Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Kohanimenõukogu põhimäärus

Vastu võetud 08.07.2004 nr 240

Määrus kehtestatakse „Kohanimeseaduse” (RT I 2003, 73, 485; 2004, 22, 148) § 20 alusel.

1. peatükk KOHANIMENÕUKOGU KOOSSEIS JA PÄDEVUS 

§ 1.  Kohanimenõukogu

  (1) Kohanimenõukogu (edaspidi nõukogu) on Siseministeeriumi valitsemisalas tegutsev Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud asjatundjate komisjon, kelle tegevuse eesmärk on kohanimekorralduse probleemide läbitöötamine, sellealase tegevuse suunamine, koordineerimine ja korraldamine.

  (2) Nõukogu on „Kohanimeseaduses” sätestatud juhtudel kohtueelne nimevaidlusorgan.

  (3) Nõukogusse võib nimetada valitsusasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste ja nende liitude esindajaid, kohanimeala asjatundjaid teadusasutustest ja ülikoolidest, samuti geoinfosüsteemidega tegelevate eraõiguslike juriidiliste isikute esindajaid.

  (4) Nõukogu juhindub oma tegevuses seadustest, nende alusel antud õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest.

§ 2.  Nõukogu koosseis ja selle muutmine

  (1) Nõukogu koosneb 11–15 liikmest. Nõukogu liikmed, sealhulgas esimehe nimetab Vabariigi Valitsus regionaalministri ettepanekul.

  (2) Nõukogu valib oma liikmete hulgast nõukogu aseesimehe ja sekretäri.

  (3) Nõukogu esimees ja sekretär valitakse Siseministeeriumi esindajate hulgast.

  (4) Liige arvatakse nõukogust välja juhul, kui ta:
  1) on esitanud vastava avalduse;
  2) on lahkunud tema esitanud institutsioonist.

§ 3.  Nõukogu ülesanded ja pädevus

  Nõukogu täidab järgmisi „Kohanimeseadusest” tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt antud ülesandeid:
  1) kinnitab otsusega ametlikke kohanimesid vastavalt „Kohanimeseaduses” sätestatule;
  2) nõustab kohanimemäärajaid ning annab nende taotlusel oma arvamuse;
  3) teeb vajaduse korral kohanimemäärajaile regionaalministri kaudu ettepanekuid kohanimede määramiseks;
  4) jälgib kohanimede kasutamist ning vajadusel teeb regionaalministri kaudu ettepanekuid nende vastavusse viimiseks õigusaktide nõuetega;
  5) teeb regionaalministri kaudu ettepanekuid kohanimede määramist ja kasutamist reguleerivate õigusaktide muutmiseks;
  6) osaleb kohanimeloendite koostamisel, korrastamisel ja avaldamisel;
  7) lahendab kohtueelseid nimevaidlusi;
  8) esitab vajaduse korral oma arvamuse Vabariigi Valitsuse poolt otsustamisele tulevate kohanimeküsimuste kohta;
  9) esitab regionaalministrile oma arvamuse võõrkeelse kohanime määramise kohta vastavalt „Kohanimeseaduse” § 6 lõikele 6, rööpnime määramise kohta vastavalt „Kohanimeseaduse” § 6 lõikele 7 ning ametliku kohanime muutmise kohta vastavalt „Kohanimeseaduse” § 7 lõikele 3;
  10) korraldab kohanimede asjus eksperdihinnangute saamist;
  11) teeb ettepanekuid kohanimealaste uuringute ja ekspertiiside tegemise lepingute sõlmimiseks;
  12) korraldab kohanimeteemalist koolitus- ja nõustamistegevust, samuti asjakohaste juhendmaterjalide koostamist;
  13) tutvustab Eesti kohanimekorralduse põhimõtteid ning levitab informatsiooni Eesti kohanimede kohta kodu- ja välismaal;
  14) täidab muid Vabariigi Valitsuse poolt antud ülesandeid.

§ 4.  Nõukogu õigused

  (1) Nõukogul on õigus saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse organitelt ja asutustelt ning teistelt juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt oma tööks vajalikke dokumente, andmeid ja muud asjakohast informatsiooni.

  (2) Nõukogu võib kaasata oma töösse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste esindajaid, samuti kohanimeala asjatundjaid ja eksperte, kes ei ole nõukogu liikmed.

  (3) Nõukogu võib moodustada alalisi ja ajutisi töörühmi.

  (4) Nõukogu võib kohanimemäärajalt nõuda määratud kohanime valiku kirjalikku põhjendust, samuti selgitusi seadusega vastuolus oleva kohanime muutmisest keeldumise kohta.

2. peatükk NÕUKOGU TÖÖKORRALDUS 

§ 5.  Nõukogu koosolekud

  (1) Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord poolaastas.

  (2) Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees, teatades sellest vähemalt 7 tööpäeva ette. Koosolekuteatega koos saadetakse nõukogu koosoleku päevakord ja ettevalmistatud materjalid päevakorras olevate küsimuste kohta.

  (3) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa vähemalt pooled nõukogu liikmed.

  (4) Nõukogu otsused võetakse üldjuhul vastu konsensuse põhimõttel. Kui konsensust ei saavutata, võetakse otsus vastu hääletamise teel, kusjuures häälte võrdse jagunemise korral otsustab nõukogu esimehe hääl.

  (5) Nõukogu koosolekud protokollitakse. Protokolli koostamise tagab nõukogu tehniline teenindaja.

  (6) Nõukogu tegevuse finantseerimise, tehnilise teenindamise ja asjaajamise tagab Siseministeerium oma vahendite arvelt.

§ 6.  Nõukogu dokumendid

  (1) Nõukogu kasutab Siseministeeriumi dokumendiplanki, millele on kantud nõukogu ametlik nimetus „Kohanimenõukogu”.

  (2) Nõukogu koosolekud protokollitakse. Protokolli märgitakse:
  1) koosoleku toimumise aeg ja koht;
  2) koosolekust osavõtvad nõukogu liikmed ja kutsutud teised isikud;
  3) sõnavõttude põhiseisukohad ja vastuvõetud otsused ning hääletustulemused (kui hääletamine toimus).

  (3) Protokollile lisatakse päevakorrapunktide kohta käivad materjalid.

  (4) Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja sekretär.

  (5) Nõukogu seisukoha vastavalt „Kohanimeseaduses” sätestatud ülesandele võib kujundada e-posti vahendusel.