Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Kooli ja koolieelse lasteasutuse nõustamise tingimused ja kord sisehindamise küsimustes

Vastu võetud 13.08.2009 nr 62
RTL 2009, 67, 986
jõustumine 01.09.2009

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 79 lõike 2, «Kutseõppeasutuse seaduse» § 27³ lõike 2 ning «Koolieelse lasteasutuse seaduse» § 24³ lõike 2 alusel.
[RT I 2010, 60, 410 - jõust. 01.09.2010]

§ 1.   Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse koolieelse lasteasutuse, põhikooli ja gümnaasiumi ning kutseõppeasutuse (edaspidi koos õppeasutus) nõustamise tingimused ja kord sisehindamise küsimustes.

§ 2.   Nõustamise eesmärk

  Sisehindamise küsimustes õppeasutuse nõustamise (edaspidi nõustamine) eesmärk on:
  1) analüüsida õppeasutuse sisehindamist;
  2) anda sisehindamisest tagasisidet õppeasutuse direktorile;
  3) nõustada õppeasutuse direktorit sisehindamise valdkonnas.
[RT I 2010, 60, 410 - jõust. 01.09.2010]

§ 3.   Nõustamise läbiviimine

  (1) Õppeasutuse nõustamise sisehindamise küsimuses (edaspidi nõustamise) võib algatada õppeasutus või Haridus- ja Teadusministeerium. Õppeasutuse algatatud nõustamise võib läbi viia enne sisehindamise aruande (edaspidi aruanne) koostamist, aruande koostamise ajal või aruande põhjal. Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud nõustamise aluseks on sisehindamisaruanne.

  (2) Haridus- ja Teadusministeeriumil on õigus algatada nõustamine, kui õppeasutust ei ole viimase kolme aasta jooksul nõustatud või õppeasutus on esitanud Haridus- ja Teadusministeeriumile taotluse nõustamise läbiviimiseks. Nõustamise algatamisel määrab haridus- ja teadusminister nõuniku ja katab tema tegevusega seotud kulud vastavalt nõunikuga sõlmitud lepingule.

  (3) Nõustamise algatamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt esitab õppeasutus aruande koostamise aasta 31. detsembriks elektrooniliselt taotluse Haridus- ja Teadusministeeriumile.

  (4) Nõustamisel lähtub nõunik õppeasutuse tegevusnäitajatest, mis on kättesaadavad Eesti Hariduse Infosüsteemi kaudu, ja järgmistest hindamiskriteeriumidest:
  1) eestvedamine ja juhtimine, sealhulgas strateegiline juhtimine;
  2) personalijuhtimine, sealhulgas personalivajaduse hindamine, personali värbamine, kaasamine, toetamine, arendamine, hindamine ja motiveerimine ning personaliga seotud tulemused, sealhulgas personali saavutused, täienduskoolitus, rahulolu, personaliga seotud statistika;
  3) koostöö huvigruppidega, sealhulgas koostöö kavandamine, huvigruppide kaasamine, huvigruppidega koostöö hindamine ning huvigruppidega seotud tulemused, sealhulgas hoolekogu (nõukogu), lastevanemate ja teiste huvigruppide aktiivsus, avalikkussuhted, kaasatus otsustamisse, tagasiside ja rahulolu;
  4) ressursside juhtimine, sealhulgas eelarveliste ressursside juhtimine, materiaal-tehnilise baasi arendamine, inforessursside juhtimine, säästlik majandamine ja keskkonnahoid;
  5) õppe- ja kasvatusprotsess, sealhulgas õpilase (lapse) areng, õppekava, õppekorraldus ja -meetodid, väärtused ja eetika; õpilastega (lastega) seotud tulemused, sealhulgas hariduslike erivajadustega õpilastega (lastega) arvestamine, huvitegevus, terviseedendus, õpilastega (lastega) seotud statistika, õpilaste (laste) rahulolu ning põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse puhul ka õpijõudlus.

  (5) Nõunik viib vajadusel läbi õppeasutuse külastuse, millest teavitab õppeasutust hiljemalt ühe kuu jooksul aruande esitamisest.

  (6) Nõunikul on õigus:
  1) vestelda õppeasutuse hoolekogu (nõukogu) liikmetega, õppeasutuse töötajatega, lastevanematega, õpilastega (lastega), õppeasutuse asukohajärgse omavalitsuse ning õppeasutuse pidaja esindajatega;
  2) osaleda õppeasutuse õppenõukogu (pedagoogilise nõukogu), hoolekogu (nõukogu) ja lastevanemate koosolekutel;
  3) tutvuda õppeasutuse dokumentatsiooniga, sealhulgas statistilise ja finantsaruandlusega, ning õppeasutuse õpi- ja kasvukeskkonnaga;
  4) teha direktorile ja õppeasutuse pidajale ettepanekuid õppeasutuse tegevuse parendamiseks.

  (7) Haridus- ja Teadusministeeriumi algatusel nõustatud õppeasutus esitab Haridus- ja Teadusministeeriumile aruande koos nõuniku koostatud kirjaliku tagasisidega (edaspidi tagasisidearuanne).
[RT I, 17.03.2011, 5 - jõust. 20.03.2011]

§ 4.   Nõustamise tulemuste esitamine

  (1) Nõustamise tulemused vormistatakse tagasisidearuandena, mille põhjal on õppeasutusel võimalik täiustada oma tegevust.

  (2) Tagasisidearuandes tuuakse välja järeldused õppeasutuse sisehindamise adekvaatsuse ning tulemuslikkuse kohta. Näidatakse ära, kas õppeasutuse poolt kavandatavad meetmed õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse parendamiseks on piisavad õpilaste (laste) ning õppeasutuse arenguks ja vajalike juhtimisotsuste vastuvõtmiseks ning tehakse ettepanekud tegevuse parendamiseks.Tagasisidearuande koostamisel lähtub nõunik § 3 lõikes 4 toodud hindamiskriteeriumidest.
[RT I, 17.03.2011, 5 - jõust. 20.03.2011]

  (3) Nõunik edastab õppeasutusele tagasisidearuande hiljemalt kaks kuud peale õppeasutuse aruande esitamist nõunikule.

  (4) Õppeasutuse direktor tutvustab tagasisidearuannet õppeasutuse õppenõukogus (pedagoogilises nõukogus) ja hoolekogus (nõukogus).
[RT I 2010, 60, 410 - jõust. 01.09.2010]

§ 5.   Üleminekusätted

  (1) [Kehtetu - RT I, 22.06.2011, 1 - jõust. 25.06.2011]

  (2) Kui õppeasutus on enne käesoleva määruse jõustumist esitanud Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele aruande ja taotluse nõustamiseks ning nõunik on juba alustanud nõustamist, viiakse selle õppeasutuse nõustamine lõpule enne käesoleva määruse jõustumist kehtinud haridus- ja teadusministri 4. augusti 2006. a määrusega nr 23 «Kooli ja koolieelse lasteasutuse nõustamise tingimused ja kord sisehindamise küsimustes» kehtestatud korras hiljemalt 2009. aasta 30. septembriks.

  (3) [Kehtetu - RT I, 22.06.2011, 1 - jõust. 25.06.2011]

§ 6.   [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 7.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 2009. aasta 1. septembril.