Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Pensioniõigusliku staaži tõendamise kord

Vastu võetud 10.01.2002 nr 6
RT I 2002, 5, 14
jõustumine 19.01.2002

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse «Riikliku pensionikindlustuse seaduse» § 27 lõike 3 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Reguleerimisala

  (1) Käesolev kord reguleerib «Riikliku pensionikindlustuse seaduse» (edaspidi seadus) §-s 28 sätestatud pensioniõigusliku staaži tõendamist.

  (2) Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks esitatud dokumentide alusel tehakse kindlaks pensioniõigusliku staaži hulka arvatav tegevuse aeg.

  (3) Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks esitatud dokumentidele annab vajaduse korral õigusliku hinnangu pensionikomisjon.

  (4) Pensioniõiguslikku staaži arvestatakse kuni 31. detsembrini 1998. a.

2. peatükk PENSIONIÕIGUSLIKKU STAAŽI TÕENDAVAD DOKUMENDID 

§ 2.  Töötamist tõendavad dokumendid

  (1) Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks esitatakse üldjuhul tööraamat.

  (2) Tööraamatu või tööraamatus vastavate kannete puudumise või ebaõigete kannete korral võib pensioniõiguslikku staaži tõendada muu dokumendiga (tööleping, käskkiri, korraldus, isiklik kaart, töötasuleht, töönimistu, teenistuskiri, kolhoosi liikmeraamat, tööettevõtuleping või muu tsiviilõiguslik leping jmt), milles on andmed töötamise aja kohta.

  (3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumentide puudumise korral võib pensioniõiguslikku staaži tõendada palgaraamatu või ametiühingu liikmepiletiga.

  (4) Palgaraamatu sissekannete alusel tõendatakse pensioniõiguslikku staaži töölevõtmise päevast kuni töö lõpetamise päevani. Juhul kui palgaraamatus puudub sissekanne töö lõpetamise kohta, tehakse palgaraamatu alusel pensioniõiguslik staaž kindlaks töölevõtmise päevast kuni päevani, mille eest on makstud töötasu.

  (5) Ametiühingu liikmepilet võib olla pensioniõiguslikku staaži tõendavaks dokumendiks aja kohta, mille osas on olemas sissekanded töötasult või stipendiumilt liikmemaksu maksmise kohta.

  (6) Töötamine tööettevõtulepingu või muu tsiviilõigusliku lepingu alusel arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka alates 1. jaanuarist 1991. a lepingu täitmisele kulunud tööperioodi ulatuses. Juhul kui lepingusse ei ole märgitud tööperioodi, tõendatakse pensioniõiguslikku staaži töö vastuvõtmise akti või muu dokumendiga, millest nähtub lepingu täitmisele kulunud tööperiood.

  (7) Pensioniõiguslikku staaži tõendavateks dokumentideks on teenistusstaaži tõendavad dokumendid vastavalt «Avaliku teenistuse seaduse» §-le 155.

§ 3.  Loomeliitude ja kutseühingute liikmete tegevust tõendavad dokumendid

  (1) Loomeliitude ja kutseühingute liikmete tegevuse aega, alates loometegevuse algusest, tõendatakse loomeliidu juhatuse sekretariaadi või juhatuse tõendi või teatisega, millest nähtub loometegevuse algusaeg, loomeliidu liikmeks astumise aeg, samuti loomingulise tegevuse aeg. Nende loometöötajate pensioniõiguslikku staaži, kes ei olnud loomeliitude liikmed, kuid kuulusid kutseühingutesse, tõendatakse vastava kutseühingu poolt välja antud teatisega.

  (2) Loometegevuse aega alates 1. jaanuarist 1991. a tõendatakse teatisega, millest nähtub sotsiaalmaksu tasumine loomeliitude ja kutseühingute liikmete poolt või eest.

§ 4.  Kaitseväe teenistusaega tõendavad dokumendid

  Teenistusaega Eesti kaitseväes ning kooskõlas «Kaitseväeteenistuse seadusega» nimetatud teenistusega võrdsustatud teenistusaega tõendatakse ühega järgmistest dokumentidest:
  1) kaitseväeteenistuse tunnistusega;
  2) Kaitseväe Peastaabi teatisega;
  3) Kaitseressursside Ameti või kaitseväe struktuuriüksuse teatisega;
  4) Kaitseliidu Peastaabi teatisega;
  5) Kaitseministeeriumi teatisega;
  6) muu dokumendiga, millest nähtub Eesti kaitseväes teenimine või kooskõlas Kaitseväeteenistuse seadusega“ nimetatud teenistusega võrdsustatud teenistusaeg;
  7) dokumendi alusel tööraamatusse tehtud kandega teenistuse aja kohta.
[RT I 2008, 57, 317 - jõust. 01.01.2009]

§ 5.  Siseministeeriumi süsteemi teenistusaega tõendavad dokumendid

  Teenistusaega Siseministeeriumi süsteemis tõendatakse dokumendi alusel tööraamatusse tehtud kandega teenistuse aja kohta või Siseministeeriumi teatisega.

§ 6.  Kohustusliku sõjaväeteenistuse ja asendusteenistuse aega tõendavad dokumendid

  (1) Kohustusliku sõjaväeteenistuse ja asendusteenistuse aega, kui isik suunati teenistusse Eestist, tõendatakse ühega järgmistest dokumentidest:
  1) sõjaväepiletiga;
  2) kaitseväeteenistuse tunnistusega;
  3) Kaitseressursside Ameti või kaitseväe struktuuriüksuse teatisega;
  4) kaitseväe raviasutuse teatisega;
  5) dokumendi alusel tööraamatusse tehtud kandega kohustusliku sõjaväeteenistuse või asendusteenistuse kohta.
[RT I 2009, 11, 69 - jõust. 16.02.2009]

  (2) Kohustusliku sõjaväeteenistuse ja asendusteenistuse aega, kui isik elas enne ja pärast väljastpoolt Eestit teenistusse suunamist Eestis, tõendatakse ühega lõikes 1 nimetatud dokumentidest ning dokumendiga, millest nähtub isiku elamine Eestis enne ja pärast väljastpoolt Eestit teenistusse suunamist.
[RT I 2009, 11, 69 - jõust. 16.02.2009]

§ 7.  Õpiaega tõendavad dokumendid

  Õpiaega kutseõppeasutuse päevases õppevormis või ülikooli või rakenduskõrgkooli statsionaarses õppevormis või nendega võrdsustatud õppevormides tõendatakse diplomi, tunnistuse või muu dokumendiga, milles on andmed õppeasutuse, õppevormi ja õppeaja kestuse kohta.

§ 8.  Diplomaadi abikaasa välisesinduses oleku aega tõendavad dokumendid

  Eesti Vabariigi diplomaadi abikaasa välisesinduses oleku aega tõendatakse:
  1) diplomaadi abikaasa tööraamatuga;
  2) välisministri käskkirja või Välisministeeriumi muu dokumendiga, millest nähtub diplomaadi nimi ja diplomaadi abikaasa välisesinduses oleku aeg;
  3) abielutunnistusega.

§ 9.  Vabariigi Presidendi abikaasale Vabariigi Presidendi ametivolituste aja pensioniõigusliku staaži hulka arvamist tõendavad dokumendid

  Vabariigi Presidendi mittetöötavale abikaasale Vabariigi Presidendi ametivolituste aja pensioniõigusliku staaži hulka arvamiseks esitatakse:
  1) Vabariigi Presidendi abikaasa tööraamat;
  2) Vabariigi Presidendi Kantselei teatis Vabariigi Presidendi ametivolituste aja kohta;
  3) abielutunnistus.

§ 10.  Invaliidi eest hoolitsemise aega tõendavad dokumendid

  I grupi invaliidi, lapsinvaliidi või alla 18-aastase lapseeast invaliidi eest hoolitsemise aega tõendatakse:
  1) invaliidsust tõendava dokumendiga;
  2) otsusega hooldaja määramise kohta, kui hooldus oli vormistatud;
  3) eestkoste korral eestkostja määramise otsusega;
  4) omakäelise kinnitusega, et isik on hoolitsenud I grupi invaliidi, lapsinvaliidi või alla 18-aastase lapseeast invaliidi eest.

§ 11.  Väikelapse eest hoolitsemise aega tõendavad dokumendid

  (1) Ema, isa, võõrasvanema, eestkostja või lapse tegeliku hooldaja väikelapse eest hoolitsemise aega kuni lapse 3-aastaseks saamiseni tõendatakse:
  1) lapse sünnitunnistusega;
  2) dokumendiga, millest nähtub lapse 3-aastaseks saamine;
  3) võõrasvanema korral abielutunnistusega või muu dokumendiga, mis tõendab võõrasvanema abielu lapse vanemaga;
  4) eestkoste korral eestkostja määramise otsusega;
  5) lapse tegeliku hooldaja korral dokumendiga, millest nähtub lapse tegelik hooldamine;
  6) omakäelise kinnitusega, et isik on hoolitsenud väikelapse eest kuni lapse 3-aastaseks saamiseni, nimetades kõik isikud, kes on hoolitsenud väikelapse eest.

  (2) Väikelapse eest hoolitsemise aja arvamiseks pensioniõigusliku staaži hulka esitatakse teise vanema või vanemate, võõrasvanema, eestkostja või lapse tegeliku hooldaja kirjalik nõusolek, välja arvatud lõikes 3 sätestatud juhtudel.

  (3) Lõikes 2 sätestatud isiku kirjalikku nõusolekut ei nõuta, kui:
  1) isik saab vanaduspensioni;
  2) isik on surnud;
  3) isik on teadmata kadunud ja politsei on tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse;
[RT I 2009, 11, 69 - jõust. 16.02.2009]
  4) vanemalt on enne lapse 3-aastaseks saamist vanema õigused ära võetud;
  5) isiku asukohta ei ole võimalik kindlaks määrata.

  (4) Väikelapse eest hoolitsemise aja arvamiseks pensioniõigusliku staaži hulka ilma lõikes 2 sätestatud isiku kirjaliku nõusolekuta esitatakse lisaks lõikes 1 sätestatud dokumentidele:
  1) lõike 3 punktis 2 sätestatud juhul - isiku surmatunnistus;
  2) lõike 3 punktis 3 sätestatud juhul – politseiprefektuuri tõend selle kohta, et isik on teadmata kadunud ja politsei on tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse;
[RT I 2009, 11, 69 - jõust. 16.02.2009]
  3) lõike 3 punktis 4 sätestatud juhul - kohtuotsus vanemalt vanema õiguste äravõtmise kohta;
  4) lõike 3 punktis 5 sätestatud juhul - politseiprefektuuri tõend isiku asukoha kindlakstegemise võimatuse kohta.

§ 12.  Töötu abiraha saamise või tööturukoolituses osalemise aega tõendav dokument

  Riigi tööhõivetalituses töötu abiraha saamise või tööhõivetalituse vahendusel tööturukoolituses osalemise aega tõendatakse Eesti Töötukassa teatisega.
[RT I 2009, 22, 141 - jõust. 01.05.2009]

§ 13.  Kirikus töötamise aega tõendavad dokumendid

  (1) Töötamise aega kirikus (koguduses) või muus registreeritud usuorganisatsioonis tõendatakse väljavõttega kirikuraamatust, teenistuskaardist, samuti muude dokumentide alusel välja antud teatisega.

  (2) Töötamise aega kirikus (koguduses) või muus registreeritud usuorganisatsioonis alates 1. jaanuarist 1991. a tõendatakse pensioniameti teatisega sotsiaalmaksu maksmise kohta.

§ 14.  Talus töötamise aega tõendavad dokumendid

  (1) Töötamise aega talus enne talu likvideerimist, kolhoosi või sovhoosi või mujale tööle asumist, kui isik oli vähemalt 14 aastat vana, tõendatakse Riigi Statistika Keskbüroo poolt 1939. aastal koostatud talundilehega, majapidamisraamatuga, majaraamatuga, talundi põhiraamatuga, elanike nimekirjaga, maksuameti dokumendiga, rendilepinguga või muu dokumendiga, mida koos teiste dokumentidega saab kasutada talus töötamise tõendamisel.

  (2) Töötamise aega talus, kui talu oli kooskõlas «Eesti NSV taluseadusega» (ENSV Teataja 1989, 39, 611; RT I 1993, 72/73, 1021; 1994, 30, 465; 66, 1159) vabastatud maksude maksmisest, tõendatakse valla- või linnavalitsuse tõendiga või muu dokumendiga, millest nähtub:
  1) talu moodustamine ja tegutsemine viieaastase maksuvabastuse perioodil;
  2) talu maksudest vabastamine «Eesti NSV taluseaduse» alusel;
  3) isiku talus töötamise periood.

§ 15.  Lapse kasvatamise aega tõendavad dokumendid

  (1) Üks vanematest või võõrasvanem või eestkostja või peres hooldaja, kes on kasvatanud last vähemalt 8 aastat, esitab pensioniõiguslikku staaži tõendavate dokumentidena:
  1) lapse sünnitunnistuse;
  2) lapsendamise korral lapsendamise akti, kui lapsendaja ei ole vanemana kantud lapsendatu sünnitunnistusele;
  3) võõrasvanema korral abielutunnistuse või muu dokumendi, mis tõendab võõrasvanema abielu lapse vanemaga;
  4) eestkoste korral eestkostja määramise otsuse;
  5) peres hooldaja korral dokumendi, millest nähtub lapse peres hooldamine;
  6) omakäelise kinnituse, et isik on kasvatanud last vähemalt 8 aastat, nimetades kõik isikud, kes on kasvatanud last vähemalt 8 aastat.

  (2) Lapse vähemalt 8 aastat kasvatamise aja arvamiseks pensioniõigusliku staaži hulka esitatakse teise vanema või vanemate, võõrasvanema, eestkostja või peres hooldaja kirjalik nõusolek, välja arvatud lõikes 3 sätestatud juhtudel.

  (3) Lõikes 2 sätestatud isiku kirjalikku nõusolekut ei nõuta, kui:
  1) isik saab vanaduspensioni;
  2) isik on surnud;
  3) isik on teadmata kadunud ja politsei on tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse;
[RT I 2009, 11, 69 - jõust. 16.02.2009]
  4) vanemalt on enne lapse 8-aastaseks saamist vanema õigused ära võetud;
  5) isiku asukohta ei ole võimalik kindlaks määrata.

  (4) Lapse vähemalt 8 aastat kasvatamise aja arvamiseks pensioniõigusliku staaži hulka ilma lõikes 2 sätestatud isiku kirjaliku nõusolekuta esitatakse lisaks lõikes 1 sätestatud dokumentidele:
  1) lõike 3 punktis 2 sätestatud juhul - isiku surmatunnistus;
  2) lõike 3 punktis 3 sätestatud juhul – politseiprefektuuri tõend selle kohta, et isik on teadmata kadunud ja politsei on tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse;
[RT I 2009, 11, 69 - jõust. 16.02.2009]
  3) lõike 3 punktis 4 sätestatud juhul - kohtuotsus vanemalt vanema õiguste äravõtmise kohta;
  4) lõike 3 punktis 5 sätestatud juhul - politseiprefektuuri tõend isiku asukoha kindlakstegemise võimatuse kohta.

§ 16.  Vabadusvõitluses osalemise aega tõendavad dokumendid

  Eesti Vabariigi territooriumil võõrriikide okupatsiooni vastases relvastatud vabadusvõitluses osalenud või ennast õigusvastaste repressioonide eest varjanud isiku vabadusvõitluses osalemise või enese varjamise aega tõendatakse dokumendiga, millest nähtub vabadusvõitluses osalemine või enese varjamine.

§ 17.  Füüsilisest isikust ettevõtjana töötamise aega tõendav dokument

  Töötamise aega füüsilisest isikust ettevõtjana tõendatakse pensioniameti teatisega sotsiaalmaksu maksmise kohta.

§ 18.  Ajutise töövõimetuse aega tõendav dokument

  Aega, mil töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja oli ajutiselt töövõimetu, tõendatakse dokumendiga, millest nähtub ajutise töövõimetuse aeg.

§ 19.  Õigusvastaste repressioonide aega tõendavad dokumendid

  (1) Rehabiliteeritud isiku õigusvastaselt vahi all, kinnipidamiskohas või asumisel oleku aega tõendatakse:
  1) rehabiliteerimistunnistusega;
  2) muu dokumendiga, millest nähtub isiku kohtuväline represseerimine või alusetult süüdimõistmine ning õigusvastaselt vahi all, kinnipidamiskohas või asumisel oleku aeg.

  (2) Rehabiliteeritud isiku puhul vahi alt, kinnipidamiskohast või asumiselt vabanemisele järgnenud aega kuni Eestisse elama asumise õiguse andmiseni, kui isikult oli õigusvastaselt võetud õigus asuda elama Eestisse, tõendatakse rehabiliteerimistunnistusega ja Rahvusarhiivi teatisega või Eesti NSV Ministrite Nõukogu Büroo protokollilise otsusega.

§ 20.  Sõjast põhjustatud repressioonide aega tõendavad dokumendid

  (1) Sõjavangis, II Maailmasõja ajal koonduslaagris, getos, samuti aastatel 1941-1942 töö- ja ehituspataljonis või töö- ja ehituskolonnis viibimise aega tõendatakse sõjaväepileti, punaarmeelase raamatu, Kaitseväe Peastaabi või Kaitseressursside Ameti või muu asutuse dokumendiga.
[RT I 2008, 57, 317 - jõust. 01.01.2009]

  (2) 1944. aasta oktoobris või novembris Saaremaalt Sõrve poolsaarelt Saksamaale sunniviisiliselt ümberasustatud isiku puhul aega alates ümberasustamisest kuni Eestisse elama asumiseni tõendatakse arhiiviteatisega.
[RT I 2005, 42, 348 - jõust. 01.08.2005]

§ 21.  Pensioniõiguslikku staaži tõendavad arhiividokumendid

  Pensioniõiguslikku staaži võib tõendada arhiiviteatisega, arhivaali ärakirjaga või väljavõttega arhivaalist.

§ 22.  Pensioniõiguslikku staaži tõendavate dokumentide vorm

  Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks esitatakse originaaldokumendid või nende notariaalselt kinnitatud või «Haldusmenetluse seaduse» §-s 24 sätestatud korras ametlikult kinnitatud ärakirjad. Pensioniametisse jääva dokumendi koopia võib kinnitada pensioniamet.
[RT I 2002, 84, 498 - jõust. 19.10.2002]

3. peatükk PENSIONIÕIGUSLIKKU STAAŽI TÕENDAVATE DOKUMENTIDE VORMISTAMINE 

§ 23.  Dokumentide vastavus vorminõuetele

  Pensioniõiguslikku staaži arvestatakse dokumentide alusel, mis on vormistatud dokumendi väljaandmise ajal kehtinud nõuete kohaselt.

§ 24.  Nõuded tööraamatu kannetele

  (1) Tööraamatu kanded peavad olema kooskõlas tööraamatu täitmise ajal kehtinud juhendiga tööraamatute pidamise korra kohta.

  (2) Kuni 13. detsembrini 1962. a märgiti tööraamatus üldine tööstaaž summeeritult, mitte üksikute tööperioodide kaupa. Seetõttu arvestatakse pensioniõigusliku staaži tõendamisel sellist kannet ka juhul, kui ei ole nimetatud dokumenti, mille alusel kanne on tehtud, piisab märkusest, et kanne on tehtud dokumentide alusel.

  (3) Alates 14. detsembrist 1962. a märgitakse see osa summeeritud tööstaažist, mis on kantud tööraamatusse dokumentide alusel, järgnevates kannetes aga eri tööperioodide kaupa. Kannete puhul eri tööperioodide kohta peavad olema viited sellele dokumendile, mille alusel kanded on tehtud.

  (4) Kui avaldaja esitab peale tööraamatu ka üksikuid dokumente töötamise aja kohta enne tööraamatu täitmist ja see periood on kantud tööraamatusse summeeritult, tuleb kogu summeeritud tööstaaž tõendada dokumentidega, välja arvatud lõikes 5 sätestatud juhul.

  (5) Lõikes 4 sätestatud nõue ei kehti, kui avaldaja esitab dokumendid õppimise või sõjaväeteenistuse kohta.

§ 25.  Erisused pensioniõigusliku staaži perioodide arvestamisel

  (1) Kui pensioniõiguslikku staaži tõendavas dokumendis on märgitud ainult pensioniõigusliku staaži hulka arvatava perioodi alguse või lõpu aasta, märkimata kuud ja kuupäeva, loetakse selle perioodi alguse või lõpu kuupäevaks vastava aasta 1. juuli.

  (2) Kui pensioniõiguslikku staaži tõendavas dokumendis on märgitud ainult pensioniõigusliku staaži hulka arvatava perioodi alguse või lõpu aasta ja kuu, märkimata kuupäeva, loetakse selle perioodi alguse või lõpu kuupäevaks vastava kuu 15. kuupäev.

  (3) Kui pensioniõiguslikku staaži tõendavast dokumendist nähtub, et isik töötas juhutöölisena, arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka tegelikult töötatud päevade arv. Töötatud kuude arvestamiseks jagatakse töötatud päevade arv järgmise koefitsiendiga:
  1) kuni 31. detsembrini 1965. a töötatud perioodil 25,6;
  2) alates 1. jaanuarist 1966. a kuni 31. maini 1967. a töötatud perioodil 25,4;
  3) alates 1. juunist 1967. a töötatud perioodil 21,2.

  (4) Kui pensioniõiguslikku staaži tõendavas dokumendis on märgitud ainult töötasu saamise kuud, märkimata tööperioodi pikkust, arvestatakse selle dokumendi alusel pensioniõiguslikku staaži järgmiselt:
  1) kui on märgitud andmed töötasu maksmise kohta üksteisele järgnenud kuudel, arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka ajavahemik selle perioodi esimese kuu 15. kuupäevast kuni perioodi viimase kuu 15. kuupäevani;
  2) kui on märgitud andmed töötasu maksmise kohta üksikute kuude eest, arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka iga kuu eest 15 päeva.

§ 26.  Pensioniõigusliku staaži perioodide arvestamine kolhoosis töötamise korral

  (1) Töölise või teenistujana kolhoosis töötamise aeg, kui isik oli tööle vormistatud ja töölt vabastatud juhatuse korraldusega, arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka alates tööle vormistamise päevast kuni töölt vabastamise päevani.

  (2) Kolhoosiliikmena kolhoosis töötamise aeg, kui isik oli vormistatud kolhoosiliikmeks üldkoosoleku poolt kinnitatud juhatuse korraldusega, arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka alates tööle vormistamise päevast kuni töölt vabastamise päevani, välja arvatud lõikes 3 sätestatud juhul.

  (3) Kolhoosiliikme pensioniõigusliku staaži hulka ei arvata aastaid, kui dokumentidest nähtub, et kolhoosiliige ei võtnud nendel aastatel tööst osa mõjuvate põhjusteta.

  (4) Kolhoosipere liikmena kolhoosis töötamise aeg arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka dokumentidest nähtuva kolhoosis tegelikult töötatud perioodi ulatuses.

§ 27.  Pensioniõigusliku staaži perioodide arvestamine karistuse kandmise korral

  Kui pensioniõiguslikku staaži tõendavatest dokumentidest nähtub kohustuslikus korras tööle rakendatud tingimisi vabadusekaotusega karistatud isiku töötamise aeg, vabadusekaotuseta paranduslikel töödel töötatud aeg või ravi- ja tööprofülaktooriumis töötatud aeg, arvatakse nimetatud tööperioodid pensioniõigusliku staaži hulka.

4. peatükk PENSIONIÕIGUSLIKU STAAŽI TÕENDAMINE KOHTU KORRAS 

§ 28.  Pensioniõigusliku staaži tõendamine kohtu korras

  Kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse.

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 29.  Endise NSV Liidu territooriumil omandatud pensioniõigusliku staaži tõendamine

  Endise NSV Liidu territooriumil kuni 1. jaanuarini 1991. a omandatud pensioniõiguslikku staaži tõendatakse käesoleva määrusega kehtestatud korras.

§ 30.  Väikelapse eest hoolitsemise aja või lapse kasvatamise aja arvestamine teise õigustatud isiku pensioniõigusliku staaži hulka

  (1) Isik, kelle pensioniõigusliku staaži hulka on arvatud seaduse § 28 lõike 2 punktis 7 sätestatud väikelapse eest hoolitsemise aeg või seaduse § 28 lõike 2 punktis 12 sätestatud lapse kasvatamise aeg, võib märgitud pensioniõigusliku staaži perioodidest loobuda samadele pensioniõigusliku staaži perioodidele õigust omava teise isiku kasuks.

  (2) Isiku, kelle pensioniõigusliku staaži hulka oli arvatud seaduse § 28 lõike 2 punktis 7 sätestatud väikelapse eest hoolitsemise aeg või seaduse § 28 lõike 2 punktis 12 sätestatud lapse kasvatamise aeg, surma korral arvatakse märgitud perioodid samadele pensioniõigusliku staaži perioodidele õigust omava teise isiku pensioniõigusliku staaži hulka.

  (3) Pensioniõiguslikku staaži tõendatakse lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel väikelapse eest hoolitsemise aega ja lapse kasvatamise aega tõendavate dokumentidega vastavalt määruse §-dele 11 ja 15.

§ 31.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]