Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Täiendavate kvalifikatsiooninõuete kehtestamine

Vastu võetud 07.05.2004 nr 37
RTL 2004, 63, 1048
jõustumine 22.05.2004

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse «Kriminaalhooldusseaduse» (RT I 1998, 4, 62; 2002, 82, 478; 2004, 27, 176) § 13 lõike 2 alusel.

§ 1.  Täiendavad kvalifikatsiooninõuded

  Kriminaalhooldusametniku (sh vanemkriminaalhooldusametniku), kriminaalhooldusosakonna talituse juhataja ja kriminaalhooldusosakonna juhataja täiendavad kvalifikatsiooninõuded on:
  1) nõuded haridusele;
  2) nõuded erialasele töökogemusele;
  3) nõuded keeleoskusele;
  4) nõuded arvuti kasutamise oskusele;
  5) nõuded isiksuseomadustele.

§ 2.  Nõuded kriminaalhooldusametniku (sh vanemkriminaalhooldusametniku) ja kriminaalhooldusosakonna talituse juhataja haridusele

  (1) Nõuetele vastavaks hariduseks loetakse rakenduslik või akadeemiline kõrgharidus, mis on omandatud riiklikult akrediteeritud õppekava alusel järgmistel erialadel:
  1) psühholoogia-sotsiaalpedagoogika;
  2) psühholoogia;
  3) sotsiaaltöö;
  4) sotsiaaltöökorraldus;
  5) eripedagoogika;
  6) sotsiaalpedagoogika;
  7) sotsiaalpedagoog-kutseõpetaja.

  (2) Lõikes 1 nimetamata erialade korral tuleb kontrollida eriala vastavust Justiitsministeeriumi kriminaalhoolduse talituse kaudu.

  (3) Nõuetele vastavaks hariduseks loetakse iga rakenduslik või akadeemiline kõrgharidus, kui lisaks sellel erialal nõutavale õppekavale on omandatud vähemalt 12 ainepunkti ulatuses (kokku 480 tundi, mis sisaldab auditoorset ja iseseisvat tööd) järgmistele kirjeldustele vastavaid vaba- või valikained:
  1) sotsiaaltöö teooria ja meetodid (Sotsiaaltöö teoreetilisi käsitlusi. Teoreetilised mudelid: psühhodünaamiline, kriisikeskne, käitumuslik, humanistlik, kommunikatiivne, kognitiivne jne. Sotsiaaltöö meetodid: kliendikeskne sotsiaaltöö, individuaaltöö, rühmatöö, ühiskonnatöö.);
  2) sissejuhatus õigusteadusesse (Sissejuhatus õigusteadusesse. Õiguse põhimõisted. Õiguse allikad. Õigusnormid. Õigussuhe. Riik ja õigusriik. Avaliku- ja eraõiguse piiritlemine. Võimude lahusus.);
  3) karistusõigus (Karistusõiguse ajalooline taust, hetkeolukord, kriminaaltäitevõigus. Kuritegu ja karistus. Kriminoloogia. Kuritegeliku käitumise seletusviisid, kriminaalpoliitika koolkonnad.);
  4) suhtlemispsühholoogia (Suhtlemise olemus, enesekehtestamine, aktiivne kuulamine ja vestluse juhtimine, mitteverbaalne suhtlemine, rollikäitumine, konflikt, põhiteadmised käitumisest grupis.).

  (3¹) Lõikes 3 nimetatud vaba- või valikainetest peavad olema kõik esindatud, soovitatavalt võrdses proportsioonis. Iga nimetatud aine peab olema omandatud vähemalt 1 AP ulatuses.

  (4) Lõikes 3 nimetatud vaba- või valikainete läbimist tõendab vastav märge lõputunnistusel või diplomil või sellekohane tunnistus või muu dokument, mis on välja antud riiklikult akrediteeritud kõrgkooli või koolitusluba omava koolitusasutuse poolt.

  (5) Lõikes 3 nimetatud vaba- või valikainete sobivuse kaalumisel võib võtta arvesse 1998. ja 1999. aastatel Justiitsministeeriumi poolt korraldatud kriminaalhooldusametnike väljaõppe arvestusega, et iga lõikes 3 nimetatud aine loetakse väljaõppel omandatuks maksimaalselt 1 AP ulatuses. Väljaõppe läbimist tõendab vastav tunnistus või käskkiri.
[RTL 2005, 17, 165 - jõust. 04.02.2005]

§ 3.  Nõuded kriminaalhooldusosakonna juhataja haridusele

  Kriminaalhooldusosakonna juhatajal peab olema rakenduslik või akadeemiline kõrgharidus.

§ 4.  Muud kvalifikatsiooninõuded kriminaalhooldusametnikule (sh vanemkriminaalhooldusametnikule), kriminaalhooldusosakonna talituse juhatajale ja kriminaalhooldusosakonna juhatajale

  Täiendavad nõuded erialasele töökogemusele, keeleoskusele, arvuti kasutamise oskusele ja isiksuseomadustele kehtestatakse vastavate ametikohtade ametiprofiilidega (lisatud).

Lisa AMETIPROFIIL