Stabiliseerimisreservi nõukogu põhimäärus
Vastu võetud 02.04.2003 nr 108
Määrus kehtestatakse « Riigieelarve seaduse» (RT I 1999, 55, 584; 2002, 67, 405; 2003, 13, 69) § 374 lõike 5 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§1. Stabiliseerimisreservi nõukogu
(1) Stabiliseerimisreservi nõukogu (edaspidi nõukogu) on «Riigieelarve seaduse» § 373 alusel moodustatud nõukogu, millel on sama seaduse §-s 374 sätestatud pädevus ja ülesanded.
(2) Nõukogu juhindub oma tegevuses seadustest, nende alusel antud õigusaktidest ja käesolevast määrusest.
(3) Oma ülesannete täitmiseks peab nõukogu koosolekuid ja võtab vastu otsuseid käesolevas määruses sätestatud korras.
2. peatükk
TÖÖKORD
§2. Nõukogu töö korraldamine ja nõukogu aseesimees
(1) Nõukogu tööd korraldab ja koosolekuid juhatab nõukogu esimees.
(2) Nõukogu liikmed valivad nõukogu koosseisu häälteenamusega enda hulgast nõukogu aseesimehe. Aseesimehe valimiseks on vajalik kõigi nõukogu liikmete kohalolek.
(3) Nõukogu esimehe äraolekul täidab tema ülesandeid nõukogu aseesimees.
§3. Nõukogu koosolekute korraldus
(1) Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kolme kuu jooksul.
(2) Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees. Nõukogu koosoleku võivad kokku kutsuda ka kolm nõukogu liiget.
(3) Nõukogu koosoleku teatega peab teatavaks tegema koosoleku toimumise aja ja koha ning päevakorra, lisada tuleb asjakohased materjalid. Nõukogu koosoleku kokkukutsumise teade saadetakse välja vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist. Teade ja koosoleku materjalid saadetakse elektrooniliselt või paberkandjal.
(4) Nõukogu võib võtta päevakorda koosoleku teates nimetamata küsimusi, kui selle poolt on kõik koosolekul viibivad nõukogu liikmed.
(5) Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul viibinud nõukogu liikmed ja protokollija. Nõukogu liikme eriarvamus kantakse koosoleku protokolli.
(6) Nõukogu koosolekute protokolle ja protokollide juurde kuuluvaid dokumente ning muid koosolekute materjale (teated, hääletusprotokollid jm) hoiab ja säilitab Rahandusministeerium.
§4. Otsuse vastuvõtmine nõukogu koosolekul
(1) Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 2/3 nõukogu liikmetest ja nende hulgas on nõukogu esimees või aseesimees.
(2) Kui nõukogu koosolekul ei ole lõikes 1 sätestatud kvoorumit, toimub uus koosolek sama päevakorraga hiljemalt kümne tööpäevapäeva jooksul koosoleku ärajäämise päevast arvates. Uus koosolek on otsustusvõimeline sõltumata lõikes 1 sätestatud kvoorumi olemasolust ja sellest kooolekust teatamisel ei pea järgima § 3 lõikes 3 sätestatut.
(3) Nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega (igal nõukogu liikmel on üks hääl). Häälte võrdse jagunemise korral otsustab esimehe hääl, esimehe äraolekul aseesimehe hääl.
(4) Nõukogu liige ei või hääletamisel erapooletuks jääda, välja arvatud võimaliku huvide konflikti puhul. Nimetatud asjaolust tuleb informeerida nõukogu esimeest või aseesimeest enne hääletuse toimumist.
§5. Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata
(1) Otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata saadab nõukogu esimees või aseesimees nõukogu liikmetele otsuse eelnõu ja otsuse tegemiseks vajalikud materjalid ning määrab vastamiseks vajaliku tähtaja, mis ei või olla lühem kui viis tööpäeva.
(2) Otsuse eelnõu, materjalid ja nõukogu liikme vastuse võib saata elektrooniliselt või paberkandjal. Nõukogu liikmete elektrooniliselt saadetud vastuste väljatrükid vormistatakse nõukogu liikmete allkirjadega järgmisel nõukogu koosolekul, kus nõukogu liige osaleb, kuid otsuse tegemise ja hääletusprotokolli koostamise aluseks on nõukogu liikme elektrooniliselt saadetud seisukoht.
(3) Otsus loetakse vastuvõetuks, kui otsuse poolt hääletab vähemalt 2/3 nõukogu liikmetest ja nende hulgas on nõukogu esimees või aseesimees.
(4) Nõukogu liige, kes lõikes 1 sätestatu kohaselt määratud tähtaja jooksul vastust ei saada, loetakse otsuse vastu hääletanuks.
(5) Juhul kui kas või üks nõukogu liige peab vajalikuks lõikes 1 nimetatud otsuse vastuvõtmist koosolekul, teatab ta sellest nõukogu esimehele või aseesimehele lõikes 1 sätestatu kohaselt määratud tähtajaks. Nimetatud juhul otsust koosolekut kokku kutsumata vastu ei võeta ja vastav küsimus võetakse nõukogu järgmise korralise koosoleku päevakorda, olenemata teiste nõukogu liikmete poolt antud häältest.
(6) Hääletustulemused protokollitakse. Koosoleku protokolli asendavale hääletusprotokollile kirjutab alla nõukogu esimees või aseesimees ning hääletusprotokoll saadetakse viivitamata elektrooniliselt või paberkandjal nõukogu liikmetele. Hääletusprotokolli kantakse vastuvõetud otsused koos hääletustulemustega (sealhulgas otsuse poolt ja vastu hääletanud liikmed nimeliselt) ja muud hääletamise suhtes olulised asjaolud.
| Peaminister Siim KALLAS |
| Rahandusminister Harri ÕUNAPUU |
| Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN |
Facebook
Twitter