Teenetemärkide seaduse rakendamine
Teenetemärkide seaduse rakendamine
Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 25. märtsi 1997. a. määrusega nr. 68 (RT I 1997, 28, 430), jõustunud 12.04.1997
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi teatajas, jõustumise aeg):
22.12.2005 nr 324 (RT I 2005, 71, 559) 1.01.2006
Vastavalt teenetemärkide seaduse paragrahvi 10 lõikele 3,
paragrahvi 11 lõikele 6, paragrahvi 13 lõikele 3, paragrahvi 15 lõikele 1, paragrahvi
17 lõikele 4 ja paragrahvi 18 lõikele 2 Vabariigi Valitsus määrab:
1. Kinnitada:
1) Teenetemärkide Komitee kodukord (juurde lisatud);
2) teenetemärgi andmise taotluse vorm (juurde lisatud);
3) teenetemärgi andmiseks ettepaneku tegemise kord (juurde lisatud);
4) teenetemärgi andmise esildise vormid (juurde lisatud);
5) teenetemärgi tunnistuse vorm (juurde lisatud);
6) au- ja teenetemärkide kandmise kord (juurde lisatud);
7) välismaiste riiklike au- ja teenetemärkide registreerimise kord
(juurde lisatud).
2. [käesolevast tekstist välja jäetud]
Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
25. märtsi 1997. a.
määrusega nr. 68
Teenetemärkide komitee kodukord
I. ÜLDSÄTTED
1. Teenetemärkide Komitee (edaspidi komitee) tegutseb Vabariigi
Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560)
paragrahvi 21 ja teenetemärkide seaduse (RT I 1997, 1, 4)
paragrahvi 10 alusel valitsuskomisjoni õigustes.
2. Komiteel on õigus kasutada väikese riigivapi kujutist oma
pitsati, dokumendiplankide, trükiste, embleemide ja siltide
kujunduselemendina vastavalt riigivapi seadusele (RT I 1993, 43,
619) ja muudele õigusaktidele.
II. TEENETEMÄRKIDE KOMITEE ÜLESANDED
3. Komitee ülesanded on:
1) teenetemärkide andmise taotluste registreerimine ja
läbivaatamine;
2) Vabariigi Presidendile esildiste tegemine teenetemärkide
andmiseks;
3) teenetemärkide ja nende juurde kuuluvate tunnistuste
valmistamise korraldamine;
4) teenetemärkide kätteandmise korraldamine;
5) teenetemärkidega autasustatute nimekirjade pidamise
korraldamine;
6) Eesti kodanikele antud välisriikide au- ja teenetemärkide
registreerimine;
7) üleandmata jäänud, äravõetud või tagastatud teenetemärkide
arvestuse pidamine ja nende hoidmise korraldamine;
8) teenetemärkide kollektsiooni koostamine;
9) Vabariigi Valitsusele ettepanekute tegemine teenetemärke
käsitlevate õigusaktide väljatöötamiseks ja muutmiseks, nende
õigusaktide eelnõude väljatöötamises osalemine;
10) Vabariigi Valitsusele ettepanekute tegemine kvootide
kehtestamiseks teenetemärkide andmise taotluste esitamisel;
11) selgituste andmine teenetemärkidega seonduvate õigusaktide
kohaldamisel;
12) muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine.
4. Komiteel on õigus saada riigi- ja omavalitsusasutustelt oma
ülesannete täitmiseks vajalikke dokumente, õiendeid ja muid andmeid.
III. TEENETEMÄRKIDE KOMITEE TÖÖKORRALDUS
5. Komitee esimees on riigisekretär.
6. Komitee esimees juhib komitee tegevust, esindab komiteed ilma
täiendavate volitusteta ja vastutab komitee ülesannete täitmise
eest.
7. Komitee töövormiks on koosolek. Komitee koosolekuid juhatab
komitee esimees, tema äraolekul või ülesandel aseesimees.
8. Komitee on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt
pool koosseisust. Komitee otsused tehakse koosolekul osalejate häälteenamusega.
Häälte võrdse jagunemise korral otsustab koosoleku juhataja hääl.
[RT I 2005, 71, 559 – jõust. 1.01.2006]
9. Komitee otsused kantakse koosoleku protokolli. Koosolekuid
protokollib Riigikantselei ametnike hulgast riigisekretäri määratud
komitee sekretär. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja
ja komitee sekretär.
10. Komitee asjaajamist korraldab ja komitee tegevusega seotud
kulude rahastamise tagab Riigikantselei.
|
|
Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 25. märtsi 1997. a määrusega nr 68 «Teenetemärkide
seaduse rakendamine» |
Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
25. märtsi 1997. a.
määrusega nr. 68
Teenetemärgi andmiseks ettepaneku tegemise kord
1. Käesolev määrus sätestab vastavalt teenetemärkide seaduse (RT I
1997, 1, 4) paragrahvi 11 lõikele 6 teenetemärgi andmiseks
ettepaneku tegemise korra.
2. Igaühel on õigus teha ettepanek Eesti riikliku autasu --
teenetemärgi andmiseks -- Eesti kodanikule või välismaalasele.
Ettepanek tehakse isikule, kellel on õigus esitada teenetemärgi
andmise taotlus Teenetemärkide Komiteele.
3. Ettepaneku teenetemärgi andmiseks võib teha kooskõlas
teenetemärkide seaduse paragrahvi 11 lõikega 2:
1) Vabariigi Presidendile -- kõigi isikute kohta, ka teenetemärgi
andmiseks postuumselt;
2) peaministrile -- kõigi isikute kohta, ka teenetemärgi
andmiseks postuumselt;
3) ministrile -- tema juhitava ministeeriumi ja selle
valitsemisalas olevate riigiasutuste teenistujate, samuti
ministeeriumi valitsemisalasse puutuvate teiste isikute kohta,
sealjuures välisministrile ka välismaalaste kohta ning
kaitseministrile riigikaitseliste teenete eest autasustatavate
isikute kohta;
4) Riigikogu esimehele -- Riigikogu liikmete ja Riigikogu
Kantselei teenistujate kohta;
5) Riigikohtu esimehele -- kohtunike ja Riigikohtu teenistujate
kohta;
6) õiguskantslerile -- Õiguskantsleri Kantselei teenistujate
kohta;
7) riigikontrolörile -- Riigikontrolli teenistujate kohta;
8) riigisekretärile -- Riigikantselei ja selle hallatavate
asutuste teenistujate kohta;
9) kaitseväe juhatajale -- kaitseväelaste ja väeosade kohta;
10) maavanemale -- vastava maakonna territooriumil elavate
isikute kohta.
4. Ettepanek teenetemärgi andmiseks esitatakse masinakirjas või muul
viisil trükitult. Asutuse või ühingu ettepanek vormistatakse selle
asutuse või ühingu blanketil.
5. Ettepanekus peab olema kirjas:
1) isiku nimi, kellele ettepanek tehakse;
2) ettepaneku tegija nimi, aadress või asukoht ja telefon;
3) autasustamiseks esitatava isiku nimi, elukutse, amet, auaste,
töö- või teenistuskoht;
4) autasustamiseks esitatava isiku teenete kirjeldus;
5) teenetemärgi nimetus ja klass, mille andmist soovitakse;
6) autasustamiseks esitatavale isikule varem antud Eesti
teenetemärgid, kui need andmed on ettepaneku tegijale teada;
7) ettepaneku tegemise kuupäev ja ettepaneku tegija allkiri.
. Ettepanek teenetemärgi korraliseks andmiseks tuleb teha taotluse
esitamise õigust omavale isikule hiljemalt teenetemärkide andmisele
eelneva aasta 1. septembriks.
7. Kui ettepaneku tegemisel pole järgitud vormi- või sisunõudeid,
võib jätta selle läbi vaatamata. Ettepanek, mille tegemisel pole
järgitud käesoleva korra punktis 3 nimetatud isikute pädevust
teenetemärgi andmise taotluse esitamisel, edastatakse vastavalt
kuuluvusele.
8. Ettepaneku läbivaatamata või rahuldamata jätmisest (taotluse
mitteesitamisest) teavitatakse ettepaneku tegijat. Ettepaneku
rahuldamata jätmise otsust ei pea põhjendama.
9. Kui ettepanek on jäänud vormi- või sisunõuete eiramise tõttu läbi
vaatamata, võib selle pärast puuduste kõrvaldamist uuesti esitada,
arvestades punktis 6 nimetatud tähtaega. Taasesitatud ettepanekut
käsitletakse kui esmakordselt esitatud ettepanekut.
Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
25. märtsi 1997. a.
määrusega nr. 68
VABARIIGI PRESIDENDILE
Teenetemärkide Komitee
ESILDIS
. . . . . . . . . . . . . . . . .
(kuupäev)
Teenetemärkide Komitee teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
(autasustamiseks esitatava ees- ja perekonnanimi)
. . . . . . . . . . . . . . . . . teenetemärgi andmiseks.
(teenetemärgi nimetus ja klass)
(Teenetemärkide Komitee esimehe allkiri)
Lisa: . . . . . . . . . taotlus . . . . . . . . . . . . . . . .
(taotluse esitaja) (registreerimise kuupäev ja number)
Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
25. märtsi 1997. a.
määrusega nr. 68
VABARIIGI PRESIDENDILE
Teenetemärkide Komitee
ESILDIS
. . . . . . . . . . . . . . . . .
(kuupäev)
Teenetemärkide Komitee teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku
teenetemärkide andmiseks vastavalt juurdelisatud taotlustele.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
(Teenetemärkide Komitee esimehe allkiri)
Lisa 1: . . . . . . . . . taotlus . . . . . . . . . . . . . .
(taotluse esitaja) (registreerimise kuupäev ja number)
2. . . . . . . . . . taotlus . . . . . . . . . . . . . .
3. . . . . . . . . . taotlus . . . . . . . . . . . . . .
4. . . . . . . . . . taotlus . . . . . . . . . . . . . .
5. . . . . . . . . . taotlus . . . . . . . . . . . . . .
6. . . . . . . . . . taotlus . . . . . . . . . . . . . .
7. . . . . . . . . . taotlus . . . . . . . . . . . . . .
8. . . . . . . . . . taotlus . . . . . . . . . . . . . .
9. . . . . . . . . . taotlus . . . . . . . . . . . . . .
10. . . . . . . . . . taotlus . . . . . . . . . . . . . .
11. . . . . . . . . . taotlus . . . . . . . . . . . . . .
12. . . . . . . . . . taotlus . . . . . . . . . . . . . .
13. . . . . . . . . . taotlus . . . . . . . . . . . . . .
14. . . . . . . . . . taotlus . . . . . . . . . . . . . .
15. . . . . . . . . . taotlus . . . . . . . . . . . . . .
Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
25. märtsi 1997. a.
määrusega nr. 68
(suure riigivapi reljeefkujutis)
T u n n i s t u s
Eesti riigile ja rahvale osutatud teenete tunnustamiseks on
Vabariigi President « . . » . . . . . . 199 . a. andnud Teile,
(vastavalt vajadusele tiitel, ametinimetus, auaste vms.)
(ees- ja perekonnanimi)
(teenetemärgi nimetus ja klass)
Vabariigi President
Teenetemärkide Komitee esimees
Tunnistus nr. . . . . .
Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
25. märtsi 1997. a.
määrusega nr. 68
Au- ja teenetemärkide kandmise kord
I. ÜLDSÄTTED
1. Käesolev määrus sätestab vastavalt teenetemärkide seaduse (RT I
1997, 1, 4) paragrahvi 17 lõikele 4 Eesti riiklike autasude --
teenetemärkide ning välisriikide au- ja teenetemärkide kandmise
korra.
2. Teenetemärki võib kanda üksnes isik, kellele teenetemärk on antud
ja kellelt ei ole teenetemärki või selle kandmise õigust ära võetud
seaduses ettenähtud alustel ja korras.
3. Välisriigi au- või teenetemärki võib kanda üksnes isik, kellele
au- või teenetemärk on antud selle riigi õigusaktides ettenähtud
alustel ja korras. Eesti kodanik võib välismaist riiklikku au- või
teenetemärki kanda pärast selle registreerimist Teenetemärkide
Komitees.
4. Teenetemärkide kandmisel juhindutakse teenetemärkide seadusest
ja käesolevast määrusest, välisriigi au- ja teenetemärgi kandmisel
ka selle statuudist või põhikirjast. Vabariigi President võib
põhjendatud vajadusel seoses riigivisiidiga toimida erinevalt
käesolevast korrast.
5. Käesoleva määruse rakendamise üksikjuhtude kohta annab selgitusi
Teenetemärkide Komitee.
II. EESTI TEENETEMÄRKIDE KANDMINE
6. Teenetemärke kantakse üldjuhul ainult pidulike riiklike ja
seltskondlike sündmuste puhul. Erandina võib Vabadusristi kanda igal
ajal.
7. Teenetemärke kantakse originaalis või miniatuuris. Teenetemärgi
tunnusena võib kanda ka rosettmärki või lindilõiget. Erandina
kantakse Vabadusristi ainult originaalis. Teenetemärgi miniatuuri
võib isik, kellele on teenetemärk antud, tellida Teenetemärkide
Komiteest, tasudes miniatuuri valmistamise ja kättetoimetamise
kulud.
8. Teenetemärke originaalis või miniatuuris kantakse eri rõivastel
järgmiselt:
1) frakil võib kanda ühte suurpaela, kuni nelja ordenitähte ja
kõige rohkem kahte kaelaristi ning kõiki rinnalkantavaid
teenetemärke originaalis või kõiki teenetemärke miniatuuris
vasakul revääril nööpaugu kohal;
2) smokingil võib kanda vasakul revääril teenetemärke miniatuuris
või ühe teenetemärgi rosettmärki;
3) tumedal ülikonnal võib kanda ühte kaelaristi ja ühte
ordenitähte ning rinnalkantavaid teenetemärke originaalis või ühe
teenetemärgi rosettmärki;
4) päevasel ülikonnal võib kanda ühe teenetemärgi rosettm��rki;
5) vormirõivastel võib teenetemärke kanda järgmiselt:
-- pidulikul õhtuvormil nagu frakil;
-- pidulikul tavavormil ühte kaelaristi ja ordenitähte ning
rinnalkantavaid teenetemärke originaalis või lindilõikeid;
-- tavavormil lindilõikeid;
6) naised võivad õhturiietusel kanda ühte suurpaela, kuni nelja
ordenitähte ja ühte kaelaristi originaalis või kõiki teenetemärke
miniatuuris või ühe teenetemärgi rosettmärki.
9. Eri klassi teenetemärke kantakse järgmiselt:
1) ketti -- õlgadele asetatult;
2) I klassi teenetemärki -- suurpaela paremalt õlalt vasakule
puusale ja tähte vasakul küljel;
3) II klassi teenetemärki -- risti (vappi) kaelas ja tähte
vasakul küljel;
4) III klassi teenetemärki -- kaelas;
5) IV ja V klassi teenetemärki, medaleid (riste) -- rinnal
vasakul küljel.
10. Naised kannavad õhturiietusel teenetemärke järgmiselt:
1) suurpaela -- 64 mm laiuses, paremalt õlalt vasakule puusale;
2) tähte -- üldistel alustel;
3) kaelaristi (vappi) -- rinnal vasakul küljel põiksõlme seotud
lindi küljes;
4) rinnalkantavaid riste, medaleid (riste) -- rinnal vasakul
küljel.
11. Isik, kellele on antud sama teenetemärgi eri klassi märgid,
kannab üldjuhul ainult kõrgeima klassi teenetemärki. Erandiks on
Vabadusrist, Kotkaristi teenetemärk mõõkadega, Kotkaristi
metallristid ning teenetemärkide medalid, mille puhul isik võib
kanda kõiki talle antud klasse.
12. Isik, kellele on antud eri teenetemärgid, kannab üldjuhul
kõrgema klassi teenetemärki madalama klassi teenetemärgist eespool.
Erandina asetatakse Vabadusrist kõigist teistest teenetemärkidest
ettepoole, vaatamata nende klassile.
13. Sama klassi teenetemärke kantakse üldjuhul andmise järjekorras,
s.t. viimasena antud teenetemärki kantakse esimesel kohal. Erandina
kantakse Kotkaristi teenetemärke mõõkadega teiste sama klassi
teenetemärkide hulgas esikohal. Kohti loetakse rinna keskjoonest
vasakule.
14. Teenetemärgi ketti kantakse ainult eriti pidulike riiklike
sündmuste puhul, sealjuures juhindutakse järgmisest:
1) ketti kantakse alati koos vastava tähega, kuid ilma sama
teenetemärgi suurpaelata;
2) keti juurde kuuluv täht asetatakse teistest kantavatest
tähtedest kõrgemale;
3) üheaegselt ketiga võidakse kanda mõne teise teenetemärgi
suurpaela. Sel juhul kantakse sinna juurde kuuluvat tähte keti
juurde kuuluva tähe järel;
4) pidulikel sündmustel, kus on ette nähtud teenetemärkide
kandmine, kuid ei ole ette nähtud keti kandmist, kannavad keti
omanikud selle juurde kuuluvat suurpaela koos vastava tähega,
asetades tähe teistest kantavatest tähtedest kõrgemale.
15. Mitme teenetemärgi tähe üheaegsel kandmisel juhindutakse
järgmisest:
1) kahe teenetemärgi tähe üheaegsel kandmisel kinnitatakse need
teineteise kohale, kusjuures kõrgema teenetemärgi täht
paigutatakse kõrgemale;
2) kolme teenetemärgi tähe üheaegsel kandmisel kinnitatakse
kõrgeima teenetemärgi täht kahe kõrvutiasuva tähe kohale;
3) nelja teenetemärgi tähe üheaegsel kandmisel kinnitatakse
neljas täht lisaks kolmele tähele kahe kõrvutiasuva tähe alla;
4) rohkem kui nelja teenetemärgi tähte üheaegselt ei kanta.
16. I klassi teenetemärgi kandmisel juhindutakse järgmisest:
1) I klassi teenetemärki kantakse alati koos vastava tähega,
sealjuures suurpaela kantakse vesti peal;
2) vormiriietusel kantakse suurpaela üle parema õla vasakule
puusale õlaku ja vöö alt;
3) mitme I klassi teenetemärgi omanik kannab ainult ühte
suurpaela, asetades vastava teenetemärgi juurde kuuluva tähe
teistest kantavatest tähtedest kõrgemale.
17. II ja III klassi teenetemärgi kandmisel juhindutakse järgmisest:
1) II klassi teenetemärki kantakse alati koos vastava tähega;
2) fraki juures asetatakse kaelaskantav teenetemärk võimalikult
kõrgele kaelasideme põiksõlme alla, kusjuures teenetemärgi lint
katab ümber krae asetsevat kaelasideme osa;
3) kui vormiriietuse või tumeda ülikonna juures kantakse
mahapööratud kraega päevasärki ja pikka kaelasidet, asetatakse
kaelaskantava teenetemärgi lint krae alla, sealjuures kaelarist
(vapp) asetseb võimalikult kõrgel kaelasideme peal;
4) mitme II või III klassi teenetemärgi omanik kannab üldjuhul
ainult ühte vastava klassi teenetemärki korraga, asetades II
klassi puhul vastava teenetemärgi juurde kuuluva tähe teistest
sama klassi kantavatest tähtedest kõrgemale;
5) erandina võidakse kahte kaelaskantavat teenetemärki kanda I
järgu Vabadusristi kandmisel, sealjuures asetatakse Vabadusrist
kõrgemale teisest kaelaskantavast teenetemärgist.
18. IV ja V klassi teenetemärke kantakse klasside järjekorras
selliselt, et teenetemärgi lindi ülaserv asetseb 1 cm madalamal
kuuerevääri nööpaugust. Mitut rinnalkantavat teenetemärki võib kanda
märkide linte ühendavale plaadile kinnitatuna.
19. Kotkaristi metallriste ning teenetemärkide medaleid kantakse
nagu IV ja V klassi teenetemärke ning viimaste järel.
20. Teenetemärke võib kanda miniatuuris plaadile kinnitatult fraki
või smokingi vasakul revääril.
21. Rosettmärki või lindiriba kantakse kuue vasakul revääril
nööpaugus.
22. Vormiriietusel võib teenetemärgi tunnusena kanda lindilõiget.
Lindilõiked kinnitatakse vormikuue vasakule hõlmale järgmiselt:
1) kuni 4 lindilõiget -- ühes reas;
2) 5 lindilõiget -- kahes reas: 2 ülemises, 3 alumises;
3) 6 lindilõiget -- kahes reas: 2 ülemises, 4 alumises;
4) 7 lindilõiget -- kahes reas: 3 ülemises, 4 alumises;
5) 8 lindilõiget -- kahes reas: 4 ülemises, 4 alumises;
6) 9 lindilõiget -- kolmes reas: 1 ülemises, 4 mõlemas
alumises;
7) 10 lindilõiget -- kolmes reas: 2 ülemises, 4 mõlemas
alumises.
Lindilõigete read paigutatakse vormikuuele selliselt, et alumine
rida jääb 2 cm kõrgemale vasaku rinnatasku ülemisest äärest.
Lindilõiked järjestatakse paremalt vasakule ja ülevalt alla
vastavalt teenetemärkide ja nende klasside omavahelisele
järjestusele.
III. VÄLISRIIGI AU- JA TEENETEMÄRKIDE KANDMINE
23. Välisriigi au- ja teenetemärki kantakse vastavalt selle
põhikirjale või statuudile käesolevas korras sätestatud erisustega.
24. Välisriigi au- ja teenetemärke kantakse üldjuhul ainult
pidulikel puhkudel, mis on seotud vastava välisriigiga. Erandina
võivad Eesti kodanikud kanda ühistel alustel Eesti teenetemärkidega
välismaiseid lahinguriste, elupäästemedaleid ning au- ja
teenetemärke, mis on saadud Vabariigi Valitsuse loal välisriigi
teenistuses olles.
25. Välisriigi au- ja teenetemärkide ning Eesti teenetemärkide
samaaegsel kandmisel juhindutakse järgmisest:
1) Eesti teenetemärgid asetatakse välisriigi au- ja
teenetemärkidest ettepoole, vaatamata nende klassile;
2) välisriigi au- ja teenetemärgid asetatakse üldjuhul omavahel
klasside järjekorras, sama klassi märgid aga riikide
prantsuskeelsete nimetuste tähestikulises järjekorras. Erandjuhul
võidakse välismaiseid lahinguriste asetada muudest välisriikide
au- ja teenetemärkidest ettepoole, vaatamata nende klassile.
26. Erilise austuse osutamiseks teatud välisriigile võidakse selle
riigi teenetemärke kanda kõrgemal kõigist muudest välisriikide
teenetemärkidest, vaatamata viimaste klassile. Sealjuures:
1) keti või I klassi teenetemärgi omanik kannab välisriigi
teenetemärgi ketti või suurpaela ja tähte, kuid viimasest
kõrgemal Eesti teenetemärgi tähte;
2) II klassi teenetemärgi omanik kannab välisriigi teenetemärgi
kaelaristi ja tähte, kuid viimasest kõrgemal Eesti teenetemärgi
tähte;
3) Eesti III klassi teenetemärgi ja välisriigi II klassi
teenetemärgi omanik kannab Eesti teenetemärgi kaelaristi ja
ainult välisriigi teenetemärgi tähte;
4) Eesti III klassi teenetemärgi ja välisriigi III klassi
teenetemärgi omanik kannab ainult välisriigi teenetemärgi
kaelaristi.
Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
25. märtsi 1997. a.
määrusega nr. 68
Välismaiste riiklike au- ja teenetemärkide registreerimise kord
1. Käesolev määrus sätestab vastavalt teenetemärkide seaduse (RT I
1997, 1, 4) paragrahvi 18 lõikele 2 Eesti kodanikele antud
välismaiste riiklike au- ja teenetemärkide Teenetemärkide Komitees
registreerimise korra.
2. Käesolevat korda ei kohaldata välisriikide poolriiklike ja
eraorganisatsioonide, samuti rahvusvaheliste organisatsioonide antud
au- ja teenetemärkide suhtes. Nimetatud märke ei registreerita.
3. Eesti kodanik, kellele on antud välismaine riiklik au- või
teenetemärk (edaspidi -- välisriigi teenetemärk), peab selle
Teenetemärkide Komitees registreerima.
4. Avaldus välisriigi teenetemärgi registreerimiseks esitatakse
Teenetemärkide Komiteele ühe kuu jooksul pärast teenetemärgi
tegelikku vastuvõtmist käesoleva määruse lisas toodud vormi
kohaselt. Avaldusele lisatakse teenetemärgi diplom või teenetemärgi
andmist tõendav tunnistus. Diplom või tunnistus tagastatakse
avaldajale tema nõudmisel pärast teenetemärgi registreerimist.
5. Avaldus välisriigi teenetemärgi registreerimiseks vaadatakse läbi
Teenetemärkide Komitee korralisel koosolekul. Komitee teeb otsuse
välisriigi teenetemärgi registreerimise kohta oma kodukorras
ettenähtud korras.
6. Komitee otsuse ärakiri saadetakse hiljemalt viie tööpäeva jooksul
avaldajale, samuti välisriigi teenetemärgi saanud ametniku või
kaitseväelase teenistuskohta sissekande tegemiseks ametniku või
kaitseväelase teenistuslehele.
7. Teenetemärkide Komitee otsusega registreeritud välisriikide
teenetemärgid kannab Riigikantselei vastavasse riiklike
teenetemärkide registrisse. Registri juures säilitatakse ka
välisriikide teenetemärkide diplomeid ja teenetemärkide andmist
tõendavaid tunnistusi, mida avaldajad pole Teenetemärkide Komiteest
tagasi võtnud.
8. Eesti kodanik, kellele enne käesoleva korra kehtestamist antud
välisriigi teenetemärk on Teenetemärkide Komitees registreerimata
seni kehtinud teenetemärkide seaduse (RT I 1994, 38, 615; 1995, 47,
741) paragrahvi 15 alusel, peab kolme kuu jooksul käesoleva korra
jõustumisest selle teenetemärgi Teenetemärkide Komitees
registreerima. See nõue ei kehti praegu enam mitteeksisteerivate
välisriikide teenetemärkide kohta.
Lisa
«Välismaiste riiklike au- ja
teenetemärkide registreerimise
korra» juurde
Teenetemärkide Komiteele
AVALDUS
. . . . .. . . . . . klassi . . . . . . . . . . . . . . . . . .
(numbri või sõnadega) (teenetemärgi nimetus eesti või võõrkeeles)
teenetemärgi registreerimiseks.
Andmed avaldaja kohta:
1. Ees- ja perekonnanimi. . . . . . . . . . . . . . . . . . .
2. Sünnipäev, -kuu ja -aasta. . . . . . . . . . . . . . . .
3. Elukoht . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
4. Elukutse või amet, au- või teenistusaste. . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
5. Varem antud teenetemärgid. . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . .
(kuupäev) (avaldaja allkiri)
Teenetemärkide Komitee otsus . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . .
Registreerimisteatise number ja väljasaatmise aeg . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Facebook
Twitter
