Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Hädaolukorra riskianalüüsi koostamise juhend

Vastu võetud 18.02.2010 nr 5
RTL 2010, 8, 145
jõustumine 01.03.2010

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse «Hädaolukorra seaduse» § 6 lõike 7 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Hädaolukorra riskianalüüs (edaspidi riskianalüüs)

  (1) Riskianalüüs koosneb järgmistest osadest:
  1) sisukorrast ja riskianalüüsi koostanud asutuste ja isikute loetelust;
  2) analüütilisest osast;
  3) analüüsi tegemiseks koostatud vajalikest tabelitest ja joonistest;
  4) hädaolukorda iseloomustavatest skeemidest;
  5) vajalikust kaardimaterjalist;
  6) hädaolukorda ennetavate ja selle tagajärgi leevendavate meetmete kirjeldusest;
  7) riskimaatriksist;
  8) riskianalüüsi ankeedist ehk riskianalüüsi kokkuvõttest.

  (2) Iga hädaolukorra kohta koostatakse üks riskianalüüs.

  (3) Riskianalüüsi koostab «Hädaolukorra seaduse» § 6 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse poolt määratud pädev täidesaatev riigivõimu asutus (edaspidi pädev asutus).

§ 2.  Riskianalüüsi regionaalne ja kohaliku omavalitsuse tasand

  (1) Kui riskianalüüsis kirjeldatakse hädaolukorra regionaalset tasandit, koostatakse regionaalse kriisikomisjoni tegevuspiirkonnas hädaolukorra riskianalüüsi regionaalne osa vastavalt käesoleva määruse lisale 5.

  (2) Hädaolukorrad, mille riskianalüüsis peab kajastuma regionaalne tasand, on:
  1) ulatuslik metsa- ja maastiku tulekahju;
  2) ulatuslik tulekahju või plahvatus tööstus- või laohoonetes;
  3) tulekahju, plahvatus ja varing, mille tagajärjel saab vigastada palju inimesi;
  4) torm;
  5) üleujutus tiheasutusalas;
  6) ulatuslik merereostus;
  7) ulatuslik rannikureostus;
  8) ulatuslik maapinna, siseveekogu või põhjavee reostus sisemaal;
  9) paljude kannatanutega õnnetus maanteel;
  10) paljude kannatanutega õnnetus reisirongiga;
  11) paljude kannatanutega või suure looduskeskkonna kahjuga õnnetus ohtlikke aineid vedava rongiga;
  12) paljude kannatanutega reisilaeva õnnetus;
  13) massirahutus;
  14) epideemia;
  15) massiline mürgistus;
  16) erakordselt külm ilm;
  17) erakordselt kuum ilm;
  18) episootia;
  19) riigisisese tekkepõhjusega kiirgusõnnetus.

  (3) Hädaolukorra regionaalse osa koostamisel läbitakse käesoleva määruse §-s 4 nimetatud riskianalüüsi analüütilise osa koostamise etapid.

  (4) Hädaolukorra riskianalüüsi regionaalse osa esitab pädev asutus arvamuse avaldamiseks regionaalsele kriisikomisjonile.

  (5) Hädaolukorra seaduse § 6 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse poolt määratud pädev asutus koostab riskianalüüsi arvestades regionaalseid osasid, toob eraldi välja kõige raskema hädaolukorra määratluse ning analüüsitud kõige tõenäolisemad ja raskemate tagajärgedega ohud.

  (6) Kohaliku omavalitsuse tasandi kajastamise vajaduse riskianalüüsis otsustab pädev asutus.

§ 3.  Riskianalüüsi töörühm

  (1) Riskianalüüsi koostamisse kaasab pädev asutus muud asutused ja isikud, kellel on riskianalüüsi koostamiseks vajalikku teavet, moodustades vajadusel töörühma.

  (2) Riskianalüüsi töörühma kaasatakse käesoleva määruse lisas 5 nimetatud asutusi kui ka teisi nimetamata asutusi ja isikuid, kellel on riskianalüüsi koostamiseks vajalikku teavet.

2. peatükk RISKIANALÜÜSI KOOSTAMINE 

§ 4.  Riskianalüüsi analüütilise osa koostamise etapid

  Riskianalüüsi analüütilise osa koostamise etapid on:
  1) hädaolukorra määratlemine;
  2) hädaolukorda põhjustavate ohtude väljaselgitamine ja kirjeldamine;
  3) riskide analüüsimine;
  4) riskiklassi määramine;
  5) hädaolukorda ennetavate ja tagajärgi leevendavate meetmete kirjeldamine;
  6) riskiankeedi täitmine.

§ 5.  Hädaolukorra määratlemine

  (1) Riskianalüüsi koostamisel määratlevad pädevad asutused hädaolukorra.

  (2) Hädaolukorra määratlemisel tuuakse välja analüüsitava hädaolukorra ja selle ulatuse kirjeldus ning tegurid, mis võivad kujundada hädaolukorra esinemise tõenäosust ja selle võimalikke tagajärgi.

§ 6.  Hädaolukorda põhjustavate ohtude väljaselgitamine ja kirjeldamine

  (1) Riskianalüüsi koostaja selgitab välja hädaolukorda põhjustavad ohud ja kirjeldab neid vastavalt hädaolukorra määratlusele ning kogemuste, uuringute või muu saadaoleva informatsiooni põhjal.

  (2) Riskianalüüsi koostaja võib jätta kirjeldamata ohud, mille väljatoomine riskianalüüsis nende väikese tõenäosuse tõttu ei ole otstarbekas.

§ 7.  Riskide analüüsimine

  (1) Riskide analüüsimine koosneb:
  1) hädaolukorra toimumise tõenäosuse analüüsist ja sellele antavast hinnangust;
  2) hädaolukorra tagajärgede analüüsist ja sellele antavast hinnangust.

  (2) Hädaolukorra toimumise tõenäosusele antakse hinnang käesoleva määruse § 6 alusel väljaselgitatud ja kirjeldatud ohtude esinemise tõenäosuse järgi.

  (3) Hädaolukorra toimumise tõenäosusele antavas hinnangus lähtutakse statistilistest andmetest ja muudest dokumenteeritud arvestuslikest, analüütilistest või muul viisil tõestatud andmetest.

  (4) Hädaolukorra toimumise tõenäosuse hinnang antakse viie järgneva aasta kohta vastavalt käesoleva määruse lisas 1 toodud tabelile. Kui hädaolukorra toimumise tõenäosust ei ole võimalik käesoleva määruse lisa 1 kohaselt hinnata, siis annab riskianalüüsi töörühm hinnangu hädaolukorra toimumise tõenäosusele, lähtudes muudest mõõdetavatest kriteeriumidest.

  (5) Hädaolukorra tagajärgedele hinnangu andmiseks tuleb eraldi kirjeldada ja analüüsida hädaolukorra kõiki võimalikke tagajärgi.

  (6) Hädaolukorra tagajärgi analüüsitakse järgmistest valdkondadest lähtuvalt:
  1) inimeste elu ja tervis;
  2) vara;
  3) looduskeskkond;
  4) elutähtsate teenuste toimepidevus.

  (7) Hädaolukorra tagajärgedele hinnangu andmisel võib arvestada ebasoovitavaid mõjusid ka muudele kvantitatiivselt või kvalitatiivselt mõõdetavatele valdkondadele, mis toovad lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud valdkondadele paremini välja hädaolukorra võimalikud tagajärjed.

  (8) Tagajärjed elutähtsa teenuse toimimisele tuuakse eraldi välja «Hädaolukorra seaduse» § 34 lõigetes 2–9 loetletud teenuste põhiselt, mida hädaolukord otseselt mõjutab.

  (9) Hädaolukorra tagajärgedele antakse koondhinnang, mis seisneb hädaolukorra tagajärgede raskusastme määramises. Raskusastme määramisel lähtutakse käesoleva määruse lisast 2. Hinnangu andmisel võetakse arvesse, et kõige olulisem on inimeste elu ja tervis.

  (10) Riskianalüüsis selgitatakse ja põhjendatakse tagajärgedele antud raskusastet.

§ 8.  Riskiklassi määramine

  (1) Hädaolukorrale määratakse riskiklass sõltuvalt selle esinemise tõenäosusest ja tagajärje raskusastmest vastavalt käesoleva määruse lisale 3.

  (2) Riskiklass väljendub kindlas numbri ja tähe kombinatsioonis.

§ 9.  Hädaolukorda ennetavad ja tagajärgi leevendavad meetmed

  (1) Hädaolukorda ennetavad meetmed on suunatud hädaolukorra tekkimise vältimiseks.

  (2) Hädaolukorra tagajärgi leevendavad meetmed on suunatud hädaolukorra võimalike negatiivsete mõjude vähendamiseks või vältimiseks.

  (3) Riskianalüüsis tuuakse välja ettepanekud hädaolukorda ennetavate ja selle tagajärgi leevendavate meetmete osas koos ligikaudse maksumusega ning nende rakendamise eest vastutajad.

  (4) Hädaolukorda ennetavate ja selle tagajärgi leevendavate meetmete kirjeldamisel tuleb lähtuda käesoleva määruse §-s 8 määratud riskiklassi prioriteetsusest ning käesoleva määruse lisas 3 nimetatud riskide määratlusest.

  (5) Hädaolukorda ennetavate ja tagajärgi leevendavate meetmete raames tuleb kirjeldada:
  1) olemasolevaid õiguslikke regulatsioone, tegevuskavasid ja ressursse;
  2) vajaminevaid õiguslikke regulatsioone, tegevuskavasid ja ressursse;
  3) muid olemasolevaid ja vajaminevaid meetmeid.

§ 10.  Riskiankeedi täitmine

  Riskianalüüsi kokkuvõttena täidetakse hädaolukorra kohta riskiankeet vastavalt käesoleva määruse lisale 4.

3. peatükk RISKIANALÜÜSI KINNITAMINE, AVALDAMINE JA JÄRELHINDAMINE 

§ 11.  Riskianalüüsi kinnitamine

  Hädaolukorra riskianalüüsi kinnitab pädeva asutuse juht käskkirjaga.

§ 12.  Riskianalüüsi avaldamine

  Pädev asutus avaldab riskianalüüsi oma veebilehel hiljemalt kahe nädala jooksul pärast selle kinnitamist.

§ 13.  Riskianalüüsi järelhindamine

  (1) Pädev asutus ja riskianalüüsi töörühma liikmed teostavad järjepidevalt riskianalüüsis analüüsitud hädaolukordade, ohtude ja riskide järelhindamist. Kui järelhindamise tulemusena täheldatakse olulisi muutusi, siis riskianalüüsi töörühma kuuluv asutus teavitab koheselt teisi töörühma liikmeid ning pädev asutus algatab riskianalüüsi muutmise.

  (2) Riskianalüüsi muudatused kinnitab pädeva asutuse juht käskkirjaga.

Lisa Lisa 1

Lisa Lisa 2

Lisa Lisa 3

Lisa Lisa 4

Lisa Lisa 5