Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste põhimäärus

Vastu võetud 01.04.2010 nr 5

Määrus kehtestatakse «Kaitseväe korralduse seaduse» § 12 lõike 3, § 22 lõike 2 ja «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 4 lõike 3 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste staatus

  (1) Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused (edaspidi õppeasutus) on riigikaitseline rakenduskõrgkool «Rakenduskõrgkooli seaduse» tähenduses.

  (2) Õppeasutus on kaitseväe struktuuriüksus.

§ 2.   Esindamine

  Oma ülesannete täitmisel esindab õppeasutus riiki ja kaitseväge.

§ 3.   Õppeasutuse inglisekeelne nimetus

  Õppeasutuse nimetus inglise keeles on Estonian National Defence College.

§ 4.   Asukoht

  (1) Õppeasutuse asukohaks on Tartu. Õppeasutuse postiaadress on Riia 12, Tartu 51013.

  (2) Õppeasutuse struktuuriüksused võivad asuda mujal Eestis, mille postiaadressid tuuakse ära nende põhimäärustes.

§ 5.   Õppeasutuse pitsat ja sümboolika

  (1) Õppeasutusel on kaitseväe juhataja poolt kehtestatud kujundusega pitsat.

  (2) Õppeasutusel ja tema struktuuriüksustel võivad olla õigusaktidega kehtestatud teenetemärgid ja sümbolid.

§ 6.   Õppeasutuse kodukord

  Õppeasutusel on kodukord, mille kinnitab õppeasutuse ülem ja mis sätestab töökorralduse ja käitumisreeglid õppeasutuses.

§ 7.   Õppeasutuse koosseis

  Õppeasutuse koosseisu kinnitab kaitseväe juhataja, lähtudes kaitseministri poolt õppeasutusele kehtestatud sõjaväelise auastmega ametikohtade ning muude riigiteenistujate üldarvust.

2. peatükk ÕPPEASUTUSE EESMÄRK, TEGEVUSVALDKONNAD JA ÜLESANDED 

§ 8.   Õppeasutuse eesmärk, tegevusvaldkonnad ja ülesanded

  (1) Õppeasutuse eesmärk on ette valmistada professionaalseid, isamaaliselt kasvatatud ja demokraatlikke väärtuseid austavaid allohvitsere ja ohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule.

  (2) Õppeasutuse tegevusvaldkonnad on:
  1) kõrghariduse andmine rakenduskõrgharidus- ja magistriõppe õppekavade alusel;
  2) keskhariduse baasil kutsehariduse andmine kutseõppe õppekava alusel;
  3) täiendusõppe, sealhulgas reservväelaste koolituse, läbiviimine;
  4) riigikaitsega seotud teadus- ja arendustegevus ning rakendusuuringud;
  5) vastuvõtva riigi toetuse osutamine.

  (3) Õppeasutuse põhiülesanded on sätestatud Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2008. a määruses nr 161 «Kaitseväe põhimäärus».

3. peatükk ÕPPEASUTUSE JUHTIMINE, STRUKTUUR JA STRUKTUURIÜKSUSTE ÜLESANDED 

§ 9.   Õppeasutuse ülem

  (1) Õppeasutust juhib ja esindab ülem.

  (2) Õppeasutuse ülema määrab ametikohale kaitseväe juhataja kaitseministri ning haridus- ja teadusministri nõusolekul.

  (3) Õppeasutuse ülema ametikohale võib määrata vähemalt vanemohvitseri auastmes oleva kaadrikaitseväelase, kes omab doktorikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni, või vähemalt koloneli auastmes kaadrikaitseväelase, kes omab magistrikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni ning kes on teeninud vähemalt kolm aastat vanemohvitseri ametikohal.

  (4) Õppeasutuse ülema äraolekul asendab teda õppeosakonna ülem, viimase äraolekul aga Kõrgema Sõjakooli ülem või kaitseväe juhataja poolt määratud isik.

  (5) Õppeasutuse ülema põhiülesanded on sätestatud Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2008. a määruses nr 161 «Kaitseväe põhimäärus».

  (6) Õppeasutuse ülemal on talle alluvate kaitseväelaste suhtes «Kaitseväe distsiplinaarseaduses» kaitseringkonna ülemale ettenähtud distsiplinaarvõim.

§ 10.   Õppeasutuse nõukogu

  (1) Õppeasutuse nõukogu (edaspidi nõukogu) on õppeasutuse kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu.

  (2) Nõukogu esimees on õppeasutuse ülem.

  (3) Nõukogusse kuuluvad:
  1) õppeasutuse ülem;
  2) Kõrgema Sõjakooli ülem;
  3) Lahingukooli ülem;
  4) Rakendusuuringute Keskuse ülem;
  5) Täiendusõppe Keskuse ülem;
  6) Väljaõppevahendite Keskuse ülem;
  7) logistikaosakonna ülem;
  8) õppeosakonna ülem;
  9) üldosakonna ülem;
  10) õppejõudude esindajad;
  11) üliõpilaskonna esindajad, keda peab olema vähemalt üks viiendik nõukogu koosseisust;
  12) õpilaskonna esindaja.

  (4) Nõukogu liikmete arvu määrab õppeasutuse ülem.

  (5) Üliõpilaskonna esindajad valitakse üliõpilaskonna poolt selliselt, et nende hulgas oleks vähemalt üks kadett ja üks keskastmekursuse kuulaja.

  (6) Õppejõudude esindajate kandidaate nõukogusse võivad esitada ja valida korralised õppejõud. Õppejõudude esindajaks võib nõukogusse kandideerida korraline õppejõud.

  (7) Õppejõudude esindajate volitused kestavad alates 1. septembrist kuni järgmise aasta 31. augustini. Üliõpilaskonna ja õpilaskonna esindajate volitused kestavad nende väljaarvamiseni õppeasutusest või volituste lõpuni.

  (8) Õppejõudude esindajate valimised korraldab õppeosakonna ülem, üliõpilaskonna esindajate valimine toimub üliõpilaskonna põhikirjas sätestatud korras, õpilaskonna esindaja valimine toimub õpilaskonna põhikirjas sätestatud korras.

  (9) Nõukogu istungil võivad osaleda sõnaõigusega nõunike kogu volitatud esindaja ja teised õppeasutuse ülema poolt kutsutud isikud.

§ 11.   Nõukogu pädevus

  Nõukogu:
  1) teeb kaitseministrile ettepanekuid õppeasutuse põhimääruse muutmise ja täiendamise algatamiseks;
  2) võtab vastu õppeasutuse arengukava ja esitab selle kaitseväe juhataja kaudu kaitseministrile kinnitamiseks, kooskõlastades arengukava eelnevalt haridus- ja teadus ministriga;
  3) vaatab läbi õppeasutuse eelarve projekti;
  4) kinnitab õppeasutuse eelarve täitmise aruande;
  5) kiidab heaks õppeasutuse tööplaanid ja nende täitmise aruanded;
  6) valib korralised õppejõud ja teadustöötajad;
  7) kehtestab õppejõudude kvalifikatsiooninõuded ning nendele vastavuse hindamise tingimused ja korra ning õppurite varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimused ja korra;
  8) kehtestab õppurite vastuvõtutingimused ja -korra, sealhulgas kooskõlas «Välismaalaste seadusega» välismaalase õppekeele oskuse piisavuse hindamiseks õppekeele taseme miinimumnõuded;
  9) kehtestab õppurite õppeasutusest väljaarvamise tingimused ja korra;
  10) kehtestab täiendusõppe vormid, täiendusõppe läbiviimise korra ning täiendusõppe läbimist tõendavate dokumentide väljastamise korra;
  11) otsustab õppeasutuses vähemalt 10 aastat professorina töötanud vanaduspensioniealiseks saanud õppejõu nimetamise emeriitprofessoriks ja kehtestab emeriitprofessori tasu saamise korra;
  12) kooskõlastab õppeasutuse kutseõppe ja kõrghariduse õppekavad;
  13) kinnitab kõrghariduse õppekavad ja kooskõlastab kutseõppe õppekavadesse sisse viidavad parandused ja täiendused õigusaktidega lubatud mahus;
  14) kiidab heaks ühisõppekava enne selle kinnitamist kaitseministri poolt ning kiidab heaks ühisõppekava koostöölepingu sõlmimise;
  15) kehtestab õppeasutuse poolt tasuliste teenuste osutamise tingimused ja korra ning tasu määramise alused;
  16) kinnitab üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikirja;
  17) kehtestab akadeemilise puhkuse saamise korra;
  18) kehtestab õppeasutuse magistriõppe korralise õppejõu õiguse saada vaba semester loometööks või kutseoskuste täiendamiseks ametipalga säilitamisega;
  19) kuulab ära õppeasutuse ülema ja struktuuriüksuste juhtide tegevuse aruanded, samuti nõunike kogu ettepanekud ja hinnangud õppeasutuse arengut ja arendamist puudutavates küsimustes;
  20) lahendab teisi õigusaktide ja käesoleva põhimäärusega tema pädevusse antud küsimusi.

§ 12.   Nõukogu töökord

  (1) Nõukogu töövorm on istung. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal viibib vähemalt kaks kolmandikku nõukogu koosseisust.

  (2) Nõukogu kutsutakse kokku õppeasutuse ülema või vähemalt 1/3 nõukogu liikmete poolt. Õppeasutuse ülem kutsub nõukogu kokku vähemalt kaks korda aastas.

  (3) Nõukogu võtab vastu otsuseid lihthäälteenamusega avalikul hääletamisel. Paragrahvi 11 punktides 1 ja 2 sätestatud küsimusi saab nõukogu otsustada kahekolmandikulise häälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav esimehe hääl.

  (4) Nõukogu tööd korraldab üldosakonna ülem.

  (5) Nõukogu otsusele kirjutab alla nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu vanim kohalolev liige.

  (6) Nõukogu töö täpsem korraldus sätestatakse nõukogu kodukorras.

§ 13.   Nõunike kogu

  (1) Nõunike kogu on õppeasutust ja ühiskonda ühendav nõuandev kogu.

  (2) Õppeasutuse nõunike kogusse kuuluvad:
  1) Kaitseministeeriumi esindajad;
  2) kaitseväe esindajad;
  3) riigikaitse valdkonnas tunnustatud isikud;
  4) teadus- ja haridusvaldkonnas tunnustatud isikud.

  (3) Nõunike kogu liikmete arvu ning nende volituste kestuse määrab, nõunike kogu liikmed nimetab ja nõunike kogu töökorra kinnitab kaitseminister.

  (4) Nõunike kogu valib oma liikmete hulgast esimehe.

  (5) Nõunike kogu teeb nõukogule, kaitseministrile ning haridus- ja teadusministrile ettepanekuid ja annab hinnanguid õppeasutuse, sealhulgas õppekavade arengut puudutavates küsimustes vähemalt üks kord aastas.

  (6) Nõunike kogu volitatud esindajal on õigus osa võtta nõukogu istungitest.

§ 14.   Õppeasutuse struktuuriüksused

  (1) Õppeasutuse struktuuri kuuluvad:
  1) Kõrgem Sõjakool;
  2) Lahingukool;
  3) Rakendusuuringute Keskus;
  4) Täiendusõppe Keskus;
  5) Väljaõppevahendite Keskus;
  6) logistikaosakond;
  7) õppeosakond;
  8) üldosakond.

  (2) Õppeasutuse struktuuriüksused tegutsevad struktuuriüksuste põhimääruste alusel, mille kinnitab õppeasutuse ülem.

§ 15.   Struktuuriüksuste ülesanded

  (1) Kõrgem Sõjakool korraldab kadettide ja keskastmekursuse kuulajate teenistust ja isamaalist kasvatust õppeasutuses.

  (2) Lahingukool korraldab õpilaste ja kursuslaste teenistust ja isamaalist kasvatust õppeasutuses ning koordineerib õppetöö, sealhulgas täiendusõppe, läbiviimist Lahingukoolis.

  (3) Rakendusuuringute Keskus korraldab kaitseväe doktriinibaasi arendamist, riigikaitsele vajaliku teaduskompetentsuse loomist ja säilitamist, ning riigikaitselisi uurimistöid ja arendusprojekte, sealhulgas koostöös NATO, Euroopa Liidu ja nende liikmesriikide asjaomaste struktuuridega.

  (4) Täiendusõppe Keskus korraldab täiendusõpet ning täiendusõppel viibivate kaadrikaitseväelaste teenistust õppeasutuses oma pädevuse piires.

  (5) Väljaõppevahendite Keskus korraldab õppevahendite valmistamist kaitseväele.

  (6) Logistikaosakond korraldab õppeasutuse tegevuseks vajaliku vara hankimist ja haldamist, sealhulgas toitlustamist, meditsiiniteenistust ja transporti.

  (7) Õppeosakond korraldab ja viib läbi õppurite õppetööd, tegeleb teadus- ja arendustegevusega ning teeb rakendusuuringuid sõjanduse ja riigikaitsega seotud valdkondades ning korraldab võõrkeelte oskuse testimist kaitseväes.

  (8) Üldosakond korraldab õppeasutuse personalitööd, finantsteenistust, asjaajamist, side- ja infotehnoloogilist teenindamist, julgeolekualast tegevust, kaplaniteenistust ning muuseumi tööd.

  (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–8 nimetatud struktuuriüksuste ülematel on neile alluvate kaitseväelaste suhtes «Kaitseväe distsiplinaarseadusega» pataljoniülemale ette nähtud distsiplinaarvõim.

4. peatükk ÕPPEKORRALDUS 

§ 16.   Õppetöö korraldus

  (1) Õppetöö õppeasutuses toimub õppekavade alusel.

  (2) Õppetöö, sealhulgas täiendusõppe, korraldust reguleerivad õppeasutuse õppekorralduslikud eeskirjad, mille kinnitab õppeasutuse ülem õppeasutuse nõukogu ettepanekul.

  (3) Õppeasutuses toimub täiskoormusega õpe ja eksternõpe õppekorralduseeskirjaga kehtestatud tingimustel ja korras.

§ 17.   Õppekeel

  Õppeasutuse õppekeel on eesti keel. Muu keele kasutamise õppekeelena otsustab kaitseminister.

5. peatükk LIIKMESKOND 

§ 18.   Liikmeskond

  Õppeasutuse liikmeskonna moodustavad õppeasutuse töötajad ja õppeasutusse vastuvõetud õppurid.

§ 19.   Õppeasutuse töötajad

  (1) Õppeasutuse töötajateks on õppeasutuse ülem, õppeasutuse struktuuriüksuste ülemad ja juhid, õppejõud, õppeasutuse teadustöötajad ja teised õppeasutuse töötajad.

  (2) Õppejõu ametikoht võib olla sõjaväelise auastmega ametikoht. Sõjaväelise auastmega õppejõu ametikohale määratakse kaadrikaitseväelane, kes vastab õigusaktides sätestatud kvalifikatsiooninõuetele ja õppejõududele kehtestatud nõuetele.

  (3) Õppeasutuse töötajal on:
  1) õigused ja kohustused, mis tulenevad teenistussuhteid või töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest, õppeasutusesisestest õigusaktidest ning ametijuhendist;
  2) õigus tasuta kasutada õppe- ja teadustegevuseks kaitseväe raamatukogusid, seadmeid ja muid vahendeid vastavalt kehtestatud korrale;
  3) kohustus kasutada kaitseväe vara heaperemehelikult;
  4) õigus saada erialaseks tööks vajalikku täiendusõpet.

  (4) Õppeasutuse magistriõppe korralisel õppejõul on õigus saada viie aasta jooksul loometööks või kutseoskuste täiendamiseks üks tööülesannetest vaba semester ametipalga säilitamisega.

§ 20.   Õppurid

  (1) Õppurid jagunevad üliõpilasteks, õpilasteks ja kursuslasteks.

  (2) Üliõpilane on kaadrikaitseväelane, kes on vastu võetud rakenduskõrgharidus- või magistriõppe õppesse.

  (3) Õpilane on allohvitser või allohvitseri kandidaat, kes õpib kutseõppe õppekava järgi.

  (4) Kursuslane on õppur, kes osaleb õppeasutuse täiendusõppe õppekavade alusel läbiviidavatel kursustel.

  (5) Kuulaja on keskastmekursusel õppiv üliõpilane.

  (6) Kadett on põhikursusel õppiv üliõpilane.

  (7) Ekstern on individuaalse õppeplaani alusel rakenduskõrgharidus- või magistriõppe õppekava läbiv isik.

§ 21.   Õppurite õigused ja kohustused

  (1) Üliõpilasel on õigus:
  1) saada kõrgetasemelist haridust;
  2) saada puhkust «Kaitseväeteenistuse seaduses» sätestatud ulatuses;
  3) saada akadeemilist puhkust üks kord kõrghariduse igas õppeastmes kuni üheks aastaks, lisaks tervislikel põhjustel kuni kaheks aastaks ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni;
  4) tasuta kasutada õppetegevuseks rakenduskõrgkooli auditooriume, laboratooriume, arvutisaale, kaitseväe raamatukogusid, inventari, seadmeid ja muid vahendeid vastavalt kehtestatud korrale;
  5) osaleda üliõpilaste esinduse valimistel ning kandideerida üliõpilaskonna esindusse;
  6) saada üliõpilaspilet haridus- ja teadusministri kehtestatud korras;
  7) saada õppeasutuselt õppekorraldusalast teavet;
  8) õppekava sulgemisel või õppeasutuse tegevuse lõpetamisel jätkata õpinguid samas või teises õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal;
  9) kasutada muid õigusaktidega talle antud õigusi.

  (2) Kursuslasel on õigus:
  1) tasuta kasutada õppetegevuseks rakenduskõrgkooli auditooriume, laboratooriume, arvutisaale, kaitseväe raamatukogusid, inventari, seadmeid ja muid vahendeid vastavalt kehtestatud korrale;
  2) saada õppeasutuselt õppekorraldusalast teavet.

  (3) Üliõpilased ja kursuslased on kohustatud:
  1) järgima kaitseväedistsipliini;
  2) järgima õppeasutuse kodukorda;
  3) täitma õppekava nõudeid ja sooritama määratud tähtajaks kõik õppekavas ettenähtud eksamid ja arvestused vastavalt õppekorralduseeskirjale;
  4) kasutama kaitseväe vara heaperemehelikult;
  5) täitma teisi õigusaktidest tulenevaid kohustusi või kõrgemate ülemate poolt antud käske.

  (4) Õpilastele laienevad «Rakenduskõrgkooli seaduse» ja käesoleva põhimäärusega üliõpilasele kehtestatud õigused ja kohustused niivõrd, kuivõrd «Kutseõppeasutuse seadus» ei sätesta teisiti.

§ 22.   Üliõpilaskond

  (1) Üliõpilased moodustavad üliõpilaskonna «Rakenduskõrgkooli seaduse» tähenduses.

  (2) Üliõpilaskonnal on õigus:
  1) moodustada teiste kõrgkoolide üliõpilaskondadega liite ja organisatsioone õigusaktidega sätestatud alustel ja korras;
  2) astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd;
  3) valida oma esindajad õppeasutuse nõukogusse;
  4) otsustada muid üliõpilaskonna tegevust puudutavaid küsimusi kooskõlas «Kaitseväeteenistuse seaduse» ja teiste õigusaktidega, kui nende küsimuste otsustamine ei ole antud kellegi teise pädevusse.

  (3) Üliõpilaskonnal on põhikiri.

  (4) Üliõpilaskonna esindusorgan on üliõpilaskonna esindus.

  (5) Üliõpilaskonna esinduse järgmise koosseisu valimised korraldab üliõpilaskonna senine esindus. Üliõpilaskonna esinduse valimised toimuvad iga õppeaasta alguses.

§ 23.   Üliõpilaskonna põhikiri

  (1) Üliõpilaskonna põhikirjas sätestatakse üliõpilaskonna esinduse moodustamise kord, tema õigused, kohustused, vastutus ja töökord, samuti üliõpilaskonna esindajate valimise kord õppeasutuse nõukogusse.

  (2) Üliõpilaskonna põhikirja vastuvõtmise või muutmise algatab üliõpilaskonna esindus. Igal üliõpilasel on õigus teha üliõpilaskonna esindusele ettepanek üliõpilaskonna põhikirja muutmiseks, kui tal on ühe viiendiku üliõpilaskonna liikmete toetus.

  (3) Üliõpilaskonna põhikirja eelnõu või põhikirja muudatuste eelnõu avalikustab üliõpilaskonna esindus vähemalt üks kuu enne selle kavandatavat hääletamist. Igal üliõpilasel on õigus esitada oma arvamus eelnõu kohta. Vähemalt üks nädal enne hääletamist vaatab üliõpilaskonna esindus saabunud arvamused läbi ning avalikustab hääletamisele pandava lõpliku eelnõu.

  (4) Üliõpilaskonna põhikirja või selle muudatuste vastuvõtmise otsustab üliõpilaskond hääletamisel, eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik kohalolijate kahekolmandikuline häälteenamus. Hääletamise ja hääletustulemuse vormistamise kord kehtestatakse üliõpilaskonna põhikirjas.

  (5) Kui põhikirja või selle muutmise eelnõu osutub vastuvõetuks, esitab üliõpilaskonna esindus selle hiljemalt kolme päeva jooksul kinnitamiseks õppeasutuse nõukogule, lisades ettenähtud korras vormistatud hääletamistulemuse.

  (6) Üliõpilaskonna põhikirja kinnitab õppeasutuse nõukogu.

§ 24.   Õpilaskond

  (1) Õpilased moodustavad õpilaskonna «Kutseõppeasutuse seaduse» tähenduses.

  (2) Õpilaskonnal on õigus:
  1) moodustada teiste õpilaskondadega liite ja organisatsioone õigusaktidega sätestatud alustel ja korras;
  2) astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd;
  3) osaleda oma esindaja kaudu õppeasutuse nõukogu istungitel;
  4) otsustada muid õpilaskonna tegevust puudutavaid küsimusi kooskõlas «Kaitseväeteenistuse seaduse» ja teiste õigusaktidega, kui nende küsimuste otsustamine ei ole antud kellegi teise pädevusse.

  (3) Õpilaskonnal on põhikiri, milles sätestatakse õpilaskonna esindus- ja täitevorganite moodustamise kord, nende õigused, kohustused ja vastutus ning töökord.

  (4) Õpilaskonna põhikirja kinnitab õppeasutuse nõukogu.

  (5) Õpilaskonna esindusorgan on õpilasesindus.

6. peatükk FINANTSEERIMINE JA VARA 

§ 25.   Finantseerimine

  (1) Õppeasutuse kulud kaetakse riigieelarvest.

  (2) Õppeasutusel on õigus osutada õppeasutuse nõukogu kehtestatud tingimustel järgmisi oma põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid:
  1) rakendusuuringud, õppe- ja arendustöö;
  2) nõustamine sõjandusega seotud teadus- ja arendustegevuse ning hariduse valdkonnas;
  3) kirjastamine ja paljundusteenused;
  4) tõlketööd;
  5) ruumide rent;
  6) toitlustamisteenus;
  7) raamatukogude tarvikute laenutamistegevus.

§ 26.   Õppeasutuse vara

  Õppeasutus valdab ja kasutab talle kasutada antud riigivara «Riigivaraseaduse» ja selle alusel vastu võetud õigusaktidega kehtestatud korras.

7. peatükk JÄRELEVALVE JA ARUANDLUS 

§ 27.   Teenistuslik järelevalve

  Teenistuslikku järelevalvet õppeasutuse tegevuse üle teostavad kaitseminister ja kaitseväe juhataja õigusaktidega sätestatud korras.

§ 28.   Riiklik järelevalve

  (1) Riiklikku järelevalvet õppeasutuse õppetegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastatult Kaitseministeeriumiga «Rakenduskõrgkooli seaduses» ettenähtud korras.

  (2) Haridus- ja Teadusministeerium teavitab riikliku järelevalve alaste toimingute läbiviimisest eelnevalt Kaitseministeeriumi ning võimaldab Kaitseministeeriumi esindajatel viibida nende toimingute läbiviimise juures.

§ 29.   Aruandlus

  Õppeasutus peab õigusaktidega sätestatud korras statistilist ja finantsarvestust, annab oma tegevusest aru kaitseministrile ja kaitseväe juhatajale ning esitab aruandeid kehtestatud korras.

8. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 30.   Ülema ja nõukogu õigusaktide muutmise tähtaeg

  Õppeasutuse ülema ja õppeasutuse nõukogu õigusaktid viiakse käesoleva põhimäärusega kooskõlla hiljemalt 2010. aasta 1. detsembriks.

§ 31.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  Kaitseministri 23. detsembri 2008. a määrus nr 38 «Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste põhimäärus» (RTL 2008, 104, 1487) tunnistatakse kehtetuks.

§ 32.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 2010. aasta 1. augustil.