(3) Lennuki liinipiloodiloa taotleja peab esitama Lennuametile kirjaliku taotluse, millele tuleb lisada:
1) isikuandmed ning elukoht;
2) nõuetekohane kehtiv tervisetõend;
3) üks passipilt (esmakordsel taotlusel);
4) tunnistus või tõend vastava lennukoolituse läbimise kohta;
5) andmed lennustaaži kohta (õppe-, soolo-, marsruut-, instrumentaal- ja öölennutundide arv ning õhusõidukite liigid, klassid ja tüübid, millel on lennatud);
6) lennuõpetaja järeldus;
7) kontrollpiloodi järeldus;
8) tõend lennundusloa saamiseks nõutava koolituse läbimise kohta;
9) lennundusraadioside luba;
10) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti toimingute eest.
(4) Taotleja peab olema lõpetanud Lennuameti poolt heakskiidetud Ühinenud Lennuametite (JAA) ühtsetele lennundusnõuetele (JAR-FCL 1) vastava koolituse tervikkursuse või liinipiloodi ATPL(A) teooriaõppe moodulkursuse sertifikaadiga koolitusorganisatsioonis (FTO) ja sooritanud eksamid järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2) õhusõidukite üldehitus (plaaner, süsteemid, jõuseadmed, mõõturid, elektroonika);
3) lennu planeerimine ja teostamine: õhusõiduki mass ja tsentreering, lennu planeerimine ja sooritamine;
4) inimfaktor ja sellest tulenevad piirangud;
5) meteoroloogia;
6) navigatsioon (üldnavigatsioon, raadionavigatsioon);
7) õhusõidukite käitamisprotseduurid;
8) aerodünaamika;
9) lennundusraadioside (visuaal- (VFR) ja instrumentaallennureeglite (IFR) raadioside).
(5) Taotlejal peab olema vastavalt ühtsetele lennundusnõuetele (JAR-FCL) väljaantud või tunnustatud ametpiloodi luba, mitmemootoriliste lennukite ja instrumentaallennupädevus ning läbitud lennukoolitus kahe või enama meeskonnaliikmega lennukitel lendamiseks. Tal peab olema lennatud lennukitel piloodina vähemalt 1500 tundi üldlennuaega, mille hulgas võib olla kuni 100 lennutundi simulaatoril. Üldlennuaeg peab sisaldama vähemalt:
1) 500 lennutundi lennukitel, mis on sertifitseeritud lendamiseks kahe või enama meeskonnaliikmega ja mis vastavad ühtsetele lennundusnõuete JAR-25 transportkategooria nõuetele või JAR-23 kohalike lendude nõuetele;
2) 250 lennutundi kaptenina või 100 lennutundi kaptenina ja 150 lennutundi teise piloodina kapteni ülesannetes kapteni kontrolli all;
3) 200 tundi marsruutlendu, millest vähemalt 100 tundi kaptenina või teise piloodina kapteni ülesannetes kapteni kontrolli all;
4) 75 tundi instrumentaallennuaega, millest mitte rohkem kui 30 tundi instrumentaallennuaega simulaatoril;
5) 100 tundi öölendu kaptenina või teise piloodina.
(6) Üldlennuaja hulka võib lugeda pardainsenerina lennatud lennuajast 50%, kuid mitte rohkem kui 250 tundi. Lennuaega pardainsenerina võib arvestada § 29 lõikes 5 ja lõike 5 punktis 1 nõutud 1500 ja 500 lennutunni hulka juhul, kui pardainsenerina lennatud lennuaja kogusumma ei ületa 250 tundi.
(7) Taotleja peab sooritama lennuki liinipiloodi oskustesti ühtsete lennundusnõuete (JAR-FCL 1) järgi lennukil, mis on sertifitseeritud lendamiseks vähemalt kahest piloodist koosneva meeskonnaga.
(8) Taotleja terviseseisund peab vastama esimese klassi tervisenõuetele.
§ 30. Liinipiloodi õigused
Liinipiloodil on õigus töötada:
1) erapiloodina, ametpiloodina ja liinipiloodina visuaal- ja instrumentaallennu tingimustes;
2) kaptenina või teise piloodina ärilises lennutegevuses vastava tüübipädevusega lennukitel.
§ 31. Loa kehtivusaeg
Liinipiloodi luba kehtib kuni viis aastat kehtiva tervisetõendi ja vähemalt ühe kehtiva pädevuse korral.
§ 32. Loa pikendamine
(1) Loa pikendamiseks tuleb Lennuametile esitada:
1) avaldus;
2) liinipiloodi luba;
3) nõuetekohane kehtiv tervisetõend;
4) lennuraamat või väljavõte lennutundide kohta;
5) aruanne mitte varem kui nelja kuu eest edukalt sooritatud kontroll-lennu kohta, kui loa uuendamist taotletakse selle alusel või kui kontroll-lend on kohustuslik;
6) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti toimingute eest.
(2) Loa pikendamiseks tuleb taotlejal sooritada test lennundusõigusaktide tundmisest.
§ 33. Liinipiloodiloa uuendamine
(1) Kui liinipiloodiluba on olnud kehtetu kuni 12 kuud, peab taotleja selle uuendamiseks sooritama kontroll-lennu.
(2) Kui liinipiloodiluba on olnud kehtetu 12 kuni 24 kuud, peab selle uuendamiseks sooritama kontroll-lennu ühtsete lennundusnõuete (JAR-FCL 1) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2) lennu planeerimine ja teostamine.
(3) Kui piloodiluba on olnud kehtetu 24 kuni 48 kuud, peab taotleja selle uuendamiseks sooritama kontroll-lennu ühtsete lennundusnõuete (JAR-FCL 1) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2) lennu planeerimine ja teostamine;
3) navigatsioon;
4) meteoroloogia;
5) õhusõiduki käitamine.
(4) Kui liinipiloodiluba on olnud kehtetu üle 48 kuu, peab selle uuendamiseks läbima ühtsetele lennundusnõuetele (JAR-FCL 1) vastava teooriakursuse, sooritama kontroll-lennu ühtsete lennundusnõuete (JAR-FCL 1) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2) õhusõiduki üldehitus;
3) aerodünaamika;
4) lennu planeerimine ja teostamine;
5) navigatsioon;
6) meteoroloogia;
7) õhusõiduki käitamine;
8) inimfaktor ja sellest tulenevad piirangud;
9) lennundusraadioside.
8. peatükk KOPTERI LIINIPILOODILUBA – AIR TRAFFIC PILOT LICENCE (HELICOPTER) – ATPL(H)
§ 34. Loa taotlemine
(1) Loa taotlemine toimub kooskõlas Ühinenud Lennuametite (JAA) ühtsete lennundusnõuetega (JAR-FCL 2).
(2) Taotleja peab olema vähemalt 21-aastane.
(3) Kopteri liinipiloodiloa taotleja peab esitama Lennuametile kirjaliku taotluse, millele tuleb lisada:
1) isikuandmed ning elukoht;
2) nõuetekohane kehtiv tervisetõend;
3) üks passipilt (esmakordsel taotlusel);
4) tunnistus või tõend vastava lennukoolituse läbimise kohta;
5) andmed lennukogemuse kohta (õppe-, soolo-, marsruut-, instrumentaal- ja öölennutunnid ning õhusõidukite liigid, klassid ja tüübid, millel on lennatud);
6) lennuõpetaja järeldus;
7) kontrollpiloodi järeldus;
8) tõend lennundusloa saamiseks nõutava koolituse läbimise kohta;
9) lennundusraadioside luba;
10) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti toimingute eest.
(4) Taotleja peab olema lõpetanud Lennuameti poolt heakskiidetud Ühinenud Lennuametite (JAA) ühtsetele lennundusnõuetele (JAR-FCL 2) vastava kopteri liinipiloodi teooriakursuse ja sooritanud eksamid järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2) õhusõidukite üldehitus (plaaner, süsteemid, jõuseadmed, mõõturid, elektroonika);
3) lennu planeerimine ja teostamine: mass ja tsentreering, lennu sooritamine, lennu planeerimine ja jälgimine;
4) inimfaktor ja sellest tulenevad piirangud;
5) meteoroloogia;
6) navigatsioon (üldnavigatsioon, raadionavigatsioon);
7) õhusõidukite käitamisprotseduurid;
8) aerodünaamika;
9) lennundusraadioside (visuaal- (VFR) ja instrumentaallennureeglite (IFR) raadioside).
(5) Taotlejal peab olema ühtsetele lennundusnõuetele (JAR-FCL 2) vastav või tunnustatud kopteri ametpiloodi luba, mitmemootoriliste kopterite ja instrumentaallennu pädevus ning läbitud koolitus kopteritel, mis on sertifitseeritud lendamiseks kahe või enama meeskonnaliikmega. Tal peab olema kopteritel piloodina vähemalt 1000 tundi üldlennuaega, mille hulgas kuni 100 lennutundi simulaatoril. Üldlennuaja hulgas peab olema vähemalt:
1) 350 lennutundi kopteritel, mis on sertifitseeritud lendamiseks kahe või enama meeskonnaliikmega instrumentaallennu tingimustes ja millel on ühtsetele lennundusnõuetele (JAR 27 või 29) vastav tüübisertifikaat või eelpooltoodud nõuetega samaväärne tüübisertifikaat, või kopteritel, mida ühtsete lennundusnõuete (JAR-OPS)2 kohaselt käitatakse kahe piloodiga;
2) 250 lennutundi kaptenina või 100 lennutundi kaptenina ja 150 lennutundi teise piloodina kapteni ülesannetes kapteni kontrolli all;
3) 200 tundi marsruutlendu, millest vähemalt 100 tundi kaptenina või teise piloodina kapteni ülesannetes kapteni kontrolli all;
4) 70 tundi instrumentaallennuaega, millest kuni 30 tundi võib olla instrumentaallennuaega simulaatoril;
5) 100 tundi öölendu kaptenina või teise piloodina.
(6) Taotleja peab sooritama kopteri liinipiloodi oskustesti ühtsete lennundusnõuete (JAR-FCL 2) järgi kopteril, mis on sertifitseeritud lendamiseks vähemalt kahest piloodist koosneva meeskonnaga ja omab kooskõlas ühtsete lennundusnõuetega (JAR 27 ja 29) väljaantud tüübisertifikaati või eeltoodud nõuetega samaväärset tüübisertifikaati.
(7) Taotleja terviseseisund peab vastama esimese klassi tervisenõuetele.
§ 35. Kopteri liinipiloodi õigused
Kopteri liinipiloodil on õigus tegutseda:
1) kopteri erapiloodina, ametpiloodina ja liinipiloodina visuaal- ja instrumentaallennu tingimustes;
2) kaptenina või teise piloodina ärilises lennutegevuses vastavalt oma piloodiloa tüübipädevusele.
§ 36. Loa kehtivusaeg
Kopteri liinipiloodiluba kehtib kuni viis aastat kehtiva tervisetõendi ja vähemalt ühe kehtiva pädevuse korral.
§ 37. Loa pikendamine
(1) Loa pikendamiseks tuleb Lennuametile esitada:
1) avaldus;
2) kopteri liinipiloodi luba;
3) nõuetekohane kehtiv tervisetõend;
4) lennuraamat;
5) aruanne sooritatud kontroll-lennu kohta juhul, kui loa uuendamist taotletakse selle alusel või kui kontroll-lend on kohustuslik;
6) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti toimingute eest.
(2) Loa pikendamiseks tuleb taotlejal sooritada test lennundusõigusaktide tundmisest.
§ 38. Kopteri kehtetu liinipiloodiloa uuendamine
(1) Kui kopteri liinipiloodiluba on olnud kehtetu kuni 12 kuud, peab taotleja selle uuendamiseks sooritama kontroll-lennu.
(2) Kui kopteri liinipiloodiluba on olnud kehtetu 12 kuni 24 kuud, peab taotleja selle uuendamiseks sooritama kontroll-lennu ühtsete lennundusnõuete (JAR-FCL 2) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2) lennu planeerimine ja teostamine.
(3) Kui kopteri liinipiloodiluba on olnud kehtetu 24 kuni 48 kuud, peab taotleja selle uuendamiseks sooritama kontroll-lennu ühtsete lennundusnõuete (JAR-FCL 2) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2) lennu planeerimine ja teostamine;
3) navigatsioon;
4) meteoroloogia;
5) õhusõiduki käitamine.
(4) Kui kopteri liinipiloodiluba on olnud kehtetu üle 48 kuu, peab selle uuendamiseks läbima ühtsetele lennundusnõuetele (JAR-FCL 2) vastava teooriakursuse, sooritama edukalt kontroll-lennu ühtsete lennundusnõuete (JAR-FCL 2) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2) õhusõiduki üldehitus;
3) aerodünaamika;
4) lennu planeerimine ja teostamine;
5) navigatsioon;
6) meteoroloogia;
7) õhusõiduki käitamine;
8) inimfaktorja sellest tulenevad piirangud;
9) lennundusraadioside.
9. peatükk NAVIGAATORILUBA – FLIGHT NAVIGATOR LICENCE – FNL
§ 39. Navigaatoriloa taotlemine
(1) Loa taotlemine toimub kooskõlas Chicago 1944. a konventsiooni lisa ( Annex) 1 nõuetega.
(2) Taotleja peab olema vähemalt 18-aastane.
(3) Taotleja peab olema lõpetanud Lennuameti poolt heakskiidetud navigaatorite teoreetilise ja praktilise koolituse ja tal peab olema vähemalt 200 lennutundi õhusõiduki navigaatori kohustes lennuõpetaja järelevalve all, millest vähemalt 30 lennutundi öösel. Kui taotlejal on era- või ametpiloodiluba, võib 200 lennutunni hulka arvestada kuni 50 lennutundi õhusõiduki piloodina.
(4) Taotleja peab olema võimeline tegutsema kontroll-lennul õhusõiduki navigaatorina ja oskama vastu võtta õigeid otsuseid ning tegema kvalifitseeritud vaatlusi lennu ajal.
(5) Taotleja terviseseisund peab vastama esimese klassi tervisenõuetele.
(6) Taotleja peab olema sooritanud eksamid järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2) õhusõidukite lennutehnilised karakteristikud ja lennu planeerimine;
3) inimfaktor ja sellest tulenevad piirangud;
4) meteoroloogia;
5) navigatsioon;
6) aerodünaamika;
7) raadioside.
(7) Navigaatoriloa taotleja peab esitama Lennuametile kirjaliku taotluse, millele tuleb lisada:
1) isikuandmed ning elukoht;
2) nõuetekohane kehtiv tervisetõend;
3) üks passipilt (esmakordsel taotlusel);
4) tunnistus või tõend vastava lennukoolituse läbimise kohta;
5) andmed lennukogemuse kohta (õppe-, marsruut-, instrumentaal- ja öölennutundide arv);
6) lennuõpetaja järeldus;
7) tõend lennundusloa saamiseks nõutava koolituse läbimise kohta;
8) lennundusraadioside luba;
9) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti toimingute eest.
§ 40. Navigaatori õigused
Navigaatoriloa omanikul on õigus tegutseda navigaatorina igat tüüpi õhusõidukil.
§ 41. Loa kehtivusaeg
Navigaatoriluba kehtib kuni viis aastat kehtiva tervisetõendi korral.
§ 42. Loa pikendamine
(1) Loa pikendamiseks tuleb esitada:
1) avaldus;
2) navigaatori luba;
3) nõuetekohane kehtiv tervisetõend;
4) lennuraamat;
5) aruanne eelneva nelja kuu jooksul edukalt sooritatud kontroll-lennu kohta;
6) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti toimingute eest.
§ 43. Navigaatoriloa uuendamine
(1) Loa uuendamiseks tuleb taotlejal sooritada lennundusõigusaktide test.
(2) Kui navigaatoriluba on olnud kehtetu kuni 12 kuud, peab taotleja selle uuendamiseks sooritama kontroll-lennu.
(3) Kui navigaatoriluba on olnud kehtetu 12 kuni 48 kuud, peab selle uuendamiseks sooritama eksamid järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2) lennu planeerimine ja navigatsioon;
3) sooritama kontroll-lennu.
(4) Kui navigaatoriluba on olnud kehtetu üle 48 kuu, peab selle uuendamiseks läbima vastava teooriakursuse, sooritama kontroll-lennu ja eksamid järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2) õhusõiduki üldehitus;
3) aerodünaamika;
4) lennu planeerimine ja teostamine;
5) navigatsioon;
6) meteoroloogia;
7) inimfaktorid ja sellest tulenevad piirangud;
8) lennundusraadioside.
10. peatükk PARDAINSENERILUBA – FLIGHT ENGINEER LICENCE – F/E L
§ 44. Loa taotlemine
(1) Loa taotlemine toimub kooskõlas Ühinenud Lennuametite (JAA) ühtsete lennundusnõuetega (JAR FCL 4)2.
(2) Taotleja peab olema vähemalt 18-aastane.
(3) Taotleja peab olema lõpetanud Lennuameti poolt heakskiidetud pardainseneride teoreetilise ja praktilise koolituse ja tal peab olema vähemalt 100 lennutundi pardainseneri kohustes lennuõpetaja järelevalve all, millest 50 tundi võib olla simulaatoril. Kui taotlejal on era- või ametpiloodiluba, võib 100 lennutunni hulka arvestada kuni 20 lennutundi õhusõiduki piloodina.
(4) Taotlejal peab olema vähemalt 100 lennutundi õhusõiduki pardainseneri kohustes lennuõpetaja järelevalve all, millest 50 tundi võib olla simulaatoril. Kui taotlejal on era- või ametpiloodi luba, võib 100 lennutunni hulka lugeda kuni 20 lennutundi õhusõiduki piloodina;
(5) Pardainseneriloa taotleja peab kontroll-lennul olema võimeline tegutsema õhusõiduki pardainsenerina tava- ja eriolukordades ja oskama:
1) kasutada pardasüsteeme õhusõiduki omaduste ja piirangute alusel;
2) võtta lennu ajal vastu õigeid otsuseid ja teha kvalifitseerituid vaatlusi.
(6) Taotleja terviseseisund peab vastama esimese klassi tervisenõuetele.
(7) Pardainseneriloa taotleja peab esitama Lennuametile kirjaliku taotluse, millele tuleb lisada:
1) isikuandmed ning elukoht;
2) nõuetekohane kehtiv tervisetõend;
3) üks passipilt (esmakordsel taotlusel);
4) tunnistus või tõend vastava lennukoolituse läbimise kohta;
5) andmed lennukogemuse kohta (õppe- ja öölennutundide arv ning õhusõidukite tüübid, millel on lennatud);
6) lennuõpetaja järeldus;
7) tõend lennundusloa saamiseks nõutava koolituse läbimise kohta;
8) lennundusraadioside luba;
9) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti toimingute eest.
(8) Taotleja peab olema sooritanud eksamid järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2) õhusõidukite käitamine;
3) õhusõiduki lennutehnilised omadused ja lennu planeerimine;
4) inimfaktor ja sellest tulenevad piirangud;
5) õhusõiduki käitamisprotseduurid;
6) õhusõiduki käitamise meteoroloogilised aspektid.
§ 45. Pardainseneri õigused
Pardainseneriloa omanikul on õigus tegutseda pardainsenerina loale kantud tüüpi õhusõidukitel.
§ 46. Loa kehtivusaeg
Pardainseneriluba kehtib kuni viis aastat kehtiva tervisetõendi korral.
§ 47. Loa pikendamine
(1) Loa pikendamiseks tuleb esitada:
1) avaldus;
2) pardainseneri luba;
3) nõuetekohane kehtiv tervisetõend;
4) lennuraamat;
5) aruanne edukalt sooritatud kontroll-lennu kohta;
6) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti toimingute eest.
(2) Loa pikendamiseks tuleb taotlejal sooritada lennundusõigusaktide test.
§ 48. Loa uuendamine
(1) Kui pardainseneri luba on olnud kehtetu kuni 12 kuud, peab taotleja selle uuendamiseks sooritama kontroll-lennu.
(2) Kui pardainseneriluba on olnud kehtetu 12 kuni 48 kuud, peab taotleja selle uuendamiseks sooritama edukalt kontroll-lennu ühtsete lennundusnõuete (JAR-FCL) kohaselt ja eksamid järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2) lennu planeerimine ja teostamine;
3) õhusõiduki käitamine.
(3) Kui pardainseneriluba on olnud kehtetu üle 48 kuu, peab selle uuendamiseks läbima vastava teooriakursuse, sooritama kontroll-lennu ühtsete lennundusnõuete (JAR-FCL) kohaselt ja sooritama eksamid järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2) õhusõiduki üldehitus;
3) lennu planeerimine ja teostamine;
4) õhusõiduki käitamine;
5) inimfaktor ja sellest tulenevad piirangud.
11. peatükk ÜLIKERGLENNUKI PILOODILUBA – ULTRA-LIGHT AEROPLANE PILOT LICENCE – ULAPL
§ 49. Ülikerglennuki piloodiloa taotlemine
(1) Ülikerglennuki piloodiloa taotlemine toimub vastavalt Ühinenud Lennuametite (JAA) ühtsetes lennundusnõuetes (JAR-FCL 1) erapiloodiloa taotlejate koolitusele kehtestatud reeglitele ja käesoleva eeskirja sätetele.
(2) Ülikerglennuk on maksimaalselt kahekohaline õhusõiduk, mille lubatud maksimaalne stardimass on kuni 450 kg (vesilennuki puhul 500 kg). Ülekerglennukid jaotatakse kahte klassi:
1) A-klassi ülikerglennuki juhtimine toimub kas osaliselt või täielikult õhusõiduki raskuskeskme asendi muutmisega;
2) B-klassi ülikerglennuki juhtimine toimub tüüride abil.
(3) Taotleja peab olema vähemalt 17-aastane.
(4) Ülikerglennuki piloodiloa taotleja peab esitama Lennuametile kirjaliku taotluse, millele tuleb lisada:
1) isikuandmed ning elukoht;
2) nõuetekohane kehtiv tervisetõend;
3) üks passipilt (esmakordsel taotlemisel);
4) tunnistus või tõend vastava lennukoolituse läbimise kohta;
5) andmed lennukogemuse kohta (õppe-, soolo-, marsruut-, instrumentaal- ja öölennutunnid ning õhusõidukite liigid, klassid ja tüübid, millel on lennatud);
6) lennuõpetaja järeldus;
7) kontrollpiloodi järeldus;
8) tõend lennundusloa saamiseks nõutava koolituse läbimise kohta;
9) lennundusraadioside luba;
10) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti toimingute eest.
(5) Taotleja peab olema lõpetanud Lennuameti poolt heakskiidetud erapiloodiloa kvalifikatsioonile vastava teooriakursuse, mille programm käsitleb ülikerglennukite aerodünaamikat ning lennukite ja mootorite ehitust ja peab olema sooritanud eksamid järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2) õhusõidukite üldehitus, aerodünaamika;
3) lennu planeerimine ja teostamine, navigatsioon, meteoroloogia ja ülikerglennukite käitamisprotseduurid;
4) inimfaktor ja sellest tulenevad piirangud;
5) lennundusraadioside.
(6) Eelneva lennukogemuse puudumisel peab taotleja olema sooritanud:
1) 35 lennutundi ülikerglennukil, millest vähemalt 15 tundi on soololennud;
2) 100 maandumist ülikerglennukil, millest vähemalt 10 lähenemist ja maandumist on sooritatud mootori tühikäigul;
3) 5 tundi marsruutlendu, millest vähemalt 3 tundi õppelennuna;
4) vähemalt ühe 50 km pikkuse soolomarsruutlennu.
(7) Kui taotlejal on kehtiv purilennuki-, motopurilennuki- või lennukipiloodiluba, siis peab ta ülikerglennuki piloodiloa saamiseks olema läbinud Lennuameti poolt heakskiidetud teooriakursuse ülikerglennukite ehitamisest, aerodünaamikast, käitamisprotseduuridest ning sooritanud nendes ainetes eksamid ja kontroll-lennu.
(8) Kui A-klassi ülikerglennuki piloodiloa taotleja on varem deltaplaanil lennanud vähemalt 35 tundi, siis peab tal olema:
1) 10 lennutundi A-klassi ülikerglennukil, millest vähemalt 4 tundi soololennud;
2) 30 maandumist A-klassi ülikerglennukil, millest vähemalt 5 lähenemist ja maandumist mootori tühikäigul;
3) 5 tundi marsruutlendu, millest vähemalt 3 tundi õppelennuna;
4) sooritatud üks vähemalt 50 km pikkune soolomarsruutlend.
(9) B-klassi ülikerglennuki piloodiloa taotlejal peab purilennuki kehtiva piloodiloa omamisel olema:
1) vähemalt 35 lennutundi purilennukil enne koolituse algust;
2) 5 lennutundi B-klassi ülikerglennukil, millest vähemalt 2 tundi soololendu;
3) 20 maandumist B-klassi ülikerglennukil, millest vähemalt 3 lähenemist ja maandumist mootori tühikäigul;
4) 2 tundi marsruutlendu;
5) sooritatud üks vähemalt 50 km pikkune soolomarsruutlend.
(10) B-klassi ülikerglennuki piloodiloa taotlemisel peab motopurilennuki või kehtiva lennukipiloodiloa omanikul olema:
1) vähemalt 2 lennutundi B-klassi ülikerglennukil, millest vähemalt 1 tund on soololendu;
2) 10 maandumist B-klassi ülikerglennukil, millest vähemalt 3 lähenemist ja maandumist on sooritatud mootori tühikäigul.
(11) Ülikerglennuki piloodiloa taotleja peab kontroll-lennul olema võimeline tegutsema õhusõiduki kaptenina, sooritama protseduure ja manöövreid ülikerglennukil. Kontroll-lend tuleb sooritada 6 kuu jooksul pärast praktilise koolitusprogrammi lõpetamist.
(12) Ülikerglennukiga veekogudelt lendamise pädevuse taotlemiseks peab taotlejal olema:
1) läbitud Lennuameti poolt heakskiidetud vastav teooriakursus ja lennukoolitus;
2) vähemalt 35 üldlennutundi ülikerglennukil enne lennukoolituse algust;
3) sooritatud ülikerglennukil 50 starti ja maandumist veekogudel;
4) sooritatud kontroll-lend.
(13) Kui taotlejal on pädevus vesilennukil lendamiseks, tuleb tal sooritada vaid kontroll-lend.
(14) Taotleja terviseseisund peab vastama esimese või teise klassi tervisenõuetele.
§ 50. Ülikerglennuki piloodiloa omaniku õigused
(1) Ülikerglennukite A-klassi piloodiluba annab õiguse käitada ülikerglennukeid, mille juhtimine kas osaliselt või täielikult toimub õhusõiduki raskuskeskme asendi muutmisega.
(2) Ülikerglennukite B-klassi piloodiluba annab õiguse käitada ülikerglennukeid, mille juhtimine toimub tüüride abil.
(3) Ülikerglennuki kapten tohib lennule kaasa võtta reisija, kui ta on pärast lennukoolituse lõpetamist lennanud ülikerglennukil vähemalt 15 tundi soololendu ning eelneva 90 päeva jooksul sooritanud 10 lendu antud tüüpi ülikerglennukil. Kaasalendavat ülikerglennuki piloodiloa omanikku ei loeta reisijaks.
§ 51. Loa kehtivusaeg
Ülikerglennuki piloodiluba kehtib kuni viis aastat kehtiva tervisetõendi korral.
§ 52. Loa pikendamine
Loa pikendamiseks tuleb Lennuametile esitada:
1) taotlus;
2) ülikerglennuki piloodiluba;
3) nõuetekohane kehtiv tervisetõend;
4) lennuraamat;
5) aruanne sooritatud kontroll-lennu kohta, kui taotleja on viimase 12 kuu jooksul saanud lennupraktikat vähem kui 12 tundi, sellest 5 tundi kaptenina;
6) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti toimingute eest.
§ 53. Ülikerglennuki piloodiloa uuendamine
(1) Kui ülikerglennuki piloodiluba on olnud kehtetu kuni 12 kuud, peab taotleja selle uuendamiseks sooritama kontroll-lennu.
(2) Kui piloodiluba on olnud kehtetu 12 kuni 48 kuud, peab selle uuendamiseks sooritama kontroll-lennu ja eksamid järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2) lennu planeerimine ja teostamine;
3) õhusõiduki käitamine.
(3) Kui piloodiluba on olnud kehtetu üle 48 kuu, peab selle uuendamiseks läbima vastava teooriakursuse, sooritama kontroll-lennu ja eksamid järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2) õhusõiduki üldehitus;
3) aerodünaamika;
4) lennu planeerimine ja tundmine;
5) navigatsioon;
6) meteoroloogia;
7) õhusõiduki käitamine;
8) inimfaktor ja sellest tulenevad piirangud;
9) lennundusraadioside.
12. peatükk PURILENNUKI PILOODILUBA – GLIDER PILOT LICENCE – GPL
§ 54. Purilennuki piloodiloa taotlemine
(1) Taotleja peab olema vähemalt 17-aastane.
(2) Purilennuki piloodiloa taotleja peab esitama Lennuametile kirjaliku taotluse, millele tuleb lisada:
1) isikuandmed ning elukoht;
2) nõuetekohane kehtiv tervisetõend;
3) üks passipilt (esmakordsel taotlusel);
4) tunnistus või tõend vastava lennukoolituse läbimise kohta;
5) andmed lennukogemuse kohta (õppe-, soolo- ja marsruutlennutundide arv);
6) lennuõpetaja järeldus;
7) kontrollpiloodi järeldus;
8) lennundusraadioside luba;
9) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti toimingute eest.
(3) Purilennuki piloodiloa taotleja peab olema lõpetanud Lennuameti poolt heakskiidetud purilennuki piloodi kvalifikatsioonile vastava teooriakursuse, mille õhusõidukite ehitust ja aerodünaamikat käsitlevatesse punktidesse peab olema lisatud ka purilennukite ehituse ja aerodünaamikaga seonduv materjal.
(4) Taotleja peab sooritama eksamid järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2) purilennuki ehitus, aerodünaamika;
3) aeronavigatsioon, meteoroloogia ja purilennuki käitamine;
4) inimfaktor ja sellest tulenevad piirangud;
5) lennundusraadioside.
(5) Kui taotlejal on kehtiv lennuki, ülikerglennuki, motopurilennuki või kopteri piloodiluba, siis peab ta läbima Lennuameti poolt heakskiidetud teooriakursuse purilennukite aerodünaamikast ja ehitusest ning sooritama koolitaja juures eksamid § 54 lõikes 4 loetletud ainetest.
(6) Taotlejal peab olema läbitud Lennuameti poolt heakskiidetud lennukoolitus ja tal peab olema vähemalt:
1) 20 lennutundi purilennukil, millest vähemalt 10 soololennutunnid;
2) 70 lendu purilennukil, millest vähemalt 30 on soololennud;
3) 7 tundi termikalendu, millest vähemalt 3 tundi soololennuna;
4) 5 maandumist (neist 2 soololennu tingimustes) väljapoole lennuvälja või lennuväljal selleks eraldatud piirdealale, mille mõõtmed erinevad tavapärase maandumispaiga omadest.
(7) Kui taotlejal on vähemalt 500 tundi eelnevat lennukogemust või kehtiv lennuki erapiloodi, kopteri erapiloodi, motopurilennuki või B-klassi ülikerglennuki piloodiluba, võib § 54 lõikes 6 toodud lennutunde vähendada 3/4 võrra. Selleks peab koolitaja esitama Lennuametile heakskiitmiseks personaalse koolitusprogrammi.
(8) Taotleja peab kontroll-lennul olema võimeline tegutsema purilennuki kaptenina ning suutma sooritada termikalendu. Kontroll-lend tuleb sooritada 6 kuu jooksul pärast praktilise koolitusprogrammi lõpetamist.
(9) Taotleja terviseseisund peab vastama esimese või teise klassi tervisenõuetele.
§ 55. Purilennuki piloodiloa omaniku õigused
(1) Purilennuki piloodil on õigus tegutseda purilennuki kaptenina termikalennul, kui nähtavus vastavalt purilennuki piloodiloale märgitud pädevusele ja piloteeritava purilennuki käsiraamatus esitatud tingimustele on suurem kui 5 kilomeetrit ja pilve alampiir kõrgem kui 450 meetrit (1500 jalga).
(2) Purilennuki kapten tohib pärast vastavat kontroll-lendu kaasa võtta reisija tingimusel, kui:
1) kaptenil on 35 purilennutundi ja sooritatud 100 lendu purilennukil;
2) ta on lennanud pärast lennukoolituse lõpetamist vähemalt 15 soololennutundi purilennukil;
3) ta on viimase 90 päeva jooksul sooritanud 5 lendu purilennukil.
(3) Kehtiva erapiloodiloaga või kopteri erapiloodiloaga purilennuki kaptenil on õigus taotleda reisija kaasavõtmise õigust pärast purilennukursuse lõpetamist, kui tal on sooritatud 20 purilendu ja lennatud 5 soololennutundi. Purilennuki piloodiloaga kaasalendajat ei loeta reisijaks.
(4) Taotleja terviseseisund peab vastama esimese või teise klassi tervisenõuetele.
§ 56. Purilennuki piloodi pilvedes lendamise pädevus
(1) Taotlejal peab olema sooritatud eksamid järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2) lennuliiklusteeninduse struktuur ning lendude juhtimise kord;
3) purilennuki mõõdikud ja instrumentaallennu teooria; kõrgusmõõtja seadmine;
4) aeronavigatsioon;
5) lennu planeerimine;
6) õhus orienteerumisel kasutatavad mõõdikud ja lennukaardid;
7) lennundusmeteoroloogia;
8) instrumentaallennureeglite osa, mis käsitleb lennu planeerimist, lähtudes koostöö põhimõtetest lendu tagavate lennujuhtimisteenistustega;
9) inimfaktor ja sellest tulenevad piirangud.
(2) Taotlejal peab olema purilennuki piloodiluba ja lennatud vähemalt 100 tundi purilendu, millest vähemalt 3 tundi instrumentaalkoolituslendu puri- või motopurilennukil. Eespoolmainitud kolmest instrumentaallennu tunnist võib ühe tunni asendada 2-tunnise lennuga simulaatoril.
(3) Mootorlennuki erivisuaallennu pädevust omav isik peab olema lennanud vähemalt 2 tundi instrumentaalkoolituslendu puri- või motopurilennukil.
(4) Instrumentaallennupädevust omava mootorlennuki piloodil peab olema lennatud üks tund instrumentaalkoolituslendu puri- või motopurilennukil.
(5) Taotleja peab kontroll-lennul puri- või motopurilennukil oskama:
1) juhtida purilennukit pilvedes ja tõusvas õhuvoolus püsimist purilenduri pädevuse tasemel nii tava- kui eriolukordades;
2) järgida purilendu puudutavaid tegutsemisjuhendeid ja meetodeid.
(6) Purilennuki piloodi pilvedes lendamise pädevus kehtib 24 kuud.
(7) Pädevust uuendatakse juhul, kui pädevuse omanik on uuendamisele eelnenud 12 kuu jooksul:
1) lennanud vähemalt 1 tunni puri- või motopurilennukil instrumentaallennu tingimustes;
2) harjutanud instrumentaallendu simulaatoril vähemalt 3 tundi;
3) tal on kehtiv mootorlenduri instrumentaallennupädevus või
4) ta on sooritanud § 56 lõikes 5 ettenähtud kontroll-lennu.
§ 57. Piloot-pukseerija pädevus
(1) Purilennuki lennukiga pukseerimiseks peab puksiirlennuki kaptenil olema pukseerija pädevus ning pukseeritava purilennuki piloodil puksiirlennu pädevus.
(2) Piloot-pukseerija pädevuse saamiseks tuleb taotlejal sooritada puksiirlennuki tüübile vastava lennuõpetaja pädevusega puksiirlennuki kapteni juhendamisel vähemalt 10 tundi pukseerimise õppelende ja 50 starti, millest vähemalt 20 starti tuleb sooritada koos lennuõpetajaga.
(3) Pädevuse taotlejal peab enne pukseerimise õppelendude algust olema vähemalt 150 lennutundi, millest mootorlennukil vähemalt 40 tundi.
(4) Pädevuse taotleja peab olema sooritanud lennuõpetajaga pukseerimislennu ja sooritanud arvestused järgmistes ainetes:
1) pukseerimislendude sooritamise eeskirjad;
2) pukseerimiseks vajalike vahendite töökõlblikkuse kontroll;
3) pukseerimislennu meetodid ja erinevatele purilennukitele sobivad pukseerimiskiirused;
4) tegutsemine pukseerimisel tekkida võivates eriolukordades.
(5) Pukseerimise õppelendude maht ja sisu peavad andma pädevuse taotlejale vajaliku vilumuse, et ohutult sooritada pukseerimislennu starti, tõusu, horisontaallendu, laskumist, spiraale tõusul ja laskumisel, viiranguid ning lahtihaakimist.
(6) Pädevuse saamiseks tuleb sooritada kontroll-lend Lennuameti poolt määratud pukseerija pädevusega kontrollpiloodiga. Lennu ajal peab kontrollpiloot veenduma, et taotleja suudab puksiirlennuki kaptenina sooritada ohutult kõiki pukseerimislennu elemente ja tegutseda eriolukordades vajaliku oskusega.
(7) Pädevuse omanikul on õigus tegutseda puksiirlennuki kaptenina purilennukite pukseerimislendudel. Pukseerida on lubatud ühte purilennukit korraga. Kahe või enama purilennuki üheaegseks pukseerimiseks tuleb taotleda Lennuametilt eraldi luba.
(8) Kui piloot-pukseerijal on lennuki erapiloodiluba või kõrgema kategooria piloodi luba, kehtib piloot-pukseerija pädevus lennundusloa kehtivuse lõpuni. Pädevust pole vaja uuendada juhul, kui vahe pukseerimislendude vahel ei ole pikem kui 48 kuud.
§ 58. Purilennuki piloodiloa pikendamine
(1) Loa pikendamiseks peab purilennuki piloot pikendamisele eelnenud 12 kuu jooksul olema sooritanud purilennukil vähemalt 5 lendu kogulennuajaga 2 tundi, mida kinnitavad vastavad sissekanded isiklikus lennuraamatus või esitama uuendamiseks kontroll-lennu sooritamise akti.
(2) Pädevuste pikendamiseks peab purilennuki piloot esitama Lennuametile vajaliku kontroll-lennu akti või tõestama, et ta on eelneva 12 kuu jooksul sooritanud vähemalt ühe vastavat pädevust nõudva lennu.
§ 59. Purilennuki piloodiloa uuendamine
(1) Kui purilennuki piloodiluba on olnud kehtetu kuni 12 kuud peab taotleja selle uuendamiseks sooritama kontroll-lennu.
(2) Kui piloodiluba on olnud kehtetu 12 kuni 48 kuud, peab selle uuendamiseks sooritama kontroll-lennu ja sooritama eksamid järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2) lennu planeerimine ja teostamine;
3) õhusõiduki käitamine.
(3) Kui piloodiluba on olnud kehtetu üle 48 kuu, peab selle uuendamiseks läbima vastava teooriakursuse, sooritama kontroll-lennu ja eksamid järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2) õhusõiduki üldehitus;
3) aerodünaamika;
4) lennu planeerimine ja tundmine;
5) navigatsioon;
6) meteoroloogia;
7) õhusõiduki käitamine;
8) inimfaktor ja sellest tulenevad piirangud;
9) lennundusraadioside.
13. peatükk MOTOPURILENNUKI PILOODILUBA – TOURING MOTOR GLIDER PILOT LICENCE – TMGPL
§ 60. Motopurilennuki piloodiloa taotlemine
(1) Taotleja, kellel puudub eelnev lennukogemus, peab olema lõpetanud Lennuameti poolt heakskiidetud erapiloodi kvalifikatsioonile vastava teooriakursuse, mille õhusõidukite ehitust ja aerodünaamikat käsitlevates osades sisalduvad materjalid motopurilennukite ehituse ja aerodünaamika kohta.
(2) Taotleja peab olema vähemalt 17-aastane.
(3) Motopurilennuki piloodiloa taotleja peab esitama Lennuametile kirjaliku taotluse, millele tuleb lisada:
1) isikuandmed ning elukoht;
2) nõuetekohane kehtiv tervisetõend;
3) üks passipilt (esmakordsel taotlusel);
4) tunnistus või tõend vastava lennukoolituse läbimise kohta;
5) andmed lennukogemuse kohta (õppe-, soolo- ja marsruutlennutunnid);
6) lennuõpetaja järeldus;
7) kontrollpiloodi järeldus;
8) lennundusraadioside luba;
9) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti toimingute eest.
(4) Taotleja terviseseisund peab vastama esimese või teise klassi tervisenõuetele.
(5) Taotleja peab sooritama eksamid järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2) motopurilennuki ehitus, aerodünaamika;
3) aeronavigatsioon, meteoroloogia ja käitamisprotseduurid;
4) inimfaktor ja sellest tulenevad piirangud;
5) lennundusraadioside.
(6) Loa taotlejal peab olema motopurilennukil vähemalt:
1) 20 lennutundi, millest 10 tundi õppelendu ja vähemalt 5 tundi soololendu;
2) 10 maandumist väljalülitatud mootoriga;
3) 5 tundi marsruutlendu, millest 3 tundi õppelendu.
(7) Loa taotleja peab kontroll-lennul demonstreerima oskust juhtida motopurilennukit nii tava- kui eriolukordades ja täitma lennuliiklusteenistuse poolt antavaid juhendeid.
(8) Lennuki piloodiloaga motopurilennuki piloodiloa taotlejal peab olema motopurilennukil sooritatud vähemalt:
1) 3 lennutundi;
2) 5 maandumist seisatud mootoriga;
3) 1 tund purilennuharjutusi purilennukil või seisatud mootoriga motopurilennukil.
(9) Purilennuki piloodiloaga motopurilenduri loa taotleja, kellel on lennatud 50 lennutundi purilennukil, peab olema sooritanud vähemalt:
1) 5 tundi koolituslende motopurilennukil, millest vähemalt 2 tundi on marsruutlendu;
2) 15 starti motopurilennukil.
(10) Kehtiva lennukipiloodi- ja purilennuki piloodiloaga taotlejale antakse motopurilennuki piloodiluba välja pärast motopurilennuki piloodi tutvumiskoolituse läbimist.
§ 61. Loa kehtivusaeg
Motopurilennuki piloodiluba kehtib kuni 5 aastat.
§ 62. Motopurilennuki piloodiloa omaniku õigused
(1) Motopurilennuki piloodiloa omanikul on õigus teostada motopurilennuki kaptenina järgmisi lende:
1) soololende;
2) reisijatevedu juhul, kui tal on vähemalt 35 lennutundi motopurilennukil, millest vähemalt 15 tundi soololende ning kui ta on kontroll-lennul demonstreerinud oskusi juhtida motopurilennukit nii tava- kui eriolukordades.
(2) Kui loa omanik ei ole motopurilennuki piloodina lennanud viimase 12 kuu jooksul, siis enne reisijateveo õiguse saamist peab ta sooritama vähemalt 3 starti sisaldava harjutuslennu või koolituslennu motopurilennuki piloodiluba omava lennuõpetajaga.
(3) Paragrahvi 62 lõike 1 punktis 2 mainitud õiguse kohta tehakse vastav märge motopurilennuki piloodiloale.
§ 63. Loa pikendamine
Loa pikendamiseks peab taotleja eelnenud 12 kuu jooksul olema sooritanud motopurilennukil vähemalt 5 lendu kogulennuajaga 2 tundi, mida kinnitavad vastavad sissekanded lennuraamatus või sooritama kontroll-lennu.
§ 64. Loa uuendamine
(1) Kui motopurilennuki piloodiluba on olnud kehtetu kuni 12 kuud, peab taotleja selle uuendamiseks sooritama kontroll-lennu.
(2) Kui piloodiluba on olnud kehtetu 12 kuni 48 kuud, peab selle uuendamiseks sooritama kontroll-lennu ja sooritama eksamid järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2) lennu planeerimine ja teostamine;
3) õhusõiduki käitamine.
(3) Kui piloodiluba on olnud kehtetu üle 48 kuu, peab selle uuendamiseks läbima vastava teooriakursuse, sooritama kontroll-lennu ja eksamid järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2) õhusõiduki üldehitus;
3) aerodünaamika;
4) lennu planeerimine ja tundmine;
5) navigatsioon;
6) meteoroloogia;
7) õhusõiduki käitamine;
8) inimfaktor ja sellest tulenevad piirangud;
9) lennundusraadioside.
14. peatükk VABALENNU ÕHUPALLI PILOODILUBA – FREE BALLOON PILOT LICENCE – FBPL
§ 65. Vabalennu õhupalli piloodiloa taotlemine
(1) Taotleja peab olema lõpetanud Lennuameti poolt heakskiidetud vabalennu õhupalli piloodi kvalifikatsioonile vastava teooria- ja praktilise lennu kursuse.
(2) Taotleja peab olema vähemalt 17-aastane.
(3) Õhupalli piloodiloa taotleja peab esitama Lennuametile kirjaliku taotluse, millele tuleb lisada:
1) isikuandmed ning elukoht;
2) nõuetekohane kehtiv tervisetõend;
3) üks passipilt (esmakordsel taotlusel);
4) tunnistus või tõend vastava lennukoolituse läbimise kohta;
5) andmed lennukogemuse kohta (õppe-, soolo- ja marsruutlennutunnid);
6) lennuõpetaja järeldus;
7) lennundusraadioside luba;
8) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti toimingute eest.
(4) Taotleja terviseseisund peab vastama esimese või teise klassi tervisenõuetele.
(5) Taotleja peab olema sooritanud eksamid järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2) õhupallilende käsitlevad lennunduseeskirjad;
3) lennuliiklusteenistuse struktuur ning lendude juhtimise kord;
4) marsruutlendude navigatsioon, lennukaartide kasutamine;
5) õhupallide konstruktsioon;
6) õhupalli käitamine ja hooldamine, käitamispiirangud, gaasiballoonide kasutamise eeskirjad;
7) meteoroloogia;
8) inimfaktor ja sellest tulenevad piirangud;
9) lennul õnnetuste vältimise meetmed ja tegutsemine eriolukordades.
(6) Vabalennu õhupalli piloodiloa taotlejal peab olema vähemalt:
1) 12 lennutundi õhupallil, millest vähemalt 10 tundi koos lennuõpetajaga ning vähemalt üks tund soololendu lennuõpetaja kontrolli all;
2) üks lennuõpetajaga sooritatud tõus vähemalt 1500 m kõrgusele;
3) 20 starti ja maandumist eri tuuleoludes, sealhulgas üks soololennuna;
4) vähemalt 6 õhupalli täitmist, tühjendamist ja kokkupanemist.
(7) Õhupalli piloodiloa taotleja peab kontroll-lennul olema võimeline juhtima õhupalli piloodi pädevuse piires tava- ja eriolukorras ja täitma õhupalli kasutamist sätestavaid käitamisjuhendeid.
§ 66. Õhupalli piloodi õigused
Õhupalli piloodil on õigus tegutseda õhupalli piloodina soololendudel ning reisijateveol visuaallennu tingimustes päeval ja öösel.
§ 67. Loa kehtivusaeg
Õhupalli piloodiluba kehtib kuni viis aastat kehtiva tervisetõendi korral.
§ 68. Õhupalli piloodiloa pikendamine.
Loa pikendamise tingimused:
1) õhupalli piloodiloa omanik on teostanud vähemalt kaks õhupalli täitmist ja tühjendamist;
2) õhupalli piloodiloa omanik on olnud õhupalli piloot vähemalt 2 tundi vähemalt viiel lennul viimase 12 kuu jooksul või
3) on edukalt sooritanud kontroll-lennu.
§ 69. Õhupalli piloodiloa uuendamine
(1) Kui õhupalli piloodiluba on olnud kehtetu kuni 12 kuud, peab taotleja loa uuendamiseks sooritama kontroll-lennu.
(2) Kui piloodiluba on olnud kehtetu 12 kuni 48 kuud, peab selle uuendamiseks sooritama kontroll-lennu ja eksamid järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2) lennu planeerimine ja teostamine.
(3) Kui lennundusluba on olnud kehtetu üle 48 kuu, peab selle uuendamiseks läbima vastava teooriakursuse, sooritama kontroll-lennu ja eksamid järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2) õhupalli üldehitus;
3) aerodünaamika;
4) lennu planeerimine ja teostamine;
5) navigatsioon;
6) meteoroloogia;
7) õhupalli käitamine;
8) inimfaktor ja sellest tulenevad piirangud;
9) lennundusraadioside.
15. peatükk LENNUNDUSTEHNILISE TÖÖTAJA LUBA –
AIRCRAFT MAINTENANCE LICENCE – AML(M)
§ 70. Lennundustehnilise töötaja luba
(1) Lennundustehnilise töötaja luba (edaspidi "luba”) on kvalifikatsiooni tõendav tunnistus selle kohta, et loa omaniku teadmised ja kogemused vastavad Euroopa ühtsete lennundusnõuetele JAR-66 loas märgitud kvalifikatsioonikategooriate, õhusõiduki tüüpide ja piirangute osas.
(2) Luba annab õiguse väljastada hooldustõendeid ärilises lennutranspordis käitatavate üle 5700 kg maksimaalse stardimassiga lennukitele ja kopteritele, kui loa omanikul on volitus JAR-145 kohaselt sertifitseeritud hooldusettevõtjalt.
(3) Muus ärilises lennutegevuses ja eralennunduses käitatavatele lennukitele ja kopteritele võib loa omanik teha liinihooldust ning maksimaalse stardimassiga alla 2000 kg lennukitele ka baashooldust vastavalt loas märgitud kvalifikatsioonikategooriale, tüübipädevusele ja piirangutele, kui loa omanik on õhusõiduki käitaja või omaniku hooldustegevuse eest vastutava isiku poolt määratud neid töid tegema.
(4) Alates 1. juunist 2004 peavad lennundustehnilised töötajad, kes väljastavad hooldustõendeid ärilises lennutranspordis käitatavatele lennukitele ja kopteritele maksimaalse stardimassiga alla 5700 kg, olema kvalifitseeritud vastavalt JAR-66 nõuetele.
(5) Loaga antavate õiguste piirangud, mis tulenevad erinevustest seni kehtinud kvalifikatsiooni- või pädevusnõuete ja JAR-66 nõuete vahel, kantakse loa lahtrisse «Piirangud».
§ 71. Lennundustehniliste töötajate kvalifikatsioonikategooriad
(1) Lennundustehnilise töötaja loale märgitakse kõik antud loa omanikule omistatud kvalifikatsioonikategooriad järgmiste võimalike hulgast:
1) A-kategooria – mehhaanik;
2) B1-kategooria – tehnik-mehhaanik;
3) B2-kategooria – tehnik-avioonik;
4) C-kategooria – baashoolduse insener.
(2) Kvalifikatsiooni A-kategooria annab õiguse teha:
1) ärilises lennutranspordis käitatavate üle 5700 kg stardimassiga lennukitele ja helikopteritele väiksemahulist plaanilist liinihooldust kuni nädalahoolduseni (kaasa arvatud) või selle analoogini hooldusorganisatsiooni volitusega määratud piires, samuti kõrvaldada ühtsetes lennundusnõuetes JAR-145 loetletud defekte ja väljastada enda tehtud tööde kohta hooldustõendeid;
2) muus ärilises lennutegevuses ja eralennunduses käitatavatele lennukitele ja kopteritele käitaja või omaniku hooldustegevuse eest vastutava isiku poolt antud volitusega määratletud piires liinihooldust, lennukitele maksimaalse stardimassiga alla 2000 kg ka baashooldust, kõrvaldada defekte ja täita tehnilist dokumentatsiooni tehtud tööde kohta.
(3) Kvalifikatsiooni B1-kategooria annab õiguse lisaks A-kategooria ülesannete täitmisele teha:
1) ärilises lennutranspordis käitatavate üle 5700 kg stardimassiga lennukitele ja kopteritele hooldusorganisatsiooni volitusega määratletud piires konstruktsiooni, jõuseadmete, mehaaniliste süsteemide ja elektrisüsteemi liinihooldust, asendada avioonikaseadmeid, kui avioonikasüsteemi töökorras oleku kontrolliks piisab lihtsast testist, ning väljastada tehtud hoolduse ja defektide kõrvaldamise järgselt hooldustõendeid;
2) muus ärilises lennutegevuses ja eralennunduses käitatavatele lennukitele ja kopteritele käitaja või omaniku hooldustegevuse eest vastutava isiku poolt antud volitusega määratletud piires liini- ja baashooldust, kõrvaldada defekte ning täita tehnilist dokumentatsiooni tehtud tööde kohta.
(4) B2-kategooria kvalifikatsioon annab õiguse teha:
1) ärilises lennutranspordis käitatavate üle 5700 kg stardimassiga lennukitele ja kopteritele hooldusorganisatsiooni volitusega määratletud piires avioonikaseadmete ja elektrisüsteemi liinihooldust ning väljastada tehtud hoolduse ja defektide kõrvaldamise järgselt hooldustõendeid;
2) muus ärilises lennutegevuses ja eralennunduses käitatavatele lennukitele ja kopteritele käitaja või omaniku hooldustegevuse eest vastutava isiku poolt antud volitusega määratletud piires avioonikaseadmete ja elektrisüsteemi liini- ja baashooldust ning väljastada enda tehtud hoolduse ja defektide kõrvaldamise järgselt hooldustõendeid.
(5) C-kategooria kvalifikatsioon annab õiguse väljastada hooldustõendeid lennukile või kopterile tehtud kõiki selle süsteeme hõlmava baashoolduse kohta.
(6) A-kategooria ja B1-kategooria jagunevad alamkategooriateks:
1) A1 ja B1.1 – turbiinmootoriga lennukid;
2) A2 ja B1.2 – kolbmootoriga lennukid;
3) A3 ja B1.3 – turbiinmootoriga kopterid;
4) A4 ja B1.4 – kolbmootoriga kopterid.
[RTL 2002, 98, 1529 - jõust. 12.09.2002]
§ 72. Loa taotlemine
(1) Loa taotleja peab olema vähemalt 21 aastat vana.
(2) Loa taotleja peab Lennuametile esitama järgmised dokumendid:
1) kirjalik taotlus;
2) passipilt;
3) tunnistus või tõend vastava baaskoolituse või eksamite läbimise kohta;
4) tunnistus või tõend töökogemuse kohta;
5) kehtiv tervisetõend;
6) tunnistus või tõend vastava tüübikoolituse läbimise kohta, kui taotletakse tüübipädevuse märget.
(3) Loa taotleja peab tasuma riigilõivu Lennuameti toimingute eest ning esitama Lennuametile andmed, mis võimaldavad kontrollida selle laekumist.
(4) Kui taotleja on esitanud nõutud dokumendid, tasunud riigilõivu ning tema koolitus, teadmised, töökogemus ja terviseseisund vastavad käesoleva määruse § 73 ja 74 ning sotsiaalministri 3. mai 2002. a määruse nr 71 «Lennundusspetsialistide tervisenõuded ja tervisekontrolli kord» nõuetele, väljastab Lennuamet taotletud loa.
[RTL 2002, 98, 1529 - jõust. 12.09.2002]
§ 73. Nõuded teadmistele ja koolitusele
(1) Loa taotleja peab oskama lugeda, kirjutada ja suhelda arusaadaval tasemel selles keeles, milles on kirjutatud tehniline dokumentatsioon ja organisatsiooni protseduurid, millest juhindutakse hooldustõendite väljastamisel.
(2) Ärilises lennutranspordis käitatavate üle 5700 kg stardimassiga lennukite ja kopterite lennundustehnilise töötaja loa taotleja teadmised ja koolitus peavad vastama ühtsetele lennundusnõuetele JAR-66.
(3) Muus ärilises lennutegevuses ja eralennunduses käitatavate lennukite ja kopterite lennundustehnilise töötaja loa taotleja teadmised peavad vastama ühtsetele lennundusnõuetele JAR-66.
(4) Üle 2000 kg stardimassiga lennukite ja kõigi kopterite hoolduseks tuleb läbida tüübikoolitus ühtsete lennundusnõuete JAR-66 kohaselt.
(5) Muus ärilises lennutegevuses ja eralennunduses käitatavate alla 2000 kg stardimassiga lennukite hoolduseks on nõutav mootori tüübikoolitus.
(6) Kõik loaga antavate õiguste piirangud, mis tulenevad erinevustest loa taotleja poolt läbitud koolitusprogrammi ja JAR-66 nõuete vahel, märgitakse loa lahtrisse “Piirangud”.
§ 74. Nõuded töökogemusele
(1) Ärilises lennutranspordis käitatavate üle 5700 kg stardimassiga lennukite ja kopterite lennundustehnilise töötaja loa taotlejal peavad olema taotletavale kvalifikatsioonikategooriale vastav töökogemus ja oskused vastavalt JAR-66 nõuetele.
(2) Muus ärilises lennutegevuses ja eralennunduses käitatavate lennukite ja kopterite lennundustehnilise töötaja A-kategooria loa taotlejal peab olema vähemalt üheaastane taotletavale alamkategooriale vastav töökogemus, millest vähemalt 6 kuud on saadud vahetult enne taotlemist, ja B1-, B2-kategooria loa taotlejal peab olema vähemalt 2 aastat taotletavale alamkategooriale vastavat töökogemust, millest vähemalt 12 kuud on saadud vahetult enne taotlemist.
(3) Lennuamet aktsepteerib väljaspool tsiviillennundust (politseis, kaitsejõududes, lennukitööstuses jne) saadud töökogemust tingimusel et A-kategooria loa taotleja on vahetult enne taotlemist saanud vähemalt 6 kuud ja B1-, B2-kategooria loa taotleja vähemalt 12 kuud töökogemust tsiviillennunduses.
[RTL 2002, 98, 1529 - jõust. 12.09.2002]
§ 75. Loa kehtivus
(1) Lennundustehnilise töötaja luba kehtib, kui loal märgitud informatsioon vastab tegelikkusele.
(2) Loa omanik esitab Lennuametile loa pikendamise taotluse vähemalt iga viie aasta tagant alates loa väljaandmise või sellesse muudatuste või paranduste tegemise kuupäevast. Selle nõude eiramine toob kaasa loa kehtetuks tunnistamise. Loa taastamiseks võib Lennuamet nõuda tõendit loa kehtetuks tunnistamisele eelnenud töökogemuse kohta või eksamite sooritamist teadmiste kontrolliks.
§ 76. Loa muutmine, pikendamine ja taastamine
(1) Loa muutmiseks, pikendamiseks või taastamiseks tuleb Lennuametile esitada:
1) kirjalik taotlus;
3) loa muutmise korral nõutavat kvalifikatsiooni või kogemust tõendavad dokumendid;
4) nõuetekohane kehtiv tervisetõend, kui taotletakse loa taastamist;
5) andmed riigilõivu tasumise kohta Lennuameti toimingute eest.
(2) Lennundustehniline töötaja, kes ei tööta JAR-145 alusel sertifitseeritud hooldusorganisatsioonis, peab lisaks esitama tõendi, et taotlusele eelneva 24 kuu jooksul on ta vähemalt 6 kuud teinud õhusõiduki lennukõlblikkust tagavaid hooldustöid.
§ 77. Loa kehtetuks tunnistamine, kehtivuse peatamine või piirangute kehtestamine
(1) Kui Lennuamet on veendunud, et loa omanik ei vasta kehtestatud nõuetele, võib ta loa kehtetuks tunnistada, selle kehtivuse peatada või sellele piirangud kehtestada või teha hooldusettevõtjale ettepaneku tühistada loa omanikule JAR-145 kohaselt antud volitus.
(2) Loa kehtetuks tunnistamiseks, kehtivuse peatamiseks või piirangute kehtestamiseks saadab Lennuamet kirjaliku teate loa omanikule 28 päeva enne loa kehtetuks tunnistamist, kehtivuse peatamist või piirangute kehtestamist.
(3) Kui Lennuamet on kindlaks teinud, et loa omaniku tegevus või tegevusetus kahjustab lennuohutust, tunnistatakse luba kehtetuks.
(4) Luba tunnistatakse kehtetuks järgmistel põhjustel:
1) valeandmete esitamine loa taotlemisel, või;
2) loa omanik ei teinud tellitud hooldust ning ei teatanud sellest hoolduse tellinud ettevõtjale, või;
3) loa omaniku järelevalve all ei tehtud nõutud hooldust ja ei teavitatud ettevõtjat, kelle jaoks oleks pidanud hooldust tegema, või;
4) hooldustööde normtehnilise dokumentatsiooni nõuete eiramine, või;
5) hooldustööde dokumentatsiooni võltsimine, või;
6) hooldustõendi väljastamine, teades, et hooldustõendil märgitud hooldust ei tehtud, või hooldustõendi väljastamine kontrollimata, kas selline hooldus on tehtud või;
7) hoolduse tegemine või hooldustõendi väljastamine alkoholi või narkootiliste ainete mõju all.[16. peatükk kehtib kuni 31.07.2006]
[RTL 2002, 98, 1529 - jõust. 12.09.2002]
16. peatükk LENNUJUHI JA -INFORMAATORILUBA – AIR TRAFFIC OFFICER LICENCE AND AFIS-OFFICER LICENCE – ATOL, AFIS-OL
§ 78. Lennujuhi- ja lennuinformaatoriloa taotlemine
(1) Taotleja peab olema vähemalt 21-aastane.
(2) Loa taotleja peab olema sooritanud psühholoogilised kutsesobivustestid Lennuameti poolt volitatud psühholoogi juures.
(3) Taotleja peab valdama eesti keelt C1- või sellele vastaval tasemel ja olema sooritanud Euroopa Lennuohutuse ja Aeronavigatsiooni Organisatsiooni (Eurocontrol) poolt väljatöötatud inglise keele testi (English Language Placement Test).
[RTL 2008, 77, 1063 - jõust. 21.09.2008]
(4) Taotleja teadmised õhusõiduki juhtimisest peavad vastama vähemalt erapiloodile kehtestatud nõuetele ning ta peab olema sooritanud lende vähemalt kümne tunni ulatuses Lennuameti poolt kinnitatud tutvumislendude programmi järgi.
(5) Lennujuhiloa taotleja peab olema läbinud Lennuameti poolt heakskiidetud lennujuhtide koolituse.
(6) Lennuinformaatoriloa taotleja peab olema lõpetanud Lennuameti poolt heakskiidetud lennuinformaatorite väljaõppe kursuse.
(7) Lennujuhi- või lennuinformaatoriloa saamiseks peab taotleja esitama Lennuametile taotluse, millele on lisatud:
1) isikuandmed ja elukoht;
3) nõuetekohane kehtiv tervisetõend;
4) lennundusraadioside luba;
5) pädevuskoolituse päevik;
6) tunnistus või tõend vastava koolitusprogrammi läbimise kohta.
(8) Taotleja terviseseisund peab vastama 3. klassi tervisenõuetele. Lennujuhi ja lennuinformaatori tervisetõend kehtib 24 kuud, kui selle omaniku vanus on alla 40 aasta, ja 12 kuud, kui selle omaniku vanus on 40 aastat või rohkem. Tõendit võidakse pikendada päevani, kui omanik saab 60-aastaseks.
(9) Kui taotleja on saanud lennujuhi või lennuvälja lennuinformaatori koolituse, kuid pole kolme aasta jooksul läbinud pädevuskoolitust, peab ta uuesti sooritama eksamid, mis vastavad väljaõppe lõpueksamite tasemele.
(10) Lennujuhi väljaõppega lennuinformaatoriloa taotlejal ei ole vaja lennuinformaatori kursust täies mahus läbida. Sellisel juhul tuleb läbida Lennuameti poolt heakskiidetud koolituskursus, mis koosneb järgmistest õppeainetest:
1) lennuvälja lennuteabeteenistuse tööprotseduurid;
2) raadioside ja fraseoloogia;
3) ettenähtud simulaatoriharjutused;
4) tööpraktika vähemalt 70 tunni ulatuses lennuväljal, mille jaoks pädevust taotletakse.
§ 79. Pädevuse taotlemine
(1) Lennujuhi- või lennuinformaatoriloa taotleja peab olema läbinud pädevuskoolituse vähemalt ühe alljärgneva pädevuse saamiseks:
1) lähilennujuhtimine (TWR);
2) lähenemislennujuhtimine (APP);
3) radarjuhtimine täppislähenemisradariga (PAR);
4) piirkondlik lennujuhtimine (ACC);
5) radarjuhtimine lähenemisalaradariga (TAR);
6) radarjuhtimine marsruudiradariga (RSR);
7) lennuvälja lennuinfoteenistus (Aerodrome Flight Information Service).
(2) Pädevuse taotleja peab:
1) tundma lennuliiklust reguleerivaid eeskirju ja õigusakte ning oskama neid antud töökohal rakendada;
2) tundma oma vastutusala ja töökohal kasutatavaid seadmeid;
3) suutma täita lennuinformaatori, lähi-, lähenemis-, piirkondliku või radarlennujuhi tööülesandeid.
(3) Pädevuse taotleja peab olema läbinud taotlusele eelneva kuue kuu jooksul järgmise tööpraktika:
1) lähilennujuhtimise pädevuse taotleja peab olema läbinud vähemalt 90-tunnise, kuid mitte lühema kui ühekuulise tööpraktika selleks volitatud ja kehtiva pädevusmärkega lennujuhi kontrolli all lennujuhtimisüksuses, mille jaoks ta pädevust taotleb;
2) lähenemislennu-, piirkondliku lennu-, lähenemisradariga või trassiradariga lennujuhi pädevuse taotleja peab läbima vähemalt 180-tunnise tööpraktika mitte vähem kui kolme kuu jooksul selleks volitatud ja antud tööks kehtiva pädevusmärkega lennujuhi kontrolli all selles lennujuhtimisüksuses, mille jaoks ta pädevust taotleb;
3) täppislähenemisradariga lennujuhi pädevuse taotleja peab olema sooritanud vähemalt 200 täppislähenemist, sellest kuni 100 jäljendatud radaril, kusjuures 50 või enam nendest täppislähenemistest tuleb sooritada kohaliku aparatuuri abil selles lennujuhtimisüksuses, mille jaoks ta pädevust taotleb;
4) lennuvälja lennuinformaatori pädevuse taotleja peab olema läbinud vähemalt kahekuulise tööpraktika selleks volitatud ja antud tööks kehtiva pädevusega lennuinformaatori kontrolli all selle lennuvälja lennuinfoteenistuse üksuses, mille jaoks ta pädevust taotleb.
(4) Kui lennujuht soovib asuda tööle lennuinformaatorina, peab ta eelnevalt läbima vähemalt ühekuulise tööpraktika sellel lennuväljal, mille jaoks ta pädevust taotleb ja sooritama sellekohase teooriatesti.
§ 80. Pädevusega kaasnevad õigused
(1) Lähilennujuhtimise pädevus annab õiguse lähilennujuhtimiseks lennuväljal ja õhuruumis, mille kohta see pädevusmärge kehtib.
(2) Lähenemislennujuhtimise pädevus annab õiguse protseduurseks (radarita) lähenemislennu juhtimiseks selle lennujuhtimisüksuse vastutusala lennuväljal ja õhuruumis, mille kohta see pädevusmärge kehtib.
(3) Piirkondliku lennujuhtimise pädevus annab õiguse protseduurseks (radarita) piirkondlikuks lennujuhtimiseks selle lennujuhtimiskeskuse vastutusala lennujuhtimispiirkonnas, mille kohta see pädevusmärge kehtib.
(4) Täppislähenemise radarjuhtimise pädevus annab õiguse lennujuhtimiseks täppislähenemisradariga lennuväljal, mille jaoks teda on koolitatud.
(5) Lähenemisala radariga lennujuhtimise pädevus annab õiguse radari kasutamiseks lähenemislennujuhtimises selle lennujuhtimisüksuse vastutusala lennuväljal ja õhuruumis, mille kohta see pädevusmärge on antud.
(6) Marsruudiradariga radarlennujuhtimise pädevus annab õiguse radari kasutamiseks piirkondlikul lennujuhtimisel selle piirkondliku lennujuhtimisüksuse vastutusala lennujuhtimispiirkonnas, mille kohta see pädevusmärge on antud.
(7) Lennuinformaatori pädevus annab õiguse osutada lennuvälja lennuinfoteenust lennuväljal, mille jaoks talle on antud pädevus.
§ 81. Lennujuhi ja lennuinformaatori pädevuse kehtivus
(1) Lennujuhi pädevus säilib, kui ta osaleb lennujuhtimise operatsioonilises töös vähemalt 21 tundi ühe kuu jooksul, töötades seejuures vähemalt ühe vahetuse igal töökohal, mille pädevust ta omab.
(2) Lennuinformaatori pädevus säilib, kui ta osaleb lennujuhtimise operatsioonilises töös vähemalt 21 tundi ühe kuu jooksul.
(3) Kui vahe lennujuhtimise operatsioonilises töös on 25 kuni 90 kalendripäeva, peab lennujuht või lennuinformaator vastaval töökohal esimese vahetuse töötama õpetaja või mõne teise selles lennuliiklusteenistuse üksuses taotletavaga samaväärse pädevusega lennujuhi juhendamisel.
(4) Kui vahe lennujuhtimise operatsioonilises töös on pikem kui 90 kalendripäeva, kuid lühem kui üks aasta, peab lennujuht või lennuinformaator pädevuse taastamiseks sooritama vastaval töökohal tööpraktika järgmises mahus:
1) lähilennujuhtimise pädevuse jaoks – 35 tundi;
2) lennuinformaatori pädevuse jaoks – 35 tundi;
3) lähenemislennujuhtimise pädevuse jaoks – 50 tundi;
4) piirkondliku lennujuhtimise pädevuse jaoks – 50 tundi;
5) radarlennujuhtimise pädevuse jaoks – 50 tundi.
(5) Kui lennujuht taastab korraga lähenemisala- ja marsruutradariga lennujuhtimise pädevust, võib tööpraktika aega lühendada. Tööpraktika kestus kokku peab olema vähemalt 70 tundi, seejuures kummagi pädevuse jaoks eraldi vähemalt 35 tundi.
(6) Kui vahe lennujuhtimise operatsioonilises töös on pikem kui üks aasta, peab lennujuht või lennuinformaator pädevuse taastamiseks sooritama teooriatesti ja tööpraktika vastaval töökohal järgmises mahus:
1) lähilennujuhtimise pädevuse jaoks – 80 tundi;
2) lennuinformaatori pädevuse jaoks – 80 tundi;
3) lähenemislennujuhtimise pädevuse jaoks – 120 tundi;
4) piirkondliku lennujuhtimise pädevuse jaoks – 120 tundi;
5) radarlennujuhtimise pädevuse jaoks – 120 tundi.
§ 82. Teises lennujuhtimisüksuses töötamiseks vajaliku pädevuse saamine
Teises lennujuhtimisüksuses töötamiseks vajaliku pädevuse saamiseks peab lennujuht tulevasel töökohal läbima juhendaja poolt määratud kestusega praktika minimaalselt 70 tunni ulatuses ja sooritama teooriatesti lennuliikluse juhtimise kohta, millega konkreetne lennujuhtimisüksus tegeleb.
§ 83. Teise lennuvälja lennuinfoüksuses töötamiseks vajaliku pädevuse saamine
Teise lennuvälja lennuinfoüksuses töötamiseks vajaliku pädevuse saamiseks peab lennuinformaator tulevasel töökohal läbima juhendaja poolt määratud kestusega praktika minimaalselt 70 tunni ulatuses ja sooritama teooriatesti lennuvälja lennuinfoteenistuse kohta.
§ 84. Loa pikendamine
(1) Loa pikendamiseks tuleb Lennuametile esitada:
1) lennujuhi- või lennuinformaatoriluba;
2) nõuetekohane kehtiv tervisetõend;
3) maksekviitung riigilõivu tasumise kohta Lennuameti toimingute eest.
(2) Loa pikendamiseks tuleb taotlejal sooritada lennundusõigusaktide tundmise test.
[RTL 2005, 93, 1411 - jõust. 01.08.2006]
17. peatükk LENDUDE KORRALDAJA LUBA – FLIGHT OPERATIONS OFFICER LICENCE – FOOL
§ 85. Loa taotlemine
(1) Taotleja peab olema vähemalt 21-aastane ja lõpetanud Lennuameti poolt heakskiidetud koolituskursuse.
(2) Lendude korraldaja loa saamiseks peab taotleja esitama Lennuametile kirjaliku taotluse, millele on lisatud:
1) isikuandmed ja elukoht;
2) nõuetekohane kehtiv tervisetõend;
3) lennundusraadioside luba;
4) pädevuskoolituse päevik;
5) tunnistus või tõend vastava koolitusprogrammi läbimise kohta.
(3) Taotleja terviseseisund peab vastama kolmanda klassi tervisenõuetele.
(4) Taotleja peab olema sooritanud eksamid järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2) õhusõidukite üldehitus;
3) lennuandmete arvestus ja lendude planeerimise kord;
4) meteoroloogia;
5) navigatsioon;
6) käitamisprotseduurid;
7) lennundusraadioside.
(5) Taotlejal peab olema:
1) kaheaastane töökogemus kas õhuvedusid teostava õhusõiduki meeskonnaliikmena, meteoroloogina õhuvedusid teenindavas organisatsioonis, lennuliikluse lennujuhina, lendude korraldajate tehnilise juhendajana või ükskõik millisel eespool nimetatud ametikohal, sellest vähemalt ühe aasta peab ta olema töötanud ühel nendest ametikohtadest ning teise aasta ükskõik mitmel eelpool nimetatud ametikohal;
2) vähemalt üheaastane töökogemus õhuvedusid teostavate õhusõidukite lendude teenindamisel; või
3) töötatud lendude korraldaja järelevalve all taotlusele eelneva kuue kuu jooksul vähemalt 90 tööpäeva.
(6) Taotleja peab olema võimeline:
1) prognoosima ilma täpselt ja käitamise seisukohalt õigesti igapäevaste sünoptiliste kaartide ja ilmateadete alusel, tagama käitamiseks vajalike ilmatingimuste ülevaadet lennutrassi rajoonis, koostama ilmaprognoose õhuvedusid teostava lennunduse jaoks, pöörates erilist tähelepanu siht- ja varulennuväljade ilmatingimustele;
2) määrama lennu optimaalse trassi antud marsruudiosa kohta ja koostama täpseid lennuplaane käsitsi või arvutitöötluses;
3) tegema operatiivset kontrolli ja osutama igat liiki abi lendude teostamisel ebasoodsates ja potentsiaalselt ohtlikes ilmatingimustes vastavalt lendude korraldajale esitatud nõudmistele.
(7) Taotleja terviseseisund peab vastama kolmanda klassi tervisenõuetele.
§ 86. Lendude korraldaja õigused
Lendude korraldaja loa omanikul on õigus tegutseda lendude korraldajana talle antud volituste piires.
§ 87. Loa kehtivusaeg
Lendude korraldaja luba kehtib kuni viis aastat kehtiva tervisetõendi korral.
§ 88. Loa pikendamine
(1) Loa pikendamiseks peab taotleja eelneva 12 kuu jooksul sooritama õhusõiduki meeskonna kabiinis kvalifikatsioonilennu vähemalt ühes suunas selles õhuruumis, mille piires ta on volitatud teostama kontrolli lendude üle. Kvalifikatsioonilend peab sisaldama maandumisi võimalikult mitmel lennuväljal.
(2) Taotleja peab sooritama teadmiste testid järgmistes valdkondades:
1) lennutegevuskäsiraamat;
2) õhusõidukite raadioseadmed;
3) õhusõidukite navigatsiooniseadmed;
4) lennundusõigusaktid.
(3) Taotleja peab sooritama testi lendude korraldaja vastutusalasse kuuluvate lendude üksikasjade ja õhuruumi kohta, mille piires ta on volitatud teostama kontrolli lendude üle, sealhulgas:
1) aastaaegade spetsiifilised ilmatingimused ja meteoroloogilise informatsiooni allikad;
2) ilmatingimuste mõju pardaaparatuurile raadiosignaalide vastuvõtmisel;
3) iga navigatsioonisüsteemi iseärasused ja piirangud, mida käitaja kasutab;
4) õhusõidukite lastimise instruktsioonid.
18. peatükk PILOODILOALE KANTAVAD KLASSI- JA TÜÜBIPÄDEVUSED –
CLASS AND TYPE RATINGS – CR, TR
§ 89. Ühe piloodiga lennuki või kopteri klassi- või tüübipädevuse taotlemine
(1) Ühe- või mitmemootorilise lennuki või kopteri klassi- või tüübipädevuse taotleja peab olema lõpetanud ühtsetes lennundusnõuetes (JAR-FCL) nõutava ning Lennuameti poolt heakskiidetud teooriakursuse ning olema näidanud nõutavat teadmiste taset antud klassi või tüüpi kuuluva lennuki või kopteri ohutuks käitamiseks.
(2) Ühe piloodiga mitmemootorilise lennuki klassi- või tüübipädevuse taotleja peab olema lõpetanud vähemalt 7-tunnise teooriakursuse mitmemootorilise lennuki käitamisest ja olema läbinud lennukoolitust vähemalt 2 tundi 30 minutit normaalsetes lennutingimustes ja vähemalt 3 tundi ja 30 minutit mootori seiskumise ja asümmeetria tingimustes.
(3) Ühe piloodiga mitmemootorilise lennuki või kopteri klassi- või tüübipädevuse taotleja eelnev lennukogemus peab olema vähemalt 70 lennutundi kaptenina. Ühemootorilise lennuki või kopteri puhul ei ole eelnev lennukogemus nõutav.
(4) Lennuki või kopteripiloodi klassi- ja/või tüübipädevuse saamiseks peavad taotleja teoreetilised teadmised ja lennuoskuse tase vastama ühtsetele lennundusnõuetele (JAR-FCL).
§ 90. Klassipädevuse kehtivus
Ühe piloodiga ühemootorilise lennuki klassipädevus ja motopurilennuki pädevus kehtib 2 aastat.
§ 91. Klassipädevuse pikendamine
Ühe piloodiga ühemootorilise lennuki ja/või motopurilennuki klassipädevuse pikendamiseks peab taotleja pikendamisele eelneva 3 kuu jooksul sooritama lennuoskuse tasemekontrolli kolbmootoriga lennukil või motopurilennukil või lendama pikendamisele eelneva 12 kuu jooksul 12 tundi vastava klassi lennukil, millest vähemalt 6 tundi kaptenina, sealhulgas sooritama 12 starti ja 12 maandumist ning ühe tunni pikkuse õppelennu koos lennuõpetajaga, mille võib asendada mõne muu klassi- või tüübipädevuse saamiseks tehtava lennuoskuse tasemekontrolli (proficiency check) või lennuoskustestiga (skill test).
§ 92. Klassipädevuse uuendamine
Ühe piloodiga ühemootorilise lennuki aegunud klassipädevuse uuendamiseks peab sooritama JAR-FCL nõuetele vastava lennuoskustesti.
§ 93. Mitme piloodiga lennuki või kopteri tüübipädevuse taotlemine
(1) Mitme piloodiga lennuki või kopteri tüübipädevuse taotleja peab olema lõpetanud JAR-FCL nõuetele vastava konkreetse lennukitüübi koolituskursuse ja sooritanud taotletavale pädevusele vastaval lennuki- või kopteritüübil lennuoskustesti taotlemisele eelneva kuue kuu jooksul. Mitme piloodiga lennuki või kopteri piloodi tüübipädevuse koolitus peab sisaldama ka meeskonna koostöö koolitust.
(2) Mitme piloodiga lennuki või kopteri tüübipädevuse taotlejal peab olema läbitud vähemalt 100 lennutundi lennuki või kopteri kaptenina, kehtiv mitmemootorilise lennuki või kopteri instrumentaallennupädevus, läbitud meeskonna koostöö koolitus (kui see ei ole tüübikoolituskursuse osa) ning tema teoreetilised teadmised peavad vastama liinipiloodi tasemele. Taotleja, kellel on tunnistus meeskonna koostöö koolituse läbimise kohta ja läbitud rohkem kui 100 lennutundi mitme piloodiga kopteril või lennukil või kellel on läbitud rohkem kui 500 lennutundi, loetakse meeskonna koostöö koolituse läbinuks.
(3) Lennuki või kopteri erapiloodiloa või ametpiloodiloa ja mitme piloodiga lennuki või kopteri tüübipädevuse omanik, kelle luba või pädevus on välja antud JAR-FCL-st erinevate nõuete järgi, peab mitme piloodiga lennuki või kopteri tüübipädevuse taotlemiseks läbima teoreetilise koolituse ja demonstreerima oma teadmisi liinipiloodi tasemel, vastavalt § 29 lõikele 4.
[RTL 2002, 98, 1529 - jõust. 12.09.2002]
§ 94. Lennuki või kopteri tüübi- ja mitmemootorilise lennuki piloodi klassipädevuse kehtivus
Lennuki või kopteri tüübipädevused ja mitmemootorilise lennuki piloodi klassipädevused kehtivad ühe aasta.
§ 95. Lennuki või kopteri tüübipädevuse ja mitmemootorilise lennuki klassipädevuse pikendamine ja uuendamine
(1) Lennuki tüübi- või klassipädevuse pikendamiseks peab taotleja pädevuse aegumiskuupäevale vahetult eelneva kolme kuu jooksul sooritama lennuoskuse tasemekontrolli vastavat klassi või tüüpi lennukil ja lendama pädevuse kehtivuse ajal lennuki piloodina vähemalt 10 arvestuslikku marsruutlendu või ühe arvestusliku marsruutlennu kontrollpiloodiga.
(2) Kopteri tüübipädevuse pikendamiseks peab taotleja pädevuse aegumiskuupäevale vahetult eelneva kolme kuu jooksul sooritama lennuoskuse tasemekontrolli vastavat tüüpi kopteril ja lendama pädevuse kehtivuse ajal kopteri piloodina vähemalt 2 tundi vastavat tüüpi kopteril. JAR-FCL 2.245(b)(3) lisas 1 loetletud ühe kolbmootoriga kopterite tüübipädevuse pikendamiseks tuleb sooritada lennuoskuse tasemekontroll ühel vastavat tüüpi kopteril tingimusel, et taotleja on teis(t)el vastavat tüüpi kopteri(te)l lennanud vähemalt 2 tundi kaptenina selle pädevuse kehtivuse ajal, mille tasemekontroll teis(t)ele üle kantakse.
(3) Aegunud pädevuse uuendamiseks peab läbima JAR-FCL nõuetele vastava täiendkoolituse ja sooritama lennuoskuse tasemekontrolli.”
19. peatükk INSTRUMENTAALLENNUPÄDEVUS – INSTRUMENT RATING – IR
§ 96. Lennukipiloodi instrumentaallennupädevuse taotlemine
(1) Instrumentaallennupädevuse taotlemine toimub kooskõlas Ühinenud Lennuametite (JAA) ühtsete lennundusnõuetega (JAR-FCL 1).
(2) Taotlejal peab olema kehtiv öölendude pädevusega era-, amet- või liinipiloodi luba.
(3) Taotleja peab olema lõpetanud ühtsetele lennundusnõuetele (JAR-FCL) vastava Lennuameti poolt heakskiidetud instrumentaallennu teooriakursuse ja sooritanud eksamid järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2) õhusõiduki käitamisprotseduurid;
3) õhusõidukite üldehitus;
4) lennu planeerimine ja sooritamine;
5) inimfaktor ja sellest tulenevad piirangud;
6) meteoroloogia;
7) navigatsioon;
8) lennundusraadioside.
(4) Taotleja peab olema lõpetanud Lennuameti poolt heakskiidetud ühtsetele lennundusnõuetele (JAR-FCL 1) vastava lennukoolituse tervikkursuse või moodulkursuse, mille kavas on lennuki instrumentaallennupädevuse (IR(A)) kursus, ja tal peab olema vähemalt:
1) 100 lennutundi õhusõiduki kaptenina, millest vähemalt 50 tundi marsruutlendu;
2) 5 tundi öölendu, millest 3 tundi lennuõpetajaga, sealhulgas 1 tund marsruutlendu, ning 5 soololendu;
3) ühemootorilise lennuki instrumentaallennupädevuse (IR(A)) taotlemisel vähemalt 50 tundi instrumentaallennuaega;
4) mitmemootorilise lennuki instrumentaallennupädevuse (IR(A)) taotlemisel vähemalt 55 tundi instrumentaallennuaega;
5) ühemootorilise lennuki instrumentaallennupädevusega (IR(A)) piloot, kellel on ka mitmemootorilise lennuki tüübi- või klassipädevus ning kes esmakordselt soovib omandada mitmemootorilise lennuki instrumentaallennupädevust, peab sertifikaadiga koolitusorganisatsioonis või tüübipädevuse koolitusorganisatsioonis läbima vähemalt 5-tunnise mitmemootoriliste lennukite instrumentaallennuõppe.
(5) Instrumentaallennu pädevuse taotleja peab valdama inglise keelt ühtsetes lennundusnõuetes (JAR-FCL) ettenähtud tasemel.
(6) Lennukil instrumentaallennupädevuse taotleja peab sooritama oskustesti ühtsete lennundusnõuete (JAR-FCL) järgi, kusjuures mitmemootoriliste lennukite instrumentaallennu oskustest peab olema sooritatud mitmemootorilisel lennukil ja ühemootoriliste lennukite instrumentaallennuoskustest peab olema sooritatud ühemootorilisel lennukil. Mitmemootoriliste lennukite instrumentaallennu oskustest kehtib ka ühemootoriliste lennukite instrumentaallennu pädevuse saamiseks.
§ 97. Pädevuse taotleja meteomiinimumid
(1) Meteomiinimumi klass määratakse pädevuse taotlejale ühtsete lennundusnõuete (JAR-FCL) ja sooritatud kontroll-lennu tulemuste järgi.
(2) Meteomiinimumi klassi tõstmiseks tuleb sooritada ühtsetes lennundusnõuetes (JAR-FCL) ettenähtud arv lennutunde ja esitada Lennuameti poolt määratud kontrollpiloodi kirjalik otsus.
(3) Meteomiinimumi klassi alandatakse kontroll-lennu tulemuse põhjal või juhul, kui pädevuse omanik ei ole sooritanud oma meteomiinimumi klassi nõuetele ettenähtud arvu instrumentaallennutunde. Meteomiinimumi klassi muutmiseks tuleb lennundusluba esitada Lennuametile.
§ 98. Pädevuse omaniku õigused
(1) Instrumentaallennu pädevus annab õiguse tegutseda kaptenina või teise piloodina instrumentaallendudel lennundusloale kantud klassi- ja tüübipädevusega lennukitel.
(2) Mitmemootorilise või mitmemootorilise ja ühemootorilise lennuki klassipädevusega piloot võib tegutseda lennundusloale märgitud lennukitel instrumentaallennu ilmastikutingimustes, mis vastavad minimaalsele otsusekõrgusele kuni 60 m (200 jalga). Lendamiseks minimaalse otsusekõrgusega alla 60 m (200 jala) instrumentaallennu tingimustes annab loa Lennuamet pärast lisatreeningut ja kontroll-lendu kooskõlas ühtsete lennundusnõuetega (JAR-OPS ja JAR-FCL).
(3) Ühemootorilise lennuki klassipädevusega piloot võib tegutseda oma lennundusloale märgitud lennukitel minimaalsele otsusekõrgusele 60 m (200 jalga) vastavates instrumentaallennu ilmastikutingimustes.
§ 99. Pädevuse kehtivusaeg
Instrumentaallennu pädevus kehtib üks aasta eeldusel, et selle säilitamiseks sooritatakse kaks kontroll-lendu üksteisele järgneva 12 kuu jooksul. Aeg järjestikuste kontroll-lendude vahel ei tohi olla alla 4 kuu ega üle 8 kuu. Ühe kahest aasta jooksul nõutavast kontroll-lennust võib sooritada simulaatoril. Kui kontroll-lend on aegunud, loetakse ka instrumentaallennu pädevus aegunuks.
§ 100. Pädevuse pikendamine
Instrumentaallennu pädevus pikendatakse ühtsetes lennundusnõuetes (JAR-FCL) ettenähtud meeskonnaliikmete lennunduslubade väljaandmise korra kohaselt.
20. peatükk KOPTERIPILOODI INSTRUMENTAALLENNUPÄDEVUS – INSTRUMENT RATING (HELICOPTER) – IR(H)
§ 101. Kopteripiloodi instrumentaallennupädevuse taotlemine
(1) Kopteripiloodi instrumentaallennupädevust taotletakse kooskõlas Ühinenud Lennuametite (JAA) ühtsete lennundusnõuetega (JAR-FCL 2).
(2) Taotlejal peab olema kehtiv kopteri piloodiluba.
(3) Taotlejal peab olema kehtiv öölendude pädevusega era-, amet- või liinipiloodi luba.
(4) Taotleja peab olema lõpetanud ühtsetele lennundusnõuetele (JAR-FCL 2) vastava Lennuameti poolt heakskiidetud instrumentaallennu teooriakursuse ja sooritanud eksamid järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2) õhusõiduki käitamisprotseduurid;
3) õhusõidukite üldehitus;
4) lennu planeerimine ja sooritamine;
5) inimfaktor ja sellest tulenevad piirangud;
6) meteoroloogia;
7) navigatsioon;
8) aerodünaamika;
9) lennundusraadioside.
(5) Taotleja peab olema lõpetanud Lennuameti poolt heakskiidetud ühtsetele lennundusnõuetele (JAR-FCL) vastava praktilise instrumentaallennukursuse ja tal peab olema lennatud vähemalt:
1) 150 lennutundi kopteri kaptenina, millest vähemalt 50 tundi marsruutlendu kopteril või lennukil, millest omakorda vähemalt 10 tundi kopteril;
2) 30 tundi instrumentaallendu kopteril ja vähemalt kaks 50 km pikkust marsruutlendu ning vähemalt 3 tundi lendu tegelikes instrumentaallennu ilmastikutingimustes.
(6) Kopteripiloodi instrumentaallennupädevuse taotleja peab sooritama oskustesti ühtsete lennundusnõuete (JAR-FCL 2) järgi.
(7) Taotleja peab olema suuteline pidama instrumentaallennus vajalikku raadiosidet eesti ja inglise keeles ning tundma sides kasutatavaid väljendeid ja lühendeid.
§ 102. Pädevuse kehtivus
Kopteripiloodi instrumentaallennu pädevus kehtib 12 kuud.
§ 103. Instrumentaallennu pädevusega kopteripiloodi õigused
Kopteri instrumentaallennu pädevusega piloodil on õigus juhtida kopterit instrumentaallennu tingimustes.
§ 104. Pädevuse pikendamine
(1) Pädevuse pikendamiseks tuleb sooritada kontroll-lend. Lennuameti loal võib kontroll-lennu asendada kontrolliga antud kopteritüübile vastaval simulaatoril.
(2) Kui kopteripiloodi instrumentaallennupädevus kehtib mitmemootorilisel kopteril, tuleb ka kontroll-lend sooritada mitmemootorilisel kopteril.
21. peatükk LENNUÕPETAJA PÄDEVUS (LENNUKID) – FLIGHT INSTRUCTOR RATING (AEROPLANE) – FI(A)
§ 105. Lennuõppe (JAR-FCL 1) üldnõuded
(1) Lennuõpetust võib läbi viia isik, kellel on lennuõpetaja pädevus või vastav volitus uutel lennukitel või eritoodanguna valminud lennukitel lennukoolituse läbiviimiseks.
(2) Lennuõpetaja pädevuse taotleja peab olema vähemalt 18-aastane ning enne koolituse algust peab ta läbima kutsesobivustesti Lennuameti poolt volitatud psühholoogi juures.
(3) Lennuõpetajal peab olema koolitatava poolt taotletavaga samaväärne või kõrgema kategooria lennundusluba ning pädevus koolituse läbiviimiseks, samuti õigus tegutseda kaptenina vastaval lennukil.
(4) Lennuki lennuõpetaja pädevuse taotleja peab sooritama lennuoskustesti ühtsete lennundusnõuete (JAR-FCL 1) järgi.
(5) Lennuõpetaja pädevus kehtib 3 aastat.
§ 106. Lennuki lennuõpetaja
(1) Lennuõpetaja pädevuse taotleja peab olema lõpetanud Lennuameti poolt heakskiidetud ja Ühinenud Lennuametite (JAA) ühtsetele lennundusnõuetele (JAR-FCL) vastava teoreetilise ja praktilise lennuõpetaja koolituskursuse ja sooritama teoreetiliste teadmiste kontrolli vastavalt ametpiloodiloale (CPL(A)) esitatud nõuetele.
(2) Lennuõpetaja pädevuse taotlejal peab enne heakskiidetud koolituskursuse läbimist olema vähemalt:
1) 200 lennutundi, millest vähemalt 100 lennutundi lennuki kaptenina juhul, kui tal on liinipiloodi (ATPL(A)) või ametpiloodi (CPL(A)) luba, või 150 lennutundi kaptenina juhul, kui tal on erapiloodi (PPL(A)) luba;
2) 30 lennutundi ühemootorilistel kolbmootoriga lennukitel, millest vähemalt 5 tundi peab olema lennatud taotlusele eelneva 6 kuu jooksul;
3) 10 tundi instrumentaallennu koolitust, millest kuni 5 tundi võib olla maapealset instrumentaalaega või jäljendatud instrumentaallennuaega;
4) 20 tundi marsruutlendu lennuki kaptenina, mille hulgas vähemalt üks marsruutlend üldpikkusega rohkem kui 540 km (300 meremiili (NM)) maandumisega kahel erineval lennuväljal.
(3) Lennuõpetaja pädevuse esmakordse saamise järel on lennuõpetajal õigus anda järgmist lennuõpetust kogenud lennuõpetaja järelevalve all:
1) erapiloodi (PPL) koolitust;
2) ühemootoriliste (SE) lennukite klassi- ja tüübipädevuse lennukoolitust;
3) öist lennuõpet, kui tal on öölennu pädevus.
(4) Pädevusele kehtestatud piirangud tühistatakse, kui lennuõpetaja on läbi viinud vähemalt 100 lennutunni ulatuses lennuõpet, juhendanud 25 soololendu ja saanud soovituse teda juhendavalt lennuõpetajalt.
(5) Lennuõpetajate kategooriad:
1) lennuõpetaja – FI;
2) tüübipädevuse lennuõpetaja – TRI;
3) klassipädevuse lennuõpetaja – CRI;
4) instrumentaallennupädevuse lennuõpetaja – IRI;
5) jäljendatud õppevahendite lennuõpetaja – SFI.
(6) Tüübipädevuse lennuõpetaja (TRI) pädevuse taotlejal peab lisaks lõikes 1 toodule olema:
1) 15 lennutundi eelneva 12 kuu jooksul vastaval tüübil;
2) 500 lennutundi lennukipiloodina, millest 200 tundi on lennuõpet.
(7) IR pädevuse taotleja peab lisaks lõikes 1 toodule olema:
1) lennanud 200 tundi instrumentaallendu, millest kuni 50 tundi võib olla maapealset instrumentaallendu simulaatoril;
2) läbinud 500 lennutundi lennuõpet.
(8) Lennuõpetajal on õigus anda järgmist koolitust:
1) erapiloodi loa ühemootorilise lennuki ja SE klassi- ja tüübipädevuse saamiseks;
2) ametpiloodi loa (CPL) saamiseks;
3) öist lennuõpet;
4) ühe piloodiga (SP) mitmemootorilise lennuki (ME) klassi- ja tüübipädevuse saamiseks;
5) instrumentaallennu- (IR-) pädevuse saamiseks;
6) lennuõpetaja (FI(A)) pädevuse saamiseks.
(9) Loa pikendamiseks peab olema täidetud vähemalt kaks alljärgnevast kolmest tingimusest:
1) kolme aasta jooksul läbi viidud 100 tundi lennuõpet, millest vähemalt 30 tundi pädevuse pikendamisele eelneva 12 kuu jooksul, instrumentaallennu- (IR-) pädevuse puhul 10 tundi 30-st instrumentaallennuõpet;
2) pikendamisele eelneva 12 kuu jooksul võetud osa lennuõpetaja täiendkoolituse seminarist;
3) sooritatud lennuoskuse tasemekontroll.
Loa uuendamiseks tuleb taotlejal osa võtta uuendamisele eelneva 12 kuu jooksul lennuõpetajate täiendkoolituse seminarist ja sooritada uuendamisele eelneva 12 kuu jooksul lennuõpetaja lennuoskustest ja lennuoskuse tasemekontroll.
§ 107. Klassipädevuse lennuõpetaja ühe piloodiga lennukitel
(1) Lennuõpetaja peab olema läbinud Lennuameti poolt heakskiidetud JAR-FCL 1 nõuetele vastava klassipädevuse lennuõpetaja kursuse ja sooritanud lennuõpetaja lennuoskustesti.
(2) Ühemootoriliste lennukite klassipädevuse õpetaja peab olema lennanud 300 lennutundi lennuki kaptenina, sellest 30 tundi kaptenina vastavat tüüpi või klassi lennukil eelneva 12 kuu jooksul.
(3) Mitmemootoriliste lennukite klassipädevuse õpetaja peab olema lennanud 500 lennutundi lennukipiloodina, sellest 30 tundi kaptenina vastavat tüüpi või klassi lennukil eelneva 12 kuu jooksul.
(4) Lennukipiloodi klassipädevuse lennuõpetajal on õigus kasutada loaga kaasnevat pädevust ühe piloodiga (SP) ühe- (SE) ja mitmemootorilise lennuki (ME) piloodi klassi- ja tüübipädevuse õpetamiseks.
(5) Pädevus pikendatakse, kui taotleja on läbinud klassipädevuse lennuõpetaja täiendkoolituse, või viinud viimase 12 kuu jooksul läbi 10 tunni ulatuses lennuõpet.
(6) Pädevuse uuendamiseks tuleb läbida klassipädevuse lennuõpetaja täiendkoolitus ja sooritada lennuoskustaseme kontroll.
§ 108. Instrumentaallennupädevuse õpetaja
(1) Instrumentaallennupädevuse õpetaja peab olema läbinud JAR-FCL 1 nõuetele vastava instrumentaallennupädevuse õpetaja kursuse, lennanud 800 tundi instrumentaallendu, millest vähemalt 400 tundi lennukitel, ja sooritanud lennuõpetaja lennuoskustesti.
(2) Lennuõpetajal on õigus kasutada loaga kaasnevat pädevust ainult instrumentaallennupädevuse õpetamiseks.
(3) Pädevuse pikendamiseks või uuendamiseks peab taotleja olema täitnud kaks kolmest tingimusest:
1) kolme aasta jooksul läbi viinud 100 tundi lennuõpet, millest vähemalt 30 tundi pikendamisele eelneva 12 kuu jooksul, millest omakorda 10 tundi peab olema instrumentaallennuõpet;
2) läbinud lennuõpetaja täiendkoolituse seminari;
3) sooritanud lennuoskuse tasemekontrolli.
(4) Pädevuse uuendamine toimub lõike 3 nõuete täitmisel.
§ 109. Lennuki jäljendatud õppevahendite lennuõpetaja
(1) Lennuki jäljendatud õppevahendite lennuõpetaja peab olema läbinud Lennuameti poolt heakskiidetud JAR-FCL 1 vastava kursuse ja tal peab olema:
1) või olnud kutselise piloodi luba;
2) lennatud 1500 lennutundi mitme piloodiga lennukite kaptenina;
3) läbitud tüübipädevus kursuse simulaatorõpe vastaval lennukitüübil;
4) läbitud tüübipädevuse lennuõpetaja (TRI) kursus;
5) viidud läbi vähemalt 3 tundi lennuõpet vastaval tüübil tüübipädevuse lennuõpetajana, lennuameti poolt määratud tüübipädevuse lennuõpetaja järelevalve all;
6) sooritatud mitme piloodiga lennuki lennuoskuse tasemekontroll vastava tüübi simulaatoril eelneva 12 kuu jooksul;
7) lennatud vähemalt 3 arvestuslikku marsruutlendu vastavat tüüpi lennuki kabiinis eelneva 12 kuu jooksul.
(2) Õiguste laiendamiseks teistele mitme piloodiga lennuki tüüpidele tuleb:
1) läbida lennuki tüübipädevuse kursuse simulaatorõpe vastaval tüübil;
2) viia läbi vähemalt 3 tundi lennuõpet tüübipädevuse lennuõpetajana vastaval tüübil Lennuameti poolt määratud tüübipädevuse lennuõpetaja järelevalve all.
(3) Lennuki jäljendatud õppevahendite lennuõpetajal on õigus anda lennuki tüübipädevuse omandamiseks nõutud lennuõpet jäljendatud õppevahenditel ja meeskonna koostööks vajalikku õpet.
(4) Pädevuse pikendamiseks või uuendamiseks tuleb pikendamisele või uuendamisele eelneva 12 kuu jooksul läbi viia vähemalt üks 3-tunnine lennuõpe vastavalt õhusõiduki tüübile.
§ 110. Tüübipädevuse lennuõpetaja
(1) Tüübipädevuse lennuõpetaja pädevuse taotleja peab olema läbinud Lennuameti poolt heakskiidetud JAR-FCL 1 vastava tüübipädevuse lennuõpetaja kursuse, sooritanud lennuoskustesti ja tal peab olema:
1) lennatud 1500 tundi mitme piloodiga lennukitel;
2) lennatud 30 marsruutlendu kaptenina või teise piloodina vastaval tüübil viimase 12 kuu jooksul;
3) läbi viidud tüübipädevuse kursusel vähemalt 3 tundi lennuõpet vastaval lennukitüübil Lennuameti poolt selleks otstarbeks määratud tüübipädevuse lennuõpetaja järelevalve all.
(2) Õiguste laiendamisel teistele mitme piloodiga lennukitüüpidele tuleb läbida vastav tüübipädevuse kursus ja sooritada viimase 12 kuu jooksul 15 marsruutlendu.
(3) Lennuõpetajal on õigus anda mitme piloodiga lennukite tüübipädevuse ja meeskonna koostöö koolitust.
(4) Pädevuse pikendamiseks tuleb viimase 12 kuu jooksul läbi viia vähemalt üks kolmetunnine simulaatorõpe või vähemalt üks ühetunnine lennuharjutus, mis koosneb vähemalt kahest stardist ja kahest maandumisest või läbida lennuki tüübipädevuse õpetaja täiendkoolitus.
(5) Pädevuse uuendamiseks tuleb läbida Lennuameti poolt heakskiidetud JAR-FCL 1 vastav tüübipädevuse lennuõpetaja kursus, lennata viimase 12 kuu jooksul 30 arvestuslikku marsruutlendu kaptenina või teise piloodina vastaval tüübil ja läbi viia vähemalt 3 tundi lennuõpet vastaval lennukitüübil Lennuameti poolt määratud tüübipädevuse lennuõpetaja (TRI) järelevalve all.
22. peatükk KOPTERI LENNUÕPETAJA PÄDEVUS – FLIGHT INSTRUCTOR RATING (HELICOPTERS) – FI(H)
§ 111. Kopteri lennuõpetaja pädevuse – Flight Instructor Rating (Helicopter FI(H)) – taotlemine.
(1) Pädevusmärke taotleja erialane ettevalmistus peab vastama Ühinenud Lennuametite (JAA) ühtsetele lennundusnõuetele (JAR-FCL 2).
(2) Kopteri lennuõpetaja pädevused jagunevad ühtsete lennundusnõuete JAR-FCL 2 kohaselt:
1) kopteri lennuõpetaja – Flight Instructor Rating ( Helicopter) – FI(H);
2) kopteri tüübipädevuse lennuõpetaja – Type Rating Instructor (Helicopter) – TRI(H);
3) kopteri instrumentaallennupädevuse õpetaja – Instrument Rating Instructor (Helicopter) – IRI(H);
4) kopterite treeningseadmete lennuõpetaja – Synthetic Flight Instructor (Helicopter) – SFI(H).
(3) Esmane pädevuse taotleja peab olema vähemalt 18-aastane ning enne koolituse algust peab ta läbima kutsesobivustesti Lennuameti poolt volitatud psühholoogi juures.
(4) Lennuõpetajal peab olema koolitatava poolt taotletavaga samaväärne või kõrgema kategooria lennundusluba ning pädevus koolituse läbiviimiseks, samuti õigus tegutseda kopteri kaptenina.
(5) Kopteri lennuõpetaja pädevuse taotlejal peab olema vähemalt:
1) 300 lennutundi kopteritel, millest vähemalt 100 tundi on lennatud kopteri kaptenina juhul, kui taotlejal on kopteri liinipiloodi luba või kopteri ametpiloodi luba, või 200 tundi kopteri kaptenina juhul, kui taotlejal on kopteri erapiloodiluba;
2) 10 tundi instrumentaallennukoolitust, millest mitte rohkem kui 5 tundi võib olla instrumentaalaega maapealsel lennusimulaatoril;
3) 20 tundi marsruutlendu kopteri kaptenina;
4) sooritatud kontroll-lend koos kopteri lennuõpetaja pädevusega isikuga mitte varem kui kuu aega enne kursuste algust, samuti kopteri lennuõpetaja soovitus kursustel osalemiseks.
(6) Taotleja peab lõpetama Lennuameti poolt tunnustatud koolitaja juures heakskiidetud programmi alusel teooria- ja koolituslendude kursuse. Koolituslendude eesmärk on anda taotlejale vajalikke oskusi kopteri erapiloodi loa koolituslendude õpetamiseks. Koolituslendude maht peab olema vähemalt 30 tundi, millest vähemalt 25 tundi lennuõpetajaga ning sellest omakorda mitte üle 5 tunni lennusimulaatoril. Koolituslendude hulka loetakse ka eksamilend.
(7) Kopteri lennuõpetaja pädevuse taotleja peab sooritama oskustesti ühtsete lennundusnõuete (JAR-FCL 2) järgi.
(8) Kõrgema kategooria lennuõpetaja pädevuse taotlemisel on Lennuametil õigus arvestada taotleja juba olemasoleva pädevuse raames saadud eelmist õpetamise kogemust.
§ 112. Kopteri lennuõpetaja õigused
(1) Kopteri lennuõpetajal on lubatud:
1) sooritada koolituslende kopteri erapiloodiloa või tüübipädevuse taotlejaga ühe piloodiga lendamiseks sertifitseeritud ja ühemootorilistel kopteritel, kui pädevuse omanik on viimase 12 kuu jooksul sooritanud vähemalt 15 tundi lende vastavat tüüpi kopteril;
2) sooritada öiseid koolituslende ja koolituslende kopteri ametpiloodi loa taotlejaga juhul, kui tal on kehtiv kopteri ametpiloodi luba või kopteri liinipiloodi luba ning üldlennuaega kopteritel vähemalt 500 tundi, millest vähemalt 200 tundi lennuõpetajana;
3) sooritada koolituslende instrumentaallennu pädevusmärke taotlejaga juhul, kui tal on kopteri instrumentaallennupädevus ja vähemalt 200 tundi instrumentaallennuaega kopteritel, millest kuni 50 tundi võib olla sooritatud jäljendatud instrumentaallennutingimustes simulaatoril ning läbitud vähemalt 5 lennutundi instrumentaallennuõpetaja koolitust kopteril või simulaatoril ning sooritatud lennuoskustest vastavalt JAR-FCL 2 nõuetele;
4) sooritada tüübipädevuse koolituslende mitmemootorilise kopteri tüübipädevuse taotlejaga juhul, kui tal on vähemalt 50 lennutundi selle kopteri kaptenina ja läbitud vähemalt 5 tunni ulatuses vastavaid koolituslende sama tüüpi kopteril või lennusimulaatoril;
5) sooritada koolituslende kopteri lennuõpetaja pädevuse taotlejaga juhul, kui tal on vähemalt 500 tundi kopteri lennuõpetajana ning vastavasisuliseks tegevuseks Lennuameti luba.
(2) Pärast pädevuse esmakordset saamist võib kopteri lennuõpetaja tegutseda kogenud lennuõpetaja juhendamisel, kuni ta on lennanud 100 lennukoolitustundi ja on ise juhendanud vähemalt 25 lennuõpilase soololendu kopteril ning saab oma juhendajalt soovituse nimetatud piirangu lõpetamiseks. Piirangu kehtimise ajal tohib pädevuse omanik sooritada koolituslende kopteri erapiloodiloa taotlejaga ja tüübipädevuse taotlejaga ühe piloodiga lendamiseks sertifitseeritud ja ühemootorilistel kopteritel, kuid ei tohi iseseisvalt lubada kopteri lennuõpilast esimesele soololennule ega esimesele soolomarsruutlennule.
(3) Kopteri lennuõpetaja pädevus kehtib 3 aastat.
§ 113. Pädevuse pikendamine ja uuendamine
(1) Kopteri lennuõpetaja pädevuse pikendamiseks või uuendamiseks peab pädevuse omanik vastama kahele kolmest allpooltoodud nõudest:
1) tal peab olema vähemalt 100 tundi koolituslendu pädevuse kehtivuse ajal, millest 30 tundi peab olema lennatud viimase 12 kuu jooksul enne pädevuse kehtivusaja lõppu, sellest omakorda 10 tundi peab olema instrumentaallennupädevuse koolitus juhul, kui on vaja uuendada tema instrumentaallennuõpetaja pädevust;
2) ta peab 12 kuu jooksul enne pädevuse kehtivusaja lõppu osalema Lennuameti poolt tunnustatud lennuõpetajate täiendkoolitusel;
3) ta on sooritanud lennuoskuste tasemekontrolli vastavalt JAR-FCL 2 nõuetele 12 kuu jooksul enne lennuõpetaja pädevuse kehtivusaja lõppu.
23. peatükk ÜLIKERGLENNUKI LENNUÕPETAJA PÄDEVUS – ULTRA-LIGHT AEROPLANE FLIGHT INSTRUCTOR RATING – FI UL (A)
§ 114. Ülikerglennuki lennuõpetaja pädevuse taotlemine
(1) Taotleja peab olema lõpetanud Lennuameti poolt heakskiidetud lennuõpetaja kursuse ning sooritanud eksamid järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2) õhusõiduki üldehitus, aerodünaamika;
3) lennu planeerimine ja teostamine, navigatsioon, meteoroloogia ja õhusõidukite käitamisprotseduurid;
4) lennuki käitamine ja hooldamine, lennukäsiraamat;
5) inimfaktor ja sellest tulenevad piirangud;
6) navigatsioon;
7) pedagoogika ja lennuõpetuse tehnika;
8) lennutegevuse organiseerimine;
9) lennundusraadioside.
(2) Taotlejal peab olema:
1) kehtiv ülikerglennuki piloodiluba ja reisijateveo õigus, mis on kehtinud vähemalt kaks aastat;
2) vähemalt 100 lennutundi üldlennuaega, neist vähemalt 70 lennutundi kaptenina ülikerglennukitel.
(3) Taotleja peab olema andnud vähemalt kahele ülikerglennuki lenduriõpilasele esmaseks soololennuks nõutavat lennukoolitust selleks koolitusjuhi poolt määratud ülikerglennuki lennuõpetaja järelevalve all.
(4) Kui taotlejal on kehtiv purilennuki lennuõpetaja pädevus, siis peab tal olema:
1) vähemalt ühe aasta jooksul kehtiv ülikerglennuki piloodiluba;
2) sooritatud vähemalt 30 tundi lende ülikerglennuki kaptenina ja antud nõutavat esmase soololennu koolitust vähemalt kahele ülikerglennuki piloodiõpilasele koolitusjuhi poolt määratud ülikerglennuki lennuõpetaja järelevalve all.
(5) Motopurilennuki lennuõpetaja või mootorlennuõpetaja pädevusega taotlejal peab olema ülikerglennuki piloodiluba ja lennatud vähemalt 15 lennutundi ülikerglennuki kaptenina.
(6) Pärast ülikerglennuki lennuõpetaja kursuse lõpetamist peab taotleja sooritama Lennuameti poolt määratud kontrollpiloodiga kontroll-lennu ja sellega kaasneva testi.
§ 115. Ülikerglennuki lennuõpetaja õigused
(1) Ülikerglennuki lennuõpetajal on õigus anda ülikerglennuki lennuõpetust vaid juhul, kui ta on 12 viimase kuu jooksul tegutsenud lennuõpetajana vähemalt viis tundi või kui ta on rahuldavalt sooritanud kontroll-lennu, mille kohta kontrollpiloot on teinud sissekande ülikerglennuki lennuõpetaja lennupäevikusse.
(2) Ülikerglennuki lennuõpetaja pädevuse omanikul on õigus anda ülikerglennuki piloodiloa ja pädevuse saamiseks nõutavat koolitust ning teha soololendaja järelevalvet.
§ 116. Pädevuse pikendamine ja uuendamine
(1) Ülikerglennuki lennuõpetaja pädevus kehtib kolm aastat kehtiva ülikerglennuki piloodiloa korral.
(2) Loa pikendamiseks või uuendamiseks peab taotleja esitama Lennuametile:
1) taotluse;
2) tõendi terviseseisundi kohta;
3) tõendi viimase 12 kuu lennuõpetuskogemuste kohta.
(3) Pädevus pikendatakse või uuendatakse, kui taotleja on viimase 12 kuu jooksul tegutsenud ülikerglennuki lennuõpetajana vähemalt viis tundi või esitab Lennuameti poolt selleks määratud kontrollpiloodiga sooritatud kontroll-lennu akti.
24. peatükk PURILENNUKI LENNUÕPETAJA PÄDEVUS – FLIGHT INSTRUCTOR RATING FOR GLIDERS – FI(G)
§ 117. Purilennuki lennuõpetaja pädevuse taotlemine
(1) Taotleja peab olema lõpetanud Lennuameti poolt tunnustatud lennuõpetaja kursuse ning sooritanud eksamid järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2) purilennundust ja purilennukite käitamist reguleerivad eeskirjad;
3) aerodünaamika, piloteerimistehnika ja purilennuki käitamispiirangud;
4) purilennuki konstruktsioon;
5) purilennuki mõõteriistad ja nende kasutamine pilvedes lendamisel;
6) purilennuki käitamine ja hooldamine;
7) meteoroloogia ning lennunduse ilmateenindus;
8) lennu planeerimine;
9) lennuõpetuse metoodika.
(2) Taotlejal peab olema:
1) kehtiv purilennuki piloodiluba vähemalt 2 aastat kehtinud õigusega reisijateveoks purilennukil;
2) vähemalt 100 purilennutundi, millest 70 tundi purilennuki kaptenina (eelnimetatud 100 tunnist võib kõige rohkem 30 tundi olla lennatud motopurilennukiga); juhul, kui taotlejal on mootorlennuki lennuõpetaja pädevus, siis piisab 50 tunnist, millest vähemalt 30 tundi purilennuki kaptenina.
(3) Taotleja peab olema välja koolitanud 2 purilennuõpilast vähemalt soololennu tasemeni Lennuameti poolt selleks eraldi heakskiidetud purilennuõpetaja kontrolli all.
(4) Kontroll-lennul peab taotleja näitama Lennuameti poolt määratud kontrollpiloodile lennuõpetaja pädevusele ettenähtud ulatuses piloteerimisoskust ning purilennuki piloteerimise õpetamisoskust nii tava- kui eriolukordades.
§ 118. Purilennuki lennuõpetaja õigused.
(1) Purilennuki lennuõpetajal on õigus anda lennuõpetust purilennuki piloodiloa ning puksiirlennu, reisijateveo ja pilvedeslennu (instrumentaallennu) pädevuste taotlejatele järgmistel tingimustel:
1) instrumentaallennu õpetamiseks peab tal olema pilvedes lendamise kogemus ja sooritatud vähemalt 10 tundi instrumentaallendu, sellest vähemalt 5 tundi purilennukil; kui taotlejal on mootorlennukipiloodi instrumentaallennupädevus, siis piisab kolmest tunnist;
2) õpetuse andmiseks motopurilennukil peab õpetajal olema motopurilennuki piloodi või õpetaja pädevus ja vähemalt 10-tunnine instrumentaallennu kogemus nimetatud pädevuse saamisele järgnenud perioodil;
3) õpetuses kasutatavas õhkutõusmise mooduse osas peab pädevuse omanikul olema vähemalt 20 õhkutõusmise kogemus.
(2) Purilennuki lennuõpetajal on õigus tegutseda piloodina või purilennuki kaptenina reisijateveol ning tasulistel lendudel.
(3) Purilennuki lennuõpetaja pädevus kehtib kolm aastat kehtiva puri- või motopurilennuki piloodiloa korral.
§ 119. Purilennuki lennuõpetaja pädevuse pikendamine ja uuendamine
Purilennuki lennuõpetaja pädevus pikendatakse või uuendatakse, kui taotleja on sooritanud purilennuki lennuõpetajana vähemalt 2 lennutundi pikendamisele või uuendamisele eelnenud 12 kuu jooksul ja sooritanud § 105 lõikes 4 märgitud kontroll-lennu.
25. peatükk LENNUKI KONTROLLPILOOT – FLIGHT EXAMINER (A) – FE(A)
§ 120. Lennuki kontrollpiloot – ( Flight Examiner ( Aeroplane) – FE(A))
(1) Lennuki kontrollpiloot peab vastama JAR-FCL 1 nõuetele.
(2) Kontrollpiloodil peab olema kontrollitavaga vähemalt samaväärne või kõrgema kategooria luba ja pädevus lennuoskustestide ja koolituse läbiviimiseks ning kontroll-lendude sooritamiseks.
(3) Kontrollpiloodil peab olema kontroll-lennu sooritamiseks õigus tegutseda antud lennuki kaptenina.
(4) Kontrollpiloodi volituse taotleja peab olema sooritanud lennuoskustesti JAR-FCL 1 nõuete kohaselt ja omama teadmisi järgmistes valdkondades:
1) kontroll-lennu sooritamise nõuded;
2) inimfaktor ja sellest tulenevad piirangud;
3) kontroll-lennu hindamise põhialused;
4) JAR-FCL ning teised asjaomased JAR-id ja ühtsed rakendusprotseduurid (JIP);
5) kvaliteedisüsteem vastavalt JAR-FCL-ile;
6) meeskonna koostöö.
(5) Lennuamet määrab ja volitab kontrollpiloote kuni kolmeks aastaks.
(6) Ühemootorilise lennuki visuaallendude (VFR) kontrollpiloodi volituse taotlejal peab olema:
1) ühemootorilise lennuki lennuõpetaja kehtiv pädevus;
2) vähemalt 1000 lennutundi lennuki piloodina, sellest vähemalt 250 tundi lennuõpetajana, mis annab õiguse lennuki erapiloodi (PPL(A)) oskuste kontrollimiseks;
3) vähemalt 2000 lennutundi lennuki piloodina, millest vähemalt 250 tundi lennuõpetajana, mis annab õiguse lennuki ametpiloodi (CPL(A)) oskuste kontrollimiseks;
4) Lennuameti poolt tunnustatud ühemootorilise lennuki kontrollpiloodi kursuse lõpetamist tõendav tunnistus;
5) sooritatud oskustest JAR-FCL 1 järgi ühemootorilisel lennukil.
(7) Mitmemootorilisel lennukil VFR-lendude kontrollpiloodi volituse taotlejal peab olema:
1) mitmemootorilise lennuki lennuõpetaja kehtiv pädevus;
2) kehtiv instrumentaallennupädevus lendamiseks ühe- või mitmemootorilisel lennukil;
3) vähemalt 2000 lennutundi lennuki piloodina, sellest vähemalt 900 tundi meeskonna kaptenina ja vähemalt 250 tundi lennuõpetajana;
4) Lennuameti poolt tunnustatud mitmemootorilise lennuki kontrollpiloodi kursuse lõpetamist tõendav tunnistus;
5) sooritatud oskustest JAR-FCL 1 järgi mitmemootorilisel lennukil.
(8) Lennuki kontrollpiloodil (FE(A)) on õigus sooritada kontroll-lende samaväärse või madalama kategooria piloodile loa ning klassi- ja tüübipädevuste väljaandmiseks, uuendamiseks või kehtivusaja pikendamiseks.
(9) Kui kontrollpiloodil on JAR-FCL nõuetele vastav kvalifikatsioon ja kogemus, võib ta tegutseda kontrollpiloodina (FE(A)), lennuki tüübipädevuse kontrollpiloodina (TRE(A)), lennuki klassipädevuse kontrollpiloodina (CRE(A)), lennuki instrumentaallennupädevuse kontrollpiloodina (IRE(A)) ning lennuõpetaja pädevuse kontrollpiloodina (FIE(A)).
§ 121. Volituse pikendamine ja uuendamine
Volituse pikendamiseks või uuendamiseks peab kontrollpiloot volituse kolmeaastase kehtivuse ajal sooritama igal aastal vähemalt kaks lennuoskustesti või lennuoskuste tasemekontrolli. Üks 12 kuu jooksul enne volituse kehtivuse lõppemist tehtav oskustest või kontroll-lend peab toimuma Lennuameti poolt määratud inspektori või selleks volitatud kontrollpiloodi juhendamisel.
§ 122. Lennukitüübi kontrollpiloodi – Type Rating Examiner (Aeroplane) – TRE(A) volituse taotlemine
(1) Taotleja erialane ettevalmistus peab vastama JAR-FCL 1 nõuetele.
(2) Taotlejal peab olema
1) kehtiv liinipiloodi luba (ATPL) ja õigus tegutseda antud tüüpi lennuki kaptenina;
2) vähemalt 1500 lennutundi piloodina kahe või enama meeskonnaliikmega lendamiseks sertifitseeritud lennukitel, millest vähemalt 500 tundi kaptenina;
3) lennuki tüübipädevuse lennuõpetaja (TRI(A)) pädevus.
(3) Taotlejal peavad olema teadmised järgmistes valdkondades:
1) kontroll-lennu sooritamise nõuded;
2) inimfaktor ja sellest tulenevad piirangud;
3) kontroll-lennu hindamise põhialused;
4) JAR-FCL ning teised asjaomased JAR-id ja ühtsed rakendusprotseduurid (JIP);
5) kvaliteedisüsteem vastavalt JAR-FCL-ile;
6) meeskonna koostöö.
(4) Lennukitüübi kontrollpiloodi volituse taotleja peab sooritama lennuoskustesti JAR-FCL 1 järgi.
(5) Lennuamet volitab ja määrab lennukitüübi kontrollpiloote (TRE(A)) kuni kolmeks aastaks.
(6) Volituse pikendamiseks peab lennuki tüübipädevuse kontrollpiloot (TRE(A)) volituse kolmeaastase kehtivusaja jooksul sooritama vähemalt kaks oskustesti või lennuoskuse tasemekontrolli üheaastaste vaheaegadega. Üks 12 kuu jooksul enne volituse kehtivuse lõppu sooritatav lennuoskustest või lennuoskuse tasemekontroll peab toimuma Lennuameti poolt määratud inspektori või selleks volitatud kontrollpiloodi juhendamisel.
(7) Lennukitüübi kontrollpiloodil (TRE(A)) on õigus teha kontroll-lende taotlejale tüübipädevuse ja instrumentaallennupädevuste omistamiseks kahe või enama meeskonnaliikmega lendamiseks sertifitseeritud lennukitel ning liinipiloodiloa (ATPL) saamiseks.
§ 123. Lennukipiloodi klassipädevuse kontrollpiloot
(1) Lennuki klassipädevuse kontrollpiloodil peab olema vähemalt ametpiloodi luba ja lennatud vähemalt 500 tundi piloodina.
(2) Lennuki klassipädevuse kontrollpiloot omab õigust lennuoskustesti ja lennuoskuse tasemekontrolli läbiviimiseks ametpiloodiloa ja instrumentaallennupädevuse saamiseks.
§ 124. Lennuki instrumentaallennupädevuse kontrollpiloot – Instrument Rating Examiner Aeroplane – IRE(A)
(1) Instrumentaallennupädevuse kontrollpiloodi erialane ettevalmistus peab vastama JAR-FCL 1 nõuetele.
(2) Ühemootorilisel lennukil instrumentaallendude kontrollpiloodi volituse taotlejal peab olema:
1) kehtiv ühemootorilise lennuki instrumentaallennu õpetaja pädevus;
2) vähemalt 2000 lennutundi lennuki piloodina, sellest vähemalt 450 lennutundi instrumentaallennutingimustes ja 250 tundi instrumentaallennuaega lennuõpetajana;
3) Lennuameti poolt tunnustatud kontrollpiloodi kursuse lõpetamist tõendav tunnistus;
4) sooritatud kontroll-lend ühemootorilisel lennukil Lennuameti poolt volitatud kontrollpiloodiga.
(3) Taotleja peab kontroll-lennu ajal instrumentaallennutingimustes ühemootorilisel lennukil olema võimeline tegutsema nii tava- kui eriolukordades lennuõpetajana, kontrollpiloodina ning piloodina vastavalt JAR-FCL nõuetele.
(4) Kontrollpiloodi volituse taotlejal instrumentaallendudes mitmemootorilisel lennukil peab olema:
1) kehtiv mitmemootorilise lennuki instrumentaallennu õpetaja pädevus;
2) vähemalt 2000 lennutundi piloodina, mille hulgas vähemalt 900 tundi lennuki kaptenina ja 450 lennutundi instrumentaallennu (IFR) tingimustes, millest omakorda 250 tundi instrumentaallennuaega lennuõpetajana;
3) Lennuameti poolt tunnustatud kontrollpiloodi kursuse (või mõne muu Lennuameti poolt tunnustatud vastava koolituse) lõpetamist tõendav tunnistus;
4) sooritatud kontroll-lend mitmemootorilisel lennukil Lennuameti poolt volitatud kontrollpiloodiga.
(5) Taotleja peab kontroll-lennu ajal instrumentaallennu tingimustes mitmemootorilisel lennukil olema võimeline tegutsema nii tava- kui eriolukordades lennuõpetajana, kontrollpiloodina ja piloodina vastavalt JAR-FCL nõuetele.
(6) Lennuki instrumentaallennupädevuse kontrollpiloodil on õigus sooritada kontroll-lende instrumentaallennupädevuse taotlejale esmase pädevuse saamiseks või selle uuendamiseks vastavalt oma pädevusele kas ühe- või mitmemootorilisel lennukil.
(7) Instrumentaallennu pädevuse kontrollpiloodi volitus kehtib kolm aastat.
(8) Volituse pikendamiseks peab instrumentaallennu pädevuse kontrollpiloot volituse kehtivuse ajal sooritama vähemalt kaks oskustesti või kontroll-lendu üheaastaste vaheaegadega, kusjuures üks 12 kuu jooksul enne pädevuse kehtivuse lõppu tehtav oskustest või kontroll-lend toimub Lennuameti poolt määratud inspektori või volitatud kontrollpiloodi juhendamisel.
§ 125. Lennuõpetaja pädevuse kontrollpiloot (FIE(A))
(1) Lennuõpetaja pädevuse kontrollpiloot peab olema lennanud vähemalt 2000 lennutundi lennuki piloodina, sealhulgas viinud läbi 100 tundi lennuõpet.
(2) Lennuõpetaja pädevuse kontrollpiloot omab õigust lennuoskustesti ja lennuoskuse tasemekontrolli läbiviimiseks liinipiloodiloa ja tüübipädevuse saamiseks kahe või enama meeskonnaliikmega lendamiseks sertifitseeritud lennukitel ning lennuõpetaja pädevuse saamiseks ja uuendamiseks.
26. peatükk KOPTERI KONTROLLPILOOT– FLIGHT EXAMINER (HELICOPTER) – FE(H)
§ 126. Kopteri kontrollpiloodi – Flight Examiner ( Helicopter) – FE(H), volituse taotlemine
(1) Volituse taotlemine toimub vastavalt Ühinenud Lennuametite (JAA) ühtsetele lennundusnõuetele JAR-FCL 2.
(2) Kopteri kontrollpiloodil (FE(H)) on õigus läbi viia lennuoskusteste ja lennuoskuse tasemekontrolle samaväärse või madalama kategooria piloodile loa ning tüübipädevuste väljaandmiseks, uuendamiseks või kehtivusaja pikendamiseks.
(3) Kui kontrollpiloodil on JAR-FCL nõuetele vastav kvalifikatsioon ja kogemus, võib ta tegutseda kopteri kontrollpiloodina (FE(H)), kopteri tüübipädevuse kontrollpiloodina (TRE(H)), kopteri instrumentaallennupädevuse kontrollpiloodina (IRE(H)) või kopteri lennuõpetaja pädevuse kontrollpiloodina (FIE(H)).
(4) Kopteri kontrollpiloodi (FE(H)) pädevus kehtib kolm aastat.
§ 127. Volituse pikendamine
(1) Volituse pikendamiseks peab kontrollpiloot volituse kolmeaastase kehtivuse ajal sooritama igal aastal vähemalt kaks lennuoskustesti või lennuoskuste tasemekontrolli. Üks 12 kuu jooksul enne pädevuse kehtivuse lõppemist tehtav oskustest või kontroll-lend peab toimuma Lennuameti poolt määratud inspektori või selleks volitatud kontrollpiloodi juhendamisel.
(2) Kopteri kontrollpiloodid jagunevad:
1) kopteri kontrollpiloot – Flight Examiner ( Helicopter) – FE(H);
2) kopteri tüübipädevuse kontrollpiloot – Type Rating Examiner (Helicopter) – TRE(H);
3) kopteri instrumentaallennupädevuse kontrollpiloot – Instrument Rating Examiner (Helicopter) – IRE(H);
4) kopteri lennuõpetaja kontrollpiloot – Flight Instructor Examiner – FIE(H);
5) kopteri jäljendatud õppevahendite kontrollpiloot SFE(H).
(3) Kopteri kontrollpiloodil peab olema kontrollitavaga vähemalt samaväärne või kõrgema kategooria luba ning pädevus oskustestide ja koolituse läbiviimiseks ning kontroll-lendude sooritamiseks.
(4) Kopteri kontrollpiloodil peab antud kopteril lennuoskustesti või lennuoskuste tasemekontrolli sooritamiseks olema õigus tegutseda kaptenina ning vähemalt kopteri ametpiloodiluba.
(5) Kopteri kontrollpiloodi pädevuse taotleja peab sooritama oskustesti ühtsete lennundusnõuete (JAR-FCL 2) järgi.
§ 128. Kopteri kontrollpiloodi õigused.
(1) Kopteri kontrollpiloodil on õigus sooritada õppelende, lennuoskusteste või lennuoskuste tasemekontrolle samaväärse või madalama kategooria piloodile lennundusloa ja tüübipädevuste saamiseks, loa uuendamiseks või selle kehtivusaja pikendamiseks.
(2) Kopteri kontrollpiloot võib sooritada oma pädevusele vastavaid järgmisi kontroll-lende:
1) lennuoskustestid kopteri erapiloodiloa saamiseks koos vastavate tüübipädevustega juhul, kui kontrollpiloodil on vähemalt 1000 lennutundi kopteritel, millest vähemalt 250 tundi lennuõpetajana kopteritel;
2) lennuoskustestid kopteri ametpiloodiloa saamiseks koos vastavate tüübipädevustega juhul, kui kontrollpiloodil on vähemalt 2000 lennutundi kopteritel, millest vähemalt 250 tundi lennuõpetajana kopteril.
(3) Kopteri kontrollpiloodi volitus kehtib kolm aastat.
§ 129. Volituse pikendamine ja uuendamine
Volituse pikendamiseks või uuendamiseks peab kopteri kontrollpiloot volituse kehtivuse ajal sooritama igal aastal vähemalt kaks lennuoskustesti või lennuoskuste tasemekontrolli, neist vähemalt üks 12 kuud enne pädevuse kehtivuse lõppu tehtav lennuoskustest peab toimuma Lennuameti poolt määratud inspektori või selleks volitatud kontrollpiloodi juhendamisel.
27. peatükk PURILENNUKI KONTROLLPILOOT – FLIGHT EXAMINER (GLIDER) – FE(G)
§ 130. Purilennuki kontrollpiloodi volituse taotlemine
(1) Taotlejal peab olema purilennuki piloodiluba ja vähemalt 2 aastat kehtinud purilennuki lennuõpetaja pädevus ning:
1) vähemalt 200 lennutundi purilennukil;
2) ta peab olema õpetanud vähemalt 5 purilennuõpilast kuni soololennuni ning kaks õpilast kuni purilenduri piloodiloa saamiseni;
3) sooritanud kontroll-lennu Lennuameti poolt määratud inspektoriga kontrollpiloodi koolituse saamiseks.
(2) Taotleja peab kontroll-lennul näitama oma teadmisi ning oskust õpetada õpilast vastavalt nõutavale tasemele nii tava- kui eriolukordades.
§ 131. Purilennuki kontrollpiloodi õigused
(1) Purilennuki kontrollpiloodil on õigus sooritada oma lennundusloale märgitud või sellest madalama kategooria kontroll-lendu taotlejale pädevuse andmiseks või uuendamiseks.
(2) Purilennuki kontrollpiloodi volitus kehtib kuni kolm aastat.
28. peatükk LENNUNDUSSPETSIALISTIDE KOOLITUSE JA EKSAMITE SOORITAMISE KORD
§ 132. Üldsätted
(1) Käesolev määrus reguleerib koolitust, mis on seotud tsiviillennunduses mootorõhusõidukite kasutamiseks vajaliku kvalifikatsiooni saavutamisega.
(2) Lõikes 1 märgitud koolitus peab olema Lennuameti poolt tunnustatud sertifikaadi väljastamise näol. Tunnustamise eelduseks on nõuetele vastava koolitusorganisatsiooni ja -vahendite, koolitajate ametialaste oskuste, koolituse taseme ja ulatuse piisavus.
(3) Tunnustamisel võetakse arvesse planeeritava koolituse vajadus ja otstarbekus.
§ 133. Koolitusorganisatsioonid
(1) Koolitaja (lennuklubi, -kool), kes pakub ainult erapiloodi, purilennuki või motopurilennuki pilootide koolitust peab ennast Lennuametis vaid registreerima. Koolitus loetakse registreerituks seni, kuni koolitaja pole informeerinud Lennuametit erapiloodiloa koolituse lõpetamisest või seni, kuni Lennuamet teeb kindlaks, et koolitust ei viida läbi ohutult ja/või see ei vasta lennuohutusnõuetele. Mõlemal viimatimainitud juhul tühistatakse registreeritud koolitusõigus. Lennuametile tuleb teatada kõikidest muudatustest erapiloodiloa koolituse registreerimistaotlusel esitatud andmetes.
(2) Lennukoolitusorganisatsioon (samad nõuded kehtivad ka tüübipädevuse koolitusorganisatsiooni kohta) pakub kutselise ja erapiloodi ning ka pädevuskoolitust. Lennukoolitusorganisatsiooni tunnustuse saamiseks tuleb Lennuametile esitada käitamiskäsiraamat ja koolituskäsiraamat, andmed rahaliste vahendite olemasolust standarditele vastava koolituse läbiviimiseks, andmed kvaliteedisüsteemi, juhtimisstruktuuri ja personali kvalifikatsiooni, andmete säilitamise korra kohta ja koolitusprogramm. Osaliselt võib koolitust läbi viia väljaspool Eestit. Lennukoolitusorganisatsioon peab vastama JAR-FCL 1 nõuetele, pardainseneride koolituseks JAR-FCL 4 nõuetele.
(3) Lennundustehnilise personali koolitusorganisatsioon pakub JAR-66 õppekava järgi läbiviidavaid tunnustatud baaskursusi või nende osasid, tunnustatud õhusõiduki tüübi- ja tööoperatsiooni koolituskursusi, eksamite läbiviimist Lennuameti nimel, kaasa arvatud Lennuameti taotlusel õpilaste eksamineerimist, kes on läbinud baaskoolituse või õhusõiduki tüübikoolituse kursuse koolitusasutuses, mis ei ole JAR-147 kohaselt sertifitseeritud. Lennuamet väljastab lennundustehnilise personali koolitusorganisatsioonile sertifikaadi, kui koolitusorganisatsioon vastab JAR-147 nõuetele.
§ 134. Koolitusorganisatsioon, koolitajate pädevus ja kohustused
(1) Koolitusorganisatsioonis peab olema kogu koolitusprotsessi eest vastutav isik – koolitusjuht, lennukoolituse eest vastutav isik – vanem-lennuõpetaja, ja koolitusprotsessis kasutatavate õhusõidukite ja muu inventari hoolduse ning lennukõlblikkuse eest vastutav isik – hooldustööde juhataja. See nõue ei välista ühe ja sama isiku töötamist mitmel ametikohal, kui sellega ei kaasne koolitustaseme langust.
(2) Koolitaja peab pidama päevikut teoreetiliste õppeainete kohta. Päevikus peavad olema andmed õppetundide läbiviimise päeva, aja, õppeaine teema, õpetaja ja tunnist osavõtnud õpilaste kohta. Päevikut tuleb säilitada vähemalt kolm aastat pärast koolituse lõpetamist.
(3) Koolituse lõppedes väljastab koolitaja õpilasele tõendi (lõputunnistuse), kuhu on märgitud õppetundide arv, saadud hinded ainete kaupa ja keskmine hinne. Iga õppeaine kohta tuleb märkida sooritatud eksamite kuupäevad. Lisaks sellele märgitakse õppe- ja soololendude ning lennutundide arv.
§ 135. Koolitusprotsessis kasutatavad lennuväljad (kopteriväljakud)
(1) Lennukoolitus peab toimuma Lennuameti poolt sertifitseeritud lennuväljal (kopteriväljakul), kui koolituse eesmärgi saavutamine ei nõua mõne muu koha kasutamist (näiteks marsruutlennud või vesilennukiga sooritatav väljaõpe). Lennuväljal või kopteriväljakul peavad olema sobivad ruumid lennutegevuseks vajalike vahendite hoidmiseks ja lennukoolitusega kaasneva tegevuse läbiviimiseks.
(2) Lennukoolituse käigus tuleb silmas pidada, et lennuväljal (kopteriväljakul) peab olema piisaval tasemel organiseeritud tuletõrje-, pääste- ja kiirabiteenistus.
(3) Lisaks eeltoodule peab vesilennukoolituse korral päästetööde läbiviimiseks olema kohal sobiv veesõiduk.
§ 136. Teoreetiliste õppeainete õpetamiseks vajalikud ruumid ja õppevahendid
(1) Koolitajal peavad olema õppeprotsessi läbiviimiseks vajalikud klassid. Teoreetiliste ainete õpetamiseks peab olema vähemalt üks klass, mis oleks varustatud vajalike õppevahenditega.
(2) Koolitaja peab kooskõlastama Lennuametiga igal erijuhul, milliseid ruume, õppe-, vaatlus- ja harjutusvahendeid kasutatakse õppeprotsessis. Õppevahendite kvaliteet ja kogus peavad olema vastavuses seatud koolituseesmärgiga.
(3) Lõikes 1 nimetatud klassis peavad kogu koolitusprotsessi jooksul õpilaste käsutuses olema lennundusseadus, lennureeglid, lennunduseeskirjad ja -teated.
(4) Koolituse alguses antakse igale õpilasele kirjalik õppeprogramm.
§ 137. Koolituskursused
Kursused kutselise piloodi loa ja instrumentaallennupädevuse saamiseks:
1) liinipiloodi tervikkursus;
2) ametpiloodi ja instrumentaallennupädevuse tervikkursus;
3) ametpiloodi tervikkursus;
4) ametpiloodi moodulkursus;
5) instrumentaallennupädevuse moodulkursus;
6) koolituskursus tüübi- või klassipädevuse saamiseks;
7) meeskonna koostöö koolitus (MCC – Multi-Crew Co-operation ).
§ 138. Teooriatundmise nõuded kutselise piloodi lubade ja instrumentaallennupädevuse taotlemiseks ning teooriaeksami läbiviimise kord
(1) Kutselise piloodiloa või instrumentaallennupädevuse taotleja peab näitama sellist teadmiste taset, mis vastab nende lubade ja pädevustega kaasnevatele õigustele.
(2) Lennuki liinipiloodiloa (ATPL(A)) taotleja peab näitama omandatavatele õigustele küllaldast teadmiste taset järgmistes ainetes: lennundusõigus, üldteadmised lennukitest, lennu planeerimine ja õhusõiduki tehnilised võimalused, inimfaktor ja sellest tulenevad piirangud, meteoroloogia, navigatsioon, käitamisprotseduurid, aerodünaamika alused, side. Ainete eksamitöödeks jagunemise ja küsimustele vastamiseks lubatud aja suhtes lepitakse kokku Lennuametiga.
(3) Lennuki ametpiloodiloa (CPL(A)) taotleja peab näitama loaga kaasnevate õiguste jaoks küllaldast teadmiste taset järgmistes ainetes: lennundusõigus, üldteadmised lennukitest, lennu planeerimine ja õhusõiduki tehnilised võimalused, inimfaktor ja sellest tulenevad piirangud, meteoroloogia, navigatsioon, käitamisprotseduurid, aeronavigatsiooni alused, side. Ainete eksamitöödeks jagamise ja küsimustele vastamiseks lubatud aja suhtes lepitakse kokku Lennuametiga.
(4) Lennuki instrumentaallennupädevuse (IR(A)) taotleja peab näitama kaasnevate õiguste jaoks küllaldast teadmiste taset järgmistes ainetes: lennundusõigus, üldteadmised lennukitest, lennu planeerimine ja õhusõiduki tehnilised võimalused, inimfaktor ja sellest tulenevad piirangud, meteoroloogia, navigatsioon, käitamisprotseduurid, aeronavigatsiooni alused, side. Ainete eksamitöödeks jagamise ja küsimustele vastamiseks lubatud aja suhtes lepitakse kokku Lennuametiga.
(5) Erapiloodi (PPL(A)) taotleja peab näitama loaga kaasnevate õiguste jaoks küllaldast teadmiste taset järgmistes ainetes: lennundusseadus ja lennujuhtimisprotseduurid; õhusõiduki üldehitus; lennu planeerimine ja teostamine; inimvõimed ja sellest tulenevad piirangud; meteoroloogia; navigatsioon; käitamisprotseduurid; lennu põhimõtted; raadioside.
(6) Eksamid peavad olema sooritatud 12 kuu jooksul.
(7) Eksamitel kasutatakse JAA eksamiküsimuste keskpangas ( Central Question Bank) hoitavaid küsimusi, mille hulgast Lennuamet võib oma äranägemise järgi valida.
§ 139. Eksamite läbiviimise kord
(1) Loa või instrumentaallennupädevuse eksam koosneb eraldi eksamitest kõigis loetletud ainetes. Lennuamet võib lubada liinipiloodiloa taotlejal, kes soovib sooritada eksamit kõikides ainetes, jaotada nõutud eksamitööd kahte osasse. Need kaks osa loetakse üheks eksamiks. Sellisel juhul määrab Lennuamet kindlaks, millised ained kumbagi osasse jäävad ning kui suur vahe võib kahe osa sooritamise vahel olla.
(2) Eksamid sooritatakse Lennuametile eesti või inglise keeles. Lennuamet peab taotlejat informeerima, mis keeles eksam läbi viiakse.
(3) Kui eksami vastus nõuab arvutusi või graafilist kujutamist, siis määrab vormistamise korra kindlaks Lennuamet. Lennundusraadioside eksam võidakse läbi viia teistest eksamitest eraldi, nii nagu otsustab Lennuamet. Taotleja, kes on eelnevalt sooritanud kas VFR või IFR lennundusraadiosideeksamid, ei pea neid uuesti sooritama.
(4) Suulisi eksameid ei tohi läbi viia arvutil põhinevate või kirjalike eksamite asemel.
(5) Lennuamet võimaldab taotlejal küsimustele vastamiseks kasutada vajalikke tabeleid, kaarte ja andmekogumikke. Lennuamet peab eksaminandile võimaldama ka neljafunktsioonilise mäluga kalkulaatori. Taotleja ei tohi kasutada teisi arvutusvahendeid või mäluga vahendeid.
(6) Enne eksami algust tuvastatakse taotleja isik.
(7) Eksamitööde sisu peab jääma konfidentsiaalseks.
(8) Lennundusloa taotleja kohustused:
1) taotleja peab sooritama kõik vajalikud eksamid ühes ja samas riigis;
2) taotleja esitab Lennuametile vastuvõetava kirjaliku tõendi selle kohta, et on valmistunud nõuetega kooskõlas läbiviidavaks eksamiks;
3) juhul, kui Lennuamet leiab eksami käigus, et taotleja ei täida ettenähtud eksamiprotseduure, siis peetakse seda eksami ebaõnnestumiseks kas selles konkreetses aine osas või siis kogu eksamis.
§ 140. Normid eksami edukaks sooritamiseks
(1) Eksamitöö loetakse sooritatuks, kui taotleja on saanud eksamitöö võimalikust punktide arvust vähemalt 75%. Negatiivsete vastuste kohta arvestust ei peeta.
(2) Eksam loetakse osaliselt sooritatuks juhul, kui taotleja on edukalt sooritanud vähemalt 50% kogu eksami eksamitöödest. Juhul, kui esmakordne eksam tehakse kahes osa, siis otsustatakse kahe kokkuliidetud tulemuse põhjal, kas eksam on osaliselt sooritatud või mitte.
(3) Osaliselt sooritatud eksami tulemusega taotlejal tuleb teha kõik seni tegemata eksamitööd. Korduseksamit pole lubatud jagada kahte ossa. Taotlejal, kellel on kolm korda järjest eksami sooritamine ebaõnnestunud, tuleb eksamit uuesti alustada nii, nagu see oleks esmakordne katse. Enne korduseksamit tuleb taotlejal läbi teha Lennuameti poolt määratud täiendav koolitus.
(4) Vastavalt kõikidele JAR-is sätestatud tingimustele loetakse taotleja poolt tehtud piloodiloa või pädevuse teooriaeksam edukalt sooritatuks siis, kui ametpiloodiloa (CPL(A)) ja instrumentaallennupädevuse (IR(A)) taotlejad on 12 kuu jooksul ning liinipiloodiloa (ATPL(A)) taotleja 18 kuu jooksul saanud positiivse tulemuse kõikides nõutud ainetes, kusjuures aega hakatakse arvestama selle kalendrikuu lõpust, mil taotleja tegi esimese eksami.
(5) Taotlejalt, kellel pole eelnevas lõikes kehtestatud aja jooksul õnnestunud edukalt sooritada kõiki ettenähtud eksameid või JAR-FCL alusel lubatud väiksemat arvu eksamitöid, nõutakse korduseksami tegemist nii, nagu see oleks esmakordne eksam.
§ 141. Eksamitulemuste kehtivus
(1) Erapiloodiloa PPL eksamite kehtivus on 24 kuud.
(2) Ametpiloodiloa (CPL(A)) ja instrumentaallennupädevuse (IR(A)) saamiseks sooritatud teooriaeksam on kehtiv 36 kuud, alates kuupäevast, kui taotleja sai eksamil esimese positiivse tulemuse või osaliselt sooritatud tulemuse.
(3) Liinipiloodiloa (ATPL(A)) sooritatud teooriaeksam kehtib 7 aastat alates instrumentaallennupädevuse (IR(A)) viimasest kehtivuskuupäevast, mis on kantud ametpiloodiloale (CPL(A)).
(4) Pardainseneri (F/E) sooritatud liinipiloodiloa (ATPL(A)) teooriaeksam kehtib 7 aastat alates loale kantud tüübipädevuse viimasest kehtivuskuupäevast.
§ 142. Erinõuded ja järelevalve
(1) Lennuameti poolt määratud isikul on õigus kontrollida ja teostada järelevalvet koolitusprotsessi käigus.
(2) Koolitaja peab iga õppetsükli alguses esitama Lennuametile õpilaste nimekirja koos passiandmete ja aadressidega.
(3) Koolitaja peab iga aasta jaanuariks esitama Lennuametile andmed aasta jooksul koolituse saanud õpilaste kohta. Lisaks võib Lennuamet nõuda vahepealseid andmeid koolitatavate kohta.
(4) Koolitust puudutavaid õppeprogramme, dokumentatsiooni, kirjalike katsete küsimusi ja vastuseid tuleb säilitada kolm aastat hetkest, mil õpilane lõpetas kursuse. Vajadusel tuleb see materjal esitada Lennuametile.
(5) Lennul, mida teostatakse vastavalt koolitusprogrammile, ei tohi samal ajal olla mingit muud ärilist eesmärki.
§ 143. Pilootide algkoolituse nõuded
(1) Algkoolitusega kaasnevat lennukoolitust võib teostada ainult maaõhusõidukitega.
(2) Algkoolitusega kaasnevate lendude ajal peavad pilootide õlavööd olema kinnitatud.
(3) Algkoolitust peab kuni soololendude sooritamiseni andma üks ja sama lennuõpetaja. Erandeid võib lubada Lennuamet, kui õpetaja vahetus on põhjendatud.
(4) Algkoolitusega kaasnevad teoreetilised õppeained tuleb esitada ühtse kursusena. Teoreetiliste õppeainete õpetajaid peab olema vähemalt kolm ja nendest igaüks võib õpetada maksimaalselt nelja õppeainet.
(5) Koolituse algul tuleb iga õpilase kasutusse anda lennundusseadus, lennureeglid ja teda puudutavad lennunduseeskirjad. Lisaks teooriaõpetusele tuleb õpilastele jagada piisaval määral kirjalikke õppematerjale, et oleks võimalik korrata õpitut ja täiendada ennast iseõppimise teel.
(6) Koolitajal peab olema kasutada liikuvate juhiste ja juhtpindadega varustatud õhusõiduki mudel.
(7) Koolitaja kasutuses peab olema piisaval arvul õhusõidukeid ja varuõhusõiduk. Kui õhusõidukid ei ole koolitaja omandis, tuleb Lennuametile esitada kirjalik leping õhusõidukite kasutamiseks koolituse käigus.
(8) Alglennukoolituse ajal marsruutlendudel, kui lennuõpetaja on õhusõiduki kapteniks, võivad tema nõusolekul õhusõidukis lisaks piloteerivale õpilasele olla ka teised sama õpetaja õpilased. Sel juhul arvestatakse lennuaeg õpilasele, kes piloteerib.
(9) Lennuõpetajal ei ole õigust lubada õpilasele soololende enne, kui lennuoskustesti alusel pole seda luba kinnitanud Lennuameti poolt volitatud kontrollpiloot.
(10) Kui õpilane sooritab soololendu, peab lennuõpetaja või teda asendav lennuõpetaja olema koolituskohas jälgimaks lendu maalt. Maalt lendu jälgival lennuõpetajal võib üheaegselt õhus olla maksimaalselt kolm jälgitavat õpilast.
(11) Alglennukoolitusega kaasneva piloodiloa või pädevusmärke saamiseks vajalikku lennuoskustesti ei tohi läbi viia koolitajaga töösuhetes olev kontrollpiloot.
(12) Alglennukoolituse käigus tuleb täita järgmisi piiranguid:
1) Õpilane võib koolitusprogrammis olevaid lende sooritada 24 tunni jooksul maksimaalselt 1,5 tundi, mis võib olla jaotatud kolmeks 30-minutiliseks või kaheks 45-minutiliseks lennuks. Lisaks sellele võib sooritada lühiajalisi lende ühelt lennuplatsilt teisele. Sellisel juhul ei tohi ööpäevane lennuaeg ületada kahte tundi. Eespool toodud piirang ei kehti koolitusprogrammis olevate marsruutlendude kohta.
2) Lennuharjutuste vahel peab õpilasel olema vähemalt ühe tunni pikkune puhkeaeg.[§ 144 kehtib kuni 31.07.2006]
§ 144. Lennujuhi ja lennuvälja lennu informaatori koolitus
(1) Lennujuhi ja lennuvälja lennuinformaatori koolitus toimub kooskõlas 1944. a Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisaga 1.
(2) Lennujuhtimise või lennuvälja lennuinfoteeninduse koolitusorganisatsioon peab omama Lennuameti tunnustust koolituse läbiviimiseks. Tunnustust taotletakse Lennuametilt kirjalikult. Taotlusele, mis sisaldab taotleja nime ja aadressi, lisatakse järgmised andmed:
1) koolituse eesmärk;
2) koolituse läbiviimise eest vastutavad isikud:
–koolituse üldjuht;
–koolituse programmijuht;
–koolituse läbiviijate nimekiri;
3) koolituse läbiviimise koht ja kasutatavad ruumid;
4) koolituses kasutatavad simulaatorid;
5) loetelu lennuliiklusteenistustest, kus toimub tööpraktika, ettevõtjatest ja isikutest, kes vastutavad koolituse eest, ja muudest koolituses osalevatest ettevõtjatest;
6) koolitusprogrammid, näidates ära õppeained, käsitletavad teemad ja tundide mahu;
7) kvaliteedi tagamise ja sisekontrolli kirjeldus.
(3) Lennuameti tunnustus antakse kindlale kursusele või määratud ajaks, kuid mitte rohkem kui kolmeks aastaks.
(4) Tunnustuse aluseks olevate asjaolude muutumisel peab koolitaja sellest Lennuametile teatama ja saama selleks Lennuametilt heakskiidu.
(5) Lennujuhtide ja lennuvälja lennuinformaatorite väljaõppe programm peab sisaldama järgmisi valdkondi:
1) lennundusõigus – lennujuhtide töösse puutuvad reeglid ja eeskirjad;
2) lennuliiklusteeninduse süsteem – lennuliiklusteeninduse alused ja korraldamine, lennuliikluse juhtimine ja lennuvälja lennuinfoteenindus, aeronavigatsioonilise info teenindus, briifing;
3) üldised teadmised – aerodünaamika põhialused, õhusõiduki, selle süsteemide ja jõuseadmete tööpõhimõtted, liikluses osalevate õhusõidukite andmed;
4) inimtegur – inimtegevuse ja -käitumise mõju lennuliikluse juhtimisele ja ohutuse tagamisele;
5) meteoroloogia – lennundusmeteoroloogia, meteoroloogilise dokumentatsiooni ja informatsiooni kasutamine ja hindamine, lendude teostamist ja lennuohutust mõjutavate ilmastikunähtuste tekkepõhjused ja iseloom;
6) navigatsioon – navigatsiooniseadmed ja -süsteemid maa peal ja õhusõiduki pardal ning nende tööpõhimõtted, lennunavigatsiooni põhimõtted, visuaalsete vahendite ja navigatsioonisüsteemide täpsus ning piirangud nende kasutamisel, kõrguse arvestamine;
7) operatsioonilised protseduurid – erinevate lennujuhtimisteenistuste töö reeglid, protseduurid, õhusõidukite hajutusnormid ja nende rakendamine, lennunduse sideteenistus, fraseoloogia ja raadioside protseduurid tava-, eri- ja avariiolukorras, vajaliku lennundusdokumentatsiooni kasutamine, praktilised meetmed lennuohutuse tagamiseks;
8) otsingu- ja päästeteenindus;
9) eesti keele kõrgtaseme eksam ja Euroopa Lennuohutuse Aeronavigatsiooni Organisatsiooni (Eurocontrol) inglise keele test (Potency Test of English Language for Air Traffic Controllers);
10) simulaatoriharjutused.
(6) Pärast eksamite sooritamist peab koolitaja väljastama koolitatavale tunnistuse, milles on näidatud läbitud õppeainete, simulaatoriharjutuste, tööpraktika maht ja hinded.
[RTL 2005, 93, 1411 - jõust. 01.08.2006]
29. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 145. Rakendussäte
Määrusega tunnistatakse kehtetuks teede- ja sideministri 27. oktoobri 2000. a määrus nr 85 «Nõuded õhusõiduki meeskonnaliikme ja hooldemehhaaniku, lennuliikluse lennujuhi ja -informaatori ning lendude korraldaja vanusele, tervislikule seisundile, kutsesobivusele ja kvalifikatsioonile ning nende ettevalmistamisele, eksamineerimisele ja neile lubade väljaandmisele» (RTL 2000, 114, 1798).
1 EÜ Nõukogu direktiivi (EÜ) nr 91/670 lennunduspersonali lennunduslubade vastastikuse tunnustamise kohta tsiviillennunduses (ELT L 373, 31.12.1991, lk 21–25).
2 JAR-FCL 1 - Lennuameti Teataja nr 3, 2001
JAR-FCL 2 - Lennuameti Teataja nr 8, 2001
JAR-FCL 4 - Lennuameti Teataja nr 4, 2001
JAR-66 - Lennuameti Teataja nr 6, 2001
JAR-145 - Lennuameti Teataja nr 2, 2001
JAR-147 - Lennuameti Teataja nr 6, 2001
JAR-OPS - Lennuameti Teataja nr 7, 2001
[RTL 2005, 95, 1434 - jõust. 11.09.2005]
§ 146. Lennunduslubade väljaandmisel aluseks võetavad dokumendid
Lennuamet juhindub lennunduslubade väljaandmisel järgmistest dokumentidest:
1) Chicago 1944. aasta rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisa 1 (Annex1) “Lennundusspetsialistide load”;
2) Ühinenud Lennuametite (Joint Aviation Authorities) ühtsed lennundusnõuded (Joint Aviation Requirements – JAR):JAR-FCL 1 “Lennuki lennumeeskonna liikmete lubade väljaandmine”
JAR-FCL 2 “Kopteri lennumeeskonna liikmete lubade väljaandmine”
JAR-66 “Lennundustehniline personal”
JAR-147 “Nõuded lennundustehnilise personali koolitusele/eksamineerimisele”
[RTL 2002, 98, 1529 - jõust. 12.09.2002]
§ 147. Seni välja antud lubade, (lennundus)tunnistuste ja pädevustunnistuste kehtivus
Enne käesoleva määruse jõustumist välja antud load, (lennundus)tunnistused ja pädevustunnistused jäävad kehtima viimase tervisekontrolli kehtivuse lõpuni.
[RTL 2002, 98, 1529 - jõust. 12.09.2002]
Facebook
Twitter