Kultiveerimismaterjali kategooriad, kultiveerimismaterjali algmaterjalile ning kultiveerimismaterjali kvaliteedile esitatavad nõuded1
Vastu võetud 06.07.2006 nr 45
RTL 2006, 55, 999
jõustumine 20.07.2006
Muudetud järgmise määrusega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
21.01.2009 nr 8 (RTL 2009, 11, 131) 1.02.2009
Määrus kehtestatakse «Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse» § 5 lõike 3, § 76 lõike 5 ja § 104 lõike 5 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse:
1) kultiveerimismaterjali
kategooriad ning kultiveerimismaterjali algmaterjalile esitatavad nõuded;
2)
Eestis metsakultiveerimismaterjali tootmisel ja turustamisel kehtivad
kvaliteedinõuded.
§ 2. Kultiveerimismaterjali kategooriad ja kultiveerimismaterjali algmaterjalile esitatavad nõuded
Kultiveerimismaterjali kategooria määrab tema algmaterjali päritolu,
mille alusel kultiveerimismaterjal jagatakse järgmistesse
kategooriatesse:
1) kategooriasse algallikas tuntud
(tähistatakse numbrikoodiga 1) kuulub kultiveerimismaterjal, mis pärineb
teadaolevas päritolupiirkonnas asuvast käesoleva määruse lisa 1 punktis
A nimetatud miinimumnõuetele vastavast seemneallikast või puistust;
2)
kategooriasse valitud (tähistatakse numbrikoodiga 2) kuulub
kultiveerimismaterjal, mis pärineb ühes päritolupiirkonnas käesoleva
määruse lisa 1 punktis B esitatud miinimumnõuetele vastavast
populatsiooni tasemel fenotüübi alusel valitud puistust;
3)
kategooriasse kvalifitseeritud (tähistatakse numbrikoodiga 3)
kuulub kultiveerimismaterjal, mis pärineb seemlast, perekondade
vanematest, kloonidest või kloonisegudest, mille komponendid on isendite
tasemel fenotüübi alusel valitud. Algmaterjal peab vastama käesoleva
määruse lisa 1 punktis C esitatud miinimumnõuetele. Algmaterjali
katsetamine ei pea tingimata olema läbi viidud või lõpetatud;
4)
kategooriasse katsetatud (tähistatakse numbrikoodiga 4) kuulub
kultiveerimismaterjal, mis pärineb puistutest, seemlatest, perekondade
vanematest, kloonidest või kloonisegudest, kuid kultiveerimismaterjali
paremus peab olema tõestatud võrdluskatsetega või geneetiliste
hindamismeetoditega. Algmaterjal peab vastama käesoleva määruse lisa 1
punktis D esitatud miinimumnõuetele.
§ 3. Turustatavale kultiveerimismaterjalile esitatavad nõuded
(1) Eestis metsade uuendamiseks kasutatavat kultiveerimismaterjali võib turustada, kui see kuulub kategooriasse algallikas tuntud, valitud, kvalifitseeritud või katsetatud ning kultiveerimismaterjali kvaliteet vastab lõigetes 5–7 esitatud nõuetele.
(2) Eestis metsade uuendamiseks kasutatavate kunstlike hübriidide kultiveerimismaterjali võib turustada juhul, kui see kuulub kategooriasse valitud, kvalifitseeritud või katsetatud ning kultiveerimismaterjali kvaliteet vastab lõigetes 5–7 esitatud nõuetele.
(3) Eestis metsade uuendamiseks kasutatavate vegetatiivselt paljundatavate liikide ja kunstlike hübriidide kultiveerimismaterjali võib turustada juhul, kui see kuulub kategooriasse valitud, kvalifitseeritud või katsetatud ning kultiveerimismaterjali kvaliteet vastab lõikes 6 esitatud nõuetele.
(4) Eestis metsade uuendamiseks kasutatavate liikide ja kunstlike hübriidide kultiveerimismaterjali, mis koosneb täielikult või osaliselt geneetiliselt muundatud organismidest, võib turustada kooskõlas «Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse» §-ga 6 juhul, kui see kuulub kategooriasse katsetatud ja kultiveerimismaterjali kvaliteet vastab lõigete 5, 6 ja 7 nõuetele.
(5) Eestis turustatav metsade uuendamiseks kasutatav seemnepartii loetakse kvaliteetseks, kui seemned on vähemalt 99% ulatuses liigiehtsad ning seemnepartii vastab käesoleva määruse lisas 2 toodud nõuetele.
(6) Eestis sertifitseerimisele kuuluvate metsapuuliikide
istutusmaterjali partii peab turustamisel olema terve ja elujõuline.
Istutusmaterjal loetakse kvaliteetseks kui taimedel ei esine:
1)
elujõudu pärssivaid haigusi ja kahjureid või nende poolt tekitatud
kahjustusi;
2) agrotehnikast tingitud elujõudu vähendavaid muutusi;
3)
kõverdunud tüve, mitmeladvalisust või -tüvelisust, nõrgalt arenenud või
kuivanud juurestikku;
4) okaspuudel ladvavõrse täielikku kasvupeetust
või ladvakasvu, mis on külgvõrsetest lühem;
5)
mehhaanilisi vigastusi, rebendeid, pakase- või põuakahjustusi;
6)
ebanormaalset värvust.
(7) Lõikes 6 esitatud tingimustele vastav istutusmaterjal peab käesoleva määruse lisa 3 punktis A, B ja C nimetatud sortimendi osas vastama vähemalt 95% ulatuses samas lisas toodud nõuetele.
(8) Eesti päritolu, setifitseerimisele mittekuuluva, muu kultiveerimismaterjali seemnepartii peab turustamisel olema liigiehtne, okaspuude korral puhtusega üle 65% ja idanevusega üle 15% ning lehtpuude korral puhtusega üle 60% ja eluvõimega üle 40%.
(9) Eesti päritolu muu kultiveerimismaterjali taimed, mida kasutatakse
metsauuenduseks, peavad turustamisel vastama lõike 6 nõuetele.
1
Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiiv 1999/105/EÜ metsapaljundusmaterjali
turustamise kohta (EÜT L 11, 15.01.2000, lk 17–40).
Keskkonnaministri 6. juuli 2006. a määruse nr 45
«Kultiveerimismaterjali kategooriad, kultiveerimismaterjali
algmaterjalile ning kultiveerimismaterjali kvaliteedile esitatavad
nõuded» lisa 1 [RTL 2009, 11, 131 – jõust. 1.02.2009] |
Algmaterjali tunnustamise miinimumnõuded
A. Algmaterjali tunnustamise miinimumnõuded kategooriasse algallikas tuntud kuuluva kultiveerimismaterjali tootmiseks
1) Kategooriasse algallikas tuntud kuuluva kultiveerimismaterjali
algmaterjaliks on kas ühe teadaolevas päritolupiirkonnas paiknev:
1.1.
normaalpuistu, mille pindala on vähemalt 0,5 ha ja vanus üle 40 aasta,
mis kuulub Ia–III boniteediklassi ning mille peapuuliigi osatähtsus on
vähemalt 50%;
1.2. selektsiooniliselt väärtuslike puude grupp
või üksikpuu.
2) Peab olema kindlaks määratud kultiveerimismaterjali pärinemispiirkond ning seemneüksuse kogumise koht, selle kõrgus või kõrguste vahemik merepinnast.
3) Peab olema määratud, kas kategooria algallikas tuntud kultiveerimismaterjali algmaterjal on autohtoonse, indigeense, muu kui autohtoonse, muu kui indigeense või teadmata päritoluga.
B. Algmaterjali tunnustamise miinimumnõuded kategooriasse valitud kuuluva kultiveerimismaterjali tootmiseks
Algmaterjaliks olevat puistut hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:
1)
päritolu: varasemate andmete või muude sobivate tõendite põhjal peab
olema määratud, kas tegemist on autohtoonse, indigeense, mitteindigeense
või teadmata päritoluga puistuga;
2) isoleeritus: valitud
puistute naabriks on sama puuliigi korral vähemalt normaalpuistud;
3)
populatsiooni efektiivne suurus: puistu on piisava risttolmlemise
tagamiseks vähemalt pindalaga 0,5 ha;
4) vanus ja arengujärk:
okaspuupuistu on vähemalt 50-aastane, pehmelehtpuupuistu vähemalt
40-aastane ja kõvalehtpuupuistu vähemalt 60-aastane. Puistu peab
koosnema puudest sellises arengujärgus, mis võimaldab selgelt hinnata
nende selektsioonilist väärtust, kusjuures peapuuliigi osa keskealistes
ja valmivates puistutes on vähemalt 70% ja küpsetes puistutes vähemalt
80%;
5) ühtlus: puistus kasvavate puude morfoloogiliste
karakteristikute varieerumine peab jääma kasvukohale iseloomulikesse
normaalsetesse piiridesse. Väheväärtuslikud miinuspuud raiutakse
puistust välja vähemalt kümme aastat enne kultiveerimismaterjali
varumist;
6) kohastumus: puud puistus peavad olema piirkonna
ökoloogiliste tingimustega selgelt kohastunud;
7) tervislik
seisund ja vastupanuvõime: puistut moodustavad puud peavad olema
kahjurorganismidest vabad ning valmis taluma oma kasvukohas ebasoodsaid
ilmastiku- ja kasvukohatingimusi (välja arvatud saastekahjustusi);
8)
tagavara juurdekasv: valitud puistute puidutagavara juurdekasv peaks
normaaltingimustes ületama samasuguste ökoloogiliste ja
majandamistingimuste korral aktsepteeritavat keskmist puidu juurdekasvu;
9)
puidu kvaliteet: puidu kvaliteeti ei tohi halvendada jämedad ja tüve
suhtes väga väikese nurga all kasvavad oksad;
10) tüvevorm
või võrakuju: puistut moodustavad puud peavad olema sirged ja
korrapärase ristlõikega tüvega, ühtlase võraga ja hea laasumisega.
C. Algmaterjali tunnustamise miinimumnõuded kategooriasse kvalifitseeritud kuuluva kultiveerimismaterjali tootmiseks
1) Seemlad
1.1. seemla tüübi, eesmärgi, asukoha, isoleerituse,
kloonikoosseisu ja kloonide paiknemise skeemi ning kõik nende näitajate
muutused kinnitab ja registreerib Keskkonnaamet;
1.2. seemla
komponentkloonid valitakse nende parimate tunnuste põhjal, pannes
erilist rõhku lisa 1B kohastele nõuetele 4, 6, 7, 8, 9 ja 10;
1.3.
seemla komponentkloonid istutatakse Keskkonnaameti kinnitatud
asendiplaani kohaselt ja paigutatakse nii, et iga komponenti on võimalik
selgelt eristada;
1.4. seemla harvendamine kooskõlastatakse
Keskkonnaametiga märkides harvendamisel rakendatud valikukriteeriumid;
1.5.
seemlaid tuleb majandada ja seemneid koguda nii, et see ei muuda seemla
kasutuseesmärki. Kui seemla rajamise eesmärk on hübriidi aretamine,
tuleb hübriidide osakaal kultiveerimismaterjalis välja selgitada vastava
kontrollkatsega.
[RTL 2009, 11, 131 – jõust. 1.02.2009]
2) Perekondade vanemad
2.1. vanemad valitakse nende parimate tunnuste
põhjal, pannes erilist rõhku lisas 1 B esitatud nõuetele 4, 6, 7, 8, 9
ja 10 või siis nende võimele moodustada ristamiskombinatsioone;
2.2.
ristamise eesmärk, ristamise kava ja tolmeldamissüsteem, komponendid,
isoleeritus, asukoht ja kõik nende näitajate olulised muutused
kinnitatakse ja registreeritakse Keskkonnaametis;
2.3.
Keskkonnaametis kinnitatakse ja registreeritakse ristamisel segu
moodustavate vanemate identiteet, arv ja osakaal;
2.4. kui vanemaid
kasutatakse hübriidi aretamiseks, tuleb hübriidide osakaal
kultiveerimismaterjalis välja selgitada kontrollkatse abil.
[RTL 2009, 11, 131 – jõust. 1.02.2009]
3) Kloonid
3.1. kloonid peavad olema selgelt eristatavate iseärasuste
põhjal identifitseeritavad ja tunnustatud ning registreeritud
Keskkonnaametis;
3.2. kloonitud isendite väärtus selgitatakse välja
kogemuse või pikemaajaliste katsete põhjal;
3.3.
lähtematerjal (ortetid) kloonide tootmiseks valitakse nende parimate
tunnuste põhjal, pannes erilist rõhku lisas 1 B esitatud nõuetele 4, 6,
7, 8, 9 ja 10 või siis nende võimele moodustada ristamisel
kombinatsioone;
3.4. ühest lähteisendist võib Eestis metsa
uuendamisel kasutamiseks toota istutusmaterjali maksimaalselt ühele
miljonile taimele vastavas koguses.
[RTL 2009, 11, 131 – jõust. 1.02.2009]
4) Kloonisegud
4.1. kloonisegu peab vastama punktides 3.1., 3.2. ja
3.3. esitatud nõuetele;
4.2. kloonisegu moodustavate
komponentkloonide identiteet, arv ja proportsiooniline vahekord, samuti
kasutatav selektsioonimeetod ja lähtematerjal peab olema Keskkonnaametis
heaks kiidetud;
4.3. kategoorias kvalifitseeritud tunnustab
Keskkonnaamet Eestis kuni 10 aasta kestel kasutamiseks kloonisegu, mis
on kombinatsioon vähemalt 10 kloonist.
[RTL 2009, 11, 131 – jõust. 1.02.2009]
D. Kategooriasse katsetatud kuuluva kultiveerimismaterjali tootmiseks mõeldud algmaterjali tunnustamise miinimumnõuded
1) Kõigile katsetele kehtivad nõuded
1.1. Üldnõuded
Algmaterjal
peab vastama lisa 1B või 1C kohaselt esitatud nõuetele. Algmaterjali
tunnustamiseks korraldatavate katsete ettevalmistamine, teostamine ja
katsetulemuste tõlgendamine peab toimuma rahvusvaheliselt tunnustatud
menetluse kohaselt.
1.2. Uuritavad omadused
Katsed tuleb
korraldada nii, et need võimaldaksid hinnata katsematerjali teatud
omadusi, mis määratakse kindlaks iga katse jaoks eraldi. Rõhku tuleb
panna katsetatud seemnest kasvatatud taimede adaptatsioonivõimele,
kasvule, neid mõjutada võivatele olulistele biootilistele ja
abiootilistele teguritele.
1.3. Dokumentatsioon
Dokumentaalselt
tuleb kirjeldada katsealade asukohta: kliimatingimusi, mullastikku,
senist kasutusviisi, rajamist, majandamist ja mistahes biootilistest või
abiootilistest teguritest põhjustatud kahjustusi. Dokumentatsioon peab
olema Keskkonnaametile kättesaadav. Keskkonnaamet fikseerib
katsematerjali vanuse ja hindamise käigus saadud katsetulemused.
1.4.
Katsete ettevalmistamine
Kõiki uuendusmaterjali valimeid tuleb
kasvatada, ümber istutada ja hooldada võimalikult ühetaoliselt, niipalju
kui kasutatav taimematerjal seda võimaldab.
Kõik katsed peavad
olema statistiliselt esinduslikud, hõlmates nii suure arvu puid, et
oleks võimalik hinnata iga uuritava komponendi individuaalseid
iseärasusi.
1.5. Katsetulemuste analüüsimine ja usaldusväärsus
Mõõtmistulemusi
analüüsitakse rahvusvaheliselt tunnustatud statistiliste meetodite
alusel. Katsemetoodika ja üksikasjalikud katsetulemused peavad olema
soovijatele kättesaadavad. Kui katsete käigus selgub, et
uuendusmaterjalil ei ole vähemalt algmaterjaliga võrdseid omadusi või
algmaterjaliga võrreldavat vastupanuvõimet majanduslikku tähtsust
omavatele kahjurorganismidele, ei ole sellise uuendusmaterjali
kasutamine lubatud.
[RTL 2009, 11, 131 – jõust. 1.02.2009]
2) Algmaterjali geneetilisele hindamisele esitatavad nõuded
2.1.
Võib korraldada järgmiste algmaterjalide komponentide geneetilist
hindamist: seemlad, perekondade vanemad, kloonid ja kloonisegud.
2.2.
Dokumentatsioon
Algmaterjali tunnustamiseks on lisaks vaja dokumente,
mis tõendavad hinnatud komponentide identiteeti, päritolu ja sugupuud
ning hindamiskatsetes kasutatud uuendusmaterjali tootmisel kasutatud
ristamisskeemi.
2.3. Katseprotseduurid
Täidetud peavad olema
järgmised nõudmised:
2.3.1. iga komponendi geneetilist
väärtust tuleb hinnata vähemalt kahel proovitükil, millest vähemalt ühe
proovitüki keskkonnatingimused sarnanevad tingimustega uuendusmaterjali
kavandatavas kasutuspiirkonnas;
2.3.2. turustamiseks mõeldud
uuendusmaterjali arvestuslik paremus arvutatakse välja hinnanguliste
geneetiliste väärtuste ja kindla ristamisskeemi põhjal;
2.3.3.
hindamiskatsete ja geneetiliste arvutuste tulemused kinnitab
Keskkonnaamet.
2.3.4. Katsetulemuste tõlgendamine
Uuendusmaterjali
arvestuslik paremus võrdluspopulatsiooni suhtes karakteristiku või
karakteristikute kompleksi osas leitakse arvutuslikult.
Kui
katsetatud uuendusmaterjali geneetiline väärtus on mõne olulise
karakteristiku osas võrdluspopulatsiooni omast väiksem, tuleb seda
märkida.
[RTL 2009, 11, 131 – jõust. 1.02.2009]
3) Kultiveerimismaterjali võrdluskatsetele esitatavad nõuded
3.1.
Proovivõtmine uuendusmaterjalist
Võrdluskatseks võetud proov
peab olema tunnustamisele minevast algmaterjalist toodetud
uuendusmaterjali suhtes esinduslik.
Võrdluskatseteks generatiivselt
paljundatud uuendusmaterjal peab olema kogutud kas heal õitsemis- ja
seemneaastal, saadud kunstliku tolmendamisega või saadud meetoditega,
mis tagavad proovi esinduslikkuse.
3.2. Standardmaterjal
Standardmaterjal
esindab uuendusmaterjali, mis on katsete alustamise ajaks ja sellistes
ökoloogilistes tingimustes, mille jaoks materjali tahetakse
sertifitseerida, osutunud metsanduslikult kasulikuks. See peab
võimalikult suures ulatuses pärinema lisa 2B kohaselt esitatud
kriteeriumide alusel selekteeritud puistutest või siis testitud
materjali tootmise jaoks ametlikult tunnustatud algmaterjalist.
Aretatud
hübriidide võrdluskatsetel tuleb võimaluse korral võtta
standardmaterjali hulka hübriidi mõlema lähteliigi esindajaid.
Võimaluse
korral tuleb kasutada enam kui ühte standardmaterjali. Kõigis katsetes
tuleb kasutada ühte ja sama standardmaterjali võimalikult erinevates
kasvukohatingimustes.
3.3. Katsetulemuste tõlgendamine
Katsetulemused
peavad vähemalt ühe olulise karakteristiku osas näitama statistiliselt
olulist paremust standardmaterjaliga võrreldes.
Kui
majanduslikult või ökoloogiliselt olulise karakteristiku osas näitavad
katsetulemused standardmaterjaliga võrreldes oluliselt halvemaid
tulemusi, peab see olema selgelt märgitud ja need tulemused peavad olema
kompenseeritud muude soodsate tunnustega.
4) Esialgne (ajutine) tunnustamine
Esialgne tunnustus antakse lühiajaliselt kestnud katsete tulemuste esialgse hindamise põhjal. Esialgse tunnustamise põhjal väidetavalt soodsamate näitajate tõelevastavust tuleb vähemalt iga kümne aasta tagant üle kontrollida.
5) Eelkatsed
Taimlate, katmikalade ja laboratooriumi tingimustes korraldatud katsete tulemuste põhjal võib Keskkonnaamet anda materjalile esialgse või ka lõpliku tunnustuse juhul, kui õnnestub näidata, et valitseb tihe seos eelkatsete käigus mõõdetava tunnuse ja metsas kasvavate taimedega korraldatud katsete põhjal hinnatud tunnuste vahel. Ülejäänud katsealused tunnused peavad vastama punktis 3 esitatud nõuetele.
[RTL 2009, 11, 131 – jõust. 1.02.2009]
Keskkonnaministri 6. juuli 2006. a määruse nr 45
«Kultiveerimismaterjali kategooriad, kultiveerimismaterjali
algmaterjalile ning kultiveerimismaterjali kvaliteedile esitatavad
nõuded» lisa 2 |
Metsapuude seemned
Puuliik | Puhtus (%) | Idanevus (%) | Eluvõime (%) |
Harilik mänd Pinus sylvestris | üle 92 | üle 65 | |
Harilik kuusk Picea abies | üle 92 | üle 60 | |
Euroopa lehis Larix decidua | üle 65 | üle 15 | |
Siberi lehis Larix sibirica | üle 65 | üle 15 | |
Eurojaapani lehis Larix x eurolepis | üle 65 | üle 5 | |
Jaapani lehis Larix kaempferi | üle 65 | üle 25 | |
Harilik ebatsuuga Pseudotsuga menziesii | üle 60 | üle 25 | |
Keerdmänd Pinus contorta | üle 85 | üle 30 | |
Aru- ja sookask Betula pendula; Betula pubescens | üle 25 | üle 25 | |
Sanglepp ja hall-lepp Alnus glutinosa; Alnus incana | üle 65 | üle 30 | |
Harilik tamm Quercus robur | üle 97 | üle 50 | |
Punane tamm Quercus rubra | üle 97 | üle 50 | |
Harilik saar Fraxinus excelsior | üle 90 | üle 50 | |
Harilik vaher Acer platanoides | üle 93 | üle 60 | |
Harilik pärn Tilia cordata | üle 96 | üle 55 |
Keskkonnaministri 6. juuli 2006. a määruse nr 45
«Kultiveerimismaterjali kategooriad, kultiveerimismaterjali
algmaterjalile ning kultiveerimismaterjali kvaliteedile esitatavad
nõuded» lisa 3 |
A. Paljasjuursed seemikud
Puuliik |
Minimaalne pikkus (cm) |
Minimaalne juurekaela läbimõõt (mm) |
Maksimaalne vanus aastates |
Harilik mänd Pinus sylvestris | 8 | 2 | 2 |
Harilik kuusk Picea abies | 8 | 2 | 2 |
Sookask Betula pubescens | 30 | 2 | 2 |
Arukask Betula pendula | 30 | 2 | 2 |
Sanglepp Alnus glutinosa | 25 | 2 | 2 |
Harilik saar Fraxinus excelsior | 15 | 3 | 3 |
Harilik tamm Quercus robur | 12 | 3 | 3 |
Harilik pärn Tilia cordata | 10 | 2 | 3 |
Harilik vaher Acer platanoides | 10 | 2 | 2 |
B. Paljasjuursed istikud
Puuliik |
Minimaalne pikkus (cm) |
Minimaalne juurekaela läbimõõt (mm) |
Maksimaalne vanus aastates |
Harilik kuusk Picea abies Arukask Betula pendula Harilik saar Fraxinus excelsior Harilik tamm Quercus robur Harilik pärn Tilia cordata Harilik vaher Acer platanoides |
22 32 25 25 30 25 |
4 4 4 4 5 6 |
4 3 5 5 4 4 |
C. Suletud juurekavaga taimed
Puuliik |
Maksimaalne tihedus kasvatamisel (taime/m2) |
Minimaalne pikkus (cm) |
Maksimaalne vanus kuudes |
Harilik mänd Pinus sylvestris Harilik mänd Pinus sylvestris |
850 500 |
8 12 |
15 23 |
Harilik kuusk Picea abies Harilik kuusk Picea abies |
1000 600 |
8 18 |
14 25 |
Arukask Betula pendula Arukask Betula pendula |
550 550 |
25 15 |
14 4 |