Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta
Vastu võetud 16.07.1992 nr 207
RT 1992, 30, 402
jõustumine 01.07.1992
Muudetud järgmiste Vabariigi Valitsuse määrustega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
27. 11. 1992 nr 324 ( RT 1992, 51, 643) 27. 11. 1992
31. 05. 1994 nr. 196 ( RT I 1994, 41, 666) 10. 06. 1994
Vastavalt Eesti Vabariigi väljateenitud aastate pensionide seadusele Eesti Vabariigi Valitsus määrab:
1. Kinnitada juurdelisatud:
1) politseiametnikele, uurijatele ja uurimisala juhtivtöötajatele, kriminaaltäitetöötajatele ning päästeteenistuse ja tuletõrjetöötajatele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate ametinimetuste loetelu ning neile ja kaitsejõudude tegevteenistuses olevatele isikutele selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvestamise juhend;
2) tsiviillennundustöötajatele ja katselenduritele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate ametikohtade loetelu;
3) tsiviillennundustöötajatele ja katselenduritele väljateenitud aastate staaži arvutamise juhend;
4) allmaa- ja pealmaamäetööde ja kutsealade loetelu, kus töötamine annab õiguse väljateenitud aastate pensionile;
5) mere-, jõe- ja kalalaevastiku laevade tüübid ning ujuvkoosseisu kutsealad ja -ametikohad, millistel töötamine annab õiguse väljateenitud aastate pensionile;
6) tootmis-ja kutsealad, kus töötamine annab tekstiilitööstuse ettevõtete naistöölistele õiguse väljateenitud aastate pensionile;
7) pedagoogidele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate asutuste ja ametikohtade loetelu;
8) pedagoogidele väljateenitud aastate pensionide määramiseks vajaliku pedagoogilise töö staaži arvestamise juhend;
9) teatri-, muusika- ja kontserditegevusega tegelevates ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides väljateenitud
aastate pensionile õigust omavate artistide ametikohtade loetelu.
2. Kehtestada, et selgitusi väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelude rakendamise kohta annab Eesti Vabariigi Sotsiaalhooldusministeerium.
3. Kehtestada käesolev määrus 1.juulist 1992.a.
Kinnitatud
Eesti Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a. määrusega nr. 207
POLITSEIAMETNIKELE, UURIJATELE JA UURIMISALA JUHTIVTÖÖTAJATELE, KRIMINAALTÄITETÖÖTAJATELE NING PÄÄSTETEENISTUSE JA TULETÕRJETÖÖTAJATELE
VÄLJATEENITUD AASTATE PENSIONILE ÕIGUST ANDVATE AMETINIMETUSTE LOETELU NING NEILE JA KAITSEJÕUDUDE TEGEVTEENISTUSES OLEVATELE
ISIKUTELE SELLE PENSIONI MÄÄRAMISEKS VAJALIKU STAAŽI ARVESTAMISE JUHEND
1. Õigus väljateenitud aastate pensionile kooskõlas Eesti Vabariigi väljateenitud aastate pensionide seaduse paragrahviga 12 on:
1)kõigil politseiametnikel vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse 31. oktoobri 1991.a. määrusega nr. 224 (RT 1991, nr. 39,art.484)kinnitatud politseiametnike ametinimetuste loetelule;
2)Eesti Vabariigi Riikliku Kohtueelse Uurimise Ameti uurijatel ja uurimisala juhtivtöötajatel (peadirektor, peadirektori asetäitja ja uurimisnõunik, uurimisbüroode direktorid, abidirektorid, uurimisosakondade juhatajad, uurimisala peaspetsialistid ja uurijad);
3) kõigil kriminaaltäiteametnikel vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse 29. jaanuari 1992.a. määrusega nr. 40 (RT 1992, nr. 6, art.100)kinnitatud kriminaaltäiteametnike ametinimetuste loetelule.
4) Eesti Vabariigi Riikliku Päästeameti töötajatel, kelle ametiülesannete hulka kuulub tulekustutus- ja päästetööde juhtimine (peadirektor, peadirektori asetäitja, osakonnajuhataja, peaspetsialist, spetsialist) või nendes osalemine; maakondade ja vabariiklike linnade munitsipaalpäästeameti ning kohaliku päästeteenistuse allüksuste juhtiv- ja reakoosseisul.
2. Peale käesoleva loetelu punktis 1 märgitud ametikohtadel töötamise arvatakse politsei- ja korrakaitseorganite ning päästeteenistuse ja tuletõrjetöötajate väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka:
1) tegevteenistuse aeg kaitsejõududes ja sõjaväes või sellega võrdsustatud teenistuse aeg;
2) teenistusaeg siseasjade organite rea- ja juhtivkoosseisu ametikohtadel;
3)siseasjade organite rea- ja juhtivkoosseisu kuuluvate isikute töötamise aeg kehakultuuri- ja spordiühingu "Dünamo" ning sideministeeriumi kullerside allüksuste juhtivkoosseisu ametikohtadel, kuhu nad olid kehtestatud korras komandeeritud ühes arvele jätmisega siseministeeriumi koosseisu;
4) kohtunikuna, prokurörijärelevalve töötajana või eeluurimisorgani uurimisala töötajana töötamise aeg juhul, kui käesoleva loetelu punktis 1 märgitud ametikohale on tööle asutud enne 1. juulit 1992.a.
5) töötamise aeg riiklikus või munitsipaalpäästeametis tuletõrjetöötajana, kelle ametiülesannete hulka kuulus tulekustutustööde juhtimine või nendes osalemine.
3.Kaitsejõudude tegevteenistuses olevate ohvitseride ja üleajateenijate väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka arvatakse:
1) tegevteenistuse aeg Eesti Vabariigi kaitsejõududes;
2) õpiaeg Eesti Vabariigi kaitsejõudude kursustel, kui sellele järgneb tegevteenistus kaitsejõududes;
3)õpiaeg Eesti Vabariigi Sisekaitse Akadeemias Eesti Vabariigi kaitsejõudude suunamisel;
4) õpiaeg mõne teise riigi sõjaväe kursustel või sõjaväelises õppeasutuses Eesti Vabariigi kaitsejõudude suunamisel;
5) teenistusaeg mõne teise riigi relvajõududes - isikutele, kes on võetud Eesti Vabariigi kaitsejõudude tegevteenistusse.
K I N N I T A T U D
Eesti Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a. määrusega nr. 207
TSIVIILLENNUNDUSTÖÖTAJATELE JA KATSELENDURITELE VÄLJATEENITUD AASTATE PENSIONILE ÕIGUST ANDVATE AMETIKOHTADE LOETELU
Õigus pensionile kooskõlas Eesti Vabariigi väljateenitud aastate pensionide seaduse paragrahviga13onjärgmistel ametikohtadel töötanud isikutel:
1. Õhusõidukite meeskondade liikmed.
2. Lennuõpetajad (instruktorid).
3. Lennutöö juhtivkoosseis: juhatajad (nende asetäitjad), inspektorid ja teised asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide ning nende struktuuriüksuste lennutööd juhtivad spetsialistid, kellel on kehtiv lennundustunnistus ja kes osalevad lendudel õhusõiduki meeskonna koosseisus.
4.EestiLennuametitöötajad,kellel on kehtiv lennundustunnistus ja kes osalevad lendudes õhusõiduki meeskonna koosseisus.
5. Kõik langevarjurid, dessant-tuletõrjujad, lennutuletõrje instruktorid, langevarjurite (langevarju-pääste, otsingu-pääste) ja dessant-langevarjurite allüksuste juhid, kes sooritavad langevarjuhüppeid või laskumisi (tõuse) spetsiaalsete seadmete abil kopteritelt, mis asuvad ripplennuasendis mitte madalamal kui 10 m maapinnast.
6. Katselendurid, kes osalevad vahetult õhusõidukite ja dessant-langevarjutehnika katsetustes:
lendur-katsetajad, navigaator-katsetajad, pardainsener katsetajad, pardamehaanik-katsetajad, pardaelektrik-katsetajad, pardaradist-katsetajad, pardaoperaator-katsetajad, langevarjur katsetajad.
7. Insener-tehnilise teenistuse töötajad, kes võtavad osa katselendudest (uuringutest) õhusõidukite või nende süsteemide, agregaatide, mõõdikute ja seadmete, samuti dessant langevarjutehnika vastuvõtmisel või käitamiseks üleandmisel (juhul kui neil on kehtiv lennundustunnistus koos katselendudel osalemise loaga):
kõigi kategooriate insenerid, tehnikud, mehaanikud, operaatorid ja katsetajad.
8. Katselendudel lennukoosseisu inspekteerivad töötajad, samuti katselendudel meeskonna koosseisus osalevad katselendude teenistuste juhid (juhul kui neil on kehtiv lennundustunnistus koos katselendudel osalemise loaga).
9. Kõigi kategooriate insenerid, meistrid, lennundustehnikud (mehaanikud, motoristid).
10. Õhusõidukite tehnilise teeninduse tsehhide, vahetuste, osakondade, teenistuste ja gruppide juhatajad.
Õigus väljateenitud aastate pensionile on käesoleva loetelu punktides 9 ja 10 nimetatud töötajatel, kes on vahetult kogu tööpäeva ulatuses seotud õhusõidukite operatiiv- ja perioodilise (garantii) teenindusega ettevõtetes, organisatsioonides, katselennunduse (kontrollkatsetuste) allüksustes, teadusuuringute ja lennuspordi organisatsioonides, lennukoolide allüksustes (välja arvatud töötajad, kes on ülalmärgitud tegevusega seotud väljaspool lennuvälja spetsiaalselt sisustatud ruumides).
Eespool märgitud töödel töötamist tõendatakse ettevõtte või organisatsiooni administratsiooni poolt väljaantud õiendiga.
K I N N I T A T U D
Eesti Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a. määrusega nr. 207
TSIVIILLENNUNDUSTÖÖTAJATELE JA
KATSELENDURITELE VÄLJATEENITUD AASTATE STAAŽI ARVUTAMISE
J
U H E N D
I. Lennukoosseisu töötajad
1. Olenevalt lennutundide arvust arvutatakse väljateenitud aastate staaž lennukoosseisu töötajatele järgmiselt:
1) 20 lennutunni eest lennukitel (välja arvatud alapunktides 2, 3 ja 4 märgitud lennutunnid ja töötamine)-1kuu väljateenitud aastate staaži;
2) 12 lennutunni eest kopteritel eriotstarbelistel lendudel (sanitaarlennud, aviokeemiatööd, aerofotolennud, patrull-lennud, keskkonnauuringud jms.), välisriikide õhusõidukite lootsimisel, juhtivkoosseisu- ja lennuõpetaja ametikohal, kaasa arvatud kõrg- ja keskeriõppeasutustes kaadri ettevalmistamise ja kvalifikatsiooni tõstmisega seotud lennud - 1 kuu väljateenitud aastate staaži;
3) 1 tööaasta eest õhusõiduki meeskonna liikmena avarii (otsingu-)päästeteenistuse allüksustes - 1,5 aasta väljateenitud aastate staaži;
4) 1 tööaasta eest lennukoosseisu ametikohal lennuspordiklubides (endistes ALMAVÜ õppe- ja spordiklubides), sealhulgas kehtivat lennundustunnistust omavad lennutöö juhtivkoosseisu töötajad - 1,5 aastat väljateenitud aastate staaži tingimusel, et on täidetud õppe- ja lennuplaan;
2 aastat staaži - kõrgema pilotaaži elementide sooritamisel;
5) 1 tööaasta eest "Tsiviillennundustöötajatele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate ametikohtade loetelu" (edaspidilühendatult-loetelu)p.4märgitud ametikohtadel - 1,5aastatväljateenitudaastatestaaži tingimusel, et on täidetud Eesti Lennuameti peadirektori poolt kinnitatud aastane lennuplaan;
6) 1 tööaasta eest loetelu punktis 5 märgitud ametikohal - 1,5 aastat väljateenitud aastate staaži tingimusel, et on täidetud aastane hüpete norm kolbmootori(te)ga lennukitelt, kopteritelt, õhulaevadelt ja aerostaatidelt, laskumiste (tõusude) norm spetsiaalsete seadeldiste abil kopteritelt, mis asuvad ripplennuasendis mitte madalamal kui 10 m maapinnast;
2 aastat väljateenitud aastate staaži - aastase hüpete normi täitmisel reaktiivmootori(te)ga lennukitelt ja kopteritelt.
2. Väljateenitud aastate staaži arvutamiseks kuudes vastavalt punkti 1 alapunktides 1 ja 2 märgitule jagatakse summaarne lennutundide arv vastavalt 20 või 12-ga.
Väljateenitud aastate staaži arvutamiseks aastates jagatakse täiskuude arv 12-ga.
Punkti 1 alapunktides 4, 5 ja 6 toodud tingimuste mittetäitmisel arvatakse väljateenitud aastate staažihulka tegelikult töötatud aeg.
Kui tööaasta jooksul on tegeletud erinevate, punktis 1 märgitud lennundus tegevusaladega, arvutatakse väljateenitud aastate staaž proportsionaalselt lennutundidega igal tegevusalal.
3. Lennukoosseisu töötajate väljateenitud aastate staaži hulka arvatakse samuti:
1) teenistus lennukoosseisu ametikohtadel õhujõududes ja katselendurina vastavalt lennukoosseisule ja katselenduritele väljateenitud aastate staaži arvutamiseks käesoleva juhendiga kehtestatud korras;
2) välisriigi tsiviillennunduses lennukoosseisu ametikohtadel töötamine punktis 1 toodud korras, kui on tasutud sotsiaalmaks;
3) õppimine kõrgemates ja keskastme lennukoolides - tegeliku õpiaja ulatuses;
4) naistele ettenähtud tasulise lapsehoolduspuhkuse aeg.
II. Katselendurid
4. Olenevalt lennutundide arvust arvutatakse väljateenitud aastate staaž katselenduritele järgmiselt:
1) 1 tööaasta eest "Loetelu" punktis 6 märgitud ametikohal - 2 aastat väljateenitud aastate staaži tingimusel, et selle tööaasta vältel võttis töötaja osa katselendudest;
2) 1 tööaasta eest "Loetelu" punktis 7 märgitud ametikohal, kui lennutundide arv aastas oli 120 ja enam - 2 aastat väljateenitud aastate staaži;
50-120- 1,5 aastat väljateenitud aastate staaži;
vähem kui 50- 1 aasta väljateenitud aastate staaži.
Toodud korras arvutatakse väljateenitud aastate staaž ka juhul, kui vähemalt pool lennutundidest on lennatud pilotaažilennukitel;
3) 1 tööaasta eest "Loetelu" punktis 8 märgitud ametikohal - 2 aastat väljateenitud aastate staaži juhul, kui on täidetud kindlaksmääratud lennutundide norm.
5. Kui katselendur aasta jooksul ei osalenud katselendudel, vaid töötas sisuliselt lendurina (transportlennud, õppelennud jne.), arvutatakse väljateenitud aastate staaž sellele lennukoosseisule käesoleva juhendi punktis 1 toodud korras.
Väljateenitud aastate staaži hulka ei arvata tööaastat, mille vältel katselendur ei lennanud.
Juhul kui lennutundide puudumine on tingitud katselennul saadud vigastusest (töövigastusest), arvestatakse väljateenitud aastate hulka tegeliku töötamise aeg.
6. Katselenduri väljateenitud aastate staaži hulka arvatakse samuti:
1) teenistus õhujõudude ja töötamine tsiviillennunduse lennukoosseisu ametikohtadel käesoleva juhendi punktis 1 toodud korras;
2) välisriigi tsiviillennunduses lennukoosseisu ametikohal töötamine käesoleva juhendi punktis 1 toodud korras, kui on tasutud sotsiaalmaks;
3) õpiaeg kõrgemates ja keskastme lennukoolides - õpiaja ulatuses; katselendurite kooli õpilastel, kes õpiajal osalesid katselendudel - kahekordselt;
4) naistele ettenähtud tasulise lapsehoolduspuhkuse aeg.
Kinnitatud
Eesti Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a. määrusega nr. 207
ALLMAA- JA PEALMAAMÄETÖÖDE JA KUTSEALADE LOETELU, KUS TÖÖTAMINE ANNAB ÕIGUSE VÄLJATEENITUD AASTATE PENSIONILE
1.Allmaatöödkoristus- ja ettevalmistus(kapitaal-mäe) põlevkivi ja teiste vähemalt 10 protsentiränidioksiidi sisaldavate (sealhulgas ümbriskivimites) maavarade tegutsevates või ehitatavates kaevandustes; samuti kaevandustes, kus esinevad gaasidünaamilised nähud ja mäelöögid lõhkeaukude puurija lõhkaja, lõhkemeister (allmaa) mäemontaažitööline (allmaa) pinnase uhtija toestaja (koristusel, toestamisel, maavarade kaevandamisel) puurseadme juht ja tema abi vibrolaaduri juht laadurveoki juht läbindijuht hüdrotäidiseseguri juht laadurijuht skreepervintsi juht allmaaseadmete masinist elektriveduri juht (allmaatööl) allmaatõstekorraldaja (allmaatööl) tõstukijuht (allmaatööl) allmaatööline (sealhulgas materjalitooja koristus- ja ettevalmistustöödel) elektrilukksepp (allmaatööl) mäetööline kaeveõõnte remontimisel lõhkematerjali väljastaja allmaajaoskonna ülem, tema asetäitja ja abi allmaajaoskonna mehaanik, tema asetäitja ja abi allmaajaoskonna mäemeister
2. Gaasidünaamiliste nähete, mäelöökide, eri- ja kolmanda kategooria gaasiohtlikke kaevandusi teenindavad mäepäästeüksused respiraatoritööline jao- ja rühmakomandör, tema asetäitja (abi)
3. Lahtised mäetööd põlevkivi ja teiste maavarade kaevandamisel vähemalt 150 meetri sügavusega karjäärides, välja arvatud pealmaatööd (sh. puistangutel) veoautojuht mäemassi väljaveol laadurijuht buldooserijuht puurseadme juht ja tema abi ekskavaatorijuht ja tema abi
K I N N I T A T U D
Eesti Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a. määrusega nr. 207
TOOTMIS- JA KUTSEALAD, KUS TÖÖTAMINE ANNAB TEKSTIILITÖÖSTUSE ETTEVÕTETE NAISTÖÖLISTELE ÕIGUSE VÄLJATEENITUD AASTATE PENSIONILE
Puuvilla-, vati-, lina-, villa-, siidi-, kanepi- ja džuudi-, trikotaaži-, tekstiil-, galanterii ja vildivanutustööstus; kunst- ja sünteetilise kiu tootmise tekstiilitsehhid(jaoskonnad, osakonnad).
Kammkraasimisseadmete operaator
Köiemasina tööline
Köie- ja nöörimasina tööline
Korrutaja
Linditaja
Poolimisseadmete operaator, välja arvatud täisautomaatseadmetel
Sugemismasina operaator
Punumismasina operaator
Huntimismasina tööline
Kiulaotamismasina tööline (linatööstuses)
Heidetööline (eelketraja)
Lõngadubleerija
Villakpoomija
Kraasmasina tööline, sealhulgas mittekootudmaterjalide tootmiseks
Meistriabi, kesteenindabketruseettevalmistustsehhi masinaid, korrutamis-, ketramis-, poolimis-, lõngadubleerimis-,
ümberpoolimismasinaid ja kudumistelgi
Ketrajad
Kangrud
Korrutus- ja ketrusmasinate rakendaja
------
K I N N I T A T U D
Eesti Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a. määrusega nr.207
MERE-, JÕE- JA KALALAEVASTIKU LAEVADE LAEVATÜÜBID NING UJUVKOOSSEISU KUTSEALAD JA AMETIKOHAD, MILLISTEL TÖÖTAMINE ANNAB ÕIGUSE VÄLJATEENITUD AASTATE PENSIONILE
1. Laevade tüübid.
Keemiatankerid, gaasiveolaevad, naftasaadustetankerid, aglomeraadi veolaevad, ujuvad naftasaaduste ümberpumpamise ja puhastusjaamad, aatomilaevad, aatomilaevu tehnoloogiliselt teenindavad laevad, alaliselt Arktikas töötavad laevad, kalamajanduse töönduslikud laevad, mis tegelevad kalapüügiga, kala ja meresaaduste töötlemisega, samuti kalastuspiirkonnas
valmistoodangu vastuvõtmisega, allveeaparaadid(laborid).
2. Ujuvkoosseisu kutsealad ja ametikohad.
Pootsmanid.
Hüdroakustikud.
Peafüüsikud, kõikide erialade insenerid ja tehnikud, meistrid, desaktiveerijad aatomilaevades ja aatomilaevu tehnoloogiliselt teenindavates laevades,
allveeaparaatides(laborites).
Kapten-direktorid, kaptenid(paadivanemad) ja nende abid,
tüürimehed.
Kütjad.
Kõigi nimetustega meistrid kalapüügil ja kala töötlemisel.
Kõik mehaanikud ja nende abid.
Kõik motoristid, masinistid ja nende abid.
Raadiojaamade ülemad.
Aatomilaevade radiatsiooniohutuse, kontrollmõõteriistade ja
automaatika teenistuste ülemad.
Ujuvate puhastusjaamade ülemad ja nende abid.
Pumbamasinistid (donkermanid).
Kõik raadiooperaatorid, raadiotehnikud, raadiotelegrafistid.
Kõik madrused ja roolimehed.
Kiprid ja nende abid, abikiprid.
Kõik laevaelektrikud.
Kõik elektrimehaanikud.
Raadionavigatsiooni elektrimehaanikud.
3. Sadama- ja merelootsid.
------
K I N N I T A T U D
Eesti Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a. määrusega nr. 207
PEDAGOOGIDELE VÄLJATEENITUD AASTATE PENSIONILE ÕIGUST ANDVATE ASUTUSTE JA AMETIKOHTADE LOETELU
I. Lastekodud, hälvikute ja haigete laste asutused
1. Lastekodud:
1) väikelastekodud
2) erilastekodud (hälvikutele)
3) lastekodud
4) hooldekodud (internaatkodud, ka koolkodud)
5) turvakodud (ka varjupaigad)
6) perelastekodud
2. Hälvikute asutused
1) erilasteaiad;
2) lasteaia, lastepäevakodu erirühmad kuulmis-, nägemus-, kõne-, keha- ja vaimupuuetega lastele;
3) abikoolid, -klassid (vaimupuuetega lastele);
4) arenduskoolid, -klassid(vaimsearengupeetusega lastele);
5) eriinternaatkoolid vaimu-, nägemis-, kuulmis-, kõne-, kehapuuetega ja vaimse arengu peetusega lastele;
6) kaugõppe-erikeskkool;
7) invaliidide kutsekool;
8) kutseklassid eriinternaat- ja abikoolide juures;
9) erikoolid käitumishälvikutele;
10) kinnipidamiskohtade koolid;
11) logopeediapunktid (ja -kabinetid)
3. Haigete laste (ravi)asutused
1) sanatooriumid
2) lastehaiglad ja haigla lasteosakonnad
3) sanatoorsed koolid
II. Pedagoogide ametikohad
1. kasvataja
2. õpetaja hälvikute koolis
3. õpetaja-logopeed, logopeed (ka kõneraviõpetaja)
4. logopeediapunkti juhataja
5. õpetaja - defektoloog (ka surdo- ja tüflopedagoog)
6. kuuldekabineti juhataja
7. kuuldekabineti instruktor
8. metoodik kaugõppe-erikeskkoolis
9. kehakultuuriinstruktor
10. psühholoog lastekodus
11. tööinstruktor lastekodus, erikoolis
12. õppemeister (ka vanemõppemeister) kinnipidamiskohtade koolis
13. vanemkasvataja internaatkoolis
14. direktor hälvikute koolis, lastekodus
15. direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö, kasvatustöö ja režiimi alal hälvikute ja sanatoorses koolis, lastekodus
K I N N I T A T U D
Eesti Vabariigi Valitsuse 16.juuli 1992.a. määrusega nr.207
PEDAGOOGIDELE VÄLJATEENITUD AASTATE PENSIONIDE MÄÄRAMISEKS VAJALIKU PEDAGOOGILISE TÖÖ STAAZI ARVESTAMISE
J U H E N D
1. Õppeasutuste, asutuste, organisatsioonide ja ametikohtade loetelu, kus töötamise aeg arvatakse pedagoogilise staaži hulka ilma kitsendusteta:
-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Õppeasutuste, asutuste ja Ametinimetus
organisatsioonide nimetus
-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
1 2
-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Igat tüüpi ja nimetusega üldhari- Pedagoogid (kõik erialad),
duskoolid ja kutseõppeasutused, surdopedagoogid, õpetajad-de-
koolieelsed lasteasutused; fektoloogid, õpetajad-logopee-
did, õppejõud, kasvatajad
Õppe- ja tootmiskombinaadid; (kasvatajad-juhatajad, kasva-
tajad-metoodikud, vanemkasva-
Lastemuusika- ja kunstikoolid; tajad, muusikakasvatajad), va-
nemmetoodikud, metoodikud
Lastekodud, laste töö ja kasva- kursuste metoodikud tingimu-
tusliku töö kolooniad, alaealis- sel, et kursused on neile põ-
te vastuvõtupunktid (jaotuspunk- hitöökohaks), kontsertmeist-
tid); rid, akomponeerijad, klaveri-
saatjad, muusikajuhatajad
Tervishoiu- ja sotsiaalhooldus- töötajad), massitöö organisaa-
asutused torid, ringijuhid, kultuuri ja
kasvatustöö organisaatorid,
harrastustegevuse juhid, las-
tejuhid, ekskursioonijuhid,
vanemtreenerõpetajad, vanem-
instruktor-metoodikud, inst-
ruktormetoodikud (sealhulgas
kehakultuuri ja spordi, turis
mi), kehalise kasvatuse juha-
tajad, massitöö organisaato-
rid, tööinstruktorid, tootmis-
õpetuse meistrid (instrukto-
rid), praktilise sõidu toot-
misõppemeistrid (-instrukto-
rid), õppemeistrid, vanemõppe-
meistrid, põllutöömasinatega
töötamise tootmisõppemeistrid
(-instruktorid), kirjutusmasi-
nate ja muu organiseerimisteh-
nikaga töötamise tootmisõppe-
meistrid (-instruktorid), va-
nemmeistrid, kuuldekabinettide
instruktorid, kuuldekabinetti-
de juhatajad, kehakultuuri-
instruktorid, direktorid, ju-
hatajad, ülemad, nende ase-
täitjad (abid) õppetöö, õppe-
ja kasvatustöö, õppe- ja toot-
mistöö, kasvatustöö, kultuuri-
ja kasvatustöö, tootmisõpetu-
se, võõrkeelte, õppelennundu-
se, üldharidusliku ettevalmis-
tuse, režiimi alal, laste
klassi- ja koolivälise kasva-
tustöö organisaatorid, õppe-,
õppe-kasvatus- ja pedagoogili-
se ala juhatajad, õppealajuha-
tajad tootmisõpetuse ja võõr-
keelte alal, osakondade, labo-
ratooriumide, kabinettide,
jaoskondade, sektsioonide, fi-
liaalide, õppe-konsultatsioo-
nipunktide juhatajad (ülemad),
kursuste ja tsüklite juhata-
jad, tootmis-pedagoogilise
praktika juhatajad, psühholoo-
gid, tüflopedagoogid, logopee-
did (kõneraviõpetajad), logo-
peediapunktide (-kabinettide)
juhatajad.
Täiendusinstituudid, kaadri üm- Metoodikud, vanemmetoodikud,
berkvalifitseerimise ja vali- direktorid, juhatajad, nende
fikatsiooni tõstmise instituu- asetäitjad, rektorid, osakon-
did, kursused, mistahes nimetu- dade, kabinettide, laboratoo-
sega metoodikaasutused, arendus- riumide juhatajad.
keskused
Haridusorganid, õppeasutuste ja Juhtivad töötajad, kooliins-
teiste haridusasutuste juhtimisega pektorid, koolinõunikud, me-
tegelevad organid toodikud, inspektorid, ins-
pektormetoodikud, psühholoo-
gid, konsultandid, kelle te-
gevus on seotud pedagoogilise
protsessiga.
Ettevõtete, asutuste, organisat- Koosseisulised õppejõud, toot-
sioonide tootmises kaadri ette- mises tööliste väljaõppe toot-
valmistamise ja kvalifikatsiooni mismeistrid, inspektorid, in-
tõstmise küsimustega tegelevad senerid, metoodikud, kelle te-
üksused gevus on seotud kaadri ette-
valmistamise ja kvalifikat-
siooni tõstmisega.
Elamuekspluatatsiooniorganisat- Pedagoogid-organisaatorid,
sioonid ringijuhid, kasvatajad, kellel
on pedagoogiline haridus.
Kasvatusliku töö kolooniad Töö (teenistus) pedagoogilise
hariduse omamisel järgmistel
ametikohtadel: üldharidusliku
õpetuse vaneminspektor ja ins-
pektor, alaealistega tehtava
kasvatustöö vaneminspektor ja
instruktor, kutseõpetuse va-
neminsener ja insener, toot-
misõpetuse vanemmeister ja
meister.
2. Lisaks punktis 1toodudametikohtadelearvatakse haridustöötajatel pedagoogilise töö staažihulkajärgmised ajavahemikud tingimusel, et neile niihästi üksikult kui ka tervikuna vahetult eelnes ja vahetult järgnes pedagoogiline tegevus: klubilise asutuse lasteosakonna (-sektori) juhatajana ning laste ja noorukitega tehtava töö instruktorina;
elamuorganisatsioonide pedagoogina-organisaatorina (isikutel, kellel ei ole pedagoogilist haridust), inspektorina, sekretärina
siseministeeriumi organite alaealiste asjade inspektsioonides (miilitsa lastetubades), alaealiste asjade komisjonides.
3. Haridusasutuste pedagoogiliste töötajate üksikutel kategooriatel arvatakse pedagoogilise töö staaži hulka:
1) kehalise kasvatuse õpetajatel ja spordiõpetajatel töötamisaeg spordi vanemtreenerõpetajana ja treenerõpetajana,
samuti töötamisaeg, mis kuulub arvamisele treenerõpetaja töö staaži hulka;
2)koolieelsete lasteasutuste ja väikelastekodude kasvatajatel (vanemkasvatajatel) ning juhatajatel - töötamisaeg lastesõimede ja-päevakodude rühmameditsiiniõena, väikelastekodude valvemeditsiiniõena.
4. Töötamisaeg välismaal asutustes ja ametikohtadel, mis vastavad punktis 1 nimetatutele, arvatakse haridustöötajatele pedagoogilise töö staaži hulka sotsiaalmaksete tasumisel.
K I N N I T A T U D
Eesti Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a. määrusega nr. 207
TEATRI-, MUUSIKA- JA KONTSERDITEGEVUSEGA TEGELEVATES ETTEVÕTETES, ASUTUSTES JA ORGANISATSIOONIDES VÄLJATEENITUD AASTATE PENSIONILE ÕIGUST OMAVATE ARTISTIDE AMETIKOHTADE LOETELU
Õigus pensionile kooskõlas Eesti Vabariigi väljateenitud aastate pensionide seaduse paragrahvi 14 punktiga 5 on:
1. Vähemalt 20-aastase loomingulise töö staažiga järgmistel ametikohtadel:
1) balletitantsija,
2) tantsija,
3) tsirkuse artist;
[RT I 1994, 41, 666 - jõust. 10. 06. 1994]
4) naisvokaalsolist.
2. Vähemalt 25-aastase loomingulise töö staažiga järgmistel ametikohtadel:
1) meesvokaalsolist,
2) puhkpillimängija,
3) nukujuht,
4) koorilaulja.
25-aastase loomingulise töö staaži hulka arvatakse ka töötamine käesoleva loetelu punktis 1 nimetatud ametikohtadel.
Facebook
Twitter