Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused

Vastu võetud 16.01.2007 nr 4

Määrus kehtestatakse «Jäätmeseaduse» § 36 lõike 5 alusel.

§ 1.  Reguleerimisala ja mõisted

  (1) Määrus kehtestab olmejäätmete sortimise korra, sorditud jäätmete liigitamise alused ning olmejäätmete sortimise korralduse, et suurendada taaskasutatavate olmejäätmete kogust ja vähendada prügilasse ladestatavate olmejäätmete, sealhulgas biolagunevate jäätmete kogust.

  (2) Määrus reguleerib järgmisi toiminguid:
  1) olmejäätmete sortimist tekkekohas ning sellele järgnevat liigiti kogumist;
  2) segunenud olmejäätmete sortimist ja liigiti kogutud jäätmete järelsortimist ning taaskasutatavate jäätmete väljanoppimist selleks ettenähtud jäätmekäitluskohtades.

  (3) Sortimine on tegevus, mille käigus eraldatakse segaolmejäätmetest ennekõike ohtlikud jäätmed, samuti taaskasutatavad jäätmed, kui sortimine ja väljanopitud jäätmete taaskasutamine on tehnoloogiliselt võimalik ning nende tegevustega ei kaasne ülemääraseid kulutusi.

§ 2.  Sorditud jäätmete liigitamise alused

  Olmejäätmeid ning nende sortimise tulemusena tekkinud jäätmeid liigitatakse vastavuses Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusega nr 102 «Jäätmete sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu» kehtestatud jäätmenimistuga (edaspidi jäätmenimistu), eelkõige kooskõlas selle jaotisega 20 «Olmejäätmed (kodumajapidamisjäätmed ja samalaadsed kaubandus-, tööstus- ja ametiasutusjäätmed), sealhulgas liigiti kogutud jäätmed» ning alajaotisega 19 12 «Jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmed, nt nimistus mujal nimetamata sortimis-, purustamis-, kokkupressimis- või granuleerimisjäätmed».

§ 3.  Olmejäätmete sortimine tekkekohas

  (1) Tagamaks väljasorditava jäätmematerjali kõrgemat kvaliteeti, suurendada selle taaskasutusvõimalusi, parendada sortimise tõhusust ning vältida ülearust energia- ja tööjõukulu järgneval järelsortimisel või segunenud olmejäätmete lahutamisel, tuleb esmajoones kasutada kõiki võimalusi olmejäätmete sortimiseks nende tekkemomendil või vahetult peale seda tekkekohas, ning väljanopitud jäätmete kogumiseks ja üleandmiseks jäätmekäitlejale liikide kaupa.

  (2) Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid vastavalt jäätmenimistu jäätmeliikide või alajaotiste koodidele:
  1) paber ja kartong (20 01 01);
  2) pakendid (15 01);
  3) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga «*» tähistatud jäätmed);
  4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
  5) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
  6) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad (16 01), kaasa arvatud vanarehvid (16 01 03), elektroonikaromud ja nende osad (16 02), patareid ja akud (16 06);
  7) põlevjäätmed, sealhulgas puit (20 01 38), plastid (20 01 39);
  8) suurjäätmed (20 03 07);
  9) metallid (20 01 40).

  (3) Lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse ka kaubanduses, tööstuses, ametiasutustes ja mujal tekkinud kodumajapidamisjäätmetega samalaadsete jäätmete kohta, mis vastavad «Jäätmeseaduse» §-s 7 toodud olmejäätmete mõistele.

  (4) Jäätmete kogumisel tuleb vältida nende segunemist muude, näiteks tootmistegevuses tekkinud jäätmetega, mida ei hõlma jäätmenimistu jaotis 20, ning olmejäätmete üleandmist jäätmekäitlejale segatult muude jäätmetega.

§ 4.  Olmejäätmete tekkekohas sortimise ja liigiti kogumise korraldamine

  (1) Olmejäätmete tekkekohas sortimist ja liigiti kogumist korraldab kohaliku omavalitsuse üksus kooskõlas «Jäätmeseaduse» §-s 31 ja «Pakendiseaduse» § 15 lõikes 1 sätestatuga.

  (2) Paragrahvi 3 lõikes 2 nimetatud jäätmeliikide sortimise ja liigiti kogumise tähtajad jäätmeliikide kaupa määrab kohaliku omavalitsuse üksus vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavale kooskõlas «Jäätmeseaduse» § 42 lõikes 2 punktis 2 sätestatuga.

  (3) Olmejäätmete sortimist ja liigiti kogumist korraldab kohaliku omavalitsuse üksus koostöös «Pakendiseaduse» § 17 alusel akrediteeritud taaskasutusorganisatsiooniga ning teiste taaskasutusorganisatsioonide ja jäätmekäitlejatega, kes koguvad või taaskasutavad määruse § 3 lõikes 2 loetletud jäätmeid.

§ 5.  Töötlemata jäätmete prügilasse ladestamise keelu rakendamine tekkekohas sorditud ja liigiti kogutud olmejäätmete puhul

  (1) Kui kohaliku omavalitsuse üksus on koostöös muude määruse § 4 lõikes 3 nimetatud isikutega korraldanud oma haldusterritooriumil § 3 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud olmejäätmete tekkekohas sortimise ja liigiti kogumise, mis on võimaldanud oluliselt vähendada nende jäätmete osakaalu ülejäänud segaolmejäätmete koostises ning suurendada taaskasutamisele suunatavate jäätmete koguseid, loetakse tekkekohas sortimisest ja liigiti kogumisest ülejäänud jäätmed töödelduks «Jäätmeseaduse» § 16 mõistes ning neile ei rakendu «Jäätmeseaduse» § 35 lõikes 1 ja § 36 lõikes 2 kehtestatud prügilasse ladestamise keeld.

  (2) Prügilasse ladestamise keeld rakendub paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul olmejäätmete suhtes, mis on kogutud nendelt jäätmevaldajatelt, kes ei ole ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmete sortimisega tekkekohas ja liigiti kogumisega.

§ 6.  Tekkekohal sorditud ja liigiti kogutud olmejäätmete järelsortimine

  (1) Tekkekohal sorditud ja liigiti kogutud jäätmed, sealhulgas määruse § 3 lõikes 2 nimetatud jäätmeliikide väljanoppimisest ülejäänud jäätmed, suunatakse järelsortimisele kui:
  1) väljanopitud ja taaskasutamisele suunatavate jäätmete koostis ja omadused ei rahulda konkreetsetele taaskasutustegevustele esitatavaid nõudeid (näiteks, jäätmed on olulisel määral risustatud muude jäätmete, ainete ja materjalidega, või kogutud segapakendist tuleb lahutada eraldi ringlussevõttu suunatavad materjalid);
  2) olmejäätmete tekkekohas sortimine ja liigiti kogumine ei ole võimaldanud oluliselt vähendada nende osakaalu ülejäänud segaolmejäätmete koostises, mistõttu prügilasse suunatavatele jäätmetele ei kohaldata määruse § 5 lõikes 1 sätestatut.

  (2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud järelsortimine peab tagama jäätmete prügilasse ladestamiskõlblikkuse samal määral nagu see saavutatakse segunenud olmejäätmete sortimisega vastavalt §-le 8.

§ 7.  Segunenud olmejäätmete sortimine

  (1) Segunenud olmejäätmete sortimist vastavalt «Jäätmeseaduse» §-s 31 sätestatule korraldab kohaliku omavalitsuse üksus, kui kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil ei ole korraldatud olmejäätmete tekkekohal sortimine ja liigiti kogumine kooskõlas §-ga 4.

  (2) Kui olmejäätmete tekkekohal sortimine ja liigiti kogumine on korraldamata või on sorditud jäätmed kogumise ja veo käigus segunenud omavahel või segatud ja risustatud muude jäätmete, ainete ja materjalidega, tuleb segunenud olmejäätmed enne nende prügilasse ladestamist sortida.

  (3) Segunenud olmejäätmed sorditakse, kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi, tehnoloogiliselt varustatud ning keskkonna- ja tervisekaitsenõuetele vastavas jäätmekäitluskohas (edaspidi sortimistehas). Segunenud olmejäätmete ladestamiskõlblikkuse saavutamiseks peab kohaliku omavalitsuse üksus määrama korraldatud jäätmeveo avaliku konkursi pakkumise kutse dokumentides «Jäätmeseaduse» § 67 lõike 2 punkti 4 alusel ühe jäätmekäitluskohana lähima olemasoleva olmejäätmete sortimistehase, juhul kui see asub omavalitsuse asukohajärgses maakonnas.

  (4) Segunenud olmejäätmete sortimine määratletakse vastavalt «Jäätmeseaduse» § 15 lõike 7 alusel kehtestatud jäätmete taaskasutustoimingute nimistule taaskasutustoiminguna R13_s. Sortimisel tekkinud jäätmed liigitatakse jäätmenimistu alajaotisesse 19 12.

§ 8.  Segunenud olmejäätmete sortimisnõuded

  (1) Segunenud olmejäätmete sortimisel sortimistehases tuleb välja noppida vähemalt määruse § 3 lõike 2 punktides 1–4 ja 9 loetletud jäätmeliigid võimalikult suures ulatuses selliselt, et saavutada § 5 lõikes 1 sätestatud nõuded.

  (2) Paragrahvi 3 lõike 2 punktides 4 ja 5 nimetatud jäätmed tuleb välja noppida, kui nende jäätmete sortimine ja väljanopitud jäätmete taaskasutamine on tehnoloogiliselt võimalik ning nende tegevustega ei kaasne ülemääraseid kulutusi.